Retsensioon Aili Madissoni bakalaureusetööle
Teenusorienteeritud arhitektuuriga veebipõhised teadmiste testimise vahendid

Lõputöö teoreetilises osas tutvustatakse arvutipõhise testimise ning testide standarditega seonduvat. Samuti mõningaid HTK töös ette tulnud testimisvahendeid. Samade teemadega on tutvust tehtud ka lõputööle eelnenud seminaritöös. Lisandunud on kaks reaalselt töötavat rakendust - üks testide koostamiseks, teine sooritamiseks. Retsensent sai autoriga ühes veenduda, et need rakendused ka täiesti töötavad. Et retsensent ise viie aasta eest koostas suurema osa IVA testimissüsteemist, oskab ta hinnata, et tegemist on põhjaliku tööga, mis igati vastab bakalaureusetööle vajalikule keerukusele. Ehkki lahendused võivad mõnes kohas paista lihtsad, on seal taga kindlasti hulk tunde analüüsi- ja programmeerimistööd. 

Mõned küsimused:

Lk 9 väidetakse, et tavakasutajal on peaaegu võimatu eksportida APSTestist sinna kunagi sisestatud teste ja kontrolltööküsimusi. Samas APSTesti tabelite struktuur on täiesti avalik http://study2.risk.ee/files/files/apstest2.pdf . Küsimuseks on, et kuivõrd keeruline oleks vajadusel sealsed küsimused ümber muuta mõnda tänapäevasemasse vormingusse, näiteks QTIsse. Kas ja milliseid probleeme võiks tekkida?

Lk 11 antakse teada, et QTI versioon 2 kasutab kujundusmallide asemel standardset XHTMLi. Samas R2Q2 juures märgitakse, et üheks tema põhiliseks ülesandeks on küsimuse XMList selle kuvamiseks sobiva XHTMLi loomine. Kui aga küsimus juba algselt QTI versioon 2s on XHTMLi kujul, milline töö osa siis üldse R2Q2le teha jääb?

Lk 22 kirjutatakse, et Pythoniga ei õnnestunud zip-faili SOAP-sõnumile manusena kaasa panna ja seetõttu sai vahepeale tehtud Java veebiteenus, mis siis omakorda pöördub R2Q2 poole. Kui aga uurida järgneval leheküljel olevat koodinäidet, siis jääb sellest vägisi mulje, et ikkagi koostatakse Pythoniga zip-fail, antakse see veebiteenusele ja saadakse ka vastus tagasi. 

Lk 35 ja mujal ekraanipiltide koopiaid uurides jääb mulje, et süsteemil on suuresti sarnased funktsionaalsused IVA testidega. Mis muidugi peabki nii olema, sest püütakse järgida sarnaseid standardeid. Samas tekib huvi, et kas ja kui palju koodi või ideid on õnnestunud IVA või mõne muu süsteemi juurest üle võtta ning mille kallal on tulnud ise algusest peale vaeva näha.

Kokkuvõttes leian, et tegemist on väga hea tööga, kus autor on tööle saanud kaks paljulubavat ja vajalikku rakenduse prototüüpi ning lisaks saanud enesele märkimisväärse programmeerimiskogemuse. Autori endise õppejõuna annan komisjonile igaks juhuks teada, et tal pole üldiselt kommet ennast kiita - tegija eest räägivad teod mitte sõnad. Hindeks soovitan vähemalt B (väga hea), eduka kaitsmise korral ei välista ka kõrgeimat hinnet.

Jaagup Kippar
TLÜ Informaatika Osakonna lektor

16. mail 2008