lauludESTO` 2000 laulud 1. Jumal sul ligidal Jumal sul ligemal ihkab mu vaim üles siit vaeva ööst kannab mind aim. Kasvab mu ahastus, ainult üks laul mu suus Jumal sul ligemal ihkab mu vaim. Kui tee ka vaevane, mis käia mul viib ta mind ometi ligemal sul. Inglid mind armsasti kutsuvad taevasse Jumal sul ligemal ihkab mu vaim. Ja kui siit muremaalt kutsud sa mind koju, kus igavest leian ma sind. Taevasse elama lauluga tulen ma Jumal sul ligidal ihkab mu vaim. 2. Ma märtsikuul läen merele Ma märtsikuul läen merele must maha jääb mu pruudike. Sest meri on mu elukoht mu rõõm ja lootus, hädaoht . Kus kohal ilusam on veel kui suisel ajal mere peal. Kui laev läeb kärmelt edasi ja päike paistab soojasti. Siis mere lained hõlpsasti me laeva kandvad rannale. Kui vaiksed tasased nad on siis meremehel on hea õnn. Kui ilm läeb vahel tormile tuul tõstab lained kõrgele. Ei julgust siiski kaota ma ei rõhu südant murega. Maal igaüks läeb puhkama peab madrus masti ronima. Kas olgu torm või pime öö vaat madrusel on mastis töö. Kui suren mere laintesse see olgu taeva tahtmine. Kõik asjad Jumal hästi säeb ja pruut mu järel nutma jääb. Ei maa peal pole teenistust, mis ära päästaks surma suust. Kus inimesel loodud surm ei sealt ära päästa hirm. 3. Kihnu laul Kui ärkab kevade üle maa viib jääkatte merelt minema siis Kihnu ranna rahvas ka on rannas räime püüdemas. Eemalt kuuldakse hüüdja häält noota veetakse mere pealt aerud need plaksuvad paadid need kõiguvad soovid sõdjate südametes liiguvad. Refr. Looja võta õnne anda, hoia Kihnu mereranda. Kui tuleb õnnistatud suvike ja põldudel valmimas viljake, siis Kinu rannarahvas ka on heinamaal ja põllu peal. Higipisarad palgedel töö ja vaev neil kõikidel. Mitmed rändavad tuules ja tormis mere peal kaugemal voogude juures. Refr. Kui tuleb sügisene vilu ja märg ja lõppenud väliste tööde järg, siis Kihnu rannarahvas ka on suisest vaevast puhkemas. Eemalt tõttavad tagasi, kes käinud on kaugemaid radasi. Lootes ootab emakene poega, lootes ootab neiukene peiukest. Refr. Kui tuleb tali - toob lund ja jääd puid-palke randa jõudes sa näed. Rahva mure järele üks laev seal liigub merele. Ankrusi ketta seatakse, hulgal inimestel veetakse. Hurraa! rahvas hüüavad, reedrite südamed rõõmustavad. Refr. 4. Kuskil kaugel voolab oja Kuskil kaugel, kaugel voolab oja kuskil kaugel koduküla mul kuskil kaugel armas isamaja. Oh, kuis süda ihkab sinna vaid. Nüüd veel sügisõhtu päikse kullas eemalt kostab vaikseid helinaid, meenutan veel rännul laias ilmas lapsepõlve õnne muinasmaid. Kuskil kaugel, kaugel voolab oja kuskil kaugel koduküla mul. Kuskil kaugel koduküla neiu pisar silmis kord minust maha jäi. Oh, kuis süda igatseb veel sinna, kust kord algasin oma rännuteid. Tahaks näha neiu sinisilma südames ta ikka meeles veel. 5. Kui õitsevad lilled Kui õitsevad lilled ja haljendab aas ja kevade ööl laulab ööbikupaar. Üksainus kord elus ju armuda võib las lõõmab see tuli, mis kustuda ei või. Refr.Sind endale leidsin, las jääda kõik nii. Su südame võitsin, kui tore on see. Pea mööduvad aastad, neid tagasi keegi ei saa, kuid mälestus meile jääb ja seegi on hea. Kuldsõrmuse sulle nüüd kingiks ma toon, las juhib me elu see kullanekroon. Koos astume ellu su käed , minu käed kõik rõõmud ja mured me kanname koos. Refr. 6. Ema ostis musti villu... Ema ostis musti villu vahetas ning kauples karvu. Et saaks pojal vesti teha imekena välja näha. Nelja niitsme kangas pandi vestikanga nime all. Terves külas tõusis kära , kes selle kanga kujuks ära. Seda kudus Oti Mari, kes seal tookord tüdruk oli. Rätsepat siis mindi otsma seitsme kihelkonna pealt. Oh sa kurat, küll oli kena kirju vest ja valged paelad. 7. Kodumaa su süles... Kodumaa su süles, lusti rõõmu sees kasvasin ma üles, ema põlvedel. Igal õhtul hilja, kenal kevadel armastasin käia metsaradadel. Rõõmasalt tuksus süda, võidul hõiskas rind neiu, kes mul armas, õrnalt suudles mind. Aga elusaatus külmaks muutus meel ja ka minu noorus selga pööras meel. Pidin jätma maha kallist kodumaad ja pean unustama kohta kallimat. Et küll võõral pinnal praegu viibin ma, siiski sinu juurde vaimus igatsen. Mõtted tuimaks jäävad, külmaks läheb rind läbi udu näevad minu silmad sind. 8. Õhtu jõudis kätte Õhtu jõudis kätte algas pime öö voorimees see ütles hobusele nõõ, preili istus tõllas, sall tal oli peas, hobusega sõita täna ülihea. Algan teise laulu suure murega kolme-aastane ju alles olin ma püksid olid jalas, pitsid olid all kõik, kes vastu tulid jäid seisma tänaval. Kui ma aastat kuusteit vanaks olin saan armastasin ma üht üliõpilast, kui ta sülle võttis kergelt tõusis rind küsis siis ta minult armastad sa mind. Neiu minu kallim, neiu minu arm ei või üksi olla sinu vastu karm. Armastan sind väga, tuksub minu rind ei või elus iial unusta ma sind. Armas on viibida neidude ligi, et see küll valmistab tööd ja ka higi. Annavad suud ja hakkavad kaela küll aga näevad need poissmehed vaeva. 9. Aga oi mis lõbu Aga oi mis lõbu oli ilmas sääl neil tütarlastel ilma pääl, isa kelguga neid ümber veab ja ema neid poiste ette seab. Üks neiu läks linna loll kui sokk, käis uulitsal kui koitet vokk. Sai elanud linnas nädalat kaks oli ümber muudetud kui saks. Kõik pitsid, paelad, peelikud ja kõik tema riided-seelikud, mis mamma oli Mannil kaasa ann need Mann oli linnas maha müün. Need pastlad, mis papa oli Mannil tein need Mann oli linnas ahju aan. Ei linnas keegi kanna neid, mina talupoisid põlgan teid. Ma Kihnu poisid põlgan teid, ei teile truudust tunne meel. Mul linnas uhked härrad ees, kel kullatükid tasku sees. Siis lehm oma saba liputas ja oinas piipu popsutas. Küll vett siis jooksis varsa silm, et hommikune praad tal oli külm.