See terve ilm on imelik
sõnad: rahvalik
viis: Marko Matvere
See terve ilm on imelik,
võib tõesti ütelda.
Nii, et sest vana Sarvik sikk
ei enam aru saa.
Niipea kui kell ju kümme lööb,
tuleb kardavoi,
kõik rahva kõrtsist välja aab -
kas pole hull, ai, ai!
Üks viinavend kes kõrtsis käis
ennast tubliste
sea kombel võttis lakku täis,
kukkus kraavisse.
Sääl hüüdis tulge vaadake,
siis te näete meest!
Ei sellist venda kohta te
vist terve ilma sees!
Kui ükskord Taaralinnas ma,
kõndsin Toome pääl,
sääl tulivad mul korraga
kaks preilit vastu sääl.
Üks ütles mul: "Hei, komme mit!
Miks kõnnid üksinda?"
Kuid mina vilistasin: hüiitt
ja panin punuma.
Seal kalarannas paadi all
pool soronovkat jõin.
Ja saianaise tütar Mann
mul musu anda võis.
Talt iga õhtu mususid
sääl võtsin salaja,
kui saianaine mõlemaid
meid tabas korraga.
Sääl majas Mardi uulitsal
mul vastu tuli neid.
Ta ütles: "täna kümne aa'l
võid tulla meil!"
See maja Mardi uulitsal,
mis alles üsna uus,
on korter teise korra pääl,
sellel number kuus.
Mul toas klaver mängib ka
ja tore mööbel sees.
Seal sohva pääl sind armastan,
kui oled rahamees.
Mu ema seitse lehma peab,
isa vabrikant,
mu õde ülikoolis käib
ja vend on moosekant