rahvalik
|
|
| Kett kõliseb ja ankur tõuseb üles
|
| ja laeva nina vahul laente sees.
|
| Veel enne kui see ankur tõuseb üles
|
| jumalaga jätab merimees.
|
|
|
| Tuul tasakesi puhub ahterisse,
|
| laev laia vee peal ruttab edasi.
|
| Aab merimehel kurvad mõtted peale -
|
| kas teab kas tuleb enam tagasi.
|
|
|
| Ei inimene igavene ole,
|
| sest elusaatus viib meid kaugele
|
| ja kõik mis mulle eile armas oli
|
| peab maha jääma täna ilma peal.
|
|
|
| Mul eila õhtul raha küllalt oli
|
| kuid täna pole taskus kopikut.
|
| Veel eila õhtul palju sõpru oli
|
| kui istusin mina kõrtsilaua ees.
|
|
|
| See kõrtsmik kaarta mängides mind pettis
|
| emand lolli mängis minuga.
|
| Mind rahakottist kõigest ilma jätsid,
|
| nad pole muud kui varga sulased.
|
|
|
| Ei konjakit, sampannijat ma taha
|
| sest marja viin on mulle kahjulik.
|
| Vaid "Karja-Jaaguks" joon maha oma raha
|
| lähen jälle lauldes merele.
|
|
|
| Sest taganegu kurbtus ja ka mure
|
| kui jõuan jälle kodupinnale.
|
| Siis unustan kõik laia ilma vaeva
|
| võtan jälle neiu rinnale.
|
| 
|
