rahvalik
|
|
| Õhtu õhk on nii vaikne, vagusi uinub,
|
| õrn udu on täitnud kõik maad.
|
| Mina kuulsin üht hüüdu nii tasa, nii tasa,
|
| mis laentele meelitas mind.
|
|
|
| Õhtu õhk on nii vaikne, vagusi uinub,
|
| õrn rahu on täitnud kõik maa.
|
| Minu paadikene kiigub nii tasa, nii tasa,
|
| sääl Mustajõe laenete pääl.
|
|
|
| Kas mäletad kallim veel seda, veel seda,
|
| kui vandusid kuuvalgel ööl?
|
| Kas tuleb sul meelde veel iial, veel iial,
|
| kui hellaste andsid mul suud?
|
|
|
| Ela heaste minu kallim, ei iial, ei iial,
|
| sind enam mina näha ei saa!
|
| Sina kaevad mul hauda nii noorelt, nii noorelt,
|
| sääl Mustajõe laenete pääl!
|
|
|
| Kuu kahvatand vaatab veel alla, veel alla,
|
| tähed säravad kuuvalgel ööl.
|
| Kuu peegeldab paati, mis tühjalt veel kiigub
|
| sääl Mustajõe laenete pääl.
|
| 
|