Retsensioon Hipp Laigu magistritööle
Statistiliste metaandmete kasutamise problemaatika Statistikaameti infosüsteemi näitel.

Magistritöö raames on tegemist rakendust loova uurimusega. Autor on oma ametikoha ning samuti isikupärase põhjalikkuse tõttu hästi kursis Statistikaameti infosüsteemi eesmärkide, hetkeseisu ning sealtkaudu ka tulevikuplaanidega. Magistriõppe ja infosüsteemi uuendamise aja kokku langemine võimaldas magistritööna kokku kirjutada mitmeaastase projekti analüüsi tervikuna. 

Töö on koostatud süstemaatiliselt. Tähtsale kohale on tõstetud andmete selgus, ehk siis korraliku metaandmestiku loomine ja süstematiseerimine. Hõlmatakse nii metaandmestiku standardeid ning võimalikke valikuid nende vahel kui ka selle tarbeks tarkvara loomise elutsüklit. Retsensendina töö lugemisel jäi mulje, et arvestatud on piisavalt paljude asjaoludega, ehk siis pea kõigega, mida mõistliku töökoguse juures võimalik arvestada on: asutuse sees leitud vajadused, uuringud, standardid, rahvusvahelised võrdlused. 

Töö on vormistatud korrektselt. Kui püüda mingisuguseidki vigu otsida, siis nii kümnekonnas kohas rohkem kui sajaleheküljelise kirjutise juures ei kattunud retsensendi kõhutunne kokku-lahkukirjutamise osas autoriga - aga needki kohad on vaieldavad. Nt. lk. 131 kirjutaks retsensent kokku sõna "andmevahetusprojekt".

Retsensioonis on tavaks esitada küsimusi. Siinses töös on pea kõik kohad, mis traditsiooniliselt küsimusi tekitavad, juba autori enese poolt eraldi põhjalikult lahti seletatud. Olgu siis samas juures või viidatud magistritöö muule peatükile või välisele allikale. Jättes mulje nagu ühest ajaloolisest lainefüüsika ettekandest, kus kõik vastuväited ükshaaval põhjalikult ette võeti, nii et auväärt küsimishimulisel kuulajaskonnal polnud uurimusele oskust enam kuigivõrd konkse heita. Sellegipoolest retsensendilt kaitsmisel oleva arutelu edendamiseks mõned küsimused:

Peatükis 1.4 võrreldakse julgelt õpiobjekti (LO) ning statistilisi metaandmeid ning leitakse, et neil on palju ühist. Samuti, et magistritöö tulemitel võiks olla laiem kandepind ka haridus- ja teadusvaldkonnas. Õpiobjektidel on suhteliselt ammu välja kujunenud standard (LOM) ning mitmesugused õpitarkvarad suudavad sellisel kujul andmetega ümber käia. Palun autori arvamust, et kas ja millises ulatuses oleks põhjust Statistikaameti veebilehestiku juures arvestada koostalitlusvõimet õpitarkvaradega.

Leheküljel 74 märgitakse, et Statistikaameti lehel tuleks teiste riikide eeskujul eelistada omamaist sisuhaldustarkvara. Retsensent on igati omamaiste toodete poolt - kaasa arvatud tarkvara puhul. Aga samas pole sugugi samal seisukohal olnud mitmed retsensendi tuttavad. Retsensendi arvates on üheks tähtsaks omamaise tarkvara kasutamise põhjuseks võimalus vahetult arendajaga vestelda ning samas sotsiaalne kontroll töötajate üle (keegi on ikka kellegi tuttav). Ning tasulise tarkvara puhul lisandub veel tõik, et raha jääb riiki sisse. Millised aga tunduvad autorile tähtsamad punktid omamaise CMS tarkvara kasutamise eelistamiseks?

Leheküljel 80 märgitakse, et andmevahetusprotokolliks Kunde ja Saurus CMSide vahel oleks XML üle HTTP. Ja allpool märgitakse, et levinuimaks praktikaks on luua oma vajadustele vastav XML andmestruktuur - nagu tundub, et ka sel korral tehti. Siit aga küsimus, et millistel puhkudel on mõistlik omapoolne struktuur välja töötada, millal ja kui palju on aga põhjust mõni olemasolev standard või muumaine näidis ette võtta? Ning teine küsimus siit juurest, et juhul kui nagunii oma vorming loodi, miks siis määrati kindlalt ette, et tegemist peaks olema XML-põhise vorminguga? Nt. tabeleid võib olla vahe ökonoomsem üle kanda mõne tunduvalt kompaktsema vormingu kaudu.

Retsensent toetab leheküljel 95 esitatud uurimisküsimust, et "kas ja millisel kujul jätkata Koolinurgaga". Arvestades jätkuvat arutelu üldhariduskooli õppekavade/ainekavade ümber, võiks ühe võimalusena kaaluda Koolinurga andmete kasutamist kooliprogrammi osana. Sealtkaudu võiks kasutatavus kordades suureneda ning samas tekitada õpilastes oskuse ja harjumuse värsket ja usaldusväärset teavet hankida.

Kokkuvõtteks leian, et tegemist on igati suurepärase magistritööga, mida võib tulevastele magistrantidele eeskujuks seada. 

Jaagup Kippar
TLÜ Informaatika Osakonna lektor
14. mail 2008