viis: rahvalik
|
|
| Ma ookeanil seilasin kord ja viis mind tee lõunamaale
|
| ja tõusva päikese pihu pääl kiikusid saared.
|
| Lõi kurgu all süda mul tantsu siis, see oli just nagu eile
|
| ma vanduda võin sellist ilu vist eal ei ole näinud küll teie.
|
|
|
| Sääl ma lilleodööri
|
| Sääl ma lilleodööri
|
| Sääl ma hingasin poole ööni
|
| Hingasin poole ööni
|
|
|
| Siis korraga suure maoga ma seisin silm silma vastu,
|
| mul seisma jäi süda ja edasi ma ei saanudki astu.
|
| Siis Issameiet ma lugesin kärmelt ette ja taha,
|
| kui vihises nool ja ma nägin üks must mees mao lasi maha.
|
|
|
| Ja jälle lilleodööri
|
| Ja jälle lilleodööri
|
| Ma jälle hingasin poole ööni
|
| Hingasin poole ööni
|
|
|
| Kuid uued sadamad ootasid ees, laev heiskamas purje,
|
| õhtupäikene heitmas mere pääle viimaseid varje.
|
|
|
| Ja veelkord lilleodööri
|
| Veelkord lilleodööri
|
| Tuul kandmas on saare pealt ahtri ja vööri
|
| Kandus ahtri ja vööri
|
| Seda magusat lõunamaist lilleodööri
|
| Seda lilleodööri
|
| Seda hingasin laevalael poole ööni
|
| Hingasin poole ööni
|
| Tunnen lilleodööri ma sealt poole ööni
|
| Tunnen lilleodööri
|
| Ei nüüd tule mul und tunnen lilleodööri
|
| Seda lilleodööri
|
| Kostab sadamast laule ja hõikeid ja naere
|
| Ahtrist paistavad saared
|
| Ikka meenuvad sadam ja kiikuvad saared
|
| Veel näen paistavad saared
|
| Na-na-na-naa-naa-na-naa-naa-naaa
|
| Ikka meenuvad saared
|
| Ja veelkord lilleodööri
|
| Veelkord lilleodööri
|
| 
|