Kõik kargasiwad kohkunult püsti . 
 " Mis wiga ? " küsisiwad kõik , nagu ei tahaks nad Sassa küllalt selgeid sõnu uskuda . 
 " Isa hakkas jooma jälle , " rääkis Sassa läbi nutu , kus juures ta oma kriimustatud pesemata silmi õerus , " tõmbas enese täis , ja siis riidlema . 
 Tal jäi eila wõlgu . 
 Ema on aga wait . 
 Hakkame sööma ; sia liha ja tangu pudru . 
 Isa sööb liha suure pussnuaga , sellega , kellega ta teil enne jõulu sigu tappis ; ma ei tea , mis neil seal oli ; ema ütles paar sõna ; isa kargab ülesse ; ema wälja !... 
 isa winnas pussiga takka järele ... ja emale kohe sisse ! 
 Werd , mis hirmus !... 
 Tulge ruttu appi : tapab hull teised ka ära ! " 
 Peale perenaise , weikese Hansu ja Wokikepsu jooksiwad teised kõik saunare . 
 Juula oli pikali aseme peal , ohkas kangesti ja hoidis õla , mis paljaks oli wõetud , üle sängi ääre , mis haawa seest wälja tilkuwast werest ära oli määritud . 
 " Nüid ma suren , oh Jumal ! " ägas Juula . 
 Lapsed nutsiwad . 
 Toomas ise istus akna all tooli peal ja pomises : " Ma tahan näidata , kelle sõna majas piab kuuldama ? 
 Tappa , kurjawaimule ! " 
 Tuarahwa tulekuga jäi laste kisa wait . 
 " Noh , Toomas , " hüidis Anton , " mis , sa oled wärsket teinud ? " 
 Toomas lõi silmad ülesse ja naeratas joobnult , nagu tahaks ta ütelda : " Mis sa narrid , näed ise , mis sündis ! " 
 Kui ta aga Madist teiste selja taga nägi , möiras ta metsikult : " Kurat , Madis ! " laskis pea norgu ja sülitas . 
 Madis ei teadnud isegi , kas wastata , ehk ei ? 
 Ta läks Juula juurde ja küsis osa wõtlikult : " Kas on walus ? " 
 Juula ohkas endist soodu edasi . 
 Selle aja sees oli Liisu wett saanud ja Antoni awitusel haawa pesema hakkanud . 
 Madis ja lapsed waatasiwad kõrwalt . 
 Kui kondiline , kui nälginud oli see õla , missuguse sinise laiguline . 
 Madisele tuli oma Anu käsi meelde : missugune ümmargune lihaw oli see , üsna wärises , kui külge puudutasid ! 
 Ja selle nälginud õla käest oli ta wiiskümmend kopikat wõtnud ja Indiamaale saatnud ! 
 Madisele tuli häbi oma enese üle . 
 Aga ta sundis selle alla , sest kiusaja wastu piab ikka wõitlema ! 
 Haawa puhastusel nähti , et nuga õlat mitte sügawasti ei olnud riiwanud . 
 Juula isegi sai aru , et haaw kerge oli ja jäi oma ogamisega rahulisemaks . 
 Toomas istus aga laua ääres , hoidis pead norgus ja sülitas aeg-ajalt oma ette maha , kus juures ta iseenesele pomises , millest selgemini aga " kuriwaim " ja " tappa tahab " wälja kõlasiwad . 
 Madis tahtis Toomaga taplema hakata , aga arwas paremaks waikida . 
 " Kui Toomas targemaks saab , " ütles Madis lahkudes Juulale , " siis saada ta minu juurde ! " 
 Juula ohkas ja ägas jälle waljumalt . 
 Kui pererahwas koju oli jõudnud , sündis jutt jälle mitmest asjast . 
 Iseäranis kaebati Tooma peale ja kahjatsedi Juula ja laste eest . 
 Peremehele oli aga tänane seletus hirmus wastu meelt . 
 Temal oli isu niisugust juttu kuuldes suotumaks ära . 
 Ta läks tahakambrisse , istus sinna laua äärde akna alla ja hakkas uutse ajalehe nummert lugema , mis ta poest oli saanud . 
 Ta waatas ühte ja teist tükki ja hakkas wiimaks " Wäljamaal " pealkirja alt " Inglismaalt " lugema , sest Lõuna-Afrika sõda äritas sel ajal Madise meelesi kõige rohkem wäljamaa asjade seast . 
 Lehes seisis : " Ka uuel aastal arwab Inglismaa Lõuna-Afrika sõda edasi ajada . 
 Määratuma summa on see wendade sõda ristirahwa wahel juba ära söönud . 
 Inglis-walitsus arwas esite , et 500 miljoni naela sterlingiga ( 1 nael st. 10 rubla ) läbi saab , aga nüüd on kaugelt üle ära läinud . 
 Teatakse kinnitada , et sõda 2 tuhat miljoni naela on juba ära wõtnud . 
 See wõib wäga wõimalik olla , sest riigi pea raha-wäljaandja ütles eile palatis , et iganädaline wäljaminek on 1 ja 1 ¼ miljoni naela sterlingi wahel , s.o. enam kui miljon rubla meie raha järele päewas ! 
 Ja inimesi on seal , nagu sõja minister Lansdoun teadustas , surnud : 664 ohwitseri ja 13,137 soldatit , ise haawatud peale selle . 
 Inglaste kaotus meeste poolest on aga umbes 60 000 ! 
 Selle aja sees läheb aga Inglis asumaades Indias katk ja nälg ikka suuremaks " ... 
 Madis oli katkust ja näljast enne ka omast lehest lugenud , see oli seal kirjeldatud . 
 Madis pidas lugemist ja mõtles . 
 Ta waatas weel korra ja ütles siis imeks pannes : " Ja , jah , see on wist õige küll , et Indiamaa Inglismaa all on ! 
 Ja see maa raiskab sõja jaoks igapäew enam , kui miljon ära ! " 
 Ta ohkas , nagu tahaks ta ütelda : " Ja sinna läks ka minu oma wett wedama ! " 
 " Issand ja Jumal ! " mõtles Madis eneses , " kui need soldatid kõik Indiasse missionäärideks oleksiwad läinud ja kõik see raha ka nendega ühes , mis siis oleks ? ! " 
 Ja ta kõrwu kõlas korraga sauna poisi " tulge appi ! " 
 - eilse missioni lehe " tulge appi ? " ja kirikherra " tulge appi ! " ja selle kolmekordse kaja sekka tümises tema ande tume kolks kiriku waagna sisse . 
 Kui wõeralt kõlas see kõik tema kõrwu ! 
 Wastu tahtmist wiskas ta lehe laua peale . 
 Ta silmade ees seisis pealkiri : " Mõndasugust . " 
 Madis hakkas ilma suurema isuta lugema : " Wäljaspool abielu sündinud laste arw on meie suurel kodumaal 107,000 - 117,000 . 
 Halw lugu on sellepoolest suuremates linnades . 
 Seal on iga tuhande sündimise kohta 437 seaduslise abieluta sündinud . 
 Uskude järele on see nõnda : katoliiklaste seast 1000 pealt 130 , ewangeliumi usuliste seast 90 , juutidel 6 , muhamedlastel 3 ainumast . " 
 Madis oli nagu pilwedest alla langenud . 
 Weel kord luges ta wiimaseid arwusid . 
 Ta silm otsis midagi , aga seda midagit ei leidnud ta mitte . 
 Seal tuli talle meelde , et kirikherra oli ju ütelnud , et meie esiwanematel , paganatel , niisugust asja ei ole olnud . 
 Ta silmad otsisiwad edasi , ja seal seisis : " Üleüldse piab ütlema , et aruande järele meie , kristlaste , elu mitte ilusat pilti ei anna ! 
 Päris juuksed tõusewad püsti , kui kõik seda kuuleme , mis meie seas sünnib . 
 Hukkaläinud naisterahwaste arw , keda inimesed loomadest madalamaks on teinud , on meie riigis 100 tuhat ! " 
 " Oh , minu kallis Jumal ! " mõtles Madis ahastuses . 
 Aga ta luges edasi : " Weel koledamaks saab pilt , kui meie kuuleme , et neist ⅓ alla 16 aasta ( 12-16 ) on ! " 
 Nagu oleks madu teda hammustanud , niisugust walu tundis Madis omas hinges . 
 Ta pea hakkas ümber käima ja waatas wälja . 
 Aga ta luges edasi : " Ja kes on neid inimesi nõnda kaugele wiinud ? 
 Üks pisukene jagu on neist elukombelikult-wigased sündinud , nagu seda kuulus Italia teadlane Lombrosoo tõendab ; suurem jagu on aga kaasinimeste hooletuse , rumaluse , ehk ka nälja sundusel " ... 
 Madis jättis lugemise pooleli . 
 Nagu wägise tõusis tema silmade ette sauna Toomas , see joobnud Toomas , kelle pool tapetud naine haawaga üla sees , nende lapsed , keda wanemad ise hundi-kutsikateks ja põrgukassakateks kutsuwad . 
 Ja üliselgesti seisis Madise silma ees Sassa pilt , kuidas ta nutust ära õerutud silmadega , mis mustad ja räpused oliwad , tema tua ukse peal seisis ja nii wäga kohkunult ja äritatult kisendas : " Tulge alla ja aidake meid ! " 
 Just niisama , nagu Sassa - Madisele tuli üks wanaaegne Missioni-raamat meelde , mida ta oma peremehel oli näinud , mille peal must mees walge silma munadega seisis , põlwili seisis , käed risti ülesse tõstetud ja selle pildi alla oli kirjutatud ka : " Tulge alla ja aidake meid ! " 
 - just niisama oli ka Sassa osanud karjuda , aga hoopis enam tõsisemalt , hoopis enam loomulikumalt , sest see must mees oli selle pildi peal wäga puhtalt ja kenasti maalitud ! 
 Madise silmade ees seisiwad sõnad aga edasi : " Aga inimesed ei lepi mitte üksnes sellega , et nad neid siin saatana wõrku weawad , nad müiwad neid aga ka salaja wäljamaale , mis tarwis Inglismaal , nagu Londonis ja mujal , koguni isesugused majad on , kõige raamatu pidamisega ja hinnakirjadega ! " 
 Ehk küll Madis pikawerega talupoeg oli , siisgi ei jõudnud ta nüid oma sisemist walu tagasi hoida ja piaaegu kuuldawalt ägas ta : " Oooo - Jeesus , suure Jumala poeg ! 
 Mis hirmsad asjad meie seas ei sünni ! " 
 Ja jälle tuli talle see Inglismaa ja tema India meelde.. ... 
 Sel silmapilgul tuli perenaine Anu taha-kambrisse ja ütles õige pahaselt ja ärilikult : " Kuule isa , sa katsu selle Antoni üle ometigi natukene walitseda . 
 See läheb päris ülekäte ! 
 Ninas kinni , nagu koer ! 
 Sõnagi ei tohi ütelda , kui mitte kaks wastu ei saa . 
 Meie rääkisime seal pühadest asjadest . 
 Ma ütlesin ende Juulile : " Kui sa mehele ei piaks saama , siis wõiksid sa küll nais-missionääriks minna ! 
 " Ja mis tegi Anton ? 
 Ta ütles pilgates otsa : " Saunarahwa juurde ! 
 " Kas see kõlbab ? 
 Peretütrele niisugune teotus , ja Juuli saab kõik aru , ega ta enam pisukene ei ole ? " 
 Madise näo üle käis wiha puna . 
 Naiste eilne nõuandmine , jutlus , juhtumine Juulaga , ajalehe tükk - kõik need oliwad Madise hinge peale nõnda mõjunud , et ta kõik oma endise rahu oli kaotanud . 
 Ta sai wäga hästi aru , miks Anton nõnda oli ütelnud . 
 Anton oli Madise walusamat kohta puudutanud . 
 Pidi ta seda Antonile kätte maksmata jätma , selle Antonile , kellel nõnda suur suu alati põigiti nina all oli ? 
 " Niisugusest suuresuuga poisikesest ennast narrida lasta ? ! " urises Madis ja tuli tuppa . 
 " Kuule , Anton ? ! " ütles ta kurjalt , " sina ära lõõbi püha asjadega ! 
 Suu on sul küll põigiti nina all ja teisa mõistad sa küll pilgata ? ! 
 Sul on nagu Juudal süda täis , - ja nüid narrib ka pisukesi lapsi ! 
 Eks sa mine ise saunarahwa juurde ! 
 Meie ometi müisime teisele , aga mis sina oled teinud , hirwihammas ? ! " 
 Madise suu nurgad läksiwad pisut niiskeks , mis ikka siis sündis , kui ta palju ja wihaselt rääkis . 
 Teised tuas olejad pidasiwad hinge kinni . 
 Kes tahtis siis weel iitsatada , kui peremees wihane oli . 
 Antoni näo üle käis ka ärituse jume . 
 Nagu wägise surus ta oma meele paha maha . 
 Ta näost paistis , nagu ei tahaks ta midagi wastata , aga kui ta nägi , et Madis tema otsa wihaselt waatama jäi , nagu ootaks ta teiste kuuldes Antoni käest wastust , siis ei jõudnud sulane oma terawat keelt taltsutada , waid wastas wagusi , nagu küsides : " Ju sa said Juula käest minu wiiekümne kopikalise ! " 
 " Sinu ? " küsis Madis uskmatalt . 
 Anton ei wastanud enam midagi . 
 Tal nähti sellestgi kahju olewat , mis ta juba ütelnud oli . 
 Peremehele seletas aga see Antoni tagasihoidlik waikimine puhas . 
 Talle kõlas , nagu oleks Anton ütelnud : " Pühi enne oma nina alune puhtaks , siis mine teise õuet kasima ! " 
 Ta waatas esite Antoni otsa , siis Anu peale , siis läks ta waade Liisu peale , ja seal märkas ta pisut naeru jälgesi , mida tüdruk tagasi hoidis . 
 Ka Wokikeps köhitas kahtlaselt . 
 Oleks Madis , mitte kirikukorrapidaja olnud , siis oleks ta tõesti kurja suust wälja ajanud , aga nüid jäi see tegemata . 
 Ta tahtis weel Antonile midagi ütelda , aga tal ei tulnud mitte midagit meelde , ei wariseerlikku waga salmi ka mitte . 
 Ta köhitas wähe , tegi niisuguse näo , nagu ei usuks , nagu ei kuuleks ta Antoni wastust ja läks tagasi oma tahakambrisse . 
 Ta tundis , nagu oleks teda keegi just nagu karjapoissi ninast wedanud , teda wanainimest ja auusat kiriku teenrit , ja see kipitas nüid . 
 Aga praegune walu oli tal südames . 
 Ta läks akna alla ja waatas wälja , nagu tahaks ta oma pahameelt , asjata pea sisse tungiwaid uusi mõtteid lahutada , laiali ajada . 
 Nagu kaks inimest oleksiwad ta südame sees töös olnud ja kohkudes aimas ta , et ta nagu kuristiku kaldal oli seisnud , et sinna sisse kukkuda . 
 Juba ammu enne oliwad Antoni sõnad nagu läbi une ta südame pihta käinud , aga ta oli nad maha surunud . 
 Nüid tõusiwad nad aga seda suurema jõuga . 
 Ta silmade ees laotas ennast lai lume wäli , nagu surnu waip laiali . 
 Talwine päikene seisis üsna weerul ja pistis weel kord laial lagendikul lamewad surnud lume kibemed põlema . 
 Nende helk tungis Madise silmadesse , nõnda et ta tahtmata oma silmalaugusid pidi koondama . 
 Lume kibemete hüppaw sätendamine tõmbas Madise mõttes enese peale . 
 " Kena küll , " arwas Madis , " kuidas nad hiilgawad ja särawad , aga lund ei jõua nad mitte soojendada ! 
 Kõik mis päikesest saadakse , see wisatakse uhkelt ja kerglaselt laiali ! " 
 Ta waade langes keset õuet seiswa musta puu paku , witsaposti peale , mis seal otseti maa sees oli . 
 Madis oli selle sinna sellepärast ülesse pannud , et tema ümber hea wankri juhtmeid oleks wäänada , kui need tuas ahjus juba pehmeks on paistetud . 
 Talle tuli meelde , et witsa-posti ümber lumi alati enne ära sulas . 
 Minewal kewadel oli ta selle nähtuse põhjust sellesama Antoni käest , kelle peale ta praegu wihane oli , küsinud , ja Anton oli temale wastanud , mida Madis weel praegu mäletas : " Koolmeister rääkis korra , " seletas Anton , " et kõik mustad asjad päikese soojust enese sisse rohkem wõtawad ja sellepärast ise soojemaks lähewad ! " 
 " Ja , ja , " urises Madis , " päikese soojuse wõtab tema enese sisse , ei lase ühtegi kiirt edewalt wälja , läheb ise soojaks ja siis soojendab ta ka teisi ! " 
 Madise meel läks nagu rõõmsamaks . 
 " Missugune lihtne , aga ometi imelik asi ; mine enne ise soojaks , siis soojendad juba iseenesest teisi ! " 
 Aga ta silmade ees sätendasiwad ikka weel need edewad lume- killud oma külma , uhke läikega . 
 Madis pigistas silmad jälle koomale ja haigutas suure suuga , nagu tahaks ta nende walgust enese sisse tõmmata , seda alla neelata ! 
 Ja iseennast unetades hakkas ta kiiresti akna ruudu pihta näppudega koputama , nagu ähwardaks ta neid kiirgawaid surnud kristallisid , nagu kutsuks ta õuest kedagit sisse !... 
 ... ... ... ...
 Rahva ringkonnast 
 Kuum päikene , mis päewa läbi ilma ßoojußega oli täitnud , oli omaßt ßuureßt töößt nagu wäßinult ennaßt ßinna kaugele laenete rüppe wißanud . 
 Taßane mere tuul muutus nüüd juba õige jahedaks ja laenete lakßumine wastu kallaßt kostis läbi ßurnud waikuße õige tumedalt , nagu kohutawalt . 
 Weel ßäras õhtu puna kaugel ßilmaringi taga , weel tõußivad ßääl määratumad tuleßambad kuni pilweni . 
 Aga terane ßilm ßeletas õhtuße eha walgel kaugel taewa ßõrwal midagi ja ßee polnud muud kui wäikene mußtjas tume pilwe täpikene . 
 Ei ßee polnud ßarnane kui teißed ööpilwe ßagarad , mis tuhandetes kunßtlistes kujudes tõußivad , ette tuliwad ja jälle ära kadußiwad . 
 See pilwe täpikene kaswas küll kiiresti , aga ßellegipärast rahulisti , ßee on , ühel mõõdul ßuuremaks , ja peagi täitis ta ßuure tüki taewa ßõrwa , kaugel ßilmaringil . 
 Kes teraßelt ßeda pilwet waatas , ßee nägi peagi , et temaßt aegajalt heledad walguße jooned wälja ßähwataßiwad . 
 See on ju pikße pilw - ßeda mõistis , nüüd igaüks , aga ta on kaugel , müristamine ei kostagi ßiia . 
 Juba oli üsna pime . 
 Mööda teed ruttas Taebesße mees õige kerge käiguga . 
 Laenete tume kohin ei pööranud ta tähelepanemißt ßugugi eneße pääle , näitas , et ta kõrwad kiigußt saadik juba ßellega harjunud oliwad . 
 Aga kaugel olewat pikße-pilwe pani ta tähele , ßeßt nüüd kostis taßane kõmin ka ßiia . 
 “ Täna öößel tuleb pikße ilm , ” mõtles rändaja , “ üsna hää , et merele ei läinud , kes teab , kas ßuurt ßaaki ongi . 
 Pole tänawu pikßet olnudgi , kes teab , kui wali on . 
 Waeßed külamehed - aga ehk wajub kuhugile mujale . 
 Tuul pole ju ka nõnda ” - Noor mees ruttas õieti kiiresti . 
 Jõudis juba Taebe majade eßimeste ridadeni . 
 Ta jäi ßeißatama ja mõtles : “ Astun õige Kalda wärawaßt mööda , ei tea , kas läks ka merele . ” 
 Ta kallas tee päält kõrwale , aga nüüd hakkas ta ßüda waljusti tukßuma . 
 See noormees oli Kuumi Ajnn , Kalda Lauri tütre põlatud armastaja . 
 Ta tuli oma hääd onu waatamaßt , kes randwahtide kardonit ehitades hiljuti oli palgi alla jäänud ja pahema jala luu murdnud . 
 Mees põdes wersta kümme Taebeßt kaugel . 
 Kalda pere aknaßt paistis tuli . 
 Miks nad polnud magama läinud , oliwad ßõbrad ßiia poole tulnud ja ajaßiwad hilja magußt juttu , wõi walutas kellegi ßüda ßellepäraßt , et ta oli liginewat pikße pilwet tähele pannud ? 
 Keegi tuli toaßt wälja ja jäi õue pääle ßeisma . 
 Nüüd ßähwas wälk ja noormees nägi ära , et ßee oli Lauri tütar Anna . 
 Ta tahtis temaga mõne ßõna rääkida . 
 “ Kas ißa läks merele ? ” 
 “ Kes ßa oled ? ” 
 “ Ega nii kaugelt wõi tunda , eks astu ligemale . ” 
 Aga juba ta tundis . 
 Ta tuli madala laudadeßt tehtud aia äärde , mis wäikeßt õuet ßisße piiras . 
 “ Sa pole merele läinud ? ” 
 Selleßt küßimeßeßt kostis rõõm wälja . 
 “ Olen küll ßeda wõrt laißk . 
 Tulin Suurenina külaßt onu waatamaßt . 
 Aga miks ßa täna õhtu nii kaua ülewal oled ? ” 
 “ Mu ßüda on hirmus rahutu . 
 Ißa läks merele , aga wißt tuleb wali pikße ilm ja torm . ” 
 “ Kes teab ? ” 
 “ Jah , õpetaja oli ütelnud . ” 
 “ Oh , tal on ilma uur , ßee näitab tormi ette . 
 Ta on ßeda ka mullegi näidanud . ” 
 “ Poleks ta mitte läinud ! ” 
 “ Mis nii ? 
 Ma kahetßen , et ei ßaanud minna , toowad hommikul ßuure hulga kalu . ” 
 Nüüd ei rääkinud nad natukeßt aega . 
 Ajnn wõttis üle aia Anna käe peosße ja tõmbas ta oma juurde . 
 Kas ßu ßüda oleks minu päraßt ka rahutu olnud ? ” 
 “ Muidugi oli , ma ei teadnudgi , et ßa merele ei läinud . 
 Ei mul tulnud uni ßilma . ” 
 “ Kallis ! ” 
 Noormees andis neiule ßuud . 
 Nüüd tukßußiwad nende ßüdamed õige tormilißelt ja nad ei rääkinud midagi . 
 Sähwas hele wälk . 
 Ajnn laskis Anna käe lahti . 
 “ Tuleb wißt küll õige wali ilm . 
 Sul hakkab külm - mine tuppa ! ” 
 ----------- Wäßinud ßulekene , ßuudad ßa ßiis walju pikße ilma rannal kirjeldada . 
 On ju tõßi , et ßind , kallis kodumaa , wägew käßi ßarnaßesße kohta paigutanud , kus pole palawaid hallikaid , ega lumega kaetud mägeßid ; pole meil ka mägeßid , mis eneßeßt tuld wälja wiskawad , ega hirmuta meid maa kõikumine . 
 Ilus ißamaa ! 
 Kas meil ßiis loodußes midagi pole , mis meie ßüdame ßügawas auukartußes tukßuma paneb ? 
 Kas loodus meile kudagi Looja wägewußeßt ei saa kõnelda ? 
 Küll , küll . 
 - Kui taewa kaar tuld täis on , kui kõrwu lukustaw rakßatus õhu ja kõik , kõik wärißema paneb , kui tule karwalißed maod ilma ruumißt läbi lendawad - ßiis , jah ßiis tukßub ßüda argßelt , nagu linnu pojukene karjapoißi peos - ßiis , jah ßiis ßaad ßa aru - ma olen ßelle wägewuße kõrwas põrm ja tuhk . 
 Mitu kord ßuurewiißilißem on pikne ranna ääres . 
 Kui öö on , ßiis kustutab ßilmapilkne hele walgus , mis kohutawalt kõik ümbrußt walgustas , ßu ßilmade nägemiße wõimu hoopis ära ja wälgu wahe ajal oled ßa arwamißes , et wißt ßündimißeßt ßaadik ei tea , mis nägemine tähendab . 
 Hirmßa mürinaga jookßewad laened kaldale , näitab , nagu tahakßiwad nad teda paigaßt ära ajada ja ßind temaga ühes möirawasße sügawußesße heita . 
 Pikße mürin , laenete kohin ja tuule hulumine ühendawad endid ja ßee on südant hirmutaw ja kole - ilus . 
 Siis kuuldub läbi tormi mühina häda-hääl . 
 See on meeleheitlik kißendamine , jah , ßiis kißendab inimene ßarnaße läbilõikava häälega , kui tal ßurm ßilma ees ßeißab , kui ta eneße pääßtmißeks käe õlekõrre järele ßirutab . 
 Jälle , jälle ßähwatab wälk ja walgustab tühja ümbrußt . 
 Tühi ? 
 Ei , wälgu walgußel wõis ßelgesti ümber löödud paati näha , mis üsna ranna lähedal oli . 
 Säält ßee häda-hääl tuli , ßeßt üks inimene hoiab kramplikult temaßt kinni . 
 Ta loodab - aga oh ßa rumal ! 
 Seltßimehed langeßiwad tal juba märga hauda - ka tema jõud raugeb enne kui ta maad eneße jalge all tunneb . 
 Jõuaks ta ka kuni kaldale , aga kas annab ßiis meri oma ohwri nii kergesti wälja . 
 Kui ta umbes mäele astuks , ßiis tuleks ülewelt tuule kiirußega wihane laene . 
 Ta püüab hädaliße kaldalt weel kinni ja wiib eneßega hõißates mustawasße hauda . 
 Umbes wähe ßelleßugune oli pilt Taebe rannas , kui Ajnn omaßt majaßt mere äärde , ßinna kus paadid ßeißiwad , jookßis . 
 Ta oli kord ju uinunud , aga hirmus mürin äratas tema üles . 
 Torm oli otse hirmßaks läinud . 
 Ta kiskus pillirooßt tehtud katukße küljeßt tükid lahti ja kandis kaugele . 
 Kui nüüd auk ßees oli , puges ta ßäält lakka ja kangutas raginal terwe katukße päält ära . 
 Nii ei ßündinud ühe majaga . 
 Ajnn , kui ta ukßeßt wälja tuli , ßai asjaßt kohe aru . 
 Ta wiskas laiu paekiwa katukßele tuule pääle poole külge - nüüd polnud enam nii karta . 
 Siis jookßis ta oma wõrgu-aia juurde ja wõttis oma ja naabri wõrgud harkide päält maha . 
 Torm oleks nad kogunisti ära ßaßinud , puruks kiskunud , aga wõrgul on meremehe elus ßuur tähtßus . 
 Häda-hüüded eemalt ärataßiwad teda nagu uneßt . 
 Ta jookßis ßinna poole , kußt hääled koßtßiwad . 
 Wälgu walgußel nägi ta , et kaldale ßuur hulk inimeßi kokku oli kogunud . 
 Oliwad enamasti naeßed - lapßed - ja wanad jõuetumad ißad . 
 See andis mõista . 
 Taebe mehed oliwad tänaßel hirmßal ööl puhas merel . 
 Jälle ßähwatas wälk ja nüüd hirmus mürin . 
 Seni oli parajasti wihma ßadanud aga nüüd jookßis ojana . 
 Suured rahe terad , nagu pähklad , lõiwad kukkudes kibedasti . 
 “ Appi ! 
 Appi ! ” kõlas tume hüüd mere poolt . 
 Salgakene liigutas rahutumalt - nutt tuli täie hooga kurku . 
 Polnud teha midagi , kellegi omane wõitles ßääl ßurmaga ja muidugi ka ßuri , aga tema aitamißeks ei ßaadud midagi teha . 
 Kuumi Ajnn jookßis ßinna poole . 
 Kalda wärawa taga jäi ta ßeißatama , ßeßt ßiin ßeißis naesterahwas . 
 See oli Kalda Lauri tütar Anna . 
 “ Oh Jumal - mu waene ißa ! ” 
 “ Ära meelt weel ära heida , wõib olla , ehk märkaßiwad ligenewat pikßet , ehk hakkaßiwad koju ßõudma . 
 Pääßewad ära . ” 
 Aga paraku polnud neis ßõnades troosti julgußt , nad ei täitnud poolgi ßeda , mispäraßt neid räägiti . 
 Ei uskunud noormees ßiin ära pääßemißt . 
 Ilm muutus järk järgult weel hirmßamaks . 
 Wälk lendas wälgu järele ; torm möirgas ja murdis hirmßa wihaga puruks , mis kätte ßai . 
 Wanapoole majadel paiskas ta katukße kaugele eemale . 
 Õhk oli pilliroo tortidega täidetud ja kaugele kaldale paiskas tuul wett ja walgeid wahu tükka . 
 Wälgu walgußel wõis ßelgesti laenetega wõitlejat paati näha , ßiis üks wihane tormi keerd , tume meeleheitlik häda-kißa ja järgmißel wälgu walgel polnud muud näha , kui kummuli pöördud tühi paat , mida laened ßiia ja ßinna loopißiwad . 
 Ära polnud ßiia maale keegi pääßenud , aga laened wiskaßiwad mitmed tühjad paadid kaldale . 
 Jooksti ßarnaße juurde ja nad tundßiwad ta ära . 
 Tundßiwad paadi ära , aga ßee kõneles neile , et nende omakßed iialgi enam ßäält tagaßi ei pööra . 
 Kui ßuur ßarnaßel korral kurwastus oli , kui ßüdamesße lõikawalt kõlaßiwad kaebe - hüüded , kuis jõuaks minu ßulg ßeda kirjeldada . 
 Ei ilmasgi ! 
 “ Ma pean õige oma paadi wõtma , ehk ßaan kellegile appi minna . ” 
 Nende nooremehe ßõnade pääle puhus tormihoog ßarnaße jõuuga , et waewalt jakßas püßti seista . 
 Anna hoidis aiaßt kinni ja ßee oli alles uus ja kõwa . 
 “ Ära mine - näe misßugune ilm . ” 
 “ Sa keelad mind ? ” 
 “ Miks ßa nii ütled ? ” 
 Neiukeße käßi wärises . 
 Ta kõneßt kostis noomitus , etteheide wälja . 
 “ Appi , Appi ! ” kõlas üsna kalda ligidalt . 
 “ Oh Jumal , ßee on minu ißa hääl - ma tunnen . ” 
 - Nad paniwad mõlemad kalda poole jookßu . 
 Säält poolt kostis appihüüdmine ja ßee oli hää , ßeßt ßääl pool oli ka Ajnni paat . 
 Noormees lükkas paadi wette ja neiu hüppas ka ßisße . 
 “ Ära tule - ma lähen ükßi - mine wälja ! ” 
 “ Ei mitte , mina tulen ßinuga ühes . 
 Juhi ßina lootßikut , ma ßõuan . ” 
 Need ßõnad oliwad nii kindlasti öeldud , et Ajnn ßõnagi enam wastu ei rääkinud . 
 Ükßi oleks ju wõimatu olnud ßarnaßesße wee-mäsßu ßõita . 
 Tingimata oli oßawat juhtijat tarwis , ßeßt ßarnaßel korral lööb mühaw weemägi halwasti juhitud lootßiku ümber . 
 Lauri tütar wõttis aerud . 
 Jälle kostis hädahüüe ja kaugel ei wõinud ßee mitte olla . 
 “ Oh Jumal , minu ißa ! 
 Aga ma ei jakßa . ” 
 Jah ta waenekene ei jakßanud . 
 Naeruwäärt . 
 Kas naesterahwa käed peakßiwad mäsßawaßt woolußt üle ßaama . 
 Kergesti wiskas laene paadi kaldale . 
 “ Tule juhi ßa ! 
 Ma ßõuan . ” 
 Harjunud meremehe käed ja tublid lihakßed wõitßiwad laeneid . 
 Paat nihkus kaldalt eemale , nihkus - ßurma ßuhu . 
 Torm möirgas jälle nagu ißukamalt , oli ta werejänus meel hää , et pea kaks ohwrit jälle pärib , milleßt ta täna oleks ehk ilma jäänud . 
 Hirmus , halastamata meri . 
 - Aga kuhu jõuda ? 
 Kott-pime ja kuigi ka wälk ßilmapilguks walgustab , pole muud näha , kui mäsßawaid wee kuhilaid . 
 Nüüd kostis weel nõrk häda-kißa - wenis määratu pikk tule- madu nagu pikkamißi mööda taewa alußt , walgustas heledasti ja ßelles walgußes nägiwad meie pääßtjad kümmekond ßülda eemal laene harjalt musta tompu ruttu alla liuglewat . 
 “ Ma nägin , ” kostis mõlemate ßuußt . 
 Aga raske oli paati ßinna poole juhtida . 
 Pikuti tuult mööda ja nii et paadi külg oleks määratumate laenete hoolde jäänud . 
 Kui mitte jumalik käßi ei kaitße , ßiis on ßurm ßiinßamas . 
 Aga kõige wägewam kaitßes neid . 
 Nad jõudßiwad weel wastu tuult ja laßkßiwad ßiis alla poole , ßinna , kus nad tombu ennemini nägiwad . 
 Siin pidi ta olema Wälk käis ja nad nägiwad otßitawat . 
 Aga kudas aidata . 
 Wõimata oli teda paati tõmmata , oleks walgegi olnud . 
 Uus wee kuhi tõußis nende mõlemate wahele ja lahutas neid teine teißeßt kaugele . 
 “ Anna , ßel wiißil ei wõi meie teda päästa . 
 Kallas ei ole kaugel , hoia aerudega tugewasti , et paat ei keera külge wastu tuult . 
 Sul pole tarwis ßõuda , laened wiiwad ßind pea kaldale . 
 Ma oskan ujuda , ma wiin ta kaldale . 
 See oli kardetaw ettewõte , aga muud moodi polnud wõimalik . 
 Noormees kiskus ßaapad jalaßt ära , wõttis riided wähemaks . 
 Wälgu walgußel nägi ta musta tompu ja ta kargas laenetesße . 
 - - - Kui palju pißaraid tõi järgmine hommik Taebe külale . 
 Mere äär oli paadi tükkidega kaetud , aga ta oli ka mitmed ßurnukehad öößel eneßeßt wälja wißanud . 
 Hirmus torm oli järele annud , ehk küll praegu wali tuul puhus ja “ meri käis . ” 
 Omakßed tundßiwad purustatud ßurnukeha ja mitmete abil kanti ßee nutu ßaadetußel kodusße . 
 Rõõmu ja tänu ßõnade aßemel nuttis õpetaja wäheste kogudußeliikmete ßeltßis , - nuhtlus oli waßt liiaks karm , liiaks ßuurel mõõdul neile jagatud . 
 Kalda Lauri toas lamas peremees woodis - ta ei tahtnud ega tahtnud meele mõistußele tulla . 
 Ta waenekene oli liiaks külmetanud , aga ime ßee ßiisgi oli , et laua tükk teda jakßas wee pääl hoida . 
 See oli imelik - küllap Jumala tahtmine - et ta mereßt pääßes . 
 Kramplikult hoidis ta lauaßt kinni , kui noormees ta juurde ujus . 
 Aga mis ßiis nüüd . 
 Laur oli uppumiße ßurmast pääßenud , aga kas paljalt ßelleks , et woodis hinge heita . 
 Noh , parem oleks ka ßeegi , aga kas ßee pääßtmine oleks ßiis ßarnast ohwrimeelt ka ära taßunud ? 
 Ta magas - aga ßee uni oli rahutu . 
 Ta ütles teistele arußaamata ßõnu : “ Ta teadis jah ette - miks ma läkßin - Jumal annab talle teada - noomis mind , aga - mis ma teen , kui nad päraßt ßiis pilkawad . 
 Poißid , ßõuame koju , aga nad hüüawad Lauri araks naeßeks . 
 Aita mind Laas - ära löö . 
 - Oh Jumal ! aita iße teda , mu kallis tütar ! ” 
 Ta tegi nüüd ßilmad lahti . 
 “ Ißa , kas tahad juua wõi tahad ßüüa - ma küpßetan wärsket kala . ” 
 Wanamees näis järele mõtlewat . 
 “ Kes mind ära päästis ? ” küßis ta wiimaks . 
 “ Mis ßa , ißa , ßeßt nüüd küßid ? ” 
 “ Eks ßa ütle ßiis - mis ßeßt kardad ? ” 
 “ Kuumi Ajnn . 
 Ta polnud merel , kuulßime ßinu häda hüüdmißt , ma tundßin ßind hääleßt ära . ” 
 “ Ajnn ! ” 
 Ißa mõtles natuke järele . 
 “ Kas Laas on ka ära pääßenud ? ” 
 “ Ei tea - kuulßin räägitawat , et ta paat olla tühjalt kaldalt leitud . ” 
 Tume wari lendas üle haige näo ja ißeäraline ohkamine tunnistas ßuurt meele liigutußt . 
 -- “ Teie olete hääd lapsed . 
 - Isßand õnnistagu teid . 
 Ma jään weel magama . ” 
 -- “ Ehk ßaab terweks . ” 
 “ Annaks Jumal - kuhu ma ßiis jääkßin , kui ißa ära ßureks . ” 
 “ Anna - kas ßa kahtled ßiis minu ßüdame juurde tulla . 
 Ma ei ßoowi ßurma , Jumal näeb , aga kes ßiis meile takistußt teeks . ” 
 “ Ei ta keela mind nüüdki ßulle . ” 
 Ajnn tõmbas Anna rinnale . 
 “ Hirmßal ööl ehk pärin ßinu ßiis jäädawalt . 
 Ta on ßellega ehk nõuus . ” 
 “ Olen nõuus , hää mees . 
 Sul on truu ja wahwas ßüda . 
 Sa kardad Isßandat . 
 Sinu ßarnaßt meeßt ei ole , tee mu tütar õnnelikuks . ” 
 Seda ütles ißa , kes noorte ßuudlemißt oli näinud .
 Tumedad tunnid 
 Eneße ümber ßilmitßedes juhtußiwad Antoni ßilmad ahju ääres püsti ßeiswa püsßi peale ja ta tundis nagu tuska eneße ßüdames , ta tahtis üles tõusta ja püsßi oma ßilma eeßt kõrwale panna , aga ßellsamal ßilma pilgul kõputadi urtßiku ukße pihta . 
 Anton astus ligemale ja kuulatas ßeßt kõnelemißt oli õues kuulda . 
 Ruttu , kui oleks ta usßißt nõelatud , kargas ta ukße juureßt tagaßi , ßeßt õues oli mõißa kubja healt kuulda . 
 Minu tapmiße nõu on neil teada ja nüüd tulewad nemad mind kinni wõtma , mõlkus Antoni mõttes . 
 Ajawiitmata astus ta weikeße akna juurde , litßus ßelle eeßt ära ja hakkas õue pugema . 
 Waewalt oli ta ennaßt üle akna wälja ßirutanud , kui wali püsßi pauk õhku ümber ringi wärißema pani ja hoigates langes põgeneja tagaßi - pikali põrandale . 
 Sel ßilmapilgul tungißiwad ka mõißa kubjas ja kutßar ßisße . 
 Eks ma ütelnud , et ßee mõni mõrtßukas wõi waim on ßoßistas eit meeste ßeljataga . 
 Anton , kes akent eeßt ära tõugates , püsßi käeßt ßeina najale pani , puudutas kogemata põlwega kukke külge , kui aknaßt wälja katßus pugeda nii et ßee lahti läks ja terwe laeng Antoni küünarluusße tungides , teda minestusße mattis . 
 Kui ta ülesße ärkas , oli haaw ßeutud , aga walutas nii kangest , et Antonil walu päraßt pißarad palgile paißußiwad . 
 Lulu eide käeßt ßai ta kõik kuulda , mis tumedate tundide ßeletußeks tarwis oli - nimelt , et mõißa kubjas ja kutßar tema , eide , kutße ja palwe peale oliwad tulnud , waimu wõi mõnda metßaliße meelega inimeßt , kelleks eit Antonit pidas , tabama ja et nad muußt asjaßt midagi ei tea . 
 Teine päew nõuti Antoni käeßt õnnetuße üle aru , aga ta ßeletas juhtumißt nii , kuida aga paremine tõßine põhjus , mis õnnetuma juhtumiße juures ßüüdi oli , wõis warjatud ßaada . 
 R. linna hospidalis parandati käßi juba nii kaugele ära , et kodu wõis minna , pidi aga weel iga nädal käima näitamas . 
 Et Antoni elukohaßt R. linna tükk maad , tülikas käia oli , andis ta , pea päraßt ßeda , kui ta mõne korra tohtri ees oli olnud , haawa arstimiße küla Krõõda hooleks , keda mitmed weel tohtriteßt targemaks pidaßiwad . 
 Krõõt ei nõudnud mingißugust makßu , aga ei põlganud ßugugi ära , kui Anton oma kadunud naeße willaße undruku talle taßumißeks tõi . 
 Kui Krõõt eßimiße plaaßtri peale pani , mis ßia raswaßt ( Krõõt ütles et karu rasw ) , ßinißeßt ßilmakiwi tuhaßt , wanaraha pealt kaabitud waßepurußt , peeneks tõugatud wähi koorteßt , püssirohußt ja elawaßt hõbedaßt oli kokku tehtud . 
 Puhtuße peale ei pandud haawa arstimiße juures rõhku ja kui hästi kipitas , ßiis arwati arstimißel tagajärg tubli tulema , ning pandi plaaßtrit tihemalt ja pakßemalt . 
 Arstimiße tagajärg oli ßee , et käßi kangesti ära paistetas ja wäga walu tegi - muud nõu ei jäänud järele , kui uuesti tohtri abi otßida , ehk küla Krõõt küll selle wastu ßeißis , ßeßt tema ütlemiße järele , tohtri töö ßee olla olnudgi , et tema kätt terweks teha pole wõinud , aga parandamißeks oli aeg hilja , ei olnud muud nõu , kui käßi pidi maha lõigatud ßaama - ja kui Anton jälle ülesße ärkas , puudus tal parem käßi õlaßt ßaadik . 
 Antoni ßüda lõi kurwaks ja ta ßilmis ßäraßiwad pißarad , kui ßidemeid ßilmitßes - taßa needis ta Krõõta . 
 Peale paranemißt pakkus mõißa herra , kes järsku ennaßt lahkemaks oli muutnud , Antonile ööwahi ammetid , aga ta ei wõtnud ßeda wastu , ßeßt tema arußt oli kui oleks iga õhk ja õis kurwal keelel kõnelenud tema mustaßt minewikußt pikki lugußid ja ßelle päraßt arwas ta paremaks “ Sua ” küla karja kaubelda . 
 Wiisteißtkümmend aastat jäi ta ßellesße ammetisße ja kus ta korda oli , oli ta peremehele ja perenaeße kui parem käßi , ning lastele lahke ßüdamega ßeltßiline ja ßellepäraßt ßai ta ka nende käest auunime : “ Hea onu ” . 
 Ikka pakßemalt lõi pilwe aga “ Hea onu ” elutaewas , ßeßt jookswa lõi jalga ja ta pidi karja ammeti maha jätma . 
 Et edespidißt elu ülespidamißt leida - wõttis ta nüüd kelgu ja kotti ja rändas pereßt peresße . 
 Ülespidamißeßt ei olnud jußt puudu - aga palju pidi ta kuulma ja nägema , mis ßüdamele walus oli , ißeäranis “ Sua ” walla ßuure majade ja maatükkide omanikkudelt ßiis , kui nende kord temale ulualust anda oli , ( ßeßt ßeal waestemaja ei olnud ) . 
 Peremehed ja perenaeßed - ißeäranis weel rikkas Tõniße talus , - pahandaßiwad , et Antoni köha neid öößi magada ei lase , tütreid tülitas ßülg ja kihutas kirumißele , kui nad aga ßeda kuskilt nägema juhtußid , kuna kanadel woli puudußt polnud põrandal käia . 
 - See oli Antonil alles eßimine aasta walla käeßt ulualußt nõuda , ßeßt kümme aastat oli ta peale karja ammetißt lahkumißt , ühe leße ßeltßis weikeßes ßaunas ßuutnud oma nõuga läbi ßaada , aga ßiisgi näitas neile ßee nii raske olema , nagu kõlguks kiwi nende kaela küljes - aasta kümne eeßt oli ta neile parem käßi , aga nüüd ? 
 - üks walla waene , kelle oßa oli , naer ta wigaße liikmete ja küürus käigu üle , tõukamine ja teotamine ka nende poolt , kellede hälli ta kibedal töö tundidel tüdimata liigutanud oli , ßellepäraßt ohkas ta ßagedasti omas ßüdames : “ Waewalißed on mu õnnetu elupäewad ! 
 Igawene Ißa , ära laße neid enam mõrumaks minna jai kui kaugel on minu wiletßa eluõhtu ! ” 
 Et Anton ennaßt igas peres peaaegu tihti pahanduste põhjußeks arwas olema , ßiis püüdis ta ennaßt , nii palju kui wõimalik , harwa Sua walla waljude perepidajate uluall olla ja rändas ßelle aßemel eemal ümber . 
 Ükski ei tülitanud teda aga Ani-kadri kiriku ukße kõrwal , mida ßandi kojaks kutßuti , ßelle päraßt ei puudunud ta pühapäiwiti peaaegu ilmasgi ßealt . 
 Ta ßeltßilißed : Kupu Kai ja Nopu Mai olid küll ka ßiingi temale õelad naabrid : wiißiwad mitu kord ta kinda ära , tõukaßiwad Antoni helde andide andjate eeßt kõrwale , ööldes , et ta ahnuße päraßt kerjab ja kui ßiisgi ßelleßt hoolimata , armulißed andjad ka Antonile palukeße pihku pißtßiwad , ßõimaßiwad nais-naabrid teda ßalaja nödi-käpaks ja mõneks muuks , aga ßiisgi tundis ta eneßel ßiin palju parema olema kui kuskil mujal , ßeßt keegi ei keelanud teda köhimaßt - ei ütelnud ka keegi : ära ßinna ehk ßinna ßülita , Ta teadis , et kõik kellel pißutki paremaid päiwi elus oßaks oli , need ennaßt keßet kirikut , ehk koguni altari ette hoidßiwad - ja need kõik kes enestel õiguße arwaßiwad olema ennaßt “ peenemaks ” - auußamaks pidada , kößtri ßaali peal ßeißiwad - kõik kes aga ukße all ja ßandi-koja lähedal platßi pidaßid , nende elu oli enamalt kõigil kurbtußeßt kurnatud ja waeßuße päewadeßt waewatud , ßeepäraßt arwas Anton eneßel nende lähedal paraja platßi olema - ßeßt kes kord tule haawu tunda saanud - ei ßee naabri põlenud pale üle naerda ßuuda , oli Antoni alaline mõtte , kui ta ühe kiwi ßamba kõrwale , ukße ligidal , aßet wõttes . 
 Anton Kõpßi terwis kahanes päew päewalt . 
 Septembri kuu niisked ilmad tõßtßiwad köha kõige kõrgema kraadini , palju pahanduße ßõnu ßai ta ßelle läbi kuulda : perenaeste ja tütarde poolt , kus kord korteris oli olla , ßellepäraßt õhkas ta tihti : Ei tea , kui kaugel mu kurwade päewade lõpp ometigi on ! ? 
 Ühel päewal , kui ta jälle rikkas Tõnisße talus korda oli , luges ßeal peremehe ßeitsme aastane poeg piibli lugudeßt Jeeßuße tähendamiße ßõna : Kuninglikußt pulmaßt . 
 Antoni ßüda ßai ßeda Armuliße Kuninga kõnet kuuldes , kui kuiw maa , wärskeßt wihmaßt kastetud . 
 - Ruttu astus ta nurgaßt lugeja lapße poole ja ehk ta küll kõik ßõnad ßelgesti kuulaud oli , ütles ta ßiisgi pool paluwa häälega : “ Lapßukene , loe weel kord ! ” 
 “ Mis ßa nödikäpp nurad ! ega ßina ometigi ßinna ßaa - ßull pole pulma kuube , - ßind pannakße ßinna , kus hammaste kiristamine on ! ” oli kangekaelßeks kaswatatud pißikeße poißikeße torkaw wastus wanakeßele . 
 Poisikese ißale ei meeldinud ßee poißikeße wastus , ißeäranis weel ßelle päraßt , et naabri peremees , kes wöörmünder oli , ßelle üle ka nagu pißut pahandama nägi , mida mosßis mokad ja waikimine aimata andßiwad , ßellepäraßt ütles ta waljusti poja poole : “ Ennäh tattnina ! kas ßa wait oled ! ” aga enam edaßi ta ütelda ei wõinud , ßeßt ßelßamal pilgul jookßis paks perenaene tuaßt wälja ja poja käeßt kinni wõttes ja teiße tuppa tõmmates , urjutas ta meeßt wihaßt wärißewal healel : “ Mis ßa ometigi närid ßeßt lapßeßt ! wana nödikäpa näraka pärast ! 
 Karjub kui metßaline lapße peale ! 
 Mis ßa tahad temaßt ßaada ? 
 Oledgi ju teiße ära ehmatanud : wirißeb ööd ja päewad . 
 Ena hulgußid kelle päraßt mu laps ßõimata ßaab ! ” 
 Wöörmünder , kes nägi , et tüli talusße tulemas on ütles : “ Head ööd ! ” ja läks . 
 Mees , kes mõistis misßugußed minutid nüüd oodata oliwad , kui ta ükßi naeße näu ette oleks jäänud , astus kambrißt tuppa ja heitis ßulaße aßemele pikali . 
 Lühikeße kaswu ja pakßu punnis-palgedega perenaene ßai aga , mehe tülißt emale taganemiße tõttu , weel enam ärritatud . 
 Ilma mingißuguße põhjußeta käis nüüd pahane perenaene kambrißt tuppa ja tuaßt kambri , ukßi nii kõwaßt eneße taga kinni loopides , et akna ruutud põrißeßiwad ja ikka ßajatamiße ßõnad huultel . 
 Kui aga perenaene , kellel wiha päraßt ju nutt kurgus kipitas , Antonißt , kelle aße ahju kõrwal tua nurgas oli , mööda astus , ßiis ßai ta mehikene tubliste tongata , mööda minija käeßt , jalaga ehk jälle perenaene , kes midakit ahjußt wõtma tegi , tõmbas all olijale parßilt puid kaela , - wõi wiskas mõne wana kotti wõi kaltßu magaja ßilmade peale ; wiimaks jättis ta õuue minnes ukße pärani lahti ja kadus kambrisße , ßeßt mees , kes teadis , et waikimine kädißewale küljeluule kõige kibedam kõne oli , ei laußunud musta ega walget . 
 Tõußew päikene kuulutas weebruari kuu teißt päewa , kui Anton Kõps , weikeßt kelku järele wedades , Tõniße talußt Anikadri kiriku poole minema hakkas - ßeßt ßiin tundis ta ennaßt rahwale rißuks olema aga kirikus : - ßeal tundis ta ennaßt alati wabama kui kuskil mujal olema - ja ßeal ei olnud tale weel keegi ette heitnud , et ta taewariigißt ilma jääb , ßellepäraßt igatßes ta ßüda ßinna . 
 Päraßt kirikut tahtis Anton kirikumehe juurde , kes üks wana koolmeister oli , öößeks jääda , aga et ßee oma abikaaßaga warrule ßõitis , ei jäänud tal muud nõu üle , kui tuldud teed tagaßi minna , aga mitte endißesße Tõnnisße talusße , ehk ßeal küll weel kaks päewa õigus olla oli , waid Sua wallaßt läbi , “ Alißali ” mõißa maa peal olewa ßauniku , Jüri Tupu juurde , kes õnnetu Antoni wastu alati lahkußt ja kaastundmißt üles näitas . 
 Wiimßed looja minewa päikeßekiired kiirgaßid lume peal , kui Anton Perajõe kõrtßi ette jõudis . 
 Antonil oli kange külma häda , ßeßt ilm oli ennaßt peale lõunat külmaks ja tuißußeks muutunud , aga ßisße minna ta ei mõtelnud , ßeßt et kõrts oli külm kui tall , aga taha tuppa ? 
 - ßeal ßandile platßi ei olnud - pealegi weel ßiis , kui ta ju purjutajaid puu püsti täis oli , nagu õues olewate hobuste hulk tunnistas . 
 Kelgu ohelikku wöö külge kinnitades ja külma päraßt kipitawate ßõrmede peale puhudes , peatas ta pißut kõrtßi kohal , aga ßelßamal ßilmapigul tormas tropp noori mehi kõrtßißt wälja ja üks lõi hirwitades jalaga wastu Antoni kelku ßee libißes eemale aga tõmmas ka ühes wanakeße maha . 
 Joodikutele tegi ßee ainult nalja , kui õnnetu ennaßt waewaga püsti ajas - kukkumine oli teda kangesti põrutanud . 
 Ikka tugewamalt tormas põhja tuul üle lageda wäljade , ikka kangemaks kippus külma häda minema , aga ßiisgi ei ßeißatanud Anton , ßeßt wiis wersta oli weel käia . 
 Anton nägi , et kõrtßi ees mitmete meeste hobußed ßeißiwad , kellede tee ßinna poole wiis , kuhu temagi läks ja üks mõte , mis temal küll wißt eßimeßt korda meeles mõlkus , täitis ta ßüdant . 
 Oii nüüd walu , mis külma päraßt ta liikmetes walitßes , ßüüdlane , aga igatßusega ootas ta , ehk wõtab teda keegi peale . 
 Tagaßi waatades nägi wärißeja wanakene , et hobustega taga tuldi ja ruttu tee kõrwale astudes ßilmitßes ta ßõitjaid ; ta tundis peaaegu kõiki ja ßai ßelgesti aru , et teda tee ääres nähti ja ära tunti , ßeßt mitmed nimetaßiwad ta nime , aga peale kutßumise aßemel pingutaßiwad ainult ohje ja ßõitsiwad kiiresti mööda , - ka wiimane woorißt - ruttu waatas ta tagaßi , aga ßilm ei ßelitanud enam kedagit . 
 Anton ei olnud ßelle tee peal iialgi ennemalt hirmu tunnud , aga nüüd tundis ta ßüda hirmu , külmal ööl ja hilißel tunnil , ükßi edaßi minnes , aga ßiisgi ei ßüüdistanud ta mööda minejaid , waid ißeennaßt , et miks ta peale ei palunud , ßeßt millal ßandile palweta pakutakße . 
 Ta pidi edaßi astuma , aga ßelßamal ßilmapilgul nägi ta tagaßi waatades , et , pea pool kõndi weel keegi hobußega järel tuli . 
 Nüüd ei wiiwitanud , wanakene , waid astus tee kaldale ja palus wärißewal healel : “ Möldri ißand ! palun , wõtke mind konßale ! aewa liiga teeb ßee Jumala ilmake . ” 
 Mölder , keda paluja wanakene küllalt paarikümne aasta eeßt , kiigutanud oli , puhus ßuure , ßigarißt ßisße imetud , ßuitßu laengu pilwete poole , keeras kõrge kaßuka krae pißut kõrwale ja ütles ßiis kaaßas istuwa pruudi poole pöördes : “ Kuule , kuradi nödikäpp tahab wißt mu pruudi põue ßooja pugeda . ” 
 “ Wanamees ! painuta putki , küll ßiis ßooja ßaad . 
 “ Hop-loo Wantka ! ” hüüdis noormees weel ohje pingule tõmmates , ilma et weel wanakeße poole pilkugi oleks ßaatnud ja kadußiwad ruttu , kui oleks hobußel tiiwad olnud metßa-tukka taha . 
 Külma päraßt pea kangeks jäänud likmetega , aga ßooja ßüdamega , ßüdamega mis weel täieste tukßus ja tnndmuste tormile küllalt ruumi wõis anda , astus ta edaßi . 
 Ißaliku hoolega oli ta rikkaßt W. möldri poega Martinit palju , palju kordaßi kiigutanud - kärpßete kallale kippumiße eeßt oli ta teda kaitsnud , kui ihnus pererahwas tööl oliwad , aga nüüd palus ta teda , häda ja hirmu päraßt , kuid ei ßaanud Martinalt mitte loodetud armu .
 " Mis Teie arwate , isand Liht " , küsis ta naeratades , " kas see peaks tõsi olema , et kui hunt jahimehele häkkitsest wastu tuleb , siis mehe nii ära hirmutab , et see püssi maha wiskab ja jooksu paneb " ? 
 Andres ei teinud wäljagi , et teda pilgati . 
 " Ilma , et ennast liiga kiidan wõin küll öölda , et minul sarnast äpardust weel ei ole ette tulnud , ehk ma küll mitmegi kriimsilmale suitsu silmasse olend puhunud " . 
 Wastas ta tõsiselt . 
 " Aga siisgi , Teie küsimus ei ole mitte põhjuseta , et seda ette ei tule , küll , ja nimelt " siis , kui poisikene aga mitte mees hundiga wastakute juhtub " . 
 Teised turtsatasiwad naerma . 
 Kerge puna käis üle Karla näu ja ta jäi mõneks sekundiks wait , siis oli tal uus küsimus , nagu enne plaanitud nõuu järele walmis ja ta jonnis edasi . " 
 Mitte pahaks panna , kui ma Teid edasi tülitan " , sõnas ta pilkawa naeratusega ja pilgutas ise teistele silma , nagu ööldes " olge nõus " ! räägitakse , et karul ühe mehe meel ja üheksa mehe rammu on ja hundil ühe mehe rammu ja üheksa mehe meel " . 
 " Seda teab iga üks , weikene lapsgi , et nende loomade wahel nii suur wahe on " sõnas kirjutaja Andrekse asemel , kes sõna lausumata üksi silmi aknast wälja waatas . 
 " Siis peab küttidel küll suur julgus olema , et nad neid loomi surmata julgewad " , arwas wiinapõletaja , " sest igal juhtumisel , mis nende loomadega ette wõib tulla , on küttil üheksa mehega tegemist , ma ei saa aru kust nad niisuguse julguse wõttawad " ? 
 Andres nägi , et kõneleja teda meelega ärritada püüdis ja ta meel saigi üsna pahaseks , aga ta jäi päält näha üsna rahuliseks . 
 Seda , Teie nii rasket küsimist wõin ma üsna lihtsalt , wäheste sõnadega ära seletada , " lausus ta wähe naeratades " . 
 Seda julgust tuleb mõistlikku mehe julgusega wõrdleda kes üksi üheksa narri wastu usaldab wälja minna ... 
 " . " 
 Kurat , nüüd on küll " ! hüüdis Karl rusikaga wasta lauda lüies ja tõusis püsti kui teised laginal naerma hakkasiwad ja niisuguse pilguga , millest sõna " paras " wälja paistis , tema poole waatsiwad . " 
 See on jo awalik teotamine " , müristas rahu rikkuja edasi ta oli nagu tiiger hüpamiseks walmis . 
 Andres oli paigal ega awaldanud mingit rahutuse märki , waatas aga mõetwa , põlastawa pilguga ta pääle . 
 See mäng oleks wõinud halwa tagajärjega lõpeda , kui Anna kes ukse pääl seisis , wahele ei oleks tulnud . " 
 Seda ei tohi ette tulla , et Teie siin riidlema hakkate " , hädaldas ta ja wõttis Andrekse käest kinni , kes kõikide imestuseks järsku punaseks läks ja kelle silmad lõkkendama hakkasiwad . " 
 Kroon , Teie lähete oma kombewastalise olekuga nii kaugele , et ma sellest sakstele pean teatama , ja seda teen ma tõeste , kui Teie muidu oma sõnades ettewaatlikumaks ei saa " . 
 Kroon waatas tardunud silmil noore neiu otsa , kelle nägu ärewusest punetas ja kes ta meelest sell pilgul wangistaw ilus oli . 
 Heameelega oleks ta tema käest andeks palunud , aga neiu põlastaw pilk , mis weel praegu ta pääl wiibis ja nende sõnade terawus , millega ta Andrekse eest seisnud , ei lubanud teda nii kaugele ennast alandada , see oli praegu , tema kohta raske ülesanne . " 
 Eks me ' näe " sõnas ta trotslikult ja läks wihaselt ukse pääle , kust ta kihwtiselt tagasi Andrekse poole waatas . 
 Teised naersiwad tema häkkilise loomu ja taltsutamata meele üle ja tegiwad ühes koos minekut . " 
 Ma tänan Teid " ! sõnas Andres ja andis neiule kätt , " aga pean ühtlasi ka kahetsema , et Teie nii kombewastalise nalja päält waatajaks pidite saama ja nii Krooni paha meele alla juhtusite " . " 
 See ei tähenda midagi , mull on põhjusid teda wihata ja olen nüüd rõemus päälegi , kui ta minu wastu wihaseks jääks " . " 
 Need peawad küll mõjuwad põhjused olema , mis Teie hääd südant nii wastaste tundmustele tuksuma panewad " . " 
 Jaa , minu kohta küll mõjuwad " , wastas Anna wähe punastades ja käskis köögitüdruku lauda koristama hakkata , kuna siis Andreksele oma " õnnetust " nagu ta naljatas , hakkas jutustama . 
 Ta jutustas kuda Kroon , kes paari aasta eest siia tulnud , teda kohe oma tutwuse püüdmisega tülitama hakkanud ja wiimaks nii kaugele läinud , et ühe korra päris korralikul kombel teda kosima hakkanud . 
 Anna lükkanud ta kosimise terawate sõnadega tagasi ja tähendanud , et Kroon selle mõtte tema kohta hoopis ära unustaks , kuid Kroon ei olla lubanud selle pääle mõeldagi . " 
 Nii siis , nüüd tunnete teda ja saate mulle andeks andma , et ma teda põlgan " ütles Anna lõpuks . " 
 Aga nii palju kui mina teda tunnen , on ta hästi kindla , wisase loomuga inimene , kes iialgi oma nõust , mis ta ette wõtnud , järeli ei anna ja siis oleks parem , kui Teie temast kõrwale hoiate , sest ta pilk , mis ta Teie poole heitis , .. oo. . see oli nii hirmus " ! wiimaste sõnade juures käis nagu külm wärin üle neiu keha . " 
 Selle poolest wõite mureta olla , neiu Anna , kuda wõib ta mulle paha teha " ? " 
 Siisgi oleks parem , kui temaga mingit tegemist ei teeks , sest ta kannab nüüd wiha Teie wastu , ja mida ei pane see kõik inimest tegema päälegi weel Krooni sugust " . " 
 Olgu pääle , ma tänan Teid ja tahan Teie hoiatust meeles pidada ja silmad lahti hoida " sõnas Andres tänades ja jättis " nägemiseni " . 
 Kui ta toast wäljas oli , mõtles ta weel kord nende tühiste sõnade pääle , millede pärast tüli tulnud ja nägi nüüd kui halwaste asi oleks wõinud minna kui mamsel mitte wahele ei oleks tulnud , kahtlemata oleks nad nii kaugele läinud , et nad poisikeste moodi kättega seletusi oleks hakkanud pidama . 
 Imelikult ei tahtnud kogu see juhtumine kudagi ta meelest ära minna , ehk ta küll mõtteid teisele püüdis pöörata . 
 Anna kaunis pilk seisis ikka ta waimu silmade ees ja neiu sõnad helisesiwad wahet pidamata ta kõrwus . 
 Tahtmata tuli küsimine " kas ta mind armastab " , ta mõttesse . " 
 Lugu näib küll nii olema " , lisas ta waljumalt , " mis tähendas see minu eest wälja astumine , kui õrnalt ta minu poole waatas , missugune osawõtmine minu saatuse kohta , need ... . siisgi. . 
 " ! 
 Ta kiirendas samusid nagu püijaks ta nendest mõttetest lahti saada . 
 Paar päewa pärast räägitud juhtumist , tuli kirjutaja Andreksele parajaste wastu kui see metsast tuli . 
 Kirjutaja ütles , et ta wiina wabrikusse odre kaaluma läheb , sest aidamees olla kodunt ära , ja kutsus Andrest kaasa . 
 Kui ta kohe nõuus ei olnud , hakkas kirjutaja teda noomima : " Mis mäng see on , ega Teie selle weikese nägelemise pärast eluks ajaks wiha wendadeks jää ? 
 Tulge , läheme " ! " 
 Ma pole weel tema pääle , kui Teie Krooni mõtlete , wihaseks saanudgi , weel wähem juba wiha kandma hakkata " , sõnas Andres järele andes , " Läheme , ma pole siit wabrikut ka seest poolt " weel näinud " . 
 " Sellepärast , siis läheme parajal ajal , sest mõne päewa pärast jääb wabrik suweks seisma ja siis on tast kõik elu kadunud ; kole , hirmutaw waiksus asub nende müüride wahele , mis kedagit ei huwita " . 
 Wabrikus tuli Kroon lahke näuga noortele meestele wastu ja andis mõlemile sõbralikult kätt . 
 Naeratades waatas ta Andrekse silmi kui see käe andmise juures weidi kohmetu oli . 
 Imestades mõtles Andres kuda see mees , kelle nägu praegu mingi sugust tunde märki ta sisimeste tundmuste kohta ei awaldanud , wiimati nii pööraseks norijaks pidi jääma . 
 Ta pidas peremamsli hojatust , mis tall sisse minnes meelde tuli asjatuks , kui ta Krooni lahke , igadepidi wiisaka oleku pääle waatas . 
 " Ma eksisin , kui arwasin , et Teie haige olite sest eila ega ka täna hommiku ei olnud Teid söögi laual näha " sõnas Andres , et midagi ütelda , kui kirjutaja tegewusesse läks ja nad kahekesi jäiwad . 
 " Ei nüüd ole aega haige olla " , naeratas Kroon , " wiimasel lõpul on nii palju tegemist , et korralikku sööma aegagi ei saa , köögi tüdruk on need korrad mulle toidu järele toonud , mis ka edasi sünnib " . 
 " Noh , warsi saate selle ette priiks , siis on waba aeg käia kus soowite ja hakkate päris paruni elu pidama " . 
 " Ei sugugi , kes siis meie sugustele armu leiba annab , sunnitakse põllule ja heinamaale töö inimestele järele waatjaks , kubjaks , mis isegi tüütaw , meeltpahandaw ammet on " . 
 Andres oleks weel Krooniga , kellega ta esimest korda nii pikalt kõneles , edasi jutustanud , aga üks wabriku töömees tuli tea mis asja üle nõuu küsima ja nii jäi nende jutt pooleli , sest Kroon läks teise ruumisse . 
 Wabrikust wälja tulles naljatas kirjutaja : " Mull on hea meel , et ma teie wahele rahusobitajaks lepitajaks sain , muidu oleksite kes teab kui kaua wõõriti üks teise otsa waatanud , kui kumbgi ei oleks järele annud " . 
 Andres naeratas , mõtles selle pilgu pääle , mida Kroon pahanduse korral ta poole heitnud . 
 " Lugu on päält näha küll nii , aga mine tea mis süda mõtleb " , lisas ta waljust . 
 " Kui sagedasti ei ole hunt lamba naha seest parajal ajal nähtawale tulnud " . 
 Nende tee läks lahku . 
 Õhta , kui kõik juba söönuks hakkasiwad saama , tuli wiinapõletaja suure õhinaga " handiwärgi " tuppa . 
 Ta oli hästi ärritatud olekus ning hakkas peremamsliga kohe pahandama , miks see talle süia järele ei saatnud . 
 " Liisa teatas , et Teie ise olla ära keelanud õhtaks toitu järele saata ja olete ise lubanud sööma tulla " sõnas Anna oma wabanduseks ja püüdis tõsist nägu teha , mis aga sugugi korda ei läinud , sest Krooni wälimine nähtus oli kõikidele iseäranis naljakas näha , mida nad enne temast ei olnud näinud : ta nägu oli mitmest kohast must ja tahmane , pintsaki hõlm oli lõhki käristatud , paremal käel paar sõrme mustaks määrdinud sidemega kinni seutud ; kõik ta olek oli selle tähenduse kohane , mis kokk pärast ütles , " et Kroon nagu sõjast wälja lastud oli " . 
 Ta sai isegi aru , et üleüldine tähelepanek praegu tema poole pööratud oli ja see suurendas weel ta pahameelt . 
 Sõna lausumata ja tumeda pilguga enese ette waadates , hakkas ta sööma . 
 Tema sõnade terawust tundes , ei julgenud teised temaga ka kohe juttu teha alles hulga aja pärast hakkas kokk , kes tema pahanduse põhjust weel ei tunnud , lähemalt järele pärima . 
 Kroon wastas esiteks lühidelt nagu tuskaselt pärast jutustas ta lahedamalt . 
 Ta jutustas umbes , et ta ammetis täna õnnetus olnud , sest segaduse lõpp , milles suuremalt jault walmis käärinud wiin oli , läinud raisku . 
 " Oma seitsme aastase tegewuse ajal , ei ole mull kordagi sarnast äpardust weel ette tulnud , ja selle järele wõib siis küll arwata , et ma oma ammetit täieste tunnen , ja siiski on üks kelm mind petta püüdnud , aga kõige hääde ja kurjade waimude nimel , ja nii tõeste kui mina Karl Kroon olen , tahan ma selle teu tegija wälja uurida , ja - seda ma teen " ! 
 Wiimased sõnad läksiwad ikka ägedamaks , toon waljumaks , nii et teised juba kartma hakkasiwad , et ta jälle metsaülemaga tülisse läheb , kelle pääle ta rääkimise ajal enamast waatas . 
 Kokk , ja nii hästi ka teised , kelledele ta wiimaste sõnade tähendus aru saamataks jäi , waatsiwa imestades üks ühe silmi . 
 Kroon seletas siis , et kõik raswased olused , nagu : seep , küünal , wõi ja kõik selle sarnased , mis aga raswased on kohe selle äparduse sünnitawad , kui nendest ühest wähene osagi sinna tõrde juhtub , kus wiin walmimisel on . 
 Ühte nendest siis on tarwitatud , seda ma tean " , ütles ta lõpeks ja tõusis laua äärest püsti " ja kui mull juba see teada on , siis ei wõi selle teu korda saatja ka enam minu käest peaseda . 
 Warem ehk hiljem on ta mull näpus " . 
 Ta hääl muutis jälle ähwardawamaks , pilk tumedamaks , milleda ta ukse päält , kuhu ta läinud oli , tagasi waatas . 
 Imelik , kas tahes ehk tahtmata , waatas ta wiimaste sõnade juures enamaste Andrekse pääle , nagu oleks ta ainult temale rääkinud , mida teised pääle Andrekse ja Anna küll palju tähele ei teadnud panna . 
 Nende pilgud saiwad mõtete waheldajaks , pilk küsis " kas tõeste " ? 
 Andres waatas julgelt suurel silmil nagu ehmatades Anna silmi ja see luges säält kindla , selge wastuse , mille üle ta sugugi kahewahel ei olnud . 
 Ta jäi jälle rahuliseks ja lahke naeratus asus ta näule . 
 Andres tuli päält näha rahulikult köögi toast wälja ja läks oma maja poole . 
 Kartlikult mõtles ta Krooni ähwardawate sõnade aga iseäranis tähendusrikka pilgu pääle , mis kahtlemata tema kohta oliwad sihitud . 
 Mikspärast ta nii wihane oli , miks ta wiimaste sõnade juures minu pääle waatas ja kuda ta ennast jälle nii järsku muutnud oli ? 
 Need küsimised mõlkusiwad ta meeles , millede pääle ta ühtgi wastust ei leidnud . 
 Koju jõudes nägi ta , et üks poisikene teda ukse ees treppi pääl ootas , kes kui nägi , et metsaherra tuleb , temale wastu tuli , ja ühe kirja tema kätte andis . " 
 Kes saatis " ? küsis Andres kui ta kiire pilgu kirja adressi pääle oli heitnud . " 
 Isa käis rannast mõisa silku toomas ja sai ühest mõisast " . " 
 Aaa , ma tean , wiks poiss , säh wõtta see waewapalgaks " ! sõnas Andres kümne kopikalist hõberaha poisikesele andes ja ruttas tuppa kus ta põksuwa südamega kirja lahti tegi . 
 Kirja sisu mõjus ta pääle nähtawasti mõjuwalt , sest ta näu jooned jäiwad ikka tõsisemaks , hambad wajusiwad alumise huule pääle ja nii kõwaste nagu tahaks ta wiimse were tilga huulest wälja wajutada . 
 Ilma , et wiimasi ridasid , kus Marie kõiksuguste hellade nimede ja terwitustega kirja lõpetanud oli , oleks lugenud , wiskas ta kirja pahaselt lauale ja hakkas suurte samudega üle toa põranda marssima .
 Uus kiriku kell . 
 Täna oli Wõidu kiriku juurde palju rahwast kogunud . 
 Nad ootasiwad põnewalt ja waatasiwad järjest postmaantee poole . 
 Nad ootasiwad uut kiriku kella , sest wana oli lõhki läinud ja sellepärast tornist maha wõetud . 
 Miks paastu ajal nii kõwasti kella pidi löödama , küsisiwad inimesed üksteiselt ja selle pääle teadsiwad mõned seletada , et rikka Mäe Madise matuselised purjus päädega kella lõhki helistanud . 
 Olgu kuidas on , aga wana kell lõhkiselt sääl maas praegu oli . 
 Alati seisis hulk inimesi wana kella ümber . 
 Wanemad mehed katsusiwad meelde tuletada , millal wana kell torni pandi . 
 Üks wana mees arwas , et siis , kui ta alles karjapoisikene oli ja teine teadis , et wana kell siis torni pandi , kui pikne suure Ülemetsa soo põlema lõi , mis kuni jõuluni põlenud . 
 Praegugi olla sääl põlenud haugud selgesti näha . 
 Keegi noormees lõi kiwiga tasekesi kella külge . 
 Mingit häält ei tulnud kuuldawale , sest kell oli puude pääl . 
 " Mis sest rääkida , eks see olnud ikka ilusa häälega kell , " rääkis üks külamees , " ega siin ümberkaudu polnud kusgil niisugust . " 
 " Noh , Wõlli kiriku wäike kell on küll ka ilusa häälega , " teadis teine ütelda , " aga ega tal sellegi pärast nii ilus hääl ole . 
 Kes teab missugune uus kell on . " 
 " Ega ta ikka niisugune ole " , kõneles üks wana mees , kellel weel lühikesed püksid jalas , wasknööpidega punakat karwa kampson seljas ja hallist wildist kaabu pääs oli . 
 Ta kandis kuni õladeni rippuwaid juukseid . 
 " Enne tehtud kiriku kellasid maa all ja sinna pole keegi juurde saanud . 
 Neile pandud niisugust rohtu sekka ja see annud neile niisuguse ilusa hääle . 
 See meister oli ära surnud ja pole kellegile ütelnud , mis rohi see on . 
 Ega nüüdsed kellad enam niisuguse häälega ole " , kinnitas wana mees oma ütelust . 
 " Tühja nüüd tema teab " , ütles üks punase habemega mees . 
 Teised teadsiwad , et ta oli mitu aastat kodumaalt ära olnud ja küsisiwad : " Oled sa kellategemist näinud ? " 
 " Muidugi olen " , suurustas punase habemega mees . 
 " Räägi meile ka . " 
 " Kell walatakse wasest ja pandakse mõnda muud asja juurde weel . 
 Worm tehtakse otse maa sisse kus sitke sawi on , ja siis lastakse sula wask sinna wormi joosta ... " 
 " Tulewad ! " hüüti eest poolt . 
 Kõik tungisiwad ette poole , sest kes poleks tahtnud uut kella näha . 
 Kirik oli natuke kõrgema koha pääl , sellepärast oli loomadel kella kiriku ette raskem tuua , kui tasase tee pääl edasi tõmmata . 
 Kuus tugewat hobust sirutasiwad kehad sirgeks , waotasiwad pääd maha ja kutsarid liigutasiwad ohje ja hüüdsiwad : " Noh , noh , tõmmake ... tõmmake ... tirige weel natuke ! " 
 Üks mees jooksis , kuue hõlmad laiali ja ise tee tolmust walge kui mölder , hobuste ees ja hüüdis : " alt ära , eest ära ! " 
 Rahwa hulk wajus kahele poole ja hobused jõudsiwad kellaga kiriku ette . 
 " Noh ! " hüüdsiwad loomade ajajad ja hobused tõmbasiwad nina aukusid laiali ajades sügawasti hinge , kuna tüma liha loomade sapsude kohal wärises . 
 Uudishimulised tungisiwad jälle wankri juurde , mille pääl suur kell oli ja waatasiwad uudishimuliselt uut kella . 
 Mõned nooremad , kes koolis oliwad terased poisid olnud , katsusiwad kella ümber olewat kirja üles lugeda aga tähed oliwad hoopis teist moodi kui raamatus , sellepärast ei läinud lugemine hästi korda . 
 " Hoidke kõrwale ! olge hääd inimesed , minge natuke eemale ! " hüüdsiwad mehed , kes kella hakkasiwad wankrilt maha wõtma . 
 Hobused sõiwad rahulise meelega ette pandud heina . 
 Ainult kimmel pahemal pool ääre peal waatas paar korda meeste poole kes kella wankrilt maha kangutasiwad , nagu oleks ta tahtnud ütelda : " On ikka põrakas , ega see ka mänguasi polegi . " 
 Wiimaks saiwad mehed kella maha ja pühkisiwad higi otsa päält ära . 
 Kui kella hakati üles winnama , tõrjuti inimesed hästi kaugele , sest kui pea ei wõida õnnetus sündida . 
 Pisikesi poissa aeti kurjaga eemale , sest nad muidu ei kuulnud , waid tuliwad ikka ligidale . 
 Pea käewarre jämedused köied , millega kella üles tõmmati , oliwad pingul kui küla rätsepa wiiuli keeled , kes warrudel ja pulmadel nii ilusasti oskab mängida . 
 Mõned arwasiwad , et köied wist katki lähewad , aga nad ei läinud katki . 
 Pikkamisi kerkis , kerkis kell üles , kuni ta wiimaks kella kambri luugi ette jõudis . 
 Sinna jäi ta natukeseks seisatama , nagu peaks ta eneses tarka nõuu : kas tal uhkel mehel maksab sinna kitsasse kambrisse sisse minna . 
 Aga kell oli ometi nõnda hää , et ta wiimaks kella kambri uksest sisse läks ja waatajate silmist ära kadus . 
 Ülewalt torni kambrist kostis koppimine alla , kuuldus ka üksikuid sõnu ja käskusid . 
 Wanemad mehed ütlesiwad poisikestele , et sääl praegu kella paigale pandakse ja täna ka weel " lüüakse " . 
 Keegi ei läinud kiriku juurest ära . 
 Jõudis juba õhtu . 
 Mõned arwasiwad , ega nad täna jõua teda paigale panna , kuna teised ütlesiwad : ootame ikka weel . 
 Piu-pau , piu , pau , kõlas häkitselt kella hääl läbi õhtuse õhu . 
 Kaugele , kaugele metsade ja mägede taha kadus kella hääl . 
 Inimesed ütlesiwad , et tal küll waljum hääl on , kui wanal kellal oli , aga pole nii ilus . 
 Hulk aega läks mööda , enne kui kaks kella ülewal torni kambris kõnelema hakkasiwad . 
 Uus kell pidas ennast uhkeks meheks ja waatas põlgawalt wäikese kella pääle , mis nii wäikene oli , et oleks tema sisse mahtunud . 
 Wäikene kell ei teadnud , missuguse südamega uus seltsimees on , ja ei julenud ka temaga kõnelema hakata . 
 Paar korda pidi wana kell juba suu lahti tegema ja midagi ütlema , aga kui ta nägi , kuidas teine nii läikis ja uhkesti ringi waatas , ei julenud ta midagi ütelda . 
 Uuel kellal läks aega igawaks , nagu kõigil noortel igawaks läheb , keda hulga seltsist üksikusse wiiakse ja ta hakkas tasakesti laulu nurama . 
 Aga kauaks sa üksi laulad . 
 Päälegi piilus ta salaja wana kella poole ja näis , et see ta lauludest midagi ei mõistnud . 
 Ta sai ka isegi aru , et mujal ja enne need laulud wist sündisiwad laulda , aga siin kiriku tornis nad küll ei passinud . 
 " Eks wõib wanamehikesega paar sõna ka kõnelda , " mõtles ta , " kes teda siin kuuleb . " 
 " Oled sa ammu juba siin ülewal ? " küsis uus kell . 
 Aga ta küsimine polnud ühtigi na sõbralik , waid niisugune , mille toon juba ütleb , et juttu ainult ajawiiteks tahetakse otsida . 
 " Oh , hulk aega , " wastas wana kell . 
 " Ma tulin mõned aastad ennemini kui minu lahkunud õnnis seltsimees . 
 Olin esmalt üksi siin , siis oli nii igaw , aga meie olime pärast hääd sõbrad . 
 Küll ma olen siit mõndagi näinud ... " 
 " Need wanad ikka oma nägemisega , " mõtles uus kell , " aga mis nende nägemine ka on , nad ei saa ju millestgi hästi aru , Aga meie , noored , oleme ikka targad mehed . " 
 Siis ta küsis : " Ons koguduse piir ka suur ja laialdane ? " 
 " Ei minu hääl ei jõua ühest otsast teise kosta . 
 Aga Teie olete noor mees , kui tahate , ehk Teie hääl käib läbi . 
 Noorel mehel täis jõud käes . " 
 " Ei see wanake ei räägi rumalasti , " mõtles uus kell . 
 " Sellega sünnib wist ikka seltsis olla . " 
 Küllap see tegi talle hääd meelt , et wana kell teda kiitis . 
 " Eks minust saa siia üksi küll , " tähendas uus kell uhkesti . 
 Wana kell oli natuke aega wagusi . 
 Ütles siis üsna kurwa häälega : " Miks mitte , teie olete ju noor ja tugew alles , kes teab mis nad teewad . " 
 " Kes nad ? " ja uus kell sai üsna uudishimuliseks . 
 " Eks inimesed , kes teidgi siia üles tõiwad . " 
 Seda ütles wana kell üsna waljusti . 
 Ta tahtis uuele kellale wist märku anda , et ei pea mitte ikka nii uhke olema . 
 Uue kella meel sai pahaks . 
 " Nemad tõiwad ? wiletsad ! poleks nad mind suutnud kolme tolligi maast üles tõsta , poleks ma ise tahtnud . 
 Ma oleksin nende köied kohe puruks kiskunud . 
 Tahtsin nalja pärast waatama tulla , mis siin ülewal ka näha on . " 
 Wana kell ei ütelnud sõnagi wastu . 
 Omas meeles mõtles ta : " On aga uhke , ei tohi sõnagi ütelda . 
 Teab kuidas sellega siin läbi saab . " 
 Uus kell ei otsinud ka enam juttu . 
 Wana kell oli ta südame täis teinud , mis sarnase rumalaga siis ka rääkida . 
 " Aga , " mõtles ta omas uhkes südames , " ma tahan talle näidata , et ma inimestest , keda ta näib nii kartwad , midagi ei hooli . 
 Jõudis pühapäew . 
 Rahwast tuli palju kiriku , nagu siis ikka , kui midagi uudist on . 
 Uudiseks oli täna uus kell , sest kõik tahtsiwad seda kuulda . 
 Küll oli siin ka palju lapsukesi ja need waatasiwad üles kella torni poole . 
 Wõidu kiriku juures helistati siis ikka kellasid , kui surnu wanker eemalt paistma hakkas . 
 Et inimesed surnu wankri teistest ära tunneksiwad , sidus hobuste ajaja oma walge taskurätiku looga külge , mida tuul sääl liputas . 
 See oli hää märk küll ja sest tundis igamees surnuwankri ära . 
 Kellamees nägi tornist surnuwankrit ja hakkas helistama . 
 Enne aga silmas wana kell luugi august wälja ja nägi , et wankril wäike puusärk oli ja et teised matuselised tasku rätikutega ja põlle nurkadega silmi pühkisiwad . 
 Taga wankris istus naesterahwas ja see nuttis ühtelugu . 
 Küllap see wõis lapse ema olla , sest emad nutawad oma armsate laste järele kõige rohkem . 
 Kellad hakkasiwad helisema . 
 Uus kell ei pannud midagi tähele , waid ta laulis nii ükspuhas kuidas aga läheb . 
 Ta tõmbas rinna tuult täis , et ta hääl aga hästi suur ja wali oleks . 
 Ise ta mõtles : " Teie rumalad inimesed , waat kus mees , ega teie nii walju häält pole kuulnudgi . 
 Küll teie mind nüüd kiidate . 
 " Wana kella meel sai haledaks , et üks lapsukene jälle oli ära surnud . 
 Ta armastas wäga lapsukesi , sest ta oli neid mittu korda ülewal tornis näinud . 
 Nad waatasiwad teda ikka nii armsasti ja ei kartnud sugugi . 
 Mõned oliwad ka ta nöörigi julenud tõmmata , aga nende wäikesed käekesed oliwad nii nõdrad , et nad ei jaksanud seda liigutada . 
 Helisedes läks ta süda ikka haledamaks ja haledamaks . 
 Wiimaks tuliwad ta silmad pisaraid täis ja ta aina nuttis ülewal tornis . 
 Inimesed aga ütlesiwad all : " Pole see uus kell ühtigi ilusa häälega , aga kuulake wana kella . 
 Niisugust pole siin kusgil , ta heli käib südamest läbi . 
 " Tuli weel teine surnu wanker . 
 Wana kell nägi , et sääl pääl suur puusärk oli . 
 Aga palju matuselisi käis järele , küll noori , küll wanu . 
 Wana kell tundis ära ja kuulis ka kellamehe ütlewat , et see olla Waka Toomas . 
 Toomas oli aga wanale kellale tuttaw ja ta teadis , et Toomal mittu last järele jäiwad . " 
 Küll neil lastel wõib isast kahju olla , kes neid nüüd toidab , " sarnased mõted tuliwad wanale kellale helisedes meelde ja ta meel läks jälle kurwaks . " 
 Aga , " mõtles ta , eks Issand wõtta neid oma kaitsemise alla , " ta on ju lesknaestele trööstijaks ja waestelastele isaks . 
 " Nüüd ta hüüdis oma kella keeli nii kõwasti kui jaksas ülewalt tornist tuttawatele alla : Jät-ke nutt , jät-ke nutt . 
 Nad mõistsiwad wist ta sõnu , waatasiwad üles torni poole ja pühkisiwad silmad kuiwaks . 
 Uus kell ei pannud seda aga tähele , waid helises endist moodi : waljusti ja uhkesti . 
 Inimesed aga ütlesiwad : " Küll on meie wana kell ilusa häälega , aga ei see uus kell pole midagi . 
 " Muidugi kellad ei kuulnud seda . 
 Pärast kirikuteenistust tuli palju inimesi üles torni uut kella waatama . 
 Kõige ligemale astusiwad wäikesed poisid ja nad waatasiwad hää meelega uut kella . 
 Mõni oli nii julge et julges kella nöörist kinni wõtta . 
 Selle üle sai uus kell küll wäga pahaseks , aga ta ei lausunud sõnagi . 
 Mõned kuuldi ka kiitwatgi , et ta nii suur , uus ja haljas oli ja see tegi talle nii hääd meelt . 
 Siis tuliwad treppisid mööda kaks pikka wanapoole meest üles . 
 Nad waatasiwad natuke aega uut kella ja siis ütles teine , see kellel pikem habe oli : " Ilus on see uus kell küll päält näha , aga ta hääl pole asi ühtigi . 
 Oleks ta niisuguse häälega kui see wana sääl , " ja siis astus see mees wana kella juurde ja koputas sõrmedega wana kella ääre pääle . 
 Ta koputas nii sõbralikult , nagu isa armsa poja õla pääle patsutab . 
 Küll sai uue kella meel pahaseks , aga ta nägi ära , kuidas teised nende meeste eest kõrwale astusiwad ja sosinal taga rääkisiwad , siis ei tahtnud ta midagi ütelda . " 
 Kahju , et meie wana ilusa häälega kell lõhki läks , " rääkis teine . " 
 Ega nüüd enam nii ilusa häälega kellu tehta . 
 Tarwis seda ühele asjatundjale mehele näidata , ehk annab parandada . 
 Pole kõra talle paras wõi on muud wiga midagi . 
 " Ja need auusate nägudega wanapoole mehed läksiwad tornist ära . " 
 Kes need kaks rumalat meest oliwad , " küsis uus kell pärast , kui nad jälle kahekesi oliwad , wana käest . " 
 Need olid kõige rikkamad ja auusamad mehed siit kogudusest , " seletas wana wäike kell . " 
 Need olla kahekesi üksi poole uue kella raha kinkinud . 
 " " Soh , " hälitses uus kell ja ta ei teadnud , mida ta wanale kellale pidi ütlema . " 
 Hulga tahtmise järele ei ole kerge saada , " rääkis wana kell lahkesti . " 
 Kui wähegi neid ja nende soowisid tunned , siis ehk läheb , aga ega muidu . 
 " " See rumal wanake ei mõista mind nüüd ka wälja naerda , " mõtles uus kell , " waid tahab mulle ka õpetust ja nõuu anda . 
 Ega ta nõuu laita ole , eks ta ole siin ülewal juba ennast mustaks kükitanud . 
 "
 See oli 1887. aastal , weebruari kuul . 
 Raitna walla nõukogu oli oma istumise lõpetanud . 
 Nad oliwad otsuseks teinud , et wallal waestemaja tuleb ehitada ja see ehitus kuu aja sees wälja peab saama pakutud . 
 Wallawanem Rebane soowis , et wald ise materjali muretseks , siis tulla ehitus odawam . 
 Selle wastu ei olnud kellegil waielda - - teadis jo igaüks , et wallawanema kohus on kõige õigemat teed otsida - kuidas wallale kasu tuleb . 
 - Kirjutaja luges protokolli ette , kus soojal sõnal walla waeste eest hoolitseminne ülesse oli tähendatud ; kõik koosolijad kirjutasiwad nimed alla ja asi oli kindel . 
 Teisel päewal sõitis wallawanem Sillasoo metsawahi juurde , et temaga waeste-maja materjali ostukaupa teha . 
 Sillasoo metsa omanik oli metsa müümise luba metsawahi kätte annud . 
 Metsawaht tarwitas seda temale antud luba nõnda , et ta seal juures mitte ei pruukinud suures kitsikuses elada . 
 Ise enesest ta just wäga ei oleks hoolinud , et keegi talle poole-toopi wiis , ütelda kauba liiguks , sest metsa seest ei olnud ju seda saada , sellest oleks tema enesele küllalt olnud ; aga temal oliwad ka naine ja lapsed , need tahtsiwad iga päew süüa ja riiet . 
 Ka oli ameti palk nii wähene , et sellega kudagi moodi läbi ei oleks tulnud , kui metsa kauba wahelt mõni kopik enese tasku ei oleks saanud . 
 " Kui ma teistest inimestest natukene teist moodi ei saa elada , mis metsawaht ma siis olen , " ütles ta sagedasti . 
 Ja metsawaht elas ka tõesti teitest inimestest teist moodi . 
 Iga päew oli ta purjus : sest puu ja palgi ostjad tõid ikka midagi kaasa , mida metsa-waht armastas ja mis teda paraja hoidis . 
 Niisuguses parajas olekus oli ka metsawaht siis , kui Raitna wallawanem sinna sõitis . 
 Wallawanem teadis ka , et tühja käega ei maksa teda tüütama minna , sellepärast oli ta teel olewast " Talwa " kõrtsist poole toopi tasku pannud . 
 Ta ise ei olnud suur napsi armastaja , selle hea omaduse pärast oli wald teda wallawanemaks arwanudgi . 
 ( * ) Kuid tema teistest ei teatud suuremat midagi . 
 Ta oli alles mõne aasta eest kaugemalt sinna walda tulnud . 
 - Ta oli hästi jutukas mees . 
 Kus ta seltskonna hulgas oli , rääkis ta alati üle teiste , nii et teda pidi kuuldama . 
 Jutu aineks oli tal ikka sakste siunamine ja kohtu asjad . 
 Kelmust ei teatud temast awalikult midagi . 
 Salajalt rääkisiwad küll mõned , et tal ennemast mõnigi kord politseiga tegemist on olnud ja et ta nüüdgi weel wahest warastatud asju wastu wõtta . 
 Aga kes walimise juures niisuguseid seletusi wõis uskuda . 
 Noh hea küll ! 
 Wallawanem sõitis metsawahi õue , kus metswaht parajasti toast wälja astus , et metsa minna . 
 Kui ta wõerast silmas , jäi ta seisma ja toetas ennast suure wembla najale , mida ta käes hoidis . 
 " Tere metsa isand ! " hüüdis wallawanem , ja hakkas hobust õue peal olewa reekresla külge kinni siduma . 
 " Tere , tere , wana Rebane , " lällitas metsawaht wastu , sest ta oli ju paras mees . 
 " Kas kana ka ühes tõid ? " 
 " Tõin ! " wastas teine . 
 " Noh , siis läheme tuppa ja wõtame tal pää maha ! " 
 " Minugi pärast , lähme ! " 
 Peagi istusiwad mehed toas laua ääres pingi peal . 
 Laua peal oli puust kabja sisse pandud wiina klaas , mille kõrwa wallawanem oma pudeli pani . 
 " Mis siin muidu kuiwalt istuda , " ütles metsawaht , wõttis pudeli korgi pealt ära , kallas klaasi täis ; ja sundis wallawanemat jooma . 
 " Ei , kelle käes , selle suus " kostis teine ja metsawaht pani klaasi täie minema mis klõmpsatas . 
 Ta walas jälle täis ja sundis . 
 Wallawanem wõttis klaasi , rüüpas pealt , tõmbas nina kirtsu , hambad paljaks , nagu tahaks ta metsawahi peale õrisema hakata ; sülitas siis tugewa latsu , andis klaasi metsawahi kätte ööldes : " Pista ära ! " 
 Metsawaht ei lasknud sundida . 
 " Ega teda alati saada ei ole , " ütles ta : " Kui on joomine , siis olgu joomine ! " 
 Ta pistis selle , teise ja weel kolmandama , siis pani pudelile korgi peale . 
 Nüüd hakati asjast rääkima . 
 Lühikese arupidamisele järele saadi otsusele , et kolmest sadast palgist , mida wallale tuleb wiia , 120 rubla maksta tuleb , kuna metsawaht wallawanemale 170 rublase kwiitungi annab , nii et wallawanem 50 rubla omale saab . 
 Selle eest annab wallawanem metsawahile tunnistuse , et ta Sillasoo metsast 150 palki on ostnud ja 70 rubla maksnud nii et 150 palgi eest maksetud 50 rubla metsawahile jääb . 
 Weel rääkisiwad mehed pool sositades , nagu kardaksiwad nad , et keegi neid kuuleb . 
 Wallawanem tõusis ülesse , jättis pooliku wiinapudeli kauba kinnituseks laua peale ja tahtis minema hakata , kui keegi taga seinas olewast sängist ülesse tõusis ja naerma hakkas . 
 " Ah , wana Juku , kust sina siia said ? " ütles wallawanem pool hirmunult . 
 " Juku jah ! 
 Kust ma siia sain ? 
 Uksest tulin . 
 Aga kes Jukut tähele paneb ; istu nurgas ja ole wagane , kui teistel head päewad on . " 
 " Kas sa kuulsid , mis me siin rääkisime ? " küsis wallawanem . 
 " Ah , mis me tast usutame , " lallitas metsawaht . 
 " Juku tule wõta wiina ! 
 Ega sa poisikene ei ole , et tühje juttusid hakkad laiali kandma . " 
 Juku tuli , rüüpas wiina ja ütles : " Jah , wõite loota , ega ma poisikene ei ole ! 
 - Juku ei olnud ka tõesti mitte poisikene , ehk ta nimi küll seda tunnistas . 
 Ta oli 50 aastat wana poissmees . 
 Nooremalt oli ta ka jõukas talupidaja olnud , aga pudeli korkide tõmbamine oli ta jõuu nõnda ära kurnanud , et ta enam ei jõudnud talu korras pidada . 
 Juba mitu aastat katsus ta ennast toita , kord nii kord teisiti , wahest ükskõik kuda . 
 Jukuks hüüti teda sellepärast , et ta purjus olekus ise ennast nõnda nimetas . 
 Metsawahi juures oli ta , et siin talweajal ikka ühel wõi teisel puu ehk palgi lõikamise juures abiks wõis olla , mille eest talle süüa , wahest suutäis wiina , wahest natukene palkagi anti . 
 Ta riided oliwad wiletsad . 
 Ehk küll külm talwe aeg oli , kandis ta üht lühikest kuue juppi ja ärakulunud linaseid püksa . 
 Pääs oli tal nokaga suwe-müts ja jalgu katsiwad wanad , aga weel mitte katkised ilma säärteta saapad . 
 Selle ülikonnaga oli Juku täiesti rahul , sest ta tõendas , et töö juures küllalt sooja saab . 
 Täna aga ei olnud tal tööd , sellepärast ei wõinud wäljas külma käes seista . 
 Ta oli metsawahi wäljas oleku ajal kambri soojamüüri nurka sängi läinud , kus ta sagedasti käis , et ennast soendada . 
 Ta oli wagane ja mõtles praegu selle üle järele , kust jälle tööd wõiks saada , kui metsawaht wallawanemaga sisse astusiwad ja palgilõikamisest rääkima hakkasiwad . " 
 Sealt saab tööd , " mõtles Juku ja läks kohe rõemsamaks . 
 Ka tungis wiina lõhn tale ninasse ja wiskas teiste elumuredele nagu warju üle . 
 Ta ei jäänud sellepärast muud nõuu üle kui wallawanema äramineku ajal enesest märku anda , et ta seal on . 
 Ta teadis , et teda siis tähele pannakse ja nõnda wiina ja tööd saab . 
 - Jah wiin ja töö ; kui suguses suures ühenduses ei seisa need siin ilmas ! 
 Wiina juuakse , et tööd saada ; tööd tehakse , et wiina saada ! 
 - Wallawanem lahkus metsawahi juurest selle kinnitusega , et kõik nõnda jäägu , nagu räägitud . 
 Ta kinnitas weel Jukule korra , et kõigest , mis siin kuulnud , suu peab , ja sõitis ära . 
 *** 
 Talw oli mööda , kena kewade sundis kõiki , kellel laiskuse- ehk muud tõbe ei olnud , wirgasti tööle . 
 Raitna walla waestemaja alusmüür oli tehtud , töömehed paugutasiwad kirwestega palkide kallal , nii et laastud lendasiwad . 
 - Ka wallawanema õues oli ehitus käsil . 
 Ehitati majale uut järku juurde ja parandati mõnest kohast wana . 
 Materjali oli ju küllalt . 
 Räägiti , et waestemaja materjali küllest ka wallawanemale jätkuda . 
 Ehitaja meister oli suur topsi sõber ; ja töömehed ei olnud ka põlgajad , kelle hulgas ka meie tuttaw Juku oli . 
 Wallawanemal ei olnud muud tarwis , kui neile wahest natukene liiku osta ja nad tegiwad mis kästi . 
 Wallawanema maja oli üsna waestemaja lähidal sellepärast wõttis ta ehituse ülewaatamise priitahtlikult enese peale . 
 Ta käis ka tihti tööd waatamas ja kinnitas iga kord , et materjaliga kokkuhoidlik peab olema . 
 Wist kartis ta , ehitajad mõne laua otsa wõi pinna tüki kuhugi kõrwale toimetawad . 
 Jukule ütles ta alati : " Waata järele , et siit midagi ei kao , siis saab liiku . 
 " Muist materjali , nagu telliskiwid ja lubja , oli wallawanem otsekohe enese õuele lasknud wedada , et tal siis parem oleks nende kadumise üle walwata . 
 ----- 
 Sügise , oktobri kuu oli käes . 
 Kahinal weeres ilus wedruwanker kahe toreda hobuse tõmbamisel porisest külatänawast läbi Raitna waestemaja poole . 
 Wankris istusiwad Raitna mõisa herra ja R. kihelkonna õpetaja . 
 Õpetaja läks waestemaja õnnistama , kuna mõisaherra wallawanema Rebase kutsumise peale auu pärast kaasa tuli . 
 Waestemaja ette jõudes , kuhu palju rahwast oli kogunud , pidas kutsar hobused kinni . 
 Kohe tuli wallawanem mõne agarama mehega herraseid wankrist wälja aitama , kõiksugu kummardusi ja painutusi auu awalduseks tehes . 
 Rahwas , kes õues seisis , lagunes kaheks ja seisis kui müür paremal ja pahemal pool , kust wallawanem ärawalitsetud läbi maja sisse wiis , kus nende jaoks üks nurk lagedam hoiti . 
 Kui mõned wanad eided ja lapsed endid oliwad ette seadnud ja teretamiseks õpetaja herra käele suud annud , algas õpetaja kohe waimulikku toimetust . 
 Ta seletas waestele heategemist Jumala meelepäraliseks tööks ja nimetas neid inimesi , kes head teewad , Jumala tööriistadeks . 
 Selgesti oli tunda , et mitmed õpetaja sõnda wallawanema Rebase kiitmiseks oliwad öeldud . 
 Rebane seisis pühalikku nägu tehes , kinni pitsitatud huultega ja wiltu wajunud pääga nagu näidata tahtis , et tema see on , kellest õpetaja räägib . 
 Ka Juku oli teiste hulgas . 
 Ta seisis , oma mütsilotti käes hoides , natukene Rebasest eemal ja wahtis otse sellele nöosse . 
 Kui õpetaja lõpetas , ütles ta ühele oma kõrwal seiswale nõuumehele : " Igal koeral on hea meel , kui teda silitatakse . 
 " Juku tahtis seda küll tasa ütelda , aga ta oli ju weidi purjus ja ütles nii kõwasti , et wallawanem seda kuulis . 
 Ta läks Juku juurde ja küsis : " Kes see on , kellest sa räägid ? 
 " " See , keda silitatakse , " wastas Juku ja läks uksest õue . 
 Rebasel ei passinud ka herrade seal olemisel tülitsema hakata ja jättis asja niisama . 
 Ta pööras ennast sakste poole ja palus , et need pidusöögist , mida siin tehakse , osa wõtaksiwad ; kui need seda lubasiwad , andis ta selle jaoks sinna toodud talitajatele käsku asjaga rutata . 
 Peagi istusiwad walla tähtsamad mehed " sakstega " ühes lauas . 
 Wähem tähtsad , nende hulgas ka Juku , pidiwad nii kaua ootama , kuni esimene laud on ära söönud . 
 Pidulaual oli ühte ja teist , kõige rohkem aga wiina ja õlut . 
 Õpetaja tegi lühikese söögipalwe , mille peale pudelid ja klaasid ametisse hakkasiwad . 
 Söögi ajal jutustas õpetaja , kuda tema koguduses mõned inimesed joomise põlgamise wõi karskuse- seltsi tahta asutada . " 
 Liigjoomine on küll põlata , aga parajal wiisil pruukida ei ole mitte halb . 
 Karskuse-seltsid peawad joomist patuasjaks , aga mina ütlen : joomine ei ole mitte patt " jne. 
 Õpetaja kõne peale löödi klaasid kokku ja lasti teda elada . 
 Siis rääkis mõisaherra . 
 Ta tuletas meelde , kuda mõis alati walla kasu on silmas pidanud , ja kuda nüüd see waestemaja ehitamine ja walmissaamine temalegi on rõõmu teinud , sest nüüd kaowad armuannete otsijad ka mõisa õue pealt ära , kes seal tihti ka temagi rahu on rikkunud . " 
 Nüüd ei ole enam endine aeg , kus mõis wallawaeseid peab aitama , aga ma ei taha siisgi Teie wastu mitte kidsi olla : Ma luban , et mõisa metsast mõni süld puid waestemaja soendamiseks wõib korjata , ja loodan , et wallawanem ka edespidi mõisaga sõpruses püüab elada , nagu Rebane siiamaani on teinud . 
 " Rebane tänas herrad tema sooja osawõtmise eest , kõik lauas olijad tõstsiwad klaasid ja laulsiwad " Ta elagu ! 
 " Esimene laud oli söönud . 
 Kõik tõusiwad lauast ülesse . 
 Saksad tegiwad minekut . 
 Nad näitasiwad oma heldust , andsiwad ühele ja teisele armulikult kätt ja astusiwad uksest õue , kus kutsar neid hobustega ootas . 
 Wallawanem aitas nad wankrisse ja peagi oli " troska " kõikide silmist kadunud . 
 Nüüd alles hakkas päris pidu . 
 Taga , kui wallawanem saksu minema saatis , oli teine laud ennast joonde seadinud . 
 Iga mees wõttis nõnda kuda süda igatses , sest nüüd ei olnud enam seda piinlikku olekut , mis herrade sealolek sünnitas . " 
 Põhi peale ! 
 " hüüdis Juku , kes laua otsa oli istunud ja wiinaga täidetud õlleklaasi tühjendas . " 
 Kuulsin küll , et õpetaja ütles , et joomine ei ole patt ! 
 Kui juba õpetaja asja kiidab , siis mida meie weel kardame . 
 " Kõik naersiwad laginal Juku juttu . 
 Wallawanem astus parajasti uksest sisse . " 
 Wallawanema terwiseks ! 
 " kisendas Juku , tõstis klaasi ja jõi ta ühe seemuga tühjaks . " 
 Nüüd olen wallawanem , enne olin koer , " ütles Rebane , astus Juku juurde ja keelas , et ta mitte nii wäga ei kisendaks . " 
 Õpetajat ju enam siin ei ole , kes sind siis nüüd kiidab , kui mina wait olen , " lallitas Juku wastu . " 
 ÕPetaja ütles ju , et terwiseks peab jooma , muidu ei olla wõimalik pidusid ega pulmasid pidada . 
 " Juku oli täiesti purjus ja pidu tujus , sellepärast rääkis ta julgesti kõik mis teadis . 
 Ka teised lauasolijad oliwad hästi " wintis . 
 " 
 ( * ) Kui tihti ei juhtu seda , et wallawanema joomis pärast palju walla asju sassi saab aetud . 
 - Mõni wald on selles asjas wäga palju kannatada saanud . 
 - Selle pärast on esimene nõudmine walimise korral , et wallawanem mitte joodik ei pea olema . 
 Raitna uus wallawanem Rebane ei olnud mitte joodik .
 Kollid 
 “ Nägu oleks ikka nagu tuttaw , aga kes Teid uskuda wõib ? 
 Mina , wana inimene , ei ßeleta enam hästi . 
 Minge aga ßiis ülespoole , peremees iße käskis ju ßisße lasta . ” 
 Kojaßt wiis uks kööki , mis poe tagumiße otßa külge oli tehtud . 
 Sääl rawitßes , elas ja magas Leena . 
 Langberg iße elas wäikeßes kambris , teiße korra pääl , kuhu kojaßt puutrepp üles wiis . 
 Teißed päälmiße korra ruumid oliwad kauba tagawaraga täidetud . 
 Leena oli nii wähe wõõraste wastuwõtmisega harjunud , et ta lambiga köögi ukße taha kadus , nii pea kui Joßtßon jala trepi alumiße aßtme pääle pani . 
 Onu ei tulnud om külalißele ka mitte wastu , ja nõnda pidi Joßtßon käßikaudu pimedas nagißewast trepißt üles kobama . 
 Õnneks mäletas ta neid paiku weel kaunis hästi , rabas ukße käeraua õnnelikult pihku ja astus ßisße . 
 Kitßas ruumis , mis rikkal kaupmehel kabinetiks , ßaaliks ja magamißekambriks oli , polnud kolmteißtkümmend aastat muid muudatußi ßünnitanud , kui et tagumißes nurgas üksainuke ßäng endiße kahe aßemel ßeißis ja et kehwanäolißed mööblid weel rohkem kulunud ja wärwißt ära läinud oliwad . 
 Langberg iße ßeißis , käed pükßitaskudes , keßet tuba ja wahtis ßisßeastujale wähe ligikutßuwalt wastu . 
 “ Tere teißt korda , armas onu , ” ütles Joßtßon . 
 “ Kas ßul nüüd on rohkem aega ? ” 
 “ Auußal tööinimeßel on ikka wähe aega , ” urißes wanamees hammaste wahelt . 
 “ Teine lugu on muidugi päewawargatega , nagu ßina oled . ” 
 “ Kußt ßa tead , et mina päewawaras olen ? ” naeratas Joßtßon , kes wanamehe olekus , kõigeßt wälimißeßt karedußeßt hoolimata , mõnda pehmemat joont märkas . 
 Langberg ei laußunud ßõna , waid hakkas toas edaßi tagaßi kõndima , igal pöörel altkulmu õepoja poole piiludes , kuna Joßtßon rahulißelt palitu warna riputas ja ainßa laua ääres istet wõttis , nagu tunneks ta ennaßt täiesti kodu olewat . 
 Seda nähes jäi wanamees otße tema ette ßeisma , wahtis ßuurte ßilmadega tema otßa ja küßis : “ Mis nõuu ßul nüüd õige on ? ” 
 “ Mitte mingit , ” wastas Joßtßon , onu jooneßid otße kui mõnda haruldaßt , ammu näha ßoowitut asja uurides . 
 “ Kußt ßa nüüd wälja tuled ? ” päris Langberg edaßi . 
 “ Õige kaugelt - Amerikaßt . ” 
 “ Näe imet ! 
 Mis ßa ßääl tegid ? ” 
 “ Elaßin ja teenißin leiba . ” 
 “ Ja magaßid kußagil paadi all ? ” 
 “ On ßedagi ja weel hullemat juhtunud . ” 
 Langberg hirwitas kahjurõõmulißelt : “ Waata , mis ßeßt tuleb , kui inimene koju jääda ja oma pääd auußasti toita ei taha . 
 Kas ßul minu juures polnud küll hää põli ? ” 
 “ Oli küll , aga ma olin ju waba inimene ja tahtßin maailma kord teißeßt küljeßt näha . ” 
 “ Waata meeßt ! 
 Ja kui ßa ßeda kallißt maailma küllalt olid näinud , ßiis ei aidanud wißt enam muu nõuu , kui : armas onu , aita !... 
 Ära minult abi looda , mina ei wõi ßulle kopikat anda . 
 Ma olen waene mees ja praegu päris hädas . 
 Katßu aga iße , kuda läbi ßaad . ” 
 “ Ma ßaan omaga üsna ilußasti läbi . ” 
 Joßtßoni wiimßed ßõnad ja tema rahuline toon ei jätnud oma mõju wana kitßipunga pääle awaldamata . 
 Ta läks näoßt korraga palju lahkemaks , wõttis laua ääres , õepoja wastas istet ja pomißes peaaegu pehmelt : “ Soo , ßoo , ßee on ju wäga ilus , wäga ilus ... 
 Sa olid ju ikka auus ja mõißtlik poißs , ega ßinußugune kergesti hukka lähe ... 
 Aga kui ßa tõesti mitte raha nuruma ei tulnud , mis aßi ajas ßind ßiis kolmeteißtkümne aasta päraßt - nii palju ßeda ikka wißt on ? 
 - oma wana onu taga otßima ? ” 
 “ Mis aßi mind ajas ? ” kordas Joßtßon pool mõttes . 
 “ Ma ei tea ißegi weel ßelgesti , miks ma ßelle pika reißi ette wõtßin , kuid minu ßegaste põhjuste ßeas oli kõige mõjuwam wißt ikka were hääl , ßee on : teadmine , et mul weel onu olemas on . 
 Sa ei teagi , mis ßee tähendab , aastate kaupa üksipäini täiesti wõõras inimeste-kõrbes elada . 
 Sääl tulewad inimeßele wahel ßilmapilgud , mil ta oma ükßiolemißt wihkab ja kardab . 
 Minule ütles ßißemine hääl , et ma ßind iialgi enam näha ei ßaa , kui ma ßelle reißi , mis ammugi plaanitud oli , edaßi lükkan . ” 
 “ Tohoo , ega ßa ometi weel ßurra taha ? ” küßis Langberg pilgelikult . 
 “ Kes teab ? ” 
 “ Wõi lootßid ßiin juba ... pärandußt leida ? ” 
 “ Sa püüad mind asjata haawata , armas onu , ” ütles Joßtßon tõßißelt . 
 “ Ma näen ßu ßilmißt , et ßa nii kuri ei ole , kui näidata tahad . 
 Weel rohkem : ßa ei ßuuda oma ßalarõõmu täiesti warjata ja tunned ßüdames wäga hästi , et meie teine teißele wastastikku ainßateks ßugulasteks ilma pääl oleme . 
 Miks ßa ßiis minuga ßeda inetut kometit mängid ? ” 
 “ Mis kometit ? ” turtßus wanamees mahalöödud ßilmi . 
 “ Mis kaßu neißt ßugulasteßt on ? 
 Mitte midagi muud kui tüli ja riidu . 
 Aita neid eeßt ja takka ja kuule ßõimu pääle kauba . 
 Mida wähem inimeßel ßugulaßi ja ßõpru , ßeda rahulißem elu . 
 Mina pole eneßele neid kodjakaid iialgi himustanud ja ßaan ßedawiißi kõige paremini läbi . ” 
 Langberg rääkis puhaßt tõtt - ßugulaste ja ßõprade järele polnud ta ilmasgi ßuurt igatßußt tundnud . 
 Ja ßiisgi - üks ainuke kord oliwad ka tema kiwinenud wanapoißißüdames ßoojemad tundmußed ärganud . 
 Oma ainßat õde oli ta eneßeßt ikka eemal hoidnud , ßeßt et ta waeste õhkamißt ja rahamangumißt wihkas , kuid ßalamahti oli ta õde aidanud ja õepoega hästi koolitada laßknud . 
 Ja kui õde waeße leßena ßuri , wõttis Langberg õepoja eneße juurde , et teda tubliks kaupmeheks , oma õitswa kaupluße ßündßaks pärijaks wälja õpetada . 
 Paul oli ßel ajal 17 aastat wana . 
 Ühe aasta ßees , mis ta onuga koos elas , ßündis Langbergiga ime . 
 Ta hakkas oma kaasinimeßi ußaldama ja ßeltßi otßima , wõttis ka eneße juures tuttawaid wastu ja kannatas , et Pauli ßõbrad teda waatamas käißiwad . 
 Ta muretßes eneßele paremad riided ja ßõi paremat toitu - ühe ßõnaga : oli kõige paremal teel , üsna igapäewaßeks inimeßeks ßaada . 
 Räägiti koguni , et ta ühe rikka leße juures kuuenda kohwitasßi järeldußel kosjajuttu teinud - muidugi naljatoonil ... 
 Ja ßiis tuli ßee päew , mil Paul , ßee kõigeßt arußaaja , kannatlik ja ikka rõõmus Paul , pilweteßt kukkuwale onule otßekohe ßeletas : “ Mina ei kõlba kaupmeheks ! ” 
 Ei ßääl aidanud helded ega waljud ßõnad . 
 Paul läks laewapoißina merele ja oli ßeßt ßaadik kadunud . 
 Langberg pahandas nii , et ta õepoja tarbeks muretßetud ßängi ahjus ära põletas ja ühegi kirja pääle ei wastanud , kuni need hoopis tulemata jäiwad . 
 Sest ßaadik oli Langberg jälle , mis ta enne olnud : kuulmata ihnus , umbußklik ja inimeßi põlgaw ükßiklane . 
 Ja nüüd istus ßee ära kadunud õepoeg jälle tema wastas , terwe ja priske , hääd riided ßeljas , ütles , et ta omaga ilußasti läbi ßaab ja et ainult igatßus onu järele teda ßiia kihutanud . 
 Oli ßee wõimalik ? 
 Oli maailmas tõesti üks inimene olemas , kes ilma omakaßuliße tagamõtteta teda , wana Langbergi , meeles pidas , teda ainßa ßuguluße päraßt kaugelt maalt waatama tuli ? 
 See mõte oli nii arußaamata , nii pöörane , et wanamees oma umbußaldußt korraga wõita ei jõudnud . 
 “ Waheßt loodad minu juureßt häid ßuutäißi leida ? ” algas ta ikka weel tußaßelt . 
 “ Ära ßeda looda . 
 Halwad ajad . 
 Õhtuks pole mul muud kui leib , heeringas ja hapu piim . ” 
 “ Wäga rammus toit , aga mul pole nälga , ” ütles Joßtßon nukraks minnes . 
 “ Ma ei taha ßind kauemalt tülitada . 
 Lähen parem jälle ßinna , kußt ma tulin . ” 
 Ta tahtis üles tõusta , kuid nüüd kargas wanamees kui torgatult püsti , ßurus oma kondißed käed õepoja õlade pääle ja hüüdis kohkunult : “ Kuhu ßa jookßed ? 
 Istu aga paigal . 
 Kui ßa mulle tüliks olekßid , ei ma ßiis ßulle nii lahket nägu näitaks . ” 
 “ Sul on imelik lahke nägu , ” tähendas Joßtßon . 
 “ Noh , noh , ega ma pißuke plika pole , kellele kompwekk ßuhu pistetakße ... 
 Oota natuke , mul on Leenale paar ßõna ütelda . 
 Jäta lamp rahule , pole mul walgustußt waja . 
 Päraßt komistad ja teed tulekahju . ” 
 Wanamees kobas pimedas trepißt alla . 
 Tükk aega läks mööda , kuna all ukßed käißiwad ; ßiis tuli Langberg tagaßi , aga enne läwe üle astumißt pistis ta pää ukße prao wahelt ßisße ja piilus kahtlaßelt õepoja poole , kas ßee mitte waheßt mõnda asja ei kißu . 
 Nähes , et Joßtßon endißel paigal istub , astus ta kärmesti ßisße ja küßis kawalasti ßilma pilgutades : “ Kas w'a kibedat ka wõtad ? ” 
 “ Pole teda jußt ära wandunud , ßaan aga muidu ka läbi , ” wastas Joßtßon . 
 Langberg jäi pißut mõtlema , lõi ßiis käega ja ütles järßult : “ Haruldaßt külalißt peab ka haruldaßelt wastu wõetama . ” 
 “ Ära minu päraßt ennaßt tülita , mul pole tõesti midagi waja . ” 
 “ Ükspuhas - kui Jõulud ßiis olgu Jõulud ! ” kinnitas wanamees kangekaelßelt . 
 “ Aga ma pean iße minema . 
 Wana Leena on muidu küll truu koer , aga ßeda ei tee ta ilmasgi . 
 Ära ßina aga putku pane - ma tulen kohe tagaßi . ” 
 Ta tõmbas pleekinud ja kulunud wihmakuue õladele , pani wana kaabu pähe ja ßeißis juba ühe jalaga läwe pääl , kui ta korraga jälle ümber pööras , kapi ja kummuti ßahtlid lukku keeras ja wõtmed tasku pistis . 
 Sõnadega : “ Ma walwan weel kojaußt , kuni Leena tagaßi tuleb ” - lipßas ta ukßeßt wälja . 
 Peaaegu oleks ka külaline tema järele ja hoopis minema läinud , kuid rõõm onu muudetud meeleolu üle oli ßiisgi kangem kui tußk tema haawawa umbußalduße päraßt . 
 Joßtßon jäi istuma . 
 Warsti kuuldus alt jälle kojaukße kriikßumine ja ßiis ilmus Leena ßuure korwiga ja laudlinaga . 
 Kuna wana teenija lauda kattis ja korwißt külme ßuupisteid ootamata küllußel wälja kraamis , tuli tema rinnußt raske ohkamine . 
 “ Miks ßa ohkad ? ” küßis Joßtßon kaastundlikult . 
 “ Miks ma ßiis ei peaks ohkama , kui näen kuda wana inimene nõdraks läheb , ” kostis Leena ja pani katkenud klaaßipõhja , mis ßoolatooßi aßet täitis , laua pääle . 
 Taldrekud oliwad niißama wigaßed , noad ja kahwlid lestadeks nühitud , linal ßuured haugud ßees . 
 “ Kes läheb nõdraks ? ” 
 “ Kes muu kui wanamees iße - Teie onu . ” 
 “ Minu onu ? 
 Soo , ßoo , nüüd mäletad mind juba paremini , ja kuulmine on ka weidi paranenud . 
 Aga mikspäraßt ßa arwad , et onu nõdraks läheb ? ” 
 “ Mis ßee ßiis muud on ? 
 Eluajal ei wõtnud ta wiina tilka ßuhu , ikka mõißtlik mees , et lußt waadata , aga ßeßt ßaadik , kui Teie ära kadußite , hakkas ta jooma ja nüüd tõmbab eneße wahel täis kui ßiga . ” 
 Leena walimata kõnewiis oma peremehe kohta pani Joßtßoni wastu tahtmißt naeratama . 
 “ Kas ßeda tihti juhtub ? ” küßis ta jälle tõßißelt . 
 “ Eßiotßa ei olnud aßi nii hull - üks kord aastas ja ikka Teie äramineku aastapäewal , aga nüüd on mees iga paari nädala takka tüma . ” 
 “ Kus kohal ta joomas käib ? ” 
 “ Ikka ßiinßamas toas ja ihuükßi . 
 Nii mõißtlik ta weel on , et oma häbi inimestele näitama ei lähe . 
 Arwab , et keegi ei tea , aga küllap teab mõnigi . 
 Mina ei tohi kellegile ßõna laußuda . ” 
 “ Nüüd ometi laußud . ” 
 “ Noh , Teile - Teie olete ju ßugulane ... 
 Mu ßüda pakitßeb ammugi . 
 See on hirmus näha . 
 Ma kardan ikka , et ta hullu pääga oma wiimße wara läbi lööb . ” 
 “ See on peremehe oma aßi . ” 
 “ Aga mis ßiis Teile jääb ( ßiin riiwas Leena külalißt tigeda pilguga ) , ja mis mina ßelleßt ßaan , et wana kitßipunga eluaeg oma werewaewaga orjanud olen ? 
 Oli mul ßeda prahti tarwis ? 
 Eks ma oleks ammugi mehele ... ” 
 Leena pidi oma lori järsku lõpetama , ßeßt Langberg astus juba ukßeßt ßisße . 
 Hõlma alt kahte jämeda kehaga pudelti wälja tõmmates ja laua pääle pannes ütles ta pool häbelikult : “ Ei tea , kuda kõlbab - poed juba kinni , ßain weel kaupmeeste klubißt hädawaewaga kätte . 
 Küll aga õues on pime ! .. 
 Leena , kas muidu on kõik korras ? 
 Jah ? 
 Siis kaßi minema ! ” 
 Küll tõmbas Leena näo mosßi , läks aga ilma urinata . 
 Tema olekußt oli näha , et ta wanameeßt kartis . 
 Kuna Langberg kübara ja mantli warna riputas , ßilmitßes Joßtßon laua pääle pandud pudelite päälkirjaßid . 
 Ta ei tahtnud oma ßilmi ukuda , kui ühe pudeli päält “ Girard & Co. , Cognac , ” teiße päält “ Louis Roederer , Rheims ” luges . 
 Kõige kallim Prantßuße naps ja Shampanja tuline wahuwiin ! 
 Wana kitßipung oli julgesti oma kümme rubla kaupmeeste klubisße jätnud . 
 Ja pääle ßelle weel need kallid ßuupisted ! .. 
 Joßtßon ei olnud joodik , ei ka maias ega nälginud , aga tema kehaßt käis ßoe rõõmuwool läbi , ßeßt ta tundis ßelgesti , mis ßee kuulmata raharaiskamine tähendas : ßee oli onu lepituße-ohwer , ßee tähendas ßuigutatud ßuguluße-tundmuße ärkamißt , tumma andekspalumißt ja andeksandmißt ! 
 Langberg ei laßknud Joßtßoni meeleliigutußt liig ßuureks kaswada . 
 Waewalt oli wanamees laua ääres istet wõtnud ja toidukraami pääle pilgu heitnud , kui ta korraga jälle püsti kargas , ukße lahti kiskus ja Leenale järele karjus : “ Kui palju ßa raha tagaßi ßaid ? ” 
 “ Neliteißtkümmend kopikat , ” tuli alt wastus . 
 “ Kuhu ßa raha panid ? 
 Kohe too ßiia ! ” 
 “ Raha on tikutooßi all . ” 
 Langberg tõstis tikutooßi üles , luges kopikad hoolega järele ja peitis raha westitasku . 
 Siis hakkas ta napßipudeli korki wälja tirima . 
 “ Miks ßa eneßele ßeda kulu teed ? ” ütles Joßtßon . 
 “ Eks ikka kalli külaliße päraßt , ” urißes Langberg kulmu kortßutades . 
 “ Ära aga looda , et ßeda igapäew juhtub . 
 Ega ma ometi kõige maailma jootßikute toitja pole . ” 
 “ Minul pole tõesti midagi waja - olen ßöönud ja joonud . ” 
 “ Küllap jood weel , kui muidu ßaad . 
 Klaaßißid pole Leena muidugi lauale pannud . 
 Seda ei tee tema iialgi . 
 Tema ei ßalli , et mina joon - kardab , et temale liig wähe pärida jätan . ” 
 Langberg wõttis lauaßahtlißt kaks klaaßi , puhus nad ßisßekogunenud tolmußt puhtaks ja walas ßisße ? 
 “ Pinni , Poißs , Waeße mehe werd ! 
 Sarnaßt tiba pole ßa wißt weel keele pääle ßaanud . ” 
 “ Ma ei oleks iialgi aimata wõinud , et ßina napßi jood , ” ütles Joßtßon , kui ta wana ja wäga kanget konjakit oli maitsnud , mis tema kurku kui tuli põletas .
 " Ega ma talle kingi . 
 Enne kui metsa läheb , ütlen weel talle . " 
 " Kas palwet ka piad ? " 
 " Jääb metsa hiljaks . 
 Jäägu täna niisama . " 
 Peremees läks jälle ette tuppa , kus sulane ju walmis riides oli . 
 " Juhan , Juhan ! " ütles peremees noomides . 
 " Nõnda elad sina ! 
 Kus sa siis eila ümber ajasid ? " 
 " Onu juures käisin , " wastas sulane ninakalt . 
 " Ja alles öö peale tuleb koju ! " 
 " Ei saanud ennemalt . " 
 " Jõite seal wiina ja õlut ? " 
 " Ah , eks saanud seda ka teha , " wastas sulane wastutahtmist . 
 " Ja kaarta mängisite ? " päris peremees edasi . 
 " Ladusiwad seal ikka ka , " ütles Juhan põiklewalt . 
 " Eks sina ka ? " 
 Juhan ei wastanud midagi . 
 Peremees sai sellest nõnda aru , et Juhan enese ka kaardimängus süüdlaseks tunnistab . 
 Ta nägu läks õige pühalik-waljuks ja rõhuga iga sõna peale surudes rääkis ta : " Laial teel on küll ladus kõndida , aga see lõpp , see lõpp on kole . 
 Sa saadad oma pühapäewad ilmalaste seas mööda , aga meil kodu oli siin tund ja neid kallid sõnu , mis wennad siin kõnelewad , ei saanud sina kuulda . 
 Mis tuleb sinust nõndawiisi ? 
 Hukka lähed sa ... ja ... ja ... " 
 Peremehe mõttelõng lõppes käest otsa , ta hakkas sõnu otsima , ning jäi oma jutus piatama . 
 Sulane sai asjast nõndawiisi aru , et noomimisejutlus nüüd lõpetatud on ja läks ruttu wälja hobusid jootma ja ette rakendama . 
 Peremees istus tuppa pingi peale , pani käed risti üle põlwede ja hakkas Jumala asju järel mõtlema . 
 Kui sulane jälle tuppa tuli teatam , et hobused ees on , anti talle käsk , et ta piab kahe hobusega metsa minema , seal puukoormad peale panema , 15 wersta taha waksalisse wiima ja sealt lõunaks koju tõttama , nõnda et peale lõunat kodu lähedalt heinamaalt weel wõiks minna heinu tooma . 
 Sulane kahtles , kas ta üksinda kõige sellega ühe päeva jooksul walmis saab , aga peremees jäi oma nõudmise juurde , , seletades , et wirgale Jumal jõudu jagab . 
 Sulase äramineku järele läks peremees jälle taha tuppa , kus perenaine temale meelde tuletas , et tarwis oleks ka tüdrukut jalule ajada . 
 Peremees hakkas pikkamisi , nagu järel mõeldes , eeskambri poole sammuma ; nagu poolkogemata tõmbas ta waheukse , mis irwakile oli seisnud , enda järele linki kinni . 
 Ta astus mõned sammud tüdruku sängi poole ja ütles siis waljult , kuid kaunis maheda häälega : " Anna ! " 
 Anna laskis teki näu pealt ära ja hakkas kätega silmade peale langenud juuksesalkasid eemale lükkama . 
 Peremees seisatas , ta näis nagu iseenesega wõitlewat , ta waatas wilksti tagakambri ukse poole , astus siis tasakesti tüdruku sängi juurde , istus sängi äärele ja ta parem käsi puges Aanna teki ääre alla . 
 " Küll on sul aga soe siin , " ütles ta sosistades . 
 " Peremees ! " ütles Anna nõndasamuti sosinal , kuid noomiwalt , ei teinud aga wähematki katset , et teki alla külaliseks pugenud wõerast kätt eemale tõrjuda . 
 " Kõdi , kõdi , " sosistas peremees ja koblas oma käega edasi . 
 " Kui nüüd perenaine wiimaks teada saab ! " hoiatas jälle tüdruk . 
 Peremees waatas uuesti wilksti tagakambri ukse poole ja nähes , et seal pool kõik korras on , laskis ta enese kummargile ja vajutas Anna uniste huulte peale tugewa musu . 
 Tagakambris nagises woodi , wist hakkas perenaine üles tõusma . 
 Peremees tõusis kähku sängi äärelt püsti ja läks rehetuppa silmi pesema . 
 Ka Anna ajas enese jalule ja hakkas jalgu kinni toppima . 
 Kui perenaine natukese aja pärast ka eeskambrisse ilmus , kuiwatas peremees parajasti käterätikuga oma silmi ja käsa . 
 Selle toimetuse järele kammis ta juuksed siledaks , astus siis tua nurka , pööras selja wäljapoole , pani käed risti ja palwetas tüki aega südamlikult . 
 Tüdruk talitas loomad ära , tegi paja alla tule ja tuli siis tuppa . 
 Teda kutsuti tagakambrisse . 
 Ta läks sinna ja jäi ukse peale seisma . 
 Peremees ja perenaine istusiwad teine teisel pool laua ääres , peremehel oli palweraamat käes . 
 " Mu süda ärka üles , " laulsiwad pererahwas . 
 Sellejärele luges peremees raamatust kirjatunnistuse ja palwe ning lõpuks lauldi jälle . 
 Pererahvas oliwad algawat päewa nõnda wastu wõtnud , nagu see õigetele ristiinimestele sünnis on . 
 Wäljas läks juba walgeks . 
 Jüri Sapmann läks õue , käis kõik hooned läbi , waatas loomad järele . 
 Peremehe silm on ju kuningas , piab kõik üle vaatama . 
 Wallawahimees läks parajasti mööda ja tõi Sapmannile kirja . 
 Tuttaw lihunik linnast tellis , et Sapmann temale kohe 4-5 nuumlooma katsuks osta . 
 Sapmann ostis nimelt mõisnikkudele ja lihunikkudele loomi üles ja oli ka hobuseparisnik . 
 Kui peremees kirja läbi oli lugenud , hakkas ta ennast walmis panema , et mõisa minna waatama , kas sealt loomi ei saa osta . 
 Oma wärawast wälja astudes trehwas ta Siimu Peetriga kokku , kes kui " wend " temal ka suur tuttaw oli. . 
 Peeter sõitis kiriku juurde apteegist haigele lapsele rohtu tooma . 
 " Ei sa tulnud eila ühtigi meie tunnile , " tähendas Sapmann jutu sees . 
 " Näe laps jäi haigeks , ei saanud . " 
 " Eks laste elu ole Jumala käes . " 
 " Jumala tahtmine sündku küll , aga ikka nagu süda ei kandnud siis kodust ära tulla . " 
 " Meil oli eila nii armas ja kena . 
 Rahwast oli palju . 
 Wennad oliwad kõik koos , nagu Lewala Toomas , Audja Aabram , Kabara Jaan ... 
 Ootasime Rapla wenda ka , aga see pole saanud tulla , läinud Nissi poole . " 
 " Kahju küll , et ma puuduma pidin ! " kahjatses Peeter . 
 " Tulewal pühal tahame meil piiblitundi pidada , ma kutsun kirikherra siia . 
 Eks siis tuled muidugi . " 
 " Muidugi mõista , kui aga Taewaisa elu ja terwist jagab . " 
 Peeter jättis jumalaga ja sõitis edasi . 
 Jüri sammus mõisa poole . 
 Eemalt üle tee käänaku , paistis mõisa wiinawoor wastu tulewat . metsa nurga ääres pidasiwad paar meest oma hobused kinni . mehed läksiwad ree pealt maha ja sammusiwad läbi umbse lume metsa , kust nad pilgu aja pärast tagasi tuliwad ja siis teistele järgi sõitma hakkasiwad . 
 Jürile paistis meeste teguwiis kahtlane olewat . 
 Woor sõitis temast mööda ; ta waatas hoolega , kes need mehed oliwad , kes metsas oliwad käinud . 
 Ta tundis mõlemad ära . 
 Kui ta sinna kohta jõudis , kus mõisa teumehed läbi lume metsa oliwad sammunud , läks temagi jälgi mööda sinna . 
 Põesaste wahel oli lumi jalgadega segamini sabritud . 
 Ta hakkas seal otsima ja jalgadega tatsuma . 
 Sapmanni waew polnud ilmaaegne. . 
 Warsti tundis ta jala ees midagi kõwa asja . 
 Ta ajas jalaga lund laiali : tema ees lume sees oli lähker . 
 Otsija teadis juba , mis lähkri sees oli : seal oli piiritus , mida teomehed kawal kombel aamist oliwad wälja lasknud ja lähkrisse mahutanud . 
 Tagasi tulles tahtsiwad nad muidugi lähkri üles otsida ja koju kaasa wiia . 
 Wõidurõemsa näuga tõstis Jüri lähkri lume seest üles , wõttis selle käe otsa ja läks mõisa . 
 Parunil oli ka pool-teed weel " pühade-pea " otsas ja ta ei tahtnud täna kellegi inimesega tegemist teha . 
 Kui aga teener temale teatas , et Sõerujaani Jüri on tulnud , siis oli ta ometi nõus Sapmanni wastu wõtma . 
 Wiimane oli teiste peremeeste kõrwal paruni silmas eesõigusline isik . 
 Lähker käeotsas , astus Sõerujaani Jüri alandlikult teretades paruni kontorisse . 
 " Tere Jüri , " wastus parun tema teretuse peale . 
 " Mis sa seal käe otsas kannad ? " 
 " Tõin paruniherrale pühademärga , " naljatas Jüri . 
 " Pea walutab weel pühademärjast , ei taha enam sinu märga nähagi . 
 Räägi ruttu , mis waja ! " ütles parun kärsitult ja õerus käega otsaesist . 
 " Selle lähkri leidsin lume seest : Teumehed peitsiwad sinna ... " 
 " Wiinawoorimehed ? " 
 Parun kargas ärritatult püsti . 
 " wiinawoorimehed jah ! " 
 " Aga kes ? 
 Missugused mehed ? 
 Nägid ? " 
 " Miks ei näinud . 
 Tasso Tõnu ja Klõpatsi Mart - need oliwad wooris wiimased ja käisiwad metsas . " 
 " Kuradid ! 
 Küll ma neile näitan ! 
 Pane lähker sinna seina äärde ! " 
 Parun kutsus teenri ja saatis seda kohe walitsejat enese juurde kutsuma . 
 " Noh , mis weel räägid ? " küsis parun . 
 " Tea nüüd suuremat ühtigi , paruniherra , aga ... " 
 " Aga ikka on nüüd ka midagi . " 
 " On ikka ka , paruniehrra ? " 
 " Räägi wälja ! " 
 " Pühade ajal oliwad Kaersool pulmad ... " 
 " Olid ka pulmas ? " 
 " Ei mina küll polnud , aga mu õemees oli ; tema rääkis ... " 
 " Ja siis ? " 
 " Antud kohwi ... " 
 " Talupojad joowad ju nüüd kõik kohwi , " sähwas parun mõnitawalt wahele . 
 " ... ja siis olnud hõbelusikaid laual ... " 
 Parun ajas kõrwad kikki . 
 " Hõbelusikad ? 
 Kust nad need saiwad ? " 
 " Kes nüüd teab . 
 Aga eks ehk ole teistest mõisatest lõhkumise ajal toodud . " 
 " No jah , muidugi ! " ütles parun elawalt . 
 " Kust talupoeg muidu hõbelusikad saab . 
 Urjadnik tuleb muidugi wiinawarguse pärast siia . 
 Tarwis ka seda talle ütelda . " 
 Parun käis ärritatult mööda tuba edasi ja tagasi . 
 " Niisugune on see Eesti rahwas ! " urises ta läbi hammaste . 
 Sapmann weeretas mütsi näpu wahel , köhatas ja algas siis jälle juttu : " Ei tea , tahtsin paruniherrade käest küsida , et kas paruniherrad müüwad mõned nuumikud ära ? " 
 " Kas sa tahad osta ? " 
 " Paluksin küll ! " 
 " Maksad head hinda ? " 
 " Eks ma maksa niisugust hinda , nagu praegusel ajal hinnad on . 
 Ega hinnad just halwad nüüd olegi . " 
 " Kaheksa kopikat naelast annad ? " 
 " Paruniherrad küsiwad palju . 
 Seda hinda küll maksta ei wõi . " 
 " No neh ! 
 Palju siis sina pakud ? 
 Sina kaheksa mitte võib anda ? " 
 Sapmann mõtles weidi . 
 Siis ütles ta aralt : " Ei tea , kas õige kuus ... " 
 " Mis ? ! " 
 Paruni otsaesine läks kortsu . 
 " Ära sa mind narrima tule ! 
 Mitu looma sa tahad ? " küsis ta siis weidi pehmemalt . 
 " Kui õige kolm saaks . " 
 Parun istus laua taha ja hakkas nuumloomade raamatut sorima . 
 " Ma waatasin juba ennist nuumtalli juures , " seletas talumees : " Kaks musta ja üks kirju on nüüd müügi jauks walmis . " 
 " Õige , " ütles parun . 
 Kaks musta ja üks kirju . 
 " Siis pani ta raamatu jälle kinni , tõusis laua tagant püsti ja astus Sapmanni ette . " 
 No olgu peale . 
 Sa oled mõistlik mees , sellepärast teen sulle odawamalt : seitse kopikat nael ja nüüd wõta wõi jäta . 
 " " Eks ma siis pia seda maksma , kui paruniherra alla ei jäta , " ohkas Sõerujaani peremees . " 
 Millal wastu wõtad ? 
 " " Homme enne lõunat . 
 " " Hea küll : homme hommikul . 
 Jumalaga siis ! 
 " Sapmani jutuajamine paruniga oli lõpetatud ; parun oli teda " jumalaga " üeldes peenikesel wiisil tuast wälja wisanud . 
 Ta kumardas nõnda sügawasti kui ta kanged talupoja kondid lubasiwad , ja kobis uksest wälja . 
 Enne mõisast lahkumist läks ta weel nuumtalli juures - ärakaubeldud loomi waatama . 
 Ta silmitses neid asjatundja pilguga , Katsus siit ja sealt . 
 Karjamees tuli juurde ja küsis , kas Sõerujaani peremees need loomad ära ostnud . 
 Sapmann jaatas , päris weel loomade kohta ühte ja teist , kutsus siis karjamehe pimedasse nurka kõrwale , wõttis taskust rahakoti ja andis sealt seest 50 kopikat karjamehele . " 
 Ära homme hommikul nendele kolmele loomale süia anna ! 
 " Karjamehel oli lihunikkude wigur - loomad hommikul söömata jätta , et nad wähem kaaluksiwad - juba tuntud . 
 Selleläbi wõis ta oma pisukesele palgale wahest weidikese lisa teenida . 
 Ta wõttis raha wastu ja lubas rahaandja soowi täita . 
 Nüüd seadis Sapmann sammud kirikumõisa poole , kuhu tal ka asja oli . 
 Ta tegi enesele wäga waga nägu ette ja mõtles kõndides ilma elu ja asjade üle järele . 
 Kirikumõisa köögis tuli tal tüki aega oodata , sest kirikherra oli parajasti lõunalaual . 
 Sapmann istus kööki pingi peale ja ajas õpetaja tüdrukutega wõeraste õpetajate üle juttu , kes ühel wõi teisel juhtumisel kohalikes kirikus oliwad käinud külakosti toomas . 
 Oma kohast oliwad need wõerad õpetajad ikka ka tublid mehed küll , jutuajajad leidsiwad igaühe juures midagi kiita , aga ühine otsus kaldus ikka selle poole , et kohaline õpetaja teistest kõikidest ette on . 
 Kui jutt naabri kirikute peale kaldus , oli otsus jälle sellesamalaadiline : kohaline kirik tunnistati ka armsamaks , ilusamaks , kirikurahwas ja kirikupruugid meeldiwamateks . 
 Wiimaks ometi lõppes kirikherra säämaaeg ja pealelõunane unetund otsa . 
 Ta kirjutusetoa uks keerati lukust lahti ning pastori paljas nägu ja niisamasugune pealagi ilmusiwad prauksile lükatud ukse wahele . 
 See oli märgiks , et ootaja sisse wõib astuda . 
 Sapmann silus ruttu kätega oma kahele poole kammitud pikki juukseid , lükkas pihuga üle palja näu ja lõua all kaswawa kaelahabeme ning astus siis õpetaja kirjutusetuppa . " 
 Tere , õpetajaherra ! 
 " " Tere , tere , armas Jüri ! 
 " Pastor sirutas oma käe tulijale wastu . " 
 Noh , mis head kuulda ? 
 " " Tulin kirikherra palwele , et kas kirikherra ei saaks tulla meile pühapäewa õhtul piiblitundi pidama . 
 Meil oliwad eila õhtul wennad koos , wennad igatsewad wäga , et kirikherra tuleks meile waimurooga pakkuma ... 
 " " Sellesama pühapäewa õhtul , mis nüüd tuleb ? 
 " küsis pastor selgemaks arusaamiseks . 
 Sapmann jaatas . 
 Pastor ümises " mh , mh ! 
 " läks siis laua äärde , kus peal tal kalender seisis , mille sisse meelespidamiseks oli üles tähendatud , kuhu millalgi minna wõi millal midagi tarwis on teha . 
 Ta leidis , et pühapäewa õhtu tal waba on . " 
 Jah , küll , armas Jüri , " lubas ta siis . " 
 Ma tulen ... õhtul kella 9 ajal. 
 " Jüri tänas ja awaldas rõemu , et nõnda jälle Jumala sõna saab laiemalt kuulutatud , sest ilm olla hukka minemas . 
 Hingekarjane oli niisuguste mõtteawaldustega muidugi täiesti ühel arwamisel ja ta awaldas oma poolt kahetsust selle kohta . 
 See andis Sepmannile julgust juttu jatkata , ja ta hakkas kurtma , kuda tema naabriperes peremees ja perenaine alatises riius elawat . " 
 Jah , ja-ah , " tähendas pastor wahetewahel nukral toonil tema juttu hulka ja lubas lõpuks kirikuwöörmündrit lasta järele kuulata , kuda see asi on ja tülitsejaid siis kiriku juurde noomimisele kutsuda . 
 Siis kaebas Sapmann eneste kooliõpetaja peale , kes laupäewa õhtutel wäga harwa palwetundisid pidawat . " 
 See on üks kangekaelne noormees , " otsustas kirikherra . " 
 Ma tahan koolirewidendiherra ja paruniherraga rääkida , et temale mõisa poolt enam palka ei maksetaks . 
 " " Mul oleks weel kirikherrale kõneleda , aga ... aga ... 
 " Sapmann hakkas kogeldama . " 
 Noh ! 
 " küsis õpetaja , kelle uudishimu tõusma hakkas . " 
 Ei tea , kas tohib kõike rääkida ? 
 " " Räägi aga julgesti kõik wälja ! 
 " " Ma mõtlesin jah , et see on ju ka koguduse asi ja et õpetajaherra piab kõiki teadma ... 
 "
 Jõulud oliwad mööda . 
 Uusaasta oli ukse ees , alewis asus karskuse selts , see pani Wanaaasta õhtul pidu toime . 
 Säält ei wõinud ju õnnelik pruut ja peigmees ära jääda ; oli ju ainuke lõbu , mis terwes alewis üle mitme aja pakuti . 
 Kuigi August pidude pääle enam nii himulik ei olnud , aga pruudi soowi pidi ta ikka täitma . 
 Pidu algas nagu harilikult laulu ja mänguga , siis mängiti lühike naljamäng , lauleti weel ja mängiti , ja siis algas tants . 
 See oli see pää jagu , mis harilikult kella 11 kuni 4 5-ni kestis . 
 Pidule oli ka paar Eesti üliõpilast juhtunud . 
 Need oliwad kodus wanemate pool wõõrsil käies ka alewi pidu pääle tulnud . 
 Ühte neist tundis Elsa ühe oma endise " kawalerina " sõpra . 
 Kohe otsis ta selle üliõpilasega tutwust . 
 See ei olnud raske , sest Elsa oli ilus ja üliõplased nähti ainult ilusamatega tantsiwat . 
 Warsti keerlesiwad nad tantsul . 
 Kui nad ju küllalt tantsinud oliwad , wiis üliõpilane Elsa tema istekoha pääle tagasi . 
 Ta kummardas wiisakalt ja tahtis kõrwale astuda , et uuesti teisega edasi tantsida , aga Elsa ei tahtnud . 
 Ta palus wõõrast enese kõrwale istet wõtta , mida se ka tegi . 
 August , kes kaugemal ühes saali nurgas ühe wana naesterahwaga juttu ajas , oli seda kõik tähele pannud . 
 Ta nägi , kuidas Elsa wõõra üliõpilasega juttu ajas , kuidas see na gumidagi täita lubades , pääga nokutas ja Elsa kätt pigistas . 
 Augusti erutus kaswas seda suuremaks kui ta nägi , et Elsa nagu kedagi otsides saalis ümber waatas , siis aga ruttu kõrwalt uksest einelauapidaja eluruumidesse astus , kuna üliõpilane oma seltsilase juurde astus ja sellele midagi seletas , kus juures ta weidralt naeratas . 
 August ei suutnud enam oma koha pääl istuda . 
 Kärsitult tõusis ta üles ja läks puhweti ruumi ja köögi Elsale järele . 
 See oli kaunis kitsas ruum , kus einelauapidaja elutses . 
 Piduõhtutel oli see ruum ikka alewi neidusid täis . 
 Siia tuliwad nad warjule , kui tantsida enam ei jõudnud . 
 August , kui wana tuttaw igal pool , astus tasakesti sisse . 
 Keegi nähti laua juures kirjutavat , kuna mitu neidu tema ümber kirja sisu lugeda püüdsiwad . 
 August astus ligemale . 
 Kirjutaja ei olnud keegi muu kui Elsa . 
 Esimese rea juhtus ta sõrme alt ära nägema , sääl seisis : " Armas Martin ! " 
 Korraga aga sähwas keegi neidudest : " August wahib ! " 
 Ehmatanult ja tuli punane waatas elsa üles , kuna ta kuivatuspaberiga kirja kinni kattis . 
 " Ei tohi ! " hädaldas ta Augustile wastu ja katsus kirja lõpetada . 
 August ei suutnudgi enam wahtida . 
 Wankudes sammus ta kööki ja säält õue . 
 Ta süda mässas hirmsasti . 
 Wähe aega seisis ta wäljas . 
 Kare külm sundis teda pidutuppa tagasi minema . 
 Ta oli kahvatanud aga rahulik , kui ta jälle puhweti ruumi astus . 
 Ükski näojoon ei tunnistanud tema sisemist hinge seisukorda . 
 Ta küsis pudeli mõdu , jõi ahnelt kaks klaasi tühjaks ja astus saali , et näha saada , mis Elsa teeb . 
 Parajasti ulatas see üliõpilasele kirja kätte kui August saali astus . 
 Elsa nägi teda ja kohmetas silmanähtavalt . 
 August oli ju nii kahwatanud . 
 August istus endise koha pääle . 
 Ta ei silmanud enam Elsa poole , ta waade luusis mööda saali . 
 Wähe aja pärast tuli Elsa tema juurde ja küsis , kas ta mitte koju minna ei taha . 
 " Hää meelega " wastas August tumedalt . 
 Elsa märkas , et Augustiga õige lugu ei ole . 
 Kohmetanult küsis ta , kas ta ehk haige ei ole , olla ju nii kahwatanud . 
 " Jah ! " wastas August jälle tumedalt ja tõusis istmelt üles . 
 " No lähme siis ruttu , " lausus Elsa nagu kaastundlikult . 
 Nad kadusiwad riidetuppa . 
 Pea oliwad nad õues . 
 Ilma et August sõna oleks lausunud , wõttis Elsa tema käe alt kinni . 
 Wähe aja pärast küsis ta : " Mis sul wiga on ? 
 Sa oled nii imelik weider . " 
 August ei wastanud midagi . 
 " Nüüd ei räägi sa ka enam ! 
 Ütle , mis sul wiga on , August ? " 
 " Ei midagi , " wastas August lühidalt ja nagu sunnitult . 
 Elsa nägi , et ta õigele otsale ei saanud ja sellepärast ta ei rääkinudki edasi . 
 Ta nägi , et August pahane oli . 
 Elsa oli aga uhke waimuga , sarnasel korral pidi wõit ikka temale jääma . 
 Pea jõudsiwad nad Elsa korteri juurde . 
 August andis sõnalausumata Elsale kätt , mida see wastu wõttis , aga mitte nagu harilikult ei pigistanud . 
 Elsa ootas , kas August talle musu andma ligineb , aga ka seda ei sündinud . 
 August pööras ruttu ümber ja läks kiirel sammul üle mäe külje alla . 
 Elsa waatas talle wähe aega järele , siis astus tuppa . 
 Koju jõudes tegi August otsuseks ialgi enam Elsaga tegemist teha , ilmaski enam Seebaldtide poole minna . 
 Ta oli otse pöörane . 
 Suurte sammudega käis ta toas edasi tagasi , kuna ise maha wahtis . 
 Käed oliwad tal rusikas . 
 " Paha ! " hirwitas ta koledasti . 
 " See on juba teine kord mu elus . 
 See on teine noapiste südamele . 
 Õnn ! 
 Sääl on õnn !... 
 Kas ma seda ootasin . " 
 Ta kõndis tumedas olekus ühest toa nurgast teise . 
 Wiimaks nähti ta kurwaks saawat , wiha andis nagu järele . 
 " Klaara ! " ohkas ta sügavast hinge põhjast . 
 " Sa petsid mind esiti , kes teab , kui õnnelik sa nüüd oledgi ? 
 Ehk kahetsed oma tegu walusate pisaratega ? 
 Ma unustasin sind . 
 Ma hakkasin teist armastama , üht inglit , kellele kõik pühendasin . 
 Aga ma sain siiski petetud . 
 Oh , Elsa , Elsa , " õhkas ta käsa ssilmi ette pannes . 
 " Miks sa tapad mind . 
 Miks surmad sa mind , Elsa ? 
 Eks ma sind nii palawalt ei armastanud . " 
 Jälle kõndis ta tüki aega tuba mööda . 
 Siis aga tegi ta häkilisi liigutusi . 
 " Ära need mõtted , ma oleen petetud ! 
 Häbematult petetud . " 
 Ta langes laua ääres olewa tooli pääle . 
 " Kellele ma elan , kellele ma liigun ? 
 Hahaha ! " 
 Jälle naeris ta . 
 See naer kõlas nii koledasti öösises waikuses . 
 Ruttu haaras ta laua pääl enese ees olewa rewolwri kätte ; ta waatas järele , kas ta ka laetud on . 
 Neli laengut waatasiwad talle ähwardawast surmariistast wastu ... 
 " Ära siit ! 
 Ära teistel risust eest . " 
 Ta pale hõõgas , waade oli nii metsik ja kole . 
 Rutuliselt haaras ta ühe paberilehe , kirjutas sinna mõned sõnad pääle ja pani selle nähtavale kohale laua pääle . 
 Sääl seisiwad järgnevad read : " Palun minu surma pärast mitte uurimist ette wõtta ega kedagi süüdistada . 
 Mu pruut on minu wastu truuduseta . 
 Ma wõtan ise wabalt oma elu . 
 Aug. " Haua waikus walitses toas . 
 Oli ju hommiku pool ööd ja kes pidi Augusti siin tema korteris eksitama . 
 Ta wõttis rewolwri kätte , seadis sõrme wedru pääle ja hoidis raua otsa meelekoha pääl . juba paisusiwad sõrme lihaksed , juba krigises wedru . 
 Weel üks kole silmapilk - ja - käsi wajus tagasi . 
 Ehmatanult kargas August oma tooli päält üles ja waatas ümber . 
 Kes oli see wõõras eksitaja lumiwalges riides . 
 August ei näinud aga kedagi . 
 Küll aga mälestas ta selle wõõra mehe nägu . 
 See oli ju tema surnud wanaisa nägu . 
 Ta wiskas rewolwri laua pääle ja hirmunult otsis ta kõik kohad läbi , woodialuse ja ahjutaguse . 
 Katsus ust , see oli lukus . 
 Imelik . 
 Aga ometi oli wanaisa tema käe alla wajutanud . 
 August oli ju seda selgesti tundnud ja päälegi üle õla tema nägu näinud . 
 Oli see waim ? 
 Oli see ilmutus ? 
 August ei julgenud enam ennast liigutadagi . 
 See pidi wanaisa waim olema . 
 Teisiti ei wõinud see olla . 
 Uks oli ju lukus , keegi ei wõinud sisse saada . 
 Arglikult ümber silmitsedes , istus August wiimaks laua äärde . 
 Ta wõttis ühe lauliku ja soris seda . 
 Korraga öanges ta pilk ühe salmi pääle , ta luges : " Kui tunde lained tumedad Su soojas rinnas mässawad , Siis ära ühtki otsust tee : Torm ei wii laewa üle wee . " 
 Ta mõtles salmi sisu üle järele ja leidis , et ka tema liiga pahal ajal oli otsustanud . 
 Tal oli enese ees häbi . 
 Ruttu wõttis ta rewolwri ja peitis selle sügawale laua suhwlisse . 
 Tal oli hää meel , et waim teda oli eksitanud . 
 Küll oleks rumal olnud , kui teda siit oma were seest surnult oleks leitud . 
 Ajawiitmata rebis ta ka kirjutatud paberilehe nii pihuks ja puruks , et säält ta wana toatüdruk , kes harilikult katkirebitud kirjatükkisi armastas kokku seadida , midagi aru ei oleks wõinud saada . 
 Ta heitis pilgu seina pääl rippuwa hõbe ehte pääle . 
 Sääl seisiwad talle ammu tutwad sõnad : " Heida oma mured lootuse rüppe . 
 Puudulik on kõik siin pisarate orus . " 
 Kunagi ei olnud ta nende sõnade üle pikemalt järele mõtelnud . 
 Nüüd oliwad nad talle magusaks trööstiks . 
 Ta heitis kõige riietega woodisse , ilma et tuld oleks julgenud ära kustutada , Waim wõis iga silmapilk jälle tulla . 
 Weel korra luges ta mõttes meelde jäänud salmi sõnu : " Kui tunde lained tumedad Su soojas rinnas mässawad , Siis ära ühtki otsust tee : Torm ei wii laewa üle wee . " 
 Warsti uinus ta magama . 
 Kell oli juba kaheksa , kui August hommiku üles ärkas . 
 Lamp oli kuiwaks põlenud ja ammugi kustunud . 
 August imestas , kuidas ta riietega magama oli heitnud . 
 Korraga tuli talle kõik meelde . 
 Jälle tundis ta nagu häbi iseenese ees . 
 Ta katsus ruttu tööle hakata , et oma piinawatest mõtetest lahti saada . 
 Mõni silmapilk hiljem soris ta juba aktide ja raamatute kallal . 
 See oli pääsemine , ainuke abi . 
 Töö ! 
 Ei kestnudki kuigi kaua , kui August Elsaga juba ära oli leppinud . 
 Juba käis ta nagu ennemaltgi pea iga õhtu Seebaldtide pool . 
 Nende waheline olek ei olnud sugugi külmemaks jäänud . 
 Tuli ju kõik sellest , et Elsa ennast wälja rääkida mõistis . 
 " Armsast Martinist " , kes 22 aastane üliõpilane oli , tehti 14 aastane gümnasiumi koolipoisiks - tema õmblussõbranna wend . 
 Elsal oli waremalt mitu peigmeest olnud . 
 Kõiki tundis August wäga hästi . 
 Mõned meeldisiwad Elsale , nagu näha , praegugi weel , aga ta teadis nüüd , kui armukade August oli , sellepärast ei teinud ta nendega suuremat tegemist . 
 Ka harjus August wiimaks sellega üsna ära . 
 Tal oli ju enesel pruut olnud . 
 Kas ta Elsast parem oli . 
 Elsa mamma oli tütre pääle iseäranis wihane , kui ta terwet lugu kuulda sai . 
 Ta lubas kõik Elsale tulewad kirjad lahti wõtta ja Augustile lugeda anda . 
 Elsa oli küll esiti wäga rahutu , aga kui mamma teda hästi noomis ja kõiki asju Elsale silma ette kujutas , siis leppis ta ka sellega ja lubas kõike kirjawahetust meesterahwastega katki jätta . 
 Kui walus see Augustil kuulda oli , et tema kihlatud pruut tema teadmata teistega kirju wahetas , seda wõib arwata . 
 Aga ta kannatas ja ootas . 
 Ta lootis asja paranewat . 
 Ühel päewal astus August jälle Seebaldti uksest sisse . 
 Kohe nägi ta , et Elsa nutnud ja mamma pahane oli . 
 " Wäga hää , et tulid , August ! " lausus Seebaldti emand lahkesti ja näitas käega tooli pääle , kuhu August pidi istuma . 
 " Mis teil ees on olnud ? 
 Elsa näikse nagu nutnud olewat , " ütles August istet wõttes . 
 Elsa ruttas magamisetuppa ja selgesti oli kuulda , et ta riiwi uksele ette lükkas . 
 " Mis sa tahad poole hulluga ometi teha , " kaebas Seebaldti emand ja kobas nagu otsides kleidi taskut . 
 - " Täna tõi posteljon kirja . 
 Mina ei andnud teisele kätte , lugesin ainult ette . 
 Säält see nutt tuligi . 
 Sõber arwab tudengist enese wõtjat saawat . 
 Säh , loe mis see loll hullutaja sääl kirjutab . " 
 Ta ulatas Augustile kirja . 
 Kiri oli ilusa peenikese paberi pääl osawasti Saksa keeles kirjutatud . 
 Sisu oli muidugi wäga palawaid armastuse sõnu täis . 
 Ka tänati kirjas Elsat , et see teda meeles peab ja kirjutanud oli . 
 Kirja all seisis : Martin Rass , stud . jur . 
 Sooh ! mõtles August , see ongi see neljateistkümne aastane koolipoiss - sõbranna wend . 
 Sellega saame pea walmis . 
 Ta on üliõpilane ja , nagu näha , ei teagi ta , et meie kihlatud oleme . 
 Muidu ei lubaks ta ju enesele alatut waheletükkimist . 
 August rääkis weel ühest ja teisest asjast , rahustas Seebaldti emandat ja lubas homme jälle tulla . 
 Lubatud homme oli käes ja August oli jälle pruudi kodus . 
 Elsa istus laua otsa juures , kuna August teise otsa juures aset wõttis . 
 Mamma istus ahju kõrwal ja kudus sukka . , " Sinu Martin ei olegi nii wäikene , kui sa mulle see kord kinnitasid ja nimele kirjutab teine weel " stud . jur . 
 " alla . " 
 Jäta mind rahule oma Martiniga , " sähwas Elsa pahaselt . 
 Mamma waatas korra alt kulmu tütre pääle , mida see nägi . 
 Ta punastas kõrwuni ära . " 
 Sarnased rumalad kirjawahetused üliõpilastega peaksid sa maha jätma , " ütles August harilikul toonil . " 
 Säält ei tule ju midagi wälja . 
 Ka sa loodad , et rikas mõisarentniku poeg kolme nelja aasta pärast , kui ta tudeerimise lõpetanud , weel sinu pääle mõtleb ? 
 Kui ta sind nii wäga oleks tahtnud , siis oleks ta sulle ise kirjutanud . 
 Sina aga wiskad ennast teisele kaela . 
 " Elsa ei lausunud sõnagi . 
 - " Päälegi oleme meie kihlatud . 
 Kui sa mind enam ei salli ja teisi paremaks pead , siis ütle awalikult . 
 Siis teeme asjale lõpu . 
 Miks sa mind ilmaaegu piinad ? 
 " " Kas mina temal käskisin kirjutada ? 
 " sähwas Elsa . " 
 Muidugi käsksid ! 
 Sa kirjutasid ju ise enne ! 
 " " Noh , hää küll , kui ma lapsepõlwe sõbrale enam kirjutada ei tohi , " kõneles ta läbi nutu ja tõusis üles , et ära minna , siis kirjutan ma talle , et ta mulle mitte sõnagi enam ei tohi kirjutada . " 
 Ta läks magamistoa poole . 
 " Seda ei tarwitse sa enam teha , sest ma kirjutasin juba ise eila õhtu Martinile . 
 Nende päewade sees tuleb seletus . 
 Selle pääle olen ma kindel . " 
 " Kuradid ! " sähwas Elsa wihasest läbi nutu ja lõi magamise toa ukse paukudes kinni .
 " Mis see minule korda läheb ; mina teen seda mis tahan ja lähen ka sinna , kuhu tahan . 
 On siis see õige tundmus , et ma siin pean laulmas käima , - kui ei taha , ei tulegi enam . " 
 " Ära nii kõvasti räägi , " vaigistas teine kõrvalt , " juhtub koolmeister kuulma ! " 
 " Las kuulda - mõni asi ; egas ma enam kooli laps ole ? " 
 Tüdruk läks ikka ägedamaks . 
 Üks vanem tüdruk , kes teistest natuke eemal istus ja oma aega ühe noodi raamatu vaatamisega viitis , ütles korraga : " Mis sa halbid , Maali ? 
 Kas nüüd jala tallad nii kihelevad , et enam paigal seista ei suuda , või ei jõua sa sääl mõisa juures iga püha päev küllalt hüpata . 
 Ega see Kustav sul eest ära ei lähe ? " 
 " Mis ? 
 Mis Kustav ? 
 Kas sina ka mõningane Kustavi tahtja ? ! " 
 Seal juures avaldas Maali oma paha meelt sellega , et enese mokad , mis küll pisikesed , siiski üsna trehtli moodi torusse ajas . 
 Ta vahtis pahaselt lana pääle ja näris viha pärast rätiku narmaid . 
 Ja temal oli ka põhjust seda ütelda , sest ta oli juba vana tüdruk , väga tasase loomuga ja mis pea asi - ta polnud küllalt ilus . 
 Aga sellest hoolimata oli ta väga mõistlik ning ühtlasi ka viisakas inimene ; igale noorele oleks ta oma elu viisidega eeskujuks olla võinud . 
 Aga Maali süda oli täis ja mis pärast : osalt sellepärast , et teine teda , kui veikest last , noomida julges , ja osalt ka sellepärast , et temal õigus oli . 
 Ta tahtis temale praegu kaunis kibeda vastuse anda , aga sääl astus koolmeister saali ja laulu õppimine algas . 
 Oli juba kaunis hilja , kui lauljad kodu poole sammusivad . 
 Suurema osa tee viis neid just mõisa trepi eest mööda , kus parajasti tantsu pidusi peeti . 
 Mõned andsivad nõuu , pidu vaatama minna , ja see nõuu oli kõikide meele pärast . 
 Et aeg juba hiline oli , oli suurem osa tantsijaid ära läinud . 
 Mitmedki neiud kahetsesivad , et nad ei olnud mõistnud varemini tulla , kuid kahetsus tuli liig hilja . 
 " Aga , " trööstisivad nad endid , " meie wõime ju tuleval pühal jälle tagasi tulla . 
 III Nädal hiljem oli kooli majas jällegi jutlus . 
 Rahvast tuli igast kandist , iga nelja tuule poolt hulgana kooli maja poole . 
 Ka meie eel nimetatud isikud , mõisa " saksad " ja Sauna Kai ei puudunud teiste seast . 
 Kai oli kord siiski võtnud - igal jutluse õhtul ilmuda , niisama kui Laane Aadu millalgi ei ilmunud . 
 Igaüks talitas ju oma jau nõnda , kuidas ta kord oli wiisiks wõtnud . 
 Tänane pühakirja sõna jutustas rikkast mehest ja vaesest laatsarusest . 
 Kaie silmad langesivad tahtmata meesterahva pool pingi otsa pääl istuva Metsa Mardi poole . 
 Metsa Mart oli juba 80 aastane vanake ja elas ühes pisikeses suitsu saunas . 
 Iga üks teadis , et Mart vaene mees olla ja seda tunnistas ka tema väljastpidine olek . 
 Temal oli vana lappidest kokku õmmeldud rootsi aegne sinine kuub seljas , laiad vask nööbid ees ; jalas kandis ta vanu tossu terasi , milledest varbad välja püüdsivad vahtida . 
 Tema keha värises ja kõik ta olek oli haletsemise wääriline . " 
 Niisugune wõis ka Laatsarus välja näha , " arvas Kai vagas mõttes , " küll temagi vaene saab vaeva näha . 
 " Sääl juures tõusis Kaiel häkitselt hää meel , et tema veel noorem oli ja veel mitte niisuguses seisukorras ei olnud . 
 Rahvas kuulas jutlust suure hoolega , välja arvatud Miili ja paar kooli jüngrit , kes üks teisega laua all sõrmkouku vedasivad . 
 Ka Möldri Jaan istus jälle säälsamas lae lambi all ja vahtis väga tõeliku näoga koolmeistri otsa . 
 Miili oli üsna rõemus , sest nüüd võis ta Jaani silmi ja nägu üsna himu pärast vaadelda . 
 Need näitasivad Miilit väga huvitavat . 
 Aga seda rõõmu ei saanud ta kaua maitsta , sest kui ta jälle omad silmad tema poole pööras , oli Jaan hääks arvanud oma silmi Miili ihkavate pilkude eest väheks ajaks varjule panna . 
 Et seda rasket ülesannet täita , mis küll tema käes kerge näis olevat , peitis ta nad nii tublisti laugude taha , kui ei peaks neid keegi ega iialgi nägema . 
 Pahaselt pööras Miili ennast ümber ja ütles : " Kes kässib öösel ümber rännata , et koolimajas uni pääle tikkub . 
 " Ta oli nimelt kuulnud , et Jaan Roogul peab käima . " 
 Ah , sina valelik , " pahandas ta omas mõttes , " kui ilusasti ta ennast minu vastu vabandada oskab , aga oota ! 
 - küll ma tean - mis ma - nüüd sulle - kui ma - Sinuga - kokku saan - mis ma - sulle ütlen ! 
 --- " Nii vähe kui Miili jutlust kuulas , nii vähe pani ta ka seda tähele , kuidas ta silmad vähe aaval kinni vajusivad . 
 Veel pisut aega nookis ta pääga ja langes siis ka peagi õndsasse uneriiki . 
 Ta ärkas siis alles unest , kui koolmeister juba saalist välja oli läinud ja Sauna Kai temale küünarnukiga külle pääle tõukas . 
 Ta oli väga pahane iseenese üle , et ta magama oli jäenud , sest ta sai aru , et kõik rahvas tema pääle vahtisivad . 
 Ta ei teinud seda nagu tähelegi panema ja hakkas teiste , lähedal seisvate tüdrukutega juttu puhuma . 
 Seda tegivad ka palju teisi ja nüüd võis aru saada , et seni ajani vaikne ja pühalik saal päris kõrtsituaks ümber muutus . 
 Siin oli koristamist ja naermist enam kui palju . 
 Kõik olivad kibedasti ametis , ainult Sauna Kai seisis paigal ja vaatas pahaselt ringi , et temaga keegi rääkima ei tulnud . 
 Ta oleks ka hää meelega midagi rääkinud , aga ta ei julgenud kellegiga minna juttu alustama . 
 Seda suurema hoolega kuulas ta aga teiste juttu päält ja pani hoolega kõrva taha , et ometegi ka midagi uudist külasse kaasa viia oleks . 
 Ja uudist kuulis Kai siit paljugi . 
 Siin rääkis Mätta perenaine , kuidas tema kevadel mõisast toodud põrsas nüüd väga kena siga olla ja süüa kõik ära , mis aga iiales saab ette antud . " 
 Ja eks seda tea iga üks , " lisab ta veel lõpeks juure , mis ma temale annan : raiun natuke kartulid katki , panen pisut piima peale ja- siga kui purakas ! " 
 " Jah , eks ta ole , " räägib teine , " kasvab küll . kui kasvada tahab . 
 Mina tõin mullu ka mõisast põrsa , annan teisele ka üsna viletsat moodi süüa , aga kasvab kui hull ! 
 Ikka mõisa selts on parem ! 
 Kaie ei näita need jutud suuremat huvitavad ja ta astub teise jutustaja paari juurde ; need on - vanaeit ja noor naene . 
 Nende jutu sisu on pisut teine . 
 Nemad - näe , - jutustavad sellest , kuidas kõige kergem oleks veikesi lapsi ja loomi kurja silma eest hoida . " 
 Mul kodu lehm haige , " kurdab Posti Mai . " 
 Ei aita mingid rohud enam . 
 Olen tale kõik sisse ajanud : silma kivi , püssi rohtu , lõnga eli ja tõrva , aga midagi ei aita . 
 Nõnda mõllasin teisega pool päeva , seal tuleb vana mees lauda juure ja ütleb : " Mis sa ilma asjata jändad ! 
 Temal ei ole vabadust ega man sööjaid kumbagi . 
 Tema on " ära tehtud " - see on selge ! 
 Mine parem va Luha Jüri järel : tema teab vahel ka niisugustest asjadest ! " 
 Hääkene küll ! läksin Luhale . 
 Ei Jürit ole kodus ; ootasin sääl ligi õhtuni , enne kui Jüri koju tuli . 
 Tuli teine viimati ja läksime säält meile . 
 Noh , vaatab ja " ürgab " sääl lehma igast kandist ümber ja ütleb viimaks : " See vaene loom on tõesti ära tehtud ! 
 Ei temale aita muud , kui tarvis natukene " arbutada " . " 
 Võttis siis tuast vana mehe püssi , pani pihuga soola sisse ja käskis meid kõiki tuppa minna . 
 Vana mees puges kohe tuppa , aga mina lät lauda taha ja mõtlesin : " Et vaatan ometi , mis ta teeb ! " 
 Süda hakab valutama . 
 Vaatan , Jüri paneb põssi otsa põhja poole , sosistab salaja sõnu ja korraga käia - karkõmm ! 
 - Minul käis üsna läbi keha , kargasin nagu tahtmata lauda tagant välja . 
 Aga sääl sai Jüri vihaseks , kisendab minu pääle : " Mis sa sääl luusisid ? 
 Kas sa loll arvad , et lehm selle viisiga terveks saab ? ! 
 Nüüd on minu vaev kõik ilma aegu ! " 
 Jüri oli nii tige , kui pull - ja heldene aeg ! 
 Leikas kui tuul minema ! 
 " - Kai astus teisele poole . " 
 Ei tea , mis see aida mehe naene peaks halpima , rääkis üks naene üsna valjult . 
 - Ehitab ennast , kui mõni proua ja ise juba vana inimene - lapsed kodu paljad ! 
 Häda näha , kuidas need vaesekesed külmaga ümber jooksevad : tütar lastel seelikud ainult põlvini , poisikestel niisama lühikesed , põlved punased , kui ane lestad ! ja ise käib suured " ranitsad " ja " rotunded " seljas , ei tea , mis sellest veikesest palgast siis õige järel jäeb ? ! 
 " - Nõnda need jutud kõik olivad . 
 - Sa armas aeg , - mõtlesin ma ise eneses , - kas siis tõeste meie rahvas veel nii tugevasti kiusatuse köies ja eba usu võrkudes kinni on ? 
 - Mulle tulivad need sõnad meelde : Teie vihasemate madude sugu , kuidas võite teie hääd rääkida , kes kurjad olete ? ; millest süda täis , sellest räägib suu . 
 - Paha tundmusega astusin ma kooli majast välja ja sammusin kodu . 
 Ja mul helisevad need jutluse sõnad , mis koolimajas kuulsin , praegu kõrvades : Jätke neid ; nemad on sõgedate sõgedad tee juhatajad.Aga kui sõge sõgedale teed juhatab , siis langevad nemad mõlemad auku . 
 Legenda . 
 Ühe ainsa silma pilguga oli see sündinud , kestis aga igaveste igaveseks ajaks . 
 Kõige vägevama Valisteja riigis elas palju , väga palju õndsaid , suremata hingeid . 
 Nende südamed olivad täis armastust üks teise vastu , ei olnud neil viha ega vaenu , vaid kõik , mis neil oli , sellega olivad nad rahul ; nad elasivad püha , õnnist elu . 
 Taevased puhtad hääled tungisivad , kui armsad muusika helid , nende südametesse ja tõivad neile rahu . 
 Varsti aga ilmus kiusaja nende sekka . 
 Ta mürisev hääl pani õhu värisema ; õndsad hinged ehmatasivad ära , kui nad seda hirmust häält kuulsivad . 
 - Teie pimedad ja õnnetumad ! 
 Teie ei ole mitte sugugi õnnelikud , nagu ise arvate , vaid olete tühised , haletsemise väärt loomad . 
 Teie olete igavesti ahelatega kinni seutud ; teie ei tea ega tunne mitte , mis on vabadus , mis on täielik iseseisvus ja mis tähendab see sõna - mina . 
 Ma naeran teie tühise õndsuse üle ; oh , kui teie teks , missugust õnne ja õnnistust mina teile pakkuda võin , - see kestab igaveste , otsata ! ! 
 Rahu ja õndsus oli nüüd kadunud ja kiusaja kihvt selle asemel nende südames aset võinud . 
 Kõige vägevam nägi seda ; ta maenitses neid : - Õndsad hinged ! 
 Teie olete ühe osa omast õndsusest kautanud , et teie kiusaja häält kuulda olete võtnud aga ma tahan selle viga parandada , nii et teie jälle endises auu paistuses hiilgada võite . 
 Ta sirutas oma vägeva käe välja , mis läbi suremata hinged tuhandete ja miljonite kaupa mõistuseta maha langesivad . 
 Aga see mõistuseta olek kestis ainult ühe silma pilgu . 
 Sel ajal , kui nad maas lamasivad , olivad nad palju uusi asju näinud ; nad olivad maa päälse elu üle elanud . 
 Kui nad nüüd üles ärkasivad , siis mõlkus terve maa päälne elu omas ilus ja täiuses nende meeltes ja nad püüdsivad selle järel käia . 
 Kõik endine õndsus ja pühadus oli nendest kadunud . 
 Nad olivad üks teisest lahutatud ; ükski asi ei suutnud üht meelt nendes alal hoida . 
 Ainult lihalik ihu oma loomuliku nõuetega köitis nad ühte ja viis neid eksi teele . 
 Mõned õndsad hinged olivad üürikese aja maa pääl elanud , selle pärast jäivad nad maailma ja kiusaja meelitustest puutumata . 
 Teiste elu aga vältas pisut kauemini , kiusaja hääl oli sügavasti nende südametesse tunginud ning neid oma võrku meelitanud , kust enam nii kerge lahti saada ei olnud . 
 Kõiki jõuudu kokku võtes püüdsivad nad endid siiski köidikutest vabastada . 
 Kui nad üles olivad ärkanud , siis häbenesivad nad väga taeva valgust ja õndsust ning pugesivad teiste selja taha . 
 Viimased olivad need , keda kiusaja igavesti oma meele valla alla oli heitnud , kelledel ta tahtmistgi polnud säält endid vabastada . 
 Sääl maitsesivad nad lihaliku õnne ja rõõmu : iga päev eksisivad nad rängasti püha Jumala vastu , aga nad ei pannud seda sugugi tähele . 
 Ja miks ei pidanud nad maa pääl rõõmsad olema , kus neid ükski nuhtlus ei tabanud , kus nad keelmata oma liha himusi võisivad vaigistada . 
 Kiusaja kihwt , mis nende südames pesitses , ei teinud neid sugugi nõrgemaks , vaid nad saivad selle läbi palju tugevamaks . 
 Varsti kõlas jälle kiusaja hääl : - Tulge minu juurde , teie uhked hinged , kes mulle igavesti truuks olete jäänud . 
 Jätke omad tühised elu asemed maha ja koguge endid oma juhataja ümber . 
 Mu armsad sõbrad , kes teie ise seisvuses uhked ja vägevad olete , tulge mu juure , ma tahan teile vabadust kinkida , kus teie julgesti , ilma kartmata võite elada . 
 Nende riided , mis seni valged olivad , muutsivad mustaks ja hirmsaks ; nad lahkusivad oma seltsilistest ja kogusivad kiusaja ümber kokku . 
 Kõige vägevam nägi seda , aga Ta ei keelanud neid mitte , sest Ta teadis , et nad ise endid selle läbi hukatuse sisse viivad . 
 Kiusaja , oma alamate suurt hulka nähes , sai uhkes ; ta lendas igak pool ümber , kunas ta truud alamad teda saatmas olivad . 
 Õndsad hinged vaatasivad taevast kurvastusega nende langenute pääle ; nad ei püüdnud neid mitte tagasi hoida , sest nad teadsivad , et viimased oma ettevõtet mingil tingimisel muutma ei saa . 
 Nüüd olivad inimased endid kahte osasse jaganud : ühed olivad Jumala juures ja maitsesivad sääl taevaliku õnne ja rõõmu , teised aga kiusaja juures , kus nad liha lustis ja rõõmus elasivad .
 Kuid Juuli vaade oli nii valge ja vaba , nii helde ja hale et kahtleja kunagi korral oma silmi sealt ilma sala rõõmuta ära pöörda ei suutnud . 
 Nüid veel , kus Jüts õige kõval tõe toonil kõik omad liikumised ja vaatamised toimetas ; asus talle sala kartus südamesse ka temagi meele muutatuse ja oma sala mõttete nurja minemise üle . 
 Ta muutis näost kord-korralt ikka kurvemaks : maha löödud silmi ei julgenud enam kordagi ülesse tõsta nine meele asus jällegi see tuttav tulevane aeg kus -- teda lossi tagasi veetakse ja seal - noh kes siis veel teab , mis kõik ära tehakse . 
 - Aga pai Jüts - rääkis ta krtlikult mikspärast sa minu vastu nüid niisuguseks oled läinud ? 
 Junal hoia küll ! nüid olid mull ikka sinagi veel salajamas mõttes mõlgutada - aga enne olid sa koguni tõine poiss . ! 
 - Siin jättis Jüts omad mõtte korutused korraga rahule . 
 Näitas , nagu oleks ta nüid alles enesele otsuse jõudnud selgeks teha , et tema kellegi prohvet ega läbinägija ei olnud kes umbes arvamisest inimese kohta midagi võib kindlaks pidada ja selle järele asja , suurt ehk veikest tahab ette võtta . 
 Ta võttis otsusest kavala , pool mõistu küsimiste läbi asja Juuli enese käest järele pärida . 
 Saagu ta asjast ja tema kahtlusest aru , mis sellest - vanu riideid vere hinnaga Jüts omale ometi ostma ei hakkanud . 
 - Kas räägid mulle kõik täpi pealt õigeste välja kuidas sa need neli päeva lossis läbi elasid , mis sa seal kõik nägit ja kuulsid ja - mis sull te - tehti ja kuidas ümber käidi . 
 Kui seda teed siis olgu - olen ma jälle nagu enne olnud ja siis - kas tead , mängime täna üks turakas . 
 - Hehee Juuli noh pajata . 
 Ega salata maksa midagi . 
 Kui salatud siis lõppetud . 
 Mina küll kellegi kohtunik ega kuberner ei ole et nõuda suure õigusega seda kõik küsida tohin , aga Juuli , sa tead ju isegi , mõne asja poolt olen mina sulle niisama tundmata nagu sina nüid sellepolest ja kui me nüid ka veel oma saladusi tõine tõise eest ära varjame ega mex siis sinna torni juure - noh . 
 Siin näitas Jüts käega kaugelt üle järve paistva Paistu poole . 
 Ka kohtulik kindel heal muutis lõpu poole pehmemaks viimati koguni jälle vanaks tuttavaks naljalikuks mis peale ka Juuli kuumav pale uuesti jahtuma hakkas , seda rohkem veel et ta asjast juba tõe poolest aru ja otsuse kätte sai - Jütsi kahtlased mõttet ära mõistis ning neid sedamaid ruttas oma selletusega tõise külje peale pöörama . 
 - Küll - kõik räägin , viimase kui pisema sõnakese - algas ta kindla sõnaga - vaaya mis plaan temal kõik valmis tehtud . 
 - Noh - olgu siis naeratas Jüts vahele - siis midagi head ikka veel tagavaraks on . 
 Ega uskuda ole - sind see õnn alati aitab . 
 - - Viljandisse jõudes - jutustas Juuli - viiti mind muidugi lossi sisse ja panti ühte väikese tuakesesse lukku taga kinni . teereis oli muidu vana tuttav , ainult nõndapalju et minuga otse teed läbi linna ei tuldud vaid alt järve äärt mööda läbi soode ja üle kraavide pool salaja lossi väravale juure hiiliti . 
 Ka ei teinud nad tee peal minuga suurt tegemist , iseeneste vahel lärmasivad saksa keeli - või mina sellest aru sain . 
 Kui vahest jälle kurjaste kisama panin , topiti käsi suu ette ja naereti pealegi . 
 Noh hea küll - panti siis tuppa kinni . 
 Tuba oli ilus tuba küll , palju ilusam kui Tarvastu koolipapa tagatuba . 
 Seinad olivad kõik joonelised ja kirjud , lagi taeva karva sinine , põrand laudadest ja sile . 
 Seina ääres oli suur pehme sohva , laud akna all kah , suur uhke küünla jalg peal . 
 Sisse astudes jäin mina ukse kõrvale oma vana musta riietega seisma nagu vaene sandike , ei julgenud sammugi edasi astuda , tuba kõlas iga vähema liikutuse juures vastu just nagu sinu kannel , minu viisu paelad olivad tee peal lahti läinud ja tegivad sileda põranda peal kohinad just kui oleks midagi kusagilt maha kukkunud . 
 Läks natukene aega mööda seal tuli väljas ukse ees pikas tuas kange sammude kõmin kuuldavale . 
 Varsi keerati ka uks lahti ja üks kena näoga keskealine naesterahvas tuli suure siidi riide vooriga sisse . tema rääkis maakeelt õige vaevasel kombel , muidu oli hea ja armas inimene küll , silitas mind pealegi põse pealt , käskis sohva peale istuda , jättis siis riide voori ja läks uksest välja . 
 Natukese aja pärast tuli ta suure rohilise vee vanniga , käskis mind siis oma riided seljast maha ajada ja ennast üleni ilusti puhtaks peseda . 
 Mina hakkasin nutma ja ei tahtnud käsku täita aga seal ei aitanud nutmine ühtegi . 
 Ta hakkas ise riideid kiskuma , kiskusgi ära kõik , minu enda ajamisest ei hoolinud ühtegi . 
 Sa Jumal - siis olin alasti nagu Adam marjaajas . 
 Küll oli hirm ja häda suur aga kus sa vaene läbi kivi müiri lähed , uks kõvasti kinni kah . 
 Vana tädi käskis mind siis jalgupidi vanni astuda ja pesema hakata , ise wõttis pehme tuustaku õerus seepi peale ja hakkas ka . 
 Minust enesest muidugi suurt pesejat ei saanud ja tema seda ka suurt ei nõudnudki , tõreles korra veel pealegi kui mina vett suu peale tõstes suure pläraka kogemata põrandale viskasin . 
 Varsti oli pesemine lõppetud . 
 Suure pehme rätikuga õeruti pärast kõik kuivaks - suu ja silmad veel kõige enam . 
 Siis viiti vee vann välja , tuldi tagasi ja hakati riideid selga passima . 
 Oh sa taevas , küll oli imelik vaadata . 
 Kus need imelikud riided - kahisesivad ja lõhnasivad kõik . 
 Küll ta seal mind siis silitas ja paitas - vaata Jüts ometi isi . 
 - Näe kus kõik need kuld roosid ja tuttud , kuidas ta neid seadis ja nõelus . 
 Vaata näe , juukste sees kõik suured kummid ja kammid , tema kõik need sinna toppis ja mina ei ole ka veel aega saanud neid kõiki metsa pilduda . 
 Jüts , ole nüid sina hea poiss , kisu nad kõik mull küljest ära ja saada mäest alla . 
 Noh , ole hea poiss ! 
 - Ah mis sa lorid - tuiskas Jüts vastu - räägi räägi edasi , mis siis ikka viimati sai . 
 - passiti riidet selga ja siis ? 
 - - Siis hakati söögi poolist muretsema . 
 Vanad riide hilbud kahmiti kõik kokku ja koristati välja . 
 Kõige pealt toodi suur sõela täis punaseid kookisi , küll oli neid seal tuhande moodulisi sirvikuid ja sarvikuid . 
 Vana tädi käskis mind aga juure asuda isi kandis veel seda ja tõist , kõiksugu sahvtisi saiasi , lusikaid liudasi , mille sarnaseid mina enne veel kusagil näinud ei ole . 
 Viimati kui laud juba tervet kraami kuhjani täis oli , manitses tädi mind veel korra ennast mitte nällitada , läks siis ise uksest välja , keeras selle lukku ja ei tulnud enam tagasi . 
 Nõnda sain mina siis saksa preiliks valmis , kelleks sina mind nüid haugutad . 
 Söögi laua juure minejat ega sööjat minust küll esiotsa ei saanud . 
 Süda hakkas see kangeste valutama . 
 Kõndsin tuba mööda ümber , vahtisin hädaga lae ja seina nurkasi , ehk küll kusagil midagi iseäralist vaadata ei olnud . 
 Vahe aeal hakkas ilm juba väljas pimedaks minema . 
 Minu kõrgest kitsast aknast paistis üks ainule päikese punetav kiir tuhmi toa tagumise seina peale ja oli siis näha , et üsna õhtu käes oli . 
 Küll oli mull kange hirm ja südame valu . 
 Mis nüid ometi saab - mõtlesin - kui nüid öö jõuab mis siis saab ! 
 Ma hakkasin suure healega nutma , langesin nukili sohva peale ja vahtisin hulga aega kui surnu . 
 Küll valutas süda rinnus , päris silmad läksid peas pimedaks . 
 Ma tõusin üles ja hakkasin kui meeletu asju lõhkuma , kolistasin toolisid , laudasid ja kõik mis aga kätte puudus ; viimati kargasin kahe käega ukse käsiraua külge kinni ja pläristasin mis maailm kõlas- Küll ei olnud uksel lahti mineku mõtetgi ja seda ei võinud mina ka loota . 
 Ukse kallale tungimisega juhtusin ometi aruldase õnnega kokku , - uksel oli sees pool suur raud konks , seda ei pannud ma enne tähele . 
 Silma pilk oli uks seest poolt konksus ja kinni kui tina . 
 Vat ka ilus nüid - meel lõi kohe rõõmsamaks : nüid oli mull ometi väha varju loota : katsusin kaks kolm kroda konksu kõvadust järele ning jäin viimaks arvamisele et seda väljast poolt lahti tõmmata ei võida . 
 Hakkasin siis uueste tuba mööda ümber vaatama . 
 Süda oli juba palju kergem kui enne . 
 Hakkasin päris - perenaist mängima , asusin söögi laua kallale ja võtsin - esmalt kartes - pärast kartmata , purjutasin viina ja kõik mis oli . 
 Seda aga muidugi järele mõtelda ei saanud kuidas nad keegi alla läksivad või maitsesivad . 
 Tuba läks juba pimedaks , ja öö jõudis kätte , nõnda läks esimene päev päris õnnelikult mööda . 
 - Aga mis sull öösel tehti ? 
 - sähvatas kärsitu Jüts juttu veidra näoga pealt kuulates korraga vahele - kuidas esimene öö läks ? 
 Vist ka õnnelikult mööda ? 
 - - Oota nüid - tõreles Juuli - lasxma räägin edasi , ega sellega veel päev lõpetud ei olnud . 
 Vaevalt sain kõhu täis süija ja kõiki neid magusaid roogasid katsuda kui väljas ukse taga pikas toas korraga jälle isevärki sammud kuuldavale tulivad . 
 Mina kargasin ruttu laua juurest minema , jäin ukse juure seisma ja ootasin . 
 Tulija asus mürinal ukse kallale , oli vist juba üts üts - üts - Noh üts , aitas Jüts järele - - Üts rüitel - - Saapad lärtsusivad jalas , kilin ja kõlin oli kuulda . 
 - - Aga mis siis sai - ruttas Jüts jälle - kiskus ukse lahti ? 
 - Ei poolegi . 
 Tuli suure julgusega küll . pööras lukku lahti mis praginal , tõmbas , aga näe , võit oli minu , uks seisis kui raud , ei liikunudgi lahti poole ! 
 - - Hehee vaata nalja - hõiskas Jüts - oleks mina siis seal tuas olnud - oi jah - aga mis siis ? 
 - kas lõhkus ukse maha ? 
 - - Ei - mürsistas ja kolistas tüki aega , küll , pahandas ja kirus saksakeeli , lõhkus jalaga aga või uks sellest suuremat hoolis , värises ainult natuke . 
 Mina hoidsin pealegi konksul käe peal et põrutamisest lahti ei kargaks . 
 - Tee uks lahti - põrutas ta viimati liig vaevalise maakeelega , mille peale mina aga sõnagi ei lausunud . 
 - Tee lahti ja tee lahti - praksus ta pärast hulga aega edasi , tahtis vist oma suure healega ära hirmutada , aga võta näpust - uks seisis kinni mis kinni . 
 Aega mööda jäi mürin rahulisemaks , kadus viimati hoopis ära ; kaugele kõlavad sammud lasksivad aimata , et mürategijal kõht päris kolinast täis sai ja tema rahugaa võis ära minna . 
 - - Oi sa sõge - kiitis Jüts nähtava rõõmuga Juuli julgustükkis heaks . 
 - Vaata kus tüdruk ! 
 Nõnda maksab ka saksa mängida ; ega igaüks ei tohi ometi oma luaga sinu tua põrandat määrima tulla . 
 See ju päris naesterahva era õigus nagu vax koolipapa mull ühekorra oma suuga naljatas . 
 Aga mis siis sai ? 
 - - Ei midagi enam . 
 Öö tuli kätte , ukse kallale ei tulnud enam keegi ; kõik jäi vaikseks ja rahulikuks mina isi vist suikusin ka natukese aega sohva ääre peal . 
 Suurema osa ööd kõndisin muidugi tuba mööda edasi tagasi ümber ja mõtlesin oma olekut igast küllest . 
 - - Oi sa karupoeg - naeris Jüts suure healega - vaata mis tema ära võib . 
 Sind kiidetakse karupojaks aga nii kena jahi peale ei ole ma veel juhtunud . 
 - Vaata kus tüdruk ! 
 Aga mis siis - mis tõisel päeval sai ? 
 - - Tõine päev läks kaunis rahulikult mööda . 
 Terve pikka päeva jooksul ei puutunud uksesse üksgi . 
 Mina kõndisin , elasin sõin ja magasin sees nagu saks kunagi . 
 Suur mure kadus ka viimati südamest ära - saagu mis saab mõtlesin ; hea elu ehk häkiline surm , tõist nüid ikka saab . 
 - Õhtu poole hakkas tuba juba jälle tuhmiks lööma kui pikas tuas otse eilased sammud kuuldavale tulivad . 
 - Uks - lahti - põrutas tuttav heal kah . 
 Minul ei tulnud häkitsest meelegi vait seista ja ütlesin pool huulte otsast põrutajale vastu - kes see on ? 
 - - Ah sa Jumal , küll pandis isand nüid hirmsasti pragama , kurat ja kurat kõlasivad ala tasa . 
 Jala hoobid kõlasivad ukse pihta , mis põrin , aga asjast ei tulnud targemat ommeti välja midagi . 
 Korraga jäi põrin ja kärin jällegi rahu . 
 Natuke aega kestis sügav vaikus : Siis tulivad aga minu arvates terve mehe karja sammud eespool kuuldavale . 
 Nõnda ka asi oligi . 
 Terve salk kogus ukse juure oma juttu ja naeru ajades kokku . minul käis seda kuuldes uus hirmu värin ihust üle ja kui üts jäme heal maheda tooniga tooniga ust käskis lahti teha , ei julgenud ma kauem vastu puigelda vaid täitsin käsku . 
 Sisse tuli mürinal ja kolinal suur meeste kari , nende seast tundsin ma kolm tuttavad nägu ära kes mind Holstrest Viljandisse olivad vedamas ; Iseäranis hiilgava silmadega vahtis see pikka vurrudega noorepoolne mees mulle otsa , kellega meie ühe hobuse seljas sõitsime ja kui tema tõistega mõne sõna kõneles sain ma healest kohe aru , et tema ka seesama oli , kes uksele oma tuliseid sirakaid tunda andis . 
 Tõised nimetasivad teda rüitel Boct - Boct on vist tema nimi , Pealt näha on ta üks väga hirmus mees . 
 - Jüts kas sa oled teda näinud ? 
 - - Rüitel Boch - unistas Jüts - Tarvastus on küll üts rüitel Broch ja kui ma ühekorra üle Virtsjärve Tartumaal käisin jutustadi seal Rõngu ümbruses ühest rüitel Vochast . 
 Viljandis oli Boch - ei pea pea - ei ole kuulnud . 
 Aga mis rüitel Boch - ühekorra suurustanud Põltsama kõrtsis üks Viljandi rüitel , et tema oma eluajal 22 inimest oma silma all keppiga lasknud surnuks peksta , vigaseks ja vaeseks tehtute arvu muidugi ära kõnelegi ja selle nimi vist oli nagu Boch -
 Kas näed , kui ilus ilm on , kes tahaks sellega küll kodu jääda ! 
 Kas läheme kirikusse ? 
 Jah ? 
 " " Kus ema on ? 
 " küsis Jakob vastuse asemel . " 
 Ei tea , keedab vist köögis süüa . 
 " Jakob sammus kööki . 
 Köögis , pliidi ümber , oli ema kibedas tegevuses : ta pani tuld pliidi alla , riisus keema mineva paja päält vahtu ära ja pööras panni pääl praadival lihal teist külge . 
 Ta näis alles kaunis noorepäraline olevat , ehk ta tihedatest mustadest juukstest küll juba mõni hõbelõng välja paistis . 
 Sinistkirja lahtise jaki varrukad olivad üles keeratud ja valge linane põll hoidis punast willast undrukut määrdimise eest . " 
 Kes sinu nii vara üles ajas ? 
 " küsis ema hää meelelist pilku sihvaka ja painduva poja pääle heites . " 
 Said küllalt nädal otsa rasket tööd teha , eks puhanud nüüd . 
 Kui söök valmis , küll ma sind siis isegi oleksin hüüdnud . 
 " " Tõsi , emake , väsinud olen ma küll kaunis tublisti , käed valutavad praegu õlast . 
 " " Jah , sinul see vana raske vikat , " lausus ema kahetsevalt . " 
 Tänane päev kuluks õige puhkamise pääle ära , " rääkis Jakob edasi , aga see Anna ei anna mulle hingerahu , kutsub vägisi kirikusse . " 
 " Jah , täna on ilus ilm küll , minulgi tuli mõte minna , kui sina ei taha , eks me lähe siis Annaga kahekesi ! " 
 " Ja - aga Anna tahab minu täkuga minna - " " Kuula nüüd tüdruku jonni ; mis siis kõrvil viga on , ilus hobune kui pilt ja kui vagune ta ise veel on - anna või lapse kätte . " 
 " Muidugi jah , ma ütlen siis Tõnisele , et ta hobuse ette rakendab ? " 
 " Noh , ega sellega nii kiiret ei ole . " 
 " Mida varem , seda parem . 
 Kirik on kaugel ja hää ilma tõttu kogub ta aegsasti rahvast täis siis on muidugi parem , kui teie ennemalt sinna jõuate ja lahedad istekohad saate . " 
 " Tõsi ta nüüd küll on . " 
 VI " Leeni , anna see vana jutluseraamat kapist siia . " 
 " Hää meelega , isake . 
 Oled sa aga selle ajaga palju vanemaks läinud , kui ma viimati kodus olin ; juuksed on sul koguni hallid . 
 Kas jalg sulle ka veel vahel valu teeb ? " küsis Leeni isa juukseid silitades . 
 " Jumal tänatud , ei ole valu enam midagi , muud kui kõveraks on natuke jäänud , kõndimise juures pean lonkama aga mis nüüd minul vanal inimesel sellest suurt on ! " 
 " Ma läheksin aeda , värske hommikuse õhu kätte . 
 Kas sulle veel midagi tarvis on ? " 
 " Ei ole midagi , mine pääle . 
 Aga pea : too need uued ajalehed siia , mis möldri eila saatis , ma tahan neid pärast vaadata . " 
 " Siin on , isake . " 
 Leeni läks aeda . 
 Iseäralised liigutavad tundmused täitsivad teda . 
 Kaks aastat ei olnud ta muud näinud , kui kõrgeid majasid ja kivist uulitsaid , alati vastutulevaid võõraid nägusid , möödasõtvaid voorimehi ja käratsevaid turukauplejaid . 
 Ja siis pidi ta piinliku korra järele iga päev ikka ühel ja selsamal ajal kooli minema ja koolist tulema , päheõpitud tükid üles ütlema , kooliõpetajannade märkusi meeles pidama ja jälle uue hoolega homseks antud õppetükid selgeks õppima . 
 Nüüd , kui see kõik mööda oli , tundis Leeni , nagu oleks tal suur kivi südame päält maha veerenud . 
 Kui armas oli suure linna kära järele ka väike koduke : nagu soe , suline linnupesa raudse puuri kõrval . 
 Eila , kui ta kodu tulnud , oli ta kõik tuttavad kohad läbi jooksnud , ja kui ta siis viimaks väsinult suure jalaka alla sammaldunud pingi pääle maha istus , tundis ta enese nii liigutatud , nii õnnelise ja õnnetuma ühtlasi olevat . 
 Ta rind oli ülevoolavatest tundmustest nii täidetud , et ta ükskõik milkombel oma südant kergitama pidi ja hele lauluhääl kõlas läbi õhtuse õhu , millel ilma Leeni aimamata nii karedad arvustajad olivad . 
 Ka tänagi vaatas ta liigutatud pilgul enese ümber . 
 Kuda oli siin kõik endiseks jäänud ! 
 Näis , nagu ei oleks edasi ruttaval ajal tema väikese kodu üle vähematgi mõju . 
 Needsamad neli vana sammaldanud õunapuud sirutasivad oma jändrikuid okse laiali , seesama valge liivaga üle riputatud teerada , mida vana sepp ise uulitsaks nimetas , viis väikesest aiast läbi . 
 Akna all , ümmarguste peenarde pääl , kasvasivad lilled nagu ennegi ja kuldnoka puurgi ei puudunud jalaka otsas . 
 Jah , kui palju mälestusi äratasivad ka kõige väiksemad asjad Leeni hinges elule : pääsukese pesad aia ääres , mustaks suitsenud sepikoda , kõdunenud raketega kaev - kõik nad teadsivad Leeni lapsepõlvest midagi jutustada . 
 Kord oli ta tükikese leiba ja liha võtnud ja redelit mööda , mida Hans ja Heinaste Jakob kinni hoidsivad , üles roninud , et pääsukese poegadele süüa viia . 
 Linnukesed olivad aga juba nii suured olnud , et vurinal pesast välja lendasivad , niipea kui väikene käsi pesa äärel nähtavale tuli , ja vesiste silmadega jäi Leeni lindudele järele vahtima . 
 Teine kord jälle oli Heinaste Anna nende vana kirju kassi kaevu visanud , et näha saada , kuda kass rakkeid mööda välja ronib . 
 Ja kass oligi välja roninud , ei lasknud aga enam kunagi lapsi ennast kinni võtta . 
 Sagedasti oli ta aia äärsetes nõgestes oma käed kanapesi otsides ära kõrvetanud ja kui tihti olivad nad Hansuga sepikoja nõgistes nurkades peitemängu mänginud , nii et nad nagu väikesed mustlased välja nägivad , mille eest nad ema käest tublisti tapelda saivad . 
 Leeni naeratas , kõiki neid väikeseid mälestusi meelde tuletades . 
 - Liginevad sammud sundisivad teda silmi üles tõstma . 
 Leeni nägi Jakobit , kes rutuliste sammudega aiast mööda nende eluamaja poole astus . 
 Ka Jakob oli Leenit silmanud ja jäi kaheldes seisma . 
 Pidi ta Leeniga juttu algama või mööda minema ? 
 Viimaks otsustas ta viisaka teretuse järele mööda minna , kui ta selget , kõlavat häält kuulis hüüdvat : " Ma rõõmustan südamest hulga aja järele lapsepõlve sõpra näha saada . 
 Kas Teie võiksite nii lahke olla ja väheks ajaks aeda astuda ? " 
 " Hää meelega , kui ma Teid ei tülita . " 
 " Mitte sugugi . 
 Olge nii lahked , astuge sisse . " 
 Leeni tegi väikese ajavärava lahti ja viivitades astus Jakob sisse . 
 Või siis ometi " Teie " ütles ta ja kui võõraks ja peenekombeliseks oli ta läinud ! 
 Jakob tundis ennast vähe nagu petetud olevat . 
 Kas see peenike linnapreili , kunstlikult korraldatud juukstega ja toredate kehaliigutustega , siis tõesti seesama väike sepa Leeni oli , , kes nii kustumata selgelt tema mõtetes ja unenägudes elas ? 
 Vähe aega seisivad mõlemad sõnalausumata , siis ütles Leeni , segadusest võitu saada püüdes : " Istuge ometi siia pingi pääle , aega Teil vist ikka on - täna on ju pühapäev . 
 Ah ja , pidin unustama , tõin Teile venna poolt palju terviseid . " 
 " Tänan väga , " vastas Jakob istudes . 
 " Tahtsingi küsida , kuda Hansu käsi käib , ei ole teda ammugi enam näinud . 
 Saatsin talle mõni nädal tagasi kirja , aga vastust ei ole seniajani saanud . " 
 " Mäletan küll . 
 Ma lugesin Teie kirja venna pool , aga temal oli palju tegemist , ei saanud vist aega vastata - " " Nojah , kellel siis suures linnas veel aega on vanu sõpru meelde tuletada . 
 Sääl pakub iga päev isegi niipalju uudist ja huvitust , et oste üleliigne nõudmine on , endiseid mälestusi elule kutsuda , " vastas Jakob pisut teravalt . 
 Leeni punastas . 
 " Sellega teete Teie Hansule ülekohut , " ütles ta pehmelt , " unustanud ei ole Teid millalgi . 
 Ei ole midagi armsamat keset käratsevat ja väsitavat linna elu , kui mälestused kallist kodukohast ja lapsepõlve sõpradest . 
 Nagu kõrbes rändajale , kes päeva palavusest ja janust nõrkemas , meelitav õhupilt kauguses kosutust , karastust ja värskust silma ette maalib , nii et rändaja uue jõuu ja lootusega edasi võib rutata , niisama hoiab mälestus endisest ajast ja armsatest sõpradest elu väsitavates võitlustes hinge tuimaks ja tundmustetaks jäämise eest . " 
 Nagu kosutav muusika kõlasivad need sõnad Jakobi kõrvades . 
 Kas siis Leeni tõesti teda ei olnud unustanud ? 
 Peaaegu uskus ta seda . 
 " Jah - võitlustes , " vastas ta pikkamisi , " ma ei vaidle selle vastu , et kõrbes palavuses nõrkeja katuse ja karastuse järele igatseb ja et ta elustust saab ka sellest pildist , mida tema enese petlik luulevõim talle silmade ette maalib . 
 Jõuab see väsinud rändaja aga oma reisi eesmärgile , näeb ja kuuleb ta siis veel midagi muud , pääle selle , mis ta ümber elab ja liigub ? 
 On elu ainult vaevaline ja väsitav võitlus , näeb inimene enese ümber ainult pääliskaudsust ja tühjust , siis muidugi võivad mälestused endistest , parematest aegadest ja teadmine , et temale kaugel truu sõbrasüda tuksub , kes temast aru saab ja tema kurbtusest osa võtab , tema hingele kosutust tuua ja teda tuimaksminemise eest hoida . 
 Teeb aga saatus nõnda , nõnda ütelda , oma sülelapseks , jagab talle kõiki elurõõmusid helde käega välja , saadab kõik ta soovimised täide ja täidab kõik ta ihaldused - kas tuleb temal siis oleviku õnnekülluses veel minevik meelde ? " 
 " Kust leiame meie siis niisuguse õnnelapse , kelle vastu saatus nii helde oleks ? 
 Tuhandeid lootuseid näeme igapäev põrmuks langevat ja tuhandeid inimesi näeme meie kadunud õhulosside varemetel nutvat . kes tahaks vaevaks võtta , või kellel oleks võimalik kaasinimeste südametesse vaadata - kui palju varjatud valu , kui palju veriseid pisaraid ja kui palju kisendavat viletsust leiaks ta säält ! 
 Ma arvan , et meie aastasadasid otsida võiksime , ilma et ühtegi õnnelast leiaksime - niisugust , kelle soovid ja ihaldused kõik täide läheksivad ja kes nõnda ütelda täielises õnnekülluses võiks elada ... " 
 " Noh , just niisugust täielist õnne ei leiaks meie küll mitte , aga kas võite seda salata , et saatus üht oma lapseks ja teist võõraslapseks peab ? 
 Kas ei anna ta ühele seda kergesti kätte , mille järele teine aastaid - isegi eluaja - asjata igatseb ? 
 Ei ole niisugune saatuse sülelaps mitte õnnelik , siis on ta selles ise süüdi oma täitmata soovidega , mis ikka ainult teda taga ajavad , mis tal mitte käes ei ole , ja selles alalises püüdes õnne järele tallab ta ise käesoleva õnne oma jalgade all puruks . " 
 " Teie arvamise järele on siis inimese enese võimuses , kas ta õnnelik või õnnetu on ? " 
 " Osalt jah ! 
 Paneb ta oma soovidele ja lootustele kindla piiri , on ta selle kohaga rahul , mis elu talle määranud , siis võib ta ju õnnelik olla - vähemalt õnnetu ei ole ta siis mitte . 
 Annab ta oma soovidele vaba voli , mis muidugi enamasti kunagi täide ei lähe - siis ei ole imegi , kui ta alatiste soovide ja lootuste luhtamineku järele ennast õnnetu tunneb olevat . 
 Siis on elu , ilm , inimesed , ühesõnaga ütelda : kõik teised selle juures süüdlased , ainult mitte tema ise . 
 Siin tuleb mulle tahtmatult muinasjutt " vägevast vähist ja täitmata naesest " meelde , kus vägeva vähi mõjul ei olnud naese soovidel piiri . 
 Kui ta maapäälse võimu kõige kõrgemal tipul seisis , soovis ta jumalaks saada , mille tagajärjel ta ennast - sealaudast leidis . 
 Kes oli siin nüüd süüdlane ? " 
 " Ei selles ei anna ma Teile õigust - selles ei anna ma Teile sugugi õigust ! 
 Niisuguseid kangelasi - kes oma soovidele ja lootustele kindlad piirid panevad ja selle juures ise rahul ja õnnelised on - ei ole olemasgi ! 
 Kes kuivataks pisarad õnnetu inimese silmist , kui tal mitte lootust parema aja pääle ei oleks ja soovi , käesolevast elukorrast pääseda ? 
 Lootus olla õnnetu igapäevane leib , see tähendab : et inimene ikka lootma peab , kui ta elada tahab , igapäev uuesti jälle lootma . 
 Meie näeme päikest looja minevat , meie oleme sellega rahul , et öö käes on , sest homme tõuseb ju päikene jälle uuel ilul ülesse . 
 Mis aga siis , kui meil enam soovi ega lootust ei olekski , eet meie veel kuldset päikesevalgust näha saame ? 
 Kas ei muutuks pimedus , mida meie nüüd tähelegi ei pane , väljakannatamata koleduseks ? 
 Niisugune meeleheitlik pimedus ja koledus valitsevad ka selle inimese hinges , kellel enam ühtegi soovi ega lootust ei ole , kuda võib ta sääl juures siis veel õnnelik olla ? " 
 " Teie mõistate mind vähe võõriti : Ma ei tahtnud ju ütelda , et inimesel ühtegi soovi ega lootust ei pea olema , vaid et ta võimata soovidele ja liig suurtele lootustele piiri peaks panema , muidu teevad nad teda õnnetuks . " 
 " Aga kust teame meie siis , et meie soovid võimata ja meie lootused liig suured on ? 
 Meie soovid ja lootused on nagu pääsukesed , kes kaugelt lõuna maalt siia lendavad , et meie sammaldanud katuste alla pesi ehitada : Paljud väsivad ja langevad Vahemere voogudesse , tuhandeid surmab saarte pääl , kus nad puhkavad , kuri inimesekäsi ja ainult mõned , õnnelisemad , jõuavad eesmärgile . 
 Aga ometi ei karda nad uuel kevadel sedasama pikka teed jälle uuesti ette võtta . " 
 Päikene oli juba kõrgele tõusnud ja saatis põletavaid kiiri alla . 
 Jalaka vilu vari oli pingi kohalt , kus Leeni ja Jakob istusivad , ammugi ära läinud , aga kumbgi ei pannud seda elavas kõnevoolus tähele . 
 Päikese kuumad kiired mängisivad keelmatalt Leeni kullakarvaliste juukselokkidega , mis õrna valget nägu ümbritsesivad . 
 Tema kahvatanud palged olivad sooja päikese mõjul kergesti punetama löönud , kuna ta sinisilmist nagu sädemed Jakobi poole lendasivad . 
 Jakobi pruuniks päevitanud nägu , ruuged juuksed ja sõstrasilmad olivad otse vastandiks Leeni omadele . 
 Aga tema sõstrasilmadest , mis vahetpidamata Leeni pääl viibisivad , õhkus niisugune kirjeldamata tundmusteleek välja , et Leeni mitu korda tahtmatult silmad maha lõi , kui nende pilgud kokku puutusivad . 
 Näis , nagu asuks Jakobis praegu jõud , tervet ilma ära võita , kui see tema soovide ja lootuste täideminemist peaks takistama . 
 Kui kena oli neid kahte pingil istujat vaadata , missugust ilusat kokkukõla avaldasivad nad : Üks nii tugev , kindel ja võimukas , teine nii paenduv , ilus ja hell ; üks täis julgust ja jõudu , teine täis armsust ja õrnust . 
 Nõnda istusivad nad veel kaua sääl ja rääkisivad elust ja õnnest .
 Truu surmani 
 Sisßejuhatußeks . 
 Keßk Liiwimaad , ßelle tee ääres , mis Wolmarißt Lemßalu linna läheb , ßeißab ilus , Hohrooßi mägine maa , kus mõned kaunis kõrged mäekünkad on , millede otßas ßuured , pikad tamme ja muud lehtpuud kaswawad , mis juba mitmedßajad aastad wanad , milleßt nende ärakuiwannd ladwad ßelget tunnißtußt annawad , et nad enam kuigi kauaks ei ßuuda wastu panna , waid hoopis ära kuiwawad . 
 Nendeßt mägedeßt on ißeäranis kaks õige tähelepanemiße wäärt , mis kaunis ßuure ja laia lagendiku läbi üheteißeßt lahutatud on . 
 Need wastastikku ßeiswad mäed näitawad üheteißega oma noore , möödaläinud põlwe õnnetusteßt ja õnneßt magußt juttu weßtma ja kui kaks õde üheteißele kätt pakkuma . 
 Selle , ülemal Hohrooßi mõißa lähemal mäe peal ßeißis weel alles hilja aja eeßt üks ßuur , pikk tammepuußt rißt , mis kui manitßedes alla orgu , üle puude , wäikeße kiriku peale waatas , nii et ßeda mäge weel tänapäewgi ßelle endiße , ükskord uhke Hohrooßi losßi waremed , mille mõned müüri jätißed , 15-20 jalga kõrged , weel alles on . 
 Selle ßuure maantee pealt , mis mäe lähedalt mööda läheb , pöörab üks wähem tee mäe otßa . 
 Ehk küll kuulus Liiwimaa Shweits oma Treideni ja Kokenhußeni mägiste maade pooleßt ütlemata kuulus ja Jumala looduße pooleßt ilus on , kuhu paljugi looduße uurijaid ßeda waatamas käiwad , ßiis ei anna ßee kolmas Liiwimaa ilus koht eßimestele ßugugi järele , waid kipub Turraide ja Kremoni losßi mägedeßt weel ülegi minema . 
 Kogu ßee Hohrooßi mägine maa ja koht , kus ßee uhke loßs ükskord ßeißis , pakub wäga ilußt pilti . 
 Wanas losßi hoowis kaswawad wanad , hiigla pärnapuud , mis oma pakßu okstega ßisßewajunud keldrite ßuu aukußid warjawad , kuna kogu mäge ßuured tamme ja lehtpuude metßaßalgad katawad ; mäe weerul ja all orgus on istepingid , mis wäßinud rändajate puhkamißeks on ßeatud . 
 Kõik need wanad müüride rußud panewad neid mõtlema ja wanu möödaläinud aegaßi meelde tuletama , nii et meie wägiße ßunnitud oleme pärnade wilusße maha istuma ja järele mõtlema . 
 Sealt tükk maad eemale , Wolmari linna poole , on ßee teine koht , mis meie ßiinßes juttus niißamuti ette tuleb , ßee on Mojani loßs , mis ühes niißama ilußas looduße kohas , ühe pika ja kitßa järwe lähedal ßeißab , mille ühel kaldal wäike , uuema aja mõis ja teißel kaldal jälle need wanad losßi waremed , mis palju kõrgemad ja palju tugewamad on kui Hohrooßi omad , ßeßt et ßee loßs hiljem waenlasteßt ära ßai purustatud ja kiwirußudeks tehtud . 
 Seal on weel ßiiski üks wana losßi torn , mitme kambriga alles olemas , kuhu kiwißt treppi mööda alumißeßt korraßt kuni ülemißeni wõib minna , ßee torn on weel praegugi alles õige terwe ja kõwa . 
 Alt orußt , losßi mäe weerult , jookßeb wäike jõgi järweßt wälja , mille peal ilus weski ßeißab , mis oma klaperdamißega ßelles muidu wagaßes orgus lärmi teeb . 
 Hohrooßi ja Mojani losßid oliwad mõlemad wanadeßt ritteriteßt , von Roßen'iteßt ehitatud . 
 Hohrooßi losßi ehitas Krißtjan von Roßen aastal 1272 ja Mojani losßi Wabian von Roßen , Roopi mõißaßt , kelle päralt ßee weel kuni 1600 aastani oli ; nüüd ei ole nendeßt mõlemateßt losßideßt enam muud järel , kui ülemal tähendatud müüri jätißed , ßeßt Hohrooßi loßs ßai 1601 poolakateßt ümber piiratud , kes ßeda wiimaks tormiga ärawõtßiwad ja äralõhkußiwad , kuna nad losßi alewikku , mis muißt kiwißt ja puußt majadeßt ülesße oliwad ehitatud , ära põletaßiwad ; ka Mojani loßs ei iganenud peale ßelle kuigi kauaks , tema kõwad müürid hakkaßiwad ajawanaduße päraßt lagunema kuna parandamiße peale enam keegi ei mõtelnudki ; mõne aasta päraßt ei olnud ka ßelleßt ilußaßt losßißt enam muud järele jäenud , kui ßee ülemal nimetatud torn . 
 Hohrooßi losßi preili ja ritter Mojan . 
 Meie astume praegußeßt ajaßt mõned ßajad aastad tagaßi , kus Hohrooßi loßs weel ilus ja terwe , oma mitme wägewa torniga ßealßel ilußal losßi mäel ßeißis , ja paneme ßeda ßündinud lugu tähele , mis ßeal on ßündinud ja korda ßaadetud . 
 - Pea ßelle järele , kui ßee ülemal nimetatud loßs ßinna oli ßaanud ehitatud , elas ßeal üks wahwa ja elatanud ritter oma ainßama tütrega , keda ta ütlemata armastas . 
 See neiu oli üks ütlemata ilus ja hea ßüdamega tütarlaps , nii et kõik losßi inimeßed teda armastaßiwad ja auustaßiwad . 
 Sinna losßi ei tohtinnd aga ükski muu inimene minna , kui tema omad teendrid ja töö rahwas , kes teda teenißiwad , ßeßt et wana losßi herra üks ütlemata walju ja kõwa ßüdamega mees oli , kes kedagi wõeraßt inimeßt oma ümbrußes ei ßallinud . 
 Tema ei olnud aga mitte ennemalt nii kuri ega õel olnud , waid ßelleks oli ta alles ßuurte õnnetuste ja pahanduste tõttu päraßt poole ßaanud , mis teiste inimeste läbi temale oli ßündinud , et ta ßüda nii kiwißeks , külmaks ja õelaks oli läinud , et temal ühegi inimeße wastu enam ußaldußt , ßõbrußt ega armastußt ei olnud , waid kõiki inimeßi põlgas ja wihkas . 
 Tema kõige lähem naaber ja üleaedne oli losßi herra von Mojan , kellega ta kaugelt weel pealegi ßugulane oli , üks wäga ßõbralik ja heaßüdamega mees ; ta katßus ja püüdis mõndagi korda oma tülitßeja ja käratßeja naabriga ßõbrußt teha , mille wastußeks ta aga ßõimu ja teutußt ßai , milleks ta edespidi enam katßetki ei katßunud teha , ßeßt et ßee täieste asjata oli . 
 Wana ritter Hohrooßen arwas ßelleks asja ja põhjußt küll olema , et oma naabriga wiha pidada , kuna ta ennemalt tema kõige ßuurem ja armßam ßõber oli olnud . 
 Selleßt ßaadik kui ta tema üliarmastatud pruudi omale oli meelitanud , kes temale igaweßt truudußt oli tõutanud . 
 Iga kord , kui noor ja ilus ritter Mojani poeg metßas jahi peal käis , kus ta kõik ßealßed metßad ja wäljad kui wälk risti ja põigiti oma tuliße ratßa hobuße ßeljas läbi kihutas , tuli temale ßee alati meelde , et ßee ilus noormees ometegi ßelle naeße poeg oli , keda tema nii ütlemata oli armastanud ja kes temale pühalikult truudußt wandunud , ja ßeda ometegi auutumalt murdnud , mis tema ßüdant otße lõhki oli rebinud . 
 See oli nii tulnud , et kui kord ritter von Roßen kauaks ajaks kottu oli pidanud olema , oli tema armastatud pruut teda maha jätnud ja oma kätt ja ßüdant ritter von Mojanile kinkinud , kes küll wara ja rikkuße pooleßt temaßt waeßem , aga ilußa näo laheda kõne ja ßõbraliku oliku pooleßt palju külgetõmbawam oli . 
 - See wana haaw , mis ritter von Mojan temale ßellega ßüdamesße oli torkanud , ei walutanud küll enam nii wäga , kuna ßelle arm ßinna aga ßiiski ilma äraunustamata järele oli jäenud ; igakord , kui ta wana ritter Mojani ehk tema ilußt poega juhtus nägema , tõußis ta ßüdames tuline wiha nende wastu jälle uueste põlema . 
 Wana ritter von Roßen oli ßeekord , kui tema armas pruut temale oma truudußt murdnud , otße pool wandega tõutanud , et ta omaßt losßißt enam jalgagi ei ßaa wälja tõßtma , ega ühegi inimeßega ßeda kõigewähematki tegemißt tegema ; kuna ßee kurwastus temal aga aegamööda wähemaks jäi , ßeßt et ta ühte teißt , wäga ilußat ja hea ßüdamega noort preilit tundma õppis , keda ta wiimaks omale abikaaßaks wõttis ; nüüd hakkas tema losßis jälle uus elu õitsma . 
 Tema nägu muutis lahkeks ja ßüda läks rõemßaks , nii et endißeßt õelußeßt ja tigedußeßt enam juttugi ei olnud ; ja kui tema armas abikaaßa temale ühe tütre kinkis , ßiis oli ta ütlemata rõemus oma wäikeßt tütrekeßt käe peal kandes ja teda kiigutades , kes temale armaßt “ ißa ” nime juba wõis lällitada . 
 Tema häda ja wiletßuße mõet ei olnud ßellega aga weel mitte ßugugi täis , ßeßt et tema proua , keda ta nii wäga oli õppinud armastama , korraga haigeks jäi ja ära ßuri . 
 Halastamata ßurma ingel oli ßellega tema wiimaße elu õie tema ßüdameßt riißunud . 
 See ülemalnimetatud mägi , mida meie juba ennemalt ristimäeks nimetaßime , oli ßellel armßal proual kõige armßamaks jalutamiße kohaks olnud , kuhu tema mees ilußa lußthoone oli laßknud ehitada , kus ta ßuwe ajal oma ßuuremat oßa aega mööda ßaatis . 
 Sinna armßasße kohta ja ilußa mäe otßa ßoowis ta ennaßt ka mahamaetud ßaada , mida tema armas mees , kes iga tema wiimißt kui ßoowi karwa pealt täitis , ka nüüd laskis täita , et ta ßeda ilußt lußthoonet kurwaks haua kabeliks laskis ümber muuta ja üheßt mungaßt ßisße õnnistada , millesße tema proua ßurnu keha ßai wiimße puhkamißele ßängitatud . 
 Selleßt ßaadik oliwad juba mõned head aastad mööda jõudnud , mille wahe peal ßelle wana ritteri ainumas laps üheks õitßewaks , wäga ilußaks preiliks oli ßirgunud ; kelle waew aga asjatumaks jäi , et neid musti , mure pilweßi oma ißa näo ja otßaeßiße pealt eemale tõrjuda , mis ßinna kõik kokku oliwad kogunud . 
 Nõndaßamuti läkßiwad ka ßelle noore preili elupäewad kurwalt ja üksluißelt edaßi , ßeßt et ßinna losßi ükski wõeras ei tohtinud tulla , kuna ka tema ßealt kuhugile kaugemale ei tohtinud minna ega kellegiga kokku ßaada . 
 Tema ei ßaanud teiste preilidega ja prouadega ßugugi tuttawaks ; tema ainumas koht oli , kuhu ta minna tohtis , ristimägi , kus tema ema haua kabel ßeißis . 
 Seal käis ta ßiis ka oma kurba aega wiitmas , kuhu teda ka keegi ei keelanud minemaßt ; ßeal rõemustas ta oma kurba meelt nende ilußate lillede üle , mis tema iße ßinna oli aitanud istutada , et ßellega oma armßa ema hauda kaunistada . 
 Seal istus ta tundide ja päewade kaupa oma toatüdrukutega , kus nad ßukki kudußiwad , wõi jälle õmbleßiwad ja kõikßugu rõemßaid juttußi weßtßiwad . 
 Tema ißal ei olnud ßelle kohta midagi ütlemißt ega wastu- rääkimißt , et ta ßeal oma aega käis wiitmas ; tema iße ei läinud aga iialgi teda ßinna ßaatma , ehk tütar teda ßelleks küll igate moodi palus ja meelitas . 
 Ta kartis , et wana mälestus ßeda hauda nähes , teda weel enam ßaaks kurwastama ja endißid õnne aegu kahjatßemißega meelde tuletama , mis tema kurwa ßüdant uueste ahastawa waluga oleks täitnud ; mureliku ßüdamega ja ßõnalaußumata kuulas ta ßeda pealt , kui tütar temale neißt ilußateßt lilledeßt ja rohelisteßt puudeßt jutustas , mis ßeal hauakabeli ümber pidiwad kaswama . 
 Seda kuuldes tuli mõnikord ütlemata walus õhkamine tema rinnußt kuuldawale , mida ta aga wägiße alla ßurus , kuna ta uueste oma tuima olekusße langes ja ßellega ßuurt wiha inimeste ja Jumala wastu omas ßüdames kandis , kes tema kõige armßamat ja kallimat , mis temal ßiin maailmas oli olnud , tema käeßt ära oli riißunud . 
 Üks ainumas aßi oli temal weel ßee , mis tema ßüdamele wähe rõemu tegi ja meelt lahutas ; ßee oli jahipidamine , mis teda losßißt wälja ßuutis meelitada . 
 Seal tundis ta ßüda ßiis ßelle üle rõemu , kui ta määratuma wihaga üle mägede ja orgude , läbi pakßu metßa ja wäljade , kißkjaid metßaelajaid wõis taga kihutada ; kißkjat hunti ja karut ßurmata , kelledeßt ßel ajal weel kõik meie maa metßad kubißeßiwad . 
 Tema teendrid aga kartßiwad teda tema kohutawa näo päraßt , mis tal ßel korral oli , kui ta omas ägedußes metselajaid taga kihutas , nagu tahaks ta kogu oma waenlaßed ßurnuks kihutada ja nendele oma terawa mõega ja piigiga otßa peale teha . 
 Niißugustel jahikäikudel trehwas ßee kaunis ßagedaste ettetulema , et ta oma naabri , ßelle noore ritteri von Mojaniga pimedas metßa padrikutes kokku juhtus , ßeßt et ßee ilus noormees üks rõemus ja lustilik jahi armastaja oli , nii et metselajate tagaajamine teda nii mõndagi korda Hohrooßi rajade peale wiis , - ßeal käis igakord wanal ritter von Roßenil kange walu hoog läbi ßüdame , mis ßedamaid määratumaks wihaks muutus , kui ta ßelle peale mõtles , et ßee tema endiße armßa , aga truudußeta mõrsja poeg oli . 
 Ükskord , kui nad jälle wastamißi juhtußiwad , kahmas ta piigi kätte ja tahtis ilußt noortmeeßt läbi wißata , - korraga aga tuli temale ometigi üks parem mõte ßüdamesße , mis teda tagaßi hoidis ßeda kurja korda ßaatmaßt ; walußa õhkamißega ßurus ta oma hobußele kannukßid , nii et ta otße püsti kargas , kuna ta ßealt kui maru tuulehoog minema kihutas , jußt kui olekßiwad temal tuhanded kurjad waimud kannul , kes teda taga kihutaßiwad . 
 Noor ritter von Mojan waatas ßeda lugu imekspanemißega pealt , kuna ta omas mõttes ßelle inimeste ja Jumala wihkaja eeßt Jumalat palus , kes weel pealegi tema ßugulane oli . 
 Temal oli ütlemata halemeel tema üle , mis ta ßelle läbi ißeeneßele tegi , et ta teiste ja kõige inimeste peale nii wäga ßuurt wiha omas ßüdames kandis . 
 Ükskord jahi peal olles , oli ßee noor ritter kuni risti- mäeni juhtunud tulema , kußt tema ßedamaid jälle eemale tahtis kihutada , et oma waenlaße losßisßt ja rajadeßt ennaßt hoolega eemal hoida ; aga et tema hobune ütlemata wäßinud ja roidunud oli , pidi ta pool wägiße ja otße wastutahtmißt ßadulaßt maha astuma , et hobußt mäe weerul , metßas wähe puhata lasta . 
 Ta iße heitis ühe pakßu põeßa warju pikali , et ka ennaßt wähe wälja puhata wõiks . 
 Häkitßelt kuulis ta ülewalt mäelt ühte hädalißt appihüüdmißt oma kõrwu koßtma , - ta kargas kohkuwa ehmatußega maaßt ülesße ja kuulatas hoolega ßinna poole , kußt ßee appihüüdmiße heal tema kõrwu oli koßtnud . 
 - Ta arwas ßealt poolt weel taßaßt appihüüdmiße üminat kuulma , mis aga peagi waikis . 
 Noor ritter ei wiitnud ßeda kuuldes ßilmapilkugi aega , waid jookßis pool lendas mööda mäeweeru üles mäe otßa ; teißel ßilmapilgul ßeißis ta ßelle wäikeße haua kabeli juures , kus temale kohutaw waatepilt ßilmi paistis . 
 Tema ees lamas üks noor preili , ßurnuks kahwata näoga , minestanult maas , kuna tema kõrwas üks hirmßa nõoga mees küürutas , kes ßelle noore preili kallid kuld ehtid , mis tema ümber oliwad , wägiße ära riißuda tahtis ; üks teine rööwel aga püüdis ßelle preili toatüdrukule ühte ßuurt rätikut ümber pea mäsßida , et ta kißa teha ja appi hüüda ei ßaaks . 
 -
 Paari tunni jooksul 
 Baron kirus aga ühes weel nii kaua , kuni nad ju major von Stahli maja juurde jõudßiwad . 
 Werdek läks kohe Stahli juude . 
 Marie tahtis Helenet ülesße otßida , ei leidnud teda aga mitte , ning pidi nüüd ßiis ükßinda ißa äratulekut ootama . 
 “ Sa tuled ju nii kui kutßutud ! ” ütles Stahl baronile , “ mul on praegu meelejahutußt tarwis , ßeßt ma ei tea enam , kas mul weel pead otßas on , wõi mitte ... 
 Aga ütle nüüd , miks ßa ßiis nii hilja weel ßiia tulid , meie jätßime ometi kord juba jumalaga ? 
 - Wißt waewab ßind mõni paha aßi , mille üle ßa minuga nõuu tahtßid pidada . ” 
 “ Sul on õigus , wana wennas , ma tahan enne ßinu ärareißimißt ßinuga weel rääkida ! ” 
 “ Ma ei reißi kuhugi , waid jäen koju ! ” ütles Stahl ja tõmbas nii ßuuri ßuitßupilweid oma piibußt wälja , nagu oleks ta nendega kõiki oma mureßid ära peletada tahtnud . 
 “ Kes ßulle ßiis ühekorraga need mõtted pähe on pannud ? 
 Jutustaßid ju iße ennemalt mitu kuud omaßt reißißt , ja nüüd on ßiis ennaßt ßee aßi kõik jälle teiße külle peale keeranud . 
 Ütle wa wennas , kudas ßee ometegi ßündis ? ” 
 “ Küll ma ßulle päraßtpoole kõik ära ßeletan . 
 Jutusta mulle enne oma uudißed . 
 Mikspäraßt tulid ßa minu juurde ? ” 
 “ Kas ßa ei wõi ßeda aimata ? ” küßis baron . 
 “ Ei ; aga ma näen , et ßul mulle midagi hääd kuulutada ei ole , ßeßt muidu ei oleks ßul mitte nii arglik nägu ; aga räägi üsna julgesti , tänaßel õnnetuße päewal ei wõi mind keegi enam wihastada , ßeßt ma olen juba wihane küll ! ” 
 Baron ßeißis weel wähe aega mõttes ja laußus ßiis : “ Jußt rõõmu-ßõnumeid ma ßulle küll ei too , - aga ma pean kord oma asja ära rääkima - ma tulen ßu juurde koßilaßeks , oma õepoja krahw Arthur Henkeli aßemel ja palun oma õepojale , tema nimel , ßinu tütre Helene kätt ! ” 
 Oleks Stahl paar tundi warem oma ßõbra ßuußt ßäherdußi ßõnu kuulnud , oleks ta mõtelnud , et baroni mõistus wanaduße läbi ßegamine on läinud , aga et tal ju ennemalt niißugußid paha asju ßündis , mille pääle ta ennaßt ette walmistadagi ei teadnud , ßiis küßis ta nüüd kahtlaßelt : “ Kuule Werdek , ütle nüüd tõßißelt , teed ßa muidu nalja , wõi tahad ßa minu tütart tõesti ßellele krahw Henkelile , kellega ßa juba kakskümmend aastat protßesßid ? ” 
 “ Jah , ßelleßamale ! 
 Meie olime küll enne wihamehed , aga täna leppißime ära ; ta on tubli poißs , ßeßt ma pakkußin tale oma tütart Mariet ja 100,000 rubla kaaßaraha , aga põlgas ßeda kõik ainult ßellepäraßt , et ta ßinu Helenet armastab . 
 Ütle nüüd iße , kas niißugune mees mitte kulda wäärt ei ole ? ” 
 Major kõndis pikkade ßammudega tuas ümber , kuna ta iße piibuga nii kangeste wehkles , nagu oleks ta praegu oma mõõgaga kõige kangema waenlaße mahatapmißega töös . 
 Ta mõtles : “ Kui ilußasti wõikßin ma nüüd oma tütre mehele panna , ßelle tütre , kes eneße ja ka minu auu ßelleläbi oma jalgadega tallanud on , et ta ühe pakikandjaga armumängu mängib . ” 
 - Aga majori otßekohene ßüda , kes õiguße järele igatßes , ajas need pahad mõtted jälle kohe eneßeßt , kus ßeda ja teißt . 
 “ Mis õigus on , peab õigußeks jääma ! ” hüüdis ta , jäi ßiis baroni ette ßeisma , lõi piibuga wastu põrmandat ja ütles : “ Olekßid ßa , ßõber , täna hommiku ßellepäraßt minu juure tulnud , olekßin ma wihaßeks ßaanud ja ßind käskinud ußt wäljaspoolt kinni panna , aga nüüd on asjad teißiti . 
 - Nüüd annakßin ma Helene häämeelega ßu õepojale - aga - ühe ßõnaga - ta ei tahaks teda enam , - ßeßt Helene ei ole ßeda wäärt ... ” 
 “ Armas ßõber , ” ütles baron naeratades , “ ma arwan , ßa jampßid praegu , ßeßt ennem ußun ma küll ikka ßeda , kui et minu kallis ristitütar mingit kurja wai paha tempu ära teinud on ! ” 
 Major ohkas raskesti . 
 - “ Tunni aja eeßt olekßin ma oma tütre wooruße pääle ka kas wõi wandunud , aga oh häda , praegu ei wõi ma ßeda mitte enam ! 
 - Kuule , Helene on ühe pakikandja armukene ! ” 
 Baron hakkas walju häälega naerma . 
 “ Sa oled tõesti nõdraks läinud , ” ütles ta , “ wõi oled ehk oma napßipudelit rohkem tühendanud , kui tarwis oli ? ” 
 “ Werdek , ßa teed mind oma ußkmata meele läbi weel wihaßemaks kui ma olen ! 
 Aga noh , olgu pääle , ma annan ßulle andeks ; poleks ma ßeda mitte oma eneße ßilmadega näinud , kui nad üksteißele ßuud andßiwad , oleks ma weel wähegi rahul olnud , aga nüüd - ” “ Nägid ßa ßiis ßeda tõesti oma ßilmadega , mis ßa mulle praegu rääkißid ? ” küßis baron . 
 “ Jah , ja oma kõrwadega kuulßin ma , kui ßee äraßajatatud kelm , ßarnaße häälega , nagu oleks ta taewas olnud , hüüdis : “ Nüüd oled ßa minu , igawesti minu ! ” mille pääle Helene talle kaela langes . ” 
 “ See ei wõi ju wõimalik olla , et Helene ühele pakikandjale ßuud andis ! 
 Ma arwan , kui ßa ßeda aga mitte unes ei näinud , mida ßa päraßt ilmßi ßündinud loo arwaßid olema ! ” 
 “ Armas Werdek , ßee ei aita midagi , et ßa Helenet weel wabandada püüad ; pakikandja ßaab küll wißt warsti politßei poolt ßiia toodud - ta kandis oma mütßi ees nr 12. ” 
 Baron ajas oma ßuu pärani lahti , nagu laßeks ta hammaßt wälja tõmmata , ßiis kargas ta aga tooli päält , nagu nõelte otßast , ülesße . 
 “ Wiigu teda 99,000 toßinat ßaadanat põrgu ! 
 Kui Helene ßelle , nr. 12. armukene on , ßiis ußun ma ßeda küll ! 
 - Wõi ßee kelm , waras , petja ja wõõra nime pääl kirjade kirjutaja meelitab ka weel auußaid tütarlapßi õige tee päält kõrwale ! 
 - Tõesti , ilus mees ta küll on , ßeißis ißegi Marie tema poolt . ” 
 Baron jutustas nüüd Stahlile , kudas ja milles ta pakikandja nr. 12-ga tuttawaks oli ßaanud . 
 Siis kirußiwad mõlemad tublisti ßelle üle , kui hukka kõik tütarlapßed ßel põlwel lähewad ja tuletaßiwad wana aega meelde , kus kõik neiud ilußasti kodu istunud , näputööd teinud ja mitte kogu kalli päewa pole meeste järele aknaßt wälja wahtinud . 
 Nad kaebaßiwad weel kaua niimoodi nüüdße aja noorte naesterahwaste üle edaßi . 
 Ma kirjutakßin ßeda küll kõik ülesße , aga ma kardan , et noored neiud , kes ßeda luewad , mu üle tigedaks lähewad , ning ßee ei ole ßugugi mu meele järele . 
 Nõnda palju ma aga ütlen weel : kui mõni õrna-ßoo liige neid majori ja baroni ßiunamißi ukße taga päält kuulanud oleks , ßiis oleks neil küll mõlematel ßilmad wälja kratßitud . 
 Ehk oleks ßee päraßtpoole ka weel ßündinudki , aga ßääl tuli majori tuapoißs Kaarel tuppa ja ütles : “ Krahw Henkel ßoowib härra major von Stahliga kokku ßaada ! ” mille pääle ta kohe , ilma wastußt ootamata , tagaßi läks . 
 “ Mis pean ma nüüd ßinu õepojale ütlema ? 
 Kas tunnistan talle kõik üles mis Helenega juhtunud ? ” 
 “ Ja muidugi , ma arwan , Arthur ßaab ßeda Helenele andeks andma ! ” wastas baron . 
 Henkeli ßüda põkßus aina kehas , kui ta pakikandja riietes Stahli majaßt ära põgenes ; ta hakkas ennaßt häbenema ning kartis ka ßeda , et wana Stahl omas wihatujus Helenele ehk wõiks haiget teha . 
 Ta ßõitis koju , andis Willemile riided kätte ja ei laßknud teda ajapuuduße päraßt ßõnagi rääkida , waid palus teda hommikul tagaßi tulla . 
 - Nüüd tahtis ta Stahlile kõik üles tunnistada , ßüü oma pääle wõtta ja ütelda , et ta ilma Helene teadmata , pakikandja riietes , majasße tulnud . 
 Kui tuapois teda Stahli juurde wiis , teretas ta alandlikult ja palus andeks , et nii hilja weel jutule tuli , aga waewalt oli ta paar ßõnakeßt rääkinud , kui major ja baron tema eeßt ära taganeßiwad , nagu oleks ta wana pagan iße . 
 Stahl wõttis naela otßaßt ßeina päält mõõga ja baron ahjuroobi kaitße- ja tapariistaks . 
 Baron kißendas : “ 98,000 toßinat ßaadanat tulgu meile appi , ßee on ju - ” “ See kelm , petja , waras ja pakikandja nr. 12 , kes aga nüüd teistes riietes on ! ” hüüdis Stahl walju häälega , et naabrid tema kißa kuulekßiwad . 
 “ Auußad härrad - ” “ Häbemata kelm , ” kißendas baron , “ kus on minu rahakiri , mis ma ßu kätte andßin ? ” 
 “ Ja kus on ßee kallikiwidega ßõrmus ja kuldkee , keda ßa ßiit warastaßid ? 
 - Tõesti , waata , Werdek , ta on nii julge ja kannab neid weel oma kaelaümber ... ” 
 “ Auuwäärt härrad , ma palun teid Jumala nimel , laske mind ometegi paar ßõnakeßt rääkida . 
 Ehk ma küll täna õhtu pakikandja riietes ßiin olin , olen ma ßiiski krahw Henkel . ” 
 “ Kas ßina , kelm , tunnistad ennaßt minu armßaks õepojaks , keda ma wäga hästi tunnen ! 
 Wõi tahad ßa ßiin jälle uuesti wargile hakata ? ” 
 “ Ehk on tal aga nõuu meie kõikide elule mõrtßuka kombel otßa teha ! ” kriißkas Stahl üliinimliße häälega , ja tõmbas kella , et teendrid appi tulekßiwad . 
 Warsti oliwadki need ka ßääl ning ßidußiwad krahwi käed ßelja pääle nii kõwasti kinni , et ainult Simßon neid lahti päästa oleks ßuutnud ... 
 Helene kuulis tubades kißa ja ruttas waatama , mikspäraßt ßee ßiis ßündima pidi . 
 Ta nägi kohe , kes kinni ßiutud oli ja arwas , et ißa ßeda ainult wiha päraßt krahw Henkeli wastu teha oli laßknud . 
 “ Ißa , ” ütles ta , kas ßa ka krahw Henkelit ßelle päraßt wihkad , et ta mind ja mina teda armastan ; ßiiski pole ßul mitte õigußt teda kinni ßiduda , nagu mõnda ßuurt kurjategijat . ” 
 “ Waata nüüd , armas Werdek ! ” ütles Stahl , “ kui hukka läinud minu Helene on , tema julgeb meile päälegi weel ettewaletada , et ßee kelm ßiin krahw Henkel olewat ! 
 Pißarad tahawad mulle wägiße ßilma tungida , et mu laps nii üleannetu on ! 
 Oh , oh , oh ! ” 
 “ Aga kelleks ßina ßiis teda pead , armas ißa ? ” 
 “ Helene , ” ütles baron kurblikult , “ ßa kurwastad mind oma waledega wäga ; ma armastaßin ßind kui oma laßt , ja mis peawad mu ßilmad nüüd nägema ! 
 - Tunnista oma ßüü üles ja palu andeks - ehk ßiis wõib ßinußt weel inimeßeloom tulla ! ” 
 “ Armas onu , ßee härra ßiin , on krahw Henkel , ja nüüd ütle ßiis mulle , mis kurja ma teinud olen , et andeks paluma pean ? ” 
 “ No , ßee on hull ! 
 - Ma ei taha ßinuga enam tegemißtki teha ! ” ja baron wõttis Marie käeßt kinni , kes praegu jußt tuppa oli astunud ja tahtis ära minna ; aga läwe pääl pööras ta weel kord ümber ja ütles Mariele : “ Enne , kui meie ßiit ära läheme , pead ßa ßellele preilile ütlema , kas ßee ßääl ßinu tädipoeg on wõi mitte ! ” 
 Kinni ßiutud Arthurile näis ßäherdune etendus palju nalja tegewat ; ta tahtis rääkida , naer tükkis talle aga peale , ning waewalt ßai ta ßuu lahti teha , kui ju baron teda ßuud pidada käskis . 
 Ta pööras ennaßt naeratades Marie poole ja ütles : “ Auus preili , ma ei tunne teid küll mitte , aga nagu ma praegu kuulen , olla teie minu onutütar , Marie von Werdek ! ” 
 Marie kummardas kaunis upßakalt Arthuri ees , ajas huuled eßite nina alla prunti ja ütles ßiis nagu pilgates : “ Ei auustatud härra , kes teie ka olete , minu tädipoeg ei ole teie aga mitte , ßeßt ma tunnen teda wäga hästi ! ” 
 “ Aga Marie , ” hüüdis Helene , “ ka ßina püüad mind hukka mõista , ehk ßa mind küll awitama peakßid . ” 
 Marie waatas imestades Helene pääle . 
 Ta tahtis weel midagi rääkida , aga baron ei annud talle ßelleks aega , waid ütles : “ Jah , Mariel on õigus , kui ta ütleb , et ßee kelm mitte tema tädipoeg ei ole ; ßeßt ta andis talle ometegi ühe tunni aja eeßt ßuudki ! ” 
 “ Aga ißa - ” Arthur hakkas ßelle mõte juures , et pakikandja tema onutütrele ßuud annud , waljusti naerma . 
 “ Nüüd ßaan ma asjaßt aru ! ” ütles ta lustilikult ; “ armas Helene , ära ole ßugugi kurb , ßellele hullule naljale ßaab peagi ots tehtud . 
 Et meie nii äpardußes oleme , on kõik ainult pakikandja nr. 12. ßüü ! ” 
 “ Pakikandja nr. 12 ? ” imestaßiwad teißed . 
 “ Kes ka juba kinni on wõetud ! ” lißas politßeiametnik juurde , kes praegu tuppa astus . 
 “ Õnneks tuli ta mulle uulitßa pääl wastu ja ma rabaßin kohe ta kraeßt kinni . 
 Rahakiri oli weel ka taskus , aga ßõrmuße ja kuldketi on ta wißt ju paigale pannud . 
 Ta ütles , et ta iialgi ßiin majas pole käinud ja rääkis mulle hulle juttußid üheßt krahwißt , kellega ta riideid wahetanud ja kes wißt tema nime all wargil käinud , ßee on muidugi ainult niißugune tühi plära , mida needßugußed kelmid alati endi wabandußeks wälja arwata mõistawad . 
 Kelm iße on praegu paari ßhandarmiga uulitßa pääl , ja kui auustatud härraßed ßoowiwad , laßen ma teda kohe näha tuua . ” 
 Major ja baron wahtißiwad üksteiße otßa ; nad hakkaßiwad aimama , et ßiin üks imelik temp juhtunud oli . 
 Major andis ßalaja käsku , et krahwi käed lahti päästetud ßaakßiwad ning käßutas ametnikku , pakikandjat tuppa tuua . 
 Niipea , kui Willem ukße pääle astus , kißendas baron : “ Ühekßakümend ühekßat tuhat toßinat ßaadanat , ütelge , mis peab ßee tähendama ? 
 See on ju minu õepoeg Arthur ! ” 
 “ Ja minu tädipoeg , krahw Arthur Henkel ! ” niutßus Marie . 
 “ Andke andeks , andke andeks , auus baroni härra ! ” ütles Willem naeratades , “ mina olen pakikandja nr. 12 ja ßääl ßeißab krahw Henkel ! ” ja ta näitas Arthuri pääle , kes praegu Helenega naljatas . 
 “ Kui ma täna mitte hull poleks , ßiis - ” “ Seßt ßaagu aru , kes wõib , mina mitte , - mu õepoeg , kellega meie ära leppißime ja kellele Marie ßuud andis - ” “ Ißa , ßa teed mulle häbi , kui ßa alati - ” “ Noh , kas ßa ei annud talle ßuud ? 
 - See minu õepoeg on pakikandja ja ßee pakikandja ßääl , kes mu käeßt wiis rubla warastas , on minu õepoeg . 
 Stahl , kui ßinu mõistus täna mitte ära ei kau , ßiis ßul pole teda olnudki ! ” 
 Arthur ja Willem ßeletaßiwad nüüd kõik ära , aga baron ei näitanud ßellega ßugugi rahul olewat , waid pomißes wihaßelt oma habemesße : “ Wiigu wana ßarwiline ßeda nalja , mina kautan ßelle läbi palju , eßiteks oma õepoja , kes nõnda minu meele järele oli , ja teißeks wõib nüüd ßee äraneetud protßeßs weel üks 20 aastat wältada . ” 
 “ Ißakene , kas ßul weel need linaßed pükßid meeles on ? ” küßis Marie baronilt . 
 “ Noh ßee on ometegi hää , et ßel lool hää lõpp on , ” wastas baron , “ ma rõõmustan wäga , et minu kallis ristitütar nüüd jälle ßüüßt puhas on . ” 
 Helene ähwardas näpuga baronile : “ Oota , onu Werdek , ma ei anna iialgi ßulle ßeda andeks , et ßa nii kuri minu wastu olid ; nüüd pead ßa aga ßelle eeßt ka minu ja Arthuri eeßt rääkima ... ” 
 “ See peab ßündima , wäike ßuhkrutops ! 
 - Kuule , armas Stahl , anna päälegi oma Helene minu õepojale , wõi taewas teab , mis muidu jälle ßündida wõib . ” 
 “ Minu päraßt tehku nad ju homme pulmad ! 
 Kui ma weel kauem ßelle wastu ßeißakßin , teekßiwad nad minuga Jumal teab mis . 
 Tänaßeßt hirmußt on ju küll ! ” 
 - 
 * * * 
 Willem ei ole enam pakikandja , waid on baroni mõißa pääl walitßejaks . 
 Hiljem heitis ta ka ühe naabri-mõißa peremamßeliga abielusße ; nad elawad õige õnnelikult . 
 Mõnikord , kui ta minewikku meelde tuletab , naerab ta ja ütleb : “ Jah , ßee ßündis kõik ainult paari tunni jookßul ; et mina nüüd nii õnnelik olen , ßeda on kõik ßee lühikene aeg , “ paar tundi ” teinud... ...
 " Ma tegin talle oma sõnadega ülekohut . 
 Ma arvasin , et ta sind armastab ja olin tema peale sellepärast kade . 
 Ma ei võinund aimatagi , et Marie tema väljavalitud oli . 
 Aga kuidas nad ometi seda mõistsivad salaja pidada . " 
 " Ainult mina teadsin , et Marie tema väljavalitud ei olnud , aga mina ei rääkinud seda kellegile , ka Arturile mitte . 
 Nüid sain ma ka aru miks Marie nii rõemustas , kui ma kihlatud olin ja seda temale ütlesin . 
 Ta oli juba ammu Kaarelt armastanud , ehk küll meie keegi sellest aru ei saanud . 
 Õhtul tuli ema minu tuppa ja ütles , kuna tal silmad vesised olivad : " Taevas teab , laps , et ma Marie õnne peale kade ei ole , aga minu süda ütleb mulle , et tema õnnelikumaks saab kui sina . 
 " " Ära muretse , ema , " ütlesin ma naeratades vastu , " minu õnnes ei saa vist küll midagi puuduma . 
 " Minu ja Marie pulmad olivad ühekorraga . 
 Peale pulmade läksime onu kingitud Valgemäele elama . 
 Isa tahtis küll , et Artur talu rendi peale annaks ja endist kohta edasi peaks , et siis oleksime nende lähedale jäänud , aga Artur ei tahtnud ja mina olin kõigega rahul , mis tema tahtis . 
 Aasta oli pulmadest mööda - jälle oli sügise . 
 Aas oli valges härmas . 
 Vali tuul lõetsus põhjast ja puhus kobades läbi kuuse metsa latvade . 
 Üksiklane oli loodus , nii eluta , nii kole . 
 Paksud pilverünkad jõudsivad üle maja ja saatsivad lendavaid lume kibemeid maha . 
 Ma istusin akna all ja vaatsin lume kibemete lendu pealt , mis nagu üksteist taga oleks ajanud . 
 Mu süda oli raske , töö ei edenenud , sellepärast vahtisin aknast välja ja ootasin Arturi kodu tulemaa . 
 Ta oli jälle jahil , mis tema armsam amet oli . 
 Meie elupaiga ligidal olivad suured põlised metsad , kus hundid hulusivad ja karud mõmisesivad , palju suuremad kui siin , kus meie enne elasime . 
 Alati tuli ta suure jahisaagiga koju , mis mind aga palju ei rõemustanud . 
 Ma tahtsin seda , et ta oleks ikka kodus olnud . 
 Ta oli minu vastu õrn ja hea , ilmasgi ei ütelnud ta mulle paha sõna , ta kallistas mind üleliiga , nii et ma möldri Kaarli ütelust : " Sa ei saa Arturiga õnnelik olema , " meele tuletades naeratama pidin . 
 Jälle läks pea aasta mööda . 
 Siis sündisid sina , Voldemar . 
 Kuidas rõemustas isa sinu üle , kuidas kandis ta sind kätel , sulle kõiksugu kallistamise nimesi pannes ! 
 Ka mina rõemustasin sinu üle , aga veel rohkem selle üle , et isa niipalju jahil ei käinud ja rohkem kodus oli . 
 Tal olivad ka jahisõbrad , kellega nad ühes käisivad ja kelle juure jahisaak viidi . 
 Seal peeti pidu , söödi ja joodi kuni hommikuni . 
 Kõige rohkem väsitasivad niisugused pidud mind , ma ei tahtnud nende joomist pealt vaadata , ehk isa küll palju ei joonud ja joojaid üksi jättes sagedasti meie juure tuli . 
 See oli neil kord moodiks võetud ja tema ei saanud sinna enam midagi parata . 
 Aga siis oli tal hea vabandada , et ta veikse lapse pärast võeraid oma juurde kutsuda ei saa . 
 Jälle kadusivad paar õnnelikku aastat ajameresse , kui sina , Elsa , sündisid . 
 Sinu sündimise järele põdesin ma kaua . 
 Isa istus tundide viisi minu voodi ääres , ei läinud enam kordagi jahile ega sõbrade seltsi ja rõem , et tema mind nii armastas , tegi mind ennemini terveks , kui ma vast muidu oleksin saanud . 
 Aga ta oli ju kaua sõbradest lahus olnud , nad tulivad talle järele ja viisivad vägise eneste seltsi . 
 Siiski tuli ta ikka varemini nende pidude pealt ära , ka mele kutsus ta neid väga harva , mis mind rõemustas , sest siisugused pidud võtsivad palju kulu . 
 Kui ta kodus oli , ei viibinud ta mujal kui meie juures . 
 Ta kiigutas teid põlvedel ja mängis teiega väsimata . 
 Ma imestasin alati et tal nii suur armastus laste vastu oli ja teiegaa nii palju mängida jõudis . 
 Ühel paeval jahilt tulles ütles ta mulle : " Meil oli täna hea jahiõnn ja saime palju saaki . 
 Aga kõik viidi Annela mõisa rentniku poole . 
 Temal on ülehomme sündimise päev ja tahab seda toredasti pühitseda . 
 Ka mina pean sinna minema ja piduperemees käskis sindki paluda , sest seal on ka naesterahvaid , mis meie harilikkudel jahi pidudel puuduvad . 
 Tuled sa ka minuga kaasa ? 
 " " Need jahipidud ei tee mulle vähematki lõbu , " ütlesin ma . " 
 Parem oleks , kui sina ka minemata jätaks . 
 " " Ei , ma olen oma sõna annud ja pean minema , aga sa võid küll ühes tulla . 
 Ega ta niisugune pidu ei ole , kui sina oled näinud - seal tantsitakse ja mängitakse . 
 Tema on päris mängukoori tellinud . 
 " " Mina küll ei saa mina , ma pean laste juures olema . 
 Elsa on haige , või mis tal on , ei seisa kusagil . 
 " " Miks sa mulle seda ennemalt ei ütelnud . 
 " Nende sõnadega jooksis ta teie juure , kallistas teid ja istus poole ööni Elsa voodi ääres . " 
 Teisel hommikul oli Elsa jälle terve . 
 Isa oli kõik päev meie juures ja kõik olime rõemsad ja õnnelikud , aga see oli ka viimane õnnelik päev minu elus . 
 Teisel päeval läks ta pidule ja sealt tagasi tulles ei olnud ta enam endine . 
 Kodu tulles ei tulnud ta mitte , nagu alati , meie juure , vaid läks oma tuppa , kus ta ühes riietega voodisse oli heitnud . 
 Ülesse tõustes ja nägu pestes rääkis ta minule vaevalt paar sõna ja läks jälle minema , üteldeset ta pidule tagasi läheb , mis veel pooleli olla jäänud . 
 Sellest pidust saadik hakkas ta palju sagedamini kodust ära käima . 
 Minu küsimiste peale ütles , et jahile läheb : Vahel laskis ta hobuse ette panna ja sõitis linna , mis meie kodust 30 versta kaugel oli , kust ta alles teisel või kolmadnal päeval tagasi tuli , väsinud näuga , nagu alati . 
 Teie kallistamiseks ei olnud tal enam kunagi aega ; minu nuttu ja palvet , et ta niisugused käigud maha jätaks , ei pannud ta tähelegi . 
 Ta oli alati mõttes ja kurvameelne , misgi asi ei rõemustanud teda enam ja minu vastu jäi ta päev päevalt võeramaks ja külmemaks . 
 Niiviisi elades läks hulk aega mööda . 
 Jälle oli ta kolm päeva kodust ära olnud , kui ühel õhtul kaks võerast meest teda eneste vahel sisse kandsivad . 
 " Kas ta surnud on ? " kiljatasin ma seda nähes . 
 " Ei , " ütlesivad mehed , " hobune oli teda tee kõrvale puude vahele kinni vedanud ; ei tea kui kaua ta seal olnud . 
 Meie tulime puid lõikamast kodu , kuulsime hobuse hirnumist ja läksime vaatama , kes seal peaks olema ; - arvasime mõne varastatud hobuse olevat . 
 Omaks imestuseks nägime aga , et see Valgemäe peremees oli , keda meie metsas sagedaste näinud ja sellepärast tundsime ja tõime ta kohe siia . 
 Ta on ainult külmaga kangeks jäänud , sest väljas on praegu külm ilm . " 
 Ma lasksin ta voodisse panna , andsin meestele toomise eest raha ja saatsin kohe tohtri järele , kes linnas elas . 
 Aegamööda toibus ta natuke , ajas silmad lahti , aga rääkida ta veel ei saanud . 
 Ma võtsin teda riidest lahti , õerusin teda ja tegin mis ma iial mõistsin . 
 " Kas isa enam terveks ei saanud , kas ta kohe suri ? " küsis poeg . 
 Kohe ta küll ei surnud , aga terveks ta ka enam ei saanud . 
 Palju raha kulus tohtrile , ma ei hoolinud sellest . 
 Mul oli ainult üks soov , et ta veel terveks saaks , aga see minu südame soov jäi täide minemata . 
 Mõni päev enne surma , kui ta mõistus selge oli , rääkis ta mulle kõik : Kudas ta seal pidul , kuhu minemast ma teda keelasin , ilusa eksitaja võrku langenud , kes pärast ta elu vandeks ja surmaks sai . 
 Ilus võeras naesterahvas ei ole tervel õhtul tema kõrvalt lahkunud , temale põlevate pilkudega otsa vahtides ja armsaste naeratades , ehk ta küll teadnud , et Artur naisemees oli . 
 Ja kudas oli ta teda palunud veel teisel päeval pidule tagasi tulla , sest et tema kui majaperemehe tütar ja kaugelt tulnud , veel sinna jäänud . 
 Sellest õnnetust pidust saadik oli ta temaga veel mitmel kohal ja mitu korda kokku saanud ja naesterahvas oli temale ütelnud , et on teda armastama hakanud , et ainult teda armastab ja enne ühtegi ei ole armastanud . 
 Ja tema õnnetu oli arvanud , et niisugune aarmastus , kui inimene teab , et ta teist iialgi enesele ei saa ja siiski ainult teda armastab , ohvri väärt on ja mis suuremat ohvrit oleks ta talle tuua võinud , kui meid oma saatuse hooleks jätta ja ainult temale elada , kes kõik ta mõistuse ja meelde vangi oli võtnud ja keda nähes tal meid enam meelegi ei tulnud . 
 Aga enne kui ta oma õnnetut mõtet täide saata oleks saanud , oli ta kadunud mõistus jälle tagasi tulnud . 
 Ta oli näinud , et see , kelle juttu ta oli uskunud ja kelle võrgust ta kõige parema tahtmisega lahti ei ole saanud , et see teisele niisama armsaste oli naeratanud ehk veel armsamini ja siis oli ta kuulnud , et ta koguni selle teise armukene olla ja selle kulul elada . 
 Kudas see nägemine ja kuulmine tema peale oli mõjunud ja mis tundmused tal sel ajal olivad , seda ta ei mäletanud . 
 Ta oli ühe sõbraga jooma hakanud , kes talle seda oli näidanud ja jutustanud . 
 Ta oli oma kahju ja valu unustada tahtnud , - mitte temast , sellest langenud naesterahvast , ei ole tal - nagu ta mulle vandega tõendas - kahju olnud , vaid meist ja iseenesest . 
 Ta oli väga palju joonud , muud ei mälestanud ta midagi ; ka seda mitte , kunas ta hobuse ette panna oli lasknud ja tulema hakanud . 
 Alles kodus voodis , kui ta mind näinud , oli ta mälestus tagasi tulnud . 
 Ja kui ma ka sada aastat vanaks peaksin elama , lapsed , tema kahetsus ja andeks palumine ei lähe mul meelest , ehk ma küll enam kõiki sõnu ei mäleta ja neid valulisi silmapilkusid heameelega meele tuletada ei taha . 
 " Kui ma veel terveks saaksin , " ütles ta , kui ma tema tahtmise peale teid tema voodi ääre viisin , lubas tahaks ja mõistaks ma siis elada . 
 Missugune tahaks ma siis teie vastu olla , sa kulda väärt naene ja kallid lapsed ! 
 Ma ei ole iseenesele oma süidi andeks anda jõudnud , aga sina oled mulle seda andeks annud . 
 Ma tunnen seda selgeste , sest rohkem kui sinu armsaist sõnadest , näen ma seda sinu silmadest , mis täis andeksandmist ja armastust minu peale vaatavad . 
 Ma ole hulk aega , mil oleksin võinud õnnelik olla , oma elust kautanud , olen sinu ja enese elu õnne rikkunud ja oma lapsed vaesteks lasteks teinud ja sina hea hing oled mulle kõik andeks annud - see on rohkem kui ma kanda suudan . 
 Taeva õnnistus olgu sinu ja laste peal igaveste ! 
 " Ema kattis näu kätega kinni ja nuttis tasa . 
 Mööda läinud mälestused olivad talle liig valusad . 
 Ka Elsa nuttis , kuna Voldemar kätega tooli leenist kõvaste kinni hoidis , kurb ja kahvatu oli . " 
 Need olivad tema viimsed sõnad , sellest saadik ei rääkinud ta enam , " hakkas ema jälle rääkima , kui ta valust võitu oli saanud . " 
 Teisel päeval , kui tohter parajaste sinna tuli , suri ta . 
 " " Ma tegin kõik , et teda peasta , " ütles tohter , " aga see ei olnud minu võimuses , ta oli ihulikult ja hingelikult haige , mis ta noorusest hoolimata tema maha murdis . 
 Ärge niipalju kurvastage , ta on paremasse ilma läinud , kuhu meie kõik peame minema . 
 " " Need sõnad ei vähendanud minu leina , - mind ei trööstinud mingi asi . 
 Kui ma kuuskedega ehitud suures toas tema puusärgi juures istusin ja tema peale vaatasin , soovisin ma , et mina ka nii ilma valu tundmata võiks olla , kui tema praegu , et ma ka sureksin ja temaga ühes maetud võiks saada . 
 Seal tulite teie minu ema käe kõrval , kes sinna matukse vastu valmistama ja teie järele vaatama oli tulnud . 
 Rõemsaste naeratades jooksite minu juure , vahtisite isa puusärgi peale ja ei mõistnud midagi kurvast sündmusest , mis minu südant purustata ähvardas . 
 Teie peale vaadates ei mõtelnud ma enam surma peale , ma tahtsin oma murtud südamega veel teie kasuks elada ja teist rõemu tundes oma valu unustada . 
 " Kuulete nüid , lapsed , " ütles ema kurvalt , " et ma seda , mis sagedasti ainult romaanides ette tuleb , oma silmadega näinud , ja südamega tunnud olen , sellepärast ei taha ma seda uskuda , et inimene õnnelikuks võib saada , sest et minu õnne aeg nii lühike ja valu otsata pikk oli . " 
 " Kui kaua sa peale isa surma seal elasid ? " küsis Voldemar , kui ema vait jäi . 
 " Kolm aastat peale isa surma jäin ma raskeste haigeks . 
 Ema , kes niikaua seal ei võinud olla ja kodu pidi minema , saatis ühe oma vana sugulase sinna teid hoidma ja majatallituse järele vaatama . 
 Siis sain ma ka teada , et talu peal palju võlga oli . 
 Seda mälestate teie isegi , kui talu müidi ja meie sealt ära tulime . 
 Möldri Kaarel käis oksjonipäeval seal . 
 Isa oli tema käest katstuhat rubla laenanud . 
 Kaarel pakkus seda mulle laste kasvatamise jauks - ma ei võtnud vastu . 
 Siis tuli Marie sinna ja palus Elsat omale talutütreks . 
 Ma ei tahtnud anda , aga viimaks andsin ometi tema palvele järele ; ma teadsin et ta hea inimene oli ja pealegi mulle sugulane . 
 Ja ise tulin ma sinuga , Voldemar , siia elama , et vanemate juures olla , kes siis veel elasivad . 
 Maja kraamist sain üheksasada rubla . 
 Sellest kasvatasin ja koolitasin sind ja elan ise praegu veel .
 " Oli küll , aga ma ei tahtnud võera kirja rohkem lugeda . " 
 " Sa auus tüdruk. . tänan ka sellegi eest ! " naeratas peretütar ja andis Eevale kätt . 
 Nädal läks mööda , mis Ellile aasta pikkune näis olema . 
 Iga päev vaatas ta küll mõnikümmend kord mere poole , kas vahest mõnda purje merel näha ei ole , mis nende sadamasse tuleks . 
 Neid tuli ka , kuid see laev ei tulnud , keda Elli ootis . 
 Need päevad olivad ütlemata igavad , seda enam , et isa temaga palju juttu ei püüdnud teha ja temast nagu meelega eemale hoidis . 
 Ühel päeval , kui Elli ja tüdruk rehe all kala püüdmise võrkusi parandasivad , tuli vana Toomas sinna . 
 Teie laev tuli sadamasse " , ütles ta ise alt kulmu tüdruku poole piiludes . 
 Sõnalausumata jooksivad tüdrukud hoonest välja ja vahtisivad sadama poole , kus üks laev parajasti ankru mürinal sisse laskis . 
 Tükk aega vahivad nad põnevusega mere poole . " 
 Eks ole viis meest ? 
 " tähendas Elli , sõrmega meeste arvu lugedes , kes purjesi maha lasksivad . " 
 Viis meest , jah , " tõendas Eeva . 
 Nendel oli nüüd selge , et Jaan ka laeva peal oli , sest nende teada oli laeva vägi ainult neli meest . " 
 Kas teie enne laevu ei ole näinud , et silmad pärani vahtima jääte ! 
 " hüüdis juba peremees . 
 Tüdrukud jooksivad kiiresti jälle töö juurde tagasi . " 
 Olge võrgu parandamisega virgemad ; ilm on ilus ja õhta tarvis võrgud sisse viia ! 
 " käskis Toomas ja läks ise elu tuppa . 
 Ellil ei tahtnud töö hästi minna . 
 Tihti peale jooksis ta õue peale , meeste maale tulekut vaatama . 
 Tahtmata hakkas ta süda kiiremalt tuksuma , kui ta viie mehe hulgast ühe suurema , musta riietega mehe nägi , keda ta kohe Jaaniks pidas . 
 Kolm meest , nende hulgas ka Jaan , tulivad otsekohe põllu peenart mööda Saare Tooma talu poole : Elli laskis kiire pilgu oma riiete üle lennata ja jooksis tuppa . 
 Vana Toomas tuli meestele lahkeste vastu ja kutsus sisse . 
 Veidi imestanud näuga vaatas ta Jaani poole , kes selle nelja aastaga nii tugevaks meheks oli sirgunud , et vaevalt ära võis tunda . " 
 Saab seda meest ka näha , keda suurem hulk kadunuks arvas , " sõnas Toomas , kui ta Jaanile kätt andis . " 
 Tohoh imet , või siis juba kadunuks peeti ! 
 " naeratas Jaan . " 
 Kuhu inimene siis ilma pealt ikka kaub , taevas igal pool ümber nagu katla põhi , " lisas ta naljatades juurde ja pakkus maja isale sigarit , mis ta väljamaalt oli toonud . 
 Ühe silmapilgu nagu viivitas Toomas käe välja sirutamisega , siis aga vaatas ta Jaanile sügavalt silma ja võttis sigarijunni vastu . " 
 Vist Saksamaa kraam ? 
 " tähendas ta , sigari otsast tükki ära hammustades . " 
 Ei ole , need on Hollandi sigarid , " vastas Jaan . " 
 Noh , need on Saksamaalt sinna viidud ... just needsamad , " sõnas Toomas , millega ta omast tublist Saksamaa kauba tundmisest mõista andis . 
 Jutt läks küsimiste ja kostmistega pikemale ja Toomas ei olnud Jaani vastu sugugi iseäralikum ega valjum , kui teiste vastu . 
 Siisgi nähti ta rahutu olema ja vahtis sagedaste taga kambri ukse poole , kust ta kedagi nagu ootis . 
 Pikaliselt tõusis ta püsti ja lükkas ukse lahti . " 
 Tule siia , Elli , meil on võerad ja sa ei tule teretamagi ! 
 " sõnas ta , ja keeras ise selja toas olejate poole ja hakkas aknast välja vahtima . " 
 Jaan . 
 " " Elli , " tuli noorte inimeste suust hüüje ühe korraga , kui nad teine teist nägivad . 
 Nad pidivad oma liig vaba teretust kahetsema , sest Toomas pööras järsku ümber ja vaatas ähvardava pilguga nende poole . 
 Jaan laskis Elli käe lahti ja püüdis oma tundmusi pealt näha varjata . 
 Tema vend , Andres vaatas ka alt kulmu nende poole , kui noorte inimeste käed kauemaks kokku jäivad , kui hariliku teretuse pruugiks on . 
 Jaan märkas kohe , kust tuul puhub . 
 Kõik need kiitused ja juttud , mis vend tee peal Ellist oli jahvatanud , tulivad talle korraga meelde ja nüüd oli tall selgus käes : Andres armastas Ellit , ehk kui mitte Ellit , siis tema isa raha . 
 See mõtte hakkas kui raske kivi tema südant rõhuma , aga ta avaldas eneses meest , kes palju käind ja palju näind , ja oli nii tark küll , et pealt näha endisesse olekusse jäi . 
 Elli jäi meeste juttu kuulama ja vaatas tihti Jaani näu peale , mis tema arust palju ilusamaks oli läinud . " 
 Elli , toimeta võerastele keha kinnitust ! 
 " sõnas Toomas , mille peale Elli kööki pidi minema . 
 Vennad vaatsivad korraga ära minejale järele . 
 Andres andis nüüd Toomale , kui suurema laeva osanikule omast reisu tuludest teatusi , mille järele vanamees isukalt nähti pärima . " 
 Asjad lähevad ühtelugu sandimaks , mis kõik sellest tuleb , et laevu hirmus palju juurde muretsetakse , " urises ta , kui Andres teatas , et kontor tsemendi vedamisest edespidi vähem maksma hakkab . " 
 Niisugusest teenistusest ei tule midagi , parajasti saab otsad kokku , " ohkas ta Nooremad püüdsivad seletada , et asi veel nii hull ei olegi , aga vana Toomas hakkas ägedamalt nende vasyu . " 
 Ma olen ühte lugu öölnud , " sõnas ta , " et suurte laevadega seda ei teeni , mis mina oma veikesega , kui ühe reisu teen , " viimaste sõnade juures naeratas ta kavalaste . " 
 Saksamaa reis tasub vaeva küll auusasti , on aga ka kardetav küll , " arvas Jaan otsekoheselt . " 
 Kardetav ! 
 " naeris vanamees pilkavalt . " 
 Poisikestele on kardetav küll , aga meestele päris lõbu reis . 
 " " Eks nii kaua ole ikka lõbu reis , kui kõik heaste läheb , aga kui ühekorra õnnetus juhtub , mis niisugustel reisudel mitte nalja asi ei ole , siis on kratsimist ja kahetsemist küll , " sõnas Jaan . " 
 Jaan , kas sina selle ajaga merel kaa rohkem julget mehe meelt ei korjanud , et niisugust naiste lori räägid , " küsis Toomas . " 
 Mina käin ikka Saksas , ega hooli sinu hirmutustest ühtegi . 
 " Jaan ei tahtnud vanameest rohkem ärritada ja sellega oli jutt otsas . 
 Mehed tulivad Saare Tooma talust ära ja läksivad oma maja poole . 
 Arvata veerand versta kaugusel , teistest küla majadest lahus , oli Poomi vennaste ilus , korraliku välja nähtusega maja . 
 Andres ja Jaan olivad noorest põlvest karmi saatuse lööki mõjuvalt tunda saanud , kui nende isa ühel õnnetumal päeval ära upus . 
 Õnnetuse mõju oli seda suurem , et kadunut isast ühtegi varandust järele ei jäänud , kui ainult vilets majakene ja mõned kalapüüdmise riistad . 
 Pojad olivad veel noored , Andres kolmeteistkümne , Jaan kümne aastane , ei kõlbanud veel kuhugile teenistusesse , siis oli vaesel lesel küll muret , kuda majapidamisega läbi saada . 
 Esiteks läks asi küll viletsasti , aga pärast poole , kui ema poisikestest abi hakkas saama , paranes asi , ja majapidamine läks lahedamalt . 
 Andres hakkas kuueteistkümne aastaselt ühe oma laeva peal madruseks , ja tõi kõik suvel teenitud kopikad koju , millega jälle samm paremuse poole oli . 
 Mõne aasta järel oli Jaan ka tugevaks nooreks meheks sirgunud , ja hakkas ka meremeheks , nagu see teisiti olla ei võinudgi . 
 Kui mõlemad vennad merel käima hakkasivad , muutis nende sõbralik olek üksteise vastu külmemaks . 
 Andres avaldas maast madalast iseäralist tungi raha peale ja püüdis kõigest väest kord nii kaugele saada , et kord ise laeva omanikuks hakkata . 
 Nagu see niisuguste kirdelise tundmustega inimestel haiguseks on , hakkas ka Andres ühte lugu kaebama , et Jaan palgast vähe kodu toob . 
 Sellest sigines vendade vahele vaenulik olek . 
 Jaan kannatas rahulikult venna tõrelemised ära ja kui liisust läbi oli läinud , läks ta võeramaa laeva peale . 
 Teine mõjuvam põhjus , mis teda kodumaalt ära sundis minema , oli järgmine : ta oli Saare Tooma Ellit armastama hakkanud ja Elli niisama teda , mis aga Elli isale vastu meelt oli . 
 Kui Jaan ühel päeval pool kogemata ääri veeri oma tundmustest Toomale mõista andis , läks vana mehe meel tigedaks . " 
 Poiss , mis su pähe on läinud , et niisugust lori julged ajada ? 
 " kärgatas ta Jaanile . " 
 Ise paljas nagu kiriku rott ja tahab naist hakkata võtma , ja veel minu tütart ... 
 " " Praegu ei ole mul küll palju , mis omaks võin nimetada , aga ma olen noor ja terve ja ... 
 " " Vait ! 
 Mitte sõna enam ! 
 " põrutas Toomas vahele . " 
 Ära sa niisuguse juttuga enam minu majasse tule ... olgu siis , kui sa rikkusega minut tütre väriliseks saad ? 
 " Jaan nägi , et Elli temale kadunuks jääb , kui ta ennast vaesusest ülesse ei upita . " 
 Ära kodumaalt , " oli nüüd tema kindel mõtte . 
 Kohe lähemal kevadel , kui jää Baltimere sadamad vabastas , kadus ta kodumaalt . 
 III. Ühe kuu aja oli Jaan nüüd jõude ja maitses täielikult vaba mehe elu . 
 Oli vanale emale koduse toimetuste juures abiks , ja päevad läksivad esiotsa kaunis kiirelt mööda . 
 Tihti käis ta Saare Tooma talus , vanamehega juttu puhumas . 
 Toomas oli ta vastu lahke ja sõbralik , aga siiski märkas Jaan , et Toomas ta vastu vähe tagasihoidlik oli . 
 Selle üle Jaan palju enam ei muretsenud ; esiteks oli temale sellest küll , et Toomas teda oma majas lubas käia , kus ta Ellit näha sai , pärast poole lootis ta , et vanamees järele annab ja oma tütre temale lubab . 
 Elliga oli ta mitu korda nelja silma all kokku saanud ja see teadis küll , misssuguse mõtte isal nende ühenduse liite vastu oli . 
 Nendel oli ka oma plaan : nad tahtsivad ühe aasta veel oodata ja siis isalt paariminemise luba paluda . 
 Juuli kuu oli käes . 
 Ühel pärast lõunasel päeval hakkas ida- põhjast vinge tuul puhuma , mis ruttu tormiks läks ja mere vee mässama pani . 
 K. küla sadamas ei olnud palju laevu , ainult Saare Tooma jaht ( veikene ühe mastiga laev ) oli sadamas ankru peal , ja sai lainetest , mis õige suurteks olivad läinud , kui pähkle koor üles ja alla visatud . 
 Küla inimesi oli palju , enamiste vanad mehed ja naesterahvad , mere kaldal , ühe küüni juurde kokku kogunud , kust nad vihast laente möllu pealt vaatasivad . " 
 Niisugust tormi ei ole tänavu suvelgi olnud , " tähendas üks vana meremees . " 
 Ei palju , " sõnas teine . " 
 Saame näha , kas Saare Tooma jaht suudab tormile vastu panna või tuleb maale , " kõneleja vaatas ise küüni nurga tagant sadama poole . " 
 Tema mehe kohta ei tähendaks see ka palju , kui jaht maale tuleks , " lausus üks kolmas auusa näuga mees . " 
 Tänavu sügise jääks aga Saksa reis tegemata ja muud ühtegi . 
 " Poomi Jaan , kes ka teiste hulgas oli , pidi sarnase terava pilkamise peale midagi ütlema , jättis aga järele kui nägi , et Saare Toomas piksilm käes , nende juurde tuli . 
 Otsides vaatas ta meeste hulga peale . " 
 Arvasin küll , et pidi rohkem siin noori mehi olema , kes mulle oleks appi tulnud , " sõnas ta hädaldades ; " jaht tuleb muidu maale , kui ma peale ei pease ja ankru ketti rohkem välja ei saa . 
 " " See näitab nüüd võimata olema sinna sõuda , " arvas üks mees kahetsevalt . " 
 Üht suurt paati on sinna raskem saada , kui üht veikest , kus üks vahva mees sees oleks . 
 " Toomas vaatas veel korra meeste hulga peale ja jäi siis Jaani poole küsivalt , paluvalt pilguga peatama . 
 Jaan astus kohe teiste hulgast välja . " 
 Toomas , kus teie aerud ( mõlad ) on ? 
 " küsis ta . " 
 Ma tahan oma veikese paadiga katsuda , ehk peasen sadamasse . 
 " " Ma tulen ise ka kaasa , " sõnas Toomas rõemsalt . " 
 Ei ole tarvis ... kahte inimest on aga raskem sõuda , kui ma sinna saan , teen üksi sedasama , mis kaks meestgi , " sõnas Juhan ja hakkas vee serva ligemale minema . 
 Naesterahvad vaatsivad kohkunud nägudega julgele noorele mehele järele . 
 Mehed vangutasivad kahtlevalt pead . " 
 Jaan läheb vist niisamuti kui isagi , meelega surma otsima , " arvasivad mehed üleüldiselt . " 
 Vähe meeletu ! 
 Liig julge ! 
 " laususivad mitmed . 
 Jaan oli ka julge ja osav . 
 Imekspanemise väärt vaprusega juhtis ta lootsiku murd laenetest läbi ja jõudis ikka rannast kaugemale ja kaugemale , seega laevale lähemale . 
 Hinge kinni pidades vaatsivad kaldal olijad , kui paat suurte laenete vahele , mõneks sekundiks nägemata jäi kui paat jälle laente turjale tõusis , siis hingasivad inimesed kergemalt . " 
 Tubli mees ! varsti sadamas , " sõnas Saare Toomas ja pani pikkasilma käest ära . " 
 Nüüd on sadamas , " kordas keegi teine , kui nägi , et paat laeva ligi oli . " 
 Laeva peale peasemine on aga isegi kardetav , " arves üks . 
 See oli ka tõsi . 
 Laev raius ja hüppas laente vahel kui vihane härg köie otsas . 
 Hädaohtlik oli küll veikese paadiga ligi uskuda . 
 Üks kõva kokku põrkamine ja paat oleks ümber olnud . 
 Veel põnevamaks läks kaldal olejate olek . 
 Juba nähti , et Jaan laeva tekkil oli . 
 Toomas pani pikkasilma ette ja vaatas naerulise näuga tubli mehe toimetusi , mis see laeva peastmiseks ette võttis . 
 Veerand tunniga oli Jaan laeva seisukorra tormi vastu igadepidi julgeks teinud , ja ta hakkas maale tulema . 
 Uueste jõudis ta murd laenete sisse , mis poole vahe peal , madalamas kohas , hirmus kohutavad olivad . 
 Suure ärevusega pani Jaan laente puhkemist tähele ja püüdis paati otse vastu laenet hoida . 
 Hirmsa , kohutava mürinaga tuli üks suur murd laene , keeva valge harjaga järele . 
 Kõigest jõuust tõmbas Jaan tugeva käega , et paadi ninaga laeneet vastu võtta . 
 Parema käe jõuud oli liiga tugev ; mõla katkes ja lähemal silmapilgul oli paat põigiti valge mäes ees . 
 Jaan püüdis ühe käega veel paati hoida , aga asjata --valge vee mägi mattis ta enese alla ja paat oli kummuli . 
 Rahvas vaatas kohkunud nägudega , kui paat tühjalt vee peal tantsis ; Elli jooksis südant lõhestava kiljatamisega mere äärde , ja andis täieliku meeleäraheitmisele voli . 
 Mehed jooksivad paatide poole , mis rannal liiva peal kummuli olivad , ja viisivad ühe vee juurde . 
 Suure segadusega läks nendel ligi veerand tundi ära , enne kui nad paadiga mõne sammu kaldalt eemale saivad . 
 Suur laene tõi nad mittu korda tagasi ja nende abi näis võimata olema , sest ega Jaan nii kaua ikka vee peal ei seisa , arvasivad mitmed .
 “ Juku ” elulugu 
 “ Tuleb , tuleb ! ” hüüdwad mitmeßugußed hääled ßegamini , ja hirm , uudishimu , põnewus ning rõem - kõik ßulab ßilmapilgul üheks kihinaks-kahinaks kokku . 
 Küla liigub nagu wabariigi pealinn wõera preßidendi tulekul . 
 “ Juku ” ligineb noolena külale . 
 Maa müdißeb ja wärißeb . 
 Kutßikad põgenewad aia alla . lapßed ßaadetakße tuppa , wanad koerad ja inimeßed ootawad ärewußes . warßad hirnuwad ja wanad hobußed tõstawad , nagu aupaklikuks teretußeks , pea üles . 
 Kõik wahiwad . 
 Juku jätab aga ßuuremalt jault kõik wastuwõtmißed tähele panemata . 
 Koerakarja laiali peletades tõttab ta tänawateßt läbi ja otßeteed kopli poole , wahetab warßadega üle aia mõne ägeda wallatuße - ßakutab neid kaelaßt , kõrwaßt , lakaßt wai kußt aga juhtub , pöörab ümber ja wajub kodu poole ; koerad , kes teda nüüd ßuure wahwußega taga ajawad , ei ßaa ligigi . 
 Kodu õue astudes wõtab ta ßelle jällegi täiesti oma wõimu alla . 
 Sauna Manni Eediga ei ßaa põgenedes endi mänguasjugi murult ära koristada , ßiakarjus ßüdandab waewalt köögi ukße wahelt wälja waadata ja Karja Kusta , Leeni ning wanataat , kes põgeneda ei tihka , taganewad , nagu aukartußes , aia äärde . 
 Juku jookßeb nüüd õues nii et murupind wabißeb , aknad tirißewad ja hobußed tallis hirnuma hakkawad . 
 “ Ta ei ole midagi ! ” pahandas wanataat : “ ega tema lußt ei lõpe ; wõtame kinni , wiime talli ! ” 
 Juku nagu oleks mõißtnud , et wanamees tema üle paha nõu piab ; ta jäeb tema ette ßeisma ja hakkab wanakeßt warukateßt näppima . 
 See aga lõi wallatumale nina peale . 
 Juku ei ßaanud ßellepäraßt pahaßeks ühti ; ta napßas wanakeßel õlaßt kinni , raputas natukene ja läks omateed . 
 Ei ßüdandanud kesgi Juku wabadußt takistama tulla . 
 Muudkui aßi läks liiali . 
 Teißed tahtßiwad ka õues liikuda , kuid Juku leidis ßeda eneßelegi kitßa olewat ja ei laßknud kellelgi ßammu astuda . 
 “ Karjapoißs on ka mees , kui ßulaßeid kodus ei ole ! ßuurustas Kusta ja wõttis waljad . 
 Nendega ei olnud aga midagi teha ; Juku muudkui raputas pead ja ei jäenud pilguksgi ßeißatama . 
 Karjapoißs tõi tuaßt leiba . 
 Nüüd tuli talle Juku iße ßõbralikult juurde ja kuni ta leiba ßõi , toimetas ßöötja talle waljad pähä . 
 Kui leib otßa ßaanud , tahtis Juku lahti ßaada , jalutada . 
 Ta raputas ägedalt pead : waljad maha ei kukkunud ja ta katßus niißama käia ; aga poißs ei laße ohelikußt lahti . 
 Ta komistas maha ja Juku wedas teda kui kotti õueßt wälja . 
 Pealtwaatajad naerßiwad . 
 See ajas Kustal weel enam hinge täis - ta ei laßknud ohelikußt lahti . 
 Parajasti ßai aga peremees , kes wäljalt tuli , talle appi . 
 “ Piab mees olema ! ” kiitis Arula Juhan oma pailapße tragidußt nähes : “ Ja , mees piab olema , kes minu Jukußt jagu ßaab ! ” 
 Ta wõttis ohelikußt kinni ja patßutas Jukule kaela peale . 
 See aga napßas peremehel mütßi peaßt , wiskas ßelle maha ja tantßis , kuda ohelik wähegi lubas . 
 “ Oota , poißs , oota ! ” ütleb peremees nagu ähwardades : “ Kui ßina ennaßt mitte ei paranda , ßiis waatame otße tänapäew , kuipalju ßul õige auru ßees on ! 
 Jaan , pane kolm äket walmis ! ” 
 Nüüd ßündis midagi , mis Jukule ßama wähe arußaadaw kui õiglane oli . 
 Arula pärisorjad - Juku ema ja tädipoeg Ruun - rakendati äkete ette ja Juku nende wahele , ka äkke ette . 
 Siis wõttis Jaan piitßa pihku ja ajas kõik kolm kütiße peale . 
 Teißed astußiwad , nagu ei oleks midagi ißeäralißt ; aga Jukule näis aßi naljakam kui mõistatus olewat . 
 Mitmeßugußed muruplatßid , tänawad ja teed on olemas , aga nemad ajawad ßind kütiße peale , kus wähematgi rada ees ei ole . 
 Käi ! 
 Aga kuda ßa käid , kui põlwini ulatawad turbad jalge ees wedelewad ja liiw jala all wajub ? 
 Juku andis mõista , et ßiingi käia mõistab , muudkui ei taha . 
 Igakord , kui ta äärde jõudis , katßus kõigeßt wäeßt kütißelt ära minna ja kui kaaslaßed ohja tõmbußele järele andes ümber pöörawad , ßaawad nad Jukult tublisti kägida . 
 Pool tundi on noor Juku käinud , ßeal jäeb ta ßeisma , pöörab ennaßt teiste wahel põiki ja wahib wihaßelt Jaani peale : “ See pole misgi tegu ! 
 Seismißeks waßt waewalt kõlbab ßee koht , käimißeks aga kunagi mitte , ammu ßiis weel koormat tasßida ! ” 
 Jaan istub järelandlikult mättale maha ja waatab wöötißid , mida ümber käte mäsßitud ohjad ßinna järele jätnud . 
 Teißed hobußed on Jukuga wäga rahul - tema tõttu ßaab puhata . 
 Nõnda käis ja ßeißis Juku weel mitmel puhul , aga kõik ßee ei keßtnud paari tundigi . 
 Juku ütles üles . 
 Jaan katßus piitßaga mõjuda , aga ßee lõpetas Juku kannatuße koguni : ta lõi äkke enda järelt nii laiali , et ainult aißad alles jäiwad , pööras pea Jaanile wastu ja ajas ßellega kõik trengid ning ohelikud ßegi . 
 Juku arutati lahti , wiidi õue ja kaebati peremehele kõik ära , mis ta teinud . 
 “ Sulle oleks küll pekßa waja , ” kõneleb peremees Juku lakka ßilitades : “ aga olgu , ma jätan ßee kord . 
 Kuid järele ma ßulle ei anna ! ” 
 Wähe aega lasti Jukul tallis puhata , ßiis toodi ta wälja ja aeti uuesti rangid kaela . 
 Juku ßeißis waikßelt ja ohkas , eßimeßt korda elus ohkas ta . 
 Siis tõstis ta oma uhke pea kõrgele , wahtis põlewatel pilkudel ümber . 
 Wiimaks pööras ta küla kopli poole , kus warßad rõemßasti mängißiwad , tõmbas ßügawasti hinge ja hirnus walju , pika hoo . 
 See ei olnud harilik warßa hirnumine ; nagu heledad hädakella löögid rõkkawad läbematalt üksteiße järele wärißewateßt ßõermeteßt wälja , lendawad kõrgele üles , heljuwad üle teede ning wäljade , hakkawad ßiis tumedalt wajuma ja kustuwad Warßakopli taha wõßastikku ära . 
 Juku oleks nagu wiimaßt korda , Warßakopli poole hüüdes , oma lapßepõlwe õnne ja wabadußt jumalaga jätnud : Otßas on kõik ! 
 Ei ma enam ikkeßt lahti ßaa , ei tule enam teiega mängima , ei ßaa me enam üksteißt lakkapidi kiskuda , ei üksteiße kaela ßügada ; rangid hakkawad wallatumat kaela hommikußt õhtuni pigistama ; hakkan koormat kandma , waewlema , higistama . 
 Jumalaga ! 
 Juku rakendati trulli ette ja mindi temaga keßawälja ßiluma . 
 Küll ei teinud ßee töö talle raskußt , kuid rõemus ta ei olnud . 
 Tõßißelt astus ta wälja mööda , iga möödaminejat rahutuma hirnumißega terwitades . 
 See päew ßaigi Juku elus ßuureks pööripäewaks . 
 Senini oli ta ßuures wabadußes ümber jooksnud ja ainult hellitußt , meelitamißt ning kõige paremat hoolekandmißt tunda ßaanud ; tänaßeßt päewaßt aga ei ßaa ta mitte üht waba päewa ega tundi näha , - ta on oheliku otßas ehk aißade wahel . 
 Töötades ßaab ta peagi tõßißeks ja tußaßeks . 
 Wallatußed wajuwad kui wette ja Juku hakkab , nagu ori , oma kõhu eeßt hoolt kandma . 
 Söök on nüüd tema elus peaaßi ja ßellejuures ilmuwadgi igapäew tema tähtßamad omadußed : waljus , kadedus , korrapidamine ja puhtußearmastus . 
 Leiab ta mõnikord töölt tulles oma latrißt mullika wai warßa , ßiis ßagib ta teda tublisti läbi ja ßaadab ßilmapilk wälja ; ßöögi ajal ei tohi kanagi tema molli alt terakeßt wõtta ja et ta korralikult , ilma kõrwalewaatamata ßööb , ei pudenegi tal palju teri maha : iße ja kunagi wõeraßt mollißt ülejäenud raaßukeßi ei korja , kuna ta haißewat ßiamoldi nuußutadagi ei taha . 
 Sulaßed pidaßiwad Jukußt enam lugu kui üheßtgi loomaßt majas , ßeßt tema ei oodanud kunagi ßundimißt ega jäenud oma koormaga kõige halwemal teel piatama . 
 Piits wõis Jukut ainult wihastada , ja mõißtlikud ßulaßed ei näidanudgi ßeda ßunniriista “ heale hobußele ” , nagu nad teda nimetaßiwad . 
 * * * 
 Heina ajal tuli korra palju ßaatußid mädalt ßoolt wälja wedada . 
 Asjata wäßitati teißi hobußeid - heinu kätte ei ßaadud . 
 Wõeti nõuks Jukuga katßet teha . 
 Eßimiße ßaaduga oli waewa , aga ßellega oli ka Jukul ßoos käimine ßelge . 
 Ta käis ßiin kängru moodi - pool-istukile . 
 Tagumißed jalad käißiwad kondini maas ja ei wajunudgi ßoosße , eßimiste jalgadega püüdis loom mätaste ja puhmade peale astuda . 
 Paari tunniga oliwad heinad koos . 
 Poißid puhastaßiwad Juku mudaßt puhtaks ning ßilitaßiwad teda õrnasti ; peremees paitas teda lakaßt ning kaelaßt ja ütles : “ Juku on kallis loom , mina teda iialgi ära ei müü ! ” 
 Selleßt päewaßt hakkas Juku terwe talu tähelpanemißt enda peale tõmbama . 
 * * * 
 Piiblipühaks ßai peremehel uus wedruwanker walmis ja ta mõtles ßeda korraga terwele kihelkonnale näidata . 
 Teine aßi , milleks ta täna wälja ßõitis , on Juku jala-katßumine . 
 Senini ei olnud ta temaga wõidu ajanud , ßeßt ta kartis kallile ßälule liiga teha . 
 “ Ei ßaanud ßinu warßaßt asja ! ” tähendati Kõiwu Juhanile kiriku juures : “ Suur küll , aga jalad , waata , need pole kellegi traawli jalad . 
 Ja jooksma ei ole ßa teda õpetanudgi ! ” 
 “ Minu Juku jookßeb ilma õpetamata ! ” kiitis Juhan ja ootas kärßitumalt jumalaorjuße lõppu . 
 “ Sõida nüüd weerand westa ette ! ” käskißiwad traawli- mehed : “ Poole wersta peal oleme ßinußt juba mööda . ” 
 Juhan ette ei ßõitnud ja tal ei olnudgi wõidußaamißega waewa . 
 Juku jookßis harilikult , kuni teißed tal taga oliwad . 
 Aga niipea kui kesgi kõrwale jõudis , raputas ta pead , tõmbas kõrwad ligi pead ja - wajus noolena edaßi . 
 Terwel kirikuteel üksgi mööda ei ßaanud . 
 Sellel päewal oli Juku ßaatuße kohta ßuur tähtßus . 
 Ta oli üle kihelkonna kuulßaks ßaanud - mõni nädal hiljem pakuti tema eeßt juba 250 rubla . 
 Juhan ei teinud müümißeßt juttugi , waid hakkas hobußt ikka rohkem ja rohkem tähelepanema , kalliks pidama . 
 * * * 
 Sügißel wilja kokkupanemiße ajal ei olnud hobustel ßuurt tööd ja nendele ei tahetud ka ßuurt ßööki anda . 
 Seati neid wäljale nööri otßa , et nad kraawideßt ja peenardelt rohtu ßööks . 
 Teißed oliwadgi rahul , aga Juku kiskus nööri katki ja läks kaera . 
 Anti temale ßiis tugew köis , pekßeti teiwas kõwasti maa ßisße ja arwati kõik jälle korras olewatgi . 
 Kuid Juku - ühes nööri ja teibaga - leiti ikka kaeraßt . 
 Seati karjapoißs wahtima , kuda Juku teiwaßt maa ßeeßt wälja kißub . 
 See aga oma kunsti nii kohe ei näidanud . 
 Kuni juures oldi , näppis ta ajawiiteks rohulatwu ja kõndis rahutumalt edaßi-tagaßi . 
 Siisgi ßaadi wiimati näha , et Juku kißub hammastega teiba maa ßeeßt üles . 
 Nüüd ei toodud enam mitu päewa Jukut tallißt wälja . 
 “ No , ega ßa minußt targem ole ! ” ütles peremees ükskord , läks ßepale ning tõi ßealt pooleßüllaliße raud-ora . 
 Seda pandi nüüd teiba aßemele ja oldi Juku päraßt hooletu . 
 Juku katßus ära , aga ßee oli hammastele halb ja ta jättis ßeda rahule . 
 “ Seal on kõik ßinu tarkus , Jukukene ! 
 “ ütles Juhan wõidurõemus ja läks ära . 
 Mõne minutiga oli Juku kõige köie ja oraga kaeras . 
 Juku wiidi jälle talli . 
 “ Katßume , kui kaugele ßu hambad ulatawad ! ” ütles teinekord Juhan ja lõi ora nii ßügawasße , et hammastega enam otßaßt kinni ei ßaanud . 
 Ei läinud weerand tundigi - oli ora wäljas . 
 Uuriti järele ja leiti , et Jukul ükspuha , kuda ora maa ßisße lüiakße : ta tõmbab ora ikka hammastega nööripidi wälja . 
 “ Oleks ßulle küll malka tarwis ! ” ütles Juhan pahaßelt : “ Aga olgu nd pealegi . ” 
 Ta ßidus Juku oheliku otßaga wankri külge ja pani talle kaerad ette . 
 * * * 
 Juku on ßeitsme-aastane . 
 Tema päewapilt ßeißab Arula tagatuas peremehe pildi kõrwal ja nende ümber rippuwad kolm auraha ja mitu kiitußekirja . 
 Peremees on muudkui edewuße päraßt oma pildi ßiia riputanud - need auhinnad on kõik puhas Juku omad , Juku wõidud . 
 Jukule aga makßawad nad palju waewa ; ta on nende päraßt palju higistanud - ajamißeplatßidel jooksnud ja wäljanäitustel käinud jne. 
 * * * 
 “ Wanaks lähed , Jukukene ! ” ütles peremees ühel päewal Jukule : “ Wõtame enne mulle naiße ära , ßiis wõid wanaks minna ! ” 
 Nüüd tuliwad Jukule rasked ajad . 
 Kosjaßõidud algaßiwad ning kaswaßiwad päew-päewalt pikemaks . 
 Tihti tuleb traawlitega tegemißt ja mõni kord on oopis raske wõitjaks jäeda . 
 Wõitu kautanud ei ole Juku weel kunagi , kuigi terwis juba palju kannatada on ßaanud . 
 Alati tuleb kiire ßõidu peal äkisti ßeisma jäeda , õues külma tuule käes ßeista ja ßellejuures mõnikord ka terwe päew ilma ßöömata olla . 
 Ja kodu asjusgi langewad kõige raskemad wedamißed ja kõige hädalißemad ßõidud ikka Juku peale . 
 Muudkui Juku raudne terwis on tänini wastu pidanud . 
 Waewalt wõib jalgades wärißemißt ning põlwedes paistetußt märgata . 
 Juku on weel igapidi tööwõimuline , muudkui eluraskußed on teda hirmus tußaßeks ja kurjaks teinud . 
 - Tüdrukud ja karjapoißid piawad tema wastu wäga aupaklikud olema ja ainult ßeda nõudma , mis neil õigus nõuda on . 
 Tallis piawad ßulaßedgi talle ettewaatlikult liginema , ja kui ta kord raske töö järele molli juurde on ßaanud , ßiis ei ßaa ißegi peremees teda latreßt enne wälja , kui ta ßöömißt lõpetanud on . 
 Ühel ßügißeßel õhtul tuli peremees Jukuga hilja koju , laskis talle ßöögi ette anda ja kõik majarahwas läks magama . 
 Süies kuuleb Juku ukße taga krabinat . 
 Pilguks jäeb ta wait , kuulatab ja ßööb rahulikult edaßi . 
 Ukße juures muugitakße , murtakße ja kangutatakße . 
 Warsti läheb uks lahti ja hall kogu ligineb ßuitßeraudu kõlistades kiiresti latri poole , Midagi ei wihka Juku nii hirmßasti , kui waljaste kahinat ja ßuuraudade kõlinat ßeal , kus ta magußasti ßööb . 
 Aga ßee kõlin ligineb talle praegu oopis kartmata . 
 Juku ßuured ßilmad wälguwad kohutawalt , kõrwad on kui pea külge liimitud piibelehed ja terwe tort heinu kukub hammaste all pooleks . 
 Juba tunneb ta waljaste haißu oma nina ees ja kaks kätt haarawad äkki lakaßt kinni . 
 Hirmus ßilmapilk . 
 Juku tõußeb kahe jala peale , millejuures ta oma pea wastu lage lööb , ja wiskab ennaßt tiigrihüppega alla . 
 Tume ragin ja korißemine on ßilmapilkne . 
 Kõik on jälle waikne ja Juku ßööb rahulikult . 
 * * *
 " Taba röövelt , taba röövelt , " säuksunud pasknäär ja kui noorem vend isegi näinud missuguse kurja nõuuga part tagasi tulnud , kahmanud ta linnul kaelast kinni . 
 Küll kisendanud part nüüd koledasti ja püüdnud end lahti vehelda , aga vend pidanud kaelast tugevasti kinni . 
 " Kääna kaela - kääna , sädistanud pasknäär ja keerutanud ennast mitu korda häämeelega kase oksal ringi . 
 Noormees heitnud pardi kaelale sõlme pääle . 
 Nüüd jäänud linnukene vaikseks ja hakanud inimese keeles armu paluma . " 
 Tunnista , kes sa oled ? 
 " küsinud vend , kuid part pole seda tahtnud ütelda . " 
 Kitku saba , kitku saba , " kädistanud pasknäär kase oksal ja keeranud ennast sääl veel rohkem ringi . 
 Nüüd tõmbanud noorem vend saba seest suure valge sule ära ja sel silmapilgul kisendanud part ja lubanud üles tunnistada . 
 Aga ta pole siisgi enne tunnistanud , kui vend veel haraka õpetuse järele ka kullast tutti pää lael kitkunud . 
 Nüüd ei võinud valu pärast enam elada ja rääkinud üles , et ta vanem vend on . 
 Nüüd läinud noorema venna süda haledaks ja andnud vennale teri , mida see häämeelega söönud , aga ikka prääksunud ise pardi viisil . 
 Nüüd läinud vanem vend paju võsa äärest vitsa otsima , millega ennast inimeseks muuta . 
 Aga pasknäär lendanud ühe puu otsast teise , keerutanud ennast iga oksa pääl ringi ja sädistanud : Paras varas , paras varas . 
 Kui nüüd vanem vend vitsa paju põõsa äärest ei leidnud , siis läks ta meel haledaks . 
 Ta tõusnud lendu ja läinud järve . 
 Kui teised pardid teda näinud , põgenenud nad ta eest rutuga kõrvale . 
 Ta elab praegu alles , rändab ühest kohast teise ja nutab oma hää põlve ja kurja südame pärast . 
 Vahest kuuldub ta hale oigamine laenete kohinast kalapüüdja kõrvu , aga kellegi inimese silma ei julge ta ennast anda . 
 Ka teised pardid pelgavad teda ja põgenevad ruttu eest ära . 
 Kui kodused vanemat venda juba mitu nädalat olivad koju oodanud , arvanut nad viimaks , et ta jõkke on uppunud , või on karu mehe mokka pannud . 
 Nüüd tahtnud nad igaüks seda suurt hulka raha endale saada ja läinud raha jaotamise juures riidu . 
 Nad riielnud raha hunniku ääres nõnda kaua , kuni nad üksteist pekstes nõnda ära väsisivad , et raha hunniku ääres magama uinusivad . 
 Kui nad hommikul üles ärkasivad , hakkasivad nad jälle uuesti jagama , pärast üksteist jagamise juures peksma . 
 Nad peksid üksteist nõnda kaua kuni nad ära väsinud ja magama uinunud . 
 Niisama läinud lugu jälle , kui nad üles ärganud ; ja nõnda jaganud , riidlenud ja peksnud nad raha hunniku ääres üksteist kaks kord seitse päeva . 
 Nad jäänud nõnda lahjaks , et neil enam mingit varju päikese paistuses ei jäänud ja nende ihu olnud juba verest nõnda tühi , kui jäme kakk mis vana kase tüvi küljes kasvab . 
 Viimaks läinud härjapõlvelaste südamed inimeste pääle haledaks . 
 Nad tulnud ühel öösel , kui inimesed maganud , ajanud raha kotti ja toonud niidu väravale , sääl kaevanud mehikesed sügava augu , panud raha sisse ja tassinud Tsorru mäest suure kivi pääle . 
 Sääl see varandus nüüd laia kivi all puhkab , aga need kolm kõige ahnemat varanduse tahtjat peavad ta kolm korda aastas üle lugema ja kui keegi nende käest juhtub siis tuld piibu pääle küsima , siis annavad nad sellele ühe hõbe rubla . 
 Pärast seda kadunud väike hall mehikene ära ja noorem vend võtnud ilusa neiu omale naeseks . 
 Nad teinud omale teise kohta ilusa mõisa ja elanud selles kaua aega . 
 See maja kus vanem vend elanud jäänud tühjaks ja lagunenud aja jooksul hoopis ära . 
 Keegi pole tahtnud sinna sisse minna elama , sest kõik arvanud , et sääl nüüd tondid elada . " 
 Vanamees lõpetas juttu , kuid meie tahtsime veel lähemat teada . 
 " " Kuhu see raha siis viimaks jääb ? 
 " küsis üks poistest . " 
 Võib olla , et keegi oskab seda täita , missuguse tõutusega ta sinna maha on pandud , " seletas vanamees , " siis saab see inimene raha kätte . 
 Viilu Magnusele oli unes näidatud . 
 Teda kästud surnu käega kolmel neljapäeva õhtul kivi äärest kraapida , siis tuleks raha välja . 
 Magnus ei teinud seda , võib olla , et nüüd on aeg üle läinud ja keegi raha kätte ei saa . 
 See pidada ka vahest aitama , kui see inimene , kes raha tule juurde juhtub , omast käest midagi , kas kinda , kinga või mütsi tulesse viskab . 
 Siis jääda raha maa pääle ja võida hommikul ära korjata . 
 " Aga kuhu see järv siis jäänud on ? " 
 Ta on ära kuivanud , umbseks kasvanud . 
 Kui ma veel väikene olin , oli järv siis alles seda võrd suur , et vanemad inimesed temast kalu saivad . 
 Aga suur Siiri kraav tegi ümberkaudse heinamaa kuivaks ja kuivatas ka järve muidugi ära . 
 See võib olla , et järve vaim Saksa järve läks , sest vanad inimesed näinud Saksa järvest mitu korda pika musta mehe siia poole tulema . 
 Küllap tal oli kodusest kohast seda võrd kahju , et ta inimestele selle eest kätte maksis . 
 Kord läksivad külas kaheksa looma järve kohta ja uppusivad mudasse . 
 Kes loomad muud sinna ajas , kui järve vaim , kelle meel inimeste pääle paha oli , et nad ta ilusa elu koha ära kuivatasivad . 
 Ega Saksa järv poolesgi nii ilusas kohas ole . 
 " Kui meie õieti telgi alla heitsime , kohises tuul kase lehtedes ja oli meie eest nagu ilusa neiu hääl . 
 Eemal männikus tõusis juba varane hommiku lind oma häält , aga meie ei mõistnud , mis ta meile käskis , või mille eest hoiatas . 
 Uinuda ka enam õige ei maksnudgi . 
 Karutantsitajad . 
 Õitseliste tuli põles täie hooga . 
 Tulel nähti nagu lõbus olevat mööda siledat valget kase koort edasi tagasi jooksta . 
 Keegi õitselistest pani käed suu ette ja hõiskas täie jõuuga vaiksesse öösse . 
 Hääl kajas kaugelt tagasi ja kõige kaugemalt männiku juurest kostis alles tüki aja pärast viimne hüüd . " 
 Noh kas sul täna pole mingit uudist rääkida , " küsis väike Lille Hans , terase ja ilusa näoga poiss , kõige vanema mehe poole pöördes . " 
 Jah , räägi midagi , " ütlesivad teised poisid , " meie püüame hommikul su hobused kinni ja toome siia . 
 " " Millest ma pean teile rääkima ? 
 " küsis vana mees , " eks ma ole elus mõndagi näinud , aga kes see kõik suudab siis rääkida . 
 " " Kas sa oled ka elavast pääst karu näinud ? 
 " küsis üks poistest . " 
 Mitu kord , " vastas vanamees . " 
 See polnud mul sugugi haruldane asi . 
 Juhtus teda ka metsades nägema , aga karutantsitajad käisivad enne tihti mööda peresid . 
 " " Räägi meile neist , " nõudsivad poisid . " 
 Mis sääl rääkida ; mehed olivad karu pojad kusgilt kätte saanud ja õpetasivad neid taltsust pääst mõnesuguseid vigurid tegema . 
 Petised olivad nad , valetasivad ja kus kätte saivad , sääl ka varastasivad . 
 Nüüdsel ajal ei tohi nad enam ümber hulkuda , ega vaeseid loomi vaevata . 
 " " Nad olivad ju loomade lautasid ja muid kohti ka toherdanud , " tähendas keegi . " 
 Jah nad toherdasivad küll , aga see oli kõik paljas pettus . 
 Nagu ma ütlesin , käisivad ümber ja näppasivad igalt poolt kust kätte saivad . 
 Ma nägin ise oma silmaga , kus karutantsitajad ka mehe pea puruks lõivad ja siis rahaga katsusivad plehku panna . 
 Küllap nad ennegi nõnda olivad teinud , aga see kord ei läinud neil õnneks . 
 " " Räägi meile seda lugu . 
 " " Nagu teate , " algas vanamees , " käisivad enne mõisatest voorid viljaga Tallinnas ja muudes linnades . 
 Sarnasel vooril olivad vahest rasked päevad , kui teed tuisanud olivad ja kaugel kergesti võis ära eksida . 
 Aga kes seda nüüd raskeks pidas . 
 Suur hulk noori mehi ühes seltsis , kus sääl võis igavaks minna . 
 Käisivad teel seltsis ühes ja heitsivad nalja , nagu see ikka noorte inimeste viis on . 
 Aga kui sarnane voor sai veel suvel ette võetud , siis oli ta päris lõbu ja lusti asi . 
 Sel ajal olivad inimesed hoopis töökamad ja kuulsivad ilma vasturääkimata sõna . 
 Ükskord läksime Vahinurme mõisast , kus ma sel ajal peremehe , või koha eest väljas käisin vilja vooriga Tallinnasse . 
 See oli juba Mai kuu lõpus ja nagu mõista , oli siis kõige ilusam aeg . 
 Meid oli umbes ligi paarkümmend koormat , kui mõisa aida eest minema pääsesime . 
 Küll sääl oli enne kisa ja kära , kui kõik joone pääle sai . 
 Meile tuli noor valitseja , tubli ja hästi sõbralik mees , teele seltsi . 
 Valitseja käes olivad arved ja ta tõi mõisnikule raha jälle tagasi . 
 Ma ei taha sellest reisist midagi kõneleda , sest ta oli niisamasugune , kui need kõik sel ajal. 
 Ainult tüli ei tulnud meil teel kellegi vastu tulija vooriga , olgu et niisuguste vooride vahel sagedasti päris lahingud ette tulivad , kus inimesed üksteist ajateivastega maha nottisivad . 
 Tülid tulivad iseäranis sügava lume aegus , kui ränga koormatega üksteisest mööda pääsemine õieti vaevaline oli . 
 Aga kui meie teel olime , oli suve aeg , teed igal pool lahti ja nii võis iga vastu tulijaga ilma tülita läbi saada . 
 Tagasi tulles jäime suure Tallinna posttee äärde Lällu kõrtsi juurde ööseks . 
 Päev oli küll veel kõrges , aga pikk tee oli loomad ära tülbitanud ja meie valitseja ütles enesel asja olevat kord lähedal olevasse Lällu mõisa minna . 
 Nagu kuulda , oli ta siit poolt mees ja enesele selles mõisas valitseja ameti õppinud . 
 Küllap ta tahtis vist vanu sõpru kord vaatama minna . 
 Meiega ühes tulivad karutantsitajad suurt isast karu järele vedades kõrtsu juurde . 
 Meie rõõmustasime selle üle , sest neid sai nüüd hästi nokkida ja mis noortele meestele veel suuremat rõõmu võib tehagi . 
 " Noh , pange va patakas ka midagi tükka tegema , " ütlesivad meie poisid , " näidaku ta , kuidas külapoiss hernile läheb . " 
 Karutantsitajad olivad kohe nõuus . 
 Ütlesivad meie keeli karule , mis ta peab tegema , rääkisivad siis temaga ka oma oma keeli ja lõivad pätsule jämeda puuga mööda turja . 
 Karu sai aru , laskis põlveli ja roomas kivi aia poole . 
 Saanud ta aia äärde jõudnud , vaatas aia roigaste vahelt läbi , nagu oleks tahtnud näidata , et poisikene ka nõnda vaatab , kui herneid varastama läheb . 
 Ka mitmeid muud tükka pidi loom tegema . 
 Haaras kahe esimese käpaga tugeva teiba ümbert kinni , tuges ennast kahe tagumise jala pääle püsti ja näitas kuidas tantsitakse . 
 Vanal poolakal oli hää meel ja ütles meile : " Noh , andkem nüüd meile raha , see olep see peris pergu valu valts , mis ta teile niid näitas . " 
 Meie poisid nokkisivad mehi edasi . 
 Viimaks kui karu kõik omad tükid oli ära näidanud ja valitseja neile raha ja koti kaeru andnud , sidusivad nad karu ketiga aia posti külge kinni ja läksivad kõrtsu . 
 Selle aia sees oli ka päike juba looja läinud . 
 Kõrtsu kojas tuli valitseja mu juurde ja ütles : " Kuule Andres , ole sa nüüd nõnda kaua viks poiss , kui ma ära käin . 
 Vaata ilusasti mu hobuse järele , aga küllap ma tulen ise pea mõisast tagasi . 
 Ärge siis endid ka liiga purju jooge , et midagi rumalusi teete , mille pärast tüli võiks tulla . " 
 Oh , pole viga , valitseja herra , " vastasin ma , " küllap meie siin korda saame . 
 " Nii meie rääkisime ja meie ei pannud sel korral kumbgi tähele , et meie juttu teine karutantsitaja kuulis , kes kõrtsi lasinga puu ääres oma kompsu kallal nosis . 
 Mai kuu õhtu oli ütlemata ilus . 
 Noored mehed ei raatsinud kõrtsu tuas olla , läksivad väljas mööda jõe kallast või narrisivad karu , kes posti küljes kinni oli . 
 Nalja tegi see , et karu tahtis ühte kivi välja kiskuda , mille ämbri suuruse nurga ta juba meelepahaga oli lahti kraapinud . 
 Küllap ta mõtles omas metsalise pääs selle kiviga narrijaid visata . 
 Muidugi ei jaksanud ta kivi välja kangutada . 
 Viimaks heitsime magama , kuid mu süda oli iseäranis raske ja uni ei tulnud ega tulnud pääle . 
 Ma ei saanud esmalt oma rahutuse põhjusest arugi , mõtlesin ennast haigeks jäävat , aga viimaks mõistsin , et mu süda sellepärast valutab , et valitseja ikka tagasi ei tule . 
 Kõige vähemat krabinat kuuldes tõstsin pääd ja kuulasin , kas inimese sammusid on kuulda . 
 Kuid ikka ta ei tulnud . 
 Sääl tulivad mul mitmesugused jutud varastest ja mõrtsukatest meelde ja hirm tuli südamesse , ehk on valitseja ka mõrtsukate kätte jäänud . 
 Aga kes see siis teadis , et tal raha seltsis on . 
 Ma tõusin üles ja vaatasin aknast välja . 
 Õues oli kaunis pimedaks läinud , sest tuul oli pilved kokku puhunud , nagu näis , oli tänavu esimest korda pikse ilma oodata . 
 Mis see siis on , et ta ikka veel tagasi ei tule , enesel hulk raha seltsis . 
 Oleks õige vastu minna . 
 Ma äratasin ühe teise poisi üles ja rääkisin talle asja ära . 
 Mõisa polnud kõrtsu juurest kaugel ja siit viis , nagu õhtul kuulsime , sinna suur tee . 
 Kõrtsu otsast silla päält keerasime mõisa poole . 
 Tuul läks ikka tugevamaks ja sasis vanade , priskete saarte ja vahtrate latvadest täie jõuga kinni , mille alt tee läbi mõisa poole läks . 
 Viimaks jõudsime mõisa juurde , aga siin oli igal pool pime , kõik nähti rahus hingavat . 
 Siin teda küll enam ei ole , ütlesime üksteisele , aga kuhu pidi ta siis ometi minema . " 
 Mis te tahate ? 
 " küsis keegi meie selja tagant . 
 See oli mõisa öövaht . 
 Meie rääkisime asja ära . " 
 Jah , ma nägin küll , et üks võõras isand õhtul meile tuli , aga mu eest oli , nagu oleks ta pärast ära läinud . 
 Oodake natuke . 
 " Varsti tuli üks teine , päält näha noor mees , ja küsis meie käest , kas valitseja ei tulnud kõrtsu juurde . " 
 Ei tulnud , " vastasin ma , sest mul polnud ju silm kinni läinudgi ja ma oleksin kuulnud , kui ta toast läbi saksa kambri oleks läinud . " 
 Tule jumal appi - kuhu ta siis küll pidi jääma . 
 Siit tuli ta hästi vara ära , ei tahtnud kauemini olla , ehk ma küll keelasin . 
 Too sa vanamees laternaga tuld - lähme vaatama . 
 "
 " Jõudu ! " hüüdsin ma uueste ta lähedale astudes . 
 Isegi lähedalseisev kuusemetsa parras heitis mu hääle nõrga kajana tagasi . 
 Maaraiumise kirves jäi kargesse ja pikaldaselt , ettevaatlikult , nagu osav masinajuht masina seisma paneb , ajas enese sirgu , vaatas minu peale ja lausus : " Jõudu tarvis ! " 
 " Olge hea , kas Kasesalu siit veel kaugel on ? " 
 " Sealsamas ta ongi . 
 Paistab juba . " 
 Ta näitas käega . 
 Ilm oli veidi selgemaks läinud ja umbes poole versta kauguselt paistsivad üle põldude talumajad . 
 " Kas teie ise vahest sealt oletegi ? " 
 " Sealtsamast küll . " 
 " Raiute siin uut maad ? " 
 " Mis ma nüüd raiun , aga eks nokitsen niisama natuke . 
 Mis see vana inimene enam jaksab . " 
 " Lubate ehk tule juures mind veidi soendada " " Heldeke , miks ei . 
 Soendage ikka ! " 
 Vanake võttis mütsi , tõi sülega hagu tule peale . 
 Leegid laulsivad esmalt tooreste okste ümbert pilli , kargasivad siis agaralt peenematest raagudest kinni ja peagi tõusivad nad kõrgele halli sügisendusse . 
 Riietest läbitungiv ja vastu nägu helkiv kuumus mõjus meeltülendavalt . 
 Tundus nagu oleks hulka kuuma verd südamesse kokku voolanud . 
 Ma vaatlesin seda lumivalget vanakest . 
 Sügava kortsu kortsu kõrvale oli pikk elu ta lahjasse palgesse raiunud , ta käed olivad ettepoole välja venitatud , õlad längu vajunud . 
 Aga ometi ei olnud need hulgad aastad sõbralikku vaadet ta sügavate kulmude alla vaonud sinistest silmadest suutnud riisuda . 
 Vana ta oli ja jalga tõstis ta vaevaga . 
 Kui ta piipu pani , värisesivad ta käed nii raskeste , et suure vaevaga sai tubakapuru kahasse toppida . 
 " Kas teie suudate veel seda rasket tööd teha ? " küsisin ma teda silmates tõsise osavõtmisega . 
 " Mis ma suudan , eks see ole nii moodi pärast . 
 Siin see maa on , kogu nädala töö . " 
 Kui minu meelest polnud ülesraiutud maatükk sugugi väike . 
 " Kui vana teie olete ? " 
 " 78 sai täis . " 
 " Ja teete seda rasket tööd ? " 
 " Minul teda teha tarvis ei olekski , " ütles ta ja mu mõttest nagu aru saades jutustas vanake edasi . 
 " Ega keegi mind ei sunni . 
 Eks see ole nii mu oma tahtmine . 
 Olen ju teda elu aja raiunud , sellega nii harjunud . " 
 " Teete selle põlluks ? " 
 " Eks ikka , aga ega need noored nüüd enam nii raiu . 
 Neil on nüüd niisugused sahad , tõmbavad aga maakamara üles . 
 Enne pidi kõik raiuma . 
 Need vanad põllud on kõik minu üles raiutud . " 
 " Teie olete siis ammugi selle koha peal ? " 
 " Ise ma ta ju siia asutasingi . 
 Mis siin siis enne oli , pisike sanna koht metsa võhmal . 
 Ikka natike-haavalt sai karet raiutud ; põõsaid juuritud ja nõnda põldusid laiendatud . 
 Enne pidi kõik raiuma , ega siis veel niisuguseid tööriistu olnudki . " 
 Ilm läks veidi selgemaks , nii et pilt võis takistamata üle laialdaste põldude rännata , mille keskel talumajad neid ümbritseva viljapuuaiaga olivad . 
 " Sellest on küll hulk aega mööda , kui Kasesalusse asusite ? " 
 " Üle viiekümne aasta . 
 Ega sa korraga kuigi palju jõua . 
 Aga iga aasta ikka . 
 Kui juhtus vaba aega olema , siis tegin jälle veidi juurde ja aasta kohta korjas nii mõnigi vakamaa . 
 Nüüd on koha järgi juba põldu küll , jõuaks aga neidki väetada ja harida . " 
 " Kas see töö viimaks teid ka ära ei tüüdanud ? 
 Ega see maaraiumine kerge töö ole ? " 
 " Kerge ta ei ole , aga kudas sa siis tüdined , kui midagi teed . 
 Ega siis keegi teine juba mulle abiks ei tulnud maad raiuma ja põldu tegema . 
 Eks ma ikka pidanud ise tegema . " 
 Tuli oli haod läbi söönud ja leek langes alla . 
 " Teie olete hulka teed käinud . 
 Istuge siia kubu peale - ma lähen toon veel puid juurde . " 
 Ma vaatasin seda vanakest . 
 Viiskümmend aastat tagasi asus ta metsa elama . 
 Väikseid põllulapikesi piiras igast küljest sitke kare ja kõvade juurtega võsa . 
 Viiskümmend aastat tagasi lõi ta esimest korda terava maakirve kargesse , raius võimsal käel lahti võsade sitked juured ja võitis omale jalatäis-aaval uut põldu juurde . 
 Tal oli eesmärk ja väsimata , raugemata selle poole püüdes , oma kätega enese alla jalatäit maad jalatäie järele võites , on ta suutnud siia laialdased põllud luua . 
 Ma tundsin , kudas selle vanakese peale mõtlemine mu südant soendas , julgustas , laisaks jäänud vere kiiremale tuksumisele kihutas . 
 Mu meelest oli , nagu oleksin enese ümber lillerikast aasa ja kõrget sinist taevast näinud ja isegi mu koetud kangas , ilusate lootusekoedega kirjatud , paistis mulle silma . 
 Vanake oli viiskümmend aastat hoop- hoobi järele seda müüri , mis teda ta eesmärgist lahutas , purustanud ja nüüd oli see viimaks langenud . 
 Viiskümmend aastat oli ta võidelnud oma nooruse , jõu , võitluse ohvriks toonud ja nüüd oli tal võit . 
 Vanake viskas kubu tule peale ja varsti leegitses meie ees tugev hele ja rikkalikult soojust pillav tuli . 
 " Teie ütlesite , et viiekümne aasta eest hakkasite kohta asutama ? " 
 " Nii küll . " 
 " Kas teil oli siis kohe mõte omale siia suurt talu luua ? " 
 " Kui suurt nüüd , ega seda ei võinud teada . 
 Aga eks see olnud küll , et mis vakamaa ikka üles harid , see sul põld jälle niipalju laiem on . " 
 " Kas koht oli kohe teie oma ? " 
 " Seda ta küll ei olnud , aga sellest on ka üle kolmkümmend aastat möödas , kui ta ära ostsin . " 
 " Siit ümbrusest rändas sel ajal rohkeste inimesi välja . 
 Kas ei tulnud ka himu minna võõrsilt paremat otsima ? " 
 " Eks ikka saand sellest ka räägitud , aga ikka nagu ei tulnud õiget tahtmist . 
 Kudas sa nüüd lähed , kus sa nii palju vaeva ja higi oled kulutanud . 
 Oli ikka mõte , et eks siingi saa läbi ka , kui ikka vaeva näed . 
 Ega see hea mujalgi muidu kätte kulu . " 
 " Aga miks te siis nüüd veel raiute . 
 Eks ole ju põllud laiad küll ja sahaga on hõlpsam uut maad üles võtta ? " 
 " Eks see nagu harjunud . 
 Ega mina nüüd sellest enam midagi saa , aga eks lapsed ikka . 
 Nendele ta jääbki ju kõik . " 
 " Kas siin teisi peremehi palju on , kes sel ajal oma kohad asutasivad ? " 
 " Eks ole mõned ka , aga paljud on aja jooksul kadunud . 
 Mõned ütlesivad , et ega sellest ikka midagi välja tule . 
 Millal sa sedaviisi niisuguse koha saad , mis sind ära elatab . 
 Nad viskasivad kargekirve käest ära ja läksivad iga nelja tuule poole . 
 Annaks jumal , et nende käsi hästi oleks läinud . 
 Vana Kuuse Madis on see , kellega seltsis asusime . 
 Sealsamas teinepool algabki nende karjamaa . 
 Ega ta põllud meie omadest pisemad ole ühtigi ja oma koha ostis ta pea sellesamal ajal ära , kui mina . " 
 " Teie olete oma elutööga rahul ? " 
 " Mis nüüd rahul või mitte , aga eks ikka tööd saanud teha küll . 
 Ega siis viga ka ole . 
 Nüüd peab poeg kohta , aga ega meil puudust ole . 
 Eks põldudel ikka kasva vilja oma jaoks , kui aga jumal sooja ning niiskust annab . 
 Kauaks mind enam on , tehku edasi . " 
 " Vanaisa tule koju - ko-o-juuu ! " 
 Hõbeselge hääl helkis põllu äärest . 
 " See on mu väike pojatütar , ega see laps m'ust taha maha jääda . 
 Väike hea laps , kõige noorem teine . 
 Aga täna on juba õhtu käes , enam lähe kusagile . 
 Eks tulge meie poole öömajale . " 
 " Heameelega , heameelega . " 
 Ma sammusin rauga kõrval . 
 Tema küüruvajunud kehast voolas minusse julgust , soojust ja jõudu . 
 Sõnn . 
 Niipea kui õhus kevade lähenemist märgata , leiab sõnn , et just teda iseäraliselt tähele pandakse , et just temale iseäraline heldus ja lugupidamine osaks langeb . 
 Temast mööda minnes silitab peremees käega üle tema selja , ütleb talle meelitusesõnu ja see ei ole ka sugugi harva , kui heagi kahl maitsevaid aruheinu talle sõimesse pistetakse . 
 See kõik sünnib nii mööda minnes , iseenesest mõistetavalt , et vana härg seda oma luhaheina ja kuivade mahlata õlgede juures õieti ei märka tähele pannagi . 
 Mullik näeb seda , aga tema lõõg on liig lühike , nii et ta sõnni ligidale ei pääse . 
 Kevade läheneb . 
 Kevadene tuul on mustavate küngaste otsast lume ära pühkinud , lõunapool katuste räästaste küljes ripuvad maapinnani ulatavad hiilgavad jääpurikad ja südapäeva ajal tõstab lõo juba aegsalt häält . 
 Nüüd muutub heldus ja lugupidamine sõnni vastu päris avalikuks . 
 Oleks ju võimata seda kogu karja eest varjata . 
 Ühel päeval toob peremehe poeg uue küna ja paneb selle sõnni sõime . 
 Sellesse künasse puistatakse jahu , valatakse neile vett peale ja sõnn võib iga suutäie häid heinu rammusasse valgevahulisesse rokasse kasta . 
 Nagu ajaviiteks visatakse sõnnile haljas laialemmeline pilliroovihk ette . 
 Sõnn sööb magusmahlalised pehmed kasud ja laiad lemmed ära ja tallab siis vihu enese alla . 
 Sagedaste jookseb poisike karja hulka ja pistab sõnnile pikad leivaviilakad suhu , mis sagedaste isegi soolveesse kastetuna maitsevamaks tehtud . 
 Niisugune helduse näitamine sõnni vastu tekitab karja hulgas kibedat nurisemist , aga selle eest hoolitsevad tugevad lõad , et nurin tegevuseks ei saa tõusta . 
 Iga kord , kui jahu künasse puistatakse , silitatakse sõnni kaela , mis lühikese aja sees õige paksuks on läinud , kuhja tõusnud , ja üteldakse : " Noh , söö , söö aga tubliste . 
 Katsu aga kevadel , et sa ikka kõigist üle oled . " 
 Selle tugeva kaela peale paneb talu kogu oma au , oma kuulsuse , terve küla , kogu valla ees . 
 Sõnn tunneb ise ka väga hästi , kudas ta kael päev-päevalt kangemaks kasvab , kudas ta oma sabaga nii võimsalt ja mehiselt võib vihtuda ja kudas ta kimar ots võitluse ihas kangeste kihelema lööb . 
 Oi - see tõstab hästi meeleolu ja ta laseb tasast ühetoonilist mõirgamist kuulda . 
 Karjalaskmise päev . 
 Vara hommikul tuleb perenaine reiale paenand kandilisi leivatükka täis , millele soolaterad peale riputatud . 
 Igale loomale pistetakse leivatükk suhu , sõnnile muidugi nagu kogemata kaks . 
 Üks-havaljooksevad nad reialt õue , kus hele päikesepaiste esmalt otse valusaste silma lööb . 
 Esmalt ei oska koha pealt liikudagi , see lõpmata valgus paneb otse ümber käima . 
 Vaba , vaba ! 
 Ei sa tunne enam lõõga kaelas , sa võid jälle joosta , hüpata ja üles sinise taeva poole ammuda . 
 Ei tahaks uskuda , et sellest pimedast vangikojast oled pääsenud . 
 Kas see ei ole aga unenägu , milles alalised ihad korraks täide on läinud . 
 Nad hüppavad laial õuepealsel ja jookstes suruvad nende teravad sõrad pehmesse õue pinda sügavad jäljed . 
 Ka sõnn seisab keset õue . 
 Ta saab korraga aru , et kogu see kari tema hoole alla usaldatakse . 
 Siis tuleb juba alguses ka sellekohane ülespidamise viis omandada , mis sellele aulisele olekule vastaks . 
 Ta sööstab siia-sinna , ähvardab härga , kes ta eest kõrvale kargab , jääb siis uueste seisma , vaatab kevade päikese poole ja ammub kaugelekostva heleda häälega . 
 Nüüd laseb ta oma pehme punase keele suust välja rippuda ja mõirgab . 
 Oi , missugused mehised sügavad toonid , ja need tulevad nii kergeste , iseenesest , rinnust . 
 Teda vaadatakse naeratades . 
 Sõnn vaatab ruttu ringi , sest tarvis oleks neile kudagi kaelasoonte kangust ja turja tugevust näidata . 
 Ja ta tunneb , kudas tal jõudu ulataks kogu ilma paigast paisata . 
 Seal eemal on uus aed , mille hirtele veel sammalgi ei ole jõudnud peale kasvada . 
 Sõnn läheb mehisel sammul aia juurde , surub oma sarved hirte vahele ja tõstab . 
 Teibad ja toeteibad tulevad maast välja . 
 Teda hurjutatakse , aga temaga oldakse rahul . 
 Teda hirmutatakse vitsaga , aga teda ei lööda . 
 Ta tõstab oma pea kõrgele ja vaatab uhkelt ringi . 
 Vaadake , tema on nende lootuste kandmiseks , mis ta peale pandud , ka igapidi kohane . 
 Jõud paisub temas , uhkus ja kõrkus panevad ta südame kiirelt tuksuma . 
 Ta ihaldab võitlust . 
 Kudas kimar otsaesine kihelema lööb ! 
 Surubki sarved haopinusse , loobib kubud nagu kerged õlevihud laiali ja viskab teravaid sõrgu maasse vajutades mulda taeva poole . 
 Õu on talle kitsas ja sõnn läheb värava juurde ja ootab väljalaskmist . 
 See on pereema ise , kes esimesel päeval karjale väravad avab . 
 Peremees seisab tagapool , mõnus rahulolemine näol . 
 Pereema tõmbab ristitähe värava alla musta mulla peale ja kargledes jookseb kari tänavale . 
 Vabadus , päikesekiirte vihm ja helesinine taevas teevad loomade pead joobnuks , nagu kääriv viin . 
 Nad jooksevad hullumeelsetena , sööstavad üksteise poole , mõirates , röögatades , eest ära põgenedes , maakamarasse sügavaid jälgi rõhudes . 
 Tänava otsast algab karjamaa , liivane muru rohke kadakapõõsastega kaetud . 
 Siin arvavad mullikadki endid asjamehed olevat , pistavad oma sarved madalatesse kadakapõõsastesse ja hullavad otsata . 
 Muidugi ei suuda nende peened nõrgad sarved sitkeid kadakaoksi murda ja mullikate suurustlemised muutuvad kelkimiseks , millega ainult jõuetud aega viidavad . 
 Sõnn peab oma võimu ja jõu näitamiseks seda silmapilku kohaseks . 
 Ta valib kõige suurema kadakapõõsa välja , surub oma tugevad sarved sellesse ja katkub sitked juured nagu oleks need aprad takused niidid . 
 Ta vaatab uhkel pilgul mullikate peale , kimar ots üleni mõnusaste lõhnava punase liivaga kaetud . 
 Kogu karja silmis tõuseb sõnni mõjuvõim suureste . 
 Aga see on alles vast algus . 
 Varsti kuuldub teiselt poolt karjamaa servalt huigatav ammumine . 
 Oi , see ongi suurustelemine , otse vüitlusele kutse . 
 Võib olla on see lihtne argpüksi uhkustelemine , võib aga olla , et seal siiski tõsine mees võitlusele hüüab . 
 Sõnn vastab tugeva hõiskega ja keegi ei või ütelda , et sellest toonist väljakutset ei kostaks . 
 Karjad lähenevad rahutumalt kollast niisket liiva laiali kaapides , puid ja põõsaid puskledes . 
 Esmalt lähenevad auahned mullikad . 
 Need viskavad üksteisele trotsivaid pilkusid ja sööstavad põõsaste tagant üksteisele salaja löökisid . 
 Sellepeale löövad vanad härjad oma sarved kokku , suruvad veidi , aga teine neist jõu raugemist tundes , kargab kõrvale ja jookseb häbistatuna metsa , ilma et julgeks hulgal ajal karja silmi ilmuda . 
 Ka tigedad lehmadki avaldavad sarvi kokku lüües oma viha , aga olgu nad ettevaatlikud , et nende pihastanud sarved ei murdu .
 Kolm suurt muret 
 Abi . 
 Juhm jõulu taewas annab ennaßt hallatanud keldri wõlwina ligi maad ja hoowab arwamata hulga lumekibemeid laißalt liikuwate õhulaente peale laiali . 
 Kibemed need keerlewad õhus üles-alla , edaßi-tagaßi ja ei taha ega taha maha langeda , nagu ei raatßiks nad maad , mis ißegi juba raskete angede all ägab , rohkem rõhuda . 
 Siisgi langewad nad . 
 Õrnalt ja ettewaatlikult toetawad nad puuokstel , aiaroodlitel ja katustel ning heidawad endid wiimaks wäßinud lindudena lumele maha . 
 Kuuldub õudßet kohinat . 
 Tumedal wäljal tõußeb hiiglane üles , kes ßügawasti hingetõmmates omad laiad hõlmad kokku lööb - ühe käega küla katußeid kriimustades ning teißega metßa latwu liikuma pannes - jäeb ta küla ette ßeißatama . 
 Taßaße ßoßinaga teatawad räästas ripnewad õlekõrred üksteißele aimatawat hädaohtu ja raaguspuud waatawad waewalt kuuldawalt nuukßudes kügelewate ßammaldanud katuste peale . 
 Ja hiiglane kumardab , nagu wargßi , wiltu wajunud ßeinte taha ja kuulatab kudas urtßikutes arglikud healed jõuetumat jõulu-nõu piawad . 
 Leßk Mai astub omaßt onnißt wälja ning wahib küßiwalt ßaladusliste , ettewaatlikult hingawate wäljade peale , kus lumekibemed liuglewad . 
 “ Ilm on nii ßonnun ... ku ta n'd wiimäte tuiskama ei akka ? ” 
 Ta lööb ßuurräti nurgad kokku ja astub tänawa poole . 
 “ Tuult ega külmä pallu ei ole ja mis ta lumi mulle iks tege ! 
 Täämpä om wiimäne wolikogu päiw - wanal aastal ja kui nüid ei lä , ßis ei tiiä kunas jälle kõrd kätte tuleb . ” 
 Nii mõteldes otßustas Mai , maksku mis makßab , teele minna . 
 Tänawa algul aiakõrguße ange ees jäeb ta mõteldes ßeisma . 
 Tuul annab ennaßt tunda . 
 Ta puhub nagu hoiatades leße wahakarwa näo peale ja mängib tema ßilma ees lumekibemetega . 
 Aeg ajalt langewad walged ebemed maha , weerewad ßahißedes edaßi ning otßiwad aiateiwaste ja roodlite taga warju , ßeißatawad ßeal wärißedes ja liuglewad jälle edaßi . 
 Mai kahtles . 
 Ta tundis eneßeßt misgißugußt õuduße wärinat läbi käiwat ja eemalt , keerlewa lume ßeeßt oleks nagu hirmutaw tont tema peale wahtinud . 
 Kuid teekäia ennaßt ekßitada ei laße . 
 Ta unustab ümbrußt ja ißeennaßt . 
 Tema ßuured ßilmad ei näe lumeange ega tõuswat tormi - julgus , lootus ja armastus waatawad ßealt ning - ilm on ilus ... 
 Julgus oma õiguße , lootus heade inimeste peale ja armastus oma ema ning laste wastu - need kolm ajawad teda teele . 
 Käega ßuurrätti , teißega ßeelikut hoides astub ta angeßt läbi ja ruttab tänawat mööda edaßi . 
 Pehme lumi ßabißeb ßõbralikult tema paigatud paßtlate ees ja hakkab kaastundlikult kulunud riietesße kinni . 
 Ülewalt langew lumi lendleb õrnalt õlgade peal ja tuul ei takista käimißt . 
 Aiateibad ümißewad midagi kahtlewat , kuid nii taßa , et Mai neid tähele ei pane . 
 Ta jõuab maanteele , ßeißatab weel pilgukeße , tõmbab ßügawasti hinge ja ßiis - wallamaja poole . 
 “ Ku ta tuul wai tõßesgi - mõtles Mai rutates - mis ta mulle iks tege ! 
 Ta kümme wersta mõni aßi ärä kõndi ... 
 Taewas halesta . 
 Mis ßa tied wai oled ? 
 Et ma wõtasßi ta rumala poja waestemaija kül , aga ku's ßa wiid oma latße ßinnä - kes tedä ßääl kaes wai puhastas !... 
 Oh jummal hoitku - et ta hädä om enämb endä kui latße küllen ! ” 
 - Eeßt ära ! hüitakße tagaßt . 
 Mai astub kõrwale ja ßattub kraawi , kus ta üleni walgeks ßaab . 
 Kuid ßee ei ekßita teda . 
 Jälle aßub ta keßkteed ja wajub maßinlikult edaßi . 
 Hobuste turnamißt on weel kuulda , mööda minejad kaowad ja Mai ei kuule ega näe enam muud kui tuisku . 
 “ Oh ßedä elu ! 
 Ei tahas näid latßi nii jättä - waja oles näid koolitada . 
 A koßt ßa wõtad õiwa ßälgä ? koßt raamatu ? 
 Nüid jälle na waßtße raamatu - piltega piiblilugu , waßtne katekißmus ... 
 Jah ; kooliopetaja ütles kül , et - ßaada lapßed kooli , kül ma katßun nendega läbi ajada ; - aga opetaja ... ja wüülmöldre ütlewä - nüid om kooli uuendamine : kõigil waßtße katekißmuße ja piibli ... 
 Et ßaas ka , nigu muu inemiße-latße , koolitedus ... 
 Midägi ei ßaa . 
 Tuleb kewwäi - lääwä ku tßirgu pojakeße ilma pääle laiale . 
 Ja mißuke om wäikeßel latßel ta wõõrashirm , ta karja-elu ! 
 Ja Nüid , talwel , ilma ßöömätä , külmän ! ” 
 Tuul läheb ikka ßuuremaks ja ßuuremaks ; ta keerutab maaßt lahtißt lume üles ja paneb ßeda ühes ßadawa lumega keema ning keerlema , nii et enam arugi ei ßaa - kas lumi maaßt wõi taewaßt tuleb . 
 Mai ei näinud lume , ei kuulnud tuult , ega tundnud külma . 
 Möödaßõitjatel oli tarwis palju karjuda , enne kui Maie teelt kõrwale ßaiwad . 
 Ißeeneßes tundes ja mõteldes astub ta inertßialikult läbi laenetawa lume edaßi . 
 Ikka ägedamaks läheb tuul Maie ümber , nagu tahaks ta teda ßundida ennaßt tähelepanema . 
 Pööraßelt tantßib ta teel , ajab lume teekäija jalge ette hunikusße ja kahmib ßealt ßiis talle riietesße , kuhu wähegi mahub ; ja kui ta ßeda ju küllalt on teinud , ßiis loobib talle ikka weel igaßt küljeßt lumelaeneid ßelga , nagu tahaks ta teda elußalt maha matta . 
 Ilm läheb ämaraks . 
 Öö on ennaßt ümber pöörnud . 
 Aga päew ei pööra tagaßi , waid astub talle wastu ja ... kokku põrgates pöörawad nad ilma pahupidi . 
 Mai on Kerk-alewisße jõudnud . 
 Ta ßattub ikka ßuuremate ja ßuuremate angede ßisße ; pidi wahete-wahel ßeisma , et teed ning kohta tähelepanna . 
 “ No ilm kül ! ohkas Mai : nüid om maa ja taewas ütenkuon , nigu tahs weli inemißi oopis otßa tetä , ärä hukata ... ” 
 Maie õhkamiße peale kostab torm mitmeßugustes healtes . 
 Telefoni traat wingub misgißugußt wõimetumat waimustußt , puud ja põeßad huluwad paludes , ja tornid ning kõrged hooned kiunuwad appikarjuwalt ; - Alewitagune mets aga kohistab wägewat tormilaulu ja tõotab wäßinud Maielegi warju ning taßaßemat teed . 
 “ Oh hoidku kül - ümißeb Mai metßapoole rutates - ei ßaa enämb ßilmi wallale laske ! ” 
 Nii jõudis ta metßawahe-teele , kus enam lumeangi ei olnud . 
 Temas ärkawad rõemßad mõtted ja ilußad lootußed . 
 Ta kujutab endale ette , kudas wolikogu tema wiletßußt kuuldes liigutatud ßaab ja talle niißuure abiraha määrab , et ta mureta wõib jõulud üle elada ja rõemuga uuele aastale wastu waadata . 
 Piagi jõuab ta metßaßt läbi ja - ßuurte akendega helekollane wallamaja waatab kõrge mußtjashalli wundamendi pealt talle troostiwalt wastu ... 
 Mai astub hoowikaudu ootetuppa ja toetab ennaßt nurka pingi peale . 
 Walla kaßak , kes kantßelei ukße taga kuulatas , tähendas tulejale , et täna wolikogul ißegi wäga palju tähtßaid asju arutada on ja et waeste-asju waßt ette ei wõetagi , - aga lubas Maie ßoowi peale ßiisgi temaßt wallawanemale teatada . 
 Läks mööda tund , teine , kolmas ... tuli neljas , aga ßeegi ei olnud weel waeste tund . 
 Siis tuli wiies - ning ßee oli waeste tund . 
 Kaßak kutßus Maie wolikogu ette . 
 - Noh , Mai , mis ßul jälle om ? küßis wallawanem poolelißuitßetatud ßigarit ßüidades ja ennaßt tähtßalt liigutades . 
 - Ma tulli - algab Mai kord wallawanema , kord wolimeeste peale waadates - tulli nüid abiotsma . 
 Et te jo eski tiiäte ; mul on kitßas kõrd käen . 
 Jaan lät päewaßt-päiwa iks meeleßt nõrgembas - minewa-aasta tienße wiel luwwategemißega mõne kopka , nüid ei ßaa enämb ßedägi . 
 Tõße latße om wäikeße - kuis ma jõwwa näid kõiki ommi kätega toita ! 
 Mul ole's ßis nüid kolm asja ... 
 - Kae-kae ! laußub Liiwamäe Rein noomiwalt : wai täl õkwa peris kolm asja ! ei tä kesßi weli neid asju ßiin oodab ! 
 Wallawanem laßeb ennaßt tooli ßeljatoe najale , wiskab jalad risti ja ßuitßetab naeratades edaßi . 
 - No mis nu kolm asja ßis om ! rututas Walgeristi Märt . 
 - Tu on ßis ... ßeletab Mai : Jaanile ange üts rublagi kuu pääle manu ja tõiste laste jaos kah ... 
 Mehe emägä ßis , nigu eßi tahate ... mina tedä enämb pidädä ei jõwwa . 
 Inemine jo 70 aastat wana - tälle oles pidanu te jo ammuki abi andma ! 
 Wallawanem pani ßigari laua peale ja hakkas õige ametlikult ßeletama : - Mai ! ßina tahad , et me ßulle abiraha manu paneme - kas ßul aru pään om kah ? 
 Nüid om ßul latße joba pia kõik niißuure , et karja wõewa minnä . 
 Ja ßina tihkad nüid wiel abiraha otßi ! 
 Tolle nõrgamielßele pojale anname , nigu ennegi . 
 Ja kui ßina tedä tolle raha ießt pidada ei taha , ßis anna ärä - Sawi Toomas lubas tedä tolle rahaga wõtta . 
 Ja milles ei wõi ßis : Temä pidä Hullu Märti 40 rubla ießt ja - midä's temägi : ol ' hääl meelel , käis ßuwel karjan , nüid aiße waßt linamaßina ien obeßt ja mõnikõrd ei ßaa tõßeßt ka midägi . 
 Aga tema pidä . 
 Ja ßina ei ßaa 30 rublaga toda poiskeßt äräpidädä ! 
 Si om puha lori ! 
 - Kulle nüid ! aitas Kubula Kaarli : Kellel enne midägi waja , wald andgu ! 
 Ku me prõlla ßärätße mehe olesßi - walla warandußega hooletult ümbre käisßi , ega ßis enämb midä kõrda ei olesgi : Kõik om waeße , kõik ßaawa abi - tüöd tetä ei oles enämb wajagi ! 
 Näeh , Likataja-Juhani pannime waestemaija . 
 Nüid wõt ' tõne noore naeße ja mudku kihutas - täwweperämäne - latßi waestemaja täis ! 
 Mai ßeißis wait , ta ei katßunudgi wolikogu “ arutuste ” wahele rääkida . 
 - Ei ole tollega kül midägi akata - laußus Ubina Endrik pehmel toonil ßekka : Tüöd piäb tegemä , kulla naeßeke ! ei wõi walla pääle loodußt panda . 
 Kül nakkat kewäjä poole tüöd ßaama ... ßis lääwä latße karja ja ... 
 Pops-Jaak kogub juba ammu rääkima , aga ikka wõtawad teißed ßõna käeßt ära . 
 Wiimaks ßeißab ta üles ja laußub kähku : - Aga kudas tolle wanainemißega , - egas me wõi täl ßundi meheemmä pidädä ! 
 - No kae kos mul nüid waeste tiputaat wällä karas ! kohmas Kubula Kaarli pahaßelt ja waatas Maie poole : mis nd üks wanainemine kül enämb ßüöb : Sa keedät endäle ßuppi , ja peräkene jääs ommet ' üle ! 
 Mai ei wasta ßelle peale - kuulab edaßi . 
 - Kulle nüid ! otßustas wallawanem : täl rikka ßugulaße - kas näede manu ei wõi minnä ?... 
 A ßa eßi piäd wanainemißt endäl latßehoitjas - no ßis ßööda kah tedä ! 
 - Te wõede endä wanembit pidädä anuma uhtmidega wai ßupiperäga , ku te tahate ! laußus Mai ßekka : wai mis te endä waestele ßugulastele olete annu - mis näil toßt kaßu , et te rikka olete ! 
 - No-noh ! hoiatas Kubula Kaarli pead noogutades : wai ta nakkab õge kroonuste ßiin !... 
 Om jo üteldu , et ei ßaa , ßis , mis ßa wiel ! 
 Wald om eßigi waene . 
 - Nii om te käeßt abißaamine ! kogub Mai ennaßt rääkima , ilma et ta äraminekut mõtelnudgi oleks : Ku mul mies elli , es jätä te tälle kunagi kopkat wallamasßu wõlgu ! 
 Nüid wald jääs waeßes ßellega , ku ta waeßele mõne rublakeße annab , a ku waja om kontori wälläehti ja klaastreppi teta , ßis om raha külländ - ßada rubla ien wai takan ! 
 - Kae-eh ! laußus kirjutaja pead üles tõstes : nüid lääwä weli kõik targas ... naeßegi tulewa wallawalitßußt oppama ! 
 - Ei noh , kudas - kogeles Pops-Jaak : kudas , talle , asjaga ßis , ßaab ? 
 Tu om jo ßedä , täl om waeßus ßuur ... wai jälle ... ß ... 
 Waßt ... noh ... õge anname ... tälle tu weedikeße ... ja ... 
 - Kulle ! imestas wallawanem üle õla nurka waadates : Kes tu ? 
 Ah , Jaak ! 
 Nu-jah , no wot kae ! 
 - Et ta nii om ! ßeletas Ubina Jaan : ku jo pops wolimeheks ßaaße , ßis hoia alt ! 
 - M-mh ! jaatas wallawanem : ku prõlla ßärätßid wolimehi meil pallu oles , ßis oles kasßal walu taga ! 
 Ma wõtasßi eßi ja annasßi tõestele kah . 
 Kõik oles waeße - kõik ßaasßi abi . 
 - No mina ei tiiä ! ßeletas Mai tungiwalt : mißugutße inemiße ßis õge walla käeßt abi ßaawa ? 
 Tulge kaege - mul ei ole kodun enämb ßoola terä amba alla panda . 
 Te oppade ja juhatade mulle ütte ja tõißt . 
 Kül ma mõestas eßigi , ku aßi nii oles . 
 Kaks ßuurembat laßt ßaiewa ßuwepäält tu mõne waka wiljä , kats - kuwwe-ßäitsme aastatße - omma kodun : nu ei ole kopkatgi tiennu , näid ei wõta wiel tulewakewäjagi kesgi karjatßes ... 
 - Jah ! wastab wallawanem templipulka pihkuwõttes : kes ßul käßk niipallu latßi teta ! 
 Selle peale waatas ta wolimeeste peale na tähtßal pilgul , nagu oleks terwe wald praegu tal pihus , ja wajutas ßiis walmiskirjutatud pasßile märgi peale . 
 Maie nägu muutub kohutawalt . 
 Walu keerleb tal huulte ümber ja paneb neid wärißema , wiha wärwib läbemata rutuga tema kahwatanud palgeid , näo mußklid tukßatawad mitmes kohas ühekorraga ja ßilmis wilgub midagi wiha ja haledußega ßegatut läiget ja , kuna ßügawad kibrud ja kortßud noore leße näol kannatusteßt , eluraskusteßt ja eluwaljusteßt räägiwad , näitab ßilm emauhkußeßt ja naißeõigußeßt ßuurustama . 
 Ühed annawad nõu - midagi palwemaigulißt ßuhu wõtta , wolikogule alandußt ilmutada , teißed käßewad weel enam hädaldada , kolmandad liiategijate üle koguni kohut mõista ... 
 - Mai ßeißab wait , hingetult wait . 
 Terwe hing nagu oleks näo peale wälja tulnud , et ßeda ära ßeletada , mida ßõnad ei ßuutnud . 
 Aga üksgi ei waata ßelle näo peale , weel wähem et ßealt kesgi midagi näeks . 
 - No ßis teke üts otßus - laußus Turba Juhan , üks wanem wolimees : Tolle wana inemißele tuleb ßis waestemajan korten anda , ku ßa tedä endä man ei piä ... tu om jo nätä - ta naene nakkas jonnia'ama ! 
 - Sa tiiäd , Kaarli - küßib wallawanem pasßile nime alla kirjutades - kas ßääl Peräkülä waestemajan ruumi om ? 
 - Sängi ruumi ßääl kül ei ole ! wastas Jaak : ma ole eßi kaenu . 
 Sinnä ei mahu ! 
 - No mina ütle kül ! imestas wallawanem : ega ßi wallawaene ßis mõni parun ei ole ! 
 Egaüts widä endäle ßuure ßängi ßisße , nigu mailma lamawoi . 
 Ega ßääl jo muud ei tetä , ku magatas ... ßis põrmandul wiel hää ei ole ! 
 - No ku ßääl ruumi ei ole - laußus Turba Juhan , - ßis ange tälle tu paar rubla korteni raha ja las ta piäb teda endä man . 
 Wai kudas ßa ß ' ... 
 - Noh ! hüidis kirjutaja püstitõustes ja ßulge käeßt ära pannes : nüid on kõik walmis , kirjutage alla ! 
 Wallawanem wõttis ßule . 
 Nu-ja noh ! rututab Kubula Kaarli : ku kawwa ßelle naiste loriga ßiin aiga wiitä ! 
 Etße's kirjutame alla ja lääme ära . 
 Kül ß ' näis , mis tolle wanainemißega ßaaße - waeste asja tulewa kewäjä kõne alla , ßis ßaada tu meheemä ka ßiia ... kes näid nüid külma ajaga wedädä ßaab ?... 
 Wolimehed ruttaßiwad muißt ettetuppa , muißt allakirjutama - arutamine oli lõpetatud . 
 * * * 
 Mai oli wallamajaßt wälja astunud ja liikus teel edaßi . 
 Sihita , waarudes liikus ta , - nagu laps , kes kahel jalal eßimeßi ßammußi teeb ja ißegi ei tea kuhupoole ta minna tahab . 
 Mida ßamm edaßi , ßeda rohkem hakkab ta kõikuma , nagu oleks ta liikmed raskeßt kukkumißeßt lahti põrutatud ja nagu piaks ta ßiisgi ßuureßt walußt hoolimata ßiit kohaßt põgenema . 
 Teelahkmele jõudes toetab ta ennaßt tulba najale ja tõmbab sügawasti hinge . 
 * * *
 Anna . 
 Tunnistajad oliwad üle kuulatud . 
 Umbes kaheksateistkümne- aastane talutüdruk Anna Kaart saatis wõidurõemsa pilgu rahukohtuniku poole , kes kohtulaua taga aktikimpusid segas . 
 Kõik neli tunnistajat oliwad Anna kasuks rääkinud ; kõik tunnistajad seletasiwad kohtu ees , et nad mitukümmend korda Andres Sõõrdi on näinud Anna Kaardi juures olema . 
 Siis tõendas weel sulase naine Liis - tema olla näinud ... kuulnud ja wõiwat kas wõi sada korda wanduda , et peremees Andres Rõõrd tõeste Anna Kaardi lapse isa on . 
 Pilkawalt silmitses Anna peremeest , kes noore õigusteadlasega tema läheduses seisis . 
 Andres piilus abiotsiwalt adwokadi poole . 
 Wiimane waikis ja wahtis nõutalt enese ette põrandale . 
 " Mis aitab sinu adwokat , kui minul õigus on , " xarutas tüdruk mõttes , ja pilkaw naerujoon mängis ta huulte ümber . 
 Kohtuherra tõstis pea üles ja küsis : " Kaebtusealune , mis on teil weel oma kaitseks ütelda ? " 
 Noor poisikeseohtu tõlk , kes senini waikselt kohtulaua ligidal seisis , pööras Andrese poole ja tõlkis kohtuniku küsimise Eesti keelde . 
 " Aulik kohus , mina ei ole mitte Anna Kaardi lapse isa , " libisesiwad sõnad üle Andrese huulte . 
 " Palun kohtult luba , kaebajale küsimisi ette panna , " palus õigusteadlane . 
 Rahukohtunik nikutas jaatawalt peaga . 
 " Palun küsida , mis ajal hakkas kaebtusealune Andres Sõõrd kaebaja Anna Kaardi juures magamas käima ? " pööras õiguseteadlane küsimisega kohtuniku poole . 
 Kohtuherra küsis Wene keeles - tõlk tõlkis . 
 " Sellest ... see oli ... sellest on juba - hulk aega tagasi , " kogeles tüdruk , kellele see küsimine ootamatult tuli . 
 " Mis kuul ja päewal magas kaebtusealune esimest korda tema , kaebaja juures ? " päris adwokat edasi . 
 " See - see oli suwel ... suwel tükkis ta minu juurde ... " 
 " Mis kuul ja päewal ? " 
 " Suwel ... wist juuni- ... wõi oli see juulikuul ... " arutas tüdruk , kes ennast sarnaste küsimiste wastu sugugi walmistanud ei olnud . 
 " Tuletage meelde . " 
 Tüdruk sattus segasesse olekusse . 
 - Tema mäletas selhgeste seda ööd , kus peremees Andres Sõõrd , kelle juures ta teenimas oli , aidaukse taga kolistas . 
 Anna ei tahtnud ust lahti teha ; peremees palus , sai wiimaks kurjaks ja alles siis , kui peremees tüdrukut lubas minema kihutada , lükkasiwad selle wärisewad käed riiwi ukse eest ära ... 
 Andres , see uhke noor taaluperemees , astus oma tüdruku juurde aita ja tükkis tema juurde woodisse kõwa õlekoti peale magama ... 
 Ta kiusas ... meelitas , hirmutas tüdrukut , lubas teda wiimaks omale naiseks wõtta ... 
 See rõemustas tüdrukut otsata - naiseks ... perenaiseks ... taluperenaiseks ... 
 Ega peremees ju ei peta - ta on ju peremees ... ja mis ta temast , waesest tütarlapsest petab , mis ta sellest saab ... 
 Ja see oli suwel . 
 Rääk laskis aida taga rukkis oma tundmusteta laulu kõlada ja jäi harilikult siis wait , kui esimesed päikesekiired ukse pragude wahelt kelmlikult aita pugesiwad . 
 Loodus ärkas ; lilled tõstsiwad allawajunud pead üles ja sirutasiwad uniselt oma õisi ; mesilaste sumin , putukate pirin ; alt kaasikust kajas mitmekesine lindude laul , mis Annat igal hommikul rõemustas , ja tihti laulis ta linnukestele kaasa . 
 Aga " sel " hommikul ... siis oli temale nende laul nii wastik , et ta seda kuulatagi ei tahtnud . 
 - Tema istus woodi ääre peal ja nuttis ... 
 Peremees kiskus saapaid jalga ja trööstis teda - siis tõmbas peremees riided selga ning astus aida uksest wälja ... 
 See oli suwel - Anna mäletas seda selgesti , aga mis kuul ja päewal - seda ta ei teadnud . 
 Õigust ütelda , temal oli senini kuu nimede ja päewade arwuga koguni wähe tegemist olnud ; sellepärast oliwad nad talle wõerad . 
 " Noh , kas tuleb meelde ? " küsis kohtunik . 
 " See oli - suwel ... " vastas tüdruk . 
 " Suwel . 
 Aga mis kuul ? " kärgatas kohtuherra . 
 " Juulikuul , " wastas Anna hirmunult . 
 " Mis kuupäewal ? " laskis adwokat edasi küsida , kuna ta ise tüdruku segaduse ja rumaluse üle rõemu tundis . 
 " Ei mäleta - kuupäewa , " oli tüdruku lühikene wastus . 
 " Kas oli juulikuu hakatuses wõi lõpus ? " 
 " Juulikuu lõpul , " wastas Anna hooletult ja arwas , et see üks puhas on , kas peremees juuni- ehk juulikuul , hakatusel wõi lõpul esimest korda tema juures magas . 
 Anna katsus selle kuu nime , mis enne juuni- ja juulikuud on , meelde tuletada ... 
 " Aga kumb tuleb enne , kas juuli- wõi juunikuu ? " käis mõte ta peast läbi . 
 " Kas juulikuu wiimaste päewade sees ? " küsiti tüdrukult . 
 " Jah , juulikuu wiimaste päewade sees , " kinnitas Anna . 
 " Ja millal sündis laps ? " 
 " Kaks nädalat peale küümlapäewa . " 
 " Kuupäewa teie ei tea ? " 
 " Tean . 
 See oli 15. weebruaril , " sõnas tüdruk . 
 " Poeglaps ? " 
 " Jah - poeglaps . " 
 Nüüd walitses kohtutoas waikus , mida ainult kohtuniku sulekrabin segas . 
 Noore õigusteadlase näol lehwis wõidurõem ; temal oli heameel , et tal korda läks rumalat wastast nii kaua segada , kuni see ennast ise sisse mässis . 
 Nüüd oli adwokat julge , et ta protsessi , mille ta selgete tunnistuste mõjul kindlasti kaotanud oleks , tõeste wõidab . 
 Ja nagu wõidumees kunagi , waatas ta uhkeste oma wastase peale ja algas siis kaitsekõnet . 
 Oma kõnes seletas ta , et kaebtus mitte õiguse peal ei põhjene . 
 " Juhin Teie tähelepanemist , herra kohtunik , selle peale , " jatkas adwokat edasi , " et Andres Sõõrd , minu kaitsealune , kaebaja Anna Kaardi enese tõendamise järele juulikuu wiimasre päewade sees esimest korda tema juures on maganud , ja laps on 15. weebruaril järgmisel aastal sündinud . 
 Tähendatud esimesest juuresmagamisest kuni lapse sündimise päewani on kuue ja poole kuu pikkune waheaeg , kuna poeglapse emaihus kandmise aeg , arstiteaduse järele , umbes üheksa kuud wältab . 
 Waremalt sünnitatud lapsed on loomuwastased - enneaegsed . 
 Kaebaja Anna Kaard on , nagu meie kuulsime , loomulikult sünnitanud , siis pidi tema juba sel ajal , kui minu kaitsealune Andres Sõõrd esimest korda tema juures magas , raskejalgne olema . 
 Lapse isa ei ole sel põhjusel mitte Andres Sõõrd , waid keegi teine , kes enne Sõõrdi juba Anna Kaardiga kokku elas . 
 Et aga kaebajal , wististe tunnistuste puudusel ehk mõnel teisel põhjusel , wõimalik ei ole õige lapseisa käest toitmiseraha nõuda , kuna temal Andres Sõõrdi wastutusele wõtmiseks tunnistajd käepärast oliwad , siis pole mitte ime , kui kaebaja waranduslist kasu lootes süü Sõõrdi peale püüab weeretada . 
 Ka tunnistajad tõendavad , et suwel ja sügisel on näinud peremeest Sõõrdi tüdruku juures magawat , aga " äramagamise ajal " , mis maikuul pidi olema , ei ole seda keegi näinud ; sellepärast palun aulikku kohtu Anna Kaardi nõudmist lapse toitmise asjas minu kaitsealuse wastu tühjaks mõista . " 
 Adwokat waikis . 
 Kiiresti jooksis kohtuniku sulg mööda walget paberit edasi , siis pani ta sule kõrwale ja luges waljul healel kohtuotsuse ette , milles seisis , et Anna Kaardi nõudmine Andres Sõõrdi wastu tühjaks on tunnistatud . 
 Anna lahkus kurwalt kohtu laua eest . 
 Ja et ta küll wenekeelsest kaitsekõnest sõnagi aru ei saanud , siiski heitis ta kurja , tumma pilgu õigusteadlase peale . 
 See oli aga rõemus , ta oli ju wõitnud . 
 Naeratades pööras ta oma kaitsealuse poole , kes tänulikult tema kätt pigistas . 
 Emilie . 
 Proua Alide Murikats istus lehthoones pehmel kiigetoolil ja jõi kohwi . 
 Proual , kes juba oma nelikümmendwiis aastat wana oli , keerlesiwad igapäew weel meheleminemise mõttes peas ; ta nuumas oma ihu hoolega ja arwas sel teel weel nooruse wärskust , mis temast ammu lahkunud oli alal hoida . 
 - Tüdruk tõi mitu uut ajalehte posti pealt ja pani nad proua ette laua peale ; see luges kõikide kuulutused läbi , kirjutas ajalehe kuulutuse kaudu koha otsiwate tüdrukute adrssid oma tasku raamatusse ja wiskas lehed ära . 
 Nende sisu ei lugenud ta kunagi . 
 Paar tundi hiljem näeme proua Murikatsi alamas linnajaos uulitsanurga peal seiswat ja taskuraamatut soriwat : " Nummer wiis - seal otsib keegi maalt tulnud tüdruk teenistust ... see on tarwis kohe õnge tõmmata , " pomises proua ja hakkas majanumbrid silmitsema . 
 Warsti oli otsitaw maja leitud ja proua astus hoowi . 
 " Olge head ja juhatage , kas siin elab üks tüdruk , kes kohta otsib ? " küsis ta wasta tulewa naise käest . 
 " Sealt uksest sisse minna - korter teine , " näitas küsitaw hoowi peal seiswa majakese ukse poole . 
 - Proua Murikats koputas ukse peale ja astus tuppa , kus teda umbes kahekümne aastane lihtsas riides talutüdruk wastu wõttis . 
 - Otsija tundis südames rõemu , kui ta tütarlapse ilusat punapõselist nägu ja sihwakat kehaehitust silmitses . 
 " Kas teie otsite kohta ? " küsis proua õige lahkelt . 
 " Mina jah . " wastas neiu kartlikult . 
 " Kuidas teie nimi on ? " päris proua . 
 " Emilie Gaaro ! " 
 " Kuidas ja kelle juures teie ennemalt teenistuses olite ? 
 Kas teil tunnistusi ettenäidata on , et teie elukombed ausad on ? " 
 Ei ole , prouad , mina teenisin maal onu juures . 
 " " Kus teie wanemad elawad ? 
 " " Nad on juba ammu surnud ! 
 " wastas neiu õhates . " 
 Siis olete waene laps ... ärge muretsega - ma tahan teid aidata ! 
 " rääkis proua kaastundlikult . " 
 Kelle juures teie siin olete ? 
 " küsis proua Murikats lühikese waheaja järel . " 
 See on üks minu kaugelt sugulane , " wastas neiu wenitades . " 
 Mis ametit ta peab ? 
 " " Käiwad mõlemad naisega wabrikus töös . 
 " Proua Murikats jäi mõttesse . 
 Natukese aja pärast ütles ta : " Kuulge Emiline ! 
 Minu õel , kes Wenemaal elab , on tuatüdrukut tarwis . 
 Kas teie ei tahaks sinna teenistusesse sõita . 
 Saate prii sõidu-kulud ja kümme rubla kuus palka ; ülespidamine on muidugi prii . 
 Teenistus ei ole raske . 
 " Seal juures waatas proua uuriwalt neiule otsa . 
 Wiimase nägu awaldas rõemu . 
 Hea koht , kõrge palk ja lahked leiwawanemad - see on ju kohaotsijale , kes puuduses elab , niisamasugune rõemustav sõnum nagu wangile priiks laskmsie kuulutus . -Neiu tänas lahket prouat kohasoowitamise eest ja teatas , et ta walmis on iga tund Wenemaale teenistusesse sõitma . " 
 Üksinda mina sind nii pika reisi peale ei saada . 
 Ma sõidan paari nädali pärast õele wõersiks ja siis tuled kaasa ; senikaua wõid minu juures tuatüdrukule abiks olla - siis õpid ka sakste teenistust natukene tundma , " seletas proua , heaks arwates neiule " sina " ütelda . " 
 Siin on minu nimekaart adressigaja wiis rubla raha ; sellest wõid omale midagi tarwilist osta . 
 - Homme peale lõunat sõida woorimehega minu juurde . 
 " Neiu rõem oli suur . 
 Waimustatult haaras ta proua käe pihku ja suudles seda . 
 Oli ju proua tema heategija . 
 Oma rõemu warjates lahkus proua Emilie korterist . 
 Järgmine päew oli pühapäew . 
 Emilie oli omad asjad kokku pakkinud ja peale lõunat sõitis ta proua Murikatsi juurde . 
 See wõttis teda endise lahkusega wastu , andis talle mitmesuguseid maiustoitusi ja wiis teda puiestikusse jalutama , kus ta sakste mureta elu peale , neiu tähelepanemist juhtis . 
 Nagu lennates läks Emilie nädal proua Murikatsi juures elades mööda . 
 Selle aja sees käis keegi musta mokahabemega noorherra proua juures mitu korda wõersil . 
 See hakkas kohe Emilie juures sõprust otsima ; awaldas neiule oma armastust ja kinkis talle mõnesuguseid kuld ehte asju . 
 - Kes ja mis ametimees see peenike herra oli - selle järele ei julgenud kartlik neiukene pärida . 
 Seda aga märkas Emilie selgeste , et proual nende sõpruse üle heameel oli . 
 Paar korda oli ta ka nagu mööda minnes tähendanud : " Annaks Jumal , et sul waesel lapsel õnn oleks seda rikast wabriku meistrit omale meheks saada ... 
 " Emilie arwamsie järele soowiss proua muidugi temale kõige paremat . 
 Warsti hakkas noormees pulmadest rääkima . 
 Ta wiis neidu sagedasri , proua lubaga , oma " uut korterit " waatama , mida ta abielu tarwis sisse ütles seadwat . 
 Emiliele meeldisiwad kallid tuariistad ja pehmete padjatega täidetud woodid peigmehe korteris , kuhu nad peale laulatuse elama pidiwad asuma . 
 Musta sabakuuega tuapoiss , kes alati walget käterätikut käes kandis , oli neiu wastu wäga aupaklik ja hüüdis teda preiliks . 
 Kas nimetatud tuapoiss ameti või nime poolest " kellner " oli seda Emilie ei teadnud , nõnda hüidis teda tema peigmees ja ka teised saksad . 
 Neiu oli suurest õnnest joowastanud ja kartis sagedasti , et see paljas unenägu on ; ta kartis , et warsti üles ärkab , ja siis kõik on kadunud . 
 Nõnda ka sündis . 
 Paarinädalise sõpruse järel kadus peigmees . 
 Waene tütarlaps leidis enese petetud ja oma au riisutud olema ... 
 Nüüd walmistas proua Murikats kiiresti reisi wasta ja sõit algas Wenemaale . 
 Uue koha peale jõudes wõttis paks üles tursunud näoga majaproua Emilie ja tema " heategija " kaunis sõbraliselt wasta . 
 Emilie juhatati wäiksesse kambrisse , mis tema tarwis oli määratud . 
 - Natukese aja järel ilmus sinna noor neiu , kelle paled tublisti wärwitud oliwad ja tõi roosawärwilise kleidi kaasa , mida ta Emilie kätte andis ja selga tõmmata käskis . 
 Neiu täitis wõera käsku ja ehtis ennast . 
 Siis jäi ta nõutult tuppa istuma . 
 Õhtu wiidi Emilie saali , mis maja teiselpool otsas alumise korra peal oli . 
 Waene tütarlaps ei saanud millestgi aru . 
 Ruumikas saal , kuhu ta praegu sisse astus , oli heledasti walgustatud . 
 Saali tagumises nurgas seisis einelaud , mille peale mitmesugused maiusasjad silmatorkawalt wälja seatud oliwad . 
 Einelaua lähedal istusiwad paar pillimeest , kes oma mänguriistu korraldasiwad . 
 Saali seinade ääres seisiwad lauad , millede ümber purjus nooredmehed jõiwad ja lühikesi riideid kandwate preilidega naljatasiwad . 
 Räägiti ainult Wene keelt . 
 Muusik hakkas mängima . 
 Wõerad tõusiwad laudade tagant üles ja hakkasiwad tantsima ; ka Emiliet kiskus paks Wene herra tantsima . 
 Terwe pilt näitas neiu meeles põrgulik olema ; ta rabeles joobnud mehe käest lahti ja põgenes oma tuppa . 
 Mis niisugune pidu tähendas , oli talle arusaamata , siisgi aimas ta oma südames midagi , mille peale mõteldes meiu ihu karwad püsti tõusiwad . 
 Murtult laskis ta ennast otseti woodisse ja hakkas nutma ... 
 Teiselpool seina kuulis ta rääkimist.Ta jäi kuulama , sest rääkija oli heale järele proua Murikats . " 
 Kui palju teie mulle siis tema toomise eest maksate ? 
 " küsis keegi teisel pool seina , keda Emilie heale järele proua Murikatsiks pidas . 
 - Emilie süda hakkas paha aimates waljusti tuksuma . 
 Ta surus kõrwa wastu õhukest lauast waheseina ja kuulas : " Noh , sada wiiskümmend kulli ja reisikulud ka . 
 " Seda healt pidas neiu oma uue perenaise omaks . " 
 Kas ta aga mitte liig metsik ei ole ? 
 Ehk ei taha ta esiotsa heaga noordemeeste soowi täita. . 
 See oleks tülitav . 
 " " Ärge kartke , " wastas proua Murikats , " mina harjutasin teda juba " tulewase ametiga " kodus . 
 Ma muretsesin temale ühe nõndanimetatud peigmehe , kes ... 
 " Rohkem ei kuulnud Emilie enam - ta langes minestusse .
 Kallima kalmul 
 1. 
 Selgelt ßäras ßõstra ßilma Mu mureßt muljutud ßüdame - Äratas ßeal ilu ilma . 
 Kauni kewade koßuma !... 
 Mina teenißin N. ... jalawäepolgus . 
 Meie polk ßeißis ßel ajal Poolamaal , paarkümmend wersta poolakate pealinnaßt Warßhawißt eemal . 
 Alewik oli hoopis weike , rahwaßt elas temas mitmet tõugu , aga nagu ikka Poolamaal , kõige rohkem israellilapßi , ehk juutißi . 
 Wähemal arwul aga poolakaid ja weel wähemal - ßakslaßi . 
 Looduslißeßt küljeßt waadates oli ßee alewikukene ime ilußal ßeißupaigal : tema peßitßes kaunis kõrge mäerinnaku jalal , mille pealt waadates , ßuur ja lai Wekßeli jõgi , mis Sakßa-Außtria raja poolt mägedeßt alla hoowas , alewikußt Warßhawi poole ikka edaßi mõõnas ja - ei tea kuhu wiimaks ära kadus ! 
 Kenal päikeße paisteßel ilmal oli waade alla Wekßeli jõe peale kaunis ilus . 
 Tema laial pinnal ßõitßiwad kerged aurulaewad edaßi - tagaßi , puude ja palkide parwed niißama ka inimeßed ßõitßiwad kergetes paatides kui luiged , üksteißeßt läbi . 
 Kolmeßt küljeßt oli alewik enamaste põldude , niitude ja nurmedega ümber piiratud . 
 Alewikus eneßes oli kolm Katholiku kirikut . 
 Kaks kolm kooli , wallawalitßus , politßei pristaw ja terwe polk ßoldatißi , millede hulka ka mina end pidin lugema . 
 Et mina noorepõlwel , kallil kodumaal , ßugu rohkem kui mõni teine Eestinekrut , kooliharidußt olin ßaanud , ja et ma kauni teraße tähelepanemiße kui ka keha liigutustega olin , ßain ma oma eßimeße , ßelle ßoldati põlwe , kõige raskema aastaga , kaunis hästi toime . 
 Ja ßügißel pandi mind juba polgu utßina komandu , ehk unterohwitßeride kooli . 
 Seal ei ßaanud ma mitte kaua olla , ßeßt et palju polgukirjutajaid ßügißel koju oli läinud ja et ßinna kibedasti tublißi kirjamehi waja oli , ßiis wõeti mind polgukoolißt otßekohe polgukantßeileisße kirjutajaks . 
 Juba enne mind oli ßeal kolm-neli eeßtlaßt ees . 
 Siin ühes tuas tööd tehes , üheßt kaußißt ßuppi ßüies ßain mina oma uute teenistuße wendadega warßi ßõbraks . 
 Ißeäranis aga “ ßuureks ßõbraks ” ühe Haapßalu kreißi poißi Alekßander Saarega . 
 Tema ißal oli ßeal karjamõis rendi peal . 
 Ta iße oli Tallinnas ßelleaegßes kreiskoolis käinud . 
 Oma ülemate pooleßt oli Saar wäga lugu peetud ja armastatud wiks-poißs ja oma truu- ning korrapäraldlaße teenistuße tõttu ßai tema juba ßel ßügißel , kui mina kantßeleisße ßain , unter-ohwitßeriks tõstetud . 
 Aga tema ei näinud ßeda nagu tähelegi panewat : ta jäi ikka ßelleks mis ta oli lahkeks , ßõbralißeks ja außaks poißiks . 
 Selle teenistuße wennaga ßain ma aega mööda kõige paremaks ßõbraks , nagu ju ees pool nimetaßin . 
 Kui teenistuße tunnid lubaßiwad , ßiis oli meie armßam paik ikka , kas Weikßeli kaunil kaldal , ehk poolakate põldudel ja eemal olewal ßurnuajal jalutada . 
 Oli aga teißel palju tööd ja ta ei ßuutnud mitte kohe wälja minna , ßiis aitas üks teißel mõned paberid ümber kirjutada , ehk ütles ßõna ette ja nii läkßimegi jälle kahekeßi wälja . 
 Ja et meie nii wennalikult teine tei&szlig;e&szlig;t lugupida&szlig;ime ja teine tei&szlig;t awita&szlig;ime , &szlig;iis nimeta&szlig;iwad wenela&szlig;ed meid &ldquo; <gap desc='v&otilde;&otilde;rkeelne' /> &rdquo; &szlig; . o. wendadeks . 
 Kena kewade oli m&ouml;&ouml;das . 
 Ilus &szlig;uwi ka , ja - &szlig;&uuml;gi&szlig;e oli k&auml;es . 
 15 augustil peeti meie alewiku kolmandamas Katoliku kirikus , mis &uuml;sna Weik&szlig;eli kalda peal on , imet tegewa waga neit&szlig;i Maria p&uuml;ha . 
 Rahwa&szlig;t woolas igal aastal 14-18 augustini , murruna &szlig;inna kokku . 
 Igalt poolt , kuhu &szlig;ilm ka waatas , tuliwad &szlig;uured inimeste parwed , p&uuml;halippu&szlig;id kandes ja p&uuml;ha laulu&szlig;id lauldes , alewikus&szlig;e kokku . 
 Ja waewalt olime meie oma t&ouml;&ouml;d joonele &szlig;eadnud , kui &szlig;uled &szlig;ahtlis&szlig;e ja paberid laua peale wirna panime , elutuppa jook&szlig;ime ja ilma , et aega oleks l&otilde;unatgi &szlig;&uuml;ia olnud , p&uuml;hki&szlig;ime &szlig;aapad puhtaks , juuk&szlig;ed &szlig;iledaks , habemed korda ja w&auml;lja , - w&auml;lja wangistawate , k&uuml;lma , kiwim&uuml;iride wahelt , w&auml;lja umb&szlig;e&szlig;t tua&szlig;t , w&auml;lja lahkes&szlig;e loodu&szlig;es&szlig;e , - w&auml;lja kabelikiriku poole howawa inimeste &szlig;algake&szlig;es&szlig;e !... 
 Tee ei olnud mitte pik , waewalt 1 &frac12; wersta . 
 Kabelikirik &szlig;ei&szlig;is m&auml;e rinnal - Weik&szlig;eli weerewal rinnal , kaunis kenas puiestikus w&otilde;i aias . 
 K&otilde;ige &szlig;elle tee&auml;&auml;re peal &szlig;ei&szlig;iwad weike&szlig;ed wahakujukeste m&uuml;iate lauad . 
 Iga &uuml;ks kes kabelis&szlig;e l&auml;ks , ostis ikka &uuml;he kujuke&szlig;e ja &szlig;uuremalt jault ikka nii&szlig;ugu&szlig;e mille k&auml;tte&szlig;aami&szlig;t tema k&otilde;ige enam ihkas . 
 Soowis n&auml;itu&szlig;eks perei&szlig;a hooste head &szlig;igidu&szlig;t , &szlig;iis ostis ta &uuml;hehobu&szlig;e kujuke&szlig;e , pereema aga muidugit lehma , lamba , &szlig;ea , ehk kana kujuke&szlig;e , perepoeg ehk ka tei&szlig;ed noored mehed - aga ikka &uuml;he neiukuiuke&szlig;e ; kuna neiud aga j&auml;lle peiude kujuke&szlig;i o&szlig;t&szlig;iwad ja nii mitme&szlig;ugu&szlig;ed , et m&otilde;nedel nende&szlig;t ka m&otilde;egad k&uuml;ljes ja p&uuml;s&szlig;id &otilde;ladel k&otilde;lku&szlig;iwad ! 
 - &ldquo; Pannowe , pannowe - gupuite &szlig;w&auml;thego wntegu - Marja - waskuw&auml;gu ! &rdquo; lau&szlig;u&szlig;iwad iga laua &auml;&auml;res olewad m&uuml;iad naeste kui ka meesterahwad ; mis meie Eestikeeles umbes nii k&auml;ib : &ldquo; H&auml;rrad , i&szlig;andad - o&szlig;tke p&uuml;ha neit&szlig;i Maria wahakujuke&szlig;i . &rdquo; 
 &ldquo; Kas n&auml;ed Kaarel ? k&uuml;&szlig;is mu &szlig;&otilde;ber Alek&szlig;ander Eestikeeles - kuidas &szlig;ee pi&szlig;ukene &uuml;he kroonumehe - &szlig;oldati tauli&szlig;e - weike&szlig;e wahakujuke&szlig;e praegu oma taskus&szlig;e pani ? 
 Waata , waata mis&szlig;ugu&szlig;e t&otilde;&szlig;i&szlig;e n&auml;uke&szlig;e ta &szlig;eal jures weel ei tee ? 
 No olek&szlig;in mina &szlig;ee w&auml;ike waha &szlig;oldatikene , k&uuml;ll ma &szlig;eal t&uuml;tarlap&szlig;e taskuke&szlig;es m&ouml;linad teek&szlig;in . &rdquo; 
 &ldquo; Ja jah , egas &szlig;ee &szlig;iis nii w&auml;ga ime , ole , et &ldquo; Poola panenkad &rdquo; - neiud - meie kuju&szlig;id &szlig;uurel meeleheal ostawad ja tasku panewad ; w&otilde;ib ju olla et nii mitmegi neuke&szlig;e peiu nii &szlig;ama ka kroonut piab teenima kui meiegi . 
 Aga mis &szlig;iis , ostame ka meie j&auml;lle Poola neiukeste kujuke&szlig;i ja paneme nii&szlig;amuti taskus&szlig;e !... &rdquo; 
 O&ouml;ldud ja tehtud . 
 O&szlig;t&szlig;ime paari kopiku ee&szlig;t pi&szlig;uke&szlig;ed waha kujuke&szlig;ed ja pi&szlig;t&szlig;ime kalit&szlig;as&szlig;e , olgu k&uuml;ll , et m&otilde;ni Poola piiga pool wiltu meie tegu pealt waatis . 
 Siis &szlig;ammu&szlig;ime rahwaga &uuml;hes eespool nimetatud kabelike&szlig;e poole eda&szlig;i . 
 &ldquo; Kas astume &otilde;ige korraks ka &szlig;is&szlig;e , kuhu need kujuke&szlig;ed &szlig;aawad ja j&auml;ewad , &szlig;e&szlig;t , nagu n&auml;ha , l&auml;hewad neiuke&szlig;ed ja peiuke&szlig;ed k&otilde;ik kujukestega kabelis&szlig;e , aga tulewad &szlig;ealt ilma w&auml;lja ? &rdquo; &szlig;&otilde;nas Alek&szlig;ander . 
 &ldquo; Astume peale , &szlig;e&szlig;t ka meil on omad kujuke&szlig;ed &szlig;inna &auml;ra anda ! &rdquo; wasta&szlig;in mina . 
 Ja meie astu&szlig;ime &uuml;le l&auml;we . 
 ---------- 
 2. 
 Ei k&uuml;&szlig;i Amor &szlig;eda Kus kohal noole &szlig;aadab - Ta trehwab ikka teda , Kes &szlig;&uuml;dames&szlig;e waatab ! 
 - 
 Kiriku kabel oli rahwa&szlig;t t&auml;is . 
 K&otilde;ik &szlig;ei&szlig;iwad &szlig;el &szlig;ilmapilgul kui meie &szlig;is&szlig;e astu&szlig;ime , p&otilde;lwili maas ja hoid&szlig;iwad omi waha kujuke&szlig;i k&auml;es . 
 Peale palwetami&szlig;e astu&szlig;iwad nemad &uuml;kshaawal altari poole , mille taga &uuml;ks kaunis wanapoolne Katholigi pree&szlig;ter &szlig;ei&szlig;is ja iga palwetaja k&auml;e&szlig;t kujuke&szlig;e wastu w&otilde;ttis , kujuke&szlig;e andjale lahkel &szlig;elgel &szlig;&otilde;nal tema &szlig;oowi t&auml;ide minemi&szlig;t ette kuulutas ja teda Jumala rahuga minna k&auml;skis . 
 Ka meie lange&szlig;ime p&otilde;lwili . 
 Alek&szlig;ander ette , mina tema taha . 
 Natuke&szlig;e aeg&szlig;e palwetami&szlig;e peale t&otilde;u&szlig;iwad Alek&szlig;andri k&otilde;rwal palwetajad &uuml;les&szlig;e ja nende a&szlig;emele asu&szlig;iwad uued . 
 Uued oliwad &uuml;ks noor , n&auml;gus , neiu , ja teine &szlig;ugu wanem , w&otilde;ib olla , piigake&szlig;e ema . 
 S&uuml;damelikku palwet tehes , t&otilde;stis noor Poola neiu omad puhtad ja &uuml;margu&szlig;ed k&auml;eke&szlig;ed &uuml;les&szlig;e poole . 
 Ja ka temagi paremas k&auml;es oli &uuml;ks &szlig;oldatitaoline waha kujukene . 
 Neiu i&szlig;e kandis hele&szlig;ini&szlig;eid kergeid rideid : peas oli tal kerge &otilde;lek&uuml;bar . 
 Kogemata juhtus Alek&szlig;andri waade &szlig;elle neiuke&szlig;e peale peatama j&auml;ema . 
 Aga ma ei tea , kas &szlig;ee kabelis olewa&szlig;t palawu&szlig;e&szlig;t w&otilde;i m&otilde;ne&szlig;t muu&szlig;t &szlig;eesmi&szlig;e&szlig;t liigutu&szlig;e&szlig;t tuli aga temake&szlig;e &otilde;rna n&auml;oke&szlig;e peale ilmus &otilde;rn roo&szlig;a karwa puna . 
 Ta p&uuml;hkis kergeste &uuml;le oma n&auml;u , wajutas uuesti , k&auml;ed kokku ja hakkas &szlig;&uuml;dameli&szlig;emalt kui enne palwetama , kus juures temake&szlig;e &otilde;rn kehake aina w&auml;ri&szlig;es . 
 Ka Alek&szlig;andri n&auml;u &uuml;le n&auml;is i&szlig;e&auml;raldane kuma k&auml;iwat , ka tema p&uuml;hkis oma palawaks minewat n&auml;gu . 
 ... Uu&szlig;i palwetajaid tuli juurde . 
 Kirikus j&auml;i ruum kit&szlig;aks . 
 Waewalt w&otilde;i&szlig;ime meie p&uuml;sti t&otilde;usta . 
 Kuna neiukene palwetama j&auml;i . 
 Me astu&szlig;ime eda&szlig;i , et oma kujuke&szlig;i &auml;ra anda . 
 Teel j&auml;i Alek&szlig;ander &szlig;ei&szlig;atama ja ma n&auml;gin , kuidas tema noore Poola neiuke&szlig;ele oma k&auml;tt ulatas , et teda p&otilde;lwede pealt &uuml;les&szlig;e awitada . 
 &Uuml;leni punastades w&otilde;ttis ta pakutawa&szlig;t k&auml;e&szlig;t kinni ja t&otilde;u&szlig;is p&uuml;sti . 
 Kerge peaga heide ja weel kergem ja arm&szlig;am &ldquo; tenkuje &rdquo; - t&auml;nan , oli noore neiu wastus . 
 Meie ulata&szlig;ime omad kujuke&szlig;ed pree&szlig;tri k&auml;tte ja &szlig;aime oma &otilde;nnistu&szlig;e temalt taga&szlig;i . 
 Ka neiu tegi &szlig;eda&szlig;ama . 
 Kuna meie aga kabelis weel &uuml;httei&szlig;t waata&szlig;ime - oli neiu meie k&otilde;rwalt kadunud . 
 Wi&szlig;t wiis wanem naisterahwas tema &szlig;iit minema . 
 &ldquo; Ime ilus lap&szlig;ukene ! &rdquo; lau&szlig;u&szlig;in mina kiriku&szlig;t w&auml;lja tulles . 
 &ldquo; Jah oli , Kaarel , &rdquo; lau&szlig;us Alek&szlig;ander . 
 &ldquo; Aga kuhu me n&uuml;id l&auml;heme ? 
 Mina omalt poolt tahak&szlig;in &szlig;eie &szlig;amas&szlig;e roheli&szlig;e muru ja nende &szlig;uurte paplide alla , natuke&szlig;eks ajaks jalgu puhkama maha istuda ! &rdquo; 
 Me istu&szlig;ime . 
 &ldquo; &Uuml;pris kena neiukene , &rdquo; algas Alek&szlig;ander uuesti , ja kas &szlig;a ka tead ma ei r&auml;&auml;giks &szlig;eda k&uuml;ll kellelegi - aga et &szlig;ina minu t&otilde;&szlig;ine &szlig;&uuml;dame &szlig;&otilde;ber oled , &szlig;iis r&auml;&auml;gin ja awaldan ma &szlig;eda kohe &szlig;ulle , mis ma praegu oma &szlig;&uuml;dames tunnen ? 
 Ma ei tea i&szlig;egi , mis a&szlig;i &szlig;ee olemas on - aga meel ja keel on n&uuml;id praegu nii lahked , &szlig;&uuml;da on nii &uuml;pris r&otilde;&otilde;mus ja &otilde;nnelik et ma naeraks ja nutaks , &szlig;ind kallistaks ja kai&szlig;utaks k&otilde;ik oma wastu rindu &szlig;uruks , et aga oma r&otilde;&otilde;mu , oma &otilde;nne ka teistele teatada ja tunda anda !... 
 Praegu tunnen ma tema pehmet , w&auml;ri&szlig;ewat k&auml;eke&szlig;t omas pihus - praegu jook&szlig;ewad need kuumu&szlig;e ja &otilde;nnestu&szlig;e &szlig;&auml;demed l&auml;bi mu terwe ihu , mis &szlig;iis jook&szlig;iwad , kui ta minu peale waatas !... &rdquo; 
 &ldquo; No , no Sas&szlig;a - &auml;ra tee nalja ? .. 
 Egas &szlig;inu&szlig;ugune k&uuml;lma wereline , Ee&szlig;tlane weel pealegi - end ommeti nii kergeste &szlig;elle poolapanenka r&uuml;ppe kukuta ?... &rdquo; 
 &auml;hwarda&szlig;in mina . 
 &ldquo; Ei ma u&szlig;u , - aga minuga on &szlig;iisgi lugu kui uuesti &szlig;&uuml;ndinud !... 
 Ma ei w&otilde;i , ma ei &szlig;uuda kaua mitte &uuml;hekoha peal paigal olla , mu &szlig;&uuml;da h&uuml;ppab ja rind kippab - kuhu - &szlig;eda ma ei tea praegu mitte i&szlig;egi !... 
 Kas l&auml;hme alewis&szlig;e taga&szlig;i ?... &rdquo; 
 &ldquo; L&auml;hme pealegi kui &szlig;a mitte &uuml;he koha peal kaua paigal ei p&uuml;&szlig;i olla !... 
 W&otilde;ib olla &szlig;aad ehk weel &szlig;eal oma &szlig;&uuml;dame &ldquo; wara&szlig;t &rdquo; k&auml;ttegi ja k&uuml;&szlig;id &szlig;iis oma puhta ning truu Eesti &szlig;&uuml;dame temalt taga&szlig;i ?... &rdquo; 
 &ldquo; No pilka n&uuml;id pealegi - &szlig;e&szlig;t &szlig;inu k&auml;es on kord , ega mina &szlig;inna wastu midagit parata ei &szlig;aa !... &rdquo; 
 Me l&auml;k&szlig;ime . 
 ----------- 
 3. 
 Oh neiu &szlig;u &szlig;ilmade &szlig;&auml;ra See n&otilde;idus mu &szlig;&uuml;dame &auml;ra ... 
 Alt j&otilde;ekaldalt kabeli kiriku aia&szlig;t &uuml;les&szlig;e poole ronides pidime meie mitme&szlig;uguste maiusasjade m&uuml;ijate poodide ja laudade ee&szlig;t l&auml;bi minema . 
 Seal oli iga&szlig;ugu &szlig;uupistet &szlig;aada . 
 S&ouml;&ouml;gi kui ka joogi kraami . 
 Ja meie j&auml;ime &uuml;he kui tei&szlig;e laua juurde &szlig;eisma , &szlig;ilmit&szlig;e&szlig;ime &uuml;ht kui tei&szlig;t asja , k&uuml;Si&szlig;ime hinda ja o&szlig;t&szlig;ime ka m&otilde;ned asjake&szlig;ed &auml;ra ning pi&szlig;t&szlig;ime &szlig;uhu . 
 Korraga haaras Alek&szlig;ander minu k&auml;e&szlig;t kinni ja &szlig;&otilde;nas . 
 &ldquo; Kas n&auml;ed &szlig;eal &szlig;eda walget k&uuml;barat , &szlig;ini&szlig;e lindiga - &szlig;ee on tema ? &rdquo; 
 &ldquo; Seda , kes &szlig;elle m&uuml;igi laua &auml;&auml;res &szlig;ei&szlig;ab ja &uuml;he tei&szlig;e naesterahwaga juttu ajab ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in mina . 
 &ldquo; See&szlig;ama jah , aga kas l&auml;hme ja p&uuml;iame juttu teha ?... &rdquo; 
 &ldquo; &Uuml;ksta k&otilde;ik , l&auml;hme ! &rdquo; 
 L&auml;ksimegi . 
 Et Alek&szlig;ander kreiskooli kaunis heaste wenekeelt r&auml;&auml;kima oli harinenud ja et teenistu&szlig;es weel juurde oli omandanud , &szlig;iis oli tema k&otilde;nelemine kaunis &szlig;oraw . 
 War&szlig;i olime meie nende juures . 
 Panime neid r&auml;&auml;kijaid tera&szlig;elt t&auml;hele ja oota&szlig;ime parajat aega , millal ka &szlig;&otilde;nake&szlig;t &uuml;telda w&otilde;iks . 
 Ja &szlig;ee tuli peagi , &szlig;e&szlig;t neiuke&szlig;ed n&auml;i&szlig;iwad kimbus olema , mis asjake&szlig;t osta ja papale , kes kodus &szlig;ugu haiglane olla , meeleheaks wiia ?... 
 Alek&szlig;ander k&uuml;&szlig;is kohe , mis asja papa k&otilde;ige-enam armastab ? 
 Kas ta ka &szlig;uit&szlig;etab ? 
 Ja kui ta kuulis et &szlig;ui&szlig;etab , &szlig;iis &szlig;oowis kohe &uuml;ks karp &szlig;igari&szlig;i - ehk piip ja tubakakott ?... 
 Neiud pi&szlig;t&szlig;iwad laginal naerma . 
 &ldquo; Ja ja naerge , aga pealegi - aga tubakas ja piip teewad teie papale k&uuml;ll k&otilde;ige &szlig;uuremat meelehead ! &rdquo; kinnitas Alek&szlig;ander r&otilde;huga . 
 &ldquo; Teie arwate ?... 
 wastas poolaneiu elawalt aga kui papa neid wastu ei w&otilde;tta - mis peame meie naesterahwad &szlig;iis piibu ja tubakakottike&szlig;ega tegema hakkama ?... &rdquo; 
 &ldquo; Siis kinkige neid oma peigmeestele ! &rdquo; wastas Alek&szlig;ander w&otilde;im&szlig;alt . 
 &ldquo; Aga kui mul neid ei ole ? &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;llap neid leiate ! .. 
 Ja ma ei u&szlig;ugi , et teie &szlig;ugu&szlig;el , noorel ja n&auml;gu&szlig;al neiul , peigmee&szlig;t ei ole ?... 
 &ldquo; Ei ole - ei ole jah ! 
 Aga mis&szlig;ugu&szlig;t piipu teie , kui meesterahwas k&uuml;ll ostak&szlig;ite ?... 
 Tubakakotike&szlig;e ostak&szlig;in mina &szlig;elle roheliste-punaste paelte ja top&szlig;udega ? &rdquo; 
 &ldquo; Piibu w&otilde;tan mina ju&szlig;t &szlig;elle &ldquo; Tudulinnameeste &rdquo; oma , weike&szlig;e warre ja wa&szlig;k&szlig;e w&otilde;rudega ! &rdquo; 
 Ja Alek&szlig;ander ostisgi piibu ja tubaka koti . 
 Tei&szlig;e&szlig;t koha&szlig;t weel tubaka&szlig;t ja pani koti t&auml;is . 
 Neiud naer&szlig;iwad , nokko&szlig;iwad ja naljata&szlig;iwad pealegi . 
 Ka taht&szlig;iwad nad &uuml;kstei&szlig;e w&otilde;idu piibu , tubaka koti , kui ka tubaka ee&szlig;t &auml;ra maksta , aga Alek&szlig;ander oli k&auml;rmem ja mak&szlig;is enne . 
 N&uuml;id oli mul aega neiuke&szlig;i &szlig;ilmit&szlig;eda . 
 See neiu , keda Alek&szlig;ander kabelikirikus &uuml;les&szlig;e aitas , oli imeilu&szlig;a kehaehitu&szlig;ega . 
 Ta &szlig;eis oli &szlig;irge ja painduw . 
 N&auml;ujume &otilde;rn , ja lap&szlig;elik . 
 Silmad &szlig;uured , &szlig;elged - &szlig;&otilde;&szlig;tra&szlig;ilmad - ja l&auml;bi tungiwad . 
 Hele &szlig;inine kleit , millel mustjad juttid &szlig;eed , pas&szlig;is w&auml;ga ta painduwa , &szlig;aleda kehaga kokku . 
 K&auml;es kandis ta kerget p&auml;ewa warju . 
 Jalgas weike&szlig;eid kolla&szlig;eid &szlig;aapaid . 
 Teine neiu oli weel lap&szlig;eli&szlig;em , noorem ja &otilde;rnem . 
 Teda ma kirjeldama ei hakkagi .
 Elu lapsed 
 Nii nad on 
 Nad katsuwad &otilde;nne , mis wabalt , kirju liblikuna , nende p&auml;&auml;kohal h&otilde;ljub , k&otilde;ikipidi p&uuml;&uuml;da - w&otilde;rkudega ja k&auml;tega . 
 Ja s&auml;&auml;ljuures rebiwad nad tema tiiwad katki , ehk h&otilde;&otilde;ruwad ilusad l&auml;ikiwad w&auml;rwid nende p&auml;&auml;lt &auml;ra . 
 Ja siis ei meeldi ta neile enam ja nad wiskawad ta k&otilde;rwale . 
 Ehk nad saawad ta k&uuml;ll ettewaatusega ja kawalusega terwelt k&auml;tte , siis kisuwad nad temal meelega tiiwad &auml;ra - et ta &auml;ra lennata ei saaks - ja j&auml;rele j&auml;&auml;b inetu , roomaja ussike - elukas , mis ei ela ega sure , mis walus waewleb ja igatseb , alatasa igatseb wabaduse ja walguse j&auml;rele . 
 Emake elu . 
 Emake elu istus teljede taga ja kudus kangast . 
 Hall oli l&otilde;im , hall oli kude - &uuml;hetaoline tumehall . 
 Emakese elu n&auml;gu oli tume ja tusane - tume ja tusane , nagu w&auml;ljas pilwine taewas . 
 Tume ja t&uuml;hi oli suur awar t&ouml;&ouml;koda , milles ainult &uuml;hes nurgas emakese elu targem t&uuml;tar &ldquo; m&otilde;istus &rdquo; woki taga istus ja kanga jaoks k&auml;&auml;wekesi tegi . 
 - Miks emake elu nii tusane oli ? 
 - T&ouml;&ouml; edenes nii j&otilde;udsasti - nii siledalt , nii libedalt jooksiwad m&otilde;istusest walmistatud k&auml;&auml;wekesed - ei juhtunud s&otilde;lme sisse , ei l&auml;inud nad sassi . 
 - M&otilde;istus oli ema suurem uhkus . 
 Ta oli ilus , tasane , t&otilde;sine , t&ouml;&ouml;kas , korrap&auml;raline piigakene . 
 Emal polnud ialgi tarwis teda &otilde;petada , ehk temaga pahandada . 
 - Ja ometi oli emakese elu n&auml;gu tume ja tusane ! 
 &Uuml;hetaoliselt wurises wokk - &uuml;hetaolises taktis k&otilde;lasiwad sinna wahele soal&ouml;&ouml;gid . 
 - See oli nii igaw , nii w&auml;sitaw , nii uimastaw . 
 Ei suutnud m&otilde;istusgi selle m&otilde;jule enam wastu panna . 
 K&auml;ed langesiwad w&auml;sinult r&uuml;ppe . ta suikus . 
 Emake elu aga awas akna , kui tahaks ta w&auml;rske &otilde;hu abil enesest une eemal hoida . 
 - Aga w&auml;ljas oli ka k&otilde;ik tume ja tusane ! 
 - - J&auml;rsku aga l&auml;ks emakese elu n&auml;gu lahkemaks , silm selgemaks . 
 W&auml;ljast k&otilde;lasiwad hele naer , lapselik kilkamine , elawad h&uuml;&uuml;ded . 
 Emake elu piilus magawa m&otilde;istuse poole , siis pani ta hoiatades s&otilde;rme huulte wastu ja nikutas lubades p&auml;&auml;ga . 
 Ja siis tuliwad nad : &uuml;hed salasammul uksest sisse astudes , teised kergelt l&auml;bi akna h&uuml;pates - suur hulk w&auml;ikseid , rahutuid waimukesi , t&auml;is elawust ja &auml;gedust , &uuml;hedel alles lustilised naerujooned suukese &uuml;mber , teistel kibeda nutu j&auml;ljed p&otilde;skedel - &ldquo; tunded &rdquo; , elu nooremad , wallatud lapsed ! 
 M&otilde;istust n&auml;hes p&otilde;rkasiwad nad silmapilguks tagasi , aga aru saades , et ta magab , tuliwad nad kikiwarbul l&auml;hemale ja waatlesiwad ema t&ouml;&ouml;d . 
 - Naljakalt , pool pilgates , pool kahetsedes raputasiwad nad oma p&auml;&auml;kesi . 
 Seisiwad t&uuml;kk aega m&otilde;ttes ja siis &auml;kitselt lippasiwad nad j&auml;lle ruttu uksest ning aknast w&auml;lja . 
 Kuid mitte kaua aja p&auml;rast tuliwad nad &uuml;ks teise j&auml;rele tagasi , l&auml;ksiwad j&auml;lle ja tuliwad uuesti - iga kord enesega midagi ligi tuues , mida nad edasit&ouml;&ouml;tawa ema kanga sisse segasiwad . 
 R&otilde;&otilde;m t&otilde;i taewasinast t&uuml;kikesi , kurwastus segas mustad jooned sinna wahele ; armastus oli koidupunast lapikesed warastanud , &otilde;nn kuldseid p&auml;ikesekiiri kinni p&uuml;&uuml;dnud ; s&otilde;prus t&otilde;i t&auml;htedelt h&otilde;bel&otilde;nga ja waimustus wirmalistelt wirwendawaid weerekesi ; walu kandis k&auml;ekestel &otilde;rnad &auml;mbliku w&otilde;rgud , millede k&uuml;ljes pisaratena kastetilgad rippusiwad ; uhkus t&otilde;i p&otilde;hjapiirilt k&uuml;lmi , walgeid lumekibemeid ja kadedus altmaa kollaseid , p&otilde;letawaid s&auml;demeid - - - ja nii t&otilde;iwad nad k&otilde;ik , k&otilde;ik w&auml;simata , iga&uuml;ks ikka j&auml;lle midagi uut , waheldawat . 
 - Ja emakese elu kangas l&auml;ks ikka kirjumaks ja s&auml;rawamaks - ja emakese elu n&auml;gu ikka heledamaks ja r&otilde;&otilde;msamaks . 
 Ja w&auml;ikesed waimud l&auml;ksiwad ikka &uuml;lemeelsemaks ja ettewaatamataks . 
 Peagi t&auml;itis nende elaw tegewus ja k&otilde;law naer terwet koda . 
 P&auml;ike piilus pilwede tagant w&auml;lja ja j&auml;i siis huwitusega kirjut kangast wahtima . 
 Ja terwe t&ouml;&ouml;koda oli t&auml;is walgust ja s&auml;ra ja elawust ! 
 - - S&auml;&auml;l &auml;rkas m&otilde;istus ! 
 Kohmetanult , alles uniselt , waatas ta ringi . 
 S&auml;ra ja walgus pimestasiwad ta silmi . 
 Ta astus komistades m&otilde;ne sammu . 
 H&auml;dah&uuml;&uuml;ded ! 
 - kilgatused ! 
 - nutt ! 
 - Ta oli emakese elu w&auml;ikeste laste warbakeste ja jalakeste p&auml;&auml;le astunud . 
 Himunult jooksiwad k&otilde;ik laiali . 
 P&auml;ike aga p&ouml;&ouml;ras pahandatult j&auml;lle pilwe taha tagasi . 
 M&otilde;istus waatles tusaselt oma magamise ajal rikutud kangast . 
 Kangast , mis enne nii &uuml;hew&auml;rwiline , &uuml;hetaoline , sile ja puhas oli olnud ! 
 Kui narrikas kirju n&auml;gi ta n&uuml;&uuml;d w&auml;lja ! 
 Kui palju waewa kulus &auml;ra , seda paha parandada ! 
 Ta tahtis hoolega k&otilde;ik w&otilde;&otilde;rad kirjad w&auml;lja noppida . 
 - Kuid emake elu keelas kanga k&uuml;lge puutumast - paha kuidagi parandamast . 
 K&uuml;ll w&otilde;lli &uuml;mber m&auml;ssitult ajaga isegi k&otilde;ik kaob . 
 - - Ja m&otilde;istus istus j&auml;lle nurka woki taha ja teeb k&auml;&auml;wekesi . 
 Ja elu kudub oma tumehalli kangast edasi , tumeda , tusase n&auml;oga , tumedas , t&uuml;hjas t&ouml;&ouml;kojas . 
 Ning w&auml;ljas on taewas tume ja tusane . 
 - K&otilde;ik waikib . 
 Ainult woki &uuml;hetaoline wurin on kuulda ja wahel sekka k&otilde;lawad &uuml;hetaolises taktis soa l&ouml;&ouml;gid . 
 All . 
 On ometi ikka koguni teine asi , kas inimene &uuml;lewalt maha kukub ehk ise maha astub - nii ettewaatlikult - redelit m&ouml;&ouml;da . 
 Esimesel korral on ta mitu aega haige , k&otilde;ik luuliikmed walutawad - m&otilde;ni ehk j&auml;&auml;b koguni eluks ajaks sandiks . 
 Teisel korral on ta all , katsub oma liikmeid : natuke w&auml;sinud nad on - ega k&auml;ik pilwedel just kerge polnud - aga k&otilde;ik terwed . 
 - Ta waatab &uuml;les , kuhu ta igal ajal redelit kaudu j&auml;lle tagasi minna w&otilde;ib , kui aga tahab . 
 - K&otilde;ik on nii h&auml;&auml; - nii m&otilde;istlik ! 
 Arusaamata lugu ! 
 See on just kui m&otilde;ne sortsilase paha nali : M&otilde;istuse redeli abil sai k&uuml;ll &uuml;lewalt alla tulla , aga sedasama redelit m&ouml;&ouml;da enam &uuml;les ronida - ei saa . 
 Luule tiiwad aga on &uuml;lesse j&auml;&auml;nud ! 
 Kas ei olnud kukkumine ometi parem ? 
 K&uuml;ll murdusiwad tiiwad s&auml;&auml;ljuures , aga ajaga paranesiwad ikka j&auml;lle - kuid n&uuml;&uuml;d ! ? 
 - Kas peaks k&uuml;ll koguni uued kaswama ? 
 Puuris k&otilde;ik . 
 W&otilde;&otilde;ramaa loomade n&auml;itus . 
 Ilusad saleda kehaga tiigrid ja leopardid - uhked l&otilde;wid - kanged karud - edewad ahwid ja weel palju , palju teisi ! 
 K&otilde;ik puurides , raud puurides kinni . 
 Nad k&auml;iwad wahetpidamata kitsas ruumis edasi tagasi - ikka edasi tagasi - augukest otsides , kust w&auml;lja p&auml;&auml;seda w&otilde;iks . 
 Kuid puurid on kindlasti ehitatud . 
 Ei ole s&auml;&auml;lt p&auml;&auml;semist . 
 Nii k&auml;iwad nad juba aastaid , palju aastaid ikka edasi tagasi - . 
 Et nad s&auml;&auml;ljuures weel hulluks pole l&auml;inud ! ! 
 Tuimaks on nad j&auml;&auml;nud . 
 Tuim ja w&auml;sinud on nende pilk , endisest metsikusest pole s&auml;&auml;l j&auml;lgegi enam . 
 Aga siisgi astuwad nad ikka weel masinliselt edasi tagasi - edasi tagasi - p&auml;&auml;semist otsides . 
 - Ja puuride ees seisab rahwahulk . 
 &Uuml;hed naerawad ja pilkawad nende weidrate , abita liigutuste &uuml;le - neil on h&auml;&auml; meel , et metsalised neile kallale ei p&auml;&auml;se . 
 Teised awaldawad k&uuml;ll kahetsust ja kaastundmust selle piina kohta , aga - need raud puurid kord pihuks ja puruks peksa ja nad w&auml;lja lasta - seda m&otilde;tet pole wist kellegile tulnud . 
 - Ja ometi : mulle ta tuli ! 
 Kuid niisuguseid m&otilde;tteid ei tehta teoks . 
 - - 
 Ja ma waatlen loomade n&auml;itusel olewat rahwast . 
 Suurem osa liht , harimata rahwas . 
 Ja ma n&auml;en j&auml;llegi hulk raud puurisid . 
 Puurid , mida olud ja &uuml;lekohus ehitanud on . 
 Ja nende sees loomad , kes niisamuti rahutult edasi tagasi sammuwad . 
 &Uuml;hed weel t&auml;is noorust ja eluj&otilde;udu , kiristawate hammastega ja kirgawate silmadega ; teised juba tuimad ja arusaamata , ainult weel mehaniliselt edasi tagasi astudes . 
 Ka nemad ihkawad wabaduse , wabastawate muudatuste j&auml;rele . 
 - Ja siin ja s&auml;&auml;l on raud puuride raksumist kuulda ja julgeid , lootust &auml;ratawaid h&otilde;iskeh&uuml;&uuml;deid - - . 
 Need aga , kes puuride ees seisawad , waatawad ka siin , &uuml;hed pilgates ja naerdes , teised kaastundmuse ja huwitusega p&auml;&auml;lt - m&otilde;ned aga kahwatawad ja w&auml;risewad - . 
 Kuid weel peawad puurid ! 
 - - 
 Ja ma waatan oma hingesse . 
 S&auml;&auml;l seesama lugu : Rida raud puurisid . 
 Neid on kombed ja haridus ja teadus ja ei tea , mis weel k&otilde;ik , sinna ehitanud . 
 Puurides aga on k&otilde;ik loomulikud tunded ja ihad wangis . 
 Ka nemad astuwad alal&otilde;pmata edasi tagasi - ikka edasi tagasi - wahel sekka metsikult puuride raud lattisid raputades . 
 Kuid nad ei p&auml;&auml;se w&auml;lja - nad ei tohigi w&auml;lja p&auml;&auml;seda ! 
 Seda hirmsat segadust , mis siin s&uuml;nniks - ! 
 Ma w&auml;risen , kui selle p&auml;&auml;le m&otilde;tlen - - ja ometi - kuidas ma k&otilde;ik seda lugupeetud h&auml;&auml;d , kelle j&auml;rele ihaldatakse , keda minagi otsinud ja p&uuml;&uuml;dnud olen , kuidas ma k&otilde;ik neid kombeid , seda haridust ja teadust ja muud k&otilde;ik wihkan ! 
 - Ah , kuidas ma neid wihkan ! 
 Inimeste saatused . 
 Kui taewataat maailma loonud oli , tegi ta enesele suure , suure raamatu . 
 Selle raamatu sisse kirjutas ta k&otilde;ige inimeste saatused ette walmis . 
 Iseenesest m&otilde;ista polnud s&auml;&auml;l midagi paha sees , ei kurbtust , ei leina , ei walu , ei igatsust ; k&otilde;ik oli ilus ja h&auml;&auml; ning armas , kui p&auml;ikesepaisteline kewadene p&auml;ew . 
 Iga lehe p&auml;&auml;l aga oli kahe inimese saatus &uuml;hes koos . 
 Wanapagan aga arwas niisuguse igawese &otilde;nne ja &otilde;ndsuse igawa olewat . 
 Ja &uuml;hel &ouml;&ouml;l warastas ta raamatu &auml;ra , rebis lehed pooleks ja puistas neid &uuml;le ilma laiali . 
 Kui taewataat hommikul n&auml;gi , mis juhtunud oli , saatis ta sedamaid inglid w&auml;lja , et need lehed j&auml;lle kokku korjaksiwad , ja raamatu &auml;ra parandaksiwad . 
 See t&ouml;&ouml; aga oli nii suur ja waewaline , et inglikesed sellega weel t&auml;nini walmis pole saanud . 
 Ikka alles otsiwad nad hoolega igalt poolt lehtede pooli ja kliisterdawad neid kokku . 
 Need kaks hinge aga , kellede saatus &uuml;he lehe p&auml;&auml;l seisis , tunnewad oma elu ainult pooliku olewat ja igatsewad alatasa teine teise j&auml;rele , niikaua kuni inglid m&otilde;lemad lehe pooled leidnud ja kokku pannud on . 
 Ja selle t&ouml;&ouml; juures juhtub ka kole palju segadusi : Nii kui tuttaw , on suur hulk inglitest alles koguni w&auml;ikesed , ei m&otilde;ista lugeda ega kirjutada . 
 Et wanapagan aga ikka mitu lehte korraga pooleks rebis , siis s&uuml;nniwad ka paljud waled pooled kokku , ja w&auml;ikesed inglikesed , kes sisust aru ei saa , seawad k&otilde;ik kokku , mis w&auml;hegi kokku l&auml;heb . 
 K&uuml;ll peawad suuremad , targemad w&auml;ikeste t&ouml;&ouml; &uuml;le walwama . 
 Neil pole aga w&otilde;imalik k&otilde;ike j&auml;rel waadata . 
 M&otilde;ni on ehk ka natuke hooletu . 
 M&otilde;ni on aga liig piinlik . 
 Ta katsub ja seab lehti mitu ja mitu korda kokku , lahutab j&auml;lle , walib uued , lahutab needgi ja kisub m&otilde;nikord koguni juba kokkukliisterdatud j&auml;llegi lahti . 
 On ka lehepooli , kelle jaoks &uuml;ksgi teine ei s&uuml;nni , sest tuul on teise poole nii kaugele &auml;ra kandnud , et isegi inglid teda enam ei leia . 
 Ja inimesed , kelle saatust taewas nii suure hoolega ja waewaga lapitakse , urisewad ja nurisewad weel p&auml;&auml;legi , et taewataat nende wastu kare ja armuta olewat - neile paha saatuse walmistanud . 
 Kokkupandud lehti k&auml;ib aga wanapagan wahete wahel lugemas ja mida kirjumaid ja p&ouml;&ouml;rasemaid lugusid ta leiab , seda suurem on ta l&otilde;bu . 
 Juhtub . 
 Weider &auml;pardus juhtus mulle hiljuti : Istun &otilde;htul &uuml;ksinda omas toas ja t&ouml;&ouml;tan . 
 Rutuline t&ouml;&ouml; , peab homseks walmis saama ! 
 Wahete wahel lendawad m&otilde;tted t&ouml;&ouml; juurest &auml;ra kaugele . 
 Kuid , pole mul aega unistamiseks : ma kutsun nad j&auml;lle ruttu tagasi . 
 T&ouml;&ouml;tan nii t&uuml;kk aega . 
 Korraga kuulen : s&otilde;nawahetus , t&uuml;li , &auml;ge riid ! 
 Kuulatan : mis on ? 
 M&otilde;istus tunnetega t&uuml;lis - ei saa nendest kuidagi jagu . 
 M&otilde;istus waeseke &uuml;ksinda , kuna tundeid palju on - suurem nendest igatsus . 
 P&otilde;rutan jalaga wastu maad ja palun rahu . 
 Egas ma ometi nende p&auml;rast oma t&ouml;&ouml; pooleli j&auml;tta ehk terwe &ouml;&ouml; &uuml;lewal istuda ei taha ! 
 - Ei m&otilde;ju see &uuml;htegi . 
 Siis l&auml;heb mul s&uuml;da p&auml;ris t&auml;is , kargan &uuml;les , haaran esimese t&uuml;litajatest , kes mulle just pihku juhtub , kinni ja wiskan ta uksest w&auml;lja , p&ouml;&ouml;ningu trepist - minu tuba on muidugi m&otilde;ista katuse all - kolinal alla . 
 Astun tuppa tagasi . 
 Toas ilus rahu . 
 Aga t&ouml;&ouml; , mida j&auml;lle k&auml;sile w&otilde;tan , ei edene siisgi . 
 W&otilde;ib olla sellep&auml;rast , et w&auml;ljast , alt walus hoigamine kostab . 
 L&auml;hen siis waatama , kas kurjategija palju wiga saanud ja kes ta &otilde;ieti on ? 
 N&auml;en : olen m&otilde;istuse w&auml;lja wisanud ja tema , waeseke , p&auml;ris uimaselt , hoigades maas . 
 Kannan ta ettewaatlikult tuppa tagasi , teen talle nurka pehme aseme ja katsun teda j&auml;lle t&auml;iele elule &auml;ratada . 
 K&otilde;ik asjata . 
 N&uuml;&uuml;d lamab ta nii juba mitmed p&auml;ewad liikumata maas - hoigab ainult haledasti . 
 Ja mina olen t&auml;iesti tunnete w&otilde;imu all . 
 T&ouml;&ouml;tada enam kuidagi ei saa , m&otilde;tted pole sugugi enam kodus . 
 Igatsus - tunnetest w&otilde;imsam - saadab nad ikka j&auml;lle &auml;ra kaugele - kaugele - . 
 Ma kardan pimedust . 
 K&uuml;ll oli h&auml;&auml; olla , kui p&auml;ike paistis ! 
 Aga p&auml;ike l&auml;ks looja . 
 Ja nurkadest , kus ta p&auml;ewal warjus oli , roomas pimedus w&auml;lja . 
 Kole , rusuw pimedus . 
 Ta laotas ennast ikka rohkem ja rohkem laiali . 
 Juba sirutas ta oma tondilised k&auml;ed minugi j&auml;rele . 
 W&auml;risedes otsisin k&uuml;&uuml;nalt - otsisin - leidsin &uuml;he otsakese ja s&uuml;&uuml;tasin p&otilde;lema . 
 Kuid w&auml;ike walgus m&otilde;jus ainult w&auml;he , ikka oli suurem osa mu toast pimeduse w&otilde;imuses . 
 Ma otsisin edasi . 
 Siit ja s&auml;&auml;lt leidsin weel m&otilde;ne . 
 Oli kirju kogu , mis mul l&otilde;puks koos oli . 
 S&auml;&auml;l oliwad w&auml;ikesed w&auml;rwilised wahak&uuml;&uuml;nlad ; pool-p&otilde;lenud raswak&uuml;&uuml;nlad , mis rotid osalt &auml;ra n&auml;rinud oliwad ; ennemalt walged , aga n&uuml;&uuml;d tolmust m&auml;&auml;rdinud ja halliks l&auml;inud stearink&uuml;&uuml;nlad - isegi &uuml;ks kirikuk&uuml;&uuml;nla otsake ei puudunud . 
 Ma s&uuml;&uuml;tasin nad k&otilde;ik p&otilde;lema . 
 Iga k&uuml;&uuml;nlaga kaswas walgus . 
 P&auml;ikese walgus pole ta aga ammugi weel mitte . 
 Teie aga k&uuml;site : Kas mul j&otilde;ulud on ehk mis r&otilde;&otilde;mupidu ma p&uuml;hitsen ? 
 J&otilde;ulud ! ? 
 - R&otilde;&otilde;mupidu ! ? 
 - Teie lollid ! 
 Ma kardan pimedust ! 
 Elu . 
 Meie ees suur lage w&auml;li , otsatu - &auml;&auml;reta , t&uuml;hi , nii kaugele , kui silm ulatab . 
 See on elu . 
 Sellest peame meie l&auml;bi sammuma . 
 Ja meie ei kohku , meie ei astu hirmunult tagasi , sest meie tunneme eneses l&otilde;pmata j&otilde;udu olewat , k&otilde;ik seda t&uuml;hjust t&auml;ita . 
 Julgelt asume t&ouml;&ouml;le . 
 Meie k&uuml;lwame wilja ja istutame puid , meie kogume kiwa ja ehitame hooneid . 
 Kui meie ka ise sellest kasu ei saa - aga meie j&auml;reltulejatel saab kergem olema elust l&auml;bi k&auml;ia . 
 Meie taga aga langeb wili koristamata kokku , puud kuiwawad &auml;ra ja hooned lagunewad - tihti juba meie k&auml;te all - waremeteks . 
 Kuid meie ei pane seda t&auml;hele , samm-sammult edasi astudes t&ouml;&ouml;tame w&auml;simatalt edasi . 
 Elu l&otilde;pul waatame tagasi : Meie ees otsatu suur , rusude ja waremetega kaetud w&auml;li . 
 Ja waremete &uuml;mber wast kaswatas m&auml;lestus rohelised w&auml;&auml;nkaswud , kahwatanud &otilde;itega . 
 Aga seda n&auml;eme ainult meie . 
 Meie j&auml;reltulejad n&auml;ewad j&auml;llegi ainult t&uuml;hja , lagedat w&auml;lja - otsatu - &auml;&auml;reta . 
 - See on elu ! 
 Kolli kartis mu kangelane . 
 Kullas ja purpuris s&auml;ras loodus . 
 Heledalt paistis p&auml;ike . 
 Ja p&auml;ikese paistel k&otilde;ndisime meie , minu seltsiline ja mina . 
 Minu wennaks nimetas ta ennast . 
 - Ja ta tahtis minuga &uuml;hes tulla - igale poole : metsa pimedusse - &uuml;lesse taewalaotuse alla ja s&uuml;gawamasse s&uuml;gawusse . 
 Minu wend - minu kangelane ! 
 - 
 Ma w&otilde;tsin ta enesega - &uuml;lespoole : Meie t&otilde;usime ikka k&otilde;rgemale ja k&otilde;rgemale - &uuml;le pilwede piiri . 
 Kuid mida k&otilde;rgemale meie j&otilde;udsime , seda w&auml;iksemaks ja j&otilde;uetumaks j&auml;i mu wend . 
 Oli , kui oleks ta puhta , w&auml;rske &otilde;hu k&auml;es kokku kuiwanud . 
 Ehk oli see tee raskus , mis teda k&auml;ngu kiskus , nii kuis eluraskused seda wahel w&auml;ga wana inimestega teewad ? 
 Ta w&auml;sis . 
 - Ma toetasin - kandsin teda . 
 Aga mida w&auml;iksemaks ta j&auml;i , seda raskemaks ta l&auml;ks . 
 Ma ei suutnud teda enam edasi kanda . 
 Ma pidin teda kas kukkuda laskma ehk tagasi p&ouml;&ouml;rama . 
 - Ja ma p&ouml;&ouml;rasin tagasi , sest ta oli mulle armsaks saanud - minu w&auml;ike wennake ! 
 - 
 Kui ta j&auml;lle igap&auml;ewase maapinna p&auml;&auml;l seisis , kosus ja kaswis ta ruttu - minu kangelane ! 
 Meie sammusime metsa poole . 
 - P&auml;ike oli imeliku naeratusega looja l&auml;inud . 
 Taewal s&auml;rasiwad t&auml;hed ja paistis kuu , wahete wahel warjas neid pilweke . 
 Metsas k&otilde;ik waikne , aga t&auml;is saladuslist elu . 
 - Kuiwanud lehed sahisesiwad meie jalgade all ja wahete wahel h&uuml;&uuml;dis kaugemal &ouml;&ouml;kull - kaebawalt - pilkawalt . 
 - Kuulmata uduwarjudena lippasiwad puude wahel metsapiigad sinna - t&auml;nna . 
 Mu wend sammus koguni minu ligidal , kui tahaks ta mind k&otilde;ige paha eest kaitseda . 
 J&auml;lle warjas pilw kuud . 
 L&auml;bi pimeduse &ouml;&ouml;kulli h&uuml;&uuml;e - ehk oli see m&otilde;ni metshaldjas ! ? 
 Wallatult , &uuml;lemeelselt h&otilde;ikasin ma wastu . 
 Tuuluke sahises kuiwades lehtedes - w&otilde;i oliwad need kerged rutulised sammud ? 
 - Ma kuulatasin ja h&otilde;ikasin weel kord . 
 &Ouml;&ouml;kul wastas - kaja wastas - meie &uuml;mber sahin , sosistamine , sala naer - . 
 Koguni ligi oli mulle wend nihkunud . 
 Ka tema sisistas , sala , palawikuliselt . 
 Mis ? 
 - Pool ta s&otilde;nadest kandis tuul eemale , pool kadus metsa elusse . 
 Aga ma aimasin - ma teadsin mis ta k&otilde;neles . 
 Naeratades waatasin talle silma - parajal silmapilgul oli kuu j&auml;lle pilwe katte alt w&auml;lja tulnud . 
 - Mu wenna n&auml;olt aga ei leidnud ma - - . 
 Mu kangelane oli kahwatanud - hirm - ahastus paistis ta silmist . 
 Hirwitades wahtis kuu alla - t&auml;hed w&auml;risesiwad naerust - metsapiigad kadusiwad pilkawa kilgatamisega - k&otilde;ik loodus naeris ! 
 Mu kangelane kartis - kartis kolli ! 
 - - Ja n&uuml;&uuml;d otsin ma s&uuml;gawamaid s&uuml;gawusi - aga &uuml;ksi . 
 Ma kogusin . 
 Elu pakkus mulle palju - rohkem kui korraga &auml;ra tarwitada j&otilde;udsin . 
 Ja ma kogusin m&otilde;tteid ja m&otilde;isteid , nii kui &otilde;isi kogutakse , et nendest p&auml;rga punuda - p&auml;rast , kui aega on ! 
 N&uuml;&uuml;d istun ma ja p&uuml;&uuml;an korraldada , mis ma kogunud olen . 
 Aga tunded on oma w&auml;rskuse kaotanud . 
 M&otilde;tted wahiwad mulle wastu kui kuiwanud lilled , millede k&uuml;lge ma puutudagi ei usalda , kartes , et nad tolmuks pudenewad . 
 - Ja ma aiman ka siin seda igawest t&otilde;de : Mis meie silmapilgul tarwitada ei suuda , on meile j&auml;&auml;dawalt kadunud . 
 Isegi , mis meie , kalliks pidades , s&uuml;ndsamat aega oodates , k&otilde;rwale paneme - k&otilde;duneb , laguneb . 
 Ma aiman weel rohkem aga se on nii kurb - nii troostita - - . 
 Tunnistus . 
 Ja elus pole ometi midagi muud , mille p&auml;rast elada maksaks , kui ainult armastus . 
 Ja kui ma armastust ei leidnud - &otilde;igem , kui armastus minust t&auml;hele panemata m&ouml;&ouml;da sammus , siis kuulutsin ma temale waenu . 
 Ma otsisin midagi teist , et seda sinna asemele , mis &otilde;iguse poolest ainult armastuse p&auml;ralt on , seada . 
 Narr , kes ma olin ! pole ju midagi , mis armastuse aset t&auml;ita suudaks ! 
 - 
 Igatsust armastuse j&auml;rele surmata tahtes , otsisin ma teadust ja tarkust , t&otilde;tt ja ilu , s&otilde;prust ja kuulsust - mis oleks k&uuml;ll olemas , mis ma mitte otsinud poleks ! 
 Ja ma otsisin k&otilde;iges ometi ikka ainult armastust . 
 - 
 Ma waatan pika tee p&auml;&auml;le , mille ma &auml;ra k&auml;inud olen , tagasi , waatan k&otilde;ige selle p&auml;&auml;le , mis ma kogunud olen : Kas selle p&auml;rast elanud olengi ! ? 
 K&otilde;rwale wisata , maha j&auml;tta tahaks ma k&otilde;ik ja siis weel kord w&auml;ikselt ja waeselt teekonda alustada ja siis armastust otsida - ainult armastust ! 
 - 
 Kes armastust tunnewad , &uuml;tlewad , ta k&auml;iwat h&auml;&auml;meelega h&auml;daohtlikuid teesid - s&uuml;gawatest kuristikkudest m&ouml;&ouml;da , milledesse h&otilde;lpsasti kukkuda w&otilde;ib . 
 - 
 Ma n&auml;gin oma saatust : ta on wana , waga eidekese sarnane , lahke , armsa n&auml;oga - aga kurjade , k&uuml;lmade silmadega . 
 Elu laened . 
 T&auml;is noorusej&otilde;udu , t&auml;is elutungi seisin ma elukaldal . 
 Ta woolas minu ees , pea tasases weelemises , pea k&otilde;rgele t&otilde;uswates laenetes - ikka waheldaw - ikka huwitaw . 
 Ma igatsesin temasse h&uuml;pata , p&otilde;hjani temasse tungida , tema laenetest ennast kiigutada ja kaasa w&otilde;tta lasta ! 
 - Ja siis olin ma , ei teadnud isegi kuidas , elusse sattunud . 
 Tasasel kiigutusel kandsiwad mind tema laened , &auml;gedas m&ouml;llus pillutasiwad nad mind &uuml;lesse ja alla . 
 W&auml;sinud olin ma wahel ja p&uuml;&uuml;dsin kaldale p&auml;&auml;seda . 
 Aga elu hoidis mind , ta laened kiskusiwad mind ikka j&auml;lle tagasi ja enesega kaasa . 
 - Ja n&uuml;&uuml;d on nad mind ometi ise j&auml;lle kaldale uhtunud - aga tardunult - k&uuml;lmalt - surnult - . 
 Kuidas kewade tagasi tuli . 
 M&auml;gedest ja metsadest - orgudest ja aasadelt kogusin ma &otilde;isi - palju - palju ! 
 Ma punusin neid p&auml;rgadeks ja sidusin kimpudeks ja wiisin nad k&otilde;ik oma armsamale . 
 Kerge naeratusega w&otilde;ttis ta nad wastu ja pani nad samase naeratusega k&otilde;rwale . 
 - Mu kirjud &otilde;ied oliwad talle t&uuml;hised , t&auml;htsuseta - ta ei teadnud nendega midagi p&auml;&auml;le hakata . 
 - 
 Loodus aga seisis kurwalt ja tumedalt , kui leinates . 
 Ma olin k&otilde;ik tema &otilde;ied &auml;ra korjanud . 
 K&uuml;ll w&auml;rwis mets omad lehed kirjuks ja puistas neid laiali , et seel&auml;bi puudust warjata . 
 Aga mahalangenud lehed kuiwasiwad ja kaotasiwad ruttu oma ilu . 
 Taewas kattis oma n&auml;gu pilwedega ja nuttis p&auml;ewad ja &ouml;&ouml;d . 
 Tuul kaebas ja hulus walju h&auml;&auml;lega . 
 Siis oli s&uuml;gise . 
 - 
 Ja ka mina olin kurb ja leinasin - kaua - kaua . 
 Siis aga w&otilde;ttis wiha minu &uuml;le w&otilde;imust - wiha leina ja kurbtuse wastu . 
 Ja ma t&otilde;rjusin neid enesest eemale - ma tahtsin j&auml;lle r&otilde;&otilde;mus olla - ennast tumedast walust t&auml;iesti wabastada - k&otilde;ige kurbtuse p&otilde;hjuseid h&auml;witada . 
 Ma w&otilde;tsin oma armsamalt hoolimata k&otilde;rwalej&auml;etud p&auml;rjad ja &otilde;iekimbud - kiskusin k&ouml;itwad sidemed lahti ja puistasin &otilde;ied &uuml;le ilma laiali . 
 Neid oli palju - palju - rohkem , kui ma arwanud olin ! 
 Ja nad t&auml;itsiwad metsad ja m&auml;ed , orud ja aasad ! 
 - Ja siis oli kewade ! 
 Wirmaliste wehklemine . 
 See oli kord minu lapsep&otilde;lwes . 
 Ma seisin &otilde;htu hilja &otilde;ues . 
 Korrada l&otilde;i taewaserw punetama ja loitma . 
 Ehmatanult jooksin ma tuppa : &ldquo; Taat , taat ! tulekahju ! &rdquo; 
 Taal astus minuga w&auml;lja , waatles leegitsewat puna ja kostis siis rahulikult : &ldquo; See pole ju muud , kui wirmaliste wehklemine . &rdquo; 
 Wirmaliste wehklemine ! 
 Imestawa huwitusega j&auml;in ma seda looduse imet waatama . 
 Ja iga kord , kui ma nooruse waimustuse leekisid loitmas n&auml;en ja arad hinged neid hirmunult kustutada p&uuml;&uuml;awad , ehk kui elawad waimud s&auml;rawaid s&auml;demeid laiali puistawad ja kohkunult arwatakse , terwe hing p&otilde;leb h&auml;witawas tules , siis tahaksin taadi kombel waigistades lausuda : &ldquo; See pole ju muud , kui wirmaliste wehklemine . &rdquo; 
 P&otilde;lluharijad . 
 Ma waatasin p&auml;&auml;lt , kuidas nad &uuml;hist p&otilde;ldu harisiwad . 
 Suure iseteadwusega rakendasiwad nad hobused adra ette ja asusiwad t&ouml;&ouml;le . 
 Iga adra ees leiduwa kiwikese t&otilde;stsiwad nad hoolega &uuml;les ja wiskasiwad k&otilde;rwale - k&otilde;rwal k&uuml;ndja adra ette , kes neid s&auml;&auml;lt , niipea kui tema ader kiwi k&uuml;lge puutus , j&auml;lle tagasi teise adra ette wiskas . 
 Samm-sammult j&otilde;udsiwad nad ikka waewalisemalt edasi , sest kiwide hulk adra ees kaswas ja l&otilde;puks polnud terwe p&otilde;lluharimine muud , kui wastastikune kiwidega loopimine . 
 - 
 Kannaksiwad nad kiwid p&otilde;llu &auml;&auml;rde , ning aja jooksul kerkiks nendest kindel aed , et naabri sead sisse ei p&auml;&auml;seks nende p&otilde;ldu sonkima . 
 Aga nad ei taha ! 
 Rahwas t&otilde;i ohwrid ... 
 Rahwas t&otilde;i ohwrid oma jumalatele . 
 Ja preestrid ja &uuml;lempreestrid , kui jumalate asemikud , paniwad raswasemad t&uuml;kid omale ja oma perekondadele k&otilde;rwale . 
 J&auml;tised aga p&otilde;letasiwad nad &auml;ra jumalatele &ldquo; armsaks haisuks &rdquo; . 
 Oh , nad oliwad targad , nad teadsiwad , et p&otilde;letatud ohwrid kellegile kasu ei too . 
 Ja jumalad &otilde;nnistasiwad preestrisid ja nende peret nende tarkuse p&auml;rast , et nende k&auml;si h&auml;sti k&auml;is . 
 Aga rahwast ei &otilde;nnistanud nad tema rumaluse p&auml;rast mitte . 
 Aga rahwas ei w&auml;sinud weel rohkem ohwrid toomast , et jumalate wiha lepitada .
 Killud 
 P&auml;ra&szlig;t p&auml;ike&szlig;e t&otilde;u&szlig;u . 
 Sugu l&auml;hema&szlig;t minewiku&szlig;t . 
 Weel Taara tammikutes On kuulda kanget h&auml;&auml;lt : K&otilde;ik ennemui&szlig;t&szlig;ed tuuled Weel pole kadund &szlig;&auml;&auml;lt . 
 C. R. Jakob&szlig;on 
 Eesti priius oli nelik&uuml;mmend&uuml;ks aastat wanaks &szlig;aanud ; k&auml;es oli 1860 aasta kewade . 
 P&auml;ike oli lume ju &auml;ra &szlig;ulatanud ja maapinna tahedaks teinud . 
 Noor rohi hakkas oma nina mullap&otilde;ue&szlig;t ju n&auml;htawale ajama ja e&szlig;ime&szlig;ed kewadelilled ehti&szlig;iwad aa&szlig;a . 
 L&otilde;oke&szlig;ed l&otilde;&otilde;rita&szlig;iwad k&otilde;rgel taewa all lustilugu&szlig;id ja &otilde;rn tuule &otilde;hk lehwis nagu &szlig;iidik&auml;tel &szlig;ilitades &uuml;le &auml;rkawa maa pinna . 
 Nii oli lugu loodu&szlig;ega . 
 Tei&szlig;iti &szlig;&uuml;dametega . 
 Kurb oli pilt , mida Eesti elu e&szlig;iteles . 
 Kurwad oliwad elanikud . 
 Raske r&otilde;hk r&otilde;hus rinda ka weel p&auml;ra&szlig;t koorma kerkimista , p&auml;ra&szlig;t la&szlig;u langemista , p&auml;ra&szlig;t orju&szlig;e ot&szlig;ada . 
 Kubjakepi keerutu&szlig;ed polnud weel &szlig;aanud meelesta minna , m&otilde;tete&szlig;t met&szlig;a m&otilde;lkuneda . 
 Wabamaks oli &szlig;aanud k&uuml;ll kehalik liikumine , waimlik r&otilde;hk r&otilde;hus ikka weel . 
 Ainult &szlig;iin ja &szlig;&auml;&auml;l hingati ju wabamalt ja taewat&uuml;tar Lootus hakkas ju nii m&otilde;ndagi rinda r&otilde;&otilde;m&szlig;amas taktis tuk&szlig;uma panema : 
 Agarate &auml;ratu&szlig;el , Wirgemate wirutu&szlig;el , Tublimate toetu&szlig;el . 
 Postipapa puhus pa&szlig;unat : &ldquo; &Auml;rgake , taaralaste taimed ! &rdquo; 
 Hakati &szlig;ilmi h&otilde;&otilde;rumaie , S&otilde;ba&szlig;ida &szlig;&otilde;&otilde;ritama , Kulmu&szlig;ida kergitama , &Auml;ratu&szlig;e h&auml;&auml;lta kuulma . 
 Udu lahkus , uni kadus , &uuml;hes lootu&szlig;ega hakkas ka julgus j&auml;lle p&otilde;ue pai&szlig;utama . 
 T&otilde;u&szlig;is julgus , t&auml;rkas tuli , Elutuli tuhinalla P&otilde;ue&szlig;t j&auml;lle p&auml;&auml;&szlig;ewale ... 
 Hakati m&otilde;tlema eda&szlig;i , Sammu &szlig;&otilde;udewale &szlig;eadma , Et &szlig;ee p&otilde;lwe paranek&szlig;i , Et &szlig;ee elu edenek&szlig;i , Waimgi leiaks enam walgu&szlig;t ! 
 Jutt oli w&auml;lja l&auml;inud , m&otilde;isnikud hakata talu&szlig;id m&uuml;&uuml;ma . 
 Kus ial kaks ehk kolm mee&szlig;t kokku &szlig;aiwad , oli &szlig;ee iga&uuml;he &szlig;uus . 
 Kohta tahtis iga&uuml;ks , kuid k&otilde;ik ei julenud awalikult oma m&otilde;tteid awaldada . 
 Se&szlig;t palju oli kartjaid ja kahtlejaid , kes &uuml;tle&szlig;iwad , &szlig;ee ei olla muud , kui ainult uus kawalus m&otilde;isnikkude poolt , kes rahwa&szlig;t &szlig;edawii&szlig;i uuesti oma w&otilde;imu alla tahta &szlig;aada . 
 Kaua kaheldi ja peeti aru , kaua kardeti ja k&otilde;heldi , kuni wiimaks m&otilde;ned agaramad mehed ilmu&szlig;iwad ja teistele oma julgu&szlig;ega eeskuju andma hakka&szlig;iwad . 
 See m&otilde;jus . 
 Nagu uus , w&auml;rskem weri woolas n&uuml;&uuml;d nii m&otilde;negi k&otilde;hkleja &szlig;&uuml;dames&szlig;e . 
 Hakati aru &szlig;aama , et asjal t&otilde;&szlig;i taga oli . 
 Ka oli ju &szlig;iit ja &szlig;&auml;&auml;lt kuulda , et &szlig;ee ja &szlig;ee oma koha ju olla &auml;ra o&szlig;tnud ja k&auml;&szlig;iraha &szlig;is&szlig;e maksnud . 
 O&szlig;tmine oli &szlig;el korral kerge . 
 Rohkem oli tarwis julgu&szlig;t kui raha . 
 Kel &szlig;&uuml;dikam &szlig;&uuml;da rinnus ja rahakotis rublat 50-100 raha , w&otilde;is julgesti m&otilde;i&szlig;as&szlig;e minna ja oma talu p&auml;ri&szlig;eks osta . 
 Herra w&otilde;lg j&auml;eti prot&szlig;endi mak&szlig;una aasta wii&szlig;i ta&szlig;uda , &szlig;amati pangaw&otilde;lg , nii et umbes kolmek&uuml;mnekuue aasta jook&szlig;ul k&otilde;ik w&otilde;is w&auml;lja makstud olla . 
 Ja maa hind ? 
 Oli ainult 75-100 rubla taaler ! 
 &Uuml;hes talude o&szlig;tmi&szlig;e ja &szlig;ellega &uuml;hendu&szlig;es &szlig;eiswa majandusli&szlig;e edenemi&szlig;ega hakkas ka waimuelu edenema : kirikherrade kihutu&szlig;el , targemate tahtemi&szlig;el , paremate p&uuml;&uuml;demi&szlig;el , tublimate toetu&szlig;el . 
 Hakati koolielu kohendama , koolisk&auml;imi&szlig;t &szlig;undusli&szlig;eks tegema . 
 Haridu&szlig;ep&auml;ike hakkas priskemal palgel pai&szlig;tma . 
 Silmaring laienes . 
 Kodus aga : 
 Tehti t&ouml;&ouml;da , murti maada . 
 Tehti k&uuml;ti&szlig;t k&uuml;llali&szlig;elt , P&otilde;llulappi laiali&szlig;elt : S&ouml;endati &szlig;&ouml;&ouml;dimaada , P&otilde;letati p&otilde;llumaada , A&szlig;umaada aa&szlig;a&auml;&auml;re&szlig;t , Nurmemaada n&otilde;mmen&otilde;lwa&szlig;t , Karjamaada kaa&szlig;ikusta . 
 Kes&szlig;e k&uuml;ndis k&uuml;llali&szlig;elt , K&uuml;lwas &otilde;igel k&uuml;lwiajal , See &szlig;ai rooga rohkel k&auml;el , Suured &szlig;aagid &szlig;alwedes&szlig;e ; Ta&szlig;us targu taluw&otilde;la , M&otilde;i&szlig;a m&otilde;&otilde;dud , panga p&auml;ri , Ja n&uuml;&uuml;d elab kui i&szlig;anda Oma ta&szlig;utud talus&szlig;a , Oma ostetud hoones&szlig;a. ... 
 Kes aga kahtles kallil ajal , Uinus olwis ostuajal , See n&uuml;&uuml;d r&auml;ndab r&auml;gastikus ; Weereb kui kiwi ke&szlig;alla , Kell ' ei ial kaswa &szlig;ammalt . 
 Kalli kodumaa rajalla Pe&szlig;apaika tal ei ole , Kuhu w&otilde;iks ta p&auml;&auml;da panna , Kehaliikmeid &szlig;irutada ... 
 &ast; &ast; &ast; 
 Maantee l&auml;hedal , mis &uuml;le Emaj&otilde;e Pika&szlig;illalt Taaralinna poole tuleb , &szlig;ei&szlig;ab kena kaa&szlig;iku k&otilde;rwal Salu talu , mis oma &szlig;uure &otilde;unapuuaia , kauniste hoonete ja n&auml;gu&szlig;a &uuml;mbru&szlig;e poole&szlig;t igale m&ouml;&ouml;da&szlig;&otilde;itjale t&auml;ht&szlig;alt &szlig;ilma paistab . 
 Polegi ime , et ta nii &szlig;ilma torkab . 
 On tema kallal ju ometi 41 aastat k&auml;rmed k&auml;ed t&ouml;&ouml;d teinud , parandades , uuendades , ta&szlig;udes , t&otilde;stes . 
 Nelik&uuml;mmend&uuml;ks aastat on pikk aeg ja &szlig;elle jook&szlig;ul peab iga mehe p&otilde;lw paranema , kel w&auml;hegi mehemeelt p&auml;&auml;s ja mehewerd &szlig;&uuml;dames on ja kes - eda&szlig;i p&uuml;&uuml;ab . 
 Ja Salu peremehed on eda&szlig;i p&uuml;&uuml;dnud , wi&szlig;alt , k&otilde;igi&szlig;t takistuste&szlig;t hoolimata . 
 Teadmine , et nad oma h&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;ta&szlig;iwad , ja n&auml;gemine , et nende p&otilde;lw &szlig;elle l&auml;bi iga aastaga paranes , oliwad neile kihutajateks . 
 N&uuml;&uuml;d on ta&szlig;utud taluw&otilde;lad : m&otilde;i&szlig;am&otilde;&otilde;dud , panga p&auml;ri , ja n&uuml;&uuml;dne peremees w&otilde;ib elada &ldquo; kui i&szlig;anda oma ta&szlig;utud talus&szlig;a , oma ostetud hoones&szlig;a . &rdquo; 
 Sel ajal , mille&szlig;t meie jutt r&auml;&auml;gib , k&uuml;kitas kena kingu jalal , kus n&uuml;&uuml;d ilus laastukatu&szlig;ega elumaja &szlig;ei&szlig;ab , mille kahe&szlig;t kor&szlig;tna&szlig;t &szlig;uits lustilikult &uuml;les taewa poole t&otilde;u&szlig;eb , wana , kor&szlig;tnata majaloks , mille &szlig;is&szlig;ewajunud &otilde;lekatus&uuml;htla&szlig;i elumaja , rehetuba , karjalauta ja talli oma all warjas . 
 Oli parajasti l&otilde;unaaeg ja wana Salu T&otilde;nis istus oma nae&szlig;e Tiiu ja poja Jaagu &szlig;elt&szlig;is madalas &szlig;uit&szlig;utares . 
 Nende ees madala p&otilde;lwek&otilde;rgu&szlig;e j&auml;ri p&auml;&auml;l &szlig;ei&szlig;is &szlig;uur anum , mille&szlig;t nad &szlig;uurte puulu&szlig;ikatega kordami&szlig;i k&ouml;rti w&otilde;t&szlig;iwad , haganaleiba k&otilde;rwale hammustades . 
 S&otilde;nalau&szlig;umata k&auml;i&szlig;iwad k&auml;ed ja mat&szlig;uta&szlig;iwad &szlig;uud . 
 K&otilde;igil oli &uuml;hine m&otilde;te , kuid kellegil ei n&auml;idanud lusti olewat kalli&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;giaega rai&szlig;ata ja oma m&otilde;tteid &szlig;&otilde;nades&szlig;e &szlig;&otilde;lmida . 
 Oldi neid m&otilde;tteid ju ometi palju korda korutatud , ilma et kindlamale ot&szlig;u&szlig;ele oleks j&otilde;utud : poeg tahtis kohta &auml;ra osta , i&szlig;a aga ei tahtnud &szlig;e&szlig;t midagi teada , &szlig;e&szlig;t et ta &szlig;elle&szlig;t midagi h&auml;&auml;d ei lootnud . 
 S&ouml;&ouml;maaeg l&otilde;peb . 
 Wana T&otilde;nis paneb lu&szlig;ika anuma k&otilde;rwale j&auml;ri p&auml;&auml;le ja p&uuml;hib habeme k&ouml;rdi&szlig;t puhtaks . 
 Siis paneb ta k&auml;ed kokku , t&otilde;stab &szlig;ilmad &uuml;les taewa poole ja &uuml;tleb aituma Jumalale . 
 Siis kergitab ta rindu , pistab k&auml;e p&otilde;ue , w&otilde;tab &szlig;&auml;&auml;lt piibuno&szlig;u ja w&ouml;&ouml; wahelt tubakakoti ning hakkab tubakakotti awama . 
 &ldquo; Ja jah , pojukene , &rdquo; &uuml;tleb ta , nagu j&auml;tkaks ta pooleli j&auml;&auml;nud k&otilde;net , ning k&otilde;ngutab i&szlig;e p&auml;&auml;d ; &ldquo; t&otilde;&szlig;i &szlig;ee on ja t&otilde;eks &szlig;ee j&auml;&auml;b : mis meie&szlig;ugune taluga teeb ! 
 Oleme kord ju orjapiit&szlig;a alt p&auml;&auml;&szlig;enud ja wabamat p&otilde;lwe maitsta &szlig;aanud , kes tahaks &szlig;iis weel kubjakepi kihutu&szlig;t kannatada ja end penipoi&szlig;i piit&szlig;a alla painutada ! &rdquo; 
 &ldquo; T&otilde;&szlig;i k&uuml;ll , i&szlig;a , &rdquo; wastab Jaak , &ldquo; kubjakeppi ei tahaks meie mitte enam kannatada , aga talu o&szlig;tmine on hoopis teine a&szlig;i . 
 K&uuml;laot&szlig;a Kaarel teadis mulle alles eila r&auml;&auml;kida , et herra talud t&otilde;esti tahta &auml;ra m&uuml;&uuml;a . &rdquo; 
 &ldquo; Tahta ? &rdquo; h&uuml;&uuml;ab taat piipu , mis ta ju &szlig;uhu pannud , &szlig;uu&szlig;t j&auml;lle w&auml;lja w&otilde;ttes . 
 &ldquo; Muidugi tahab , poeg , &szlig;eda tean minagi . 
 Aga kas Kaarel ka &szlig;eda teab , et herra talude o&szlig;tjad &szlig;edawii&szlig;i oma p&otilde;listeks orjadeks tahab teha , kelle &szlig;elja p&auml;&auml;l ta kubja kepp takistamata w&otilde;ib tant&szlig;ida ? 
 Osta koht , oled &szlig;elle p&auml;&auml;l igawesti kinni ja muud kui orja ! &rdquo; 
 Ta l&ouml;&ouml;b r&auml;ni ja tuleraua abil tule piibule p&auml;&auml;le , t&otilde;mbab m&otilde;ne &szlig;&uuml;gawa &szlig;&otilde;&otilde;mu &szlig;uit&szlig;u &szlig;uhu ja &szlig;&uuml;litab . 
 &ldquo; Aga ma olin &uuml;leeila kiriku juures Kulbi Kustaga koos , &szlig;ee k&auml;inud &otilde;petaja juures n&otilde;uu k&uuml;&szlig;imas , &szlig;e&szlig;t ka teda &szlig;unnitawat kohta o&szlig;tma , &rdquo; waidleb Jaak kangekael&szlig;elt . 
 &ldquo; &Otilde;petaja &uuml;telnud , et koha o&szlig;tmine &szlig;ugugi kardetaw ei olla . 
 Kaugemal olla ju palju mehi enestele kohad o&szlig;tnud ja keegi ei &auml;hwardawat neid enam kubjakepiga , niikaua kui nad i&szlig;e oma w&otilde;lga auu&szlig;asti ta&szlig;uwat . &rdquo; 
 Taat imeb piibu&szlig;t &szlig;uure &szlig;uit&szlig;upilwe &szlig;uhu , puhub &szlig;elle madala lae alla ja &szlig;aadab &szlig;iis &szlig;uure &szlig;&uuml;ljetordi nurga poole &szlig;&otilde;udema . 
 &ldquo; Taga targemaks ! &rdquo; uri&szlig;eb ta . 
 &ldquo; Ei tea , mis h&auml;&auml;d n&otilde;uu ta weel &otilde;petaja k&auml;e&szlig;t w&otilde;ib &szlig;aada - &uuml;hed &szlig;ak&szlig;ad k&otilde;ik ! 
 Millal &szlig;u&szlig;i &szlig;utt murrab ? 
 W&otilde;i millal kuri kurja ki&szlig;ub ? 
 Nii&szlig;ugu&szlig;ed puhuwad k&otilde;ik &uuml;hte pa&szlig;unas&szlig;e . 
 S&otilde;nad neil ju midagi ei mkak&szlig;a . 
 Lubama on nad alati mehed , aga andma - ae , millal nad midagi annawad ? 
 W&otilde;ime nii&szlig;amagi eda&szlig;i elada - kui h&auml;da &szlig;uureks l&auml;heb , &szlig;aame tema ee&szlig;t ometi p&otilde;geneda . 
 Aga kui raha ju &szlig;is&szlig;e on makstud , kuhu &szlig;a &szlig;iis weel l&auml;hed ! ? 
 Siis muud kui kannata ! &rdquo; 
 &ldquo; Mina arwan , et &szlig;ee weel parem on , kui koha p&auml;&auml;l kinni oleme . 
 Siis ei &szlig;aa &szlig;iit nii kergesti lahkuda , &rdquo; wastab poeg wahwasti . 
 &ldquo; Inime&szlig;ed teewad asja ikka &szlig;uuremaks , kui ta on . 
 W&otilde;ib olla , et o&szlig;tmine polegi nii paha . 
 W&otilde;ib olla , on hoopis parem , kui rendikoha pidamine . 
 Mina k&uuml;ll ei tahaks &szlig;iit lahkuda . 
 Olen &szlig;iin karjas k&auml;inud ja kaua aega t&ouml;&ouml;d teinud - igal maalapike&szlig;el on oma kallis m&auml;lestus , koht on arm&szlig;aks &szlig;aanud , ei tahaks teda enam kaotada . &rdquo; 
 &ldquo; Kaotada pole teda tarwisgi , &rdquo; uri&szlig;eb wanake piipu lut&szlig;ides paha&szlig;elt . 
 &ldquo; Kui rendi &otilde;igel ajal &auml;ra ta&szlig;ume ja m&otilde;i&szlig;ap&auml;ewad ilu&szlig;asti ta&szlig;a teeme , w&otilde;ime &szlig;iin eluot&szlig;ani elada . 
 Ja et me renti ei j&otilde;uaks maksta , pole karta , &szlig;e&szlig;t Salu koht on peaaegu k&otilde;ige parem koht meie herra piirides . &rdquo; 
 &ldquo; Aga ju&szlig;t m&otilde;i&szlig;ap&auml;ewade tegemine ongi &szlig;ee , mis meie k&auml;&szlig;a k&uuml;tkes hoiab ja meie eda&szlig;ij&otilde;udmi&szlig;t takistab , &rdquo; waidleb Jaak , kes t&auml;na tingimata ot&szlig;u&szlig;ele tahab j&otilde;uda . 
 &ldquo; K&otilde;ige kibedamal k&uuml;nniajal , k&otilde;ige ilu&szlig;amal heinaajal ja k&otilde;ige kanunimal wilja koristami&szlig;e p&auml;ewal kihutab kilter rat&szlig;ahobu&szlig;ega &otilde;ue ja &uuml;tleb , et tarwis on m&otilde;i&szlig;ap&auml;ewi tegema minna . 
 Muud kui j&auml;ta oma t&ouml;&ouml; &szlig;eisma ja kat&szlig;u , et m&otilde;i&szlig;as&szlig;e &szlig;aad . 
 Kui palju korda on meie wili ju maha wari&szlig;enud , &szlig;e&szlig;t et me teda &otilde;igel ajal ei &szlig;aanud kokku panna ! 
 Kui palju korda pidime oma wilja hunikus&szlig;e m&auml;danema j&auml;tma , &szlig;e&szlig;t et m&otilde;i&szlig;a rehed peksta oliwad ! 
 - Ja &szlig;iis , i&szlig;a , on &szlig;eegi teadmata , kas meid tei&szlig;ed &szlig;iin weel kaua elada la&szlig;ewad . 
 Ja &szlig;ee on p&auml;&auml;a&szlig;i . 
 Kohao&szlig;tmi&szlig;e m&otilde;tted on meeste p&auml;&auml;s k&auml;&auml;rimas , w&otilde;ib olla l&auml;heb m&otilde;ni mees ju homme m&otilde;i&szlig;as&szlig;e ja mak&szlig;ab herrale meie koha ee&szlig;t k&auml;&szlig;iraha &szlig;is&szlig;e . 
 Muud kui w&otilde;ta kimp&szlig;ud komp&szlig;ud kokku ja tee plats puhtaks . 
 Mis &szlig;a &szlig;iis &uuml;tled ? &rdquo; 
 &ldquo; T&uuml;hi jutt , poeg , muud midagi ! &rdquo; wastab wanake , kes poja &szlig;&otilde;nu t&auml;helepanelikult on kuulanud , ja imeb &szlig;iis j&auml;lle &szlig;uure &szlig;uit&szlig;upilwe &szlig;uhu . 
 &ldquo; Ei ole t&uuml;hi jutt , i&szlig;a , &rdquo; waidleb Jaak . 
 &ldquo; K&ouml;ster &uuml;tles mulle &uuml;leeila &szlig;eda&szlig;ama , ja k&ouml;ster on ometi tark mees ! &rdquo; 
 Wana T&otilde;nis puhub &szlig;uit&szlig;upilwe &auml;kit&szlig;elt &szlig;uu&szlig;t j&auml;lle w&auml;lja ning &szlig;&uuml;litab uuesti . 
 Siis &szlig;&uuml;gab ta k&otilde;rwatagu&szlig;t , nagu oleks ta &szlig;&auml;&auml;lt h&auml;&auml;d n&otilde;uu &szlig;aama harjunud . 
 Jah , k&ouml;ster on tark mees , &szlig;eda ta teab . 
 Ja et koht ostu teel m&otilde;ne tei&szlig;e k&auml;tte w&otilde;iks minna , &szlig;elle p&auml;&auml;le pole ta weel ial m&otilde;telnud , ei unesgi . 
 Ja kui &szlig;eda k&ouml;ster , tema wana n&otilde;uuandja , on &uuml;telnud , &szlig;iis on &szlig;ee wististi ka t&otilde;&szlig;i . 
 J&auml;r&szlig;k teadmine ki&szlig;ub ta meeled p&otilde;newaks , ajab ta were keema . 
 Hirm a&szlig;ub ta p&otilde;ue - ta j&auml;&auml;b &szlig;&uuml;gawas&szlig;e m&otilde;ttes&szlig;e . 
 Minewiku kujud , m&ouml;&ouml;dal&auml;inud p&auml;ewad kerkiwad ta waimu ette . 
 Ju ligemale kaksk&uuml;mmendwiis aastat on ta &szlig;iin Salu talus elanud , ju ligemale kaksk&uuml;mmend aastat on ta &szlig;iin r&otilde;&otilde;mu ja muret tundnud . 
 Siin on ta nae&szlig;e w&otilde;tnud , &szlig;iin on ta lap&szlig;ed ilmale tulnud , &szlig;iin p&auml;&auml;le Jaagu k&otilde;ik ka &szlig;urnud . 
 R&otilde;&otilde;m&szlig;aid ja kurbi m&auml;lestu&szlig;i on &szlig;elle koha k&uuml;ljes ... 
 Ta waatleb tares ringi . 
 &Uuml;ks m&auml;lestus tei&szlig;e j&auml;rele lehwib waimu &szlig;ilma ee&szlig;t m&ouml;&ouml;da , &uuml;ks arm&szlig;am kui teine , &uuml;ks kurwem kui teine . 
 Ja &szlig;iis tunneb ta &auml;kit&szlig;elt , nagu tahaks &uuml;ks karm k&auml;&szlig;i ta &szlig;&uuml;dame k&uuml;lje&szlig;t t&uuml;kki w&auml;lja kiskuda . 
 &Auml;rewalt imeb ta piipu , nagu ot&szlig;iks ta &szlig;uit&szlig;u&szlig;t ko&szlig;utu&szlig;t oma kuumale &szlig;&uuml;damele . 
 Ei , &szlig;iit ei tahaks ta enne &szlig;urma lahkuda . 
 Ostu teel ei tahks ta oma talu mitte k&auml;e&szlig;t &auml;ra minna lasta . 
 Ja kui k&ouml;ster , tema wana &szlig;&otilde;ber , &uuml;tles , et o&szlig;tmine kardetaw ei ole , &szlig;iis , jah , &szlig;iis tuli koht Jumala nimel &auml;ra osta , kui ta ainult , et ene&szlig;ele &szlig;uremi&szlig;e a&szlig;et alles hoida . 
 W&auml;lgu w&auml;ledu&szlig;el on need m&otilde;tted ta p&auml;&auml;&szlig;t l&auml;bi lennanud . 
 &ldquo; Ja ah , &rdquo; algab ta wiiwitades , &ldquo; k&ouml;ster on tark mees , ja meie&szlig;uguste poole on ta alati hoidnud , &szlig;eda olen i&szlig;e tunda &szlig;aanud . 
 Minugi p&auml;ra&szlig;t olgu &szlig;ee Jumala nimel nii ! 
 Hullemat orju&szlig;t ei w&otilde;i ometi tulla , kui ju oli . 
 Olgu , mis on , poeg , ostame koht &auml;ra ! &rdquo; 
 Jaagu n&auml;gu l&ouml;&ouml;b &szlig;&auml;rama . 
 Seda &szlig;&otilde;na on ta ju ammu oodanud . 
 N&uuml;&uuml;d kord on ta &ouml;eldud . 
 &ldquo; See on mehine &szlig;&otilde;na , i&szlig;a , &rdquo; h&uuml;&uuml;ab ta &uuml;lewoolawa r&otilde;&otilde;muga , &ldquo; ja ma t&auml;nan &szlig;ind &szlig;elle ee&szlig;t . 
 Ial ei &szlig;aa &szlig;a &szlig;eda kahet&szlig;ema , mis &szlig;a t&auml;na oled teinud . 
 N&uuml;&uuml;d alles w&otilde;ime elama hakata ja oma tiibade tugewu&szlig;t kat&szlig;uda . 
 Priiusep&auml;ike on t&otilde;usnud ja meie kohus on p&auml;ra&szlig;t tema t&otilde;u&szlig;u oma elu kallal i&szlig;e parandami&szlig;t ette w&otilde;tta . 
 Nagu puu ei w&otilde;i kaswada ega wilja kanda , kui teda iga aasta uue koha p&auml;&auml;le istutatak&szlig;e , n&otilde;nda ei w&otilde;i ka inimene &szlig;iia ja &szlig;inna liikudes ial kindlama j&auml;rje p&auml;&auml;le j&otilde;uda . 
 N&uuml;&uuml;d on meil alusm&uuml;&uuml;r all ja me algame ehitu&szlig;t ! &rdquo; 
 Sel&szlig;amal &szlig;ilmapilgul kostis &otilde;ue&szlig;t k&otilde;wa kabjaplagin . 
 M&otilde;lemad mehed t&otilde;u&szlig;iwad pingi p&auml;&auml;lt k&auml;hku &uuml;les , &szlig;e&szlig;t ennemalt ju ometi peaaegu iga n&auml;dal w&auml;hemalt &uuml;he korra oma &otilde;ues kuulnud ja tead&szlig;iwad , kes rat&szlig;u &szlig;eljas l&auml;henes . 
 &Uuml;htla&szlig;i kostis k&auml;re h&auml;&auml;l nende k&otilde;rwu : &ldquo; He , wanamoor , kus T&otilde;nis on ? &rdquo; 
 H&uuml;&uuml;e k&auml;is perenae&szlig;e pihta , kes meeste jutu ajal &otilde;ue kaewu juurde oli l&auml;inud . 
 Ruttu astu&szlig;iwad T&otilde;nis ja Jaak &uuml;le k&otilde;rge tarel&auml;we &otilde;ue ja w&otilde;t&szlig;iwad k&uuml;barad p&auml;&auml;&szlig;t maha , &szlig;e&szlig;t uk&szlig;e ees k&otilde;rge k&otilde;rwi &szlig;eljas peatas m&otilde;i&szlig;a kilter . 
 &ldquo; Tere , tere , auulik kilter ! &rdquo; 
 &ldquo; Aa , &szlig;&auml;&auml;l te olete ! 
 Mis logelemine &szlig;ee ilu&szlig;al p&auml;ewal on ? 
 Ka &szlig;eda wii&szlig;i tahate talu pidada - mis ? &rdquo; k&auml;ratas kilter kurjasti , &szlig;e&szlig;t kuri toon oli talle pika teoorju&szlig;e ajal nagu harjunud wii&szlig;iks &szlig;aanud . 
 &ldquo; Eks me n&uuml;&uuml;d teda ikka pea kah - &rdquo; algas T&otilde;nis aralt . 
 Aga kilter ei andnud talle aega . 
 &ldquo; Kas &szlig;a ei tea , et &szlig;uu pead pidama , kui &szlig;inu k&auml;e&szlig;t midagi ei k&uuml;&szlig;ita ? &rdquo; turt&szlig;us ta . 
 &ldquo; Silmapilk ka&szlig;ige m&otilde;i&szlig;as&szlig;e ! &rdquo; 
 &ldquo; Ei tea , mis me &szlig;&auml;&auml;l j&auml;lle peame tegema . 
 Alles laup&auml;ewal tulime koju , &rdquo; wastas Jaak m&uuml;t&szlig;i p&auml;ha pannes , &szlig;e&szlig;t et kiltri k&otilde;rk olek talle ei meeldinud . 
 &ldquo; Aa , &szlig;ina oskad ka &szlig;uud tarwitada , &rdquo; h&uuml;&uuml;dis kilter ja keerutas &auml;hwardades piit&szlig;a , mis aga Jaagu rahu p&otilde;rmugi ei ek&szlig;itanud . 
 &ldquo; Kui herra kut&szlig;ub , pead &szlig;a tulema , muud &uuml;htigi . 
 Pea &szlig;eda meeles ! &rdquo; 
 &ldquo; Kas peame m&otilde;lemad tulema , w&otilde;i - ? &rdquo; rabas T&otilde;nis omalt poolt k&uuml;&szlig;ida . 
 &ldquo; Muidugi m&otilde;lemad , kas &szlig;ul k&otilde;rwu p&auml;&auml;s ei ole w&otilde;i mis , et &szlig;a ei kuule ? &rdquo; 
 &ldquo; Kuulen , kuulen , kiltri&szlig;aks , aga ei &szlig;aanud aru ; mul wana talupoja kange p&auml;&auml; ot&szlig;as . 
 Aga ei tea , mis asja p&auml;ra&szlig;t ? &rdquo; 
 &ldquo; See on herra a&szlig;i ja ei puutu &szlig;inus&szlig;e . 
 Poole tunni p&auml;ra&szlig;t peate m&otilde;i&szlig;as olema ja k&otilde;ik oma raha peate ka &uuml;hes w&otilde;tma , niipalju kui teil teda on . 
 Hop&szlig;aa , k&otilde;rwikene , hopp , hopp ! &rdquo; 
 &Uuml;tles , keeras hobu&szlig;e &uuml;mber ja kihutas tigedasti i&szlig;e oma ette hirwitades tuhatnelja w&auml;rawa&szlig;t j&auml;lle w&auml;lja , i&szlig;a , ema ja poega p&auml;&auml;d k&otilde;ngutades ene&szlig;ele j&auml;rele waatama j&auml;ttes . 
 -
 K&uuml;lat&auml;nawa&szlig;t 
 Ema nikutab p&auml;&auml;d . 
 &ldquo; Noh , tule &szlig;iis &szlig;iia , Miina ; t&otilde;in &szlig;ulle &szlig;elle ee&szlig;t linna &szlig;aia . 
 N&auml;e , &szlig;iin &szlig;ee &szlig;arwiline &szlig;ai - w&otilde;ta ja pea meeles , et t&auml;na j&otilde;ulu&otilde;htu on . &rdquo; 
 Miina w&otilde;tab &szlig;aia nukralt wastu ja waatab ema poole . 
 Saia&szlig;t ei hooli ta t&auml;na midagi , k&otilde;ik ta meel ja m&otilde;te wiibib ainult &szlig;aabaste juures . 
 &ldquo; Aga kas ta oli ka t&auml;iesti h&auml;&auml; laps ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is i&szlig;a j&auml;lle . 
 &ldquo; Jah , t&auml;na oli ta w&auml;ga h&auml;&auml; laps , &rdquo; wastab ema . 
 &ldquo; Siis waata , mis ma &szlig;ulle weel t&otilde;in ! 
 - N&auml;e , kas neid tunned ? &rdquo; 
 Miks Miina neid ei tunne ? 
 Nagu elekter k&auml;ib ta keha&szlig;t l&auml;bi . 
 &ldquo; Saapad , &szlig;aapad , ema , i&szlig;a mulle uued &szlig;aapad toonud ! &rdquo; h&uuml;&uuml;ab ta h&otilde;i&szlig;ates ja &szlig;irutab k&auml;ed &szlig;aabaste j&auml;rele w&auml;lja , &szlig;urub nad wastu rindu ja keerutab nendega kit&szlig;as &szlig;aunas ringi . 
 Siis proowitak&szlig;e neid jalga . 
 Saapad on k&uuml;ll liig laiad ja pikad , terwelt paar tolli on nukis weel ruumi , i&szlig;a &uuml;tleb : kaswami&szlig;e jaoks , aga mis &szlig;elle&szlig;t ? 
 Tal on n&uuml;&uuml;d &szlig;aapad , p&auml;&auml;legi ilu&szlig;ad &szlig;aapad - &szlig;eda on ta ju kohe n&auml;inud . 
 Niipea kui &szlig;aapad Miinale jalga t&otilde;mmatud ja nende pikkus ja laius i&szlig;a ja ema poolt asjatundjal pilgul &auml;ra waadatud , t&otilde;u&szlig;eb Miina p&uuml;sti ja kat&szlig;ub , kas neil ka kriuks &szlig;ees on . 
 Ta astub &szlig;ammu , astub kaks , kolm , neli , e&szlig;iti pikkami&szlig;i , &szlig;iis ikka rutemini ja rutemini - t&otilde;esti , kriuks on &szlig;aabastel &szlig;ees kui midagi . 
 Ja weel kui ilus kriuks ! 
 Miina arwab , weel ilu&szlig;am , kui Saare Leena &szlig;aabaste kriuks ! 
 Ta jookseb ka &otilde;ue , tuleb &szlig;iis j&auml;lle taga&szlig;i - t&otilde;esti , kriuks on &szlig;aabastel &szlig;ees , &szlig;elle juures ei ole kahtlu&szlig;t - &szlig;eda tunnistawad ka i&szlig;a ja ema . 
 Miina w&otilde;tab nad j&auml;lle jala&szlig;t &auml;ra , waatab neid weel kord igalt poolt , alt , p&auml;&auml;lt , &szlig;ee&szlig;t , paneb nad &szlig;iis r&auml;tiku &szlig;is&szlig;e taga&szlig;i ning riputab r&auml;tiku naela ot&szlig;a . 
 Korraga h&uuml;&uuml;ab ta : 
 &ldquo; Ema , kas t&auml;na koolimaja juurde ka l&auml;heme ? &rdquo; 
 &ldquo; Muidugi , laps , &rdquo; wastab ema , &ldquo; &szlig;e&szlig;t t&auml;na on ju kallis j&otilde;ulu&otilde;htu , &Otilde;nnistegija &szlig;&uuml;ndimi&szlig;e &ouml;&ouml; . &rdquo; 
 &ldquo; Oo , &szlig;iis panen ma &szlig;aapad j&auml;lle jalga ! &rdquo; h&uuml;&uuml;ab Miina h&otilde;i&szlig;ates . 
 See &szlig;&uuml;nnib ja nad l&auml;hewad , niipea kui ka ema ene&szlig;ele tei&szlig;ed riided &szlig;elga on pannud , palwetunnile . 
 Nagu kuningat&uuml;tar &szlig;ammub Miina koolimajas&szlig;e . 
 &ldquo; Kriuks - kriuks - kriuks ! &rdquo; h&uuml;&uuml;awad ta &szlig;aapad igal &szlig;ammul ja Miina meele&szlig;t on , nagu wahiks k&otilde;ik rahwas uudishimulikult tema poole . 
 Nii &otilde;nnelik ei ole Miina weel ial olnud . 
 &Otilde;htul , kui i&szlig;a ja ema ju ammu magawad , pikutab Miina nende wahel ikka weel ilma uneta . 
 Saapad ei taha ega taha ta meele&szlig;t minna . 
 Kui &szlig;oojad oliwad nad ja kui ilu&szlig;ad ! 
 Kuda k&otilde;ik teda oliwad wahtinud , kui ta kriuk&szlig;udes koolimajas&szlig;e astus ! 
 Kuda i&szlig;egi talu-Nanna kade w&otilde;is olla , kui kuulis , et &szlig;auna-Miinal &szlig;aapad oliwad , p&auml;&auml;legi kriuk&szlig;uga &szlig;aapad ! 
 Kriuk&szlig;uga &szlig;aapad ! 
 Korraga k&auml;ib nagu ehmatu&szlig;etundmus ta &szlig;&uuml;dame&szlig;t l&auml;bi . 
 Saapad oliwad koolimajas k&auml;ies m&auml;rjaks &szlig;aanud ; ta oli neid liig k&otilde;wasti lit&szlig;unud , et kriuks &szlig;eda k&otilde;wemini w&auml;lja kostaks ja k&otilde;ikide &szlig;ilmad tema p&auml;&auml;le t&otilde;mbaks . 
 Mis &szlig;iis , kui kriuks &szlig;elle l&auml;bi wiga &szlig;ai ? ! 
 Kui &szlig;aapad hommikul enam ei kriuk&szlig;unud ? ! 
 K&auml;hku p&ouml;&ouml;rab ta &szlig;uu ema poole , w&otilde;tab ema kaela &uuml;mbert pehmesti kinni ja &szlig;o&szlig;istab t&auml;is ahastu&szlig;t : 
 &ldquo; Ema , wa&szlig;t lit&szlig;u&szlig;in ma t&auml;na &szlig;aabaste &szlig;ee&szlig;t wiima&szlig;e kriuk&szlig;u w&auml;lja ? ! &rdquo; 
 ---------- 
 &Uuml;lekohus ei &szlig;ei&szlig;a kotis . 
 K&uuml;lm talwe&otilde;htu walit&szlig;eb w&auml;ljas . 
 Rebaste k&otilde;rts on rahwa&szlig;t t&auml;is kui kiilutud . 
 I&szlig;e&auml;ranis leti ees walit&szlig;b nii&szlig;ugune murdmine ja l&uuml;kkamine , et &szlig;inna ainult &szlig;uure waewa ja r&uuml;belemi&szlig;ega juurde w&otilde;ib &szlig;aada . 
 K&otilde;rt&szlig;ituba on &szlig;uit&szlig;u ja &otilde;lle- ning wiinawingu maani t&auml;is ja jutuk&otilde;min on nii wali , et inimene wahetewahel i&szlig;e oma &szlig;&otilde;nugi ei w&otilde;i kuulda . ... lu ja wiin jook&szlig;eb j&otilde;ena ja peaaegu igal mehel , olgu ta wana w&otilde;i noor , tos&szlig;ab pabero&szlig;s , &szlig;igar ehk piip &szlig;uus . 
 Kaugemal &szlig;eina &auml;&auml;res pika pingi p&auml;&auml;l istub teiste wahel ka Turwas-Ott , Wenearu talu &szlig;ulane , l&uuml;hike , aga laia n&auml;o ja pak&szlig;u kehaga t&ouml;nt&szlig;aks mees . 
 Ehk ta wiina ja &otilde;lut k&uuml;ll mitte ei p&otilde;lga , kui talle keegi &szlig;eda h&auml;&auml; mehe poole&szlig;t o&szlig;tab ehk annab , ei ole ta &szlig;iia ometi mitte raha raiskama tulnud . 
 Ei , &szlig;elleks on ta liig kokkuhoidlik ! 
 Ka ei annaks talle &szlig;eda tema naene Mari , kes kokkuhoidmi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t &szlig;&uuml;&uuml;agi ei raat&szlig;i , ial andeks . 
 Mari on nii ihnus , et ta k&otilde;ik , mis w&auml;hegi &szlig;aab , rahaks teeb ning ene&szlig;ele &szlig;elle juures midagi ei luba , mida ju&szlig;t koguni h&auml;dasti tarwis ei ole , &szlig;agedasti mitte &szlig;edagi , mis ju&szlig;t tarwis on , nagu &szlig;&ouml;&ouml;mine . 
 Ott teab &szlig;eda ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t keerutab ka tema kopikat kolm korda &szlig;&otilde;rmede wahel ringi , ennegu ta tema w&auml;lja annab , &szlig;e&szlig;t Mari ru&szlig;ikas ei tunne halastu&szlig;t . 
 Ott ei ole &szlig;iis mitte joomi&szlig;e ja o&szlig;tmi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t k&otilde;rt&szlig;i tulnud , ei , tema on &szlig;iia ainult &szlig;elle p&auml;ra&szlig;t tulnud , et uut peremee&szlig;t ot&szlig;ida , &szlig;e&szlig;t t&auml;na on Rebaste k&otilde;rt&szlig;is - mokalaat . 
 Juba paar tundi istub ta &szlig;&auml;&auml;l , aga weelgi ei taha ega taha keegi temaga kaupa tegema tulla , &szlig;e&szlig;t Ott on ju terwe walla korda m&ouml;&ouml;da l&auml;bi orjanud ja iga peremees teab , et Turwas- Ott - wedeleda armastab , &szlig; . t. lai&szlig;k on . 
 Ott istub ja istub . 
 Ta kuulab teiste juttu ja naerab wahetewahel teistega &uuml;hes . 
 K&otilde;ige enam meeldib temale r&auml;tt&szlig;epp Tips , kes naljakal toonil k&otilde;ik&szlig;ugu&szlig;eid lugu&szlig;id oskab jutustada ja &szlig;elle juures ka tublisti &otilde;lut ostab . 
 Praegu on r&auml;tt&szlig;epp j&auml;lle rahakoti w&auml;lja t&otilde;mmanud ja hakkab &szlig;eda k&otilde;listades l&auml;bi rahwa leti-poole r&uuml;belema , et uut &otilde;lut tuua . 
 Ott tahab parajasti maha &szlig;&uuml;litada . 
 Korraga j&auml;&auml;b ta pilk terawasti p&otilde;randale peatama . 
 Ta n&auml;eb &szlig;&auml;&auml;l midagi , mis hiilgab , ot&szlig;e Haawiku Juhani mina ees , kes tema k&otilde;rwal pika pingi p&auml;&auml;l istub . 
 Nagu w&auml;lk k&auml;ib Oti p&auml;&auml;&szlig;t m&otilde;te l&auml;bi , et &szlig;ee ehk raha w&otilde;iks olla - kuldraha , mida ta weel pole n&auml;inud . 
 Aga kuda w&otilde;iks ta &szlig;elle raha k&auml;tte &szlig;aada ? 
 Kui Juhan &szlig;eda n&auml;gema juhtub , &szlig;iis on &szlig;ee muidugi tema k&auml;es - w&otilde;ib olla , et &szlig;ee tema oma ongi ! 
 Silmapilk on Oti p&auml;&auml;s plaan walmis , kuda ta &szlig;eda raha ilma n&auml;gemata &szlig;aab &uuml;les w&otilde;tta . 
 Ta paneb k&auml;ed omale ruttu p&otilde;lwede p&auml;&auml;le ja la&szlig;eb enda rinnukile . 
 Nagu kogemata puutub ta k&uuml;bar &szlig;elle juures Juhani p&otilde;lwe k&uuml;lge ja kukkub p&auml;&auml;&szlig;t maha - ot&szlig;e raha p&auml;&auml;le . 
 Ruttu &szlig;&auml;hwawad Oti m&otilde;lemad k&auml;ed k&uuml;bara j&auml;rele , &uuml;ks k&uuml;bara k&uuml;lge , teine k&uuml;bara alla . 
 Pikkami&szlig;i t&otilde;stab ta k&uuml;bara &uuml;les ja paneb j&auml;lle p&auml;ha , kuna teine k&auml;&szlig;i leitud raha k&auml;rmesti taskus&szlig;e la&szlig;eb libi&szlig;eda . 
 Et k&uuml;bara &uuml;lesw&otilde;tmine niipalju aega w&otilde;tab , &szlig;ee n&auml;itab Haawiku Juhani meele&szlig;t kahtlane olewat ja ta k&uuml;&szlig;ib : 
 &ldquo; Ott , mis &szlig;a &szlig;&auml;&auml;lt leid&szlig;id ? &rdquo; 
 Ott teeb poolpaha&szlig;e n&auml;o ja h&uuml;&uuml;ab paha&szlig;el toonil : 
 &ldquo; Kas &szlig;a &szlig;iis i&szlig;e ei n&auml;inud , et mul k&uuml;bar p&auml;&auml;&szlig;t maha kukkus ? ! &rdquo; 
 &ldquo; Aga ma n&auml;gin , nagu olek&szlig;id &szlig;a k&uuml;bara alt midagi w&otilde;tnud ! &rdquo; 
 &ldquo; Noh , waata mul asja ! 
 Ei tea mis &szlig;iit k&otilde;rt&szlig;ip&otilde;randalt &otilde;ieti w&otilde;tta on ! &rdquo; 
 Juhan j&auml;&auml;b &szlig;elle &szlig;eletu&szlig;ega rahule ja Ott j&auml;&auml;b weel natuke&szlig;eks ajaks istuma . 
 &Auml;kit&szlig;elt ei tohi ta &auml;ra minna , &szlig;e&szlig;t et &szlig;ee kahtlu&szlig;t w&otilde;iks &auml;ratada . 
 Alles t&uuml;ki aja p&auml;ra&szlig;t t&otilde;u&szlig;eb ta pikkami&szlig;i &uuml;les&szlig;e , &szlig;irutab enna&szlig;t ja &uuml;tleb haigutades , et waja kord ka waadata , mis w&auml;ljas ilm teeb . 
 Aga niipea , kui ta k&otilde;rt&szlig;iuk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja &szlig;aab ja k&otilde;rt&szlig;i nurga warju j&otilde;uab , pistab ta jooksma , nagu olek&szlig;iwad tal tagaajajad kannul.- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 
 &ast; &ast; &ast; 
 Mari on t&auml;na k&uuml;las &szlig;ugula&szlig;i ja tuttawaid waatamas k&auml;inud ja &szlig;&auml;&auml;lt k&otilde;ik&szlig;ugu&szlig;t kraami &szlig;aanud . 
 Praegu on ta koju j&otilde;udnud ja paneb &szlig;eda aidas parajasti kirstu , kui ta korraga &szlig;ammude m&uuml;dinat kuuleb . 
 K&auml;hku astub ta aida uk&szlig;e p&auml;&auml;le ja n&auml;eb heledal kuuwalgel , kuda &uuml;ks inimene nende talu poole tormab . 
 Mida l&auml;hemale jooksja j&otilde;uab , &szlig;eda enam hakkab Mari arwama , et &szlig;ee Ott on . 
 &ldquo; Taewakene , on &szlig;ee &szlig;iis t&otilde;esti Ott ? &rdquo; &uuml;mi&szlig;eb ta ja l&ouml;&ouml;b kaht k&auml;tt kokku . 
 Mari tunneb Otti ju paark&uuml;mmend aastat , ei ole teda aga ial weel jooksmas n&auml;inud . 
 Mis ime &szlig;ee &szlig;iis n&uuml;&uuml;d on ? 
 &ldquo; Jumal , tule appi , &szlig;ee on ikka t&otilde;esti Ott , &rdquo; &uuml;mi&szlig;eb ta waljumine . 
 &ldquo; Rahwas r&auml;&auml;gib ikka wiim&szlig;e&szlig;t p&auml;ewa&szlig;t , w&otilde;ib olla , et &szlig;ee &szlig;&auml;&auml;l pool ju k&auml;es ongi , ku&szlig;t Ott jook&szlig;eb . &rdquo; 
 N&uuml;&uuml;d kostab ka ju Oti &auml;hkimine ja l&otilde;&otilde;t&szlig;utamine tema k&otilde;rwu . 
 Ruttu jook&szlig;eb ta temale &otilde;uew&auml;rawa juurde wastu . 
 &ldquo; P&uuml;ha ristike olgu &szlig;inuga , &rdquo; h&uuml;&uuml;ab ta . 
 &ldquo; Mis &otilde;nnetu&szlig;e&szlig;&otilde;numid &szlig;ina tood ? &rdquo; 
 &ldquo; &Otilde;nne&szlig;&otilde;numid , &otilde;nne&szlig;&otilde;numid , Marikene , &rdquo; wastab Ott l&otilde;&otilde;t&szlig;utades . 
 &ldquo; Aga ole n&uuml;&uuml;d &uuml;sna wait , et keegi ei kuuleks ! &rdquo; 
 L&otilde;&otilde;t&szlig;utades toetab ta aidatrepi &auml;&auml;re p&auml;&auml;le ja p&uuml;hib higi ot&szlig;ae&szlig;i&szlig;elt . 
 Siis aga jutustab ta Marile k&otilde;ik &auml;ra . 
 &ldquo; Oh &szlig;a mu kullakallis Otikene , &rdquo; kiidab Mari . 
 &ldquo; Oled ikka mu armas , wiks mehekene , - &szlig;ee on t&otilde;&szlig;i ! &rdquo; 
 Siis waatawad nad m&otilde;lemad leitud raha , ee&szlig;t ja taga&szlig;t , aga et nad kuldraha weel n&auml;inud ei ole , ei tea nad ka , kui &szlig;uur &szlig;ee raha &otilde;ieti on . 
 &ldquo; Ei tea , ehk on wiimaks m&otilde;ni &szlig;ajaline , &rdquo; &uuml;tleb Ott muheledes . 
 &ldquo; Oh , &szlig;ajali&szlig;eks on ta liig w&auml;ike , &rdquo; wastab Mari . 
 &ldquo; Siis on wa&szlig;t wiie- ehk kuuek&uuml;mneline ! &rdquo; arwab Ott . 
 &ldquo; Mis &szlig;a t&uuml;hja r&auml;&auml;gid ! &rdquo; wastab Mari . 
 &ldquo; Kuuek&uuml;mneli&szlig;t raha ei olegi olemas . &rdquo; 
 &ldquo; Aga noh , kolmek&uuml;mneline w&otilde;ib ta ikka olla , &rdquo; &uuml;tleb Ott i&szlig;eteadwalt . 
 Ehk kui mitte kolmek&uuml;mneline , &szlig;iis ometi kahek&uuml;mneline - neid olla n&uuml;&uuml;d k&otilde;ige&szlig;ugu&szlig;eid tehtud ! 
 Waata , kui raske ta on ! &rdquo; 
 &ldquo; See w&otilde;ib k&uuml;ll olla , &rdquo; wastab Mari . 
 &ldquo; Ja waata , mis&szlig;ugune pilt tal &szlig;iin weel p&auml;&auml;l on - wi&szlig;t keisri pilt . 
 Ega's w&auml;ikestele keisripilti p&auml;&auml;le ei panda - ju &szlig;ee &szlig;iis ikka m&otilde;ni &szlig;uur on ! &rdquo; 
 R&otilde;&otilde;m&szlig;as &auml;rewu&szlig;es l&auml;hewad nad kambris&szlig;e ja &auml;ratawad peremehe kahetei&szlig;tk&uuml;mne aasta&szlig;e poja magama&szlig;t &uuml;les . 
 Sellele n&auml;itawad nad leitud raha ja k&uuml;&szlig;iwad , kui &szlig;uur &szlig;ee raha on . 
 Poi&szlig;ike&szlig;el on &szlig;ilmad alles uni&szlig;ed ; ta loeb &szlig;uit&szlig;ewa lambike&szlig;e walgu&szlig;el : 
 &ldquo; 7 - 5 - 0 ! &rdquo; 
 &ldquo; Siis on 75-rublaline , &rdquo; h&uuml;&uuml;ab Ott r&otilde;&otilde;m&szlig;asti . 
 Mari ei tahaks &szlig;eda k&uuml;ll h&auml;sti uskuda , aga ta m&otilde;tleb &szlig;iisgi , et ehk Otil &otilde;igus on . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t ei lau&szlig;u ta ka enam &szlig;&otilde;nagi , waid w&otilde;tab raha poi&szlig;ike&szlig;e k&auml;e&szlig;t j&auml;lle &auml;ra ning &szlig;eletab &otilde;nnelikule Otile , et n&uuml;&uuml;d tarwis on magama heita . 
 K&uuml;llap peremees neile hommikul i&szlig;egi &uuml;tlewat , kui &szlig;uur &szlig;ee leitud raha &otilde;ieti olewat . 
 Ott ja Mari ei &szlig;aa terwe &ouml;&ouml; r&otilde;&otilde;m&szlig;a &auml;rewu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t magada . 
 Nad m&otilde;tlewad ja m&otilde;tlewad , kui rikkad nad n&uuml;&uuml;d &otilde;ieti on . 
 Hommikul l&auml;hewad peremees ja perenaene ee&szlig;tkambri&szlig;t l&auml;bi rehetuppa . 
 Mari h&uuml;&uuml;ab perenae&szlig;e taga&szlig;i ja n&auml;itab temale raha . 
 Perenaene ruttab &szlig;eda peremehele n&auml;itama , &szlig;e&szlig;t ka tema pole kuldraha weel n&auml;inud . 
 Ott kargab &szlig;eda n&auml;hes ruttu woodi&szlig;t w&auml;lja , t&otilde;mbab ka&szlig;uka &szlig;elga ja &szlig;aapad jalga ning ruttab perenae&szlig;ele k&auml;hku j&auml;rele . 
 Ta kardab , et ehk peremees raha w&auml;hema wastu &auml;ra wahetab - rahaasjus ei w&otilde;i kedagi u&szlig;aldada ! 
 Peremees keerutab raha n&auml;pu wahel , waatab teda &szlig;iit ja &szlig;&auml;&auml;lt , ning &uuml;tleb &szlig;iis , et &szlig;ee 7 &frac12; rubla on . 
 &ldquo; Tohoo hullu ! 
 Paljalt 7 &frac12; rubla ! &rdquo; h&uuml;&uuml;ab Ott u&szlig;kmatalt . 
 &ldquo; Kui &szlig;uure arwa&szlig;id &szlig;iis &szlig;ina tema olewat ? &rdquo; k&uuml;&szlig;ib peremees imestades . 
 &ldquo; N&auml;e , &szlig;iin &szlig;ei&szlig;ab ju &szlig;elgesti 7 rubla 50 kopikat ! &rdquo; 
 &ldquo; Kus ? &rdquo; 
 Ott w&otilde;tab raha j&auml;lle oma k&auml;tte ja waatab i&szlig;e . 
 Aga ta waene ei oska lugeda , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei tea ta ka midagi wastata . 
 Korraga k&uuml;&szlig;ib peremees : 
 &ldquo; Aga , Ott , ku&szlig;t &szlig;a &szlig;elle raha &szlig;aid , kui &szlig;a tema w&auml;&auml;rtu&szlig;tgi ei tunne ? &rdquo; 
 Ott w&otilde;itleb e&szlig;iti natuke wastu , tunnistab &szlig;iis aga k&otilde;ik ot&szlig;ekohe&szlig;elt &uuml;les . 
 &ldquo; Aga , Ott , &rdquo; noomib peremees , &ldquo; &szlig;ee ei ole &szlig;inu&szlig;t &szlig;ugugi ilus . 
 Leidu&szlig;e &szlig;algamine on nii&szlig;ama alatu kui wargus . 
 Selle pead &szlig;a omanikule taga&szlig;i andma . &rdquo; 
 &ldquo; Aga ma ei tea , kelle oma ta on ! &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;ll &szlig;eda juba teada &szlig;aab ! &rdquo; 
 &ldquo; Wiimaks n&otilde;uab m&otilde;ni , kelle oma ta &szlig;ugugi ei ole , &rdquo; kahtleb Ott . 
 &ldquo; Seda pole karta , &rdquo; wastab peremees &otilde;ue astudes , li&szlig;ab korraga &otilde;uew&auml;rawa poole waadates juurde : &ldquo; N&auml;e , Haawiku Juhan , Ot&szlig;a Mihkel ja Tips-r&auml;tt&szlig;epp tulewad &szlig;iia . 
 Ei tea , mis nemad &szlig;iit nii hommiku wara ot&szlig;iwad ? ! &rdquo; 
 Ott kohmetab , paneb raha ruttu ka&szlig;uka taskus&szlig;e ja waatab ringi , nagu ot&szlig;iks ta omale h&auml;&auml;d peiduurga&szlig;t . 
 Ta aimab , et Haawiku Juhan , Ot&szlig;a Mihkel ja Tips-r&auml;tt&szlig;epp raha j&auml;rele tulewad . 
 Kes teab , kelle oma ta nende &szlig;ea&szlig;t on ! 
 Ja kui peremees tulijatele wastu astub , kargab Ott k&auml;hku haganikus&szlig;e , ilma et teda keegi n&auml;eks . 
 Raha on tal armas ; ta ei tahaks &szlig;eda mitte enam taga&szlig;i anda . 
 Warsti &szlig;elle j&auml;rele kuuleb ta , kuda peremees teda h&uuml;&uuml;ab . 
 Aga Ott ei tee h&auml;&auml;lt wastu , waid ronib &uuml;le haganate haganiku lae alla , ku&szlig;t auk &uuml;les rehalu&szlig;e p&auml;&auml;le wiib . 
 Sinna j&auml;&auml;b ta kuulama . 
 Ta kuuleb , kuda r&auml;tt&szlig;epp peremehele oma raha kaotami&szlig;e lugu jutustab , kuuleb ka , kuda peremees w&otilde;&otilde;rastele &uuml;tleb , et ta Oti k&auml;es nii&szlig;ugu&szlig;t raha n&auml;inud , kuuleb weel &szlig;edagi , kuda Haawiku Juhan &szlig;eletab , et ta i&szlig;e n&auml;inud , kui Ott raha maa&szlig;t &uuml;les w&otilde;tnud . 
 Siis kuuleb ta weel , kuda peremees w&otilde;&otilde;rastele &uuml;tleb , et Ott wististi l&auml;bi wahetoa kambris&szlig;e on l&auml;inud . 
 Niipea kui peremees w&otilde;&otilde;rastega &auml;ra l&auml;heb , ronib Ott , kes omas &auml;rewu&szlig;es &szlig;ugugi ei m&otilde;tle , et tema p&otilde;genemine ja peidusolemine asja &szlig;ugugi ei muuda , l&auml;bi augu &uuml;les rehealu&szlig;e p&auml;&auml;le &otilde;lgede &szlig;is&szlig;e . 
 T&uuml;kike aega l&auml;heb m&ouml;&ouml;da - Ott ei julge k&otilde;wasti hingatagi . 
 Siis kostab korraga alt j&auml;lle peremehe h&auml;&auml;lt . 
 &ldquo; Ott , kus &szlig;a oled ? &rdquo; 
 Aga Ott ei liiguta enna&szlig;t . 
 &ldquo; Ott , kuhu &szlig;a l&auml;k&szlig;id ? &rdquo; h&uuml;&uuml;ab peremees uuesti . 
 &ldquo; Tule w&auml;lja - r&auml;tt&szlig;epp on raha j&auml;rele tulnud ! 
 Mis &szlig;a ilmaaegu tembutad - ega &szlig;ee ometi ei aita ! &rdquo; 
 Aga Ott ei anna weelgi wastu&szlig;t . 
 Ta loodab weel ikka , et raha temale j&auml;&auml;b , kui ta enda warjul hoiab . 
 Kut&szlig;utak&szlig;e Mari . 
 &ldquo; Kuule , Mari , &rdquo; kuuleb Ott peremee&szlig;t &uuml;tlewat , &ldquo; ot&szlig;i Ott w&auml;lja - ei tea , kuhu ta on l&auml;inud . 
 Mine waata haganikus&szlig;e ja rehealu&szlig;e p&auml;&auml;le . &rdquo; 
 Mari , kes aru &szlig;aab , et wastupanemine ei aita , kuuleb &szlig;&otilde;na . 
 Ta ronib haganikus&szlig;e ja &szlig;&auml;&auml;lt &uuml;les rehealu&szlig;e - lao - p&auml;&auml;le . 
 Niipea kui ta &uuml;les &szlig;aab , haarab Ott ta k&auml;e&szlig;t kinni ja &szlig;o&szlig;istab paludes : 
 &ldquo; Marike , lollike , ole wait ja &auml;ra &uuml;tle kellegile , et ma &szlig;iin olen . 
 &Uuml;tle , et met&szlig;a hagu raiuma l&auml;k&szlig;in ! &rdquo; 
 Mari aga , kes all ju kuulnud , et r&auml;tt&szlig;epp Otti kohtu k&auml;tte lubab anda , ei la&szlig;e end ek&szlig;itada . 
 &ldquo; Mis &szlig;a &szlig;iin logeled , wana h&auml;rg ? 
 - Tule kohe alla ! &rdquo; h&uuml;&uuml;ab ta . 
 &ldquo; Suu pea , naene , &rdquo; &szlig;o&szlig;istab Ott wiha&szlig;elt . 
 &ldquo; Ma murran &szlig;u kaela kahekorra , kui &szlig;a &szlig;iit ei kao ja mind rahule ei j&auml;ta ! &rdquo; 
 Aga Mari ei j&auml;ta teda rahule , k&otilde;igi&szlig;t Oti koledate&szlig;t &auml;hwarduste&szlig;t hoolimata . 
 &ldquo; &Auml;ra enna&szlig;t ilmaaegu wihasta , &rdquo; wastab ta , &ldquo; tule alla ja anna raha k&auml;e&szlig;t &auml;ra ! 
 Ei tea , kes k&auml;skis nii toru olla ja raha k&otilde;ikidele n&auml;idata ? ! 
 Olek&szlig;id w&otilde;inud &szlig;uu pidada ja k&otilde;ik oleks h&auml;&auml; olnud ! &rdquo; 
 &ldquo; Pai , kulla Marike , armas , kallis nae&szlig;uke - j&auml;ta mu &szlig;iia , &rdquo; palub Ott ikka weel 
 &ldquo; See ei aita , &rdquo; wastab Mari , &ldquo; &szlig;e&szlig;t tei&szlig;ed ootawad . 
 Tule aga alla ! 
 Kui &szlig;a ei tule , tulewad nad &szlig;ulle i&szlig;e j&auml;rele ja kaebawad weel kohtus&szlig;e ka ! &rdquo; 
 Ott palub ja pahandab , aga &szlig;ee ei aita . 
 Mari ei la&szlig;e oma &szlig;&uuml;dant pehmendada . 
 Ta haarab Oti k&auml;e&szlig;t kinni ja tirib teda augu poole , mis alla haganikus&szlig;e wiib . 
 Ott on waheajal p&uuml;sti t&otilde;usnud ja wannutab n&uuml;&uuml;d Mari k&otilde;ige juures , mis tal p&uuml;ha on , et ta tema ometi rahule j&auml;taks . 
 Mari aga kuuleb alt naeru - tema &szlig;&uuml;da &szlig;aab korraga t&auml;is . 
 K&auml;hku haarab ta Oti jala&szlig;t kinni , &szlig;e&szlig;t et ta teda k&auml;ttpidi ei j&otilde;ua eda&szlig;i tirida . 
 Ott kaotab ta&szlig;akaalu ja kukub karjatades l&auml;bi augu alla haganikus&szlig;e . 
 Rehe alt kostab peremehe ja w&otilde;&otilde;raste &szlig;uu&szlig;t wali naerulagin , kui n&auml;ewad , kuda Ott korraga haganiku&szlig;t pak&szlig;u tolmupilwe &szlig;ee&szlig;t ilmub . 
 &ldquo; Mis &szlig;a t&auml;na &otilde;ieti tembutad ? &rdquo; k&uuml;&szlig;ib peremees korraga t&otilde;&szlig;i&szlig;eks &szlig;aades . 
 &ldquo; Ruttu tule haganiku&szlig;t w&auml;lja ja anna r&auml;tt&szlig;epale raha k&auml;tte , kui &szlig;a t&uuml;rmi ei taha minna ! &rdquo; 
 Ott n&auml;eb , ekt n&uuml;&uuml;d k&otilde;ik kadunud on . 
 Hoigades ronib ta rehe alla ja waatab ettewaatlikult k&otilde;ik omad kondid l&auml;bi , nagu tahaks ta kindlu&szlig;ele j&otilde;uda , kas nad k&otilde;ik t&otilde;esti weel terwed ja oma koha p&auml;&auml;l on . 
 &ldquo; Noh , kas &szlig;aab ju ? &rdquo; k&uuml;&szlig;ib peremees k&auml;r&szlig;itult , &szlig;e&szlig;t et Oti k&otilde;heldamine teda t&uuml;&uuml;tab . 
 &ldquo; Mis &szlig;a minu&szlig;t &otilde;ieti tahad ? &rdquo; k&uuml;&szlig;ib Ott enna&szlig;t haganate&szlig;t puhastades . 
 &ldquo; Anna r&auml;tt&szlig;epale raha k&auml;tte ! &rdquo; 
 &ldquo; Mis raha ? &rdquo; 
 &ldquo; Mis raha ? &rdquo; kordab peremees . 
 &ldquo; Teeb weel , nagu ei teaks ta midagi . 
 Ruttu anna &szlig;ee raha r&auml;tt&szlig;epale k&auml;tte , mis &szlig;a eila k&otilde;rt&szlig;ip&otilde;randalt w&otilde;t&szlig;id ! &rdquo; 
 Ott n&auml;eb , et midagi parata pole . 
 Ta pistab k&auml;e pikkami&szlig;i ka&szlig;uka taskus&szlig;e . 
 Aga ta n&auml;gu wenib kohe pikaks . 
 &ldquo; Taewas , tule appi , &rdquo; ki&szlig;endab ta , &ldquo; raha on tasku&szlig;t w&auml;lja kukkunud ! &rdquo; 
 &ldquo; &Auml;ra tee wigurit , &rdquo; mait&szlig;eb peremees , &ldquo; anna ruttu k&auml;tte ! &rdquo; 
 &ldquo; Aga , Jumala ee&szlig;t , peremees , raha on tasku&szlig;t t&otilde;esti w&auml;lja kukkunud , &rdquo; ahastab Ott ja ot&szlig;ib taskut ju kolmat korda l&auml;bi . 
 Tasku on t&otilde;esti t&uuml;hi ja raha on haganikus&szlig;e kukkunud , kui ta &szlig;&auml;&auml;l hundirata&szlig;t wiskas . 
 Ta u&szlig;utab , t&otilde;endab - kuid &szlig;ee k&otilde;ik ei aita - tei&szlig;ed parastawad weel . 
 Tahtes ehk tahtmata peab ta Marike&szlig;t paluma , et &szlig;ee tema ee&szlig;t r&auml;tt&szlig;epale raha &auml;ra mak&szlig;aks . 
 Suure palumi&szlig;e p&auml;&auml;le teeb Mari &szlig;eda , aga niipea kui w&otilde;&otilde;rad naerdes lahkuwad , a&szlig;ub ta ru&szlig;ikaid keerutades Oti nina alla ja kriiskab : 
 &ldquo; Nii&szlig;ugune h&auml;rg , nii&szlig;ugune n&auml;ljakoer , nii&szlig;ugune ilma&szlig;&ouml;&ouml;dik , kas &szlig;a &otilde;igel ajal ei o&szlig;anud &szlig;uud pidada ? 
 - Molu , nii&szlig;ugune ! 
 N&uuml;&uuml;d oleks meil 7 ja pool rubla raha j&auml;lle rohkem olnud , aga &szlig;inu &szlig;&uuml;&uuml; p&auml;ra&szlig;t pidin ma n&uuml;&uuml;d weel teine niipalju &szlig;inu lollu&szlig;ele juurde maksma . 
 Kes &szlig;ind haganikus&szlig;e ja lao p&auml;&auml;le ajas ? 
 Seda ma &szlig;ulle n&uuml;&uuml;d &uuml;tlen , enne &auml;ra &szlig;a n&uuml;&uuml;d minu k&auml;e&szlig;t enam &szlig;&uuml;&uuml;a looda , kui &szlig;ee raha mul k&auml;es on ! &rdquo; 
 Ott &szlig;ei&szlig;ab nagu waene patune Mari ees ega oska enam kolmegi lugeda , &szlig;e&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;mata olek on temale k&otilde;ige koledamaks nuhtlu&szlig;eks . 
 Peremees aga , kes Mari k&auml;rat&szlig;emi&szlig;t kuulnud , &szlig;&otilde;nab : 
 &ldquo; T&auml;nage &otilde;nne , et a&szlig;i weel nii l&auml;ks . 
 Sina , Mari , &auml;ra &szlig;&otilde;ima &uuml;htigi - oled i&szlig;e nii&szlig;ama &szlig;&uuml;&uuml;dlane kui Ott . 
 Se&szlig;t kui Ott &szlig;ulle &otilde;htul raha n&auml;itas ja &uuml;tles , ku&szlig;t ta tema &szlig;aanud , olek&szlig;id &szlig;a tema kohe rahaga k&otilde;rt&szlig;i juurde taga&szlig;i &szlig;aatma pidanud . 
 Sina aga ei teinud &szlig;eda mitte , waid olid weel r&otilde;&otilde;mus p&auml;&auml;legi , et j&auml;lle 7 ja pool rubla rikkamaks olid &szlig;aandu . 
 Teie taht&szlig;ite &szlig;&auml;&auml;lt l&otilde;igata , kuhu te polnud k&uuml;lwanud . 
 N&uuml;&uuml;d aga olete n&auml;inud , et &uuml;lekohus ial kotis ei &szlig;ei&szlig;a , kui te &szlig;eda edespidigi meeles peak&szlig;ite ! &rdquo; 
 ( L&otilde;pp . )
 Siis laskis ta mu vabaks . 
 Viha ja h&auml;bi t&otilde;usid mulle kurku . 
 Ma oleksin &auml;ra jooksnud , aga ei suutnud . 
 Oleksin kisendanud , appi h&uuml;&uuml;dnud , aga mul ei olnud h&auml;&auml;lt . 
 &quot; Mis sa tegid ? 
 Kelleks sa mind piad ? &quot; h&uuml;&uuml;dsin valjult , ennast &uuml;tlemata haavatuna tundes . 
 Mulle tungisid pisarad silmi , see oli ju t&otilde;epoolest uskumata h&auml;bematus . 
 Kui n&uuml;&uuml;d seda keegi veel oleks n&auml;inud ! 
 Ma vaatasin ruttu ringi . 
 Leparida oli paks , l&auml;bipaistmata ja teinepool &auml;&auml;res lage p&otilde;ld . 
 Veidi kergemaks l&auml;ks s&uuml;da . 
 &quot; Missugune h&auml;bemata inimene sa oled ! &quot; laususin ma ja keerasin &uuml;mber . 
 &quot; Ma l&auml;hen t&auml;na &auml;ra , siin ei v&otilde;i ma olla &quot; , k&otilde;neles ta nagu h&auml;belikult , nagu oma tegu kahetsedes . 
 &quot; Kui siia j&auml;&auml;ksin , v&otilde;ib olla , et veel nii teeksin . &quot; 
 Missugune jultumus ! 
 Ma kogusin ennast . 
 &quot; Teie teete meeletusi , h&auml;bematusi , ja siis &uuml;tlete : ma l&auml;hen &auml;ra . 
 See on &otilde;ige kena . 
 Aga see ei puudugi teisse , et praegu kibe t&ouml;&ouml;aeg on . &quot; 
 &quot; Kas ma v&otilde;in veel j&auml;&auml;da . 
 Aga jumalap&auml;rast , hoidke et niisugust lollust enam ei tule . 
 Teid kihutatakse koeraga v&auml;ravast v&auml;lja . &quot; 
 Aga kudas see oli , et mu hing k&uuml;llalt pahane selle inimese peale niisuguse teu p&auml;rast ei olnud ? 
 Miks ma teda ei p&otilde;lanud , miks ma talle ei kisendanud , et ta kohe lahkuks ? 
 Miks ? 
 Peale s&ouml;&ouml;ki ma ei l&auml;inud temaga enam &uuml;hes t&ouml;&ouml;le . 
 J&auml;in koju enesega &uuml;ksi . 
 Mis see oli , mis mind alaliselt taga kiusas ? 
 Neid muste leekivaid silmi ma n&auml;gin . 
 Kui ta teu &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tlesin ja p&uuml;&uuml;dsin enesele selgeks teha , kui h&auml;bemata see on , leidsin enese &auml;kitselt ta v&otilde;imsate k&auml;te vahelt ja tundsin ta kirglist &otilde;&otilde;guvat suudlemist . 
 Ma ehmatasin ja hirmusin ise . 
 Kas olin ma s&uuml;&uuml;d teinud ? 
 Kas olin ma kurja teinud ? 
 Kudas siis mina , sest mina tema vastu ei suutnud panna . 
 Kas ei p&uuml;&uuml;dnud mina teda k&otilde;igest v&auml;est eemale t&otilde;ugata ? 
 Ja n&uuml;&uuml;d tundsin nende k&auml;te tugevat j&otilde;udu . 
 Aga meeldiv oli see ometi . 
 Ma kinnitasin enesele oma ausust , kahetsesin et niisuguse h&auml;bematuse vastu mitte valjemalt &uuml;les ei astunud . 
 Aga kui ta uueste mu &uuml;mbert kinni v&otilde;tab ja suudleb ? 
 Kui ta seda uueste teeb ? 
 Aga kas ei olnud see nali ? 
 Kas maksis seda siis nii t&otilde;eks v&otilde;tta ? 
 Ma ei olnud veel midagi kautanud . 
 Ma ei julenud tuast v&auml;ljagi minna . 
 Kartsin . 
 Kui ta t&otilde;epoolest minu &uuml;mbert uueste kinni v&otilde;tab ja mind suudleb ? 
 Midagi oli , mis mind segas , mind eksitas . 
 Ma ei saanud kudagi oma harilikule t&ouml;&ouml;le asuda . 
 Mu k&auml;ed olid kinni m&auml;ssitud , nad olid j&otilde;utud , mu k&auml;est kadus igasugune algatus . 
 Seisin akna all . 
 Kas teda on kusagil n&auml;ha ? 
 Kui ennast akna alt tabasin , olin oma meelest kui varas . 
 Ta s&otilde;i . 
 Ma olin toidu tema jauks lauale valmis pannud . 
 Ise seisin sel ajal teises tuas akna all p&uuml;sti . 
 Kui kaua ometi v&auml;ltab see s&ouml;&ouml;mine , t&uuml;&uuml;tavalt kaua . 
 Kas sellele siis l&otilde;ppu ei tulegi ? 
 Ta l&auml;ks kambrist v&auml;lja . 
 Mind ei v&otilde;inudki ta akna juures n&auml;ha , kust teda silmadega saatsin . 
 &Uuml;le &otilde;ue minnes kadus ta kuuri alla , kus harilikult peale s&ouml;&ouml;gi v&auml;rskete heinte peal puhkas . 
 Ma h&auml;benesin ennast . 
 Mis oli minul temaga asja . 
 Kui ta veel piaks &uuml;tlema : ma l&auml;hen &auml;ra , siis h&uuml;ian talle n&auml;kku : mine , mine ! 
 Aga miks ma niisuguses &auml;rituses olen ? 
 Katsusin enesest aru saada , aga olin enesele uus , imelik , t&auml;ieste v&otilde;eras . 
 Akna all seistes uitasid mu pilgud selle ukse juures , kust ta sisse oli l&auml;inud . 
 Tabasin enese peegli alt , kust mulle tore , tugev naine vastu vaatas . 
 Ta v&otilde;tab mu &uuml;mbert kinni ja suudleb mind . 
 Ma tundsin ta k&auml;evarte j&otilde;udu , n&auml;gin neid pilkusid . 
 Mu hing j&auml;i ikka raskemalt ja raskemalt joobnuks . 
 L&auml;ksin &otilde;ue . 
 Tuul l&otilde;etsus . 
 Siit ja sealt t&otilde;usis teelt kuiva pr&uuml;gi lendu , mida tuulehoog keerutades edasi kandis . 
 Siin paistis veel p&auml;ev , aga sealt kaugelt kerkis mustav pilv ja &auml;hvardas p&auml;ikese kinni katta . 
 Hommikune k&otilde;rvetav palavus oli piksevihma kuulutaja . 
 Aasaserval oli meil t&uuml;kk paksu loogu maas . 
 Ma v&otilde;tsin reha ja ruttasin seda kokku t&otilde;mbama . 
 Seda oli rohkem kui ma teadsin arvata . 
 V&otilde;imata on &uuml;hel inimesel seda kokku panna . 
 Tema magas muidugi raskeste ja ei aimanudgi , et piksevihm tuleb . 
 Ma viskasin reha kokkukantud heinahuniku peale . 
 Kodu poole minnes j&auml;in araks , rahutuks . 
 Ma ei teadnud , kus ta magab . 
 Muidugi ei teadnud , sest siis oleksin teda kuurist &auml;ratama l&auml;inud . 
 L&auml;ksin teisele poole , sinna kus nurme &auml;&auml;res paksud saared kasvavad , ja h&uuml;&uuml;dsin teda . 
 Ma h&uuml;&uuml;dsin nimepidi , k&otilde;igest j&otilde;ust , aga poolelti salaja , nii et mu h&auml;&auml;l kuhugi ei kostnud . 
 Mu meel oli paha , olin otse pisarates , et ta mind ei kuule . 
 Pilv kasvas kiireste . 
 P&auml;&auml;sukesed lendasid maapinda puudutades &uuml;le nurme . 
 Tuul oli vaibunud . 
 Kas p&ouml;&ouml;rab tuul n&uuml;&uuml;d pilve taha ja kannab selle siia ? 
 Ma otsisin teda . 
 Tulin lautade poolt ja kisendasin ta nime . 
 Kisendasin sosistades . 
 Ega ometi head heina v&otilde;i vihma k&auml;tte j&auml;tta . 
 Ta ei vastanud kusagiltpoolt . 
 Ma n&auml;gin seda ust , kust ta sisse oli l&auml;inud . 
 Kiskusin ukse lahti , h&uuml;&uuml;dsin teda nimepidi . 
 Aga vaevalt kuulsin ise oma h&auml;&auml;lt . 
 Ta ei &auml;rganud . 
 Ahastus l&otilde;i mu s&uuml;dames kokku . 
 Jumal - kui raske uni ! 
 Vihm j&otilde;uab enne k&auml;tte , kui heina j&otilde;uame &uuml;les korjata . 
 Ma astusin ta juurde , puudutasin teda k&auml;evarrest . 
 &quot; T&otilde;use &uuml;les , hakkab sadama . 
 Meil on t&uuml;kk kuiva loogu maas . &quot; 
 Taevake , ka n&uuml;&uuml;dgi ei &auml;rganud ta veel . 
 Ma kordasin oma &uuml;tlust , teda tugevamine puudutades . 
 Ta virgus . 
 K&uuml;&uuml;nis valitses &auml;marus . 
 V&auml;rske heina l&otilde;hn oli otse uimastav . 
 &quot; Mis on ? &quot; 
 &quot; Hakkab sadama . 
 Meil on kuiv loog maas . &quot; 
 Ta t&otilde;usis ruttu p&otilde;lvili ja vaatas aineti mu silmadesse . 
 Ma keerasin &uuml;mber . 
 &quot; J&auml;&auml;ge silmapilguks siia ! &quot; 
 Ta haaras mu k&auml;est kinni . 
 &quot; Ei , ei , lase lahti ! 
 Mis sa tahad ? &quot; 
 Ma t&otilde;mbasin j&otilde;uga . 
 Midagi selget , l&auml;bipaistvat t&otilde;usis mu silmade ette . 
 Mu m&otilde;istus l&auml;ks karskeks . 
 &quot; Ma ei lase teid mitte lahti &quot; , lehvis ta kuum hinge&otilde;hk mulle vastu palet . 
 &quot; Ma armastan teid - muidu oleksin ammugi siit &auml;ra l&auml;inud . &quot; 
 Ta t&otilde;mbas mind oma s&uuml;lle , v&otilde;ttis tugeva k&auml;ega mu &uuml;mbert kinni , teisega surus mu rindade peale ja suudles mind . 
 Ta tahtis mu huuled katki hammustada , ta p&otilde;letas mind oma hinge&otilde;huga - ta kustutas mu m&otilde;istuse tuleleegikese . 
 Ma j&auml;in pimedasse . &lowbar; 
 Katsu oma n&auml;riva s&uuml;dametunnistuse eest &auml;ra p&otilde;geneda . 
 Kuhu sa iganes l&auml;hed , ta on su kannul . 
 Halastust ta ei tunne . 
 Ta kisendab sinus niiv&otilde;rt k&otilde;vaste , et su arvates kogu ilm seda piaks kuulma . 
 Sa ei usu , et see neil k&otilde;igil kuulmataks j&auml;&auml;b ja arvab , et oma avalikkust igalpool ringi kannab , seda k&otilde;igile n&auml;idates . 
 Nutsin - aga see ei toonud mulle kergitust . 
 Ka ei suutnud pisarad selle kihvti m&otilde;ju h&auml;vitada . 
 J&auml;lle t&otilde;usid uued leegid ja need l&otilde;id &uuml;le mu pea kokku . 
 Ja meie oskasime j&auml;lle aega ja kohta leida . 
 Ma olin oma mehe vastu hea ja alandlik . 
 Ma ei v&auml;sinud temale s&otilde;bruseavalduses . 
 Tundsin , k&otilde;ige v&auml;hemalt arvasin tundvat , et seega oma s&uuml;&uuml;di lepitan . 
 Olin &otilde;nnetu , aga sellest ei p&auml;&auml;stnud mind keegi . 
 Mu meeldidap&uuml;&uuml;dmine mehele tuli vist temale ise&auml;ralik , sest ta tegi minule selle &uuml;le naljatades t&auml;hendusi . 
 Kas armastasin seda mustade silmadega meest ? 
 Ma &uuml;tlen ei . 
 Ma p&otilde;lgasin teda , p&otilde;lgasin k&otilde;igest s&uuml;damest . 
 Tema oli see , kes mu &otilde;nneliku elu h&auml;vitas . 
 Kartsin teda , aga hiilisin temale j&auml;rele . 
 Tema v&otilde;im valitses painajaliku armuheitmatusega mu &uuml;le . 
 Ajuti tundsin selle j&otilde;u j&auml;rele otse hulluksajavat vajadust . 
 Mis oli mu mees tema k&otilde;rval . 
 Ma armastasin oma meest , aga v&otilde;rrelda neid ei v&otilde;inud . 
 V&auml;risedes m&otilde;tlesin oma mehe k&otilde;rval magades nende kirgliste suudlemiste peale . 
 Mul ei tulnud &ouml;&ouml;siti und . 
 Kui kaua kestab niisugune elu ? 
 Ma oleksin tahtnud seda l&otilde;petada , aga ei tahtnud ka . 
 Ma sosistasin talle : &quot; mine &auml;ra , mine &auml;ra ! &quot; aga heitsin ennast ta k&auml;te vahele ja otsisin ta tulikuumi himust&otilde;&otilde;guvaid huulesid . 
 Kui mu mees seda &auml;kitselt teada saab ? 
 Kui ta mind tema kaenlast leiab ? 
 V&otilde;ib olla , ehk ongi tal teada ? 
 Ma ei julenud mehe sisseastumisel silmi &uuml;les t&otilde;sta . 
 Ootasin iga silmapilk rasket hoopi . 
 On mul midagi enese vabanduseks &uuml;telda ? 
 Mitte midagi . 
 - Abielurikkuja naine ! 
 M&otilde;tlesin , m&otilde;tlesin , aga teed v&auml;ljap&auml;&auml;semiseks ei leidnud . 
 Kuhu ta mind ajab ? 
 Kuhu ta mind viib ? 
 M&otilde;tlesin surma peale ja l&otilde;in kangeste v&auml;risema . 
 Mu mees armastas mind . 
 Ta ei teadnud midagi . 
 Oleksin ma suutnud ometi &uuml;ht osa ta kallistustest seda leida , mis mind seal halvas ! 
 Raske oli mul mehe poolt usaldust vastu v&otilde;tta . 
 S&uuml;da kisendas ja h&uuml;&uuml;dis mind kurjategijaks . 
 Oli tundmus , nagu piaks mees mind &uuml;mbert kinni v&otilde;ttes k&auml;ed &auml;ra m&auml;&auml;rima . 
 Oli tundmus , et ta tingimata n&uuml;&uuml;d mulle otsa vaadates kisendab : &quot; Patune naine ! &quot; 
 Ma ootasin seda . 
 Alles siis hingasin veidi kergemalt , kui kuulsin teda magavat . 
 P&auml;ev on m&ouml;&ouml;das . 
 Ma elasin p&auml;evade , tundide kaupa . 
 Olin pea meeleheitmisel . 
 Miks ei olnud mu mehel niisugust v&otilde;imu mu &uuml;le ? 
 Miks olime meie igap&auml;evased inimesed ? &lowbar; 
 See oli &uuml;hel hommikul , kui ma &uuml;ksi magasin . 
 Mu mees oli &otilde;htul mingisuguse piirit&uuml;li p&auml;rast linna kohtusse s&otilde;itnud . 
 Mind &auml;ratas valgevalul tasane ja ettevaatlik ukseavamine . 
 Ta tuli sisse . 
 T&otilde;mbasin enesele teki peale . 
 T&otilde;rjusin teda k&auml;ega eemale ja sosistasin : &quot; &Auml;ra tule , &auml;ra tule , ma vihkan sind ! &quot; 
 Ma vihkasin teda t&otilde;este . 
 Ta oli mulle praegu vastik . 
 Oleksin appi h&uuml;&uuml;dnud , aga kartsin . 
 Vististe magas k&otilde;ik pere alles . 
 Ta ei hoolinud sellest midagi . 
 Astus mu voodi ette , v&otilde;ttis mu k&auml;ed k&auml;tte ja suudles mind . 
 See oli hirmus . 
 Sellepeale surus ta pisukese kirja mu piusse ja l&auml;ks tuast v&auml;lja . 
 Ma viskasin kirja maha . 
 T&otilde;usin aga ruttu &uuml;les ja v&otilde;tsin selle maast &uuml;les . 
 See v&otilde;iks ju kellegi k&auml;tte sattuda . 
 Tundsin kudas viha mulle p&auml;he t&otilde;usis . 
 Kas ma siis temast enam kudagi ei saa vabaneda ? 
 Kas on siis mu elu t&otilde;este h&auml;vitatud ? 
 Mul oli mu elust , mu noorusest kahju . 
 Silmitsesin kirja . 
 See oli m&auml;&auml;rdunud paberileht , kus peal paar rida seisis : &quot; Ma l&auml;hen &auml;ra . 
 Kui siia edasi j&auml;&auml;ksin , v&otilde;iks midagi juhtuda . &quot; 
 See oli p&auml;ikesekiir mu hingele . 
 See t&otilde;utas p&auml;&auml;smist , olgugi et ma seda ei suutnud uskuda . 
 Otsisin teda taga , otsisin hoolega . 
 K&uuml;sisin pere k&auml;est , tegin pahase n&auml;u , aga teda ei leidnud . 
 Keegi ei olla teda t&auml;na n&auml;inud . 
 Ka ta asjad leiti puuduvat . 
 L&auml;ksin oma kambri . 
 Ta l&auml;ks siis &auml;ra , l&auml;ks ja ma p&auml;&auml;sen . 
 Kirjeldamata r&otilde;em t&auml;itis mu s&uuml;dant . 
 Uskuge - ma t&auml;nasin jumalat . 
 Olin &otilde;nnelikum kui kunagi ennemalt . 
 Koju tulles ei leidnud mu mees tema &auml;raminekus midagi ootamatat ega imelikku . 
 Ta pannud seda imeks , kudas see mees nii kaua siin seisnud , sest kusagil ei olla ta kaua p&uuml;sinud . 
 Ametipoolest olla ta v&auml;lja&otilde;ppinud paberimeister , aga X. ... vabrikus olnud ta ainult kuu aega . 
 Direktoriga t&uuml;lli minnes l&ouml;&ouml;nudgi oma &uuml;lemust ja p&otilde;genenud sealt selsamal tunnil , isegi oma paremaid riideid maha j&auml;ttes . 
 &quot; Meid aitas ta aga ilusti raskustest v&auml;lja &quot; , t&auml;hendas mu mees l&otilde;puks . 
 &quot; N&uuml;&uuml;d on suuremad t&ouml;&ouml;d juba koomal ja s&uuml;gisepoole leidub ikkagi inimesi . &quot; 
 Elasin p&auml;rast ta &auml;raminekut imelikkude &uuml;ksteise vastu k&auml;ivate tundmuste vallas . 
 L&otilde;pmata hea meel oli mul , et ta meilt &auml;ra l&auml;ks , sest sain h&auml;sti aru , et ta mind ikkagi t&auml;ielisele hukatusele oleks viinud ; meie vahekord oleks viimaks ometigi avalikuks tulnud . 
 Hirmul v&auml;risema l&otilde;in selle peale m&otilde;teldes . 
 Vahel tundsin oma pattu t&auml;ies suuruses ja hing otsis lepitamist . 
 Seda arvasin ainult oma s&uuml;&uuml; &uuml;lestunnistamises leidvat . 
 Kartus tagaj&auml;rgede eest keelas mind seda sammu astumast . 
 Orjalikus allaheitlikkuses aja alanduses mehe vastu katsusin pealekaebajat s&uuml;dant suigutada . 
 Aga need abin&otilde;ud ei toonud soovitud tagaj&auml;rgi . 
 Miks pidin ma eksima ! 
 Miks pidin ma pattu tegema ! 
 Ma ei suutnud kudagi otsusele j&otilde;uda , mis see oli , mis mind langemisele ajas . 
 Tuleks ta n&uuml;&uuml;d tagasi - ma ei langeks enam , ei suudaks mind mingi j&otilde;ud ta k&auml;te vahele heita . 
 Ma ei suudaks ta leegitsevaid pilkusid talle andeks anda . 
 Miks ei astunud ma sel puhul , kus ta mind lepiku &auml;&auml;res esimest korda suudles , mitte valjemalt &uuml;les ? 
 Miks ei kisendanud ma talle : &quot; Mine &auml;ra , mine &auml;ra ! &quot; kui tundsin , et ta mind raskeste haavas , mind teutas , miks ei otsinud ma oma mehelt kaitset ? 
 Mis mul oli , kui ta kuuris magas ja ma teda paksude puude all taga otsisin ? 
 Ma ju teadsin k&uuml;ll , kust teda leida v&otilde;ib . 
 Miks ma ei h&uuml;&uuml;dnud teda valjuste , nii et ta oleks kuulda v&otilde;inud ? 
 Miks matsin ma oma h&auml;&auml;le kinni , nii et see ainult sosistas ? 
 Mis tarvis oli mul minna teda k&auml;est puudutama ? 
 Miks ma olin nagu joobnud ? 
 Miks ma astusin &uuml;ksip&auml;ini olles peegli ette , kust ma oma &otilde;hetavaid palgeid , oma k&otilde;rgeid rindasid silmitsesin ? 
 Mis mul oli ? 
 M&otilde;tlesin , m&otilde;tlesin , m&otilde;tlesin . 
 Mul oli halb . 
 Tundsin isegi , kudas elu p&otilde;lgama hakkasin . 
 Ma tahtsin oma meest armastada , aga ma ei suutnud . 
 Tema l&auml;henemine oli mulle t&uuml;&uuml;tav , vastik . 
 Kadunud oli endine eluj&auml;rg , see eluj&auml;rg kus ma enesel tundsin sagedaste hea olevat . 
 Kus enese tundsin &otilde;nneliku olevat . 
 Ma olin haige . 
 &quot; Sinul on midagi viga &quot; , t&auml;hendas kord mees . 
 &quot; Sa ei ole enam see mis enne . 
 Sa oled vist haige . 
 Kas oled oma tervist t&ouml;&ouml; juures rikkunud . &quot; 
 Aga seal tundsin ma ise , et sugugi haige ei ole . 
 &quot; Ma ei ole haige , kusagil ei tunne mina valu . &quot; 
 Mu hing oli nagu salaallikas , mida kusagilt alt , kaugelt , teadmatusest tulevad j&otilde;ud liikuma panevad . 
 Ma ei teadnud isegi mis mul on . seda ei teadnud ka keegi teine . 
 Aga ise&auml;raldust oli vist peregi m&auml;rganud , sest minust hoiti eemale . 
 Ei olnud minu ega nende vahel enam endist s&otilde;bralikku sidet . 
 Mind n&auml;hti kardetavat . 
 Sagedaste muutus mu meel pahaseks .
 &Otilde;ied ja okkad 
 I. 
 &Uuml;lewal k&otilde;rges , kit&szlig;as majas , walgete kardinate ja paljude lillepottide taga elas &szlig;ee , kelle&szlig;t ma &szlig;iin jutustada tahan . 
 Ei olnud &szlig;ee mitte enam noor , ilus neiu , ka ei tule &szlig;elles luos &ldquo;p&otilde;newaid&rdquo; , romanlikka lugu&szlig;i ette , &szlig;ee on nimelt liht jutustus , mida ma &szlig;iin kirjutan , w&auml;ga liht , aga t&otilde;de , &szlig;e&szlig;t ta i&szlig;e on mulle &szlig;eda u&szlig;aldanud , ja minu kangelane on &uuml;ks - wanapiiga . 
 &Auml;rge kohkuge mitte , arm&szlig;ad lugejad , i&szlig;e&auml;ranis lugejannad , teie ei w&otilde;i mitte uskuda , mis&szlig;ugu&szlig;t luulerikku&szlig;t ma &uuml;lewal &szlig;elles tuake&szlig;es leid&szlig;in . 
 Kui mitut pikka &otilde;htupool&szlig;et pole ma oma akna all istunud ja , p&auml;&auml;liskaud&szlig;elt midagi tehes ehk lugedes , oma &uuml;k&szlig;ikut wastas-elanikku t&auml;helepannud . 
 Ja kui ta omas liht&szlig;as hallis kleidis , lumiwalge tanuke &szlig;iledaks kammitud juuste p&auml;&auml;l , akna all &szlig;ukka kududes ajalehte luges , &szlig;iis a&szlig;us minus&szlig;e igakord l&otilde;pmata kaastundmus &szlig;elle &uuml;k&szlig;iku i&szlig;iku wastu . 
 Ialgi ei n&auml;inud ma tema juures kedagi &szlig;&otilde;brannat , &uuml;lep&auml;&auml; ialgi &uuml;hte k&uuml;lali&szlig;t ; ainult maja peremehe w&auml;ike&szlig;i lap&szlig;i &szlig;ilma&szlig;in ma m&otilde;nikord tema akna juures , kes agaralt &otilde;unu &szlig;&otilde;iwad ; wana naesterahwas , nende kingituste helde annetaja , &szlig;ei&szlig;is nende &szlig;eljataga ja waatas r&otilde;&otilde;mu&szlig;t hiilgawa n&auml;oga , kuidas need w&auml;ikestele mait&szlig;ei&szlig;iwad ; ta&szlig;a &szlig;uuteles ta &szlig;iis &uuml;he ehk tei&szlig;e kollakat p&auml;&auml;ke&szlig;t , nagu &szlig;eda &otilde;nnistada tahtes . 
 Igal &otilde;htupool&szlig;el , teatawal ajal , n&auml;gin teda uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja astuwat ja jalutama minewat ; paar tundi hiljem oli ta j&auml;llegi kodus oma akna taga , n&auml;put&ouml;&ouml; kallal . 
 M&otilde;nikord , &szlig;oojadel &szlig;uwe&otilde;htudel , kui ta akna lahti oli teinud , n&auml;gin teda oma wanamoodili&szlig;e klaweri ees istuma , ja - wanad , ammu unnustatud wii&szlig;id tungi&szlig;iwad minu k&otilde;rwu ; tundide kaupa olek&szlig;in ma &szlig;iis p&auml;&auml;lt kuulatada w&otilde;inud , kuna minu luulelend tema minewiku kallal t&ouml;&ouml;tas . 
 - Kuidas &szlig;ee ometi tuleb , et ta nii t&auml;it&szlig;a &uuml;k&szlig;inda on ? m&otilde;tle&szlig;in ma &szlig;iis . 
 Naabrid h&uuml;&uuml;d&szlig;iwad teda &ldquo;wana preili Siigismund,&rdquo; aga rohkem ei &szlig;aanud ma , k&otilde;ige uurimi&szlig;e kiuste , midagi teada . 
 &ldquo;Ta ei k&auml;i kellegiga l&auml;bi - elab t&auml;it&szlig;a i&szlig;eene&szlig;ele - ta on t&auml;it&szlig;a ligip&auml;&auml;&szlig;emata,&rdquo; need olid wastu&szlig;ed minu k&uuml;&szlig;imiste p&auml;&auml;le . 
 Mida rohkem ja kauemine ma oma piigat &szlig;alamahti waata&szlig;in , &szlig;eda elawamaks &szlig;ai minu huwitus , &szlig;eda &szlig;uuremaks minu kaastundmus , &szlig;eda p&otilde;newamaks minu &szlig;oow , midagi tema &uuml;le teada &szlig;aada . 
 S&auml;&auml;l l&auml;k&szlig;in ma kord - &szlig;ee oli &uuml;hel imeilu&szlig;al &szlig;uwe &otilde;htul - wanale &szlig;urnuaiale , et oma wara &szlig;urnud &szlig;&otilde;branna hauale p&auml;rga wiia . 
 H&auml;sti haritud &szlig;urnuaial oli k&otilde;ik waikne ja p&uuml;halik , roo&szlig;id olid t&auml;ies &otilde;ites ja laota&szlig;iwad tema hauak&uuml;nkalt imerohkesti magu&szlig;at l&otilde;hna ; p&auml;&auml;le l&otilde;unat oli pik&szlig;e wihma &szlig;adanud , &otilde;hk oli nii puhas , puud ja muru nii roheli&szlig;ed ja w&auml;rsked , et &szlig;urma p&auml;&auml;le m&otilde;teldagi ei w&otilde;inud . 
 P&auml;ikene wilkus weel kord pilwe ribade wahelt ja peegeldas enna&szlig;t muru ja lillede kaste tilkades , kes &szlig;ellel paigal nagu lugemata pi&szlig;arad n&auml;i&szlig;iwad olema . 
 Minu p&auml;rg oli peagi liht marmori risti &uuml;mber pandud ; ma istu&szlig;in pilguks ajaks w&auml;ike&szlig;e pengi p&auml;&auml;le , mis leinapaju all oli , ja m&otilde;tle&szlig;in &szlig;elle p&auml;&auml;le , kes n&uuml;&uuml;d juba aasta ot&szlig;a roheli&szlig;e muru all puhkas ; ta oli nii w&auml;ga roo&szlig;i&szlig;i armastanud , ta oli ka weel nii noor , kui ta j&auml;rsku &otilde;it&szlig;ewa &otilde;nne keskelt w&auml;ljakistud &szlig;ai . 
 Tr&ouml;&ouml;stimata wanemad , walu p&auml;ra&szlig;t peaaegu meelt &auml;raheitew peigmees olid tema puu&szlig;&auml;rgi juures &szlig;eisnud ; mind oli &szlig;ee &szlig;&uuml;ndmus w&auml;ga p&otilde;rutanud , ja &szlig;ee wiskas e&szlig;ime&szlig;t warju minu elu p&auml;&auml;le , kui ma oma lustili&szlig;t &szlig;&otilde;brannat ilu&szlig;a neiup&otilde;lwe aja&szlig;t nii j&auml;rsku &szlig;urema n&auml;gin , - kui &otilde;nnelikuks oleks ta weel &szlig;aada ja kui kaua weel elada w&otilde;inud , - jah , kui kaua ! 
 Aga kas &szlig;iis elu ainult &otilde;nn on ? 
 Ialgi , - ka &szlig;iis mitte , kui nii elatak&szlig;e , kui &szlig;ee &uuml;k&szlig;ik wanapiiga &szlig;&auml;&auml;l &uuml;lewel ; kas &szlig;iis parem ei ole , kui noorelt &szlig;urrak&szlig;e , palawalt armastatult ja kibedalt taganutetult , &szlig;elle a&szlig;emel , et terwe eluaeg &uuml;k&szlig;ikult elada ? 
 Ja nii kaua ! 
 S&auml;&auml;l kuul&szlig;in ma oma &szlig;eljataga &szlig;ammu&szlig;i ja n&auml;gin , &uuml;mber p&ouml;&ouml;rdes , &szlig;eda , kelle p&auml;&auml;le alles praegu oli m&otilde;telnud ; tal olid hallid riided &szlig;eljas ja wana moodi k&uuml;bar p&auml;&auml;s , kuna ta k&auml;es p&auml;ewawarju ja geraniumi lillede&szlig;t p&auml;rga kandis ; ta l&auml;ks , pilku maa poole hoides , &szlig;urnuaia wanema o&szlig;as&szlig;e ja kadus peagi minu &szlig;ilmi&szlig;t puhmaste warju . 
 Minu uudishimu hakkas kord j&auml;llegi w&auml;gewamalt liikuma . 
 Kelle hauale pidi ta k&uuml;ll p&auml;rga wiima ? k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma i&szlig;eene&szlig;elt ; tema wanemad ei olnud mitte &szlig;iin &szlig;urnud , &szlig;eda ma tead&szlig;in ; ma istu&szlig;in j&auml;llegi ja taht&szlig;in oodata , kuni ta taga&szlig;i tuleb ; &szlig;iis aga t&otilde;u&szlig;in ma &uuml;les ja l&auml;k&szlig;in ettewaatlikult &szlig;inna &szlig;amas&szlig;e k&uuml;lgi , kuhu ta l&auml;inud oli . 
 J&auml;rsku j&auml;in ma aga &szlig;ei&szlig;atama , &szlig;e&szlig;t minu l&auml;hedal , &szlig;elg minu poole , p&otilde;lwitas &szlig;ee naesterahwas e&szlig;eidega &uuml;leni t&auml;is kaswanud hauak&uuml;nka ees , oma p&auml;&auml;d mu&szlig;tjate lehtede wastu &szlig;urudes . 
 Ma astu&szlig;in &uuml;he wana k&otilde;dunewa auu&szlig;amba warju ja wahti&szlig;in tema poole , kes liikumatalt paigal oli ; &szlig;ee&szlig;ugune waikus ja mu&szlig;t kogu minu ees panid mind p&auml;ris kartma . 
 Siis t&otilde;u&szlig;is ta &uuml;les ja l&auml;ks j&auml;llegi maha p&ouml;&ouml;rdud pilgul taga&szlig;i , ometi w&otilde;i&szlig;in ma pi&szlig;arate j&auml;lgi tema n&auml;o p&auml;&auml;lt n&auml;ha ; geraniumi p&auml;rg puhkas aga e&szlig;ei mu&szlig;tjate lehtede p&auml;&auml;l . 
 Kui ta &szlig;ilmi&szlig;t kadunud oli , astu&szlig;in ma &szlig;elle haua juurde ; minu jalg puutus &uuml;he asja k&uuml;lge ja alla waadates n&auml;gin w&auml;ike&szlig;t , poolkulunud , nahas&szlig;e k&ouml;idetud raamatut . 
 Ma w&otilde;t&szlig;in &szlig;eda oma k&auml;tte ja n&auml;gin , et &szlig;ee kord punane oli olnud ; &uuml;htla&szlig;i olid &szlig;&auml;&auml;l n&otilde;rgalt kullatud t&auml;hed W. v. E. Ma pi&szlig;t&szlig;in raamatu tasku ja kummarda&szlig;in haua poole ; &szlig;&auml;&auml;l leid&szlig;in ma , pea t&auml;it&szlig;a e&szlig;eide warjul , kiwitahli ja &szlig;elle p&auml;&auml;l &szlig;&otilde;nad ; 
 Wilhelm v. Eberhardt , 
 leitenant 10. jalaw&auml;e polgus . 
 &szlig;&uuml;nd . 
 1. juulil 1805 &szlig;urn . 
 20. nobembril 1834 . 
 Ma w&otilde;t&szlig;in w&auml;ike&szlig;e raamatu w&auml;lja - W. v. E. , Wilhelm v. Eberhardt - kui imelik ! 
 Ja t&auml;na oli ju 1. juuli , nii &szlig;iis &szlig;elle &szlig;urnu &szlig;&uuml;ndimi&szlig;e p&auml;ew . 
 Mis w&otilde;is &szlig;ellel &uuml;k&szlig;ikul wanapiigal &szlig;elle &szlig;urnuga tegemi&szlig;t olla ? 
 Ta oli weel noor , kui ta &szlig;uri , ja n&uuml;&uuml;d , nii paljude aastade j&auml;rele , weel nii&szlig;ugune &szlig;&uuml;gaw walu ! 
 Tale pidi &szlig;ee &szlig;urnu wististe w&auml;ga armas olema . 
 Kas &szlig;ee &uuml;ks tema &szlig;ugulaste&szlig;t oli ? 
 - ei , &uuml;hte &szlig;ugula&szlig;t ei leinata neljak&uuml;mne aasta j&auml;rel mitte enam nii kuumalt . 
 Siis peigmees ? 
 - &szlig;ee oleks juba enam w&otilde;imalik . 
 Waene wanapiiga , kes teab , mis&szlig;ugu&szlig;eid p&auml;ewi &szlig;a k&uuml;ll n&auml;inud w&otilde;id olla ? 
 Nii&szlig;uguste m&otilde;tetes&szlig;e wajunult j&otilde;ud&szlig;in ma kodu ; oma uk&szlig;e ees wiska&szlig;in ma &uuml;hte pilku &uuml;les&szlig;e tema akna poole ; ta istus leentoolis , nagu igap&auml;ew , aga ta ei teinud t&auml;na t&ouml;&ouml;d , waid istus , p&auml;&auml;d k&auml;e najale tuetades ja tema &szlig;ilmad wahti&szlig;iwad nagu tarretanult &uuml;he paiga poole . 
 S&auml;&auml;l tuli mulle tema w&auml;ikene raamat meelde - kas ma &szlig;eda i&szlig;e k&auml;tte wiin w&otilde;i &szlig;aadan oma teenri l&auml;bi &szlig;inna ? 
 Ometi - &szlig;ee oli ju k&otilde;ige parem juhtumine , mille t&otilde;ttu temale l&auml;heneda w&otilde;i&szlig;in , ruttu p&ouml;&ouml;r&szlig;in ma enna&szlig;t &uuml;mber , &szlig;ammu&szlig;in &uuml;le uulit&szlig;a ja olin juba j&auml;rgmi&szlig;el minutil tei&szlig;e korra p&auml;&auml;l pi&szlig;ut pimedas eestuas . 
 &ldquo;Kas preili Siigismund &szlig;iin elab ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in &uuml;helt kollaka p&auml;&auml;ga lap&szlig;elt , kes parajaste , &szlig;uur w&otilde;ileib k&auml;es , trepi&szlig;t alla tuli . 
 &ldquo;Jah,&rdquo; wastas &szlig;ee , &ldquo;koputage ainult , &szlig;iis tuleb ta kohe w&auml;lja.&rdquo; &ldquo;T&auml;nan , mu w&auml;ikene,&rdquo; &uuml;tle&szlig;in ma ja koputa&szlig;in kindlaste , ehk k&uuml;ll pi&szlig;ut p&otilde;k&szlig;uwa &szlig;&uuml;damega wana , pruuni uk&szlig;e pihta . 
 Ma kuul&szlig;in &szlig;ees ta&szlig;a&szlig;eid &szlig;ammu&szlig;i , uks tehti lahti ja imestanult astus wana naesterahwas pi&szlig;ut taga&szlig;i , &szlig;iis aga &uuml;tles ta : &ldquo;Palun , auulik proua , astuge l&auml;hemale ! &rdquo; Ma kohmeta&szlig;in n&uuml;&uuml;d aga t&auml;it&szlig;a , &szlig;e&szlig;t mulle tuli alles praegu meelde , et ma raamatu leidmi&szlig;ega &uuml;htla&szlig;i ka oma uudishimu &uuml;lestunnistama pidin . 
 Ta n&auml;itas mulle plat&szlig;i &szlig;ohwa p&auml;&auml;l ja ootis minu tuleku p&otilde;hju&szlig;t ; tema &szlig;uured &szlig;ilmad waata&szlig;iwad nagu imestu&szlig;ega minu ot&szlig;a . 
 &ldquo;Wabandage , armas neiu,&rdquo; alga&szlig;in ma wiimaks , &ldquo;et ma teid t&uuml;lita&szlig;in ; ma olin nii &otilde;nnelik , et ma midagi leid&szlig;in , mis arwatawaste teie p&auml;ralt on , &szlig;e&szlig;t et meie , nagu ma u&szlig;un , ainult kaheke&szlig;i &szlig;urnuaial olime.&rdquo; 
 Wana naesterahwas pistis k&auml;e tasku , kahwatas &auml;ra ja &szlig;irutas &szlig;iis m&otilde;lemad k&auml;ed w&auml;ike&szlig;e raamatu j&auml;rele , mida ma temale ulata&szlig;in . 
 &ldquo;Ah , tuhat t&auml;nu ! &rdquo; &uuml;tles ta , &ldquo;&szlig;ee oleks mulle l&otilde;pmata kahju olnud.&rdquo; Siis waikis ta j&auml;llegi , nagu oleks juba liig palju &uuml;telnud . 
 &ldquo;Teie tunnete mind wististe,&rdquo; alga&szlig;in ma uuesti juttu , &ldquo;meie oleme ju nii l&auml;heda&szlig;ed naabrid , et mul wi&szlig;t waja ei ole , enna&szlig;t e&szlig;iteledagi.&rdquo; 
 &ldquo;Muidugi , auulik proua , ma tunnen teid ja teie abikaa&szlig;at ; mul on nii ot&szlig;ata r&otilde;&otilde;m , teie &otilde;nnelikku elu n&auml;ha ; teie olete nii r&otilde;&otilde;m&szlig;ad , nii lustili&szlig;ed ja teie mehe &szlig;&uuml;damlik naer kostab tihti kuni minu juurde &uuml;les ; teie olete ka m&otilde;lemad weel nii noored . 
 Jumal kait&szlig;egu teie &otilde;nne.&rdquo; 
 Wiima&szlig;ed &szlig;&otilde;nad k&otilde;la&szlig;iwad nii walu&szlig;alt , et ma , j&auml;r&szlig;u&szlig;t &szlig;i&szlig;emi&szlig;e&szlig;t liigutu&szlig;e&szlig;t aetult , tema k&auml;e&szlig;t kinni haara&szlig;in ja palu&szlig;in : &ldquo;Armas neiu , ka meie oleme teie wastu &szlig;&uuml;dame&szlig;t o&szlig;aw&otilde;tlikud ; teie olete ju nii l&otilde;pmata &uuml;k&szlig;inda ; tulge ometi wahe&szlig;t minu poole , ma tahk&szlig;in teid l&otilde;bustada , teiega juttu ajada ja -&rdquo; 
 &ldquo;Ma t&auml;nan teid,&rdquo; wastas ta ja tema &szlig;ilmad l&otilde;iwad niiskeks , &ldquo;t&auml;nan teid &szlig;&uuml;dame&szlig;t nende &szlig;&otilde;nade ee&szlig;t , aga j&auml;tke mind minu waik&szlig;es&szlig;e tuppa , ma ei pas&szlig;i enam r&otilde;&otilde;m&szlig;as&szlig;e &szlig;eltskonda , ma olen oma &uuml;k&szlig;iku&szlig;ega nii &auml;ra harjunud , et mul raske , l&otilde;pmata raske &szlig;aaks olema , &szlig;elle&szlig;t lahkuda . 
 Tulge parem teie minu poole , tulge nii tihti kui &szlig;oowite , ma olek&szlig;in &szlig;elle &uuml;le w&auml;ga r&otilde;&otilde;mus ja tuletak&szlig;in &szlig;elle l&auml;bi &szlig;eda aega meelde , kus ka mina weel nii noor ja nii &otilde;nnelik olin , kui teie praegu.&rdquo; &ldquo;S&uuml;dame&szlig;t h&auml;&auml;meelega,&rdquo; wasta&szlig;in ma , &ldquo;kui teie &szlig;eda lubate ; mul on nii m&otilde;nigi pikk &otilde;htupoolik ene&szlig;e jaoks , kui minu mees teenistu&szlig;es on ; ma tulen &otilde;ige pea,&rdquo; li&szlig;a&szlig;in ma , &uuml;les t&otilde;ustes , juurde , &ldquo;t&auml;na ei tohi ma teid enam t&uuml;litada , aga ma t&auml;nan &szlig;eda juhtumi&szlig;t , mille l&auml;bi ma teie juurde teed leid&szlig;in , &szlig;e&szlig;t teie huwitate mind juba &szlig;elle&szlig;t aja&szlig;t &szlig;aadik , kui ma &szlig;eie korteris&szlig;e a&szlig;u&szlig;in.&rdquo; Ma ulata&szlig;in tale k&auml;tt , mida ta &szlig;oojalt &szlig;urus . 
 &ldquo;Pidage teie aga ka &szlig;&otilde;na , mul on juba praegu r&otilde;&otilde;m teie tuleku &uuml;le.&rdquo; Heledad r&otilde;&otilde;mu kiired pai&szlig;t&szlig;iwad tema wanade&szlig;t &szlig;ilmade&szlig;t , kui ta mind Jumalaga j&auml;ttis . 
 &Uuml;lewal akna juures &szlig;ei&szlig;is minu mees ja oli n&auml;htawaste imestanud . 
 &ldquo;Ku&szlig;t &szlig;a n&uuml;&uuml;d &otilde;ige tuled , &szlig;ina jook&szlig;ik,&rdquo; naeris ta , kui ma tema kambri astu&szlig;in . 
 &ldquo;Sa n&auml;ed ju &szlig;eda laadi w&auml;lja , nagu olek&szlig;id oma ammugi&szlig;t m&otilde;ttet teoks teinud ja &szlig;inu wanapiiga juures k&uuml;lali&szlig;eks k&auml;inud.&rdquo; &ldquo;Seda ma ka tegin ! &rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;in ma nagu w&otilde;idur&otilde;&otilde;mus , &ldquo;ja &szlig;ee oli &szlig;&auml;&auml;l &uuml;lewel ime huwitaw ; ta on l&auml;hedalt weel palju meeldiwam , kui akna&szlig;t waadates , ja p&auml;&auml;le &szlig;elle on tema tuas nii p&otilde;hjatu wana moodi w&auml;rk , - k&otilde;ik &szlig;ee on nii imelik ja &uuml;htla&szlig;i nii meeldiw , et ma tihti , &otilde;ige tihti &szlig;&auml;&auml;l k&auml;ima hakkan.&rdquo; &ldquo;Kas ta &szlig;ind &szlig;iis kut&szlig;us ? &rdquo; &ldquo;Muidugi , ega ma ju muidu &szlig;inna ei l&auml;heks . &szlig;ee t&auml;hendab&rdquo; li&szlig;a&szlig;in ma aralt juurde , &ldquo;ma kut&szlig;u&szlig;in esmalt teda , aga ta ei w&otilde;tnud kut&szlig;et wastu , &szlig;e&szlig;t ta ei k&auml;i mitte enam h&auml;&auml;meelega w&otilde;&otilde;ru&szlig;el ; aga mina w&otilde;in &szlig;inna minna , nii tihti kui ma tahan , ja ma loodan , et need &otilde;ige huwitawad tunnid &szlig;aawad olema.&rdquo; Minu mees naeris . 
 &ldquo;W&auml;ikene unistaja , ma kardan , et &szlig;ul &szlig;&auml;&auml;l &uuml;lewal war&szlig;i hirmus igaw on , - kui kauaks w&otilde;iks tema &szlig;ind huwitada ? &rdquo; &ldquo;Ta hakkab mind u&szlig;aldama ja jutustab mulle oma&szlig;t nooru&szlig;e&szlig;t , &szlig;eda teeb ta t&otilde;esti , &szlig;e&szlig;t ta on -&rdquo; &ldquo;Ta on noor olnud ja &uuml;k&szlig;ikult ilma kellegi&szlig;t ihaldamata wanaks j&auml;&auml;nud , - &szlig;ee on tema elulugu , nagu paljudelgi wana piigadel.&rdquo; &uuml;tles minu mees wahele . 
 &ldquo;Mis&szlig;ugune elaw luulekujutus naestel wahe&szlig;t ometi on ! 
 Aga ma arwan , et n&uuml;&uuml;d &otilde;htu&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;ma hakkame , ja &szlig;iis jutusta mulle , kuidas &szlig;a &szlig;inna wana kindlu&szlig;es&szlig;e &szlig;is&szlig;ek&auml;iku teed k&auml;tte w&otilde;itle&szlig;id.&rdquo; Ma jutusta&szlig;in temale n&uuml;&uuml;d , kuna ta k&otilde;ige parema i&szlig;uga &szlig;&otilde;i , kuidas ma &szlig;urnuaial k&auml;i&szlig;in , kuidas raamatu leid&szlig;in ja &uuml;he wana haua , mille p&auml;&auml;l nimi &ldquo;Wilhelm v. Eberhardt&rdquo; oli . 
 &ldquo;Wilhelm v. Eberhardt ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is minu mees . 
 &ldquo;Mina puutu&szlig;in korpu&szlig;es ka &uuml;he Eberhardtiga kokku , - imelik , ka &szlig;elle eesnimi oli Wilhelm.&rdquo; &ldquo;Oh , &szlig;ee , kelle&szlig;t mina r&auml;&auml;gin , on juba ammugi &szlig;urnud , juba umbes 40 aastat , wasta&szlig;in mina . 
 &ldquo;K&uuml;ll &szlig;a kord kuuled , et &szlig;el wanalpiigal kurwad p&auml;ewad omas nooru&szlig;es l&auml;bi on elatud ja et t&auml;hendatud Eberhardt vististe tema peigmees oli.&rdquo; &ldquo;Miks mitte ! &rdquo; pilkas minu mees . 
 &ldquo;Teil , naestel , ei l&auml;he ju midagi ilma armastu&szlig;eta . 
 See w&otilde;is ju m&otilde;ni &szlig;ugulane olla.&rdquo; &ldquo;Ei , ei,&rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;in mina wahele , &ldquo;&uuml;hte &szlig;ugula&szlig;t ei leinata nii kaua aega mitte nii &szlig;&uuml;gawalt ; k&uuml;ll &szlig;a kord n&auml;ed , et mul &otilde;igus oli . 
 Ja mul oli &otilde;igus . 
 Juba j&auml;rgmistel p&auml;iwil koputa&szlig;in ma preili Siigismundi uk&szlig;e pihta ja peagi oli mul &szlig;&auml;&auml;l nii l&otilde;bus , kui olek&szlig;in ma oma wanaemake&szlig;e juures . 
 Kohwima&szlig;in &szlig;ahi&szlig;es lumi walge laud linaga kaetud laual , wana moodi tas&szlig;id &szlig;ei&szlig;iwad &uuml;he arulda&szlig;e &szlig;uhkrutoo&szlig;i &uuml;mber , geraniumi p&otilde;&otilde;&szlig;aste wahelt tungis rohekas walgus jahedas&szlig;e tuppa ja mina istu&szlig;in , n&auml;pu t&ouml;&ouml; k&auml;es , minu wanapiiga k&otilde;rwal . 
 Tema i&szlig;e t&auml;itis aga , muinasaeg&szlig;e wii&szlig;aku&szlig;ega , perenae&szlig;e kohu&szlig;eid . 
 &ldquo;Ma olen koguni harjumata,&rdquo; &uuml;tles ta nagu wabandades . 
 &ldquo;Selle&szlig;t on juba palju , palju aega , kui minul k&uuml;lali&szlig;i oli ; palun &szlig;ellegagi leppida.&rdquo; Minul oli aga t&otilde;&szlig;ine r&otilde;&otilde;m , wanat naesterahwa&szlig;t t&ouml;&ouml;s ja talitamas n&auml;ha . 
 Kunagi pole ma nii &szlig;aledaid , peenike&szlig;i k&auml;&szlig;a n&auml;inud ; tema keha oli weel &szlig;irge ; pikerik - &uuml;margune n&auml;gu awaldas weelgi endi&szlig;e aja &szlig;uure iludu&szlig;e j&auml;lgi , tema &szlig;uurtes &szlig;ilmades oli midagi k&uuml;lget&otilde;mbawat , nii et alati &szlig;inna waadata oleks tahtnud ; terwe&szlig;t tema oleku&szlig;t k&auml;is nagu pehmu&szlig;e ja &szlig;&uuml;dame h&auml;&auml;du&szlig;e &otilde;hk w&auml;lja , mida &szlig;ee&szlig;ugu&szlig;e ilma r&otilde;&otilde;muta , &uuml;k&szlig;ilda&szlig;e elu juure&szlig;t muidu nii arwaste leida on .
 Kui Andre&szlig;el m&uuml;ts &auml;ra kadus . 
 Jutustus m&otilde;ne&szlig;t poolharidu&szlig;e i&szlig;e&auml;raldu&szlig;e&szlig;t . 
 A. Jaak&szlig;on . 
 Oli p&auml;ew p&auml;ra&szlig;t p&otilde;llumeeste &szlig;elt&szlig;i n&auml;itu&szlig;e l&otilde;ppu . 
 Andres &auml;rkas oma harjunud wii&szlig;i j&auml;rele p&auml;ewat&otilde;u&szlig;u ajal &uuml;les , &szlig;&uuml;gas oma harjunud wii&szlig;i j&auml;rele e&szlig;iteks kukla tagat , &szlig;iis p&auml;&auml;laelt , pistis &szlig;iis k&auml;e &szlig;&auml;rgi p&otilde;ue , ajas kaenla alt l&auml;bi &szlig;eljataha , nii kaugele kui ulatas , ja krat&szlig;is natuke aega . 
 Selle j&auml;rele hakkas ta ru&szlig;ikaga &szlig;ilmi h&otilde;&otilde;ruma . 
 Oli ta &szlig;ilmad une&szlig;t &szlig;elgemaks &szlig;aanud , waatas ta t&uuml;kk aega aru&szlig;aamatalt &uuml;mber ; &szlig;ilmit&szlig;es e&szlig;iteks akent , &szlig;iis lauda , kus p&auml;&auml;l m&otilde;ned t&uuml;hjad pudelid ja &uuml;ks pooleli joodud &otilde;lleklaas oli , ning wiimaks ene&szlig;e magami&szlig;e-a&szlig;et . 
 Wiimaks &szlig;ai ta aru , et ta Kut&szlig;ika trahteri tagakambris oli ning m&otilde;istis n&uuml;&uuml;d , et tal waja on hoowi hobu&szlig;t talitama minna . 
 Ta kat&szlig;us &uuml;les t&otilde;usta , aga teine puus oli k&otilde;wa p&otilde;randa p&auml;&auml;l lamades &auml;ra wajunud ja walutas liigutami&szlig;e juures . 
 Kaela ei w&otilde;inud ta &szlig;irgeks ajada , &szlig;e&szlig;t p&auml;&auml;alune oli liig k&otilde;wa olnud - &szlig;elleks oliwad kanga rullid , mis n&auml;itu&szlig;el II . auhinna oliwad &szlig;aanud . 
 Toas oli weel eila&szlig;e tubaka&szlig;uit&szlig;u hai&szlig;u , mis &ouml;&ouml; jook&szlig;ul hirmus tihedaks oli l&auml;inud . 
 Selle &szlig;eas oli weel k&otilde;ik&szlig;ugu muud l&otilde;hna ja leili , mis Andre&szlig;ele &szlig;ugugi rohkem ei meeldinud . 
 W&auml;ik&szlig;es toasoli kuus inime&szlig;t maganud , kuna &szlig;&auml;&auml;l misgit &otilde;hu uendajat ei olnud . 
 Andres t&otilde;ttas w&auml;lja hoowi p&auml;&auml;le , k&uuml;&szlig;is hoowipoi&szlig;i k&auml;e&szlig;t talliw&otilde;tme ja l&auml;ks hobu&szlig;ele juua pakkuma ja kaeru ette andma . 
 Tallis oli &otilde;hk m&auml;rk&szlig;a parem kui toas ja &szlig;ee tegi Andre&szlig;e p&auml;&auml; lahedamaks . 
 N&uuml;&uuml;d alles &szlig;ai ta aru , et p&auml;&auml; walutas . 
 &ldquo;W&otilde;taks kiriwane &szlig;eda &otilde;llejoomi&szlig;t,&rdquo; &szlig;iunas Andres pomi&szlig;edes ja l&auml;ks taga&szlig;i tuppa . 
 Tema a&szlig;eme k&otilde;rwas magas Hans , nii&szlig;ama k&otilde;wa p&otilde;randa p&auml;&auml;l kuna tal ainult hobu&szlig;e tekk alla oli laotatud ; p&auml;&auml; all oli &szlig;amati n&auml;itu&szlig;el olnud kangas , tekk ja paar oma w&auml;rwitud lambanahka . 
 Hans nori&szlig;es k&otilde;wasti ja &szlig;uu&szlig;t k&auml;is tal paha l&otilde;hn w&auml;lja . 
 Andres raputas teda ja k&auml;skis &uuml;les t&otilde;usta , &szlig;e&szlig;t waja olla weel &uuml;ht ja tei&szlig;t toimetada ning &szlig;iis koju &szlig;&otilde;itma hakata . 
 Hans hakkas hoigama ja &auml;gama ning ajas enna&szlig;t wiimaks istukile , kuna ta iga liigutu&szlig;e juures &ldquo;ai-ai&rdquo; tegi . 
 Tema kondid oliwad &auml;ra wajunud ning p&auml;&auml; walutas . 
 M&otilde;lemad mehed &szlig;ilita&szlig;iwad &szlig;&otilde;rmede abil juuk&szlig;eid ja waata&szlig;iwad ringi , kas mitte kuidagi ei &szlig;aaks &szlig;ilmi pesta . 
 Toas ei olnud wett , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t mindi pumba juurde ning kordam&ouml;&ouml;da pumpa&szlig;iwad Andres ja Hans &uuml;kstei&szlig;ele wett peos&szlig;e . 
 Andres kuiwadas k&auml;ed ja &szlig;ilmn&auml;o taskur&auml;ti k&uuml;lge , kuna Hans &szlig;elles asjas weel kawalamalt toimetas : ta w&otilde;ttis oma ene&szlig;e pak&szlig;u&szlig;t l&otilde;uendi&szlig;t &szlig;&auml;rgi alumi&szlig;e ot&szlig;a &szlig;&auml;&auml;riste w&auml;rbli alt w&auml;lja ja p&uuml;hkis &szlig;elle k&uuml;lgi . 
 - Hans oli mees , kes oli harjunud enna&szlig;t iga kit&szlig;iku&szlig;e&szlig;t w&auml;lja aitama . 
 Et poed weel kinni oliwad mindi turule waatama , kuidas &szlig;&auml;&auml;l ka talu&szlig;aadustega kauplemi&szlig;ega lugu on ja kuidas hinnad &szlig;ei&szlig;awad . 
 Turul &szlig;aiwad nad Aa&szlig;a J&uuml;riga kokku , kes&szlig;ea oli m&uuml;&uuml;gile toonud . 
 Loom oli tubli ja o&szlig;tjaid &uuml;mber kui murdu . 
 H&auml;&auml;d naarbrimehed hakka&szlig;iwad J&uuml;rile appi : Hans &szlig;ilmit&szlig;es ja kat&szlig;us &szlig;iga &uuml;mbert ringi , kuna Andres o&szlig;tjatele n&otilde;uu andis rohkem pakkuda . 
 &ldquo;Meie l&auml;bi oled &szlig;a terwe rubla rohkem &szlig;aanud&rdquo; &uuml;tles Andres , kui kaup koos oli , &ldquo;n&uuml;&uuml;d pead aga liigud tegema.&rdquo; &ldquo;Ei ! &rdquo; wastas J&uuml;ri , &ldquo;pool hunti&rdquo; ostan igale &uuml;hele , k&uuml;ll &szlig;iis p&auml;ra&szlig;t n&auml;eb , mis &szlig;aab.&rdquo; Enne kui &szlig;iga wankri&szlig;t &auml;ra andma mindi , joodi ligidal trahteris pool kortenit &ldquo;karjajaaku&rdquo; &auml;ra , mille &szlig;ekka tilgake pal&szlig;amit oli walatud . 
 Andres ja Hans &uuml;tle&szlig;iwad , et &szlig;eda neile p&auml;&auml;parandu&szlig;eks tarwis olla , kuna J&uuml;ri kaebas et tal &ldquo;&szlig;&uuml;da we&szlig;ine&rdquo; olnud . 
 Sea wedami&szlig;e tarwis oli pikaredelitega wankri p&auml;&auml;le weel li&szlig;aredelid &szlig;&auml;etud , nii et orikas nagu puuris oli . 
 Kui kaup o&szlig;tjale k&auml;tte antud ja raha wastu w&otilde;etud , istu&szlig;iwad mehed kolmeke&szlig;i puuri laele ja &szlig;&otilde;it&szlig;iwad &ldquo;Sakalas&szlig;e . 
 &ldquo;Sakala&rdquo; ei t&auml;henda &szlig;iin mitte ajalehte , waid &uuml;ht alama j&auml;rgu trahterit . 
 Kui hobune talitatud , mindi tuppa ja w&otilde;eti era laua &uuml;mber a&szlig;et . 
 J&uuml;ri tellis pool to&szlig;inat &ldquo;paia&szlig;t&rdquo; Andres arwas , et parem on enne &ldquo;&szlig;akuskat&rdquo; w&otilde;tta ning tellis igale mehele kaks neljakopikuli&szlig;t worstijuppi , leiba ja &szlig;inepit . 
 Hans t&auml;hendas , wii&szlig;aks komme n&otilde;uda , et &szlig;&ouml;&ouml;gi alla nap&szlig;i w&otilde;etak&szlig;e ja tellis kortli &ldquo;topelt-k&ouml;&ouml;melt.&rdquo; Peab t&auml;hendama , et need kolm mee&szlig;t , kui nad &szlig;iia laua &auml;&auml;rde istu&szlig;iwad , p&auml;ris harilikkude taluperemeeste laadi n&auml;i&szlig;iwad olewat . 
 Igamees oli k&otilde;nes taga&szlig;ihoidlik ja ei p&uuml;&uuml;dnud oma teadmi&szlig;e l&auml;bi hiilgada ega oma waid hoopis i&szlig;e wii&szlig;il . 
 Sarna&szlig;e harjunud wii&szlig;i p&auml;ra&szlig;t oli teda koolmei&szlig;tri ameti&szlig;t lahti lastud . 
 Tema i&szlig;e armastas aga &uuml;telda , et ta Wene keele p&auml;ra&szlig;t ameti&szlig;t &auml;ra astunud . 
 Kolmanda i&szlig;iku , Han&szlig;u , ilmawaade ei olnud nii awalik ja &szlig;ilmapaistew , &szlig;e&szlig;t et ta temaga ei kiidelnud , ega tema&szlig;t &uuml;le&uuml;ld&szlig;e awalikult ei k&otilde;nelenud . 
 Ainult tema eluwii&szlig;i&szlig;t ja tegewu&szlig;e&szlig;t , aga ka juttude&szlig;t ja k&otilde;ne&szlig;t w&otilde;is terane t&auml;helepaneja tema ilmawaadet &auml;ra tunda . 
 Han&szlig;u &szlig;ei&szlig;ukoht , millelt ta maailma p&auml;&auml;le waatas , oli tema i&szlig;e . 
 Tema teada oli ilmal &uuml;ks ainus kindel punkt , mis &szlig;ei&szlig;ab , tema &ldquo;mina&rdquo; , k&otilde;ik muu keerles &szlig;elle &uuml;mber , ehk pidi w&auml;hemalt &otilde;igu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t &szlig;elle &uuml;mber keerlema . 
 Kui aga keegi Han&szlig;u &szlig;uureks ene&szlig;earmastajaks peaks , &szlig;ee ek&szlig;iks . 
 Hans ei waadanud nii w&auml;ga oma i&szlig;iku p&auml;&auml;le , kui &szlig;elle k&otilde;li&szlig;ewa ta&szlig;u p&auml;&auml;le , mis tema omandu&szlig;eks w&otilde;is ehk pidi tulema . 
 Ta w&otilde;is oma i&szlig;iklikkude&szlig;t huwituste&szlig;t w&auml;ga palju &auml;ra ohwerdada , kui ta &szlig;ellel&auml;bi warali&szlig;t ka&szlig;u &szlig;ai . 
 H&auml;&auml;du&szlig;e ja kurju&szlig;e m&otilde;&otilde;dupuuks oli Han&szlig;ul &szlig;ee , kas m&otilde;eldud a&szlig;i tema warandu&szlig;ele ka&szlig;ulik oli w&otilde;i ei . 
 Ta w&otilde;is enna&szlig;t kas w&otilde;i naeru w&auml;&auml;rili&szlig;eks teha , kui aga tema &auml;ri &szlig;elle&szlig;t ka&szlig;u &szlig;ai - tal oli nimelt w&auml;rwimi&szlig;e-&auml;ri . 
 I&szlig;e &auml;raldu&szlig;eks Han&szlig;u juures oli &szlig;ee , et ta ajuti pehmet logedat elu armastas , ajuti aga enna&szlig;t m&otilde;ne&szlig;uguste raskuste ja h&auml;daohtude hooleks u&szlig;aldas . 
 L&uuml;hike&szlig;i rasku&szlig;i ei kartnud ta , ainult alali&szlig;e t&ouml;&ouml; ja hoole ee&szlig;t oli temal hirm . 
 Tema m&otilde;ttetarku&szlig;e j&auml;rel pidi iga inime&szlig;e tarwis ilmas n&otilde;ndanimetatud &otilde;nn olemas olema , mida tarwis oli &uuml;lesot&szlig;ida ja kinni p&uuml;&uuml;da . 
 See &otilde;nn pidi aga - teadagi - hulga wa ' k&otilde;li&szlig;ewat kaa&szlig;a tooma . 
 Et &otilde;nne kinni tabada . oli Hans Europa maid m&ouml;&ouml;da palju &uuml;mber r&auml;nnanud ja mitme&szlig;ugu&szlig;eid juhtumi&szlig;i n&auml;inud . 
 Neid juhtumi&szlig;i armastas Hans pak&szlig;ult &uuml;le w&auml;rwida ja &szlig;ell kujul jutustada . 
 Tema loomulik luuleanne ja tubli m&auml;lestu&szlig;e w&otilde;im , mis eluajul loetud juttude&szlig;t kirjumad kohad meeles pidas , oliwad temale &szlig;uureks abiks , kui ta oma rei&szlig;in&auml;htusde&szlig;t k&otilde;rt&szlig;i laua &auml;&auml;res pajatas . 
 Selle&szlig;t toome wahe&szlig;t jutu jook&szlig;ul m&otilde;ne n&auml;itu&szlig;e . 
 Hans oli e&szlig;ialgul arwanud , et &otilde;nn kuskil kaugemal w&otilde;&otilde;ral maal a&szlig;ub ja teda &szlig;&auml;&auml;l tarwis &uuml;les on ot&szlig;ima minna . 
 Ta r&auml;ndas e&szlig;iteks Krimmi , kus ta Rat&szlig;chi j&otilde;e orus &uuml;he wana piiga juurde , kellel &szlig;&auml;&auml;l m&otilde;is oli , majapidami&szlig;e juhatajaks &szlig;ai . 
 Ta nimetas enna&szlig;t &szlig;iis walit&szlig;ejaks . 
 Piigal oliwad k&otilde;ik maad tatarlaste k&auml;tte k&uuml;mne&szlig;e p&auml;&auml;le antud ja ta i&szlig;e ei pidanud muud kui keri ja kas&szlig;a . 
 Koeri olnud &szlig;&auml;&auml;l 53 , kas&szlig;ide arwu Hans ei m&auml;letanud , &szlig;e&szlig;t need ei k&auml;inud tema &uuml;lewalit&szlig;u&szlig;e piirkonda . 
 Koerad &szlig;ei&szlig;iwad aga Han&szlig;u armu ja hirmu all ja et ta wiima&szlig;t - arapniku ehk nahkpiit&szlig;a abil - oma alamatele rohkem o&szlig;aks laskis &szlig;aada kui e&szlig;ime&szlig;t - kaerajahulobi n&auml;ol - &szlig;iis t&otilde;u&szlig;is koerte &otilde;ues &szlig;agedasti nii &szlig;uur &ldquo;meelteawaldus&rdquo; , et piiga oma kas&szlig;ide hulga&szlig;t w&auml;lja pidi tulema ja wahele astuma . 
 Sarna&szlig;el wahekohtu korral j&auml;i aga &otilde;igus iga kord koerte poole ja Hans &szlig;ai &ldquo;&szlig;arjata.&rdquo; 
 Piigal oli ainult tarwis pilku koerte toiduk&uuml;na p&auml;&auml;le heita ja kui ta &szlig;&auml;&auml;lt mitte rokka ei leidnud , &szlig;iis ei aidanud Han&szlig;ul &uuml;ksgi wabandamine . 
 Kuid neil elajatel ei olnud ialgi nii palju wii&szlig;aku&szlig;t , et nad rokka k&uuml;nas olek&szlig;iwad pidanud . 
 Hans ei oleks enna&szlig;t mitte oma kuul&szlig;a nime w&auml;&auml;rili&szlig;eks lugenud , kui ta h&auml;dakorral mitte kawalu&szlig;t appi w&otilde;tta ei oleks m&otilde;i&szlig;tnud . 
 Ja ta m&otilde;istis . 
 Edaspidi li&szlig;as ta kaera jahude hulka , mille&szlig;t koertele rokka walmistas , 25&percnt; puutuhka - ning w&otilde;is &szlig;ellea&szlig;emel julgeste 75&percnt; koerte jaoks m&auml;&auml;ratud kaerte&szlig;t m&ouml;ldrile raha wastu &uuml;mber wahetada . 
 - Ja piiga ei leidnud ialgi enam koerte ees t&uuml;hje k&uuml;na&szlig;id . 
 Aga &otilde;nn on ilmas &uuml;&uuml;rikene , &szlig;eda pidi Hans warsti t&otilde;eks tunnistama . 
 Pea t&otilde;u&szlig;is koerte hulgas &szlig;uremisteprot&szlig;ent endi&szlig;ega w&otilde;rreldes k&uuml;mnew&otilde;rd&szlig;eks . 
 Piiga kirus Hant&szlig;u , ag kui &szlig;ee ei aidanud , &szlig;aatis ta tema Sewastopolis&szlig;e loomaarsti j&auml;rele , et l&auml;bi kat&szlig;uda lasta , kas koerte hulgas , mitte m&otilde;ni taud ei walit&szlig;e . 
 Hans palus enne &szlig;&otilde;itu pi&szlig;ut palka ette , &szlig;e&szlig;t ta tahta linna&szlig;t postiga emale kodumaale raha &szlig;aata , w&otilde;ttis ta ene&szlig;e ja tohtri teekuludeks raha ja &szlig;&otilde;itis t&otilde;esti Sewastopolis&szlig;e , aga taga&szlig;i ei l&auml;inud ta mitte , ja loomaarsti ei &szlig;aatnud ta ka mitte , waid istus laewa p&auml;&auml;le ja &szlig;&otilde;itis Suhumis&szlig;e . 
 Ta lootis kauka&szlig;ia m&auml;gede&szlig;t &ldquo;kulla-&szlig;oont&rdquo; leida , aga kui m&otilde;ne kuuli&szlig;e kullaot&szlig;imi&szlig;e j&auml;rel raha ot&szlig;a &szlig;ai , p&ouml;&ouml;ris ta &szlig;ilmad j&auml;lle kodumaa poole . 
 Siin naeratas temale t&otilde;esti &otilde;nn wastu - noore , ilu&szlig;a , rikka le&szlig;e n&auml;ol . 
 Ja Hans haaras &otilde;nne&szlig;t kinni . 
 N&uuml;&uuml;d aga arwab Hans juba , et &szlig;ee weel &szlig;ee p&auml;ris &otilde;nn ei ole , mis &szlig;aatus temale m&auml;&auml;ranud , waid weel midagi paremat peab juhtuma , ja ta loodab ja ot&szlig;ib . 
 Kell oli juba 5 p. l. , aga mehed oliwad ikka &ldquo;Sakalas,&rdquo; ehk nad k&uuml;ll millalgi oma e&szlig;ialguli&szlig;t plaani , hommiku wara linna&szlig;t &auml;ra &szlig;&otilde;ita , muutnud ei olnud . 
 Andres waidles &uuml;he Abja mehega , &ldquo;t&auml;&auml;du&szlig;e&rdquo; &uuml;le . 
 Abja mees &szlig;eletas : tema tahta maanteed m&ouml;&ouml;da koju &szlig;&otilde;ita , Andres waidles , et tema taewa&szlig;t m&ouml;&ouml;da linna &szlig;&otilde;itnud ja &szlig;&auml;&auml;lt j&auml;lle ka koju &szlig;&otilde;itwat . 
 Kumbgi p&uuml;&uuml;dis teadu&szlig;e najal n&auml;idata , et temal &otilde;igus on . 
 Abja mees &szlig;eletas , et kui Andres taewa&szlig;t m&ouml;&ouml;da &szlig;&otilde;ita tahta , &szlig;iis pidada ta , ratad &uuml;lespidi , &szlig;ini&szlig;t taewalage m&ouml;&ouml;da &szlig;&otilde;itma ning ta i&szlig;e pidada praegu , &szlig;ilmapilk , &szlig;iin&szlig;amas jalad wastu lage p&ouml;&ouml;rama , &ldquo;nagu &szlig;ee k&auml;rbes , kes &szlig;&auml;&auml;l piibu &szlig;uit&szlig;u &szlig;ees l&auml;kastab.&rdquo; Andres &szlig;eletas : &ldquo;Sarnane &szlig;eletus on t&auml;&auml;duslikult wale . 
 Se&szlig;t mis on taewas ? 
 Taewa&szlig;t ei olegi : &szlig;ee &szlig;inine &szlig;&auml;&auml;l on t&uuml;hjus . 
 T&uuml;hjus ongi taewas . 
 T&auml;&auml;dus &uuml;tleb : kui meie teed m&ouml;&ouml;da &szlig;&otilde;idame , &szlig;iis puuduwad ainult hobu&szlig;e kabja rauad ja ratta trehwid maa k&uuml;lge , terwe hobune ja wanker liiguwad t&uuml;hju&szlig;es eda&szlig;i , &szlig;&otilde;idawad t&uuml;hju&szlig;t m&ouml;&ouml;da . 
 Wankri&szlig;t ja hobu&szlig;e&szlig;t on , on , nagu t&auml;&auml;dus &uuml;tleb , 100,000 prot&szlig;enti taewaga koos ja &uuml;ks tuhandik prot&szlig;enti puutub maaga kokku - meie &szlig;&otilde;idame &szlig;iis taewa&szlig;t m&ouml;&ouml;da , mitte maanteed m&ouml;&ouml;da . 
 Moo&szlig;es &uuml;tleb ka...&rdquo; ja &szlig;iis hakkas ta piiblit &szlig;eletama kuidas loomi&szlig;e juures &szlig;ee t&uuml;hi ruum , mis maa&szlig;t k&otilde;rgemal on , taewaks olla nimetatud . 
 Kui a&szlig;i piiblini ulatas , l&otilde;i Abja mees k&auml;ega &otilde;hku ja l&auml;ks minema . 
 Andres waatas temale w&otilde;idur&otilde;&otilde;mus j&auml;rele ning hakkas tei&szlig;i ene&szlig;ega waidlu&szlig;ele kut&szlig;uma . 
 &ldquo;Mis &szlig;ina ka t&auml;&auml;du&szlig;e&szlig;t t&auml;&auml;d ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis keegi laia kolla&szlig;e n&auml;oga mees , tiheda tubaka&szlig;uit&szlig;u p&auml;ra&szlig;t kangesti l&ouml;kastades . 
 &ldquo;Kui &szlig;a t&auml;&auml;du&szlig;e mees oled &szlig;iis &szlig;eleta &auml;ra , kummas on wanem , kas muna w&otilde;i kana ? &rdquo; &ldquo;Ei ! &rdquo; karjus J&uuml;ri wahele , aga keegi ei pannud teda t&auml;hele . 
 Andres hakkas t&otilde;endama , et muna wanem olla , &szlig;e&szlig;t kana olla muna&szlig;t &szlig;&uuml;ndinud . 
 Laia n&auml;oga mees waidles wastu . 
 J&uuml;ri p&uuml;&uuml;dis enna&szlig;t jutu &szlig;ekka &szlig;egada ja h&uuml;&uuml;dis &uuml;htewii&szlig;i : &ldquo;Ei ! &rdquo; ja &ldquo;ei ! &rdquo; aga kui tei&szlig;ed temaga juttu ei teinud , p&ouml;&ouml;ras ta &uuml;he kerjaja poole , kes ilma m&uuml;t&szlig;ita uk&szlig;e k&otilde;rwas &szlig;ei&szlig;is ja kirikulaulu lugeda kat&szlig;us , ning hakkas &szlig;elle k&auml;e&szlig;t p&auml;rima , kas ta piiblit ja lauluraamatut uskuwat . 
 Kui Andres usku kuulis nimetatawat j&auml;ttis ta kana ja muna wanadu&szlig;e &szlig;enna paika ja tuli &szlig;andi juurde . 
 &ldquo;Mis &szlig;a rumal u&szlig;ud ? 
 Mis &szlig;as &szlig;e&szlig;t &szlig;aad ? 
 &Otilde;pi t&auml;&auml;du&szlig;t,&rdquo; &uuml;tles ta &szlig;andi ot&szlig;a wahtides . 
 &ldquo;T&auml;&auml;dus annab inime&szlig;ele leiba , mitte u&szlig;k.&rdquo; Sant taganes &szlig;eina ligimale . 
 &ldquo;Ei ! &rdquo; &uuml;tles J&uuml;ri , &ldquo;T&auml;&auml;dus ei anna leiba . 
 Ei ! 
 T&auml;&auml;dus teeb &szlig;ind rikkaks . 
 Mis &szlig;a rumal u&szlig;ud piibli&szlig;t . 
 Kirikuh&auml;rrad on i&szlig;e piibli teinud . 
 Kas mina wi&szlig;t ei t&auml;&auml; , w&otilde;i mis ? 
 Ja kas &szlig;&auml;&auml;l ka n&otilde;nda on &uuml;lespandud kui a&szlig;i t&otilde;e poole&szlig;t oli ! 
 Ei ole ! 
 W&otilde;tame n&auml;itu&szlig;eks Moo&szlig;es , ja Aaroni kuldwa&szlig;ikas . 
 Mis ? 
 Ei , &szlig;ee ei olnud n&otilde;nda kui &szlig;&auml;&auml;l kirjas &szlig;ei&szlig;ab.&rdquo; Ja &szlig;iis hakkas ta jutustama , kuidas Moo&szlig;es Siinai m&auml;el 40 p&auml;ewa kadakaid raiunud ja kuppu k&ouml;itnud . 
 Kerjaja oli warsti kartlikult uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja pugenud . 
 Aga J&uuml;ri &uuml;mber korjas &szlig;uur hulk k&otilde;rt&szlig;iw&otilde;&otilde;raid , kes ammuli &szlig;uuga ta juttu kuula&szlig;iwad . 
 &Uuml;ks p&auml;&auml;lt kuulajate&szlig;t , wana M&auml;nnik&szlig;aare &szlig;aunamees , ei &szlig;aanud kange imestu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t muud teha , kui l&otilde;i oma &szlig;&otilde;rmenukki&szlig;id &uuml;kstei&szlig;e wastu , w&auml;ristas p&auml;&auml;d ja kordas : &ldquo;K&uuml;ll &szlig;ellel on &szlig;&otilde;nad ! 
 K&uuml;ll &szlig;ee annab kirikh&auml;rradele walu ! 
 K&uuml;ll annab pihta ! &rdquo; n. n. e. Hans ei kuulanud oma &szlig;elt&szlig;imeeste juttu . 
 Ta k&otilde;neles laua &auml;&auml;res neljale kuulajale oma rei&szlig;i juhtumiste&szlig;t Kauka&szlig;ias ja Per&szlig;ias . 
 Parajaste oli ta jutu ot&szlig;aga &szlig;ellel kohal , kus ta 9 p&auml;ewa ilma &szlig;&ouml;&ouml;mata ja joomata Kaspeki m&auml;e harjal , mis igawe&szlig;e lumega kaetud on , &uuml;mber ek&szlig;inud , ega ole o&szlig;anud mahatulemi&szlig;e teed leida . 
 K&uuml;la pai&szlig;tnud k&uuml;ll m&auml;e alt , ta karjunud abi , aga keegi pole teda aidanud . 
 Selle a&szlig;emel l&ouml;&ouml;nud k&uuml;la elanikud , teda m&auml;etipul n&auml;hes , risti ette ja mehed w&otilde;tnud m&uuml;t&szlig;id p&auml;&auml;&szlig;t &auml;ra . 
 Nad pidanud teda , nagu ta p&auml;ra&szlig;t teada &szlig;aanud , Jumalaks w&otilde;i m&auml;e-waimuks , &szlig;e&szlig;t nende teada ei olla w&otilde;imalik olnud , et inimene &szlig;enna m&auml;e ot&szlig;a &szlig;aab . 
 Enne teda ei ole &szlig;inna weel &uuml;hegi inime&szlig;e jalg &szlig;aanud . 
 Kui ta parajasti jutustas , kuidas ta metskit&szlig;e j&auml;ljed leinud , ning nende waral alla tulnud , kukkus tale keegi pikakaswuga joodik m&uuml;rinal &szlig;elga . 
 Kukkuja oli arwami&szlig;es , et keegi teda on l&uuml;kanud ja m&otilde;tles , et n&uuml;&uuml;d wististi lahing tuleb ; ta kahmas laua p&auml;&auml;lt pudeli ja hakkas kinni-&szlig;ilmil ene&szlig;e &uuml;mber wehkima . 
 T&otilde;u&szlig;is ki&szlig;a ja m&auml;&szlig;u . 
 Trahteripidaja rabas &uuml;he talumehe w&ouml;&ouml; wahelt piit&szlig;a ja hakks wuhtima &uuml;ks k&otilde;ik kellele aga juhtus . 
 Meie &szlig;&otilde;brad ei m&auml;lestanud i&szlig;egi p&auml;ra&szlig;t , kuidas nad trahteri&szlig;t w&auml;lja uulit&szlig;ale oliwad &szlig;aanud . 
 Wilu tuule k&auml;es l&auml;ks nende p&auml;&auml; lahedamaks ja nad m&auml;rka&szlig;iwad , et &otilde;htu ju k&auml;es oli . 
 &ldquo;Oh &szlig;a hullu j&auml;nt&rdquo; m&otilde;ttles Andres , &ldquo;mu hobune on hommiku&szlig;t &szlig;aadik &szlig;&ouml;&ouml;mata ja joomata - Ma olek&szlig;in ju ammu kodus pidanud olema.&rdquo; &ldquo;Tule , Hans ! &rdquo; H&uuml;&uuml;dis ta ja hakkas wankudes &ldquo;Kut&szlig;ika&rdquo; poole lonkima . 
 Kui paar tundi weel a&szlig;utami&szlig;e ja &uuml;kstei&szlig;e ootami&szlig;e p&auml;&auml;le &auml;ra oli kulunud , &szlig;&otilde;ideti widewiku ajal linna&szlig;t &uuml;hes koos w&auml;lja . 
 S&otilde;pradel oli &szlig;uurt Tallinna teed umbes 30 wersta maad &szlig;&otilde;ita , aga &szlig;elle tee &auml;&auml;res ei olnud mitte w&auml;hem kui 11 k&otilde;rt&szlig;i , ning k&otilde;ik k&otilde;rt&szlig;imehed oliwad Andre&szlig;ele ja ta &szlig;elt&szlig;imeestele h&auml;&auml;d tuttawad . 
 Oleks &uuml;lekohus olnud k&otilde;ikide uk&szlig;e ee&szlig;t uhkelt m&ouml;&ouml;da &szlig;&otilde;ita , ning Andres&szlig;e &ldquo;t&auml;&auml;dus&rdquo; &uuml;tles , et teel tarwis on hobu&szlig;t puhata lasta . 
 Kui aga juba &uuml;he juurde &szlig;is&szlig;e mindi , &szlig;iis oleks weel &szlig;uurem &uuml;lekohus olnud , tei&szlig;e juurde minemata j&auml;tta . 
 Selle&szlig;t oleks w&otilde;inud p&auml;ra&szlig;t pahandus t&otilde;usta . 
 Hobu&szlig;ed oliwad n&auml;lja ja igawu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t nagu p&ouml;&ouml;ra&szlig;eks l&auml;inud ja kipu&szlig;iwad kodupoole ; &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t l&auml;ks &szlig;&otilde;it nagu &ldquo;kulleriga&rdquo; &uuml;he&szlig;t k&otilde;rt&szlig;i&szlig;t tei&szlig;e . 
 Ometi tuli igas k&otilde;rt&szlig;is nii palju aega &auml;ra kulutada , et ke&szlig;k&ouml;&ouml; enne k&auml;tte j&otilde;udis kui pool teed &szlig;&otilde;idetud &szlig;ai . 
 K&otilde;ige rohkem kulus Andre&szlig;el aega &ldquo;t&auml;&auml;du&szlig;e&rdquo; &szlig;eletami&szlig;ega . 
 Igas k&otilde;rt&szlig;is juhtus inime&szlig;i , kes weel mitte &szlig;ellele &szlig;elugu&szlig;ele ei olnud j&otilde;udnud , et teadus parem on kui u&szlig;k . 
 K&otilde;iki neid pidi Andres &ldquo;&uuml;mber p&ouml;&ouml;rama.&rdquo; I&szlig;e&auml;ranis raskeks l&auml;ks Andres&szlig;e misjonit&ouml;&ouml; Milleri nooreherra kallal , kes meie &szlig;eltskonnale &ldquo;J&auml;ne&szlig;e&rdquo; k&otilde;rt&szlig;is j&auml;rele j&otilde;udis . 
 See mees ei tahtnud Andre&szlig;e &ldquo;t&auml;&auml;du&szlig;e&rdquo; &szlig;is&szlig;e &szlig;ugugi uskuda , waid k&uuml;&szlig;is ot&szlig;e koha : &ldquo;Mida &szlig;ina &szlig;iis ka tead ? &rdquo; Selle p&auml;&auml;le oli Andre&szlig;el raske koha&szlig;t wastu&szlig;t leida . 
 Milleri noor&szlig;and nokkis eda&szlig;i : &ldquo;Sa ei tea &szlig;edagi , et &szlig;u hobu&szlig;el &szlig;edulga rihm juba ammu lahti on ja look &szlig;&otilde;ites lonku l&ouml;&ouml;b . 
 Sina u&szlig;ud aga ikka , et k&otilde;ik korras olla . 
 Ja kas &szlig;a ka tead , mis &szlig;u naene praegu kodus teeb ? &rdquo; &ldquo;Ah &szlig;a tahad mind noomima hakata , et ma nai&szlig;t kaua oodata la&szlig;en . 
 Muidugi t&auml;&auml;n ma , et ta juba magama on heitnud.&rdquo;
 Elu tsaari eest 
 Jah , weepii&szlig;ad peawad &szlig;iin kui k&otilde;ige kallimad p&auml;rlid &szlig;&auml;rama , mida nad ka t&otilde;esti w&auml;&auml;rt on , kui palawad hinge awaldu&szlig;ed i&szlig;amaa ja altari ee&szlig;t . 
 I&szlig;e&auml;ranis walu teeb wana Iwanile weel &szlig;ee , et tema p&auml;risherra , noor Mihail Feodorowit&szlig;ch Romanow &uuml;hes oma waga ema Marthaga n&uuml;&uuml;d ka Mo&szlig;kwas poolakate k&auml;es wangis oliwad , kuna tema i&szlig;a mitropoolit Filaret , juba ammugi Pohla kuninga Sigismundi juures kinni peeti . 
 Kaua aega ei olnud Sus&szlig;anin nei&szlig;t enam midagi kuulnud ; w&otilde;ib olla , kas oliwadgi enam elawate kirjas , &szlig;e&szlig;t rahwa hulgas r&auml;&auml;giti ju igal pool ja &uuml;sna awalikult , et Mihail Feodorowit&szlig;ch Romanow kuningaks walitud peab &szlig;aama . 
 See jutt algas juba paari aasta ee&szlig;t ja ulatas ka poolakate k&otilde;rwu , kes &szlig;eda ilmasgi t&auml;ide minna ei la&szlig;eks ja tarwili&szlig;el korral teda hoopis k&otilde;rwale w&otilde;ik&szlig;iwad toimetada ( &auml;ra tappa ei tahtnud Iwan Os&szlig;ipow &szlig;iin m&otilde;teldagi , &szlig;ee oleks &szlig;&uuml;damele liig walus olnud . ) 
 Waenlastel oli ju n&uuml;&uuml;d k&otilde;ik w&otilde;imalik teha : eks olnud i&szlig;a ja poeg m&otilde;lemad nende k&auml;es . 
 &Otilde;nneks aga pida&szlig;iwad poolakad asja liht&szlig;alt naeruw&auml;&auml;rili&szlig;eks ja ei teinud &szlig;elle &szlig;uuremat w&auml;ljagi . 
 Ka Sus&szlig;anini lootus , mida ta enne , kuigi &szlig;alamahti , omas p&otilde;ues peitus hoidis , kippus &szlig;ootumaks kaduma minema , &szlig;e&szlig;t asjade &szlig;ei&szlig;ukord oli &szlig;elleks liig n&otilde;rk ja kindlu&szlig;eta , i&szlig;egi weel elukardetaw , nagu eespool t&auml;henda&szlig;ime . 
 &ldquo;Aga mina ? &rdquo; h&uuml;&uuml;dis korraga wana Iwan , kujude ees p&uuml;sti karates : &ldquo;mis mina &szlig;iis &szlig;iin asjata logelen ! 
 Kas mu jalad ja k&auml;ed ei ole terwed ! 
 Eks ma t&otilde;&szlig;tnud weel eila jahukotti aita ! 
 Nemad waewlewad wangis ja mina lai&szlig;klen kodus ! 
 Miks ma teistega Mo&szlig;kwa alla ei ruttanud ? 
 Miks kuul&szlig;in ma nende nooremate keelami&szlig;t : Wana , liiga wana , &szlig;ul kodugi tegemi&szlig;t k&uuml;ll ! 
 Jah , tegemi&szlig;t k&uuml;ll - lai&szlig;elda ja ahju peal wedeledes oodata , kuni i&szlig;amaa t&auml;ieliku&szlig;t hukkamineku&szlig;t &szlig;&otilde;numit tuuak&szlig;e . 
 H&auml;bi ; t&otilde;esti h&auml;bi &szlig;edawii&szlig;i olla...&rdquo; Wanamehe pea wajus rinnale ; pi&szlig;arad tuliwad tale uuesti &szlig;ilmi ja nagu n&auml;gemata w&auml;ega &szlig;unniti teda uuesti p&otilde;lwili langema . 
 &ldquo;Mu Jumal ! &rdquo; ohkas ta : &ldquo;tee mind k&otilde;lblikuks ka midagi i&szlig;amaa pea&szlig;tmi&szlig;eks korda &szlig;aata ! &rdquo; &ldquo;La&szlig;e mind weel kordgi arm&szlig;a Mihail Feodorowit&szlig;chi &szlig;&uuml;&uuml;ta &szlig;ilmades&szlig;e waadata ! 
 Maa palun &szlig;ind oh Is&szlig;and , kuule mu palwet ja kinnita mu n&otilde;rka j&otilde;udu ! 
 Jah , ma l&auml;hen , ma kihutan tuli&szlig;tnelja neile j&auml;rele , ma pean Mo&szlig;kwas&szlig;e &szlig;is&szlig;e &szlig;aama , pean oma arm&szlig;a herrale n&auml;itama , et Sus&szlig;anin ei ole mitte &uuml;ks nurjatu lai&szlig;k loom , waid wahwa i&szlig;amaalane ! 
 Ainult &uuml;le minu hingeta &szlig;urnukeha w&otilde;iwad need &auml;raneetud poolakad alles mu kallimate ligi pea&szlig;eda ... 
 Ma l&auml;hen , jah ma &szlig;&otilde;idan kohe Mo&szlig;kwas&szlig;e ! &rdquo; Siin t&otilde;u&szlig;is wana Iwan &otilde;ige k&auml;rmesti p&uuml;sti , &otilde;nnistas enna&szlig;t kolm korda ristit&auml;hega ja tahtis uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja tormata . 
 &ldquo;I&szlig;a ! &rdquo; k&otilde;las korraga tei&szlig;e&szlig;t toa&szlig;t &uuml;ks &otilde;rn naesterahwa heal : armas i&szlig;a , tule ruttu &szlig;iia , mul on nii paha ! &rdquo; &ldquo;Antonia ! &rdquo; &szlig;o&szlig;istas wanamees ringi keerates ja ruttas oma ain&szlig;a t&uuml;treke&szlig;e juurde , kes woodi peal istukile oli t&otilde;usnud ja w&auml;ri&szlig;ewad k&auml;ed nagu paludes i&szlig;ale wastu &szlig;irutas . 
 &ldquo;Mis &szlig;ul wiga on , armas t&uuml;tar ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Iwan Os&szlig;ipow o&szlig;aw&otilde;tlikult . 
 &ldquo;Jumalukene ! &szlig;a w&auml;ri&szlig;ed ju nii kangesti ja oled &uuml;leni nii m&auml;rg , kas oled haige ? 
 Ma pidin teid Wanjaga hoopis &auml;ra unustama ja taht&szlig;in Mo&szlig;kwas&szlig;e &szlig;&otilde;ita,&rdquo; li&szlig;as wanamees kibedasti naeratades weel &szlig;iia juurde . 
 &ldquo;Ei ole haige , armas i&szlig;a,&rdquo; kostis t&uuml;tar t&uuml;ki aja p&auml;ra&szlig;t : &ldquo;aga hirmus , hirmus oli &szlig;ee &uuml;nen&auml;gu . 
 Mis&szlig;ugu&szlig;ed kohutu&szlig;ed , mis&szlig;ugu&szlig;ed koledad pildid tuliwad mulle k&otilde;ik ette . 
 Ma n&auml;gin , et oli Bogdaniga &uuml;hes Mo&szlig;kwa all ja waenla&szlig;i oli &szlig;eal nii palju , nii &uuml;tlemata palju ning k&otilde;ik ilu&szlig;ad noored mehed , nagu minu Bogdangi , ja mis&szlig;ugu&szlig;ed uhked riided neil &szlig;elgas oliwad - ot&szlig;e ime waadata , aga k&auml;ed k&otilde;igil koledad &szlig;uured ja weri&szlig;ed . 
 Mina waatan ja waatan , kuid &szlig;&otilde;rmi ei n&auml;itagi olewat , waid terawad kullik&uuml;&uuml;ned . 
 K&otilde;ik wahiwad meie peale , aga Bogdan ei karda , hoiab kirwe&szlig;t &uuml;hes ja oda tei&szlig;es k&auml;es ning &auml;hwardab : &ldquo;kes aga ligi tuleb , &szlig;elle kohe maha &szlig;irutan ! &rdquo; &Auml;ra mitte werd wala , hoiatan mina , &szlig;ee on hirmus patt Jumala ees , ma tahan poolakaid paluma minna et nemad meie pealinna alt &auml;ra l&auml;hek&szlig;iwad , &szlig;eal tungitak&szlig;e korraga meie kallale . 
 Ma n&auml;en , kudas &uuml;ks poolakas minu arm&szlig;ama pea kohal m&otilde;&otilde;gaga wehkleb ja tahan nende wahele astuda , aga hoop langeb tale ot&szlig;e &otilde;la pihta , &ldquo;Jumalaga armas Antonia ! &rdquo; kuulen ma teda weel nagu &szlig;urres h&uuml;&uuml;dma , ja &szlig;iis j&auml;eb k&otilde;ik wakka . 
 Ma tahan karjuda , aga heal on kurgus kinni . 
 Mind w&otilde;tetak&szlig;e wangi ja wiiak&szlig;e Poola leeri . 
 Siin istub nende noor prints Wladislaw , n&auml;itab &szlig;&otilde;rmega minu poole ja lau&szlig;ub : &ldquo;Sinu Bogdan on tapetud , Antonia Iwanowna , aga &auml;ra t&uuml;hja p&auml;ra&szlig;t muret&szlig;e , ma &szlig;aan teie kuningaks ja ko&szlig;in &szlig;ind &szlig;iis ene&szlig;ele . 
 Kas tahad , Antonia Iwanowna , Mo&szlig;kwa T&szlig;aari prouaks &szlig;aada ? &rdquo; Seda &uuml;tledes wahib ta terawasti minu peale , aga ene&szlig;el nii hirmus n&auml;gu , et kole waadata , ja ka k&otilde;igil teistel poolakatel on n&uuml;&uuml;d hirm&szlig;ad n&auml;od , ei olegi inime&szlig;e omad , waid nagu hundi pead . 
 Jah , t&otilde;esti on p&auml;ris hundi pead ja hambad l&otilde;gi&szlig;ewad k&otilde;igil &szlig;uus . 
 R&ouml;&ouml;wel ! 
 M&otilde;rt&szlig;ukas ! 
 Hunt ! ki&szlig;endan mina ; Bogdan anna &szlig;iia ! ki&szlig;endan ma k&otilde;ige&szlig;t j&otilde;u&szlig;t ja &auml;rkan &uuml;les . 
 Oh , hirmus , hirmus on &szlig;elle peale m&otilde;telda . 
 Kas tale t&otilde;esti on &otilde;nnetus juhtunud ! 
 Kas ta t&otilde;esti &szlig;ealt enam taga&szlig;i ei tule ! 
 Jumal , ole meile patustele armuline ! &rdquo; &ldquo;Waigista enna&szlig;t , Antonia,&rdquo; lau&szlig;us wana Iwan tr&ouml;&ouml;stiwalt , &ldquo;unen&auml;od ei t&auml;henda igakord palju . 
 Sarna&szlig;el h&auml;daothtolikul ajal ei pea meie mitte nii &otilde;rnad , nii lootu&szlig;eta olema . 
 Jumal , kes k&otilde;ik n&auml;eb , teab w&auml;ga h&auml;sti , kudas ta oma lap&szlig;i karistab . 
 Ka meie p&uuml;ha Wenemaa on rohkesti tema wastu patustanud ja ei tohi mitte weel &szlig;elle w&auml;ike&szlig;e karistu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t nuri&szlig;eda , waid peab kindlasti tulewiku peale lootma . 
 Ma l&auml;hen ka Mo&szlig;kwas&szlig;e , wahe&szlig;t w&otilde;in &szlig;eal midagi i&szlig;amaa pea&szlig;tmi&szlig;e ka&szlig;uks kaa&szlig;a aidata , kui mitte j&otilde;uuga , olen juba kaunis n&otilde;rgaks j&auml;enud , &szlig;iis ometegi n&otilde;uuga , et oma hingele rahu leiak&szlig;in , kuna &szlig;iin lai&szlig;eldes maa alla poek&szlig;in . 
 Sina , t&uuml;trekene , waata hoolega maja j&auml;rele , juhata Wanjat ja paluge &szlig;elt&szlig;is Jumalat , et meie &uuml;hes Bogdaniga kui w&otilde;idumehed teie jurude taga&szlig;i tulek&szlig;ime . 
 Siis alles peame r&otilde;&otilde;m&szlig;ad pulmad ! 
 K&otilde;ik k&uuml;lakonna kut&szlig;ume kokku . 
 Eks ole t&otilde;&szlig;i , t&uuml;trekene ? &rdquo; - &ldquo;Ei armas i&szlig;a,&rdquo; kostis Antonia kindlalt : &ldquo;&szlig;a ei l&auml;he mitte meie juure&szlig;t &auml;ra . 
 Tuleta meelde , mis Bogdan jumalaga j&auml;ttes &uuml;tles : &ldquo;Pruudi p&auml;ra&szlig;t olen ma nii kaua mureta , kuni ta armastawa i&szlig;a kait&szlig;e all wiibib , kuna wasta&szlig;el korral minu mure kahekordne oleks ja &szlig;&otilde;jamehelikku wapru&szlig;t m&auml;rk&szlig;a n&otilde;rgendaks.&rdquo; Ei , i&szlig;akene , meie j&auml;&auml;me k&otilde;ik &szlig;iia ja tahame &szlig;elt&szlig;is palwetada ja kindlasti Jumala p&auml;&auml;le loota . 
 Olgugi unen&auml;gu k&uuml;llalt kohutaw , &szlig;iisgi u&szlig;un , et oma arma&szlig;t Bogdani weel n&auml;ha &szlig;aan . 
 Jah , mu &szlig;&uuml;da kinnitab mulle &szlig;eda , et k&otilde;ik wiimaks h&auml;sti l&auml;heb . 
 Ma olen j&auml;lle rahulik ja tahan waik&szlig;elt kannatades oma &otilde;nne aega &auml;ra oodata.&rdquo; 
 - &ldquo;Sul on &otilde;igus , armas laps,&rdquo; lau&szlig;us wana Iwan ka rahuli&szlig;emaks j&auml;edes : &ldquo;ma &szlig;aak&szlig;in &szlig;eal ainult asja &szlig;egama , teek&szlig;in ka w&auml;imehe rahutumaks ja Jumal teab , mis k&otilde;ik weel ette w&otilde;iks tulla . 
 Jah , meie j&auml;&auml;me kodu ja tahame Jumala abi peale loota . 
 Ka minu &szlig;&uuml;da j&auml;eb juba rahuli&szlig;eks...&rdquo; &ldquo;N&uuml;&uuml;d heida pi&szlig;ut puhkama , i&szlig;akene . 
 Oled ju mitu &ouml;&ouml;d uneta olnud , &szlig;a w&otilde;id &szlig;eda wii&szlig;i wiimaks weel haigeks j&auml;&auml;da.&rdquo; 
 &ldquo;&Auml;ra minu p&auml;ra&szlig;t muret&szlig;e , armas laps,&rdquo; wastas Sus&szlig;anin rahulikult : &ldquo;hoia aga &szlig;ina oma terwi&szlig;t , &szlig;inul on &szlig;eda enam tarwis . 
 Kurwastu&szlig;ega waatan ma , kuda &szlig;inu roo&szlig;i paled iga p&auml;ewaga ikka rohkem &auml;ra kahwatawad , ka &ouml;&ouml;&szlig;etel kuulen &szlig;ind ta&szlig;akesti ohkawat , &szlig;ee k&otilde;ik koormab mu hinge ja paneb &szlig;inu enneaeg&szlig;e n&auml;rt&szlig;imi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t t&otilde;&szlig;i&szlig;elt kartma ... 
 Meie jutt l&auml;heb liiga pikale ja &szlig;uurendab ainult ahastu&szlig;t . 
 Lange j&auml;lle magama , ma l&auml;hen ka oma woodis&szlig;e . 
 Head und &szlig;ulle , kallis t&uuml;trekene ! &rdquo; 
 Ja wanamees kobis teinepoole &szlig;eina &auml;&auml;rde , kus a&szlig;e &szlig;ei&szlig;is . 
 Siin w&otilde;ttis ta ene&szlig;e riide&szlig;t lahti , luges &ldquo;I&szlig;a meie&rdquo; ja &ldquo;palwe kaitsja-inglile&rdquo; &auml;ra ning heitis &szlig;iis pikali . 
 Peagi w&otilde;is &uuml;heta&szlig;a&szlig;e&szlig;t hingami&szlig;e&szlig;t aru &szlig;aada , et i&szlig;akene t&auml;iesti ja rahulikult magama oli j&auml;&auml;nud . 
 Antonia aga ei &szlig;aanud enam uinuda , ehk ta &szlig;eda k&uuml;ll kat&szlig;us . 
 M&ouml;&ouml;dal&auml;inud p&auml;ewa m&auml;lestu&szlig;ed tuliwad tale w&auml;gi&szlig;e m&otilde;ttes&szlig;e ja &szlig;ilmade ette , kuna ta hirm&szlig;ad unen&auml;o kujutu&szlig;ed w&otilde;im&szlig;alt taga&szlig;i &szlig;urus . 
 I&szlig;e&auml;ranis elawalt tuli neiule tema kihlatud peigmees Bogdan Sabinin &szlig;el kujul ette , nagu ta teda aasta ee&szlig;t e&szlig;ime&szlig;t korda Jaani-&otilde;htul k&uuml;la kiige all oli n&auml;inud . 
 Nad algata&szlig;iwad parajasti &uuml;ht ringm&auml;ngu , kui korraga naabri k&uuml;la nooredmehed nende hulka torma&szlig;iwad . 
 E&szlig;iot&szlig;a l&otilde;iwad Domnino neiud ja poi&szlig;ike&szlig;ed nagu kartma , mis aga &szlig;edamaid kadus , kui Bogdan Sabinin neile oma &szlig;elt&szlig;imeeste nimel &szlig;eletas , et nad ainult kaa&szlig;a m&auml;ngida &szlig;oowiwad . 
 Sel &otilde;htul &szlig;aiwad nad &uuml;kstei&szlig;t tundma ja war&szlig;i tead&szlig;iwad juba k&uuml;lamoorid k&otilde;neleda , et Iwan Os&szlig;ipowi juurde naabri k&uuml;la&szlig;t ko&szlig;ila&szlig;ed tulla . 
 Ja n&otilde;nda &szlig;&uuml;ndisgi ka . 
 Bogdan hakkas tihemini Domninos k&auml;ima , leidis iga kord ka asja ikka Sus&szlig;anini majas&szlig;e , ja &uuml;hel heal &otilde;htul astu&szlig;iwad noored inime&szlig;ed k&auml;&szlig;i k&auml;es wana Iwani ette ning palu&szlig;iwad temalt paariastumi&szlig;eks luba ja &otilde;nnistu&szlig;t . 
 Wanamees wiis noored inime&szlig;ed p&uuml;hakujude alla , kus nad p&otilde;lwili lange&szlig;iwad , pani &szlig;iin k&auml;ed nende peale ja palus , et Jumal &szlig;eda noortpaari w&otilde;taks &otilde;nnistada . 
 Pulmad aga &szlig;aiwad eda&szlig;i l&uuml;katud , &szlig;e&szlig;t et Weneriigil &szlig;ee kord liig kurwad ajad oliwad . 
 &ldquo;Pulma pidami&szlig;eks peame paremat aega ootama,&rdquo; oli nende i&szlig;akene Bogdanile &otilde;la p&auml;&auml;le koputades &uuml;telnud . 
 K&otilde;ik &szlig;ee tuli Antoniale nii &szlig;elgesti meelde , nagu oleks lugu alles eila &szlig;&uuml;ndinud . 
 Jah , &szlig;e&szlig;t on war&szlig;i juba aasta m&ouml;&ouml;das , aga kurwad ajad ei ole &szlig;ugugi paranenud , waid weelgi kurwemaks l&auml;inud . 
 Millal tuleb &szlig;ee p&otilde;new tund , kus nad Bogdaniga altari ette &szlig;aawad astuma ? 
 Selle k&uuml;&szlig;imu&szlig;e p&auml;&auml;le ei teadnud praegu k&uuml;ll keegi wastata . 
 Ainult &szlig;&uuml;gaw ohkamine neiu rinnu&szlig;t andis m&otilde;ista , et &szlig;elleks aega wi&szlig;t weel enam kui k&uuml;llalt on . 
 Ka oma lap&szlig;ep&otilde;lwe peale m&otilde;tles ta ohates , &szlig;e&szlig;t &szlig;iin ei olnud elu &szlig;ugugi roo&szlig;iline , &szlig;ugugi mitte kuldne , nagu r&auml;&auml;gitak&szlig;e , waid t&auml;is ohakaid ja kibuwit&szlig;u . 
 Seitsme aasta wanadu&szlig;es j&auml;i ta ema&szlig;t wae&szlig;eks lap&szlig;eks ja pidi ainult i&szlig;a armu&szlig;t &uuml;k&szlig;i elama . 
 K&uuml;ll oli &szlig;ee emata elu e&szlig;iot&szlig;a kurb ja waewaline . 
 Igal hommikul k&auml;is t&auml;di neil tuba&szlig;i koristamas ja tema p&auml;&auml;d &szlig;ugemas , aga &szlig;ee aeg kestis ainult m&otilde;ne tunni , &szlig;iis pidi ta j&auml;lle &uuml;k&szlig;inda olema , &szlig;e&szlig;t i&szlig;al oli w&auml;ljas palju talitami&szlig;t , ehk ta k&uuml;ll k&otilde;ik teha kat&szlig;us , kudas oma ain&szlig;a lap&szlig;e elu kergitada ja l&otilde;bu&szlig;aks teha . 
 Se&szlig;t aja&szlig;t on n&uuml;&uuml;d juba peale k&uuml;mne aasta m&ouml;&ouml;da , perenae&szlig;e kohu&szlig;ed &szlig;ei&szlig;awad ammugi ainult Antonia &otilde;lades , t&ouml;&ouml;d on majatalitu&szlig;es alati rohkesti , aga &szlig;iisgi ei taha igat&szlig;us arm&szlig;a j&auml;rele weel kaduda , ja &szlig;agedasti nutab t&uuml;trekene k&uuml;ll kalli ema kalmuk&uuml;nkal , k&uuml;ll kodus nii&szlig;ama walu&szlig;asti , kui oleks lahtine puu&szlig;&auml;rk alles tema ees . 
 Jah , &szlig;ee oli t&otilde;esti liig hale &szlig;ilmapilk , kui ema &szlig;urema hakkas . 
 Ta , &otilde;nnis , tundis &szlig;elle hirm&szlig;a tunni l&auml;henemi&szlig;t juba paar p&auml;ewa ette &auml;ra , aga ta ei kartnud mitte , waid tr&ouml;&ouml;stis weel i&szlig;a , mitte kurb olla , waid Jumala abi peale loota ja w&auml;ike&szlig;t Toonit ainult armastu&szlig;es armastada . 
 Kurja &szlig;&otilde;na ei olnud keegi &szlig;elle hea naesterahwa &szlig;uu&szlig;t kuulnud , nagu k&otilde;ik k&uuml;la rahwas &szlig;eda matuk&szlig;el &uuml;hemeelel kinnitas . 
 Surma tunnil oli ta i&szlig;e&auml;ranis rahuline , waatas &uuml;k&szlig;i&szlig;ilmi taewa poole ja palwetas , et Is&szlig;and tema wastu armuline oleks , tema la&szlig;t ja mee&szlig;t kait&szlig;eks ning tema waenla&szlig;ed temaga &auml;ra lepitaks . 
 Wanla&szlig;i aga arm&szlig;al emal ei olnud &uuml;htegi , misp&auml;ra&szlig;t ka &auml;rpaleppimi&szlig;t waja ei olnud ; &szlig;iisgi palus ta &szlig;eda , palus &szlig;eda oma &uuml;lihea &szlig;&uuml;dame p&auml;ra&szlig;t . 
 Arm&szlig;asti &szlig;ilitas ta oma t&uuml;tre kuld&szlig;eid juuk&szlig;eid weel wiim&szlig;el &szlig;ilmapilgul ja waatas i&szlig;e &szlig;iin juures nii r&otilde;&otilde;m&szlig;a , lahke n&auml;oga tema &szlig;ilmi , nagu ei oleks midagi i&szlig;e&auml;ralikku tulemas . 
 T&otilde;esti , &szlig;ee oli &uuml;ks p&uuml;halik lahkumi&szlig;e tund , mis ainult &uuml;he t&auml;iesti u&szlig;kliku ja waga inime&szlig;e &szlig;urma puhul ette w&otilde;ib tulla . 
 Wiimane &szlig;uudlemine &szlig;ureja ema poolt , mis ainult m&otilde;ni minut enne hinge lahkumi&szlig;t nagu jumalaga j&auml;tmi&szlig;eks &szlig;&uuml;ndis , oli nii liigutaw , et Antonia &szlig;eda n&uuml;&uuml;d &szlig;ugugi enam w&auml;lja kannatada poleks &szlig;uutnud , waid tingimata &auml;ra oleks n&otilde;rkenud , nagu &szlig;ee &szlig;el korral ka t&otilde;esti i&szlig;aga ja teiste wanemate inimestega &szlig;&uuml;ndis , kuna aga w&auml;ike Tooni &szlig;iis ainult k&uuml;&szlig;ides ringi waatas . 
 Jah , kurb oli &szlig;ee lahkumine k&uuml;ll , kuid &szlig;iisgi j&auml;i &szlig;elle&szlig;t kaunis hinge&uuml;lendaw m&auml;lestus j&auml;rele . 
 Ja mida kauem t&uuml;trekene ema &szlig;urmatunni peale m&otilde;tles , &szlig;eda arm&szlig;amaks &szlig;ai &szlig;ee &szlig;&uuml;damele , &szlig;eda p&uuml;halikumaks muutus &szlig;ee ... 
 - &ldquo;Tooni ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis korraga &uuml;ks &szlig;o&szlig;istaw h&auml;&auml;l &uuml;sna ligidalt : &ldquo;kas &szlig;a ei maga ? &rdquo; See oli Wanja , 12-13 aastane poi&szlig;ikene , keda Iwan Os&szlig;ipow kui k&otilde;igi&szlig;t maha j&auml;etud wae&szlig;tla&szlig;t oma juurde kaswatada w&otilde;tnud . 
 Ehk poi&szlig;ike&szlig;t k&uuml;ll nooreks Sus&szlig;aniniks h&uuml;&uuml;ti , &szlig;iisgi tead&szlig;iwad k&otilde;ik ja ka Wanja i&szlig;egi , et ta tema poeg ei olnud . 
 Antonina m&auml;letas w&auml;ga h&auml;sti &szlig;eda aega , kui kord mu&szlig;tla&szlig;ed ja karutant&szlig;itajad &szlig;ealt k&uuml;la&szlig;t l&auml;bi minnes &uuml;he w&otilde;&otilde;ra lap&szlig;e &szlig;inna maha oliwad j&auml;tnud . 
 W&auml;ikene w&otilde;is umbes 4- 5 aastane olla , ega teadnud muud r&auml;&auml;kida , kui et ta nimi Wanja on ; papa ja mamma l&auml;inud linna , aga t&auml;di heitnud magama ; k&uuml;lad kinkinud tale w&auml;ike&szlig;e kut&szlig;u ja kut&szlig;unud wankrile &szlig;&otilde;itma . 
 Ristike&szlig;est poi&szlig;ike&szlig;e rinna peal &szlig;aadi aru , et ta ristitud ja &otilde;igeu&szlig;uline on , pealegi m&otilde;istis w&auml;ikene ka juba ristit&auml;hte ette l&uuml;&uuml;a ja &ldquo;I&szlig;a meie&rdquo; palwet poole&szlig;t &szlig;aadik lugeda . 
 Kaua pida&szlig;iwad Domnino k&uuml;la mehed aru , mis lap&szlig;uke&szlig;ega peale hakata , kuni Sus&szlig;anin ta wiimaks enda juurde nagu ka&szlig;upojaks w&otilde;ttis . 
 Wana hea&szlig;&uuml;damline Iwan Os&szlig;ipow oleks k&uuml;ll kohe &szlig;eda teinud , aga kartis , et ilmas nae&szlig;eta , nagu ta oli , poi&szlig;ike&szlig;t &otilde;igel wii&szlig;il kaswatada ei oska . 
 Siisgi l&auml;ks a&szlig;i paremini kui loota w&otilde;is . 
 Wanja oli healoomuga ja h&auml;sti terane poi&szlig;s ning kuulas igal pool wanai&szlig;a , nagu ta Sus&szlig;aninit kut&szlig;us , ja Tooni &szlig;&otilde;na . 
 Antoniale oli w&auml;ikene alati l&otilde;bu&szlig;aks &szlig;elt&szlig;ili&szlig;eks . 
 Nad ela&szlig;iwad kui &otilde;de ja wend kunagi , ning wana Iwan t&auml;nas mitugi kord Jumalat , et ta temale m&otilde;istu&szlig;t annud wae&szlig;t mahaj&auml;etud poi&szlig;ike&szlig;t oma t&uuml;treke&szlig;ele wennaks w&otilde;tta . 
 &ldquo;Ei maga,&rdquo; kostis Antonia w&auml;he aja p&auml;ra&szlig;t , &ldquo;aga miks &szlig;a &szlig;eda &szlig;iis n&otilde;nda kartlikult k&uuml;&szlig;id , Wanja ? &rdquo; - &ldquo;Ma ei taha wanai&szlig;a &auml;ratada . 
 Olek&szlig;id &szlig;a kuulnud , kui kaua ta t&auml;na palwetas ja mis ta k&otilde;ik r&auml;&auml;kis ! 
 Ma juba kart&szlig;in , et &ouml;&ouml;&szlig;el kohe &auml;ra &szlig;&otilde;idab , aga wana hobune on ju haige ja noor ei la&szlig;e weel &szlig;elga istuda . 
 S&otilde;jamees peab ju ikka rat&szlig;a olema ! 
 Eks ole nii , Tooni ? &rdquo;
 Meie noored 
 &ldquo;Ei ole mid&auml;gi - odot , ma puhka p&auml;&auml;le kah : &ldquo;war&otilde;s&otilde;l&otilde; walu , arakul&otilde; alu , mustal&otilde; tsirgul&otilde; muu t&otilde;bi&rdquo; - mii nu , poig , &auml;r magal&otilde;.&rdquo; Ants p&uuml;hkis k&auml;iksega silmi . 
 &ldquo;Im&auml; , mull om waja wiil w&auml;ll&auml; ka minn&auml; , tul&otilde; sa ka &uuml;ten.&rdquo; &ldquo;Kas sa sis ka m&otilde;ni miis olt , kui sa &uuml;tsind&otilde; w&auml;ll&auml;gi ei julgu minn&auml; , ujuh ... odot , ma tsuska wiil paar k&otilde;rd , sis ma tul&otilde;.&rdquo; Ants k&auml;is emaga w&auml;ljas &auml;ra . 
 Kui tuppa tuli , hakkas ta kohe ennast riidest lahti w&otilde;tma . 
 Kuue riputas ta woodi tulba otsa , p&uuml;ksid toppis p&auml;&auml;aluse koti alla - siis ronis ta woodisse . 
 &ldquo;Im&auml; &otilde;e ! &rdquo; &ldquo;Kas sa j&auml;&auml;d magal&otilde; ! 
 &ldquo;Ku es&auml; tul&otilde; , sis aja minnu ka &uuml;les , waist ti&auml; &otilde;ks um saapa toonu kah.&rdquo; &ldquo;Mis sa k&otilde;n&otilde;l&otilde;t , kis tiid , kuna es&auml; tul&otilde;...&rdquo; Ants t&otilde;mbas teki &uuml;le p&auml;&auml; . 
 T&uuml;kk aega l&auml;ks m&ouml;&ouml;da . 
 &ldquo;Im&auml; &otilde;e ! &rdquo; &ldquo;Poiss , kas sa wiil ei makka ? 
 &ldquo;Kirbu pur&otilde;w&otilde;.&rdquo; &ldquo;Oh su p&auml;&auml;luu k&uuml;ll - ei tij&auml; k&uuml;ll , mis sust saa&rdquo; . 
 Ants p&ouml;&ouml;ras teise k&uuml;lje p&auml;&auml;le ja hakkas warsti norskama . 
 Pisarad . 
 Liisi ema oli Liisil &auml;ra keelanud Jantsiga m&auml;ngida . 
 Jants oli lese naese poeg ja w&auml;ga koer poiss . 
 Kaks korda oli ta Liisil silma kulmu katki kriimustanud , &uuml;kskord ninast were w&auml;lja l&ouml;&ouml;nud ja lugemata kordadel Liisit j&auml;medasti s&otilde;imanud . 
 Herne-hirmutuseks oli ta teda nimetanud , wanaks t&uuml;drukuks , kellel k&otilde;ik hambad suus lahti on , ja tagant j&auml;rele oli ta weel s&uuml;litanud . 
 Liisi kannatas k&uuml;ll , aga kui ta enam ei j&otilde;udnud , jooksis ta tuppa ja jutustas emale k&otilde;ik &auml;ra . 
 Emal l&auml;ks s&uuml;da t&auml;is ja ta keelas k&otilde;wasti &auml;ra Jantsiga tegemist teha . 
 Liisi m&auml;ngis &uuml;ksinda , Jants ei tohtinud m&auml;ele tulla . 
 Liisi waatas salamahti aia nurga tagast ja n&auml;gi k&otilde;ik , mis Jants sauna juures tegi : ta ronis aia otsa , pildus kiwikesi &uuml;le saauna katukse , ajas k&otilde;wasti wilet ja istutas tamme . 
 Kaks p&auml;ewa l&auml;ks sedawiisi m&ouml;&ouml;da ; kolmandal p&auml;ewal tegi Liisi sauna juurde asja . 
 Ta l&auml;ks waatama , kas mitte nende kassi poeg sauna tare juurde ei ole tulnud . 
 Jants istus l&auml;we p&auml;&auml;le . 
 &ldquo;Jants , kas sa mi kassipoiga ei ol&otilde; n&auml;nn&uuml; ? &rdquo; k&uuml;sis Liisi . 
 &ldquo;Ei ol&otilde; ma ti kassipoiga n&auml;nn&uuml;&rdquo; , kostis Jants . 
 &ldquo;Mi kassipoig um &auml;r kaunu ; ei ti&auml; , kos ti&auml; oln&otilde;si l&auml;nnu ? &rdquo; &ldquo;Ei ti&auml; ma , kos ti kassipoig l&auml;ts.&rdquo; Jants pani k&auml;e silmade ette ja wahtis kuhugi kaugele . 
 Liisi pani esimese s&otilde;rme suhu ja algas tasase h&auml;&auml;lega : &ldquo;Jants sa lubasi mull&otilde; pilli tett&auml; , kas sa olt tenn&uuml; , wai sa pet&auml;d &otilde;nn&otilde; ? &rdquo; &ldquo;Sull&otilde; pilli&rdquo; , Jants w&otilde;ttis k&auml;e silmi eest ja m&otilde;&otilde;tis Liisit s&ouml;&ouml;wa pilguga , &ldquo;ma tii sull&otilde; pilli ; postimiis , mii joos&otilde; im&auml;l&otilde; kaibam&otilde; . 
 Ma ei tii sull&otilde; pilli , ei m&auml;ngi sukk&otilde; , ei k&otilde;n&otilde;l&otilde;gi sukk&otilde; ; mii &auml;r mu usaiast , kis sinnu si&auml; kuts...&rdquo; Liisil tuliwad pisarad silmi , ta hakkas tasakesi nutma . 
 &ldquo;Ma &otilde;s kaiba im&auml;le mid&auml;gi , ja &otilde;&otilde;s ma su im&auml;l&otilde; &otilde;s kaiba,&rdquo; r&auml;&auml;kis ta nuuksudes . 
 - &ldquo;Sa s&otilde;imsi minnu wanas t&uuml;trikus , sa s&uuml;lksi ja ka &uuml;tsk&otilde;rd leit sa mull otsa werits&otilde;s , ma &otilde;s lausu im&auml;l&otilde; s&otilde;nnagi ; Jants tii mull&otilde; pilli , ma ei &uuml;tl&otilde; &auml;mp kunagi im&auml;le.&rdquo; &ldquo;Mis sa nuutsud ; kas sa sis tuud ei ti&auml; , et p&otilde;ra pilli tet&auml; ei saa ; kas sa sis ei ti&auml; , et p&otilde;ra paiju-kuur kinni um ; poiss Juhangi ei saa p&otilde;ra pilli tet&auml;.&rdquo; &ldquo;A ku kuur w&auml;ll&auml; p&auml;ses , kas sa sis tiit ? &rdquo; &ldquo;Sis um t&otilde;ni asi.&rdquo; - &ldquo;Tii sa siis h&auml;ste suur ja l&otilde;ika s&otilde;rmul&otilde;ts&otilde; ka p&auml;&auml;le...&rdquo; Liisi kuiwatas p&otilde;lle nurgaga silmi . 
 Jants w&otilde;ttis noa taskust w&auml;lja ja hakkas l&auml;we p&auml;&auml;l teritama . 
 &ldquo;Mis sa ta w&auml;itseg&otilde; tegim&otilde; nakkat,&rdquo; k&uuml;sis Liisi . 
 &ldquo;Ussi tapma , im&auml; k&auml;we Soisaar&otilde;l lambal&otilde; hainu tooman ja t&otilde;i s&auml;&auml;lt suur&otilde; ussi &uuml;tten ; ti&auml; p&otilde;ra maka tar&otilde;n s&auml;ng&uuml; all ; kui ti&auml; &uuml;les tul&otilde; , sis ma tapa ti&auml; &auml;r.&rdquo; &ldquo;Jants &auml;ra sa inne tapma nakkaku , ku ma &auml;r m&auml;ile l&auml;h&auml; - ma pelg&auml; ussi.&rdquo; Liisi w&auml;rises . 
 &ldquo;Mis sa t&uuml;h&auml;st pelg&auml;t , tul&otilde; ma n&auml;ut&auml; , kon ti&auml; maka.&rdquo; Jants haaras Liisil k&auml;est kinni ja hakksa teda &uuml;le l&auml;we kiskuma . 
 Liisi rabeles wastu , palus ja hakkas wiimati waljusti nutma. . 
 Jants laskis k&auml;e lahti . 
 &ldquo;Mis sa r&ouml;&ouml;gid ! ma tei nalla ja ti&auml; nakkas ikma , kis tu sis ussi tarr&otilde; wii...&rdquo; &ldquo;Jants , kuis sa minnu hirmudi...&rdquo; &uuml;tles Liisi . 
 Suured pisarad weeresiwad tal m&ouml;&ouml;da p&otilde;skesid alla , siis l&auml;ks silm j&auml;lle selgeks ja waatas &otilde;rnalt Jantsi otsa . 
 Ema &auml;ra karda . 
 Sel p&auml;ewal , kui Pihkwa poolt r&ouml;&ouml;wlite salka oodati , olin mina linnast 17 wersta eemal . 
 Pime tuuline &otilde;htu ... 
 Maanteed m&ouml;&ouml;da kihutasiwad mehed ratsa ja wankriga wallamaja poole . 
 Kirikum&otilde;isa &otilde;ues ootas salk inimesi postis&otilde;numeid linnast . 
 Kaugelt kuuldus kaks pauku . 
 &ldquo;Tulewad ... ? ! &rdquo; &ldquo;Ah , ei.&rdquo; Keegi wist katsub p&uuml;ssi , kas ta korras on.&rdquo; - Linna poolt s&otilde;itis mees . 
 Peeti kinni . 
 &ldquo;Noh mis kuulsid , kas linnas k&otilde;ik wagune on ? &rdquo; &ldquo;Linnas on k&otilde;ik &otilde;ige koha p&auml;&auml;l , aga r&uuml;&uuml;stajad on Pihkwa poolt ikka tulemas,&rdquo; seletas mees . 
 K - wald olla &auml;ra laastatud , riisujad olla ratsa ja j&otilde;uda ruttu edasi.&rdquo; &ldquo;Kes seda r&auml;&auml;kis,&rdquo; k&uuml;sisin mina . 
 &ldquo;Wallawanemad oliwad kreispolitseis , ma ise r&auml;&auml;kisin nendega,&rdquo; kostis mees . 
 Mees r&auml;&auml;kis selgelt ja kindlalt ; ma pidin uskuma hakkama , et selle r&ouml;&ouml;wlisalgaga ikka &otilde;ige lugu ei ole ... 
 &ldquo;K - wald &auml;ra laastatud,&rdquo; see l&auml;ks mulle pihta , s&auml;&auml;l on minu kodu.&rdquo; &ldquo;Linna - ja s&auml;&auml;lt rongiga koju,&rdquo; k&auml;is mul p&auml;&auml;st l&auml;bi . 
 &ldquo;Aga kust hobust saada ? 
 M&otilde;isast ?... 
 Walitseja &uuml;tles , et hobuse saaks ehk weel , aga ei ole meest , kes hobuse tagasi tooks , m&otilde;isa meestest ei nihku keegi kodust.&rdquo; Ma pidin aga linna saama , maksku , mis maksab . 
 &ldquo;Kuningriik hobuse eest ! &rdquo; Suure waewaga sain wiimati mehe , kes wallamaja juurest tagasi tuli , k&auml;tte , kes mind siis k&otilde;rge hinna eest linna lubas wiia . 
 Ta elas paar wersta kiriku juurest linna poole . 
 Ta oli koolimaja rentnik . 
 Paarik&uuml;mne minuti marssimise j&auml;rele porist nurme m&ouml;&ouml;da j&otilde;udsime tema koju . 
 Suure larinaga w&otilde;ttis meid koer wastu . 
 Uks oli lukus . 
 Rentnik koputas k&otilde;wsti ukse pihta . 
 &ldquo;Kes s&auml;&auml;l om,&rdquo; k&uuml;sis seestpoolt lapse h&auml;&auml;l . 
 &ldquo;Jaan tee lahti , mina olen.&rdquo; Kaunis ruumikas puhtapoolne tuba . 
 Laes rippus suur lamp ... 
 Woodi &auml;&auml;re p&auml;&auml;l istus keskealine naesterahwas , tema k&otilde;rwal seisis w&auml;ike 5-6 aastane poisike , suure mehe j&auml;nesenahka k&uuml;bar p&auml;&auml;s , suur puut&uuml;kk k&auml;es , ilma p&uuml;ksata ja paljaste jalgadega . 
 Woodi otsa taga nurgas seisis karjuse suurune t&uuml;druklaps , seljaga wastu seina . 
 Hirmunud pilguga waatasiwad k&otilde;ik kolm minu otsa . 
 &ldquo;Ega mina halb k&uuml;lamees pole,&rdquo; &uuml;tlesin ma kohe p&auml;&auml;le teretamise ... 
 Rentnik andis mulle tooli , seletas naesele m&otilde;ne s&otilde;naga asjaloo &auml;ra ja l&auml;ks siis w&auml;lja hobusele kaeru andma ja wandert korda seadma . 
 Ma m&otilde;&otilde;tsin w&auml;ikest meest terawa pilguga . 
 &ldquo;Noh mis sina selle puuhaluga teed ? &rdquo; k&uuml;sisin ma , &ldquo;kas uut rege m&otilde;tled teha , w&otilde;i tahad weel enne talwe wankrile uut telge panna ? &rdquo; Poiss laskis puut&uuml;ki p&otilde;randale libiseda , ronis ema k&otilde;rwale woodi , t&otilde;mbas jalad s&auml;rgi siilu alla ja k&uuml;kitas sedawiisi nagu w&auml;ike kukk &otilde;rre p&auml;&auml;le . 
 Ema hakkas jutustama . 
 Nemad s&ouml;&ouml;nud parajasti laua juures , s&auml;&auml;l tulnud teiste sulane ratsa ja andnud k&otilde;wa k&auml;su kohe wallamaja juurde ilmuda , sest mustsada olla W&otilde;ru poolt tulemas ... 
 Naene kujutas elawalr mustasaja werist h&auml;witamise t&ouml;&ouml;d . 
 Mina silmitsesin w&auml;ikest poissi . 
 Ta toetas l&otilde;uaga p&otilde;lwede p&auml;&auml;le , toppis k&auml;tega s&auml;rgi &auml;&auml;rt warwaste alla ja piilus alt kulmu minu poole . 
 Kumargile olek pigistas tal ninast wett w&auml;lja , mida igakord t&auml;ie hooga tagasi t&otilde;mbas ... 
 &ldquo;Kuula , Jaan , w&otilde;i kuidas su nimi n&uuml;&uuml;d oligi,&rdquo; r&auml;&auml;kisin mina wahele , &ldquo;&uuml;tle mis sina selle puuhaluga siis &otilde;ieti teed , kas mind l&uuml;&uuml;a tahtsid w&otilde;i ? &rdquo; Ema p&ouml;&ouml;ras p&auml;&auml; naeratades poisi poole , poiss waatas ema otsa k&uuml;siwa naerulise pilguga . 
 Ema silitas tema p&auml;&auml;d ja r&auml;&auml;kis tasase h&auml;beliku h&auml;&auml;lega : &ldquo;Tema on meie kaitsja . 
 Kui isa &auml;ra l&auml;ks , j&auml;ime k&otilde;ik nagu ilma p&auml;&auml;ta ; karjalaps pistis suure h&auml;&auml;lega nutma , tema t&otilde;i aga w&ouml;&ouml;rusest puuhalu ja lubas meid sellega kaitsta ... 
 K&otilde;ik j&auml;i aga wagusi , kedagi ei tulnud ja meie m&otilde;tlesime juba magama heita , tema oligi juba woodis,&rdquo; ema soris s&otilde;rmedega poisi juukseid , &ldquo;aga kui Teie tulite ja koer k&otilde;wasti haukuma hakkas , kargas ta woodist w&auml;lja , haaras isa k&uuml;bara p&auml;he ja ootas ukse taga ... 
 &ldquo;Ema , &auml;ra karda,&rdquo; &uuml;tles ta , &ldquo;oh sa w&auml;ike mehike k&uuml;ll,&rdquo; - ema pigistas m&otilde;lemate k&auml;tega poisi p&auml;&auml;d . 
 Poisil endal oli kangesti nagu h&auml;bi ... 
 &ldquo;Aga miks sa siis isa k&uuml;bara p&auml;he panid ? &rdquo; k&uuml;sisin ma edasi . 
 &ldquo;Noh , siis on tema ka suur mees , siis wargad kardawad,&rdquo; kostis ema . 
 &ldquo;Tore , poiss , tubli mees ! &rdquo; naersin mina . 
 Tuul hulus ja wingus w&auml;lja , nagu peksaks teda keegi wastu seina . 
 - Ma t&otilde;usin p&uuml;sti ja waatasin l&auml;bi akna w&auml;lja - pime &ouml;&ouml; ... 
 &ldquo;Tule tsherkess , tule tatarlane , w&otilde;i kes sa ka oled , siis saad haluga...&rdquo; Rentnik tuli tuppa . 
 Hobune oli ees . 
 &ldquo;Tule sa warsti tagasi,&rdquo; &uuml;tles naene , &ldquo;meie j&auml;&auml;me &uuml;ksi.&rdquo; &ldquo;Ema &auml;ra karda,&rdquo; naeratasin mina ja silitasin jumalaga j&auml;ttes poisikese p&auml;&auml;d . 
 Juku . 
 Juku oli h&auml;&auml; poiss : ta korjas metsast puut&uuml;kikesi , kuiwi okse ja t&otilde;i emale kodu . 
 Kodus l&otilde;hkus ta nad weikese kirwega , mis isa talle enne haigeks j&auml;&auml;mist teha oli lasknud , peeneks . 
 S&uuml;gisel , kui ilmad jahedamaks , wihmaseks l&auml;ksiwad , w&otilde;ttis Juku r&auml;bala t&uuml;ki ja toppis l&otilde;he , mis w&auml;limise seina sees oli ja kust alati tuul emale jalgade p&auml;&auml;le puhkus , kinni , - r&auml;bala t&uuml;ki p&auml;&auml;le pani ta sammalt . 
 Teise l&otilde;he , sisemise seina sees , kust laup&auml;ewa &otilde;htu , kui talurahwas saunas k&auml;is , suitsu tuppa ajas , m&auml;&auml;ris ta sawiga kinni . 
 Sellest l&otilde;hest w&auml;he &uuml;lespoole l&otilde;i Juku suure raudnaela seina sisse ja riputas selle otsa omad uued riided . 
 &Otilde;htu , kui ema ketras , n&auml;itas Juku talle peerguga tuld . 
 &ldquo;Kui ma meheks saan siis ostan ma sulle lambi , niisuguse ilusa walge lambi , nagu talurahwal on,&rdquo; &uuml;tles ta emale . 
 Talurahwa juurde l&auml;ks Juku karjuseks . 
 Kui kari wagusasti heinamaal s&otilde;i , l&otilde;ikas Juku hagu ja tegi emale luuda . 
 Kui m&otilde;nikord &otilde;ige r&auml;ngasti wihma sadas , siis h&uuml;ppas Juku karja juures &uuml;he jala p&auml;&auml;l edasi , - m&auml;rg jalar&auml;tik wulistas wett w&auml;lja , Juku naeris suure h&auml;&auml;lega , see tegi talle palju nalja . 
 Ema saatis Juku kooli . 
 Leiwa k&otilde;rwuliseks pani ta talle iga kord w&auml;ikese t&uuml;ki liha leiwakotti . 
 Kooli &otilde;ppis Juku h&auml;sti . 
 Laup&auml;ewa &otilde;htu , kui ta koolist kodu tuli , kirjutas ta s&otilde;rmega tahmase akna ruudu p&auml;&auml;le : &ldquo;Jumal on k&otilde;rgel , kuningas on kaugel.&rdquo; Emale jutustas ta , et koolmeistri perenaene endale walged l&auml;bipaistwad &auml;mbliku w&otilde;rgu moodi riided akante ette olla &otilde;mmelnud . 
 Ema naeratas ja lubas Jukut isa haua juurde &uuml;hes w&otilde;tta . 
 Juku k&auml;is isa haua p&auml;&auml;l ja k&uuml;sis ema k&auml;est , kes isale nii ilusa musta risti olla teinud . 
 Kui j&auml;lle talw tuli , j&auml;i Juku haigeks . 
 Emal k&auml;skis ta uued riided kasti panna , et nad mitte &auml;ra ei tolmuks . 
 &Uuml;hel p&auml;ewal t&otilde;stis ta suure waewaga p&auml;&auml;d ja k&uuml;sis j&auml;lle ema k&auml;est : &ldquo;Kes isale selle ilusa musta risti on teinud ... ? &rdquo; Ema istub &uuml;ksi ja ketrab ; wurinaga lendab wokiratas &uuml;mber , siis j&auml;&auml;b ta &auml;kki seisma ... 
 Jukut ei ole enam ... 
 Ema on peergu ahju l&otilde;he sisse pistnud , see n&auml;eb nii w&auml;lja nagu istuks wanamees nurgs ja hoiaks p&otilde;lewat lonti hammaste wahel . 
 Naela otsas ripuwad Juku wanad riided , tuul puhub l&auml;bi seina l&otilde;he ja liigutab neid . 
 Uued pani ema talle selga . 
 Kui r&auml;bala kaupmees peaks tulema , ja kui ta peaks Juku riideid k&uuml;sima , ega ema neid talle misgi hinna eest ei anna , ega ta ei anna . 
 &ldquo;Kronksu&rdquo; pesa . 
 Leenu poeg sosistas Andile midagi k&otilde;rwa sisse ; Andi tegi r&otilde;&otilde;msa n&auml;o , kutsus Jaani k&otilde;rwale ja &uuml;tles Jaanile niisamuti midagi k&otilde;rwa sisse . 
 L&otilde;unawahel astuti talli p&auml;&auml;le n&otilde;uupidamisele kokku . 
 &ldquo;Ma l&ouml;&uuml;s&otilde; kronksu pes&auml;,&rdquo; algas Leenu poeg . 
 &ldquo;Nakr&otilde; saar&otilde; s&ouml;&ouml;d&uuml; weerel korg&otilde; ped&auml;je otsal - ni korg&otilde;t ped&auml;jet ei ol&otilde; ti n&auml;nn&uuml;gi - alt um pett&auml;i peris lak&otilde; , mitte &uuml;tte ossagi . 
 Kronks tegi &otilde;ks pes&auml; korg&otilde;l&otilde; puhw&otilde; , ti&auml; um w&auml;ig&otilde; kawwal.&rdquo; P&auml;&auml;ltkuulajad raputasiwad p&auml;&auml;d ... 
 Hakati asja k&otilde;wasti arutama , kunas ja kuidas kaarna pesa maha tuleks w&otilde;tta . 
 &ldquo;W&auml;its piat &uuml;ten ol&otilde;m&otilde;,&rdquo; &uuml;tles Jaan , ilma w&auml;itsed&otilde; ei tohi puul&otilde; l&otilde;hnal&otilde;gi minn&auml; . 
 Ka , n&auml;id , wana es&auml; sell&auml;t&otilde;s , ku , n&auml;id , neil &uuml;ts karjapoiss ol ' olnu - Jukk . 
 Tu ol ' julg&otilde; poiss olnu ja h&auml;ste ronid&otilde; m&otilde;istunu , tul ol ' roninu kronksu poig&otilde; kinni w&otilde;tta , nii wana kronks linnanu &uuml;llest , &otilde;kwa p&auml;&auml; kotsilt maha ja l&ouml;&ouml;nu silma p&auml;&auml;st w&auml;ll&auml; . 
 Tu poiss ol ' j&auml;&auml;n&uuml; &uuml;te silmag&otilde; ja ti&auml; ol ' &otilde;ks puuotsast wiil maha ka sadanu - wana es&auml; sell&auml;t&otilde;s - tu ol ' kah hirmus korg&otilde; pett&auml;i olnu , ni korg&otilde;t ped&auml;jet p&otilde;ra &auml;mp ei ol&otilde;ki...&rdquo; &ldquo;W&auml;its piat k&auml;el ol&otilde;m&otilde;,&rdquo; kiitis Andi &ldquo;a &otilde;ga w&auml;itseg&otilde; wiil midagi ei saa , tuuts &ldquo;tsia tap&otilde;t&otilde;w tuuts , sis ti&auml;d nii ... 
 Ka tel umma suur&otilde; kannus&otilde; , ti&auml; et nuid&otilde;g&otilde; l&uuml;&uuml;...&rdquo; &ldquo;A wana es&auml; &uuml;tel,&rdquo; arutas Jaan , &ldquo;et &otilde;ga tuu ei oll&otilde;wgi h&auml;&auml; , ku tsirgu pess&auml; lahut&otilde;s , tsirgu pess&auml; ei toht&otilde;wgi lahku ... ku &otilde;nn&otilde; nii muidu n&auml;t&auml; saassi.&rdquo; Leenu poeg hakkas naerma : &ldquo;Kuis sa sis muidu n&auml;ta saat - &otilde;s sis kronks tsirk ei ol&otilde; , kronks um niisama nigu kullgi , krinksi tap iga&uuml;ts...&rdquo; &ldquo;Kronks ei ol&otilde; tsirk , kronksu pess&auml; w&otilde;it lahku - kronks , kronks , kronksik&otilde;ni,&rdquo; trallitasiwad poisid . 
 J&otilde;uti otsusele : p&uuml;hap&auml;ewa l&otilde;unawahel &ldquo;kronksu&rdquo; pesa &auml;ra l&otilde;hkuda , noored kronksud kodu tuua ja wanale kronksule , kui see oma n&auml;gu juhtuks n&auml;itama , ots p&auml;&auml;le teha ... 
 P&auml;ike p&otilde;letas armuta , kui poisid p&uuml;hap&auml;ewa l&otilde;unawahel metsa poole sammusiwad . 
 Terwe loodus &otilde;hkas kuuma w&auml;lja . 
 Linnud oliwad wait , ja tuule &otilde;hk ei liigutanud puulehte .
  Raba Rein ja tema elulugu 
  Raba Rein oli lap&szlig;ep&otilde;lwe&szlig;t &szlig;aadik pea lae&szlig;t jala tallani karu t&uuml;kka t&auml;is : ei teda hoidnud ema hool ega taadi tarkus . 
  Rein oskas m&otilde;lemile nii mahedasti ette puhuda , et eit ja taat pojake&szlig;ele weel &otilde;igu&szlig;t pealegi and&szlig;iwad , tehtud paha tegu ehk kelmist&uuml;ki &uuml;ks k&otilde;ik , mis&szlig;ugu&szlig;eks &otilde;nnetuks juhumi&szlig;eks pidades . 
  Rein teadis w&auml;ga h&auml;sti , kuidas oma wanemate &szlig;ilma liiwa loopida w&otilde;is , ilma et &szlig;ee tegu neile e&szlig;i ot&szlig;a walu tegi . 
  Wahete wahel &szlig;ai n&uuml;&uuml;d Rein &ldquo;ka&szlig;e rooska&rdquo; ehk , nagu ta i&szlig;e haleda n&auml;oga tunistas : &ldquo;tegiwad ot&szlig;a j&auml;lle tuli&szlig;eks&rdquo; - aga &szlig;ee oli Reinu teenistu&szlig;e kohta &szlig;iisgi w&auml;he . 
  K&uuml;llap ilm &szlig;ind nadikaela &otilde;petab , - &szlig;&otilde;nas Reinu i&szlig;a aru tihti pahameelega , kui ta pois&szlig;i j&auml;lle &ldquo;harinud&rdquo; oli . 
  &ldquo;Mis &szlig;ee ilm mind enam &otilde;petab , kui &szlig;a juba mu ot&szlig;a tuli&szlig;eks oled teinud , - nuri&szlig;es Rein . 
  - Sa ei tohiks mind k&uuml;ll &uuml;htigi pek&szlig;a , &szlig;e&szlig;t m&otilde;i&szlig;a teomehed r&auml;&auml;ki&szlig;iwad , et n&uuml;&uuml;d enam keegi muu inimene pek&szlig;a ei tohi kui &uuml;k&szlig;i walla kohus . 
  Aga et ma ei tea , kus walla kohu a&szlig;ub , &szlig;iis w&otilde;id &szlig;a mind igas n&auml;dalas paari korda togida . 
  Kui ma aga &szlig;uureks &szlig;aan , &szlig;iis kaeban walla kohtule . 
  Sina ei ole kellegi walla kohus , oled muidu &uuml;ks met&szlig;awaht . 
  Minul on k&otilde;ik &uuml;les&szlig;e m&auml;rgitud , mitu korda &szlig;a mind oled pehmeks rookinud , - uhkustas Rein i&szlig;ale ot&szlig;e wastu . 
  Kas &szlig;a n&auml;e konna ! w&otilde;i &szlig;a tuled mulle walla kohut kaela ajada ! 
  P&uuml;k&szlig;id maha ! 
  Ma tahan &szlig;u kangekaelu&szlig;e tagant w&auml;lja tuupida . 
  Ja Rein &szlig;ai uuesti . 
  Aga mis Rein &szlig;elle&szlig;t hoolis . 
  Kui walu kadus , oli ka nuhtlus unustud ja uued kriukad tulid j&auml;lle n&auml;htawale . 
  Kord oli ema &szlig;eelik ahju pandud , kord taadi p&uuml;k&szlig;id naeltega &szlig;eina k&uuml;lge l&ouml;&ouml;dud ja palju muid &szlig;arna&szlig;id &ldquo;h&auml;bemata&rdquo; tegu&szlig;id . 
  Raba Reinu i&szlig;a oli nimelt Sas&szlig;i m&otilde;i&szlig;a met&szlig;awaht . 
  Oma teenistu&szlig;e ee&szlig;t &szlig;ai Reinu i&szlig;a Jaak m&otilde;i&szlig;a poole&szlig;t kolm wakamaad maad ja prii p&otilde;leti&szlig;e puud . 
  Peale &szlig;elle w&otilde;is Jaak hobu&szlig;e ja neli looma- hinge m&otilde;i&szlig;a karjamaal ilma mak&szlig;uta lasta k&auml;ija , aga loomade talwi&szlig;e &uuml;les pidami&szlig;e pidi Jaak i&szlig;e muret&szlig;ema . 
  Ega &szlig;ee palk n&uuml;&uuml;d Jaagu teenistu&szlig;e kohta arwates midagi ei olnud ; aja&szlig;id nii&szlig;ama l&auml;bi kuida &szlig;aid . 
  Jaagul oli kolm poega : Jaan , Mihkel ja pi&szlig;ike Rein , kelle&szlig;t ees pool r&auml;&auml;ki&szlig;in . 
  Jaan ja Mihkel oliwad Tallinnas &ldquo;Lutheri&rdquo; wabrikus puu t&ouml;&ouml;s , teeni&szlig;iwad h&auml;&auml;d raha , ning j&auml;rele j&auml;&auml;nud kopikad ja rublad and&szlig;iwad k&otilde;ik Raba Jaagu k&auml;tte , kes nende&szlig;t alal hoidis niipalju , kui iganes w&otilde;imalik . 
  Mui&szlig;t pruukis ta oma arwami&szlig;e j&auml;rel &auml;ra , &szlig;e&szlig;t pojad ei k&uuml;&szlig;inud iialgi , kui palju i&szlig;a nende teenitud raha&szlig;t alles hoidis . 
  Kord oli k&uuml;ll &szlig;elle&szlig;t jutt , aga wana Jaak t&otilde;i kapi&szlig;t hoiu kas&szlig;a raamatu w&auml;lja , n&auml;itas &szlig;eda Jaani ja Mihklile , &uuml;teldes : 
  &ldquo;Siin teite warandus on , ega minagi teda raiskama hakka&rdquo; . 
  Jaan &szlig;ilmas raamatut ja kui ta m&auml;rkas , et tema ja wenna Mihkli teenitud kopikate&szlig;t paari aasta jook&szlig;ul &szlig;umma oli kogunud , mida hoiju kas&szlig;a walit&szlig;us rublade joone wahele kolme numbriga kirjutas , &szlig;iis ei olnud tema imestu&szlig;el enam piiri . 
  &ldquo;Aga i&szlig;a ! &szlig;a pole ju oma tarwis midagi &szlig;elle&szlig;t raha&szlig;t pruukinud , mida meie &szlig;aatnud oleme ? &rdquo; 
  &ldquo;Olen ikka . 
  O&szlig;t&szlig;in emale ja omale &szlig;&uuml;gi&szlig;el &szlig;aapad ja Rein &szlig;ai m&uuml;t&szlig;i . 
  Pole tarwis olnud , lau&szlig;us i&szlig;a . 
  N&otilde;nda &szlig;iis ela&szlig;iwad Raba rahwas ta&szlig;akesti eda&szlig;i . 
  Peale p&uuml;hi l&auml;k&szlig;iwad Jaan ja Mihkel j&auml;lle t&ouml;&ouml;le ; aga enne and&szlig;iwad nad i&szlig;ale n&otilde;u Reinu kooli panna , &szlig;e&szlig;t poi&szlig;s olewat ju &uuml;hek&szlig;a aastane ja mis ta muidu kodu tolgendada . 
  I&szlig;a lubas poegade tahtmi&szlig;t t&auml;ita , aga mitte ennem kui tulewal &szlig;&uuml;gi&szlig;el . 
  Raba Sauna koht oli &uuml;k&szlig;ikult met&szlig;a &szlig;ees kaugel t&otilde;iste&szlig;t elu kohtade&szlig;t . 
  Suwel tuli waewalt keegi Rabale , kuna talwel alles elu algas . 
  M&otilde;i&szlig;a teomehed tuliwad met&szlig;a puid raiuma ja oliwad &ouml;&ouml;&szlig;el ikka Raba &szlig;aunas , nii h&auml;sti-pahasti , kui nad pi&szlig;uke&szlig;e &szlig;auna urt&szlig;iku &szlig;is&szlig;e mahtu&szlig;iwad . 
  Iga&uuml;ks teab ju , mis&szlig;ugu&szlig;ed need m&otilde;i&szlig;a teomeeste jutud on . 
  - P&auml;ris koerad on nad m&otilde;nikord ja mis &uuml;ks ei oska , &szlig;eda teab t&otilde;ine . 
  Rein kuulis k&otilde;ik teomeeste jutud ja n&auml;gi nende teod ja pidas k&otilde;ik meeles . 
  Sealtp ' &szlig;iis Reinu wigurid w&auml;lja ka&szlig;u&szlig;id ja &uuml;hte lugu arwas ta uu&szlig;i juure ning m&otilde;nes t&uuml;kkis l&otilde;i ta teomehed ka &uuml;le . 
  Kord oliwad teomehed pererahwa tangu &szlig;upi &szlig;is&szlig;e m&otilde;ned terwed koorimata kartuhwlid pannud , mis &szlig;upi &szlig;&ouml;&ouml;mi&szlig;e juures awalikuks tuli . 
  Tei&szlig;el &otilde;htul aga ilmu&szlig;iwad teomeeste &szlig;upi paja&szlig;t , nendele nuhtlu&szlig;eks neli poolkeenud warbla&szlig;t &uuml;hes &szlig;ulgedega ja &szlig;uur roti j&auml;makas n&auml;htawale . 
  K&uuml;ll arwa&szlig;iwad mehed , kes &szlig;ihuke&szlig;e totra t&uuml;ki neile teinud , aga t&otilde;endada ei &szlig;aadud midagi ja nii j&auml;i a&szlig;i nnustu&szlig;e r&uuml;ppe . 
  Rein aga waatas par&szlig;il k&otilde;huli maas olles teomeeste kimbatu&szlig;t ja naeris &szlig;alaja i&szlig;e oma ette . 
  &ldquo;Kes Teid k&auml;skis meie &szlig;upi &szlig;is&szlig;e toorid &ldquo;tuhlid&rdquo; panna , &uuml;tles Rein i&szlig;e ene&szlig;ele , teomeeste p&auml;&auml;le kahju r&otilde;&otilde;m&szlig;alt waadates ; - k&uuml;llap teine kord teate , et &szlig;ee t&otilde;&szlig;i on , mida ikka olete korranund : &ldquo;kuidas &szlig;ina mulle , nii mina &szlig;ulle S&uuml;ndis m&otilde;ndagi wigurit , enne kui talwe l&otilde;ppis ja teomehed met&szlig;a&szlig;t lahku&szlig;iwad . 
  Wiimaks tuli kewade ja Rein pidi lehmad ja lambad met&szlig;a ajama ning oli kohustatud neid hoidma ja kait&szlig;ema . 
  Seda &szlig;iis ka Rein tegi , ehk k&uuml;ll wastu meelt , &szlig;e&szlig;t loomad olid maiad , ega tahtnud &uuml;he koha peal wagu&szlig;asti &szlig;&uuml;ia . 
  I&szlig;e&auml;ranis tegi kriim lehma oma edewa olekuga Reinu hinge paha&szlig;eks ; ei tahtnud t&otilde;ine kuidagi paigal &szlig;eista ja &szlig;agedasti kadus ta Reinu k&auml;e&szlig;t &auml;ra , tuli aga &otilde;nneks ikka j&auml;lle &otilde;htul i&szlig;e koju . 
  Rein &szlig;ai koguni korra i&szlig;a k&auml;e&szlig;t materdada , et loomade j&auml;rele hooletumalt waadata . 
  Aga kes nii&szlig;ugu&szlig;e walju nuhtlu&szlig;e kordami&szlig;t arwas kulata w&otilde;ima , oli Rein . 
  Ta w&otilde;ttis kodu&szlig;t k&ouml;ie ja &szlig;idus kriimu met&szlig;a puu k&uuml;llge kinni , kuna t&otilde;i&szlig;ed loomad omal wolil &uuml;mber hulku&szlig;iwad . 
  N&otilde;nda l&auml;ks Reinu a&szlig;i paar p&auml;iwa h&auml;sti . 
  Aga kui lehm enam &szlig;ugugi piima ei tahtnud anda ja &otilde;htul p&auml;&auml;le koju tulemi&szlig;t katu&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;ma hakkas mis &otilde;lgede&szlig;t tehtud &szlig;iis k&uuml;&szlig;iti Reinu k&auml;e&szlig;t &szlig;elle n&auml;htu&szlig;e &uuml;le &szlig;eletu&szlig;t . 
  &ldquo;Seda ei &szlig;aa mina mitte aru , mis &szlig;elle kriimu &szlig;is&szlig;e on pandud , - &szlig;eletas poi&szlig;s julgelt , - ei &szlig;&ouml;&ouml; teine met&szlig;as mitte p&otilde;rmugi , waid jook&szlig;eb &uuml;he&szlig;t koha&szlig;t tei&szlig;e , jalad laial all . 
  Minu arwates peaks teda lihunikule m&uuml;&uuml;ma , &szlig;e&szlig;t ramba&szlig;t ju lehma ei &szlig;aa ! 
  &ldquo;Mille&szlig;t &szlig;ee ometegi tulnud on ? 
  - h&auml;daldas ema . 
  - Paari p&auml;iwa ee&szlig;t andis teine k&otilde;ige rohkem meie lehmade&szlig;t piima ja &szlig;&otilde;i met&szlig;as k&otilde;hu t&auml;is , aga n&uuml;&uuml;d tuleb t&uuml;hja kerega koju ja &szlig;&ouml;&ouml;b &szlig;uure i&szlig;uga katu&szlig;e &otilde;llgi ja tei&szlig;te loomade &szlig;aba&szlig;id . 
  Ei &szlig;eda tea , ehk on m&otilde;ni ta &auml;ra &ldquo;teinud&rdquo; , w&otilde;i mis lugu &szlig;ee on . 
  Tarwis oleks targa juure minna ja asja &uuml;le &szlig;eletu&szlig;t p&auml;rida . 
  &ldquo;Ehk on meie oma j&otilde;mp&szlig;ika m&otilde;ni uus karu t&uuml;kk , arwas I&szlig;a . 
  &ldquo;See w&otilde;ib ju ka olla , - t&auml;hendas ema . 
  Peak&szlig;id &otilde;ige homme met&szlig;a minema ja waatama , kuidas lehm enna&szlig;t &uuml;lewal peab&rdquo; . 
  &ldquo;Ju &szlig;aab mindud&rdquo; - lau&szlig;us Jaak . 
  Rein aga magas laudil heinte &szlig;ees &otilde;nni&szlig;t und , ja oli r&otilde;&otilde;mus , et nii&szlig;ugu&szlig;e abin&otilde;uu oli leidnud , mis teda &ldquo;ihunuhtlu&szlig;e&szlig;t&rdquo; wabastas . 
  Hommiku wara l&auml;ks Rein loomadega met&szlig;a ja pani kriimu tuntud kohta puu k&uuml;lge kinni . 
  Natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t l&auml;ks Jaak Reinu j&auml;rele ja leidis ta kohe &uuml;les&szlig;e , &szlig;e&szlig;t Rein laulis ja ki&szlig;as ikka harilikult ilma w&auml;&szlig;imata hommiku&szlig;t &otilde;htuni . 
  &ldquo;Kus kriim on , poi&szlig;s ? &rdquo; - k&uuml;&szlig;is I&szlig;a . 
  &ldquo;Mine n&uuml;&uuml;d ot&szlig;i hullu looma , praegu oli &szlig;iin minu oma &szlig;ilma all , aga &auml;ra on ta j&auml;lle kadunud , - &szlig;eletas Rein k&uuml;lma werega . 
  Kohe &szlig;elle peale ammus kriim kaunis l&auml;hedal haleda h&auml;&auml;lega ja Jaak kut&szlig;us Reinu oma &szlig;elt&szlig;i , et waadata , mis loomal wigaks on . 
  &ldquo;Noh ! n&uuml;&uuml;d on j&auml;lle wars&szlig;i &ldquo;p&uuml;k&szlig;id maha&rdquo; , - m&otilde;tles Rein , ega n&uuml;&uuml;d k&uuml;l armu loota pole ! 
  Aga kat&szlig;un ometegi . 
  - Poeg ja i&szlig;a j&uuml;ud&szlig;iwad lehma juure , kes paari p&auml;iwa joo&szlig;ul , mis ta &szlig;iin kinni olnud , k&otilde;ik puu &uuml;mbru&szlig;e &szlig;opaga &szlig;egamini oli tallanud . 
  &ldquo;No waata &szlig;u tegu&szlig;id , poi&szlig;s ! 
  - h&uuml;&uuml;dis I&szlig;a wihaga ! 
  Kas n&auml;&auml;d n&uuml;&uuml;d &ldquo;mis ta &szlig;is&szlig;e on l&auml;inud&rdquo; , lehm ei &szlig;&ouml;&ouml; ! 
  Ega ta &szlig;oppa w&otilde;i &ldquo;s&uuml;&uuml;a . 
  Oh &szlig;ina igawene wiguri w&auml;nt ! 
  N&otilde;nda tapad &szlig;a mu elaja loomad k&otilde;ik &auml;ra oma hullude tempudega ! 
  &ldquo;Kas pole , hull ! kes k&uuml;ll meie kriimu &szlig;iia kinni pidi &szlig;iduma ja pealegi nii&szlig;ugu&szlig;e koha peale , kus &szlig;ugugi rohtu pole ! 
  Mis &szlig;ee waene loom &szlig;iit k&uuml;ll &szlig;&ouml;&ouml;ma peab ? 
  - t&otilde;endas poi&szlig;s . 
  &ldquo;Ah &szlig;oo ! &szlig;a hakkad enna&szlig;t weel &otilde;iendama ja mulle kes teab mis ilu&szlig;aid asju hambus&szlig;e puhuma . 
  Ja enne kui Rein aru &szlig;aigi , oli Jaak noore ka&szlig;e ladwa pealt &auml;ra murdnud , lehed k&uuml;lje&szlig;t &auml;ra raa&szlig;inud ja kamandas : &ldquo;P&uuml;k&szlig;id maha ! &rdquo; - &ldquo;Mis &szlig;a n&uuml;id t&uuml;hja ... 
  - kat&szlig;us Rein r&auml;&auml;kida , aga kange kibedus ajas warsi &ldquo;oi ai&rdquo; ja &ldquo;k&uuml;ll juba&rdquo; &uuml;tlema . 
  &ldquo;Kas weel lubad lehma puu k&uuml;lge &szlig;iduda ? 
  - 
  &ldquo;Ei &szlig;eo ! 
  No n&uuml;&uuml;d &szlig;a pek&szlig;id mind k&uuml;ll wi&szlig;t &szlig;urnuks , - &uuml;tles Rein oma alumi&szlig;e jao katet korrale &szlig;&auml;&auml;des . 
  &ldquo;Pole &szlig;a ramp &szlig;urnud &uuml;hti ! 
  Iga kord , kui ma midagi m&auml;rkan , &szlig;aad nii&szlig;ugu&szlig;e tuli&szlig;e &szlig;auna . 
  Ja n&uuml;&uuml;d la&szlig;e lehm t&otilde;iste juure . 
  K&ouml;is anna minu k&auml;tte . 
  Mine ! 
  - 
  &ldquo;K&uuml;ll on aga kange hingega &szlig;ee meie taat , - m&otilde;tles poi&szlig;s . 
  - No mis ma &szlig;iis kriimuga pidin tegema ? 
  Olen ma ka looma n&auml;inud , aga mitte &szlig;ihuke&szlig;t kui &szlig;ee wa ' lehma molu ! 
  Ma kat&szlig;uks weel m&otilde;ne wiguri teha , aga - peks on aga walus k&uuml;ll ! 
  Ai , ai ! 
  - tegi aga j&auml;lle ot&szlig;a tuli&szlig;eks ! 
  - N&uuml;&uuml;d ei aita k&uuml;ll wi&szlig;t minu n&otilde;u , kui peab kat&szlig;uma rahuga &szlig;&uuml;gi&szlig;eni l&auml;bi ajada , t&uuml;&uuml;tab &otilde;ige &auml;ra &szlig;ee peks . 
  See n&auml;dalas juba t&otilde;ine kord ! 
  Aga kriimule teen ma ometi weel &uuml;he wiguri . 
  Ja war&szlig;i oli &szlig;uur hulk ok&szlig;i kriimule &szlig;abas&szlig;e &szlig;eotud . 
  K&auml;i n&uuml;&uuml;d tei&szlig;t lomade hulgas , h&auml;bi m&auml;rk k&uuml;ljes ! 
  - naeris Rein lehmade ette astudes . 
  Teadagi , kui &szlig;uurt h&auml;bi kriim &szlig;elle&szlig;t tundis , aga Rein tundis enna&szlig;t rahustatud olewat . 
  Suwe ja &szlig;&uuml;gi&szlig;e l&auml;k&szlig;id teadmata m&ouml;&ouml;da ja korraga oli Reinu karjas k&auml;imi&szlig;el ots p&auml;&auml;l . 
  Lund &szlig;adas niipalju maha , et ainult p&otilde;hja p&otilde;drad olek&szlig;iwad &szlig;elle alt toidu&szlig;t k&auml;tte &szlig;aanud . 
  &ldquo;No n&uuml;&uuml;d on mul ometi kord hea elu ! 
  - h&otilde;iskas Rein . 
  - War&szlig;i tulewad teumehed ka meile &szlig;iis &szlig;aab j&auml;lle t&uuml;kka teha ! 
  Aga Reinu r&otilde;&otilde;m ei kestanud kuigi kauaks . 
  &Uuml;hel p&auml;iwal &szlig;eletas i&szlig;a , et Rein pidada kooli minema ja et kooli &otilde;petus juba kolme p&auml;ewa p&auml;ra&szlig;t peale hakata , &szlig;iis pangu Rein omad raamatud kotti ja korraku weel katekismu&szlig;e wiis p&auml;&auml;t&uuml;ki l&auml;bi , nii&szlig;ama ka &ldquo;&uuml;kskord &uuml;ks&rdquo; . 
  - &ldquo;Aga mis ma &szlig;iis kooli weel l&auml;hen , oskan ju lugeda k&uuml;ll ja piibli lugud ning katekismus on mull enamiste peas , - h&auml;daldas Rein . 
  &ldquo;Sina pead oma i&szlig;a &szlig;&otilde;na kuulma ! kas neljas k&auml;&szlig;k ununend on ? 
  - k&uuml;&szlig;is i&szlig;a . 
  &ldquo;No eks ma &szlig;iis l&auml;he . 
  Aga ma ei tea ju kus &szlig;ee kool on ? 
  &ldquo;K&uuml;lap ' ma &szlig;ind i&szlig;e wiin ja koomei&szlig;trile &uuml;tlen et ta &szlig;ulle iga w&auml;hema koerust&uuml;ki ee&szlig;t naha peale annab . 
  Wit&szlig;ad muret&szlig;en ma i&szlig;e m&otilde;i&szlig;a met&szlig;a&szlig;t , et koomei&szlig;tril kulu ei oleks . 
  Rein ei teadnud n&uuml;&uuml;d enam midagi wastata . 
  Tema auuks peame aga &uuml;tlema , et , ehk k&uuml;ll alles waewalt k&uuml;mme aastat wana - m&otilde;istis ta &szlig;iisgi enam kui keegi teine tema wanudune . 
  Reinul oli haruldane h&auml;&auml; p&auml;&auml; . 
  Mis ta kord kuulis ehk n&auml;gi , &szlig;ee oli tingimata temal meeles . 
  Ema oli teda ju &szlig;eitsme aasta wanu&szlig;elt lugema &otilde;petanud ja &szlig;ee edenes h&auml;sti . 
  Kahek&szlig;a aasta wanu&szlig;elt luges Rein mis &szlig;oras , olgu &szlig;ee raamat mis &szlig;ugune tahes . 
  Tuli &szlig;iis kooli minemi&szlig;e p&auml;&auml;w k&auml;tte . 
  Jaak rakendas hobu&szlig;e ree ette , &szlig;e&szlig;t &szlig;aani Raba &szlig;aunas ei olnud . 
  - Eit pani kahen&auml;dala&szlig;e leiwa kotti walmis ja kui ta weel Reinu oli maenit&szlig;enud h&auml;&auml; laps olla ja omad &ldquo;nurjatumad teod&rdquo; maha j&auml;tta , koomei&szlig;tri &szlig;&otilde;na kuulda j. n. e. - &szlig;&otilde;it&szlig;iwad Jaak ja Rein Udema kooli poole , mis Rabalt &uuml;hek&szlig;a wersta eemal oli . 
  Tee p&auml;&auml;l noomis Jaak omalt kohalt ka weel Reinu , mis w&otilde;is ja oskas , kuni wiimaks koolimajas&szlig;e j&otilde;ud&szlig;id . 
  &ldquo;T&otilde;in oma pi&szlig;ike&szlig;e poi&szlig;i j&otilde;mp&szlig;ika ka teile t&uuml;linaks , koolmei&szlig;ter . 
  Ei tea kas w&otilde;tate wastu w&otilde;i &szlig;aadate taga&szlig;i . 
  &ldquo;Kas lugema olete teda ju &otilde;petanud ? 
  - k&uuml;&szlig;is wanaldane &szlig;uure habeme ja we&szlig;iste &szlig;ilmadega koolmeister , kes oma tublidu&szlig;e poole&szlig;t &uuml;mber kaudu kuulus oli . 
  &ldquo;Ikka wi&szlig;t oskab , - arwas Jaak , - ema on teda &otilde;petanud . 
  Lugemi&szlig;e ja katekismu&szlig;e p&auml;&auml;t&uuml;kkidega &szlig;aab ta walmis k&uuml;ll , kiri ja &ldquo;rehnut&rdquo; on aga wae&szlig;e pool&szlig;ed . 
  K&auml;is &szlig;uwel karjas ja w&otilde;i meie-&szlig;ugustel n&uuml;&uuml;d aega w&otilde;i oskami&szlig;t on la&szlig;t nii &otilde;petada kui tarwis . 
  Koolmeister teab i&szlig;egi , wallatus ja- 
  &ldquo;H&auml;&auml; k&uuml;ll ! 
  Kuidas &szlig;inu nimi on , pi&szlig;ike poi&szlig;s , - k&uuml;&szlig;is koolmeister Reinult . 
  &ldquo;Minu nime &uuml;tleb taat Rein Raud&szlig;epa olewat , &szlig;&auml;hwas poi&szlig;s ilma kartmata . 
  &ldquo;Aga kuidas &szlig;a i&szlig;e oma nime arwad olewat , kui taat , nagu &szlig;a nimetat , &szlig;ind Rein Raud&szlig;epaks arwab , - k&uuml;&szlig;is koolmeister . 
  &ldquo;Ja mina ei tea omale ka muud nime anda . 
  Pean ikka wanemate &szlig;&otilde;na kuulma ja uskuma mis nad r&auml;&auml;giwad , muidu teewad ot&szlig;a tuli&szlig;eks , - awaldas Rein . 
  Koolmeister naeris poi&szlig;i jutuka oleku &uuml;le ja kui ta leidis Reinu teadu&szlig;ed ja m&otilde;istu&szlig;e o&szlig;awu&szlig;e k&otilde;igiti kiidu w&auml;&auml;rt olewart , w&otilde;ttis ta teda wastu ja &szlig;aatis tei&szlig;te laste hulka , kes juba hulgana kokku oliwad kogunud . 
  Jaak andis kodu&szlig;t toodud meele-h&auml;&auml; - m&otilde;ne naela w&otilde;id - koolmei&szlig;trile &auml;ra , a&szlig;etas Reinu leiwa kotti n&auml;idatud kohale , j&auml;ttis jumalaga ja &szlig;&otilde;itis minema . 
  Lubas aga kahe n&auml;dala p&auml;ra&szlig;t j&auml;lle taga&szlig;i tulla ja Reinu p&uuml;hap&auml;ewaks koju tuua . 
  Rein oli n&uuml;&uuml;d koolipoi&szlig;s . 
  Et temal w&auml;ga h&auml;&auml;d waimu anded oliwad , - peaaegu k&otilde;ige paremad terwe kooli kohta , &szlig;iis ei teinud temal &otilde;ppimine &szlig;ugugi waewa ja aega j&auml;i hullami&szlig;e p&auml;&auml;le &uuml;le k&uuml;ll . 
  E&szlig;imine w&auml;gila&szlig;e t&uuml;kk , millega Rein oma m&otilde;istu&szlig;e terawu&szlig;t koolis tunda andis , oli &szlig;ee , et ta Eesti , Liiwi ja Kuuramaa kaardi &auml;ra rikkus . 
  A&szlig;i &szlig;&uuml;ndis nii : Koolmeister &szlig;eletas laup&auml;iwal geografia tundis , et maakaardi peal k&otilde;ik kohad &uuml;les&szlig;e olewat t&auml;hendud ja n&auml;itas oma &szlig;&otilde;nade t&otilde;endu&szlig;eks lastele m&otilde;ned neile tuttawad kohad . 
  P&uuml;hap&auml;iwal , kui tei&szlig;ed koolilap&szlig;ed kodu l&auml;inud oliwad , tahtis Rein n&auml;ha , kas koolmei&szlig;tri jutustus ka k&uuml;llalt t&otilde;&szlig;ine on . 
  W&otilde;ttis kaardi &szlig;einap&auml;&auml;lt maha , laotas p&otilde;randale ja hakkas &szlig;uure hoolega Raba &szlig;auna ot&szlig;ima . 
  Et ta teda aga mitte ei leidnud , arwas ta , et kaardi tegija &szlig;eda on &auml;ra unustanud &uuml;les&szlig;e m&auml;rkida ja et kaardi p&auml;&auml;l weel t&uuml;hja ruumi n&auml;hti olewat , muret&szlig;es Rein tindi poti ja &szlig;ule , ning tegi &ldquo;L&auml;&auml;ne meres&szlig;e oma &szlig;auna plaani nii h&auml;sti kui m&otilde;istis . 
  Et iga koha juurde ka nimi oli kirjutatud , arwas Rein ka oma I&szlig;a &szlig;auna juure t&auml;hendu&szlig;i teha , tarwili&szlig;eks , ja wars&szlig;i kirjutas ta &szlig;uurte t&auml;htedega ilma &szlig;elle p&auml;&auml;le waatamata , et &otilde;ige- kirjutus koledasti t&uuml;s&szlig;ata &szlig;ai : &ldquo;Rapa &szlig;aun&rdquo; 1 hobu wiis lamat , kolm lehma 1 musta kirju , mille p&auml;rrast minna pek&szlig;a ikka sai ja kaks surd &szlig;ead , kes od&szlig;a pol lauda on . 
  Oma o&szlig;awu&szlig;e ee&szlig;t lootis ta kiitu&szlig;t &szlig;aawat , aga koolmeister ei tahtnud &szlig;eda &szlig;ugugi taha , waid j&auml;ttis Reinu kaks p&auml;ewa ilma l&otilde;una &szlig;&ouml;&ouml;gita ja lubas i&szlig;ale kaebata . 
  Rein &szlig;ai koolmei&szlig;tri &szlig;eletu&szlig;e&szlig;t niipalju aru , et ta &uuml;he rumala t&uuml;ki oli walmis teinud ja arwas et tema &ldquo;ots j&auml;lle tuli&szlig;eks&rdquo; tehak&szlig;e . 
  A&szlig;i &szlig;&uuml;ndis'gi nii ja Jaak mak&szlig;is uue kaardi toomi&szlig;eks koolmeistri&szlig;t n&otilde;utud &szlig;umma &auml;ra . 
  Rein aga ei olnud niih&auml;sti koomei&szlig;tri kui oma i&szlig;a tegudega rahul ja &szlig;eletas tei&szlig;tele koolilastele , et ta ilma asjata nuhtlu&szlig;t kannatanud . 
  - Kui kaarditegija &otilde;iget kaarti teha ei oska ja nii&szlig;ugu&szlig;id walmis meisterdab , mille ee&szlig;t pek&szlig;a &szlig;aab , kui tema wiga&szlig;id parandatak&szlig;e , &szlig;iis &auml;rgu tehkugi ta parem nii&szlig;ugu&szlig;t rumalat t&ouml;&ouml;d , - arwas Rein .
 Vihud 
 Nelik&uuml;mmend kahek&szlig;a pikka aastat , oli ta m&otilde;i&szlig;a teenistu&szlig;es olnud , e&szlig;iteks waimu , &szlig;iis teomehe ja uuemal ajal moonamehe nime kandnud . 
 Aasta wiie ee&szlig;t lasti ta m&otilde;i&szlig;a teenistu&szlig;e&szlig;t lahti ; N&uuml;&uuml;d kat&szlig;us ta k&uuml;la karja&szlig;e ametit , aga &szlig;elle j&auml;uks oliwad ta jalad t&ouml;nt&szlig;id ja n&otilde;nda w&otilde;eti tema kui walla armu alune endi&szlig;es&szlig;e k&uuml;la kohtumajas&szlig;e , mis waldade &uuml;hendu&szlig;e korral t&uuml;hjaks j&auml;i ja walla waestemajaks muudeti , Kaie ja lollakat&uuml;trega elama . 
 Suur a&szlig;i &szlig;ee elu korter ei olnud ka &szlig;iingi . 
 Kahek&szlig;a woodit ja kakstei&szlig;tk&uuml;mmend inime&szlig;t oliwad pi&szlig;uke&szlig;es&szlig;e tuppa mahutatud , aga &szlig;iisgi oli &szlig;ee Mardi arwami&szlig;e j&auml;rel lahedam kui enne m&otilde;i&szlig;as . 
 Peaaegu nii&szlig;amati &szlig;uur tuba kui waestemajas oli &szlig;&auml;&auml;l nelja moonamehe perekonna korter , kus p&auml;&auml;le kahek&szlig;a t&auml;ieeali&szlig;e weel k&uuml;mmekond lap&szlig;i elut&szlig;es . 
 Muud kolu , kalud p&auml;&auml;le &szlig;elle . 
 Magami&szlig;e a&szlig;emed oliwad kahe kord&szlig;ed . 
 Alumistes woodides - nende ees laste kiigud - maga&szlig;iwad wanemad inime&szlig;ed , lae alla laudade&szlig;t tehtud lawadel &szlig;uuremad lap&szlig;ed . 
 &Otilde;htuajal , kui wanad ja lap&szlig;ed k&otilde;ik koos oliwad , &szlig;umi&szlig;es tuba nagu me&szlig;ipuu enne pere heitmi&szlig;t . 
 Et &szlig;elle toa &otilde;hku me&szlig;ipuu &otilde;huga w&otilde;rrelda ei w&otilde;i , on w&auml;ga aru&szlig;aadaw ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ka wana luua&szlig;epgi walla waeste maja elu &szlig;elle&szlig;t paremaks pidas . 
 Kui wana Mart wahe&szlig;t endi&szlig;t m&otilde;i&szlig;a teenistu&szlig;t ja n&auml;lja aega&szlig;id noorematele jutustas , mis ta k&otilde;ik kannatanud , &szlig;iis paistis tema wanas &szlig;ilmas i&szlig;e&auml;raline &szlig;&auml;ra , &szlig;uu ja nina &auml;&auml;red w&auml;ri&szlig;e&szlig;iwad ja liiku&szlig;iwad ta&szlig;akesti krambi wii&szlig;il , kuni &szlig;ee kuiwade neelamiste , &szlig;agedaste &szlig;ilmapilgutamiste ja pi&szlig;arate warju kustus ja waikis . 
 K&otilde;ige enam kaebas ta &szlig;elle &uuml;le , et kord p&auml;&auml;dpidi wihu koorma alla j&auml;&auml;des ja hiljem kubja k&auml;e&szlig;t kaks korda l&uuml;ia &szlig;aades oma k&otilde;rwa kuulmi&szlig;e juba paari k&uuml;mne aasta ee&szlig;t kaotanud , n&otilde;nda et ta n&uuml;&uuml;d k&otilde;ige waljumat juttu kuulda w&otilde;is . 
 Waestemajas elades l&otilde;ppes Mardi m&otilde;i&szlig;as teenitud leiwa palukene ja raha kopikad ot&szlig;a ja palawate palwete peale hakati temale walla maga&szlig;i&szlig;t armu-leiba andma . 
 Aga et inimene mitte &uuml;ksp&auml;inis leiwa&szlig;t ei ela , &szlig;iis hakkas ta luuda&szlig;id tegema , et nende kaudu omale leiwa-k&otilde;rwa&szlig;t , ehk nagu ta i&szlig;e &uuml;tles , - &szlig;&auml;rwet teenima . 
 Igal hommikul l&auml;ks Mart ta&szlig;a&szlig;e laega wilt k&uuml;bar p&auml;&auml;s , pikk hall woltidega kuub &szlig;eljas , pa&szlig;tlid jalas , mille paelad &szlig;&auml;&auml;rte &uuml;mbr walgete r&auml;tikute p&auml;&auml;le ristami&szlig;i oliwad &szlig;eotud , kirwe nuiakene taga &szlig;elja w&ouml;&ouml; wahel , met&szlig;a poole ja tuli &szlig;&auml;&auml;lt &otilde;htul luua &szlig;eljat&auml;iega koju . 
 Met&szlig;a j&otilde;udes istus ta k&auml;nnu ot&szlig;a maha , w&otilde;ttis k&uuml;bara p&otilde;hja&szlig;t walge r&auml;tiku w&auml;lja kuiwatas &szlig;ellega higi palge p&auml;&auml;lt &auml;ra , &szlig;eadis piibu tobike&szlig;e , mis tubaka , kameli &otilde;ite ja maarja-rohu lehtedega venne hoolega t&auml;is toppis , &szlig;uhu , l&otilde;i &szlig;iis tulustega taela k&uuml;llge tuld ja &szlig;&uuml;&uuml;tas oma magu&szlig;a hai&szlig;uli&szlig;e ohwripanni &szlig;uit&szlig;ema , ja waatas &szlig;iis asjatundja pilguga ka&szlig;e latwades&szlig;e , oma tarwis puid luua ragu&szlig;id ot&szlig;ides . 
 T&ouml;&ouml; l&auml;bi ette poole wajunud &otilde;lade , halli habeme ja juuk&szlig;e hebemete , auku langenud &szlig;ilmade , kokku wajunud palgete ja &otilde;huke&szlig;e lahja nina poole&szlig;t w&otilde;is teda tundmata inimene e&szlig;ime&szlig;e n&auml;gemi&szlig;e j&auml;rele , k&auml;nnu ot&szlig;as , enne metshaldijaks kui igap&auml;ewa&szlig;eks inime&szlig;eks pidada . 
 Met&szlig;awahile , kes teda e&szlig;ialgul tihti t&uuml;litas , tegi ta nii palju luude , kui aga iganes tarwitas . 
 N&otilde;nda w&otilde;is ta &szlig;elle poole&szlig;t kartmata met&szlig;as elada , aga met&szlig;a&szlig;ak&szlig;aga oli keeruli&szlig;em lugu . 
 E&szlig;imestel Mardi luua&szlig;epa aastatel ei olnud met&szlig;a&szlig;ak&szlig;a olemasgi ; aga w&otilde;is langes warsti wana herra &szlig;urma j&auml;rele , keda Mart ligi wiisk&uuml;mmend aastat teeninud , p&auml;rija omandu&szlig;eks . 
 See pani met&szlig;a walju walit&szlig;u&szlig;e alla ja &szlig;eadis met&szlig;a&szlig;ak&szlig;a ametis&szlig;e . 
 Mees , keda &szlig;elleks waliti , oli pika kuiwetanud keha , musta k&auml;hara habeme , kolme w&otilde;lwili&szlig;e kongus rooma nina ja kurja &szlig;ilmadega i&szlig;ik . 
 N&auml;o karw oli tal tedre t&auml;hniline pruun , walged ja kurja wandumi&szlig;e korral laiad hambad , tuliwad h&auml;sti n&auml;htawale ja tegiwad teda k&otilde;ikidele kardetawaks . 
 M&otilde;i&szlig;aherra nimetas teda i&szlig;andaks ja k&auml;skis peremehi &szlig;oowitawat asja met&szlig;a i&szlig;anda k&auml;e&szlig;t paluda . 
 Kes n&uuml;&uuml;d herra &szlig;uu&szlig;t kuuldud nimega teda auustama hakas , &szlig;ee w&otilde;is kindel olla , et ta kaks kuni kolm korda oma asja p&auml;ra&szlig;t met&szlig;a- &szlig;ak&szlig;a toa uk&szlig;i kulutas . 
 Kui a&szlig;i &szlig;iisgi nii&szlig;ugune oli , mida tei&szlig;eks korraks j&auml;tta ei w&otilde;inud , &szlig;iis pidi &szlig;oowija uk&szlig;e k&otilde;rwal lahutatud roguski peal &szlig;eistes kaua ootama , kuni met&szlig;a&szlig;aks &szlig;&otilde;i , &szlig;uit&szlig;etas ja ka &szlig;&ouml;&ouml;ma peale magas , enne kui tema a&szlig;i ette w&otilde;eti ja n&otilde;utaw &szlig;edel talle uk&szlig;e alla k&auml;tte toodi , kuna herraks nimetaja paar &szlig;ammu roguski p&auml;&auml;lt w&otilde;is &auml;ra astuda ja oma k&auml;ega kirjutami&szlig;e laua p&auml;&auml;lt &szlig;edeli wastu w&otilde;tta . 
 Tingimata n&otilde;udis met&szlig;a&szlig;aks Gurken , et teda met&szlig;a-herraks nimetataks ja &uuml;tles oma e&szlig;iwanemad Z&uuml;richi&szlig;t p&auml;rit olewat . 
 Eesti keelt r&auml;&auml;kis ta nii kergesti nagu k&otilde;ik &szlig;&uuml;ndinud Ee&szlig;tla&szlig;ed r&auml;&auml;giwad , kes oma ema keele meelega &auml;ra unustada tahawad . 
 Wallas ja k&uuml;las nimetati teda liht&szlig;alt &ldquo;met&szlig;a- mustaks&rdquo; ja arwati , et ta &szlig;&uuml;ndimi&szlig;e poole&szlig;t mitte &szlig;akslane ei ole . 
 Wiima&szlig;t arwami&szlig;t p&otilde;hjendati &szlig;ellega , et ta oma nai&szlig;t , keda ta w&otilde;&otilde;raste kuuldes h&auml;&auml; meelega prouaks nimetas , kodus h&auml;sti pek&szlig;is . 
 Keegi ei olnud ju &szlig;eda kuulnud , et m&otilde;i&szlig;a&szlig;ak&szlig;ad oma proua&szlig;id pek&szlig;ak&szlig;iwad . 
 Nii&szlig;ugune kohus peeti Gurkeni juures , uuema aja n&otilde;udmiste j&auml;rele , kinniste uste taga - nagu muistegi abielu &szlig;aladus - et t&uuml;drukud pek&szlig;etawale appi ei w&otilde;inud minna . 
 E&szlig;ime&szlig;el kokku juhtumi&szlig;el kiskus met&szlig;a&szlig;aks kirwe nuiake&szlig;e ja luua puntra Mardi k&auml;e&szlig;t &auml;ra ja k&auml;skis teda Rebaweres&szlig;e , kus met&szlig;a&szlig;ak&szlig;a maja , wersta wiis m&otilde;i&szlig;ast eemale ehitatud oli , oma jutule tulla . 
 Mart w&otilde;ttis oma k&uuml;bara p&auml;&auml;&szlig;t &auml;ra , palus oma teadmatu&szlig;t andeks ja r&auml;&auml;kis , kuida tema wana &szlig;akste ajal keelmata luua raagu raiunud ja ka m&otilde;i&szlig;as&szlig;egi luuda&szlig;id teinud . 
 Herraks nimetami&szlig;ega &szlig;ai ta luuad j&auml;lle taga&szlig;i . 
 Kui ta aga met&szlig;a-&szlig;ak&szlig;a p&otilde;lwi paitas , teda iga &szlig;&otilde;na j&auml;rele herraks ja weel p&auml;&auml;legi armuli&szlig;eks herraks h&uuml;&uuml;dis , andis Gurken ka kirwenuiake&szlig;e taga&szlig;i , keelas aga walju ametliku &szlig;&otilde;naga , et Mart enam ialgi oma n&auml;gu met&szlig;as ei n&auml;ita . 
 Mart aga ei w&otilde;inud milgi wii&szlig;il oma harjunud ametit ja teenistu&szlig;t j&auml;tta , waid l&auml;ks nagu ennegi met&szlig;a t&ouml;&ouml;le . 
 &ldquo;Mis ta mulle wana inime&szlig;ele ikka teeb,&rdquo; m&otilde;tles Mart ja w&otilde;ttis juba eemalt met&szlig;a&szlig;ak&szlig;a n&auml;hes k&uuml;bara p&auml;&auml;&szlig;t &auml;ra ja herra ja armuline herra nimetami&szlig;ega p&auml;&auml;&szlig;is ta iga kord terwe nahaga . 
 K&uuml;bara maha w&otilde;tmine oli tal liig kerge . 
 Ligi wiisk&uuml;mmend aastat oli ta k&auml;&szlig;i k&uuml;bara w&otilde;i m&uuml;t&szlig;i j&auml;rele kobanud , mille l&auml;bi tema k&auml;e liha&szlig;ed juba n&otilde;nda &auml;ra harjunud oliwad , et need &szlig;ak&szlig;a n&auml;hes k&uuml;bara maha w&otilde;tmi&szlig;eks nagu ma&szlig;ina wii&szlig;il i&szlig;eene&szlig;e&szlig;t liikuma hakka&szlig;iwad . 
 Mardi luuda&szlig;id tarwita&szlig;iwad kohaline kooli&otilde;petaja , kaupmees , &szlig;epp , puu&szlig;epp , r&auml;t&szlig;epa rahwas ja Tuat&szlig;i peremees , kes enne walla kirjutajaks oli olnud . 
 &Uuml;he&szlig;&otilde;naga &uuml;telda : terwe k&uuml;la hantwergi &szlig;ei&szlig;us ostis Mardi k&auml;e&szlig;t luuda&szlig;id . 
 Maga&szlig;i&szlig;t armuwilja &szlig;aades pidi ta kimbu luuda&szlig;id &szlig;enna wiima , millega aida p&otilde;randaid ja &szlig;alwe&szlig;id p&uuml;hiti . 
 Nii&szlig;amuti &szlig;ai ka k&uuml;la kohtumees oma jao luuda&szlig;id ilma hinnata , aga &szlig;ee j&auml;ttis Mardi armuwilja p&uuml;tile natukene kuhja p&auml;&auml;le - teiste teada muidugi maga&szlig;i luudade ee&szlig;t . 
 Luua&szlig;epa &auml;ri ulatas hantw&auml;rki&szlig;id ja i&szlig;andaid kaudu kuni kirikum&otilde;i&szlig;ani . 
 &Otilde;petajale ei olnud k&uuml;l luuda&szlig;id tarwis , &szlig;e&szlig;t leeripoi&szlig;id t&otilde;iwad neid igal &szlig;&uuml;gi&szlig;el aasta jao kokku , aga ta w&otilde;ttis &szlig;iisgi iga kord Mardi k&auml;e&szlig;t luuad &auml;ra ja mak&szlig;is nende ee&szlig;t enam kui kolme kord&szlig;e hinna ja laskis wana luua&szlig;epale oma k&ouml;&ouml;gis p&auml;&auml;le &szlig;elle weel &szlig;&uuml;&uuml;a anda . 
 Tahtis ta , kui hingekarjane , wae&szlig;ele wanake&szlig;ele &szlig;ellel teel h&auml;&auml;d teha , w&otilde;i tahtis ta j&auml;lle kui linnas kaswanud inimene linnakoha&szlig;t luua hinda maksta , &szlig;eda ei tea , aga &szlig;elle ee&szlig;t &otilde;nnistas ja kiitis Mart &otilde;petajat k&otilde;ige paremaks ja heldema &szlig;&uuml;damega inime&szlig;eks . 
 Kui ku&szlig;agil &otilde;petaja &uuml;le midagi r&auml;&auml;giti ja Mardil &szlig;enna kohta t&auml;ht&szlig;at &uuml;telda ei olnud , ehk ei &szlig;aanud ta w&auml;he&szlig;e kuulmi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t muud aru kui &szlig;eda , et n&uuml;&uuml;d &otilde;petaja&szlig;t jutt on , &szlig;iis lau&szlig;us ta : &ldquo;Jumal &otilde;nnistagu teda ja andku talle pikka iga ; ta&szlig;ugu talle taewas , mis ta waestele h&auml;&auml;d teeb ! &rdquo; Suurte p&uuml;hade eel k&auml;is luua&szlig;epp k&otilde;ik oma t&ouml;&ouml; tellimi&szlig;e kohad l&auml;bi , t&otilde;i peremeestele talwisteks p&uuml;hadeks kuu&szlig;e aga &szlig;uwisteks p&uuml;hadeks leht&szlig;e pehme ka&szlig;e luua , teades , et &szlig;ellel ajal paremad &szlig;uut&auml;ied &szlig;uuremal o&szlig;al liikumas ja p&uuml;hade r&otilde;&otilde;mu m&otilde;jul inimeste &szlig;&uuml;damed heldemad on . 
 T&auml;nades ja &otilde;nnistades w&otilde;ttis ta &szlig;aadud anni wastu , kus juures ta terawad &szlig;ilmad pi&szlig;aras l&auml;iki&szlig;iwad . 
 Ruttu alla neelates &uuml;tles ta : &ldquo;Eks ma ole wahe&szlig;t lahedamaid p&auml;iwi ilmas elanud , mill mul ka teistelegi anda oli , aga n&uuml;&uuml;d on k&otilde;ik ot&szlig;a &szlig;aanud.&rdquo; Perenaestele ei olnud luua&szlig;epa k&auml;ik mitte teadmata . 
 Saia , leiba ehk &szlig;epikut ahju pannes pandi ka luua&szlig;epa j&auml;uks p&auml;t&szlig;ikene teiste k&otilde;rwale k&uuml;p&szlig;ema . 
 II. 
 Kolm kuud oli wana luua&szlig;epp auu&szlig;at le&szlig;e p&otilde;lwe juba &auml;ra elanud , aga Jaanip&auml;ewa ajal w&otilde;is tema juures i&szlig;e&auml;rali&szlig;t muutu&szlig;t m&auml;rgata . 
 Wirgemalt kui ialgi enne k&auml;is ta luude tegemas ja ei w&otilde;tnud enam nende ee&szlig;t tangu , jahu ehk piima , nagu perenae&szlig;e &szlig;uwe ajal wahe&szlig;t temale and&szlig;iwad , palus ikka w&otilde;imalikult rahaga luuad &auml;ra maksta . 
 Mis ta &szlig;ellega p&auml;&auml;le hakkab , ei r&auml;&auml;kinud ta kellelegi ; ka &otilde;petajale mitte , kelle k&auml;e&szlig;t ta ikka endi&szlig;el wii&szlig;il raha &szlig;ai . 
 Kui tarwiline jagu , kaks ja pool rubla raha koos oli laskis Mart juuk&szlig;ed l&uuml;hike&szlig;eks l&otilde;igata , pani halli &szlig;ameti kaelu&szlig;ega paolpidu&szlig;e kuue &szlig;elga , mille ta &otilde;petaja w&otilde;i m&otilde;ne tei&szlig;e helde i&szlig;anda k&auml;e&szlig;t kingitu&szlig;eks oli &szlig;aanud , t&otilde;mbas &szlig;ini&szlig;e pika kuue &uuml;le , mis meelega ee&szlig;t lahti j&auml;eti &szlig;eadis tubaka koti paelad ja topid kuue tasku&szlig;t w&auml;lja rippuma , t&uuml;hja pudeli tei&szlig;etasku ja astus waestemaja&szlig;t w&auml;lja , ilma et ta kellelegi &szlig;&otilde;na oleks r&auml;&auml;kinud , mis&szlig;ugune teekond tal ees on . 
 Tera&szlig;emad eideke&szlig;ed waestemajas , kelle &szlig;ilma n&auml;gemine weel hoopis kustunud ei olnud , arwa&szlig;iwad &otilde;igesti , et wana luua&szlig;epp kosja rada tallama hakkab . 
 Warsti oligi a&szlig;i terwes k&uuml;las arwustada . 
 Mart l&auml;ks kiriku juurde poodi , ostis &szlig;&auml;&auml;lt kaks h&otilde;be &szlig;&otilde;rmu&szlig;t , pikki-tribuli&szlig;e p&otilde;lle , paar r&auml;tikut , w&otilde;ttis weel kiriku k&otilde;rt&szlig;i&szlig;t poole toopi wiina kaa&szlig;a ja astus &szlig;iis kui &otilde;nnelik peigmees Toti &szlig;auna , kus &uuml;ks walla armualune - &szlig;auna j&auml;rele Toti Leenuks nimetatud - wana le&szlig;k elas , kosja kaupa tegema . 
 E&szlig;iot&szlig;a ei w&otilde;tnud Leenu Mardiga juttugi . 
 Kui aga Mart Leenule &auml;ra &szlig;eletas , et ta &szlig;elle l&auml;bi waestemajas&szlig;e elama &szlig;aab , kus enam kedru&szlig;e ega n&auml;put&ouml;&ouml;ga &uuml;&uuml;ri teenimi&szlig;t ei ole , nagu &szlig;iin , hakkas Leenu juba pi&szlig;ut j&auml;rele andma . 
 Kui ta weel Leenule ahjuk&uuml;tti muret&szlig;eda ja iga kord pa&szlig;tlad ilu&szlig;asti &auml;ra lappida lubas , &szlig;iis ei olnud Leenul peaaegu mitte midagi enam nende &uuml;hendu&szlig;e wastu &uuml;telda . 
 Pruutehted ja pudeli m&auml;rjuke tegiwad asja p&auml;ris kindlaks . 
 Leenu ot&szlig;is kohe kapi nurga&szlig;t paremad &szlig;uut&auml;ied w&auml;lja . 
 S&ouml;&ouml;di ja joodi &uuml;hes kuni &otilde;htuni ja wiimaks j&auml;i w&auml;&szlig;inud luua&szlig;epp Leenu poole &ouml;&ouml;&szlig;eks . 
 Tei&szlig;el hommikul pani ta enna&szlig;t riides&szlig;e , peitis aga tubaka koti paelad ja topid &szlig;&uuml;gawamale tasku p&otilde;hja ja t&otilde;ttas &otilde;petaja juurde , kes parajasti kirjutu&szlig;e toas waik&szlig;elt enna&szlig;t hom&szlig;e&szlig;e jutlu&szlig;e wastu ette walmistas . 
 Marti n&auml;hes pistis &otilde;petaja k&auml;e westi tasku ja k&uuml;&szlig;is , kui palju ta luuda&szlig;id toonu , et &szlig;ellel teel ek&szlig;itaja&szlig;t rutemini lahti &szlig;aada . 
 Kui k&uuml;&szlig;ija mitte n&otilde;nda p&uuml;halikus tujus ei oleks olnud , oleks ta &szlig;is&szlig;e tulija &uuml;likonna&szlig;t ja juuk&szlig;ete&szlig;t warsti aru &szlig;aanud , et &szlig;ellel t&auml;na hoopis t&otilde;&szlig;i&szlig;emad toimetu&szlig;ed ees oliwad , kui t&uuml;hi paljas luudade kaup . 
 Kui palju &szlig;a mulle &szlig;eekord luuda&szlig;id t&otilde;id ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is &otilde;petaja waljusti ja k&otilde;listas i&szlig;e peos raha . 
 Mart oli n&uuml;&uuml;d nii waimustatud , et mitte midagi ei kuulnud , waid ladus peatamata oma nae&szlig;ew&otilde;tmi&szlig;e loo &otilde;petajale ette . 
 Kuule , armas Mart , &szlig;inu nae&szlig;e w&otilde;tmine tuleb wanadu&szlig;e n&otilde;dru&szlig;e&szlig;t . 
 &ldquo;Toti Leenu ko&szlig;i&szlig;in eile &otilde;htul &auml;ra , and&szlig;in talle &szlig;&otilde;rmu&szlig;ed , p&otilde;lle ja r&auml;tikud k&auml;tte.&rdquo; &ldquo;Sa oled juba &szlig;eit&szlig;ek&uuml;mmend kaks aastat wana , Leenu &szlig;elle&szlig;ama ealine , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei w&otilde;i ma teid mitte kokku laulatada . 
 Teie ettew&otilde;te tuleb wanadu&szlig;e n&otilde;tru&szlig;e&szlig;t,&rdquo; kordas &otilde;petaja uuesti : &ldquo;Ei ole kes leiba teeb ehk riideid pe&szlig;eb &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei w&otilde;i kauem ilma nae&szlig;eta olla . 
 T&auml;na &otilde;htupoole tuleme kihlama ja kolme n&auml;dala p&auml;ra&szlig;t on pulmad.&rdquo; &Otilde;petaja n&auml;gi , et &szlig;elle wii&szlig;iga korda ei &szlig;aa , astus &uuml;sna Mardi ligi , w&otilde;ttis tema kuue n&ouml;&ouml;bi&szlig;t kinni ja k&uuml;&szlig;is &szlig;iis &otilde;ige waljusti ; &ldquo;Kas tead ka , kui wana &szlig;a &otilde;ieti oled ? &rdquo; &ldquo;Hingeraamat on ju &otilde;petaja herra k&auml;es,&rdquo; wastas Mart l&uuml;hidelt ja harutas eda&szlig;i : &ldquo;Kahek&szlig;atei&szlig;tk&uuml;mne aasta&szlig;elt l&auml;k&szlig;in m&otilde;i&szlig;a teenistu&szlig;es&szlig;e , nelik&uuml;mmend kahek&szlig;a aastat olin m&otilde;i&szlig;as , kaks &szlig;uwe k&auml;i&szlig;in k&uuml;la karjas ja neli aastat elan juba walla waestemajas . 
 Eks ma ikka kuusk&uuml;mmend wiis aastat wana ole,&rdquo; t&otilde;endas Mart . 
 &ldquo;Sina oled juba &szlig;eit&szlig;ek&uuml;mmend kaks aastat wana ja tahad wanadu&szlig;e n&otilde;tru&szlig;es nae&szlig;t w&otilde;tta , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei w&otilde;i ma &szlig;ulle &szlig;eda mitte lubada . 
 Kas kuuled ? &rdquo; &ldquo;Kuulen k&uuml;l &otilde;petaja h&auml;rra , kuulen k&uuml;l ! 
 See w&otilde;ib k&uuml;l t&otilde;&szlig;i olla , et ma nii wana olen . 
 Eks &otilde;petaja herra tea , kuda parem on , kas nae&szlig;t w&otilde;tta w&otilde;i w&otilde;tmata j&auml;tta , aga mil wii&szlig;il &szlig;aan ma oma asjad Toti Leenu k&auml;e&szlig;t k&auml;tte ? &rdquo; &ldquo;K&uuml;ll mina aitan,&rdquo; &uuml;tles &otilde;petaja , kirjutas w&ouml;&ouml;rm&uuml;ndrile paar rida paberi p&auml;&auml;le , andis &szlig;elle Mardi k&auml;tte ja k&auml;skis teda w&ouml;&ouml;rm&uuml;ndriga &uuml;hes koos Leenu k&auml;e&szlig;t asjad &auml;ra tuua . 
 &Otilde;nnetu&szlig;eks ei olnud w&ouml;&ouml;rm&uuml;nder kodu ja Leenu ei tahtnud asju kogunisti mitte k&auml;tte anda , ehk Mart k&uuml;l p&auml;ewa &szlig;elgelt &otilde;petaja r&auml;&auml;kimi&szlig;e &auml;ra &szlig;eletas ; kirja ei o&szlig;anud nad kumbgi lugeda . 
 Leenu uri&szlig;es ikka &uuml;k&szlig;i &szlig;&otilde;nu : &ldquo;Ega ma m&otilde;ni karjalaps ei ole , keda &szlig;a oma kosja kaubaga petma tulid.&rdquo; Tei&szlig;el hommikul w&otilde;ttis w&ouml;&ouml;rm&uuml;nder asjad Leenu kirstu&szlig;t pool w&auml;gi&szlig;e &auml;ra ja andis Mardi k&auml;tte , kes neid poodi taga&szlig;i wiima l&auml;ks . 
 Kaupmees ei w&otilde;tnud teda jutulegi ja ta l&auml;ks j&auml;llegi oma h&auml;da &otilde;petajale kaebama . 
 See andis temale uue kirja ja k&auml;skis &szlig;eda kaupmehe k&auml;tte anda . 
 N&uuml;&uuml;d w&otilde;eti k&uuml;l asjad taga&szlig;i , aga ei antud mitte raha k&auml;tte , waid &szlig;elle a&szlig;emel tubakat , tuletikku&szlig;id , &szlig;eepi , pa&szlig;tli nahka ja muud tarwilikku kraami . 
 Mart t&auml;nas ka &szlig;ellegi ee&szlig;t ja l&auml;ks &uuml;sna rahuli&szlig;e &szlig;&uuml;damega koju taga&szlig;i . 
 Kodus r&auml;&auml;kis ta oma asjaloo teistele ot&szlig;ani &auml;ra ja &otilde;nnistas &otilde;petajat et &szlig;ee teda Toti Leenu&szlig;t lahti p&auml;&auml;&szlig;tnud . 
 &ldquo;R&auml;&auml;gitak&szlig;e , et Leenu peab w&auml;ga tige olema , kuda mina temaga &uuml;hes koos oma elu p&auml;ewad olek&szlig;in ot&szlig;a &szlig;aanud,&rdquo; r&auml;&auml;kis Mart t&otilde;&szlig;i&szlig;elt . 
 &Otilde;petaja herra &uuml;tles , et ma wanadu&szlig;e n&otilde;tru&szlig;es tahta nae&szlig;t w&otilde;tta . 
 Ega ma ometi m&otilde;ni &szlig;aks ei ole , kes wanadu&szlig;es n&otilde;draks j&auml;&auml;b,&rdquo; kinnitas wana luua&szlig;epp ja kahet&szlig;es oma wiina poolt toopi , mis ta Leenud ko&szlig;ides &auml;ra kulutanud . 
 Wiimaks &szlig;ai ta ka &szlig;elle kohta troostiwale ot&szlig;u&szlig;ele : Eks ma aidanud wiian i&szlig;e &auml;ra juua ja p&auml;&auml;le &szlig;elle &szlig;ain Toti Leenu k&auml;e&szlig;t kaks korda h&auml;sti &szlig;&uuml;&uuml;a.&rdquo;
 Elu s&uuml;gawusest 
 &Uuml;he pildi alla . 
 Neil on lahkumine k&auml;es ! 
 T&uuml;druk p&uuml;hib p&otilde;llega silmi , poiss waatab k&otilde;rwale ... 
 K&auml;ed on koos , t&uuml;drukul pisarad silmis ... 
 M&otilde;ruda n&auml;oga n&auml;eb poiss poolk&otilde;rwale waadates seda lugu ja ta olemine n&auml;ib &uuml;tlewat : Mina olen see kurjategija ! 
 Minu p&auml;rast on see n&otilde;nda ! 
 See walu on ilus walu . 
 Ta elab nii s&otilde;nakalt noorte kiusakaskinniste huulte &uuml;mbeer . 
 S&uuml;&uuml;koormatus paistab terwel n&auml;ol : Minu p&auml;rast ! 
 Ta annaks k&uuml;ll wist w&auml;ga palju selle eest , et ta praegu siin ei oleks ... 
 Et teine ei nutaks ... 
 N&otilde;nda noor poiss , - poisikene . 
 Ta aimab siiski , et wastutamine suur on . 
 Lahkumine on t&otilde;sine asi - ei kehklemist jalges , ei tubakajunni suus , ei kergetmeelt , edewust , upsakust , julgustki kuskil enam . 
 &ldquo;Kuhu mina su panen ! &rdquo; S&auml;&auml;rase naljas&otilde;naga teewad meie k&uuml;lapoisid t&uuml;drukutele wahest nalja , kui need nende otsa waatawad . 
 Meie poiss seda k&uuml;ll ei &uuml;tle , aga m&otilde;elda w&otilde;ib ta seda k&uuml;ll . 
 Tema w&auml;limus m&otilde;tleb seda ilma tematagi . 
 Noormees n&auml;rib huuli . 
 Mina olen siis n&uuml;&uuml;d selle nutu p&otilde;hi , see Kain ! 
 Noor armastus alles , nii noor &otilde;nn , ja sellelgi oma walu . 
 Lahkumise walu ! 
 Sealgi juba kannatamine ! 
 Lahkumise walu ja weel waesuse tundmus . 
 Ja millest segi , see &otilde;nn , see nooruse arm koos on ? 
 Armukadedusest , umbusaldusest , edewusest , halpusest , m&otilde;tlematausest , see on k&otilde;ik kokku nooruse armastus , arm &uuml;le&uuml;ldse . 
 Ala waewad , ala kahtlused , siis l&uuml;hikeste hoode kaupa natukene &otilde;ige &otilde;nnelist ja siis - rikub sellegi natukese kibe lahkumise walu ! 
 K&uuml;ll sind ikka kasinaste ilmas on ka , &otilde;nn ! 
 L&otilde;okene . 
 &ldquo;Igapidi , igapidi on s&otilde;da hakata praegu kasulik . 
 Meie kardetaw waenlane on silmapilgul kahest k&uuml;ljest pigistatud : meelterahutus ta enese riigis ja ta w&auml;gewa lepinguosalise temast lahti&uuml;tlemine . 
 Peale selle wiljaikaldus , kodulaskmise l&auml;bi w&auml;ikseks j&auml;&auml;nud s&otilde;jaw&auml;gi , kuna meie s&otilde;jaw&auml;gi suurendatud , k&otilde;igeparemas korras , meie rahwas , w&auml;ike kui suur , tasumise s&otilde;jan&otilde;ude waimustuses : k&otilde;ik n&otilde;uawad nad s&otilde;da . 
 N&uuml;&uuml;d w&otilde;ime tasuda ! 
 P&auml;&auml;seb aga meie waenlane kitsast ajast , kui me teda silmast laseme , on meil suure w&auml;gewa naabri tasumisehimuga tegemist , meile meie praegust politilist teguwiisi k&auml;tte maksmas , sellep&auml;rast...&rdquo; N&otilde;nda helises kuninga m&otilde;ttes ministri seletus , ministri seletus tema enese &auml;rakaalumiste k&otilde;rwal , kui ta tumedates rusuwates m&otilde;tetes , oma kaaslastest meelel maha j&auml;&auml;nud , wiljaw&auml;lja &uuml;ksilduses k&otilde;ndis , et siin piinlik-kahtlewale kaalumisele l&otilde;ppu teha . 
 Tasumises&otilde;da - s&uuml;dametunnistus heitib , aga n&uuml;&uuml;d on waenlane w&otilde;idetaw , rahwas s&otilde;da n&otilde;uab ... 
 Weri - elu - tasumine - politika tulud - Raske on , w&auml;ga raske ! 
 Weri tungib ta p&auml;he , k&otilde;rwad kumisewad - kramplikult t&otilde;mbab ta raamatukese , et raskele piinale l&otilde;ppu teha : s&otilde;da k&auml;skida ... 
 Seal t&otilde;useb ta jala eest rukki &auml;&auml;relt l&otilde;okene kui laulukera &uuml;les , otse &uuml;les Jumala sinise taewa alla , ja laulu eied keriwad &otilde;hus laiali , k&otilde;lawalt , r&otilde;&otilde;msalt ... 
 Kuninga k&auml;si langeb tagasi ... j&auml;&auml;gu ! 
 L&otilde;okene keelas &auml;ra ... 
 T&otilde;de . 
 L&auml;bi sumbunud , hinge kinnimatwa &otilde;hu wiras w&auml;lk alla kaljum&auml;e pihta , l&otilde;hkus selle ja wabastas wangi . 
 Kes teab , kui kaua ta seal ahelas oli olnud . 
 W&otilde;ib olla sadasid , w&otilde;ib olla tuhandeid aastaid , w&otilde;ib olla sellest ajast peale , millel m&otilde;tteline elu algas , kellel t&otilde;de t&uuml;liks oli . 
 T&otilde;de oli ta , see wabastatud wang . 
 Ta tuli alla maailma , ja maailma t&auml;itis ime . 
 Puud hakkasiwad sirgemalt kaswama , lilled ilusamine &otilde;itsema , j&auml;&auml; sulas m&auml;gedelt ja inimeste s&uuml;dametest ; tuimad saiwad suurtest m&otilde;tetest aru , elukewade magus kohin t&auml;itis r&otilde;hutute meeli , waimupimedate m&otilde;istust - see oli kui ingli s&otilde;rme puudutus k&otilde;ige kannatajate haawadele : T&otilde;de oli wangist wabastatud ! 
 W&auml;lguna lendas see s&otilde;na &uuml;le k&otilde;ige ilmade . 
 Tema , t&otilde;de , igawene wang , tuli m&auml;elt alla , tuli ilma , inimeste sekka ... 
 Tema pale oli ilus , tema tegumood k&otilde;rge , ta ise oli uueste s&uuml;ndinud , ta oli noormees . 
 W&auml;lk , &otilde;hku rusuwast hingepigistawast raskusest s&uuml;ndinud , oli oma purustawa w&auml;ega maailmale ta eluj&otilde;e wabastanud ! .. 
 Ta tuli alla ... 
 Ori wiskas ta ette p&otilde;lwili , &otilde;nnepisarad silmis , tema sai enese wiletsusest aru , sai aru , kust ta tuleb , see tema wiletsus ... 
 Laimatud tundis jumalist wabadust , tema w&auml;&auml;rtus oli &auml;ratuntud . 
 S&uuml;&uuml;ta wangiahelad oliwad langenud , n&uuml;&uuml;d p&otilde;lwitas ta t&otilde;e ees . 
 W&auml;ikesed waletajad , need k&otilde;ige paremad inimesed , seisiwad silmapilgu kohkunud kui kohtum&otilde;istja ees - nemad ei oleks uskunud , et nad nii palju paha teewad . 
 Wargad p&otilde;genesiwad &ouml;&ouml;sse , pimedus seisis l&otilde;disedes kaugel eemal ... 
 Kaua kannatajad t&otilde;eotsijad , kurwad , kahklejad - k&otilde;ik nad oliwad t&otilde;e s&uuml;&uuml;tawast walgusest &otilde;nnestatud , k&otilde;ik nad - k&otilde;ik maa oli &otilde;nneuueste s&uuml;dninud ! 
 K&otilde;ik nad , tema auustajad oliwad tema ees , awaliselt seismas kui lapsed j&otilde;ulupuu &uuml;mber , k&otilde;ik kuri ja &otilde;el p&otilde;genemas ja nurgast k&otilde;&otilde;ristamas . 
 Aga t&otilde;de l&auml;ks neist k&otilde;ikidest m&ouml;&ouml;da - palel t&otilde;sisel . 
 &ldquo;Kuhu sa l&auml;hed , jumaline noormees ? &rdquo; k&uuml;sisiwad nad . 
 &ldquo;Neiu Walele kosja . 
 Sest h&auml;da sellele , kes &uuml;ksi on.&rdquo; Ja T&otilde;de tundis koledat &uuml;ksilduse kohinat , tundis kuda ta pea p&ouml;&ouml;ritas ja minestus peale kippus . 
 H&auml;da sellele , kes &uuml;ksi on , ka - t&otilde;ele ... 
 Suwe hommik . 
 Ilus oli ta , p&auml;ikese-hiilgaw suwe hommik . 
 Lillekene &otilde;hkus eluw&auml;rskust , linnukene liristas meeleheast ; terwe loodus paradiis , elu kui h&auml;&auml;ldeseatud kannel . 
 Kes &otilde;itseda w&otilde;is , &otilde;itses ; kellele h&auml;&auml;l antud , h&auml;&auml;litses &otilde;nnest . 
 Teine awaldas sedasama kiituselaulu ilma lauluta oma heameelelisest looma- ehk inimeselisest palest . 
 Ilus oli n&auml;ha , mis kaks noort j&auml;nest tegiwad . 
 Ristikheina w&auml;lja sees , mis m&auml;eseljaka &auml;&auml;rel neiuliselt wastu p&auml;ikest oma rinna selle kiirtele w&auml;lja laotas - kaks j&auml;nese pead ja neli j&auml;nese k&otilde;rwa w&auml;lkusiwad ristikheinasst aeg-ajalt &uuml;le : j&auml;nesed m&auml;ngisiwad . 
 K&otilde;rwad w&auml;lkusiwad ... 
 Siin oliwad nad hommiku einet w&otilde;tnud , nad oliwad paar , ja pidasiwad n&uuml;&uuml;d oma lusti m&auml;ngu . 
 K&otilde;rwad w&auml;lgatawad j&auml;lle : j&auml;nesed h&uuml;ppawad tagumiste jalgade peale &uuml;les ja l&ouml;&ouml;wad &uuml;ksteisele k&auml;ppadega p&auml;he . 
 &Uuml;ks katsub teisest k&otilde;rgemale h&uuml;pata ... 
 Ilus on n&auml;ha kahte noort inimest , kes maanteele w&auml;ljawiidawal t&auml;nawal p&auml;rna all pingi peal istuwad . 
 Nad waatawad j&auml;neste m&auml;ngu ja naeratawad . nii palju on neil teineteisele &uuml;telda ilma midagi &uuml;tlematagi . 
 Poiss , j&otilde;ukamas p&otilde;lluharija rahwa riides , ilusamas mehe eas ja neiu nagu suwe-hommiku &otilde;is . 
 Hele naeratus on m&otilde;lemate huultel , kui korraks j&auml;neste k&otilde;rwad nende ligidal j&auml;lle &uuml;le ristikheina t&otilde;usewad ... 
 Poiss m&auml;ngib t&uuml;druku pitsi tipukestega ta warukal ... 
 Koputatakse . 
 L&auml;hemas peres parandatakse katust . 
 All pool maanteed , p&otilde;lluheinamaa . harwa w&otilde;saga kaetud kalda all liigub n&auml;gemata &uuml;hes p&otilde;&otilde;sas midagi tulikat kulukarwast : rebane wahib !... 
 H&uuml;ppaks kui kuul , aga n&auml;gijad ... p&auml;rna all ... 
 Ja eemalt maanteed m&ouml;&ouml;da tuleb weel kalda peremees ka ... 
 Mine n&uuml;&uuml;d maantee &auml;&auml;res nii kergeste t&otilde;mbama ... 
 Aega on oodata - m&auml;e rinnakult w&otilde;sasse tulewad j&auml;nesed - wiimaks midagi . 
 Aega on - ainult weel natuke oodata ... 
 Aa , sinu nahka on eile ja &uuml;leeile mu kaks kana kadunud ... 
 Oota aga , t&auml;na j&otilde;uab mu uus p&uuml;ss koju , aega on ... m&otilde;tleb kalda peremees . 
 Kui noormees naabri peret&uuml;tre jumalaga j&auml;tab ja koju j&otilde;uab , leiab ta siin l&auml;hema ametikoha kutsekirja eest : 
 S&otilde;tta ! .. 
 W&otilde;&otilde;rastemaja numbri kambris walab linna kaupmees maalt tulnud ametiwennale Madeira klaasi uueste t&auml;is ja k&uuml;sib : &ldquo;Noh , oled sa kord ju l&auml;hemal ? &rdquo; &ldquo;Mitte maiku.&rdquo; &ldquo;N&auml;e , t&uuml;druk peab enesest palju . 
 Ma &uuml;tlen : peenikeselt ! .. &rdquo; Suwe hommik ... 
 Neli koolipoissi . 
 Nad oliwad k&otilde;ik &uuml;hes klassis , &uuml;hewanused . 
 Esimene nendest ei t&auml;itnud oma koolipoisi kohust : ei s&otilde;nakuulmises , ei &otilde;ppimise korralikuses , ei arusaamises ega m&otilde;istmises . 
 Ta &otilde;ppis halwaste ehk ei &otilde;ppinud midagi , ei oskanud midagi ja - ei hoolinud teiste arwamisest ka midagi . 
 Ta j&auml;i tihti hiljaks , waletas m&otilde;nikord , et ta haige olnud , ehk seda aega ta k&uuml;ll , ise alaealine , k&otilde;rtsis m&ouml;&ouml;da oli saatnud . 
 Teda oliwad kooli&otilde;petajad &auml;ra saata tahtnud , aga ta rikas isa oli tema tagasi palunud . 
 Ka selle k&otilde;ige peale waatas ta ise osaw&otilde;tmatalt . 
 Puudus nagu w&otilde;ti , tema kaswatajatel kooli&otilde;petajatel ja ta seltsimeestel , millega tema s&uuml;dame sisse saada , et eneste wastu t&auml;helepanekut ja osaw&otilde;tmist &auml;ratada . 
 Kui tema meheks saab , meie esimene koolipoiss , siis on w&auml;ga , w&auml;ga arwata , et temast inimese seltskonnale see saab , millest rahwas&otilde;na &uuml;tleb : &uuml;ks m&auml;damuna rikub k&otilde;ik pudru . 
 Tema saab selleks , kes teiste seltskonna liigete k&auml;est n&otilde;nda palju head enam n&otilde;uab , kui palju ta seda ise &auml;ra h&auml;witab : headusele t&ouml;&ouml;d annab ta . 
 Ehk juhtuwal paremal korral ei saa temast mitte seda k&otilde;ike . 
 Ta ei riku rahu , ei tee paha . 
 Ei ka head . 
 Ise pime elab ta pimedas . 
 O , &otilde;hu &otilde;rnad , t&auml;hed taewas , ema silmad - head waimud k&otilde;ik , w&auml;ikesed head tema wanused seltsimehed , katsuge tuimuse koorest l&auml;bi waadata s&uuml;damesse , et see l&ouml;&ouml;ma ja tundma hakkaks ... 
 Meie teine koolipoiss on keskmine : keskmine on ta t&auml;helepanemine , keskmine ta edasij&otilde;udmine . 
 Ta j&auml;&auml;b allagi , ta j&auml;&auml;b j&auml;relegi , aga ta katsub , et rahul ollakse. . , et nuhelda ei saa , et ta ise ka seda ei taha . 
 Et wanemaid karta , koolmeistrid . 
 &ldquo;L&auml;heb kah,&rdquo; &uuml;teldakse tema t&ouml;&ouml; &uuml;le &uuml;kskord , teinekord ei &ouml;&ouml;lda midagi , ollakse rahul . 
 Ta ei hakka h&auml;sti , see &otilde;ppimine . 
 Aga ta waewab ennast , peab hakkama . 
 Ja ta saab l&auml;bi . 
 Ja kui ta koolis laita saab , ja kes seda ikka kord ei saa , katsub ta selle eest hoida , et seda enam ei s&uuml;nniks . 
 &ldquo;L&auml;heb,&rdquo; k&otilde;ik &ldquo;l&auml;heb kah,&rdquo; ja kui enam hoolt , siis ollakse keskmises ... 
 &Uuml;kskord koha peal , on meie keskmine rahuline inimene : ametnik kusagil w&auml;ikeses linnas rahuloldawa palgaga , t&auml;pi peal kordapidaja k&otilde;iges oma ameti t&ouml;&ouml;s : &uuml;ks p&auml;ew teise sarnane , elab aasta aasta peale nagu kella tikel seina peal : tiksub , et ta &uuml;les t&otilde;mmatud , et rattad weel l&auml;bi ei ole kulunud . 
 Midagi uut ei tule temast seltskonna elule juurde , sest ta ise on igaweste wana , kindel olew , &auml;raproowitud elureegel , igaw , igap&auml;ine kellatikel , kes ka siis ikka sedasama tiksub , kui maja &uuml;hest otsast ju p&otilde;leb . 
 Ta p&otilde;leb &uuml;hes , sest uus ei mahu temasse . 
 Teine elab oma linnakeses . 
 Temal ei ole waenlasi , temal ei ole s&otilde;pru ... 
 See korraliste , h&auml;sti w&auml;ljakaswand lahkete n&auml;ojoontega poisikene , kena loomulahke n&auml;oga on kolmas koolipoiss . 
 Muretus ja kokkuk&otilde;la k&otilde;iges oma olemises , h&auml;sti riides , korralikult toidetud , &ldquo;hea&rdquo; &ldquo;ja w&auml;ga hea&rdquo; kooliheftides ja ka selles weel &auml;raandmata , alles peas olewas osas kindlaste etteteadwalt hea ehk w&auml;ga hea - mis seal muretseda siis ehk rahutu olla , ehk eks teiste lugupidamine ja kooli&otilde;petaja hea meel ole ju ka korralises elukombes : tee nalja ehk ole t&otilde;sine , s&uuml;nnita l&auml;rmigi - ah , see on ju N. N. , kes k&otilde;ik nii h&auml;sti m&otilde;istab ja kes laitusew&auml;&auml;rilisesse just nii kergeste ei anna : temale seda nii pahaks ei pandagi . 
 &Otilde;igem : tema elulaad on hea , nagu ta &otilde;ppimine hea , nagu tal head waimuanded on . 
 Tubli ametnik , auus inimene , m&otilde;istuse rikas seltskonna liige , m&otilde;istuse inimene , saab k&otilde;rget palka , on kindlaste kas kollane ehk sinine , ihu ja hingega , weel enam ihu hingega oma erakonna ajakangelase palaw auustaja ja kaitseja - ise aga selleks mitte ilmaski . 
 M&otilde;nikord ei m&otilde;tlegi ta see olla , teinekord aga - sest tema koht ei luba seda , koht , mil w&auml;ga , w&auml;ga hea palk on ja mis ta siis kaotaks ... 
 Neljas on koolmeistrite silmatera . 
 Ta on k&otilde;ige targem poiss koolis . 
 Ta m&otilde;istab kaugelt rohkem kui n&otilde;utakse . 
 Temas on &uuml;lej&otilde;ud . 
 Teda peetakse &ldquo;andeks&rdquo; . 
 See on nagu iseenesest m&otilde;ista , et ta k&otilde;ik teadma peab , mis k&uuml;sitakse . 
 Tema on talent . 
 On see wanematelt , on sugukonna p&otilde;line warandus , on ta temas koomeistri kiitustest &auml;rganud - l&uuml;hidalt , tema on waimuand , tema on talent . 
 See silmade elawus , see pilgu wangiw&otilde;te - auumeel , p&uuml;&uuml;d auus olla , wajutab n&auml;ole k&uuml;lget&otilde;mbawa jume - see himulik pilk &otilde;petuse ajal koomeistri n&auml;ol , mis k&otilde;nelejat hinge p&otilde;hjani l&auml;bi otsib - see on waimurikas koolipoiss . 
 Ta joob koolmeistri enesesse , ta on teine tema . 
 Ta joob iga &ldquo;ande,&rdquo; iga t&auml;htsama mehe &auml;ra nagu muna t&uuml;hjaks - miks ? 
 Enda w&auml;&auml;rtust tundes tahab ta &ouml;&ouml;lda : sinu ees on teine s&auml;&auml;rane , ehk tulewikus suuremgi . 
 Nendes peitub tulewiku ilmale palju maru , palju p&auml;ikest . 
 Rahutus , p&uuml;&uuml;d edasi , k&otilde;igist m&ouml;&ouml;da - juhib last , juhib meestki ! 
 Nendes , neljandates , on palju Napoleonisid warjul ... 
 Ettewaatust , kaswatajad , siin on tuled ! .. 
 Kui m&otilde;tted sind kisuwad kui purejad koerad ... 
 Kui m&otilde;tted sind kisuwad kui purejad koerad , ja kui nad su &uuml;mber kisendawad kui kiskjad koerad , siis kihuta nad julguse kepiga enesest eemale . 
 Sest nad on k&uuml;ll sinu m&otilde;tted , aga siiski mitte sinu m&otilde;tted : Neid on teised inimesed ja ajaraskused sinus liikuma pannud , nagu tuul merelained liikuma paneb . 
 Nad on neid lainetena liikuma pannud ja lained sinu peale saatnud . 
 Nad on ilma elu lained , neid on sinu peale saadetud , nagu k&uuml;ti koerad hirwe peale : 
 Kui m&otilde;tted sind kisuwad kui purejad koerad , siis kihuta nad kui koerad kepiga mineama !
 Pikergused , &uuml;marikud , s&uuml;damekujulised ja haralised , ilma mingisuguse kindla kujuta varjud k&otilde;ikusivad roosa kuivatuspaberiga kaetud laua ja raamatu valgete lehtede peal . 
 Suure vaevaga peasesivad p&auml;ikese kiired l&auml;bi aia paksu lehestiku ja kuueruutulise akna koolmeistri elutuppa . 
 Teine akna pool oli poikil lahti ; aiast tungis &uuml;hes ajutise tasase tuulehooga valmivate &otilde;unte , kirside ja pirnide magus l&otilde;hn sisse . 
 L&auml;bi paksu lehestiku ei olnud n&auml;ha , aga kuulda v&otilde;is , kuda eemal , aia taga v&auml;ljal adrasahk vahetevahel vastu kiva k&auml;rises ja piits l&auml;bi &otilde;hu vibisedes plaksus . 
 Koolmeister Tammem&auml;gi oli pea k&auml;e najale toetanud ja vahtis &uuml;ksisilmi lehestikku . 
 Kortsud otsaesisel ja kokkusurutud kulmud tunnistavad , et ta m&otilde;ttev&otilde;im pinevil t&ouml;&ouml;tab . 
 Kuhugi kaugele vaatas ta ega n&auml;inud lehtede varju peidetud &otilde;unu , mille pealmised pooled punasivad , rohelisi lehtede karvalisi pirnisid ega mustjaspruunisi kirsimarju . 
 Ka Saksa keele &otilde;pperaamatusse ei vaatanud ta ega tuletanud grammatika-seadusi meelde . 
 See k&otilde;ik oli kaugel temast &auml;ra , sest vahete vahel sosistas ta : &quot; Homme pead sa k&otilde;ik teada saama ... 
 Homme luban sulle ... k&otilde;ik . &quot; 
 Mis see pidi t&auml;hendama ? 
 K&otilde;ik ? 
 Homme pead teada saama ... 
 Ei olnud enam p&auml;ikest , ei olnud m&auml;ngivaid varjusid ei &auml;marat lehestiku alust , ei lehtede vahele peidetud puuvilja n&auml;ha ega k&uuml;ndjat aia taga kuulda , ei tulnud Saksa keele s&otilde;nad ega grammatika-seadused meelde . 
 See k&otilde;ik oli seda m&ouml;&ouml;da , kudas p&auml;ike alla poole vajus , kadunud , kuhugi kaugele sinasse ... 
 N&uuml;&uuml;d oli kuulda ainult s&otilde;nu : &quot; Homme pead sa k&otilde;ik teada saama . 
 Homme luban sulle ... k&otilde;ik . &quot; 
 Sellele j&auml;rgnes kirurgiline suudlemine , nad surusivad endid k&otilde;vaste teineteise vastu ja niisked , kuumad , pehmed huuled vintslesivad &uuml;ksteise vahel . 
 Veri aga oli meeletult soontes tormanud , neid purustada ja v&auml;lja tungida &auml;hvardades ja k&otilde;rvades kohisenud , nagu kevadine vesi j&otilde;es . 
 K&auml;ed pigistasivad &uuml;ht keha teise vastu , aga veel ei olnud need k&uuml;llalt teineteise ligi , veel k&otilde;vemini tahtsivad nad pigistada ... 
 M&otilde;istus kippus peast kaduma , ei saanud enam m&otilde;telda , ei tahtnudki enam m&otilde;telda , magus uimastus lagunes terves kehas laiale . 
 Maha oleks tahtnud langeda ja teda enesega &uuml;hes kiskuda . 
 Korraga t&otilde;mbas Luise omad kuumad huuled tema omadest eemale , v&otilde;ttis omad pehmed k&auml;evarred , mis nagu ussid tema keha &uuml;mber m&auml;ssinud , &auml;ra ja sosistas s&otilde;nu , mis verd veel kiiremini k&auml;ima sundisivad ja uimastust suurendasivad : &quot; Homme pead sa k&otilde;ik teada saama . 
 Homme luban sulle ... k&otilde;ik . &quot; 
 Mis t&auml;hendavad need s&otilde;nad ? 
 Mis t&auml;hendab see k&otilde;ik ? 
 Ja kui ta seda t&auml;hendab , kui ta teist t&auml;hendab , mis siis ? 
 Nagu &otilde;iget raudteed m&ouml;&ouml;da oli Tammem&auml;gi senini l&auml;inud , kus &uuml;ksteise ja pakkude k&uuml;lge needitud roopad rongi k&auml;igu-joone &auml;ra m&auml;&auml;ravad . 
 Ja &uuml;hesuguse kiirusega veereb j&auml;lle edasi . 
 N&uuml;&uuml;d aga oli ta p&otilde;lisesse metsa meelitatud . 
 Kahvatu , nagu elevandiluust n&auml;oga , punaste rubinikarva huultega , kelmikalt naeratavate silmadega , saleda , paenduva , nagu ussi kehaga n&auml;kineid oli teda &auml;ra n&otilde;idunud , oli teda uimastanud , enese j&auml;rele k&auml;ima sundinud , temale ikka veel rohkem anda lubades ... 
 Ja t&auml;na &otilde;htul oli ju n&auml;kineid temale k&otilde;ik lubanud anda , &otilde;nnekarika t&auml;ielt tema k&auml;tte ulatada . 
 K&otilde;rvad hakkasivad koolmeistril selle peale m&otilde;teldes j&auml;lle kohisema , nagu eila . 
 Ta litsus k&auml;e otsaesise vastu ja hingas raskeste ... 
 T&otilde;usis siis j&auml;rsku &uuml;les ja k&auml;is v&auml;ikeses toas m&otilde;ni kord edasi tagasi : raamatu riiulist eesriideni , mis &uuml;he jao v&auml;ikesest ruumist magamise toaks eraldas ... 
 Seal , selle eesriide taga s&auml;ngi peal olivad nad eila teineteist meeletult kaisutanud ja suudelnud . 
 Ja kudas nad sinna olivad saanud ? 
 Koolmeister m&auml;letab seda veel v&auml;ga h&auml;ste . 
 Saksa keele &quot; tund &quot; oli m&ouml;&ouml;das . 
 Nad olivad &uuml;hest ja teisest juttu ajanud , nagu alati ennemgi . 
 &Auml;marus oli juba toas , aed akna taga pime , l&auml;bi puie okste paistsivad punase eha lapikesed . 
 &quot; Ma pean koju minema &quot; , &uuml;tles viimaks Luise . 
 &quot; Ma saadan teid ... &quot; 
 Koolmeister v&otilde;ttis k&uuml;bara , vaatas siis otsides &uuml;mber ja astus eesriide taha palitut v&otilde;tma . 
 Kui ta parajaste k&auml;si varukatesse pistis , tundis ta , kudas keegi tal palitut avitab selga ajada . 
 &quot; Luise ! 
 Teie ! &quot; 
 &quot; Vabandage , et ma siia tulin . 
 Tahtsin vaadata , ega teie ei pahanda ? &quot; 
 &quot; Ei . &quot; 
 &quot; N&auml;ete , kui tore v&auml;ljavaade , roosipuhmas just akna all . &quot; 
 Nad seisivad teineteise k&otilde;rval akna juures . 
 S&uuml;da p&otilde;ksus koolmeistril k&otilde;vaste , nagu oleks ta midagi kartnud . 
 &quot; Teie s&uuml;da tuksub n&otilde;nda k&otilde;vaste , &quot; &uuml;tles Luise . 
 &quot; Olete haige ? &quot; 
 &quot; Ei . 
 See on niisama . &quot; 
 Koolmeistri heal v&auml;rises . 
 &quot; Andke , ma katsun teie pulssi . &quot; 
 &quot; Teil on palavik . 
 Jah , p&auml;ris t&otilde;este , &auml;rge naerge . &quot; 
 Luise pani k&auml;e koolmeistri otsaesise peale . 
 &quot; Pea on kuum . 
 Valutab ? &quot; 
 &quot; Ei . &quot; 
 &quot; Teie olete n&otilde;nda ise&auml;ralik . &quot; 
 Koolmeister t&otilde;mbas s&uuml;gavalt hinge , haaras Luise paremast k&auml;est kinni ja sosistas kirgliselt : &quot; Ma armastan teid . &quot; 
 Selle juures vaatas ta neiule n&auml;kku . 
 See oli silmad maha l&ouml;&ouml;nud , hingas kiireste ja n&auml;is midagi ootavat . 
 &quot; Luise , teie vaikite ? 
 Ma haavasin teid sellega ? 
 Teie olete pahane ? 
 &Uuml;telge ei ! &quot; 
 &quot; Ei , ma ei ole pahane . &quot; 
 Tormiliselt pigistas koolmeister neiu k&auml;sa . 
 &quot; Luise , minu Luise ! &quot; 
 Ja n&auml;hes , et Luise ikka veel nagu h&auml;belikult maha vahib , see t&auml;hendab : niisamati tunneb ja m&otilde;tleb , l&otilde;i koolmeister k&auml;ed tema &uuml;mber , surus ta enese k&otilde;rvale voodi servale istuma ja suudles teda j&auml;relej&auml;tmatult , tormiliselt ... 
 &quot; Sa oled minu peale pahane , Luise ? &quot; k&uuml;sis ta viimaks . 
 Nende &otilde;hetavad n&auml;od olivad &uuml;ksteise vastu . 
 &quot; Ei , miks ma pahane peaks olema ! &quot; 
 &quot; Sa m&otilde;tled minust halvaste ? &quot; 
 Luise naeratas : &quot; Ja mis sa minust v&otilde;id m&otilde;telda ? &quot; 
 &quot; Ma tahtsin sulle ammu &uuml;telda , et sind armastan , &quot; r&auml;&auml;kis koolmeister , k&auml;tega k&otilde;vaste palava keha &uuml;mbert kinni hoides ja seda ennast vastu surudes . 
 Luise t&otilde;stis koolmeistri pea &uuml;les , pani k&auml;ed kaela &uuml;mber , vaatas talle natukene aega silmadesse , nii armsalt , nii meelitavalt , nii t&otilde;otavalt . 
 Ja vajutas siis huuled koolmeistri huultele , k&otilde;vaste , palju kordasid . 
 &quot; Luise , mis sa teed ? &quot; sosistas koolmeister . 
 &quot; Sa m&auml;ngid minuga ! &quot; 
 Luise aga suudles teda veel kirglisemalt , veel k&otilde;vemini pigistas teda enese ligi . 
 Nii uimastavat viina , nii m&otilde;istust-r&ouml;&ouml;vivat jooki ei olnud koolmeister maitsenud . 
 See purustas k&otilde;ik tundmuste tammid , see ujutas m&otilde;istusemaa &uuml;le . 
 K&otilde;ik , k&otilde;ik oli ta valmis tegema . 
 Oma hinge&otilde;ndsuse , oma aususe oleks ta heameelega &auml;ra annud , et seda karikat t&uuml;hjaks juua , kui aga lubatakse ... 
 &quot; Luise , sa armastad mind , &quot; sosistas ta , kui v&auml;he vaba oli , see ei kestnud aga kaua , siis m&auml;ssisivad uuesti kuumad , v&otilde;imsad huuled tema omade &uuml;mber ja tungisivad nende vahele . 
 Nad pidivad m&otilde;lemad s&auml;ngi peale pikali langema , seal vabastas ennast j&auml;rsku neiu tema k&auml;te vahelt . 
 Koolmeister vahtis natuke aega kohmetult neiu otsa . 
 Siis t&otilde;usis &uuml;les ja v&otilde;ttis ta uueste kinni . 
 &quot; Luise , sina ei tohi &auml;ra minna , ma ei lase . 
 Sa oled pahane minu peale , sa ei tule enam tagasi ... &quot; 
 &quot; Ei ole pahane ... &quot; koolmeister unustas j&auml;lle enda ja hakkas neidu meeletult suudlema . 
 Ta tahtis teda enese k&otilde;rvale t&otilde;mmata , aga neiu suudles teda ise paar korda s&uuml;damelikult ja sosistas siis : &quot; Homme pead sa k&otilde;ik teada saama . 
 Homme luban sulle ... k&otilde;ik . &quot; 
 Sellele j&auml;rgnes suudlemine ... 
 Kui koolmeister praegu selle k&otilde;ige peale m&otilde;tles , k&auml;isivad kuumad hood tal kehast l&auml;bi , ta elas seda k&otilde;ike veel kord &uuml;le . 
 Aga mis m&otilde;tles ta s&otilde;nade all : Homme pead sa k&otilde;ik teada saama . 
 Homme luban sulle ... k&otilde;ik ! 
 Koolmeister ei julgenud selle k&otilde;ik all ometi k&otilde;ike m&otilde;elda . 
 Ehk kuigi tal vahete vahel m&otilde;te peast l&auml;bi vilksatas , peletas ta selle l&auml;hemal silmapilgul minema . 
 Halba ei tohtinud ta sellest , keda n&otilde;nda armastas , arvata . 
 Aja jooksul , mil ta juba Luiset armastas , oli temasse nagu p&otilde;letavat elektrit kogunud , mis teda n&uuml;&uuml;d purustada &auml;hvardas . 
 Akna all &otilde;unapuu rohelise lehestiku seest paistsivad valmis &otilde;unad , punased , roosad . 
 Need on valmis , ootavad noppimist , muidu langevad nad maha . 
 Aeg on t&auml;is ... 
 &quot; Ja kui ta peaks t&otilde;este k&otilde;ik ... &quot; m&otilde;tles koolmeister ega julgenud edasi minna . 
 Tasane tuulehoog k&auml;is aia puudest l&auml;bi ja pani lehed tasa sahisedes v&auml;risema . 
 P&auml;ike l&auml;ks ikka punasemaks , ikka tulekarvalisemaks . 
 Koolmeister vajutas &uuml;he k&auml;e s&uuml;dame , teise otsaesise peale ja k&auml;is toas kiireste edasi tagasi , vahetevahel kella peale pilku heites . 
 Nad istusivad teineteise k&otilde;rvale , Luise leidis ennast aga varsti koolmeistri s&uuml;lest . 
 Nagu inglit hoidis ta valges riides saledat neidu oma k&auml;te vahel , vaatles tema &otilde;rna punaga kaetud palet , silmi , ilusa v&otilde;lviga otsaesist , mille peale juuksesalgad olivad langenud . 
 Ja see armastab sind . 
 Ei , see &otilde;nn on liiga suur ! 
 Ta ei armasta sind , ta m&auml;ngib ainult sinuga ! m&otilde;tles koolmeister iseeneses . 
 N&uuml;&uuml;d on see &otilde;nn sinu k&auml;te vahel . 
 Sa ei lase seda &auml;ra minna , ennem lased oma k&auml;ed &uuml;hes &auml;ra kiskuda ! 
 &quot; Luise , t&auml;na peab k&otilde;ik meie vahel selgeks saama , k&otilde;ik , ma ei suuda n&otilde;nda edasi elada ! 
 Sa pead k&otilde;ik teada saama , mis ma selle paari kuu jooksul , kui mulle Saksa keele tundisid andsid , &uuml;le olen elanud : Ma olen see aeg sind armastanud ! 
 Ma olen iga silmapilk ainult sinu peale m&otilde;telnud . 
 Aga mis ma sellest sulle r&auml;&auml;gin . 
 Sa tead isegi . 
 Ja t&auml;nane p&auml;ev . 
 Kudas ma &otilde;htut ootasin , ja sind ... 
 T&auml;na , t&auml;na pean ma teada saama ! 
 Luise , &uuml;tle mulle , &uuml;tle mulle , armastad sa mind ? &quot; 
 Luise ei vastanud midagi . 
 Nagu meelitav mere s&uuml;gavus paistis tema silmadest , s&uuml;gavus , mis meelitab ja enesesse uputada tahab . 
 &quot; Luise , &uuml;tle , &auml;ra piina mind ! &quot; 
 Vastuse asemel l&otilde;i Luise oma &uuml;margused k&auml;sivarred , nagu ussid koolmeistri kaela &uuml;mber ja vaatas talle n&otilde;idudes , h&uuml;pnotiseerides silmi . 
 See oli vastus . 
 Silmade s&uuml;gavusesse oli vastus kirjutatud . 
 Ja kui Luise korraga oma huuled ette poole vajutas , koolmeistri omadele l&auml;hemale , siis k&auml;is ta vastus nagu p&otilde;letav , uimastav kihvt koolmeistrist l&auml;bi , kes n&uuml;&uuml;d mitte enam huultega , vaid terve kehaga enesesse uimastust imes . 
 Viimaks kuulis ta suudlemise vahel sosistamist : &quot; Mina ... armastan ... sind ... &quot; 
 Nagu taputaim m&auml;ssis ta ennast koolmeistri &uuml;mber , langes tema p&otilde;lvedelt maha , aga hoidis k&auml;tega tema kaela &uuml;mbert kinni ja surus rinna k&otilde;vaste koolmeistri rinna vastu . 
 &quot; Sul on n&otilde;nda halb . &quot; 
 &quot; Ei , lase mind alla ... &quot; sosistas Luise ja suudles j&auml;relej&auml;tmatult koolmeistrit . 
 Selle m&otilde;tted ei t&ouml;&ouml;tanud enam . 
 K&otilde;ik oli kadunud , ainult himu , p&otilde;letav , m&auml;ssav himu oli soontes . 
 K&otilde;vaste pigistas ta neiu oma k&auml;te vahele ja kandis kiireste eesriide taha . 
 Kui ta aga ise Luise k&otilde;rvale tahtis istuda , t&otilde;usis see &uuml;les , vabastas k&auml;ed ja v&otilde;ttis nendega koolmeistri omadest tugevaste kinni . 
 &quot; Kelleks sa mind pead ? &quot; 
 See k&auml;is nagu kainestav k&uuml;lmevee juga &uuml;le koolmeistri . 
 &quot; Mis sa m&otilde;tled minust ? &quot; p&auml;ris Luise &auml;gedalt . 
 &quot; Luise , anna mulle andeks ... ma ei m&otilde;tle sinust halvaste ... anna andeks ... sa meeldid mulle nii v&auml;ga ... ma olen oma m&otilde;istuse kaotanud ... saa aru ... 
 Ma ei m&otilde;telnud ... &quot; 
 Koolmeister sai aru , et ta , v&otilde;ib olla , parandamata vea on teinud . 
 Kudas julges tema vallavanema k&otilde;rgest koolitatud uhke t&uuml;trega niiviisi &uuml;mber k&auml;ia ! 
 Kellele isegi studeerinud mehed aukartusega l&auml;henevad , nagu mineval aastal basaril kiriku juures n&auml;ha v&otilde;is . 
 Uimastav kirg hakkas pikkamisi &auml;ra aurama . 
 Ta vahtis aknast v&auml;lja poolpimedasse aeda . 
 Luise hoidis ikka veel tema k&auml;test kinni . 
 Miks ta &auml;ra ei l&auml;he ? 
 Miks ta teda ei s&otilde;ima ? 
 H&auml;bemataks , tooreks , naisterahvaste v&otilde;rgutajaks ? 
 Midagi ei &uuml;tle ta . 
 Koolmeister p&ouml;&ouml;ras silmad akna poolt &auml;ra ja vaatas otse enese ette : Luise k&otilde;rge rind t&otilde;usis ja vajus kiireste , s&uuml;da l&otilde;i nagu midagi oodates : tuks , tuks , tuks . 
 &quot; Sina lollikene . 
 &Auml;ra ole n&uuml;&uuml;d niisugune ... 
 Ma ei ole sugugi sinu peale pahane , &quot; &uuml;tles Luise , istus voodi &auml;&auml;re peale koolmeistri k&otilde;rvale ja pani k&auml;e tema kaela &uuml;mber . 
 &quot; Ma tahtsin sind ainult proovida . 
 Ma tean , et sa aus ja m&otilde;istlik oled ... 
 Sina &auml;ra ole n&uuml;&uuml;d n&otilde;nda t&otilde;sine . 
 Lepime &auml;ra ... &quot; 
 Koolmeister tundis m&otilde;lemaid k&auml;sa oma kaela &uuml;mber ja j&auml;lle voolas m&otilde;istust r&ouml;&ouml;viv joovastus neiu huultelt tema omadesse . 
 Et kibedust unustada mis Luise ootamatad uhked s&otilde;nad &auml;ratanud , pigistas ta teda k&otilde;vemini kui enne enese ligi , suudles huultele , palgele , silmade ja otsaesise peale . 
 Ja j&auml;lle k&uuml;sis ta : &quot; Luise sa ei m&auml;ngi minuga ? &quot; 
 &quot; Ma &uuml;tlesin , et sind armastan . 
 Sina ... usu mind . &quot; 
 Ja kui koolmeister suudlemist j&auml;rele j&auml;ttis ja v&auml;he eemale tahtis istuda , pigistas Luise teda enese ligi , kiskus enesega &uuml;hes ... kuhu , seda ei teadnud enam koolmeister , ta sai n&uuml;&uuml;d Luise eilastest s&otilde;nadest aru . 
 Miks ta ei keela mind ? 
 Ta armastab mind nii meeletult ... 
 Aia puud ei lasknud punakat ehavalgust tuppa tungida . 
 Toas oli saladuslik pime &auml;marus . 
 Vaevalt n&auml;givad nad teineteist . 
 Aga nad tundsivad , kudas kuuma iha teineteise k&uuml;lge hakkas . 
 &quot; Luise , sa oled minu ... ! &quot; sosistas koolmeister ... 
 &ast; &ast; &ast; 
 Koolmeister oli kummuli voodi peale lasknud ja n&auml;o padja sisse peitnud . 
 Ta kuulatas ja ootas p&otilde;nevusega , ootas k&auml;ttetasumist , k&otilde;ige v&auml;hemalt noomimistki . 
 Kui aga seda ei tulnud , arvas ta , et Luise meeleheitmises tardunud on ehk nutab . 
 Seda teha iga neiu niisugusel korral , oli koolmeister kuulnud . 
 Ta tahtis isegi oma teo kahjatsemiseks nutta , aga selleks polnud praegu sugugi kohast meeleolu . 
 Kirgede m&auml;ss oli vaikinud ja veri voolas soontes pikkamisi , rahulikult , nagu vesi , mis tammi eest maha murdnud ja laia j&otilde;es&auml;ngi m&ouml;&ouml;da vabalt edasi v&otilde;ib voolata . 
 Aga Luise peaks ometi nutma , kahjatsema , k&auml;sa ringutama . 
 K&otilde;rgelt kaldalt on ta alla pimedasse s&uuml;gavusesse kistud , kust v&otilde;imata on j&auml;lle v&auml;lja peatada . 
 Pea kohal on t&uuml;kikene hele-sinist taevast , aga ainult t&uuml;kikene . 
 K&otilde;rged rohelised puud kasvavad kaldal ja kuristiku n&otilde;lvakul imeilusad tuhandav&auml;rvilised lilled , nende kohal lendlevad liblikud ... 
 Lillesid otsides , nende uimastavat l&otilde;hna sisse hingates ei panda &auml;kilisi s&uuml;gavuse seinasid t&auml;hele . 
 &Uuml;leval kuristiku serval jalutajad n&auml;itavad alla langenute peale n&auml;puga ja hirvitavad - kuni ise kollaseid liblikuid taga ajades ja tulipunasid &otilde;isi otsides ka alla langevad .
 Ja mehed rutasivad edasi . 
 J&auml;nes , kes jala r&auml;ndajaid n&auml;gi , pidas hinge kinni ja litsus pikkad k&otilde;rvad &otilde;ige selja vastu . 
 Aga kui ta n&auml;gi , et nad teda t&auml;helegi ei pannud , siis ei saanud ta &uuml;mmargune rumal p&auml;&auml; sugugi aru , mis need inimesed vaiksel &ouml;&ouml;sel otsivad . 
 &Ouml;&ouml; linnukene sirtsus oksal ja noomis neid : &Auml;rge minge , &auml;rge minge . 
 Aga meeste meeles m&otilde;lkusivad suured m&otilde;tted ja nad t&otilde;ttasivad neid t&auml;ide saatma . 
 Mehed t&otilde;ttasivad veel t&uuml;ki aega l&auml;bi soose maa . 
 Siis hakkas maa k&otilde;rgemale t&otilde;usma ja siin kasvasivad juba suured toredad kuused , harva trehvas silm m&otilde;nda tamme n&auml;gema , kelle paksud lehed &ouml;&ouml; rahus vaikselt suikusivad . 
 Ikka t&otilde;usis ma k&otilde;rgemale ja tammed l&auml;ksivad suuremaks , kuninglikumaks . 
 V&auml;gevalt sirutasivad nad omad tugevad harud k&otilde;ige nelja tuule poole , nagu oleks nad tahtnud kogu allpool seisjat metsa oma v&auml;geva varju ja kaitse alla v&otilde;tta . 
 Viimaks kadusivad muud puud &auml;ra ja k&otilde;rge koha p&auml;&auml;l seisis tugev tamm tamme k&otilde;rval . 
 &quot; Soh oleme siin , &quot; &uuml;tles vanake higi &auml;ra p&uuml;hkides ja laksutas k&auml;si . 
 Igal pool p&otilde;&otilde;saste varjul hakkas liikuma ja siit s&auml;&auml;lt tulivad inimesed mitme kaupa kahe mehe juurde . 
 Keegi tulija ei tulnud t&uuml;hja k&auml;ega , &uuml;ks kandis &uuml;ht teine teist endaga &uuml;hes ja j&auml;ivad meeste ette seisma . 
 Vanakese n&auml;u &uuml;le k&auml;is r&otilde;&otilde;mu l&auml;ige , kui n&auml;gi , et inimesi n&otilde;nda rohkesti oli tulnud . 
 &quot; Aga miks uinuvad jumalad meie ohvri &otilde;htul , &quot; &uuml;tles vanake &uuml;les tammede poole vaadates , millede ladvad rahulikult liikumata vagusi olivad , &quot; kas pole need ohvrid neile meelej&auml;rele . &quot; 
 &quot; Ma kuulen eemalt kohinat &quot; &quot; Soh , jumalad tulevad vististi siia , see on muidugi nende tiibade kohin . 
 Mul on vanad k&otilde;rvad , ma ei kuule enam h&auml;sti , aga sa oled erk , kui terava ninaga rebane . &quot; 
 Pea j&otilde;udis tugev tuule hoog siia . 
 M&auml;e veerul pani ta kuused vankuma ja nad kummardasivad omad ladvad m&auml;e poole , kus praegu hulk rahvast viibis . 
 &quot; Suured jumalad on meie ette v&otilde;ttega rahul , &quot; &uuml;tles vanake . 
 &quot; Ma kuulen kohinast nende h&auml;&auml;li ja nad lubavad rahvale abiks olla . &quot; 
 Tulge , l&auml;hme p&uuml;hale m&auml;ele . 
 Jumalad tulivad praegus sinna . 
 Kuulete seda kohinat , mis nende tulek s&uuml;nnitas , ja teie s&uuml;damed auustagu nende v&auml;gevust , kellede ees saja aastased puud omad p&auml;&auml;d painutavad . 
 Tulge pange omad anded nende ette , k&uuml;ll ma siis kuulen , mis nad teile minu l&auml;bi r&auml;&auml;givad . 
 &quot; Neid s&otilde;nu &uuml;tles vanake selgelt , pikkamisi ja n&uuml;&uuml;d l&auml;ks ta isi &uuml;les m&auml;ele , kuna inimeste rong aukartuses , vait olles , talle j&auml;rele k&auml;is . 
 Ikka suuremate hoogudena tuli tuul alt &uuml;les m&auml;ele ja pani tammede lehed kahisema ja kohama . 
 N&uuml;&uuml;d l&auml;ks rahvas k&otilde;ige k&otilde;rgema platsi p&auml;&auml;le , mis pea ringi ajaga sisse oli piiratud . 
 Keskel k&otilde;rgustiku kasvas tihe tammede salk . 
 Need olivad ilusad lihavad noore p&auml;ralised puud . 
 Ainult &uuml;ks p&ouml;&ouml;ratu j&auml;me , konarlise koorega , t&auml;is l&otilde;hesid ja pragusid , tamm oli nooremate puude keskpaigas . 
 Ta n&auml;is &otilde;iguse p&auml;rast nagu isa laste hulgas olevat , sest juba ta tihe kroon oli l&auml;bi paistja ja ta j&auml;medad , &uuml;li tugevad arud , olivad paksu halli samblaga &uuml;leni kaetud , mis tuule k&auml;es narmendas . 
 Selle tamme alla oli lai kivi toodud , kuna tamme sisse , pragudesse , mis mitmest kohast pool m&auml;danenud ja ilma kooreta oli , tugevad varnad olivad taotud . &quot; 
 Toode oma ohvrid ja anded siia , &quot; &uuml;tles vana mees inimestele . &quot; 
 Kellel liha , leiba , v&otilde;id , piima v&otilde;i muud selle sarnast on , see pangu see v&auml;geva Taara tamme alla kivile , aga kellel riiet , villu , n&ouml;&ouml;ri otsa k&ouml;idetud kala , v&otilde;i muud sellesarnast on , see riputagu seda suure Taara tamme k&uuml;lje p&auml;&auml;le , kuhu selletarvis varnad on sisse l&ouml;&ouml;dud . 
 &quot; Pea korjas suur hunnik andeid kivile kokku ja niisama oli tamm varsi k&uuml;ljel rippuvate asjade alla varjatud . 
 Seni kui rahvas andeid pani , palus vana mees ees , kuna Peeter talle tugevasti j&auml;rele luges . &quot; 
 Taara t&otilde;sta meid , Uku hukka neid - jumalad v&otilde;tke meie andeid ja andke meile abi . 
 Tooge tulu meie t&ouml;&ouml;le , puhuge meist puudus eemale ; kosutage v&auml;ljal k&otilde;rt - kaunistage karjamaal karja . 
 Andke meile armu , et meie enam ei hirmu - p&auml;&auml;stke meid pea piinajate k&auml;est , tulge isi tagasi tammikusse elama . 
 Tuksugu tuisates soontes j&auml;lle veri , et vabadus meile tagasi tuleks ja meie maa j&auml;lle &otilde;nnelikuks saaks . 
 &Otilde;nnista Uku meid ja hukka neid . 
 Taara aita meid , aga tapa neid . 
 &quot; Vanake vaikis . 
 Inimesed kuulsivad s&uuml;gavasti kummardades vana mehe s&otilde;nu ja &uuml;leval p&auml;&auml; kohas kohises tugev tuul tammede k&auml;harates latvades . 
 &Uuml;mber ringi vaikne &ouml;&ouml; . 
 Tore , p&uuml;halik , suurep&auml;raline tund . 
 Ka vanakese maha rusutud vaim sai uut elu , ta silmades s&auml;ras h&auml;&auml; lootus ja suur julgus . &quot; 
 Suurtel jumalatel ja v&auml;gevatel vaimudel on h&auml;&auml; meel , et te ' nii hulgani olete t&auml;na siin kokku tulnud . 
 P&auml;evad liginevad kiiresti , mil meie orja ahelad maha raputame ja j&auml;lle priid oleme . 
 Kas on juba k&otilde;ik rahvas s&uuml;damega meie endiste jumalate juurest tagasi tulnud ? 
 &quot; &quot; Arva m&otilde;ned &uuml;ksikud auustavad veel risti usu Jumalat , aga nad kardavad ka meie jumalaid ja teadvad seda , et sina nende jumala teener oled . 
 &quot; &quot; See on h&auml;&auml; , p&auml;evad liginevad , &quot; siis lisas ta nagu enesele juurde , &quot; k&uuml;lab mina ehk ka veel saan kallist vabadust oma rahva seas maitseda . 
 &quot; Seda m&otilde;teldes t&auml;itis magus lootus nii v&otilde;imsalt vanakese rinda , et ta hulgal ajal ei raatsinud h&auml;&auml;dest m&otilde;ttekujutustest lahkuda . 
 S&auml;&auml;l ligines &uuml;ks naene rahva seast kulutarga ja Peetri juurde , kuna ta enese j&auml;rele noort naesterahvast t&otilde;i . &quot; 
 Mis on su soov , Reet ? 
 &quot; k&uuml;sis vanake , sest ta tundis Peetri ema &auml;ra , &quot; ja kes on see , keda sa enese j&auml;rel siia tood ? 
 &quot; &quot; See on &uuml;ks t&uuml;tarlaps , &quot; r&auml;&auml;kis Reet , &quot; kes sinu juurest pelgupaika otsib . 
 Herra viha kiusab teda taga . 
 &quot; N&uuml;&uuml;d n&auml;gi Peeter ka noort naesterahvast ja ta vaatas aineti . 
 &Auml;kitselt k&auml;is v&auml;rin noorest mehest l&auml;bi , sest ta tundis &auml;ra , et see Mari oli , Mari , kes teda oli &auml;ra p&otilde;lganud . 
 Ta oli t&uuml;drukut p&uuml;&uuml;dnud &auml;ra unustada , aga n&uuml;&uuml;d tulivad vanad m&auml;lestused mitmekordse j&otilde;uuga tagasi . 
 Ka vanamees vaatas noort naesterahvast , kes talle n&auml;is t&auml;iesti tundmata olevat . &quot; 
 Kas sa tunned seda noort naesterahvast ? 
 &quot; k&uuml;sis kulutark Peetri k&auml;est . &quot; 
 Jah , &quot; &uuml;tles noormees , kuna ta h&auml;&auml;l &auml;rrituse ja argtuse p&auml;rast v&auml;rises . &quot; 
 See on Mari . 
 &quot; N&uuml;&uuml;d tuli vanamehele k&otilde;ik meelde ja ta n&auml;u &uuml;le lehvis ise&auml;raline h&auml;&auml;meeleline naeratus . &quot; 
 Sooh , &quot; venitas ta pikkamisi , &quot; meie v&otilde;ime sulle lapsukene varju anda , aga sina t&auml;na suuri jumalaid , kes sind nende k&auml;est p&auml;&auml;stnud . 
 Su ilus n&auml;gu on nad vist liiga rahutumaks teinud . 
 T&otilde;id sa ka andeid meie jumalatele ? 
 &quot; &quot; Ei , &quot; &uuml;tles neiu tasa , kartlikult , &quot; ma usun kolmainu Jumala - Isa , Poja ja p&uuml;ha Vaimu sisse . 
 &quot; Vanamehe n&auml;u &uuml;le k&auml;is viha joon , aga ta j&auml;i rahuliseks . &quot; 
 Kenad on need Jumalad , &quot; r&auml;&auml;kis vanamees , &quot; nagu sa &uuml;tled &uuml;ks Isa , teine Poeg ja kolmas koguni Vaim . 
 Sa usud neid k&uuml;ll , aga nad ei suuda sind su vaenlaste k&auml;est p&auml;&auml;sta . 
 Meie riisujatele , r&otilde;hujatele , v&otilde;ib see risti Jumal h&auml;&auml; k&uuml;ll olla , aga meie rahva h&auml;da vastu on ta k&otilde;rvad kurdid . 
 Kas sa lapsuke ei kuule kohinat p&uuml;hade puude latvades , see on jumalate h&auml;&auml;l ja nad kutsuvad sind . 
 &quot; &quot; Ei see pole midagi muud kui kevadine tuul , mis tamme latvades kohiseb , &quot; r&auml;&auml;kis Mari , &quot; &uuml;ks ainus v&auml;gev Jumal on , kes k&otilde;ik loonud : Maailma , selle tuule , mis s&auml;&auml;l kohiseb , ja need tammed ja ... 
 &quot; &quot; Pea suu , ninatark t&uuml;druk , &quot; kisendas vanake vihaselt &quot; kes on sind kutsunud suuri jumalaid teotama . 
 Uku l&ouml;&ouml;b sind silmapilgul noolega puruks . 
 &quot; &quot; Ei ma karda Ukut , ma usun Jumala k&otilde;igev&auml;gevama yaeva ja maa Looja sisse . 
 Ma palun , j&auml;tke Teiegi k&otilde;ik ebajumalate teenistus maha ja kummardage Kolmainsust . 
 &quot; &quot; Vait , teotaja , meie ei taha su juttu kuulda . 
 Meie juurest sa varju ei leia - sa pead nuheldud saama . 
 &quot; &quot; Nuhtlus niisugusele , kes meie jumalaid teotab , &quot; h&uuml;&uuml;dsivad mitmed rahva hulgast . &quot; 
 Kahetse omi s&otilde;nu , &quot; &uuml;tles vanakene , &quot; ja luba edespidi meie rahva endiseid jumalaid j&auml;lle kumardada ja neile ohvreid tuua . 
 Siis ehk lepivad jumalad veel sinuga ja meie v&otilde;ime sulle andeks anda , sest et piinajad su m&otilde;istuse on rumalaks teinud . 
 &quot; &quot; Ei - ma olen ikka elavat Jumalat teeninud , ega taha n&uuml;&uuml;dgi surnuid ebajumalaid teenida . 
 P&ouml;&ouml;rge ka teie elava Jumala poole . 
 Ta annab abi . 
 &quot; Neiu &uuml;telus kostis julgelt , tasaselt . 
 K&otilde;ik kuulsivad ometi seda ja see pani mitmed j&auml;rele m&otilde;tlema . &quot; 
 Rahvas , kas teie sellega rahul olete , et see t&uuml;druk , kes isandate juurest siia on jooksnud , v&otilde;ib meie jumalaid n&otilde;nda teotada . 
 Jumalad on vihased , kuulge , kuidas kohin kostab . 
 &quot; Neid s&otilde;nu r&auml;&auml;kis vanamees k&otilde;va h&auml;&auml;lega ja vali tuul k&otilde;igutas tammede latvu . &quot; 
 Ei , &quot; h&uuml;&uuml;dsivad inimesed . &quot; 
 Ta peab nuheldud saama . 
 &quot; &quot; Jah , &quot; &uuml;tles vanamees - &quot; ta on rasket nuhtlust teeninud ja kui meie mitte jumalaid ei lepita , v&otilde;ib selle k&otilde;lvatu l&auml;bi jumalate viha meie p&auml;&auml;le tulla . 
 &quot; &quot; Mis s&auml;&auml;l muud - anname ta enda jumalatele ohvriks . 
 &quot; Vanamehe silmis l&auml;ikisivad metsikud pilgud . &quot; 
 T&otilde;si , &quot; &uuml;tles vanamees halastamatalt . &quot; 
 Enne kui siin maal priius ja vabadus oli valitsenud , elanud Laulun&otilde;mme j&otilde;es v&auml;gev vaim , kes oma rahvast alati rikkalikult &otilde;nnistanud . 
 N&uuml;&uuml;d on see vaim vihane ja saadab alati viletsust meie maale . 
 Minge visake see t&uuml;druk sinna j&otilde;kke , sellest tunnevad k&otilde;ik jumalad ja v&auml;gevad vaimud h&auml;&auml;d meelt . 
 Mitmed mehed tulivad &uuml;les poole ja sirutasivad k&auml;ed t&uuml;druku j&auml;rele . 
 &quot; Issand halasta mu p&auml;&auml;le , nad meeletumad ei tea omas m&auml;ratsemises , mis nad teevad ! &quot; h&uuml;&uuml;dis Mari s&uuml;dant l&otilde;hestavalt . 
 &Auml;kitselt kargas Peeter Mari ette ja &uuml;tles : &quot; Igal &uuml;hel l&ouml;&ouml;n ma p&auml;&auml; puruks , kes julgeb Mari k&uuml;lge k&auml;si pista . 
 Meie jumalad on ju siis niisama vere j&auml;nulised , kui meie r&otilde;hujadgi , kui nad sest h&auml;&auml;d meelt tunnevad , et meie selle t&uuml;druku j&otilde;kke viskame . &quot; 
 &quot; Poiss , eest &auml;ra , &quot; h&uuml;&uuml;dis vanake . 
 &quot; Jumalad pole sinuga rahul , sest sa hoiad poole s&uuml;damega nende poole . 
 Siia , mehed - siduge ka see poiss , keda teie alati minu seltsis olete n&auml;inud , kinni . 
 See on jumalate tahtmine ja p&auml;rast &uuml;tlevad nad , mis me ' poisiga peame tegema . &quot; 
 Mehed astusivad ligemale , aga kellegil polnud himu Peetri rusikate tugevust proovima minna . 
 Oma k&uuml;la meestel oli k&otilde;igil veel meeles , kuidas Peeter enne tulise hobuse ratsutitest kinni hoidis , nagu lamba talle , ja kusgil poissi ei leidunud , kes ta k&auml;te all oleks p&uuml;sinud vastu seista . 
 Mehed j&auml;ivad parajasse kaugusse seisma . 
 Peetril oli h&auml;&auml; teivas peos ja ta silmitses taha poole . 
 Nende selja taga seisis aed , mis ta isi oli hiljuti seia teinud , nii ei v&otilde;inud siit v&auml;lja p&auml;&auml;seda . 
 Aga tal oli h&auml;&auml; meel , et ta praegu Marit kaitses , sest kohe esimesest silma pilgust saadik t&otilde;usis ta sees m&otilde;te , et Mari , armastusest aetud , teda siit &uuml;les otsis . 
 &quot; Poisike , &auml;raandja , petis , &quot; t&auml;histas vanamehike l&otilde;pmata vihas , &quot; sa tahad minu ja jumalate vastu panna . 
 Vilets &auml;raandja . 
 Ma t&otilde;mban isi su k&auml;ed kinni . &quot; 
 Ja vanamees hakkas nooremehe poole tulema . 
 &quot; &Auml;ra tule , vana vere j&auml;nuline metsloom ! &quot; h&uuml;&uuml;dis Peeter , &quot; ma l&ouml;&ouml;n su petise p&auml;&auml; puruks . &quot; 
 Ja Peeter t&otilde;stis &auml;hvardades teiba &uuml;les . 
 &quot; Astuge ligi , &quot; k&auml;skis kulutark teisi , &quot; &auml;rge kartke , v&otilde;i jumalad valavad oma viha teie p&auml;&auml;le . &quot; 
 Mehed nihkusivad l&auml;hemale . 
 &quot; Kuulge - rutake , saksad tulevad , &quot; h&uuml;&uuml;dis &uuml;ks hingetult juurde joostes . 
 &quot; Oh neid on palju - kes j&otilde;uab see p&auml;&auml;stku ennast . &quot; 
 Eemalt metsast kuuldus oksade ja puude ragin , isegi &uuml;he hobuse hirnumine kuuldus &uuml;sna l&auml;hedal . 
 Vanamees keeris &uuml;mber ja Peetrit piirajad mehed ehmatasivad nii , et keegi s&otilde;na suust v&auml;lja ei saanud . 
 &quot; Mari , sa armastad mind nagu ennegi , v&otilde;ta mu kaelast kinni ja anna mulle suud . 
 Siis p&otilde;geneme ja ma tahan sind niisama hoida , kui oma elu . &quot; 
 Noormees tahtis neiut suudelda . 
 Neiu kiskus ennast ta k&auml;est lahti . 
 &quot; Miks - sa armastad mind . 
 Su s&uuml;da j&auml;nutab ju armastuse j&auml;rele , et mind &uuml;les otsisid ? &quot; 
 Nooremehe s&uuml;da peksis rindus ja ta ei suutnud teiste segadusi t&auml;hele panna . 
 &quot; Ei , Peeter - ma ei armasta sind , Arvid Erbenstein on minu peigmees - tema p&auml;ralt olen ma . &quot; 
 &quot; So ... &quot; 
 R&uuml;&uuml;tlid kihutasivad m&auml;ele ja piirasivad p&uuml;ha tammiku sisse . 
 &quot; J&auml;e siis siia , &quot; &uuml;tles Peeter l&otilde;pmata kibedusega . 
 H&uuml;ppas &uuml;le aja ja p&otilde;genes tihnikusse . 
 Keegi oli r&uuml;&uuml;tlitest seda t&auml;hele pannud - vali pauk k&otilde;las ja noormees kukkus prantsatades maha . 
 P&uuml;ssi kuul oli seljast l&auml;bi s&uuml;damesse l&auml;inud . 
 Natukese aja p&auml;rast kohises tammik endist moodi , aga &uuml;htegi elulist hinge polnud siin . 
 M&otilde;isnikud olivad nad kinni sidunud ja ratsapiitsadega pekstes aeti see kari Kiiguste m&otilde;isa . 
 XVI . 
 Kiiguste herra Otto von L&ouml;venberg tahtis ebajumalate kumardajaid kangesti ja nii valjusti karistada , et keegi enam selle p&auml;&auml;le ei julge m&otilde;telda . 
 Sellep&auml;rast kostis talli juurest vingumine ja kisendamine hommikust &otilde;htuni ja m&otilde;isa sulaste k&auml;ed j&auml;ivad pekstes rammaks . 
 Kes keret&auml;ie k&auml;tte sai , see l&auml;ks Hadi herra ette ja see v&otilde;ttis siis mehe hinge alles k&auml;sile . 
 Herra Had oli elava vaimuga mees , sellep&auml;rast oskas ta l&auml;bi piitsutatud talupojale niisugusid lugusid kuradist ja p&otilde;rgust r&auml;&auml;kida , kuhu iga ebajumala kummardaja minna , nii et auuv&auml;&auml;rilisel Hadil eneselgi ihukarvad tasahilju kerkisivad . 
 P&auml;rast seda palus Had p&uuml;ha &quot; Issa meie &quot; palve l&auml;bi , mida vaene patune talupoeg j&auml;rele luges . 
 &quot; Kui sa kolme p&auml;eva p&auml;rast seda palvet ei m&otilde;ista , &quot; &uuml;tles Hadi herra , &quot; siis saab su nahk maha peksetud . 
 K&uuml;ll te kangekaelsed siis Jumala p&uuml;ha palve &auml;ra &otilde;pite . &quot; 
 Rahva rumaluse p&auml;&auml;le oli herra Had vihane , aga veel vihasem oli Had sellep&auml;rast , et orjad ei tahtnudgi l&otilde;ppeda ja ikka uusi vaimuliku mehe ette toodi . 
 Had oli neist juba kurgu auguni t&uuml;dinenud ja poleks auus vaimulik s&otilde;rme otsagi liigutanud , kui ka kurat praegus oleks tulnud ja k&otilde;ik need ebajumalate kummardajad p&otilde;rgu vedanud .
 X. 
 Ilma t&auml;hele panemata olivad aastad &otilde;ieti ruttu m&ouml;&ouml;da l&auml;inud ja vallas hakkati uute valimiste &uuml;le juttu tegema . 
 Vald jagunes kahte jaosse : &Uuml;hed &uuml;tlesivad et Peetu ametisse ei v&otilde;i j&auml;tta , sest ta olla p&auml;ris valla r&otilde;huja . 
 &Uuml;le&uuml;ldiselt oli p&otilde;lgamist Peedu vastu palju , sest igamees arvas , et ta &uuml;lekohtusel viisil , &quot; &uuml;lerinna &quot; oma jonni ajab , kuna seda p&auml;ris h&auml;bemataks peeti , et naaber naabri &otilde;lle maha laseb . 
 Peetu peeti k&otilde;rgiks inimeseks ja h&auml;&auml;meelega r&auml;&auml;giti sellest , kuidas ta nagu taevast maha langeb , kui n&auml;eb , et teda ometi vallavanemaks uuesti ei valita . 
 Teises liigis oli v&auml;he inimesi , kes midagi ka uuest vallavanemast teadsivad h&auml;&auml;d r&auml;&auml;kida . 
 Pole see peaegune vallavanem vali midagi ; nii peab olema , see on uue aja n&otilde;udmine . 
 Need olivad niisugused inimesed , kes endid teistest rohkem arvasivad teadvat , aga t&otilde;epoolest ei teadnud nad midagi - ei teadnud nad sedagi , mis see uue aja n&otilde;udmine siis oli . 
 Need olivad ainult niisugused isikud , kes teiste moodi ei tahtnud j&auml;rele r&auml;&auml;kida , sellep&auml;rast olivad nad p&auml;&auml;lt n&auml;ha Peedu poolt . 
 V&otilde;ib ju ka olla , et selles viimses liigis ka t&otilde;epoolest niisuguseid oli , kes Peedu p&uuml;&uuml;dmistes ja toimetustes midagi h&auml;&auml;d leidsivad . 
 Sarnastel oludel j&otilde;udis s&uuml;gisene valimise aeg k&auml;tte . 
 Peedul olivad rahva arvamised teada . 
 Ta meel oli v&auml;ga rahutu , ta tundis enese s&uuml;dames nagu n&auml;rijat p&otilde;lgtust kogu valla vastu ; ta tundis , et ta s&uuml;damest usaldus ka k&otilde;ige tuttavama vastu oli kadunud . 
 &Uuml;tles k&uuml;ll keegi ta vastu , et temal ainult selle ameti p&auml;&auml;le s&uuml;ndlik on , ometi arvas ta kindlasti , et inimene s&uuml;dames teisiti m&otilde;tleb . 
 Kuid ta isegi ei suutnud aru saada , mis asi teda aja jooksul oma naabritest nii kaugele oli eraldanud . 
 Ta teadis seda , et ta selle kolme aasta jooksul oli tublisti valla asjade p&auml;rast vaeva n&auml;inud ja ta polnud seda ilmasgi ise paljuks pannud . 
 Ei - ta oleks tahtnud palju rohkem veel teha - aga n&uuml;&uuml;d ei peetud sellest siin misgit lugu . 
 Ei - see t&ouml;&ouml;v&auml;li oli talle sellep&auml;rast huvitav - ilma et ta oleks isegi teadnud enesele &auml;ra seletada , mis asi teda nii v&auml;ga selle ameti k&uuml;lge kinni k&ouml;idab . 
 Peedu s&uuml;da tuksus t&auml;na ise&auml;raliselt . 
 Aga ta ei uskunud , et keegi midagi julgeb talle suu sisse &uuml;telda . 
 Olgu siis Hendrik , aga sellele tahab ta siis ka midagi &uuml;telda . 
 Naabriga polnud ta p&auml;rast t&uuml;li isiklikult kokku puutunud , aga sellegip&auml;rast polnud p&otilde;lgtus ta s&uuml;dames naabri vastu jahtunud . 
 Rohkem veel : Peet pidas p&otilde;lgtuse p&auml;&auml;hallikaks , mis rahva seas valitses , naabrit . 
 Jah , temal oli p&otilde;hjust Peetu vihata - tema need laimu jutud ka ilma saadab ! 
 Ameti pidamine oli Peedu &otilde;ieti k&uuml;pseks ja otsekoheseks meheks teinud , nii et ta n&auml;gu misgit ise&auml;raldust ei avaldanud , kui kantselei ruumisse ikka rohkem ja rohkem rahvast kogus . 
 Kui Peet aeg-ajalt m&otilde;nele asjap&auml;rast tulijale otsa vaatas , kes kantselei lauale l&auml;henes , juhtus ta pilk ka rahva kogu p&auml;&auml;le , kes seina &auml;&auml;rde pandud pinkidel istusivad . 
 Kuid siin ja s&auml;&auml;l olivad mehed p&auml;&auml;dpidi koos ja vaatasivad vahete-vahel tallitaja ja kirjutaja poole . 
 K&uuml;ll ei teadnud Peet , millest nad s&auml;&auml;l n&uuml;&uuml;d k&otilde;nelevad , aga ta arvas ennast teadvat ja ta s&uuml;da sai pahaseks . 
 Viimaks j&otilde;udis valimine k&auml;tte . 
 Kes on uueks kanditadiks ? 
 Terve kogu oli vagusi . 
 Midagi pidi vaikimise tagaj&auml;rjeks olema . 
 Veepind on siis ka vagusi , kui ta misgi tammi taga kinni seisab ja ootab , kuni kusgilt &uuml;leannetu tilgakene liiva tera eest &auml;ra l&uuml;kkas ja nii tervele kogule teed teeb . 
 &quot; Keegi ei &uuml;tle - vist soovib vald , et vana paigale j&auml;&auml;ks . &quot; 
 See oli K&auml;nsa Tiimann - v&otilde;eras mees , kes hiljuti valla piiridesse oli asunud ja kes teadis &uuml;telda , et siinne nurk p&auml;ris pime on . 
 &quot; Miks ta ise ei hakka ! &quot; h&uuml;&uuml;dis keegi pilgates . 
 Aga seda teadis igamees , et Tiimannil misgil juhtumisel &otilde;igused &auml;ra olivad v&otilde;etud . 
 Peet vaatas laua tagant koosolijate poole . 
 K&otilde;ikide n&auml;gudelt paistis tagasihoitud &auml;revus . 
 Aga - teiste vahelt paistis talle tuttav naabri n&auml;gu . 
 V&auml;he aega oli , sest m&ouml;&ouml;da l&auml;inud , kus nad &uuml;ksteist n&auml;inud polnud , ja Peet m&auml;rkas n&uuml;&uuml;d , et Hendrik t&otilde;epoolest palju vanemaks oli muutunud . 
 Isegi n&auml;itas , nagu oleks ta p&auml;&auml; tublisti paljamaks l&auml;inud , nagu oleks ta palge liha rohkem &auml;ra kadunud ja sellel&auml;bi nahk tublisti voltidesse langenud . 
 Habras habe , mille ta enne ikka maha ajas , piiras n&uuml;&uuml;d halli v&ouml;&ouml;dina ta kurvameelset n&auml;gu . 
 Kuid ta palgelt polnud midagi &auml;ritust n&auml;ha . 
 Peet vaatas veel Hendriku p&auml;&auml;le . 
 N&auml;htavasti viibis ta m&otilde;tetega kusgil mujal . 
 Ja viha oleks nagu Peedu s&uuml;damest korraga naabri vastu kadunud - ta oleks nagu naabri m&otilde;tetest aru saanud ... 
 S&auml;&auml;l vaatas Hendrik kantselei laua poole ja meeste pilgu juhtusivad vastamisi . 
 &quot; Ah se koer &quot; k&auml;is &auml;kitselt Peedu s&uuml;damest l&auml;bi - &quot; Ma saan aru , mis sa m&otilde;tled . &quot; 
 &quot; Noh mis teil vana vastu siis on ? 
 Arvatavasti pole temasugust meest teie seast leida . &quot; 
 &quot; Pole - pole muidugi , &quot; h&uuml;&uuml;dis keegi tagant poolt seinast - &quot; kes meie seast teine peaks minema naabri &otilde;llet&otilde;rre pulka eest &auml;ra kiskuma . &quot; 
 Kahin k&auml;is tervest kogust l&auml;bi . 
 Peet tundis laua taga , kuidas ta liikmeid kange &auml;rituse hoog raputas . 
 Ilma et ta isegi oleks ette teadnud , kargas ta p&uuml;sti ja r&auml;&auml;kis v&auml;riseval h&auml;&auml;lel j&auml;rgmiselt : &quot; Ma tean , et teie mind p&otilde;lgate , teie olete minu vastu n&otilde;uu pidanud , aga teiesugused ... 
 Noh ma tahaksin teile midagi &uuml;telda - teie ei tea omas rumaluses ... &quot; 
 &quot; Kus koolis siis sinu sugune k&auml;inud on ? &quot; k&uuml;sis &uuml;ks h&auml;&auml;l vihaselt . 
 &quot; Rumalad olete jah - ma olen ainult teie kasu p&uuml;&uuml;dnud . 
 Teie ei taha midagi sallida sest et teie aru ei saa . 
 Teie kuulete seda , mis m&otilde;ned pahas&uuml;damega kade kopsud ette laulavad . 
 Valige kedagi teist , aga katsugu kuidas ta asjaga valmis saab ... peet l&otilde;petas , aga ta s&uuml;dame rahutus l&auml;ks suuremaks . 
 Ta ei teadnud esmalt , mis ta tahab &uuml;telda , aga n&uuml;&uuml;d p&auml;rast tuli talle meelde k&uuml;ll . 
 Ta oleks pidanud neile seletama , miks ta vali oli ja et vallamaks mitte muidu polnud k&otilde;rgemaks t&otilde;usnud , kuid ainult nende oma kasu p&auml;rast . 
 Kuid seda oskas ta n&uuml;&uuml;d p&auml;rast teha , kui ta mitte midagi polnud oskanud omas &auml;rituses &uuml;telda , m&otilde;telda . &quot; 
 Meie Peetu uuesti ei vali . 
 Lepa Priidik v&otilde;i Hendrik saab tallitajaks . 
 Need on ometi mehed . 
 &quot; Hendrik jah ! &quot; 
 Noh muidugi tema ! 
 &quot; peet tundis kuidas tema &auml;ritus t&otilde;usis . 
 Ta oleks h&auml;&auml; meelega midagi &uuml;telnud , aga keegi nagu oleks ta kurku kinni pigistanud . 
 S&auml;&auml;l t&otilde;usis Hendrik p&uuml;sti . 
 Koosolejad vaatasivad tema poole . &quot; 
 Miks te ' mind nimetasite ? 
 &quot; k&uuml;sis ta &uuml;sna tuimalt . &quot; 
 Noh sind me valime tallitajaks . 
 &quot; &quot; Misp&auml;rast siis mind ? 
 &quot; keegi ei &uuml;telnud selle p&auml;&auml;le kohast vastust . &quot; 
 Ei mina ei hakka . 
 Ma ei v&otilde;i seda ametit vastu v&otilde;tta , sest ma ei tea ... suur maja alles pooleni ... 
 &quot; Muidugi - kes pergel - Jumal teab kuidas see l&auml;heb ... 
 Kes neid rahasidgi teab ... &quot; 
 T&auml;hendas keegi sinna juurde . 
 &quot; Mis sa Hendrik tahad sellega &uuml;telda ? &quot; k&uuml;sis Peet , ennast k&otilde;ige v&otilde;imuga rahule sundides . 
 &quot; Mis ma tahan - noh seda - et sa ainult tallitajaks n&uuml;&uuml;d k&otilde;lbuline oled - ja tead asjad &auml;ra ja v&otilde;id neid edasi ajada . &quot; 
 Vaikus . 
 &quot; Mitte tema - kui sa taga na suur s&otilde;ber oled - siis , siis Lepa Priidik . &quot; 
 Priidik kuulas h&auml;&auml;meelega enda nimetamist . 
 Ta oli enese valimiseks v&auml;he vaevagi n&auml;inud . 
 &quot; Ma ei usu et Priidik nii palju vaeva valla eest n&auml;eb , kui Peet . &quot; 
 &quot; Mis vaeva - mis vaeva siin peab olema ... tallitajal n&uuml;&uuml;d vaeva ... eks ta saa maksetud ... kelle k&auml;es see raha kott siis on , k&uuml;llap n&auml;eb muidu n&uuml;&uuml;d ... &quot; need olivad h&auml;&auml;led , mis nagu erutatud linnud siin ja s&auml;&auml;l parveks &uuml;les lendavad . 
 Peet kuulis viimseid s&otilde;nu . 
 &quot; Teie teotate mind - Jumal n&auml;eb - ma olen puhas . &quot; 
 &quot; Noh , kes seda n&uuml;&uuml;d &uuml;telnud on ... 
 S&auml;&auml;l n&uuml;&uuml;d &uuml;ks kopik siin - teine s&auml;&auml;l teab m&ouml;lder n&uuml;&uuml;d , kui tera toopi rohkem juhtub ... &quot; 
 &quot; Ma olen teie p&auml;rast vaeva n&auml;inud ... &quot; 
 &quot; Miks ei , &quot; &uuml;tles keegi pilgates , ja Peedu &uuml;tlust suust &auml;ra napsates , &quot; enne oli isal kodus neli tublit hobust , aga n&uuml;&uuml;d ainult &uuml;ks kroni . 
 Aga eks mehel ripu uurikett rindus . &quot; 
 &quot; Mehed , &quot; h&uuml;&uuml;dis Hendrik , &quot; teie olete nagu purjus ja et tea mis r&auml;&auml;gite . 
 Peedu valime tallitajaks . 
 Kui teie ise &uuml;tlete , et isal enne kodus neli hobust oli ja n&uuml;&uuml;d ainult &uuml;ks , siis t&auml;hendab see ju , et ta valla p&auml;&auml;le selviisil oma j&otilde;udu on kulutanud , et ta ise selle juures on vaeseks j&auml;&auml;nud . &quot; 
 &quot; Priidik on rikas mees - meil pole vaest tarvis . &quot; 
 Ja Priidik valiti tallitajaks . 
 N&uuml;&uuml;d oli k&uuml;ll valimine , aga vana pidi uue aastani ametisse j&auml;ema . 
 Kui Peet vallamajast kodu l&auml;ks , oli ta s&uuml;da imeliste m&otilde;tetega t&auml;idetud . 
 Mis ta siiamaale ei n&auml;inud , v&otilde;i mida ta ei suutnud , tahtnud n&auml;ha , paistis talle &uuml;lih&auml;sti silma . 
 Ta uus elumaja oli kui hirmutus , sest ta polnud ju veel valmis ja Peet teadis , et ta teda ei suuda valmis ehitada . 
 Aiad olivad t&auml;navates ja p&otilde;ldude &auml;&auml;res nagu &uuml;hest n&auml;gemata k&auml;est &uuml;mber l&uuml;katud . 
 P&otilde;llud paistsivad ribadena teiste vahelt silma ja neid v&otilde;is kaugelt &auml;ra tunda , sest nende p&auml;&auml;l kasvis k&otilde;hn vili . 
 See oli &otilde;igus , et isal neli hobust oli , aga tal oli praegu t&otilde;epoolest &uuml;ks ... 
 Kari oli pisukeseks kuivanud ja n&uuml;&uuml;d m&auml;letas Peet , et noorelt tal k&uuml;mmekond suuri sigu oli v&auml;ljal hoida olnud , kuna n&uuml;&uuml;d kolm-neli viletsat valget , laia seljaga p&otilde;rsakest iga p&auml;ev v&auml;rava taga kiunusivad . 
 Ja millal oli see k&otilde;ik niisuguseks muutunud ? 
 T&otilde;epoolest ta ei teadnud p&auml;eva , ega tundi nimetada . 
 Ja nad arvavad , et ma vast varastan . 
 Ja misp&auml;rast olen ma nii vaeseks j&auml;&auml;nud , et seda mulle otse suhu &uuml;teldakse . 
 Ja - misp&auml;rast - nende p&auml;rast - aga ... 
 J Peet tundis , et ta oli &uuml;ksi j&auml;&auml;nud ja ta tundis seda ka , et ta nagu kurjategija &uuml;ksi ja p&otilde;latud on . s&auml;&auml;l libisesivad ta m&otilde;tted naabri poole . 
 Imelik - misp&auml;rast tahtis siis Hendrik teda valida - misp&auml;rast . 
 Noh , kuidagi polnud v&otilde;imalik ju tal Peedule vaesust suhu &uuml;telda . 
 Ja n&uuml;&uuml;d unustas Peet hoopis &auml;ra , mis Hendrik s&auml;&auml;l vallamajas oli r&auml;&auml;kinud ja seda ta korrutas enesele , et rikkal naabril teda t&otilde;esti h&auml;&auml; pilgata on . tal v&otilde;ib h&auml;&auml;meel olla , et naabri majapidamine sedav&otilde;rd alla on langenud . 
 Kogu aja piinas ja ajas Peetu mingi n&auml;gemata tont taga . 
 Tal nagu vahest oleks midagi n&otilde;uu antud , aga ta ei teadnud ometi , mis poolest talle n&otilde;&uuml;u &uuml;le&uuml;ldse tarvis oli . 
 Ta teadis , et ta n&uuml;&uuml;d vallas k&otilde;ikide poolt otse kahe silma vahele saab j&auml;etud ja ta siis nagu vaene k&uuml;lamees peab elama , ilma et ta enam tubli j&auml;rjele j&otilde;uab . 
 Aga Peet teadis &uuml;ksi olles veel rohkem , ta teadis ka seda , miks Tiimann teda ametisse soovitas . 
 Kas Tiimann pidas ta ettev&otilde;tetest lugu ? ei - Tiimann arvas , kui Peet ametisse edasi j&auml;&auml;b , siis vast ehk juhtub ta oma paar sada rubla , mis tallitaja tema k&auml;est oli laenanud , veel k&auml;tte saama . 
 Jah , - ja see polnud &uuml;ksi . 
 Ka Hendrik v&otilde;is teda pilkamiseks veel soovida , sesrt naaber teadis , et keegi teda ei vali ja n&otilde;nda oleks siis naabril veel l&otilde;busam , sest uhke Peet on n&uuml;&uuml;d t&auml;iesti &quot; l&auml;bi kukkunud . &quot; 
 Ja ei v&otilde;i ennast ilmale kui vaene mees n&auml;idata , ja edaspidi naeravad teda isegi k&uuml;lapoisid . 
 Ja Peet m&otilde;tles p&auml;eval ja ta m&otilde;tles &ouml;&ouml;sel ja ta n&auml;gi magades ka und , mis ta arvas kogu olekuga kokku k&auml;ivat . 
 Millest tal siis n&uuml;&uuml;d puudus oli - mida oleks tal pidanud tublisti p&auml;&auml;le selle , kui ta &auml;ra annab , k&auml;ep&auml;rast olema , et ta oma seisukorraga v&otilde;iks j&auml;&auml;da ja et ta oma vallas mitte tolligi alamale ei langeks ? 
 Raha . 
 Aga oleks n&uuml;&uuml;d Peedul siis rahast puudus , oli ta ju ise paari n&auml;dala eest oma k&auml;ega 1600 rubla raha linnast &auml;ra toonud ja valla rahakappi pannud . 
 See oli k&uuml;ll suuremalt jaolt vaeslaste raha , aga s&auml;&auml;l oli p&auml;&auml;le selle veel valla raha . 
 Oleks ta n&uuml;&uuml;d varas olnud , poleks tal rahast puudus olnud ja oleks ta kavalasti teinud , poleks koergi haukunud . 
 Aga ta polnud varas - ta n&auml;gi vaeva t&otilde;sise t&ouml;&ouml;mehe viisil . 
 Ometi anti talle selgel s&otilde;nal m&otilde;ista - &quot; aga - kes neid rahasidgi teab ... &quot; 
 Ja n&uuml;&uuml;d hakkasivad nagu n&auml;gemata takjad Peedu hinge k&uuml;lge ja kui ta kuskilt niisuguseid &auml;ra viskas , hakkasivad teisest k&uuml;ljest uued k&uuml;lge . 
 Ja kui naaber h&auml;&auml; teega hulga palka kokku vedas , et enesele uut maja ehitada ja kui Peet sellest palgi virnast m&ouml;&ouml;da l&auml;ks , siis nagu oleks iga palk teda hirvitanud . 
 Ja n&uuml;&uuml;d oli neid takjaid hinge k&uuml;ljes j&auml;lle k&uuml;ll . 
 Kes teab , kuidas nende rahadega lugu on ... n&auml;gi Peet unes ja mida rohkem ta sarnast m&otilde;tet t&otilde;rjus , seda sagedamast leidis ta valla rahakapi v&otilde;tme enese k&auml;est . ... 
 Kes teab , kuidas selle rahaga lugu on ... ja nad ei tea siin seda , nad arvavad , et sellel uuril ja sellel uuel toal nende rahadega tegemist on . ja n&uuml;&uuml;d s&uuml;ndis , et Peet ennast niisugusest takjatest enam ei p&uuml;&uuml;dnudgi puhastada ja neid korjas rohkem ja rohkem Peedu hinge &uuml;mber ja &uuml;ks vaotas siit ja teine s&auml;&auml;lt omad konksud ta hinge sisse . 
 Ja sellep&auml;rast polnud Peedu hing eman endine hing . 
 &quot; Noh - olgu ma elan ja olen p&auml;rastgi rikas mees . &quot; 
 Ja n&uuml;&uuml;d vaikisivad veel kord ta huuled , et p&auml;rast torm suurema j&otilde;uga v&otilde;iks t&otilde;usta . 
 Ajalehed t&otilde;ivad uudise . 
 K&auml;ri vallamajasse olivad vargad sisse tunginud ja vaeslaste raha , mis tallitaja linnast toonud , kapist lahtimurdmise teel &auml;ra viinud . 
 Ametnikud ilmusivad kohale ja uurisivad vargust j&auml;rele . 
 Loo tagaj&auml;rg oli , et Peet kinni v&otilde;eti . 
 Kuuldus , et tallitaja ise aknast sisse oli tunginud , rahakapi &auml;ra l&otilde;hkunud ja raha &auml;ra varastanud . 
 Ja imelik , k&otilde;igil oli niisugune tundmine , et see n&otilde;nda pidi minema ja mitte teisiti . 
 Kui Peet kinni viidi , n&auml;gi teda ka Hendrik . 
 Vanamehel veeres pisar silmist , ta pani k&auml;ed risti ja k&uuml;sis eneselt : &quot; Mis oli see tont mis meid viimsel aegadel nii tugevasti r&otilde;hus ? &quot;
 Isand ja emand ja Piibu Peedu 
 IV. 
 &ldquo;Wargad ! r&ouml;&ouml;wlid ! appi ! &rdquo; ki&szlig;endas K&otilde;rgem&auml;e peremees maikuu e&szlig;ime&szlig;e p&uuml;hap&auml;ewa &otilde;htal , kui ta pulma&szlig;t koju j&otilde;udes ja oma tuppa astudes n&auml;gi , et kaks mee&szlig;t ta kappi&szlig;id ja kummuti&szlig;i l&otilde;hku&szlig;iwad , kuna aknad pak&szlig;ude riietega kinnikaetud oliwad ja laual p&otilde;lew k&uuml;&uuml;nal tuba walgustas . 
 W&auml;lgu kiiru&szlig;el karga&szlig;iwad mehed uk&szlig;e poole p&otilde;genema , kuna peremees &szlig;uuremat mee&szlig;t kinni haarata tahtis ja teda &auml;ra tundes ki&szlig;endas : Tohoh ! 
 Piibu Peedu ! 
 Kas &szlig;ul h&auml;bi ei ole tei&szlig;e inime&szlig;e asju l&otilde;hkuda ! &rdquo; Sel &szlig;ilmapilgul wuhi&szlig;es kirwes l&auml;bi &otilde;hu ja peremees langes hingetult p&otilde;randale , kuna waras oma teed l&auml;ks . 
 Kirwe &szlig;ilm oli peremee&szlig;t p&auml;&auml;&szlig;t haawanud ja ta weri hakkas p&otilde;randat w&auml;rwima . 
 Perenaene oli &szlig;el ajal aida juures waatamas k&auml;inud , kas t&uuml;drukud uk&szlig;e lukku keeranud . 
 Ta oli appih&uuml;&uuml;dmi&szlig;t kuulnud , ja n&uuml;&uuml;d weel need p&otilde;genejad w&otilde;&otilde;rad mehed ! 
 Kohutaw aimdus t&otilde;u&szlig;is ta &szlig;&uuml;dames&szlig;e . 
 Ta ruttas ot&szlig;e hinge kinnipidades tuppa ja juhtus uk&szlig;e p&auml;&auml;l w&auml;lja jookswa meesterahwaga kokku . 
 Ka &szlig;ula&szlig;ed hakka&szlig;iwad &uuml;kshaawal ilmuma , oliwad nad ju leiwawanemate kodu&szlig;&otilde;itmi&szlig;e&szlig;t hai&szlig;u ninas&szlig;e &szlig;aanud ja ilmu&szlig;iwad n&uuml;&uuml;d h&auml;belikult , et maja ilma &uuml;lewaatu&szlig;eta oliwad j&auml;tnud . 
 Aga kuis ehmata&szlig;iwad tuppa astujad ! 
 S&auml;&auml;l lames peremees oma were &szlig;ees maas , ei liigutanud k&auml;tt ega jalga . 
 Kui e&szlig;imene kohtumi&szlig;e kohmetu&szlig;e hoog w&auml;he j&auml;rele andis , &szlig;aadeti tohtri j&auml;rele . 
 Tohter tuli waatas haawa l&auml;bi ja leidis , et ta weel elus oli . 
 Kirwes oli teda p&auml;&auml;&szlig;t raskesti haawanud . 
 K&otilde;ikide r&otilde;&otilde;muks hakkas haige hommiku poole elu awaldama , liigutama , &auml;gama ja h&auml;&auml;lit&szlig;ema . 
 Waewalt aru&szlig;aadawad &szlig;&otilde;nad oliwad : &ldquo;Wargad ... r&ouml;&ouml;wlid - Piibu - Peedu !... 
 &rdquo; Mis ta muud weel &uuml;telda p&uuml;&uuml;dis , ei &szlig;aanud keegi aru . 
 Ehk k&uuml;ll ju ammu aeg oleks olnud , wargaid taga ot&szlig;ida , &szlig;iisgi oliwad k&otilde;ik peremehe &uuml;mber nii ametis ja kohmetu&szlig;e&szlig;t &szlig;eotud , et waraste ot&szlig;imi&szlig;t kellegile meelde ei tulnud . 
 Kui peremees ju elu awaldama hakkas , alles &szlig;iis m&otilde;eldi waraste p&auml;&auml;le . 
 Peremehe &szlig;&otilde;nade&szlig;t - wargad ! r&ouml;&ouml;wlid ! 
 Piibu Peedu ! w&otilde;tke kinni ! 
 - w&otilde;is arwata , et &uuml;ks waras Piibu Peedu oli . 
 P&auml;&auml;le &szlig;elle leiti tuba l&auml;bi ot&szlig;ides kapi k&otilde;rwalt taskuraamat , mis Peedu Pirka nime kandis ja kuhu palju lorilaule oli paigutatud . 
 Margu&szlig;e a&szlig;i ja peremehe mahal&ouml;&ouml;mine anti polit&szlig;eile &uuml;les , ja hoolas uurimine ja ot&szlig;imine algas . 
 Muidugi oli e&szlig;imene p&uuml;&uuml;etaw lind Piibu Peedu . 
 Aga Peedut ei leitud ku&szlig;agilt , ehk teda k&uuml;ll nii w&auml;ga taga ot&szlig;iti ja keegi ei teadnud , kuhu ta j&auml;&auml;nud . 
 Pika katu&szlig;e alt ja mujalt teati &uuml;telda , et Piibu Peedu p&uuml;hap&auml;ewal k&uuml;ll k&otilde;rt&szlig;is olnud , aga enna&szlig;t mitte nii t&auml;is pole w&otilde;tnud , kui harilikult ja k&otilde;rt&szlig;i&szlig;t kaunis wara &auml;ra l&auml;inud . 
 Ka &szlig;eda r&auml;&auml;giti , et Soo&szlig;auna Karl p&uuml;hap&auml;ewal ja ju ennegi nii m&otilde;nda p&auml;ewa Piibu Peeduga olla &uuml;hes k&auml;inud , &szlig;elt&szlig;is nad ka kurit&ouml;&ouml; p&auml;ewal k&otilde;rt&szlig;i&szlig;t lahkunud . 
 K&otilde;rgem&auml;e Madis , nii oli haawatud peremehe nimi , kes waheajal natukene paremaks oli &szlig;aanud ja juba &szlig;elgemalt k&otilde;neles , &uuml;tles ka , et teine waras t&otilde;esti Soo&szlig;auna Karl olnud , keda ta &szlig;elgesti &auml;ra tundnud . 
 Polit&szlig;ei ametnikud l&auml;k&szlig;iwad Karli poole . 
 Karli k&auml;e&szlig;t k&uuml;&szlig;iti : &ldquo;Kus &szlig;a p&uuml;hap&auml;ewa &otilde;htul olid ? &rdquo; &ldquo;Kodus ! &rdquo; oli wastus , kuna ta polit&szlig;eimehi n&auml;hes w&auml;ga jahmatas . 
 Karl oli waletami&szlig;es hoopis wilumata , paari &szlig;&otilde;naga j&auml;i ta kimpu . 
 Kuuldes , et palju inime&szlig;i ta k&otilde;rt&szlig;is k&auml;imi&szlig;t olla tunnistanud ja tema walega &szlig;is&szlig;e kukkunud , ei &szlig;alanud ta oma &szlig;&uuml;&uuml;di enam , waid tunnistas k&otilde;ik &uuml;les . 
 &ldquo;Ega mina &szlig;&uuml;&uuml;dlane pole,&rdquo; &szlig;eletas ta , &ldquo;&szlig;ee on k&otilde;ik pagana Piibu Peedu t&ouml;&ouml; . 
 Piibu Peedu tuli esmasp&auml;ewal , t&auml;na n&auml;dali ee&szlig;t , minu juurde , &szlig;eletas mulle kui wilets raha&szlig;aamine on , kuna aga raha ainuke a&szlig;i on , mis k&otilde;ik rattad k&auml;ima paneb , aga meil &szlig;eda ei ole . 
 Wiimati &szlig;eletas ta ka , et me &szlig;eekord &uuml;sna kerge waewaga raha &szlig;aada w&otilde;ime , kui mina aga temaga &uuml;hes n&otilde;uus olla . 
 K&otilde;rgem&auml;e Madis minna ligemal p&uuml;hap&auml;ewal naabriwalda pulma , ku&szlig;t ta k&otilde;ige warem tei&szlig;ip&auml;ewa &otilde;htuks taga&szlig;i tulla , aga raha j&auml;&auml;da muidugi koju ; kes &szlig;iis nii rumal on , et k&otilde;ik raha , pulma ligi w&otilde;tab ja Madi&szlig;el on palju raha , &szlig;eda tead&szlig;in mina ka . 
 &ldquo;Selle raha piame omale &szlig;aama,&rdquo; kinnitas Peedu . 
 &ldquo;Aga kuidas meie &szlig;iis raha k&auml;tte &szlig;aame , on tal ju &szlig;ula&szlig;ed kodus ? &rdquo; - &ldquo;T&uuml;hja kah ! &rdquo; naeris Peedu , &ldquo;teenrid w&otilde;ime kas &uuml;mber &szlig;&otilde;rme m&auml;s&szlig;ida . 
 Meie w&otilde;ime k&otilde;rgem&auml;e poi&szlig;id ja t&uuml;drukud , kes k&otilde;ik noored inime&szlig;ed on , R&otilde;&otilde;mule &ldquo;pitspalli&rdquo; p&auml;&auml;le kut&szlig;uda lasta , tei&szlig;ed poi&szlig;id neile &szlig;&auml;&auml;l m&otilde;ni lonks karja-jaaku anda lasta , k&uuml;ll nad &szlig;iis ka kauem wiibiwad , ja meie w&otilde;ime &szlig;el ajal Madi&szlig;e raha kas&szlig;ad rewideerida.&rdquo; Kui mina weel tema n&otilde;us&szlig;e ei heitnud ja &uuml;tle&szlig;in , et raha k&auml;tte&szlig;aamine &szlig;iisgi raske w&otilde;ib olla , n&auml;itas tema mulle &uuml;hte w&otilde;tit ja &uuml;tles &szlig;elle Madi&szlig;e rahakapi w&otilde;tme olewat , mida ta j&auml;rele teha la&szlig;kunud , ja nii ei olla raha k&auml;tte&szlig;aami&szlig;ega mingit waewa karta , meie w&otilde;ida rikasteks meesteks &szlig;aada . 
 &ldquo;Kui mitte , k&uuml;mme tuhat , &szlig;iis ometi tuhat rubla toome &uuml;he ain&szlig;a &otilde;htuga koju . 
 Ah &szlig;a poi&szlig;s , kus meil &szlig;iis paruni p&otilde;li hakkab : &szlig;ulle 500 ja mulle 500 ; w&otilde;ib ka weel olla , et&szlig;ulle 5000 ja mulle 5000 rubla &szlig;aab , kas mei &szlig;iis ei w&otilde;i herrad m&auml;ngida w&otilde;i ? &rdquo; Mina ei tahnud ikka temaga &uuml;hte n&otilde;us&szlig;e heita , aga kui ta mind weel mitu korda meelitas , and&szlig;in talle j&auml;rele ja luba&szlig;in &uuml;hes minna . 
 Tei&szlig;ed aga oliwad i&szlig;egi K&otilde;rgem&auml;e &szlig;ula&szlig;ed ja t&uuml;drukud p&uuml;hap&auml;ewa &otilde;htuks R&otilde;&otilde;mule kut&szlig;unud ja meie o&szlig;t&szlig;ime paar toopi wiina , mida altk&auml;e palli p&auml;&auml;le toimeta&szlig;ime , et keegi ei tea , ku&szlig;t elurohi tulnud . 
 Aga &szlig;ee oli k&otilde;ik Piibu Peedu t&ouml;&ouml; ! 
 Nimetatud &otilde;htul &szlig;aimegi ilu&szlig;asti &uuml;he K&otilde;rgem&auml;e kapi w&otilde;tmega lahti teha , aga &szlig;&auml;&auml;lt ei leitud raha , &Auml;kit&szlig;elt ilmus Madis , ja meie p&otilde;gene&szlig;ime &auml;ra.&rdquo; Nii jutustas Karl ja n&otilde;nda ka a&szlig;i oli . 
 Madis oli oma nae&szlig;ega k&uuml;ll pulma l&auml;inud , mis K&otilde;rgem&auml;elt 15 wersta eemal oli , aga ta &szlig;&uuml;da oli rahutu , nii tuli ta ju p&uuml;hap&auml;ewa &otilde;htul koju ja juhtas &otilde;nnetu&szlig;eks w&otilde;i &otilde;nneks ju&szlig;t waraste p&auml;&auml;le . 
 Et wargad raha ei leidnud , tuli &szlig;elle&szlig;t , et Madi&szlig;e &uuml;hel kapil kahekordne lagi oli ja Madis raha kapi lae wahel hoidis , ku&szlig;t &szlig;eda p&auml;&auml;le Madi&szlig;e keegi ei oleks ot&szlig;ida aimanud . 
 Ot&szlig;iti p&auml;&auml;&szlig;&uuml;&uuml;dla&szlig;t , Piibu Peedud taga , aga ei leitud . 
 K&uuml;&szlig;iti k&uuml;larahwa k&auml;e&szlig;t , k&uuml;&szlig;iti ta wanemate k&auml;e&szlig;t , aga keda ot&szlig;iti , &szlig;eda - ei leitud . 
 &ldquo;Kuidas minu poeg ometi nii&szlig;ugu&szlig;t t&uuml;kki w&otilde;is teha ! &rdquo; &otilde;hka&szlig;iwad Peedu i&szlig;a ja ema oma poja kurit&ouml;&ouml;d kuuldes nagu &uuml;he&szlig;t &szlig;uu&szlig;t . 
 &ldquo;Mis &szlig;a teed &auml;ra ! 
 Ema pistab k&uuml;ll rinna &szlig;uhu , aga meelt ei &szlig;aa p&auml;ha pista ! &rdquo; &otilde;hkas ema ja walas walu&szlig;aid pi&szlig;araid oma poja p&auml;ra&szlig;t . 
 Ja kuis oli Peedu nii aste a&szlig;tmelt alla poole langenud , kuni ta nii kaugele &szlig;ai . 
 Lugejal on weel meeles , et tema e&szlig;imene wargu&szlig;e a&szlig;i wa ' t&uuml;hi tubakas oli , &szlig;iis tuliwad k&otilde;ik&szlig;ugu muud asjad : joomine jonnimine , t&uuml;lit&szlig;emine jne. 
 Kui ta Palul k&uuml;ll weel &uuml;k&szlig;i peremee&szlig;t h&auml;benes ja &szlig;ellele wastu r&auml;&auml;kida ei julgenud , &szlig;iis ei h&auml;benenud ta &szlig;&auml;&auml;lt &auml;ra minnes enam &uuml;htgi inime&szlig;t , waid tegi ja r&auml;&auml;kis , mis i&szlig;e tahtis , k&auml;is alati k&uuml;lapoistega &uuml;mber hulkumas ja &otilde;ppis k&otilde;ik&szlig;ugu ropud k&otilde;ned ja l&auml;ilad laulud k&auml;tte . 
 Jultunud poi&szlig;id n&auml;giwad teda h&auml;&auml; meelega eneste &szlig;eas , oskas ta ju kenasti naljatada , ja wanemaks &szlig;aades luuletas ta nii m&otilde;negi lorilaulu , mida tei&szlig;ed , pe&szlig;emata &szlig;uudega poi&szlig;id h&auml;&auml;meelega eda&szlig;i &ouml;&ouml;rita&szlig;iwad . 
 T&otilde;i ta aga ku&szlig;agilt &otilde;ueaia&szlig;t kaalikaid w&otilde;i &otilde;unu , w&otilde;i muud , ja kui keegi &szlig;iis Peeduke&szlig;ele midagi julges &uuml;telda , &szlig;iis oli wanematel &otilde;ige tuli takus , et hoia alt ! 
 S&otilde;imati k&otilde;iki &szlig;elleks ja tei&szlig;eks ja wannuti &auml;ra k&otilde;ik keeduwiljad ja aiakraam , &szlig;e&szlig;t mis need t&uuml;hjad ka olla , mida ju koergi ei &szlig;&uuml;&uuml;a . 
 Julges aga peremees Peeduke&szlig;e laisku&szlig;e ja wedelu&szlig;e kohta m&otilde;ne t&auml;hendu&szlig;e teha , &szlig;&otilde;ima&szlig;iwad wanemad ta tubliste l&auml;bi . 
 Palu peremees kat&szlig;us , kuidas l&auml;bi &szlig;ai , kannatas ka &szlig;&otilde;imu , aga &szlig;iisgi puistas h&auml;&auml; ilmaga nii m&otilde;negi manit&szlig;u&szlig;e &szlig;&otilde;na k&uuml;ll Peedule , k&uuml;ll wanematele , aga tei&szlig;ed peremehed ei &szlig;allinud &ldquo;wastuhaukumi&szlig;t,&rdquo; mille tagaj&auml;rg oli , et Peeduke &uuml;hes wanematega aastas tihti mitu leiwai&szlig;a &auml;ra kat&szlig;us . 
 Wiimaks ei heitnudgi ta enam aasta teenistu&szlig;es&szlig;e , waid j&auml;i kohtla&szlig;eks : teenis p&auml;ewa &szlig;iin , tei&szlig;e &szlig;&auml;&auml;l , tihti hulkus ja wedeles nii&szlig;amuti . 
 Ka muret&szlig;es ta omale maru-pilli , &szlig;ee on wahka-l&otilde;&otilde;t&szlig;a- w&otilde;i kortspilli , w&otilde;i tont teab , kuida &szlig;eda riista weel nimetatak&szlig;e , ja &szlig;ellega oli ta laup&auml;wa ja p&uuml;hap&auml;ewa &otilde;htatel kui ka pidup&auml;ewadel noori inime&szlig;i r&otilde;&otilde;mustamas . 
 M&otilde;ni ei tahtnudgi teda h&auml;&auml; meelega oma pidule , aga wahe&szlig;t ei olnud tei&szlig;t paremat &szlig;aadawal , ehk oli , kuidas oli , &ldquo;la&szlig; ' wa Peedu j&auml;lle l&otilde;ristab.&rdquo; Ja kui mahedasti ja lahedasti oskas ta t&uuml;drukutega &uuml;mber k&auml;ia ja neid &otilde;igelt teelt k&otilde;rwale ahwatleda . 
 Ei &szlig;uutnud Peeduke wahe&szlig;t teenida ja wanematel ka enam palake&szlig;t m&otilde;nikord k&uuml;&uuml;nitada ei olnud , m&otilde;nikord j&auml;lle nende k&auml;e&szlig;t uhku&szlig;e p&auml;ra&szlig;t w&otilde;tta ei tahtnud , aga n&auml;lg k&otilde;htu n&auml;pistas ja t&uuml;hi kott p&uuml;sti &szlig;eista ei tahtnud , &szlig;iis kat&szlig;us aga , ku&szlig;t m&otilde;ne neljajalg&szlig;e w&otilde;i muud hinnali&szlig;t n&auml;ppu &szlig;ai . 
 Selle tagaj&auml;rg oli , et Peeduke ju paaril korral kokku kolm Jumala pikka aastat raudpulkade taga&szlig;t elu oli mait&szlig;enud . 
 V. 
 &ldquo;Appi , appi ! 
 - - tulge ruttu - - rehi p&otilde;leb - - appi ! a-p- p-p-i-i-i ! 
 - -&rdquo; ki&szlig;endas Oru karjat&uuml;druk hommiku wara h&auml;da ja ahastu&szlig;ega rehe poolt elumaja poole jookstes . 
 Oli alles hommiku wara ja k&otilde;ik majali&szlig;ed weel uni&szlig;e pool&szlig;ed . 
 Waheajal hakkas rehe poolt ju &szlig;uit&szlig;u kaui ka tuld &uuml;les t&otilde;usma ja k&otilde;ik maja rahwas kui ka naabrirahwas , eks t&uuml;druku h&auml;daki&szlig;a kuulnud ja &szlig;uit&szlig;u n&auml;giwad , rutta&szlig;iwad k&otilde;ik Oru rehe juurde kokku , et midagi h&auml;gitawa waenla&szlig;e , tule k&auml;e&szlig;t , p&auml;&auml;sta . 
 Aga et kaunis kuiw aeg oli ja rehe &uuml;mber , rehe all kui ka rehes palju &otilde;lgi , linaluid ja takku&szlig;id oli , &szlig;iis ei olnud &szlig;iit enam midagi p&auml;&auml;sta , kui inime&szlig;ed juurde j&otilde;ud&szlig;iwad . 
 &ldquo;P&auml;&auml;&szlig;tke Piibu Peedu &auml;ra - - - tooge ta tule&szlig;t w&auml;lja - - p&otilde;leb - p&otilde;leb - - n&uuml;&uuml;d ta p&otilde;leb - - Peedu p&otilde;leb rehte &auml;ra ! 
 - - -&rdquo; karjus karjat&uuml;druk &szlig;uure hirmuga ja n&auml;itas k&auml;ega tule poole . 
 M&otilde;nigi mees tahtis tules&szlig;e h&uuml;pata , aga tuli oli &szlig;uur ja &szlig;uit&szlig;u palju , mattis hinge kinni ja &szlig;undis neid taga&szlig;i p&ouml;&ouml;rama , et i&szlig;egi eluga p&auml;&auml;&szlig;eda . 
 Warsti langes ka katus , &szlig;uurt &szlig;uit&szlig;u ja tulepilwe taewa poole &szlig;aates , raginal &szlig;is&szlig;e ja palju t&ouml;&ouml;d ja waewa , kui ka wae&szlig;t Peedut ene&szlig;e alla mattes . 
 K&otilde;ik kokkutulnud rahwas kogu&szlig;iwad endid karjat&uuml;druku &uuml;mber kokku ja k&uuml;&szlig;i&szlig;iwad &szlig;ellelt &uuml;he&szlig;t &szlig;uu&szlig;t : &rdquo;Mis &szlig;a r&auml;&auml;gid Piibu Peedu&szlig;t ? kuhu ta j&auml;i ? kas &szlig;a teda i&szlig;e oma &szlig;ilmaga n&auml;gid ? &rdquo; T&uuml;druk jutustas : &ldquo;Mina j&auml;t&szlig;in &otilde;htul jaki rehte ja l&auml;k&szlig;in n&uuml;&uuml;d hommiku &szlig;elle j&auml;rele . 
 Rehes n&auml;gin &uuml;hte mee&szlig;t magawat , wiina pudel h&otilde;lmas . 
 Mina m&otilde;tle&szlig;in , et &szlig;ee Poi&szlig;s-Mihkel on ja &auml;rata&szlig;in teda &uuml;les . 
 Siis alles n&auml;gin , et &szlig;ee Piibu Peedu oli . 
 Tema hakkas kohendama ; kohendas ja &uuml;mi&szlig;es aru&szlig;aamata &szlig;&otilde;nu . 
 Wiimaks w&otilde;ttis tasku&szlig;t piibu ja hakkas &szlig;eda &szlig;&uuml;titama ja mina tulin rehe&szlig;t w&auml;lja . 
 Waata&szlig;in weel l&auml;bi akna taga&szlig;i , &szlig;&auml;&auml;l oli Peedu tule linaluude , takkude ja &otilde;lgede &szlig;is&szlig;e puistanud ja need p&otilde;le&szlig;iwad ju kaunis laialt . 
 Jook&szlig;in &szlig;is&szlig;e kustutama , aga tuli l&auml;ks ruttu laiali , ei &szlig;aanud enam midagi teha . 
 H&uuml;&uuml;d&szlig;in Peedut tule&szlig;t w&auml;lja , aga tema paljalt &uuml;mi&szlig;es mulle wastu . 
 Taht&szlig;in &szlig;iis teda w&auml;lja wedada , aga ta oli liiga raske , mina ei j&otilde;udnud teda eda&szlig;i wedada ja ma jook&szlig;in tei&szlig;i appi kut&szlig;uma.&rdquo; Nii t&uuml;druku jutustus ja nii &szlig;ee lugu ka oli . 
 Peedu teada oli K&otilde;rgem&auml;e Madis &szlig;urnud ja tema i&szlig;e ta tapja , &szlig;eda r&auml;&auml;kis ju Madi&szlig;e weri , mida Peedu i&szlig;e oma &szlig;ilmaga oli n&auml;inud ja &szlig;elle p&auml;ra&szlig;t peitis ta enna&szlig;t kolm &ouml;&ouml;d p&auml;ewa muude inimeste &szlig;ilmade ee&szlig;t &auml;ra ja elas &uuml;ksnes joomi&szlig;ele : oli ta ju lootu&szlig;e p&auml;&auml;le nii kauni hulgake&szlig;e tulewett omale ette walmis muret&szlig;enud . 
 Ta waeneke ei teadnud ka &szlig;eda , et Madis paranemi&szlig;el oli . 
 Peedu oli n&uuml;&uuml;d need p&auml;ewad oma &szlig;&uuml;dametunnistu&szlig;e &szlig;urmami&szlig;eks ainult joonud ja &szlig;elle m&otilde;jul ta i&szlig;eene&szlig;e k&auml;e l&auml;bi tule&szlig;urma &szlig;aigi .
 Uus Kain 
 &ldquo;L&auml;k&szlig;in &szlig;iis teine &ouml;&ouml; taga&szlig;i,&rdquo; pajatas Lauri j&auml;lle , &ldquo;aga ei targemat &uuml;hti ! 
 - kaewa&szlig;in ja hulla&szlig;in kuni hommikuni , k&otilde;ik asjata . 
 Tondid nadikaelad oliwad kulla raham&auml;elt &auml;ra wiinud . 
 L&auml;k&szlig;in &szlig;iis targa juurde n&otilde;uu k&uuml;&szlig;ima - &szlig;ee ei teadnud ka midagi . 
 K&otilde;ik on kadunud , m&otilde;tle&szlig;in ma - aga waata ku&szlig;t abi tuli . 
 Ma &szlig;ain kogemata kuulda , et Rawa met&szlig;as &uuml;ks wanamoor elawat , kes n&otilde;ia kunsti h&auml;sti m&otilde;i&szlig;twat , kohe l&auml;k&szlig;in &szlig;elle juurde ja waata ots oli k&auml;es.&rdquo; 
 Ta piatas j&auml;lle . 
 &ldquo;Ega &szlig;ee &szlig;iis weel k&otilde;ik ole ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Ado . 
 &ldquo;Ei , ei - kuula aga,&rdquo; parandas Lauri pudelit kummutades . 
 - oo - kui &szlig;ull igawaks ei l&auml;he . 
 Ma tulin kodu - w&otilde;t&szlig;in koti ja rutta&szlig;in Raham&auml;ele toppi&szlig;in wiima&szlig;e kui leheke&szlig;e , msi &szlig;ealt leid&szlig;in , kotti ja kat&szlig;u&szlig;in et tulema &szlig;ain:&rdquo; 
 &ldquo;Mis lehed need &szlig;iis oliwad ? &rdquo; 
 Tamme lehed mis Raham&auml;el kaswab.&rdquo; 
 &ldquo;Noh , ja &szlig;iis ? &rdquo; 
 &ldquo;Ei kedagi : t&otilde;in lehed kodu &szlig;&auml;&auml;l nad n&uuml;&uuml;d on - tarwis aga lau&szlig;et lugeda mis n&otilde;id &otilde;petas ja raha ongi k&auml;es.&rdquo; 
 &ldquo;Ja lehed l&auml;hewad rahaks ? &rdquo; 
 &ldquo;Rahaks jah ! 
 Mis &szlig;a wana Toomas wahid nii lollilt mulle ot&szlig;a , ega ma &szlig;ind targaks ei &szlig;aa teha , loll oled lolliks j&auml;ed . 
 Lehed l&auml;hewad rahaks jah . 
 A&szlig;i oli nimelt nii , r&auml;&auml;kis Rawa eit . 
 Minewa kord kui &szlig;ee &szlig;uur &ouml;&ouml;&szlig;ine torm oli , ju&szlig;t &szlig;ell &szlig;amal &ouml;&ouml;l , kui ma e&szlig;ime&szlig;t kord Raham&auml;el k&auml;i&szlig;in , olewad tondid &szlig;&auml;&auml;l enne mind koosolekut pidanud ja &uuml;hel h&auml;&auml;lel ot&szlig;u&szlig;eks teinud warandu&szlig;t raham&auml;elt &auml;ra wiia ; - toodudgi kuld kiwide alt w&auml;lja ja hakatud tamme all kotti toppima . 
 H&auml;kit&szlig;elt tulnud torm m&uuml;ristami&szlig;ega ja paganake&szlig;ed kat&szlig;unud , et terwe kontidega minema &szlig;aanud ; p&otilde;genemine olnud nii kiir , et raha peale keegi aega m&otilde;telda pole &szlig;aanud ja raha mitte &szlig;ealt &auml;ra ei wiia , olewad nad &szlig;elle kawalaste tamme lehekesteks muutnud . 
 Noh , kas &szlig;aad n&uuml;&uuml;d aru ? &rdquo; 
 &ldquo;M&otilde;istan - m&otilde;istan . 
 Joo wend , joo.&rdquo; 
 Ado wiga&szlig;ed &szlig;ilmad hiilga&szlig;iwad kui tuluke&szlig;ed , kui ta pudelit Lauri pihku &szlig;urus.&rdquo; 
 &ldquo;S&auml;h , kas mina &auml;ra p&otilde;lgan ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis Lauri h&auml;&auml;l meelel aga juba kaunis pehmelt . 
 &ldquo;Noo - ma tean ju - mait&szlig;eb : h&auml;&auml; ! &rdquo; kiitis Ado omalt poolt - &ldquo;joo wend . -&rdquo; 
 &ldquo;Anna aga anna - oo - pudel on ju t&uuml;hi ? &rdquo; &uuml;tles Lauri nagu kahet&szlig;edes t&uuml;hja pudeli peale n&auml;idates . 
 &ldquo;Mis &szlig;a n&uuml;&uuml;d &szlig;elle ee&szlig;t muret&szlig;ed ! &rdquo; tr&ouml;&ouml;stis Ado . 
 &ldquo;k&uuml;lap ehk leiame,&rdquo; li&szlig;as ta juurde p&otilde;ue&szlig;t uut pudelit lauale pannes . 
 &ldquo;Aga &szlig;eda ma n&auml;en - &szlig;a oled &uuml;ks rahwa mees Ado - ja meie k&otilde;ik olem - mina - mi - mina ka - anna - wii-na - A - do - eks - Ado ? &rdquo; 
 &ldquo;Ja muidugi , muidugi - joo aga wend ! -&rdquo; 
 &ldquo;Ja - ne-ne-mad - &uuml;t-lewad - meie - olewat - &uuml;hed - &szlig;e&szlig;t - Jumal piab - meid - nuhtlema - meie olewat &uuml;hed &uuml;lekohtu&szlig;ed inime&szlig;ed.&rdquo; 
 &ldquo;Mis ? 
 - kes nii &uuml;tlewad ? &rdquo; 
 &ldquo;Rahwas - r&auml;&auml;gib - kuule - Ado - kas - on &szlig;iis Jumala nuhtlus , et &szlig;ull k&uuml;&uuml;r &szlig;ljas on ? &rdquo; 
 Iga teine mees oleks &szlig;arna&szlig;e k&otilde;ne &uuml;le paha&szlig;eks &szlig;aandu ; aga Adol oli n&auml;htawaste h&auml;&auml; meel , et wend korraga nii j&otilde;uetuks j&auml;i . 
 &ldquo;Ah ei ole ! &rdquo; l&auml;llitas Lauri eda&szlig;i ; &ldquo;olgu &szlig;iis - aga k&uuml;&uuml;r - ma &szlig;eda ei ta-ha - Manni ka ei taha - k&otilde;wer jalg ka ei taha . 
 - Eks ma ole ilus pois ? 
 - waata Ado ! 
 Ilus ja rikas - ja - Manni ka on ilus . 
 - Joo&szlig;eb ka - ju &szlig;ina - ah - &szlig;ull on wiina.&rdquo; Ta t&otilde;u&szlig;eb p&uuml;sti , et &uuml;le laua wiina pudeli j&auml;rele ulatada . 
 W&otilde;im on ju jalgade&szlig;t kadunud ja ta langeb p&otilde;randale kummuli , warsti kuulutab wali norskamine , et Lauri oma w&auml;&szlig;imu&szlig;e&szlig;t hingab . 
 Ado t&otilde;u&szlig;eb pikkami&szlig;e p&uuml;sti , ta pilk wiibib liikumata maas lamawa wenna p&auml;&auml;l . 
 &ldquo;Tige wend ! &rdquo; &szlig;&otilde;nub ta ene&szlig;e ette &ldquo;leppimata kiu&szlig;aja , kes ka oma wenna wastu halastu&szlig;t ei tunne . 
 Mis on &szlig;ee w&otilde;im , mis on &szlig;ee rammu , mis &szlig;ind on k&otilde;ikuma pannud ja kelle ees &szlig;a praegu kummuli maas oled ? 
 Hakka wastu Lauri , raputa lahti need k&auml;ed mis &szlig;ind hoiawad , - tee auu oma kangu&szlig;ele mille &uuml;le &szlig;a alati kiitled - aga , &szlig;a ei w&otilde;i , ei &szlig;aa ! 
 Sind hoitak&szlig;e raud&szlig;e k&auml;tega kinni kui w&auml;etit la&szlig;t ja &szlig;ull ei ole j&otilde;udu enna&szlig;t wabastada . 
 Sa naerad mind minu &otilde;nnetu&szlig;es . 
 Kes on &szlig;&uuml;&uuml;dlane , et ma kerjama pian ? 
 - Sina , &szlig;ina - ei muu keegi ! 
 Sina oled &szlig;ee , kes mu terwi&szlig;e w&otilde;ttis kui ma alles noor olin ning enna&szlig;t kaista ei &szlig;uutnud . 
 Sina oled &szlig;ee , kes mind i&szlig;amaja&szlig;t w&auml;lja ajas , - mulle kepi k&auml;tte andis , koti kaela k&ouml;itis ja &uuml;tles : &ldquo;Kat&szlig;u kuda &szlig;a l&auml;bi &szlig;aad.&rdquo; Sa oled minu wennaliku armastu&szlig;e oma wastu &auml;ra uimastanud , mind kui ki&szlig;kjaks met&szlig;ali&szlig;eks teinud - ka mina ei taha &szlig;inu wastu armu tunda , ei ialgi . 
 - &Otilde;nnetu pead ka &szlig;ina olema , weel &otilde;nnetum kui mina ! &rdquo; 
 Ta waatab uuriwalt ringi . 
 &ldquo;Ja n&uuml;id t&ouml;&ouml;le , aga ma pian oma j&auml;rele waatama kas mind keegi ehk t&auml;hele ei pane . 
 &ldquo;&Otilde;hk on puhas ! &rdquo; laulab ta h&auml;&auml;l meelel kui k&otilde;ik kohad hoolega l&auml;bi on waadanud.&ldquo;K&otilde;ige pealt kuld &auml;ra ! &rdquo; Ta puistab oma kerjatud kraami koti&szlig;t p&otilde;randale ja laob kapi&szlig;t n&otilde;nda nimetatud &ldquo;kulla kotid&rdquo; a&szlig;emele . 
 &ldquo;Rawa met&szlig;as,&rdquo; tuletab ta n&otilde;ia elukohta weel meelde ja tormab &szlig;iis k&otilde;ige kotiga pimedu&szlig;e &szlig;is&szlig;e . 
 Urt&szlig;ikus j&auml;eb k&otilde;ik waik&szlig;eks ainult wahete wahel on Lauri rahuli&szlig;t norskami&szlig;t kuulda . 
 Wiimaks hakkab ta enna&szlig;t liigutama ja ajab pikkami&szlig;i p&uuml;sti . 
 &ldquo;Oh Sa tuline tutt ! &rdquo; uri&szlig;eb ta ; &ldquo;wott &szlig;ee oli weel uni mille &szlig;arna&szlig;t ma terwes omas elu eas pole &szlig;aanud - aga pagana pihta , kudas mu kondid walutawad - ja p&auml;&auml; - hm &szlig;ee l&auml;heb ot&szlig;e l&otilde;hki . 
 - Mis aeg n&uuml;&uuml;d &otilde;ige w&otilde;ib olla ? 
 T&auml;hed n&auml;itawad ke&szlig;k &ouml;&ouml;d,&rdquo; lau&szlig;ub ta l&auml;bi akna augu waadates . 
 &ldquo;Wiina pudelid laua p&auml;&auml;l - k&auml;ki kaus lihaga - &szlig;iin on peris p&uuml;had olnud - pia-pia , kas mull ei tule mitte meelde - Ado oleks nagu &szlig;iin olnud ? 
 Ja &szlig;ee hulgus tohtis minu majas&szlig;e tulla ? 
 - Miks ma teda w&auml;lja ei wi&szlig;anud ? 
 Oo - ma olen ju teda koguni auu&szlig;aste wastu w&otilde;tnud - liha ja k&auml;kkidega kohe , hm , aru&szlig;aamata p&auml;ris m&otilde;istatus kohe . 
 &ldquo;N&uuml;id aga , mis on mul weel teha ? 
 Magama heita , und n&auml;ha - und n&auml;ha , Manni&szlig;t ja kulla&szlig;t . 
 Oh kuld - kuld kui uimastaw on hiilgus ! &rdquo; 
 Ta l&auml;heb ja awab &otilde;nne tundel kapi uk&szlig;ed . 
 Nagu w&auml;lk &szlig;elge&szlig;t taewa&szlig;t tungib kole karjatus ta &szlig;uu&szlig;t . 
 &ldquo;Wargad , r&ouml;&ouml;wlid m&otilde;rt&szlig;ukad,&rdquo; ki&szlig;endab ta kui meeletu . 
 &ldquo;Raha , raha kus on mu raha , kes on mu kulla &auml;ra wiinud ? 
 Wastake teie &szlig;einad - tehke lahti oma &szlig;uu , teie tummad pudelid ah teie pilkade weel mind ! 
 K&otilde;ik on kadunud ! 
 - k&otilde;ik uhkus ja hiilgus , kadunud ka Manni ! aga weel mitte . 
 Ma tahan wait olla ega kellegile &szlig;elle&szlig;t &szlig;&uuml;ndmu&szlig;e&szlig;t awaldada , jutt on w&auml;ljas ja iga &uuml;ks teab , et mull raha on , aga keegi ei tea , et mull &szlig;eda enam ei ole . 
 Tondid - tondid teie wilet&szlig;ad arg p&uuml;k&szlig;id . 
 Teil ei ole &szlig;eda w&otilde;rd julgu&szlig;t , et oma wara auu&szlig;al wii&szlig;il minu k&auml;e&szlig;t &auml;ra wiia ehk nagu &szlig;ee mehe moodi on w&auml;gi&szlig;e w&otilde;tta . 
 Aga teie tulete &ouml;&ouml;&szlig;el kui ma magan ja midagi ei m&auml;rka ja wiite &auml;ra mis ma nii &szlig;uure waewaga olen omandanud . 
 - W&auml;ga , ilus , ilus tei&szlig;t ! &rdquo; 
 Ta langes raskeste j&auml;ri p&auml;&auml;le istuma ja ta pilk langeb hunniku p&auml;&auml;le mis Ado oma&szlig;t koti&szlig;t maha puistanud . 
 Tardunud pilgul wahib ta &szlig;inna . 
 Ta m&auml;rkab midagi . 
 &ldquo;Ha ! &rdquo; karjub ta &uuml;les karates , &ldquo;n&uuml;id &szlig;aan ma aru , - Ado - Ado &szlig;a igawene &otilde;elu&szlig;e ots , - ta on minu raha &auml;ra wiinud ja minule oma kerjatud koorikud n&auml;rida j&auml;tnud . 
 Ma tahan teda taga ajada - k&auml;tte &szlig;aada - ta piab k&otilde;ige w&auml;hemalt oma &szlig;&otilde;nniku minu tua&szlig;t w&auml;lja kolima . 
 Nagu hullumeelne tormas ta uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja . 
 &ast; &ast; &ast; 
 Karjamaal , t&uuml;kati w&otilde;&szlig;aga kaetud lagendikul , &uuml;k&szlig;ikul kiwil istus wana karjane , walude&szlig;t koormatud p&auml;&auml;d k&auml;tte najale toetades . 
 Ta &szlig;ilmad &szlig;ei&szlig;iwad kinni ja rasked ohkami&szlig;ed t&otilde;u&szlig;iwad wahete wahel ta rinna&szlig;t , - kuuldawale elu ja liikumine mis &uuml;mbru&szlig;t t&auml;itis ja temale k&otilde;ik t&auml;hele panemata j&auml;i ; ainuke&szlig;ed h&auml;&auml;led mis ta ialgi ei unustanud ja alati kuulis , oli kellukeste helin ja kuljuste k&otilde;lin , millega ta k&otilde;rw ju lap&szlig;e&szlig;t &szlig;aadik arjunud oli ja mida ta hauas ene&szlig;ele kuulmataks ei arwanud j&auml;ewad . 
 &ldquo;I&szlig;a , i&szlig;a ! &rdquo; k&otilde;las korraga ta ligidal ja pehmed k&auml;ed w&otilde;t&szlig;iwad hellalt ta kaela &uuml;mbert kinni . 
 Wanake t&otilde;stis p&auml;&auml;d . 
 Manni p&otilde;lwitas ta ees ja peitis kibedaste nuttes oma palet wana karja&szlig;e &szlig;&uuml;lle . 
 &ldquo;I&szlig;a ! korda&szlig;iwad ta huuled nagu w&auml;&szlig;inult ja ta h&auml;&auml;le&szlig;t k&otilde;las kiirgline walu w&auml;lja kui ta r&auml;&auml;kis . 
 &ldquo;I&szlig;a jah &szlig;ina oled mu i&szlig;a mitte muu keegi ! 
 - Sina oled keda ma weel armastan - &szlig;inul on &szlig;&uuml;da , mis mind ja mu ahastu&szlig;t m&otilde;istab , &szlig;inu , jah &szlig;inu juurde tahan ma p&otilde;geneda , kui nad mind oma armuta w&auml;gi wallaga piirawad . 
 Oh p&auml;&auml;sta mind i&szlig;ake nende k&auml;e&szlig;t , - w&otilde;ta mind ene&szlig;e juurde ! 
 Oh kui w&auml;ga igat&szlig;en ma &szlig;elle rohili&szlig;e met&szlig;a j&auml;rele - &szlig;elle taewa ja &szlig;elle p&auml;ike&szlig;e j&auml;rele - nende &otilde;it&szlig;ewate lillede nende haljate kuuskede j&auml;rele . 
 P&auml;&auml;sta mind i&szlig;ake , w&otilde;tta mind ene&szlig;e juurde . 
 Ma tahan &szlig;ulle h&auml;&auml;ks lap&szlig;eks olla . 
 Siin - &szlig;iin &szlig;inu juures tunneks mu hing alles rahu ! &rdquo; &ldquo;Laps - armas laps , &szlig;a oled mu &szlig;&uuml;dame pehmeks teinud ! &rdquo; &uuml;tles karjane pikkami&szlig;i &uuml;les t&otilde;ustes . 
 &ldquo;Ma kahet&szlig;en &szlig;inu p&auml;ra&szlig;t ! 
 Sa tead et mulle mu pi&szlig;araid mujale tarwis l&auml;heb aga neid j&auml;tkub ka &szlig;inu tarwis . 
 Kaastundlik &szlig;eda w&otilde;in ma olla aga kedagi aidata , &szlig;eda ei w&otilde;i ma mitte , &szlig;e&szlig;t et ma i&szlig;egi maha j&auml;etud ja awitataw olen ; mull oli kaks poega , kelle peale ma omas wanadu&szlig;es loot&szlig;in , aga kus on n&uuml;&uuml;d nemad ? teine puhkab mulla all ja teine ? ta on hukka m&otilde;istetud ja peab Kaini kombel p&otilde;genema . 
 - P&otilde;latud p&otilde;geneja . 
 Wanake t&otilde;u&szlig;is - pikkami&szlig;i &uuml;les . 
 Suured pi&szlig;arad lange&szlig;iwad tall m&ouml;&ouml;da palgeid alla . 
 &ldquo;See on ilma w&otilde;imata&rdquo; r&auml;&auml;kis Manni &auml;gedalt . 
 &ldquo;Nad ei w&otilde;i teda mitte &szlig;urma m&otilde;ista - teda ? 
 Ei ialgi ! nad piawad aru &szlig;aama , nad piawad n&auml;gema , et ta m&otilde;rt&szlig;ukas ei ole ! &rdquo; 
 &ldquo;Nad ei w&otilde;i teda mitte hukka m&otilde;ista , ehk muidu ma - 
 &ldquo;Ja mina , ma tallan need lilled &szlig;iin karjamaal armuta maha . 
 K&otilde;ik peab &szlig;urema , mis &otilde;rn , meelitaw ja ilus on - k&otilde;ik , k&otilde;ik ! &rdquo; 
 &ldquo;Sina oled noor laps , - Jumal tr&ouml;&ouml;stib &szlig;ind ja &szlig;u haawad paranewad aga mind wiiwad need hauda ! &rdquo; r&auml;&auml;kis wanake t&otilde;&szlig;i&szlig;elt . 
 &ldquo;Ei , ei i&szlig;ake &szlig;a r&auml;&auml;gid walu&szlig;aid &szlig;&otilde;nu . 
 Surm - ehk elu temaga , &szlig;e&szlig;t ilma temata ootab mind haud - haud kuhu tema , T&otilde;nni truu waim mind &szlig;aab &szlig;aatma , - ja arm igawene , &szlig;ee w&otilde;taks j&auml;lle meid warju ilmas &uuml;hendada , &uuml;hendada j&auml;&auml;dawalt ! &rdquo; 
 &ldquo;Sa oled kindel ja truu laps ja &szlig;u armastus &szlig;ee n&auml;itab k&otilde;ikumata olewat . 
 Waata kuidas pilwe r&uuml;nkad taewa ruumis lendawad ka neil n&auml;is rahu puuduwat , - &szlig;iin &szlig;&auml;&auml;l - ki&szlig;ub maru tuul nad t&uuml;kkideks ja waata - p&auml;ike &szlig;aab mahti alla waadata - oo - ka tema pale n&auml;is kahwatu olewat - nagu leinaks ta meie p&auml;ra&szlig;t . 
 Ja waata &szlig;&auml;&auml;l pilwete all need mustad t&auml;pid , eks need ole ronkad - kes &szlig;iia poole lendawad nagu tunneks nad &szlig;urnu hai&szlig;u . 
 Siin ma olen , et oma walurikka&szlig;t elu l&otilde;petada , ha teie olete weel liiga arad ega julge oma &szlig;aagi kallale tulla.&rdquo; 
 &ldquo;I&szlig;ake &auml;ra r&auml;&auml;gi nii , ma kardan &szlig;u p&auml;ra&szlig;t ; &szlig;ina ei w&otilde;i weel mitte &szlig;urma&szlig;t r&auml;&auml;kida ! &rdquo; 
 &ldquo;Mull on aeg - aga &szlig;ina laps pead elama.&rdquo; 
 &ldquo;Ma pian elama , oh elu - elu k&uuml;ll oled &szlig;a walu ja kibedad piina t&auml;is , aga ma pian ometi elama . 
 M&otilde;rudale elule , mis t&auml;is &szlig;appi pian ma , kui m&auml;ngu kanniks olema . 
 Ja k&otilde;ige &szlig;elle kibedu&szlig;e &szlig;ees on mull weel ilu&szlig;ad une n&auml;ud - igal pool kus ma liigun ehk k&auml;in on kallima kuju mu &szlig;ilma ees ; ainult tema ja m&otilde;tte tema p&auml;&auml;le on elu rohi mis mind hauda langema&szlig;t hoiab.&rdquo; Walu , walu - &auml;ra r&auml;&auml;kimata walu ; &otilde;nn ja armastus pai&szlig;t&szlig;iwad kannataja neiu n&auml;u&szlig;t . 
 &ldquo;Ole rahuline mu laps , ja &auml;ra &auml;rrita enna&szlig;t,&rdquo; maanit&szlig;es karjane . 
 &ldquo;Waata loomad l&auml;hewad &uuml;le raja - ma pian ruttama , &szlig;e&szlig;t muidu w&otilde;iwad nad kurja teha . 
 Jakob , Jakob rutta ja l&uuml;henda oma j&otilde;uetu i&szlig;a jala waewa . 
 - Oh - &szlig;a ei tule enam , ei ialgi . 
 Laps j&auml;e &szlig;iia - ma tulen pia taga&szlig;i ! 
 &ldquo;Ei , ei i&szlig;ake , ma tulen &szlig;inuga,&rdquo; h&uuml;idis Manni tuli&szlig;elt , &ldquo;ka minu&szlig;t w&otilde;id abi leida ! &rdquo; 
 Kellade helin ja loomade h&auml;&auml;lit&szlig;emine oli weel eemalt kuulda . 
 K&otilde;ik j&auml;i w&otilde;&szlig;astikus waik&szlig;eks aga mitte peris waik&szlig;eks &szlig;e&szlig;t lindude laulu h&auml;&auml;l k&otilde;lass wahet pidamata eda&szlig;i . 
 K&uuml;la poolt n&auml;hti kahte inime&szlig;t kiirel &szlig;ammul karjamaa poole ruttawat , neil n&auml;hti midagi kibedat olewat . 
 &ldquo;&Auml;h , mina - mina,&rdquo; - r&auml;&auml;kis e&szlig;imine kelle&szlig;t kohe Lauri w&otilde;is &auml;ra tunda , &ldquo;mis w&otilde;in mina ? 
 Sina oled ometi i&szlig;a ja ei w&otilde;i oma la&szlig;t &szlig;&otilde;na kuulmi&szlig;ele &szlig;undida ! &rdquo; 
 &ldquo;Sundida ! &rdquo; wastas teine , kes n&auml;htawaste Manni i&szlig;a , Joo&szlig;ep pidi olema , &ldquo;&szlig;unni &szlig;iis ka kui teda ei olegi kuskil , n&auml;ed ju i&szlig;e w&otilde;ta kinni n&uuml;&uuml;d ! &rdquo; 
 &ldquo;Ei &szlig;aa , ei &szlig;aa,&rdquo; lau&szlig;us Lauri nagu uhkelt &szlig;e&szlig;t et Jaagob tema&szlig;t kui rikka&szlig;t mehe&szlig;t lugu pidas , - ja k&uuml;la rahwas uskus ka kindlaste , et Lauri kui julge mees tontide raha raham&auml;elt &auml;ra toonud . 
 &ldquo;Noh , mis &szlig;iis ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Joo&szlig;ep , kes ka enna&szlig;t &szlig;ugugi alama ei tundnud olema . 
 &ldquo;A&szlig;i on ikka peris hull ! &rdquo; kat&szlig;us Lauri juttu tei&szlig;ale ajada . 
 &ldquo;Juudas teab mis &szlig;e&szlig;t k&otilde;igi&szlig;t w&auml;lja tuleb ! &rdquo; li&szlig;as ta weel nagu &otilde;hates juurde . 
 &ldquo;T&uuml;druku &szlig;&otilde;ge ei kannata minu hai&szlig;ugi . 
 &ldquo;Nah kui &szlig;a mees oled ! noomis Joo&szlig;ep . 
 &ldquo;Tead ja tunned &szlig;a naeste meeli , need on ot&szlig;e kui J&uuml;rikuu ilmad . 
 T&auml;na &szlig;adab wihma , homme lund ja &uuml;le homme on tuuline ning p&auml;ewa paiste . 
 Saad aru ? 
 - Noh ma &uuml;tlen &szlig;ulle &szlig;elgemalt ; Waata naiste meeled muudawad &szlig;agedaste kui tuule lipp katuk&szlig;el.&rdquo;
 Meie murult 
 Laulmi&szlig;e waheaegadel p&uuml;&uuml;dis Ader tei&szlig;i lauljaid t&auml;hele panna , et neid teine kord uulit&szlig;al &auml;ra tunda . 
 - Meesterahwad j&auml;iwad talle ruttu meelde , nende iga&uuml;he n&auml;gu w&otilde;is ta m&otilde;ttes warsti j&auml;rele kujutada , &szlig;e&szlig;t meesterahwastel on enam nagu i&szlig;e&auml;raldu&szlig;i . 
 Naesterahwastega oli tal aga tegu : need oliwad k&otilde;ik nii &uuml;hetaoli&szlig;ed , roo&szlig;itop&szlig;ide &szlig;arna&szlig;ed , mitmekarwaliste riiete &szlig;ee&szlig;t waatas nende n&auml;gu nii &uuml;hte moodi w&auml;lja , et raske midagi wahet oli leida . 
 Wahe &szlig;ei&szlig;is enamisti ainult riietes , ja riiete karwa&szlig;t ja moodi&szlig;t ehk oleks neid teine kord &auml;ra tundnud , aga neiud oliwad ju igap&auml;ew i&szlig;emoodi riietega . 
 Ainult paari naislaulja n&auml;gu j&auml;i paremini Adra meelde . 
 Siin nende noorte , peenemait&szlig;eliste ja ka enam haritud inimeste hulgas kui k&uuml;las , oli l&otilde;bus , lahe ja lehkaw , ning Ader tundis endal &szlig;elles &szlig;eltskonnas &uuml;sna h&auml;&auml; olewat , kui &szlig;eda wastumeel&szlig;et Sak&szlig;a l&otilde;hna poleks lehanud . 
 See &szlig;iin pidi ometi Eesti &szlig;elts olema , aga nii&szlig;ugune w&auml;nge Sak&szlig;a waim walit&szlig;es &szlig;iin . 
 Kuid olgu , mis oli - raskemaidgi asju peab kannatama , igal asjal , i&szlig;egi igal h&auml;&auml;l asjal , on omad n&otilde;rgad k&uuml;ljed . 
 Selle lauluharjutami&szlig;e &otilde;htuga &szlig;ai Ader oma igawu&szlig;t t&otilde;esti eemale peletada : tal l&auml;ks &szlig;elt&szlig;imajas ene&szlig;esgi kaunisti aega , misp&auml;ra&szlig;t ta &szlig;iis hommikul ka parema meelega kauem magas . 
 Tei&szlig;el p&auml;ewal oli tal j&auml;lle m&otilde;tlemi&szlig;ega eila&szlig;e &otilde;htu p&auml;&auml;le ajawiidet . 
 Wii&szlig;id &szlig;ei&szlig;awad tal &uuml;htelugu nii &szlig;elgesti meeles , nii et ta neid &uuml;k&szlig;i olles enda ette ta&szlig;akesi mokkade &szlig;u&szlig;inal wilistama hakkas . 
 Selle&szlig;t &otilde;htu&szlig;t &szlig;aadik &szlig;ai ta ka &szlig;elle &szlig;elt&szlig;imaja k&uuml;lge t&otilde;mmatud , &szlig;ee &szlig;elt&szlig;imaja &szlig;ai kord tuttawaks , kuhu &szlig;is&szlig;e minnes ta tuttawad n&auml;od ee&szlig;t leidis ; ta k&auml;is &szlig;&auml;&auml;l theed joomas , lehti lugemas , grammofoni kuulamas jne. 
 Igawus j&auml;i harulda&szlig;eks k&uuml;lali&szlig;eks . 
 P&auml;&auml;walu tegi Adrale &szlig;ee , et ta koori lauljaid , kus hulgas ta laulmas k&auml;is , &auml;ra ei tundnud , nimelt naislauljaid . 
 Iga wastutulejat naesterahwast &szlig;ilmit&szlig;es ta eemalt , kas &szlig;ee mitte m&otilde;ni laulja ei ole . 
 Juhtus kord &szlig;ee &auml;pardus , et Ader &uuml;he wastutuleja naesterahwa &uuml;le kahewahel oli , kas &szlig;ee n&auml;htud laulja&szlig;e hulga&szlig;t oli w&otilde;i ei . 
 Ei ta u&szlig;aldanud weel teretada , kui naesterahwas tema kohta j&otilde;udis ja &szlig;ilmad tema p&auml;&auml;le l&otilde;i . 
 N&uuml;&uuml;d tundis Ader , et &szlig;ee t&otilde;esti laulukoori liige oli , jah , ju&szlig;t &szlig;ee&szlig;ama naesterhawas oli alti pool klaweri nurga juures &szlig;eisnud ; kuid teretada oli juba hilja . 
 Ah kuni piinlik : ei tea , mis laulja tema kohta arwama w&otilde;is hakata . 
 Selle&szlig;ama naesterahwa &szlig;elt&szlig;is pidi ta juba homme &otilde;htul j&auml;lle koos laulmas olema . 
 Aga mine tereta , kui &szlig;elgesti ei tunne , l&auml;hed ehk teretad m&otilde;nda w&otilde;&otilde;ra&szlig;t , kes &szlig;u terwi&szlig;t ei tea wastu w&otilde;tta . 
 Adral oli tundmus , nagu oleks talle wastu p&auml;&auml;d l&ouml;&ouml;dud . 
 Imelikud need linna piinad , mis k&uuml;lainimene tundma peab !... 
 - See oli j&auml;rgmi&szlig;el p&uuml;hap&auml;ewal , kui Ader kiriku&szlig;t korteris&szlig;e tuli . 
 Pererahwa t&uuml;tar oli kodus , ja k&uuml;lali&szlig;eks oli tal &uuml;ks noor neiu , kelles Ader oma endi&szlig;e koolilap&szlig;e Julie &auml;ra tundis , kelle p&auml;ewapilti ta pererahwa t&uuml;tre albumis kord oli n&auml;inud ja kellega pererahwa t&uuml;tar h&auml;&auml; tuttaw oli . 
 Juba &szlig;iis oli Ader oma koolilap&szlig;e prisku&szlig;e ja jumedu&szlig;e &uuml;le imestanud : ta &szlig;ilmade ees &szlig;ei&szlig;is k&uuml;ll &szlig;ee&szlig;ama koolip&otilde;lwe Julie , lahkete &szlig;ilmadega , &otilde;it&szlig;ewate palgetega , kuid t&auml;iskanswanud , neit&szlig;ili&szlig;e n&auml;oga , tugewa naesterahwa kehaga , priske , neit&szlig;ili&szlig;e rinnaga ; ei ta olnud enam &szlig;ee Juliegi , mis kooliajal , ainult weel &szlig;ee jumedus , kuid &szlig;eegi t&auml;iskaswanud . 
 N&uuml;&uuml;d , oma endi&szlig;t koolila&szlig;t elawalt t&auml;ie inime&szlig;ena n&auml;hes , imestas ja r&otilde;&otilde;mustas Ader . 
 Ader p&uuml;&uuml;dis oma endi&szlig;e koolilap&szlig;e Juliega ladu&szlig;asti juttu r&auml;&auml;kida . 
 Misgi tundmus ei hoidnud teda tema&szlig;t eemale kui iga&szlig;t tei&szlig;e&szlig;t neiu&szlig;t . 
 Ta n&auml;gi Julies oma k&uuml;lwatud &szlig;eemne wilja , ja tal oli &otilde;igus Julie hingeelu olu aimama arwata ; tol ajal , kui Julie t&uuml;tarlaps oli , oli Ader nooru&szlig;e waimustu&szlig;es hagarasti t&ouml;&ouml;d teinud ; ta teadis , mis&szlig;ugune tema t&ouml;&ouml; wili pidi olema , ja ta arwas &szlig;eda wilja n&uuml;&uuml;d Julies leidnud olema . 
 Julie oli teiste &szlig;elt&szlig;is kaunis jutukas neiu , aga Adra ees oli ta esmalt nagu arg , nagu lap&szlig;elik ; ta n&auml;gi Adras praegugi weel oma &otilde;petajat , oma &uuml;lemat , &szlig;e&szlig;t Adra kooliaegne m&otilde;ju tema p&auml;&auml;le oli weel alles ; polnud ju neiu Julie kooliaja&szlig;t &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t nii w&auml;ga palju aega m&ouml;&ouml;da l&auml;inud , et ta &szlig;elle ajaga neiuks oli &szlig;irgunud : noor inimene &szlig;irgub m&otilde;ne aastaga . 
 Aga Julie olek Adra wasta muutus pea ; kui ta teda ene&szlig;e eel h&auml;&auml; tuttawana - ei mitte kooli&otilde;petajana - n&auml;gi , oskas ta oma &uuml;mberk&auml;imi4t tema omale l&auml;hendada , ta l&auml;ks jutukamaks ja elawamaks , ja peagi n&auml;itas ta kui iga muugi neiu iga muu nooremehe &szlig;elt&szlig;is . 
 - Pererahwas tahtis l&otilde;una ajal raudtee jaama &szlig;&otilde;idu wastu minna , et kedagi tuttawat , kes linna&szlig;t w&auml;lja &szlig;&otilde;itis , &szlig;aata . 
 T&uuml;tar Roo&szlig;i pidi ka kaa&szlig;a minema , aga et tal praegu &szlig;&otilde;branna &szlig;iin oli , &szlig;iis j&auml;i ta tema &szlig;elt&szlig;i koju . 
 &Uuml;hes pererahwaga l&auml;ks Ader hoowiw&auml;rawani , ku&szlig;t kaudu uulit&szlig;ale k&auml;idi . 
 S&auml;&auml;lt astu&szlig;iwad peremees ja perenaene uulit&szlig;ale , kuna Ader toa poole taga&szlig;i p&ouml;&ouml;ras . 
 N&uuml;&uuml;d alles tuli Adrale ette , et teda kahe neiuga &uuml;k&szlig;i oli j&auml;etud . 
 Ader oskas neiudega juttu r&auml;&auml;kida ega pelganud &szlig;eda teha , aga &uuml;hel noorelmehel kahe neiu keskel wiibida ei arwanud ta pas&szlig;iwat . 
 Ta armastas neiudega r&auml;&auml;kida , kui tei&szlig;ed meesterahwad ehk wanemad inime&szlig;ed temale kaa&szlig;a aita&szlig;iwad , w&auml;hemasti p&auml;&auml;lt kuula&szlig;iwad . 
 &Uuml;k&szlig;i neiude hulgas jutuajamine n&auml;is nagu &szlig;aladuslikku laadi olewat , &szlig;el ajal nagu ootaks kumbgi kummagi poolt ei tea mis m&auml;rguandmi&szlig;i , mis wanemate inimeste ees warjatak&szlig;e . 
 Mis teha ? 
 N&auml;otu oli &auml;kit&szlig;elt kodu&szlig;t w&auml;lja minna , &szlig;e&szlig;t w&auml;lja&szlig;t oli ta wa&szlig;t tulnud , ja k&otilde;rwale pugeda ka kuhugi ei &szlig;&uuml;ndinud . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t m&otilde;tles ta &uuml;sna oma k&uuml;lma rahu alal hoides tuppa minna ja piinlikku tundmu&szlig;t &szlig;urudes juttu algada ja &szlig;eda jatkata , ilma m&auml;rguandmata , nagu oleks tema wanemate inimeste &auml;raolekul kohmetum . 
 Enne tuppa minemi&szlig;t arwas ta ju lau&szlig;e walmis , et tuppa minnes piinilikule waiku&szlig;ele mitte maad anda . 
 &ldquo;Noh,&rdquo; &uuml;tles ta &szlig;is&szlig;e astudes , &ldquo;n&uuml;&uuml;d on neiudel ometi woli i&szlig;ekeskes juttu ajada , muud kui mina oled weel t&uuml;liks.&rdquo; &ldquo;Oh ei oh ei ! &rdquo; rutta&szlig;iwad m&otilde;lemad neiud Adra poole p&ouml;&ouml;rdes waigistama . 
 &ldquo;Teie w&otilde;ite meie jutu&szlig;t k&otilde;iges o&szlig;a w&otilde;tta,&rdquo; li&szlig;as Roo&szlig;i , &ldquo;ilma , et midagi karta oleks.&rdquo; Jutt l&auml;ks eda&szlig;i ja &szlig;ai elawamaks . 
 Ader &szlig;ai l&otilde;bu&szlig;a k&otilde;nelemi&szlig;e &uuml;le waimustatud , nii et ta end neiude &szlig;eas nagu omaste &szlig;eas tundis olewat . 
 &Uuml;le&uuml;ldine l&otilde;bus olek oli walit&szlig;emas , juba ilma w&auml;hemagi piinata . 
 Ader n&auml;gi n&uuml;&uuml;d &szlig;elgesti , et ta ka wanemate inimeste puudumi&szlig;el neiudega ilma kohmetu&szlig;eta w&otilde;ib r&auml;&auml;kida . 
 Wari lendas &uuml;le toa - keegi l&auml;ks uulit&szlig;al akna alt l&auml;bi . 
 See pole k&uuml;ll kellegi uudis linnas , et inimene akna alt m&ouml;&ouml;da l&auml;heb , aga &szlig;elle&szlig;t w&auml;hek&auml;idawa&szlig;t koha&szlig;t k&auml;is inime&szlig;i &szlig;iisgi w&auml;hem l&auml;bi . 
 Ei tea kudas &szlig;ee juhtus , et Roo&szlig;i akna juurde juhtus ja m&ouml;&ouml;da minejat n&auml;gi . 
 &ldquo;Herra Karl&szlig;on tuleb ! &rdquo; &szlig;o&szlig;istas ta Julie poole . 
 Julie kargas toolilt &uuml;les ; punane helk laotas end ruttu &uuml;le ta n&auml;o . 
 &ldquo;Herra Karl&szlig;on ? &rdquo; imestas ta . 
 &ldquo;Mu Jumaluke ! 
 Jah , ta lubas t&auml;na &szlig;iia tulla , ta &szlig;ai teada , et ma - et meie t&auml;na &szlig;iin oleme . 
 Ta lubas meiega &szlig;pat&szlig;eerima tulla.&rdquo; 
 Ja ruttu jook&szlig;is ta peegli alla ning &szlig;ilmiy&szlig;es peegli&szlig;t , kas k&otilde;ik korras on ; m&otilde;ne lahti pudenenud , ripnewa juuk&szlig;etordi t&otilde;mbas ta teiste ligi ja wajutas piidega p&auml;&auml;kammi &szlig;&uuml;gawamale juukste &szlig;is&szlig;e . 
 Hoowiw&auml;rawa link kl&otilde;p&szlig;us ja pool jookstes tuli noormees &uuml;mber nurga toa uk&szlig;e poole . 
 Kuni tema ilmumi&szlig;eni m&auml;rkas Ader , et Julie &szlig;elle nooremehele end i&szlig;e&auml;raline korralik tahtis n&auml;idata : ta kohendas ruttu oma alu&szlig;e &szlig;aba , &szlig;eadis bro&szlig;hi kurgu all &otilde;ieti jne. 
 Pea k&auml;is ka uks , ja l&auml;wele ilmus pikk , kuiwetanud , halbimoodi&szlig;elt riides walge p&auml;&auml;ga noorherra , kes uk&szlig;e linki peos hoides kaks korda halp-wii&szlig;akalt kummardas ja i&szlig;e&auml;rali&szlig;e halbi tooniga &uuml;tles , mis nagu ammuaeg&szlig;et , &szlig;ooja &szlig;&otilde;pru&szlig;t tahtis awaldada : 
 &ldquo;Tere , tere-e ! &rdquo; 
 Naeratades wasta&szlig;iwad neiud ja rutta&szlig;iwad k&uuml;lali&szlig;t wastu w&otilde;tma . 
 K&auml;tt pigistades kummardas k&uuml;laline weel &szlig;&uuml;gawamalt kui enne ; n&auml;itas , nagu oleks noorelherral &szlig;oow olnud neiude k&auml;tt &szlig;uudelda ; kuid nii kaugele &szlig;ee a&szlig;i ei l&auml;inud . 
 N&auml;htawasti oliwad peened kombed &szlig;elle nooreinime&szlig;e meele&szlig;t w&auml;ga hinnas , aga iga peent komber ei la&szlig;knud ta &szlig;&uuml;da wi&szlig;t harjumatu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t &uuml;les n&auml;idata , i&szlig;e&auml;ranis &szlig;uudlemi&szlig;t ; harjumata olek peenete kombete wastu n&auml;itab end ju &szlig;agedasti h&auml;benemi&szlig;ena &uuml;les . 
 Tutwustati k&uuml;lali&szlig;t ka Adraga . 
 K&uuml;lmalt andis Ader edwistajale k&auml;e . 
 E&szlig;ime&szlig;e&szlig;t &szlig;ilmapilgu&szlig;t &szlig;aadik leidis Ader , et &szlig;ee meesterahwas temale &uuml;htigi ei meeldinud : ta oli oma liigutuste , &uuml;mberk&auml;imiste ja riiete poole&szlig;t nii halpu&szlig;e &szlig;is&szlig;e &auml;ra uputatud , et &uuml;lbe n&auml;ha : k&otilde;iges p&uuml;&uuml;dis ta end k&uuml;ll meeldiwalt &uuml;les n&auml;idata , aga mustas &uuml;likonnas n&auml;itas ta oma loodu&szlig;e&szlig;t walge p&auml;&auml;ga - i&szlig;egi walgete kulmu- ja ripsme- ning w&otilde;r&szlig;uma hakkawate wun&szlig;i-karwadega - kaunis kent&szlig;akas mehike w&auml;lja . 
 K&uuml;ll need walged karwad &szlig;ellele noorele mehele &otilde;ige p&auml;&auml;walu asja w&otilde;i&szlig;iwad anda ; k&otilde;igiti w&otilde;is end ehtida - neid ei &szlig;aa muuta ; hakka neid n&uuml;&uuml;d w&auml;rwima , &szlig;iis on larm warsti lahti ! 
 P&auml;ris kiu&szlig;ami&szlig;eks oli loodus temale need n&auml;otud karwad andnud . 
 Nooremehe riided oliwad k&otilde;ige uuema plaani j&auml;rele tehtud , k&otilde;ige uuema plaani j&auml;rele oliwad tal ka mani&szlig;k ja man&szlig;etid , mani&szlig;k nii k&otilde;rge , et noormees kangelt nagu t&otilde;rre &szlig;ee&szlig;t w&auml;lja wahtis ja oma p&auml;&auml;d waewalt liigutada w&otilde;is . 
 Maniska krae oli uuema moodi kurgu alt lip&szlig;uni lahti , ja &szlig;&auml;&auml;lt tagant paistis - wi&szlig;t nooremehe ene&szlig;e teadmata - &szlig;&auml;rgi krae ja pe&szlig;un&ouml;&ouml;bi lai &szlig;erw ... 
 Westi kaelaalune oli tal peaaegu niueteni lahti , ja k&otilde;ike &szlig;ee lahtine rinnae&szlig;ine oli &uuml;he laia maniska-kangaga kaetud , kus p&auml;&auml;l mitu w&auml;rwili&szlig;t n&ouml;&ouml;pi &szlig;&auml;tenda&szlig;iwad . 
 Kurgu all &szlig;iras mitmekarwaline hele lips weel heledama karwali&szlig;e lip&szlig;un&otilde;elaga . 
 K&auml;es oliwad tal lumiwalged kindad , mille&szlig;t ta toas tei&szlig;e &auml;ra t&otilde;mbas , ja n&auml;htawale tuli hulga w&auml;rwiliste &szlig;&otilde;rmustega &auml;ra ilustatud k&auml;&szlig;i . 
 K&auml;es hoidis ta k&otilde;rget , kandis p&otilde;hjaga kaabut , millega ta , &auml;kit&szlig;elt waadates , &uuml;sna onu Pauli moodi w&auml;lja n&auml;gi . 
 Jalas oliwad tal pikad , peened , terawate ninadega klantskamas&szlig;id , peaaegu n&otilde;ela &szlig;arna&szlig;ed . 
 Paluti noortherrad istuda . 
 Ta t&auml;nas kummardades ja istus . 
 Ja kohe algas elaw wada p&auml;&auml;le . 
 Ta algas ilu&szlig;a&szlig;t ilma&szlig;t ja &szlig;ooja&szlig;t p&auml;ike&szlig;e&szlig;t , aga l&otilde;petas neiu &szlig;ini&szlig;ilmaga , &szlig;e&szlig;t tal oli h&auml;&auml; anne , iga&szlig;t t&uuml;hi&szlig;e&szlig;tgi asja&szlig;t teda w&otilde;rreldes neiude poole p&ouml;&ouml;rda , keda ta n&auml;htawasti w&auml;ga jumaldas . 
 Iga&szlig;t muu&szlig;tgi asja&szlig;t tuli tema &szlig;&otilde;nades ikka midagi noorusli&szlig;t , luuleli&szlig;t , ilut&szlig;ewat w&auml;lja . 
 Ja imelikult n&auml;itas Adrale , et neiu omadu&szlig;ed , mille p&auml;&auml;le noormees alati w&auml;ga tuli , ikka alati neiu Julie omadustega kokkuk&otilde;las oliwad ; nii , n&auml;itu&szlig;eks , kiitis ta neiu &szlig;ini&szlig;ilmi , neid ilu&szlig;a ilmaga w&otilde;rreldes , ja neiu Juliel ju&szlig;t &szlig;ini&szlig;ilmad oliwad , kuna neiu Roo&szlig;i pruuni&szlig;ilmaline oli . 
 Noorelmehel oli n&auml;htawasti h&auml;&auml; k&otilde;neanne , &szlig;e&szlig;t &szlig;eda ei tulnud &szlig;ugugi ette , et tal &szlig;&otilde;nade puudus oleks tulnud , ehk tema &szlig;&otilde;nad &szlig;egi olek&szlig;iwad kippunud , aga muuks ta oma k&otilde;neandi ka wi&szlig;t pruukida ei o&szlig;anud kui nooru&szlig;e ilustami&szlig;eks ; &uuml;sna naljakas oli kuulda , kuidas noormees oma k&otilde;neannet &uuml;htelugu ikka &szlig;elleks p&uuml;&uuml;dis pruukida , et liht&szlig;ate , igap&auml;ewaste asjade p&auml;&auml;lt w&otilde;rdlemi&szlig;e teel noorerahwa asjade p&auml;&auml;le minna . 
 N&auml;htawasti huwitas teda ainult k&otilde;ne , mis armastu&szlig;e&szlig;t k&auml;is ; kirjandu&szlig;e , haridu&szlig;e ja rahwu&szlig;e k&uuml;&szlig;imus oliwad &szlig;elle tuulisp&auml;&auml; meele&szlig;t k&uuml;ll t&uuml;hi k&otilde;mu , &szlig;e&szlig;t et ta nii&szlig;ugu&szlig;eid asju ei tundnud - &szlig;eda w&otilde;is juba kindlasti aru &szlig;aada , kui Ader temaga m&otilde;ne &szlig;&otilde;na p&uuml;&uuml;dis r&auml;&auml;kida ; ilma et &uuml;hegi asja wastu nende&szlig;t &szlig;elgemat aru&szlig;aami&szlig;t ehk lugupidami&szlig;t oleks awaldanud , p&ouml;&ouml;ras ta w&auml;he&szlig;e aja j&auml;rele nende asjade p&auml;&auml;lt j&auml;lle oma wana , igawa asja p&auml;&auml;le taga&szlig;i . 
 Tihti tarwitas ta &szlig;ak&szlig;akeel&szlig;eid &szlig;&otilde;nu , mille&szlig;t n&auml;ha w&otilde;is , et ta Sak&szlig;a keele auustaja oli , nagu enamasti k&otilde;ik linna noorus ; ja ei mitte &uuml;k&szlig;i &szlig;eda : ta k&otilde;newiis ja &szlig;&otilde;nade kord lau&szlig;etes tuleta&szlig;iwad elawalt Sak&szlig;a keelt meelde ; i&szlig;e&auml;ranis tihti pruukis ta &szlig;&otilde;na &ldquo;&uuml;ks,&rdquo; mis Sak&szlig;a keelele omandusline on ; ju jutu algu&szlig;el oli ta &uuml;telnud : &ldquo;t&auml;na on &uuml;ks ilus ilm,&rdquo; ja &szlig;iis : &ldquo;t&auml;nane ilm tuletab &uuml;hte neiu &szlig;ini&szlig;ilma meelde&rdquo; jne. 
 N&auml;otu oli , kuidas ta k&otilde;ik &szlig;&otilde;nad pehmelt , keele ot&szlig;a&szlig;t w&auml;lja &uuml;tles , mida ta i&szlig;e wi&szlig;t haritud ja peenkombeli&szlig;e inime&szlig;e tundem&auml;rgiks pidas ; i&szlig;e&auml;ranis peenelt ja terawalt &uuml;tles s-ad w&auml;lja , mis k&otilde;ige n&auml;otumalt k&otilde;las . 
 Nooremehe jutt Adra ei huwitanud , waid pani teda muigama , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t p&uuml;&uuml;dis ta &uuml;he l&auml;bi loetud ajalehe kallal oma ergu l&ouml;&ouml;mi&szlig;t wabandada . 
 Teda ei p&uuml;&uuml;tudgi jutul&otilde;ngas hoida ; nooremehele n&auml;is meeldiwat , et keegi teine meesterahwas tema &szlig;eltskonda neiudega ei &szlig;eganud ; &szlig;eda enam aga wadi&szlig;es ta i&szlig;e . 
 T&auml;helepandaw oli , et noorherra oma k&otilde;nek&otilde;lk&szlig;udega i&szlig;e&auml;ranis Julie poole p&ouml;&ouml;rda p&uuml;&uuml;dis , ehk ta k&uuml;ll nii&szlig;ama Roo&szlig;iga kui Juliega r&auml;&auml;kis , n&auml;htawasti p&uuml;&uuml;dega , oma auustami&szlig;t m&otilde;lemi neiu wastu p&auml;&auml;ltn&auml;gijate ees ta&szlig;akaalus hoida ... 
 Julie r&auml;&auml;kis ka w&auml;ga &szlig;uures &otilde;nne tuhinas , naeratas &uuml;htelugu ja punastas nii&szlig;ama tihti nooremehe &ldquo;mait&szlig;e&szlig;t&rdquo; n&otilde;retawate &szlig;&otilde;nade m&otilde;ju all . 
 Jutu ajal &szlig;elgus , et niih&auml;sti &szlig;ee noorherra kui ka neiu Julie &uuml;hes tei&szlig;es &szlig;elt&szlig;ikooris laulmas k&auml;ia , mille j&auml;rele Ader nendes noortes inimestes kogu linna laulukooride t&uuml;&uuml;pu&szlig;eid n&auml;gema arwas , ja &szlig;eda &otilde;igu&szlig;ega ...
 Viletsusest viletsusse 
 I. 
 Pak&szlig;u kuu&szlig;emet&szlig;a &auml;&auml;res &szlig;ei&szlig;is Karuk&szlig;e &szlig;aun , wabadiku Kustu elua&szlig;e . 
 Wanemad inime&szlig;ed tead&szlig;iwad r&auml;&auml;kida , et &szlig;eda kohta , kus n&uuml;&uuml;d Kustu &szlig;aun &szlig;ei&szlig;is , wanasti &ldquo;karu-ke&szlig;aks&rdquo; h&uuml;&uuml;tud , &szlig;e&szlig;t et &szlig;elles kuu&szlig;ikus kord karud a&szlig;unud ; r&auml;&auml;giti , et &szlig;el ajal tihti olla n&auml;htud karu&szlig;id kuu&szlig;iku&szlig;t w&auml;ljas m&otilde;i&szlig;a w&auml;ljal kaeru &szlig;&ouml;&ouml;mas k&auml;iwat . 
 N&uuml;&uuml;d &szlig;elles kuu&szlig;ikus enam karu&szlig;id k&uuml;ll ei olnud , aga Kustu &szlig;auna h&uuml;&uuml;ti weelgi Karu&szlig;e &szlig;aunaks , mis nimi aja jook&szlig;ul rahwa &szlig;uus &ldquo;karu-ke&szlig;a&szlig;t&rdquo; oli l&uuml;hendatud . 
 Mis&szlig;ugune &szlig;ee wabadmehe elua&szlig;e on , &szlig;eda w&otilde;ib arwata : poollagunenud on ta p&auml;&auml;wari ; madalate , mitme&szlig;t koha&szlig;t w&auml;lja wajunud &szlig;einadega ta on : paiguti on palkidel pleekinud pind &auml;ra pudenenud , ku&szlig;t koha&szlig;t m&auml;danenud puu &szlig;i&szlig;emus w&auml;lja waatab . 
 Pikku&szlig;t on Kustu &szlig;aunal tawali&szlig;esti , peabgi olema : on ju &uuml;he ja &szlig;elle&szlig;ama katu&szlig;e all koos - elutuba , rehetuba ja rehe alune . 
 Elutoa aknad on madalad , neljaruuduli&szlig;ed ; uk&szlig;eks on laudade&szlig;t kokkul&ouml;&ouml;dud poolwiliti rippuw w&auml;raw , mille laiad laudade wahed juba eemalt &uuml;le w&otilde;ib lugeda . 
 Sauna katus , mis w&otilde;rreldi k&otilde;rgem kui &szlig;einad , on &otilde;lgine , wanadu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t roheli&szlig;e &szlig;amblaga pea &uuml;leni kaetud ; ainult kembade p&auml;&auml;l , ku&szlig;t tuul &otilde;led katu&szlig;e &szlig;ee&szlig;t w&auml;lja kiskunud ja endaga kaa&szlig;a wiinud , on hiljuti pandud &otilde;lgi n&auml;ha , millele kinnitu&szlig;eks wit&szlig;ade&szlig;t wibud ja r&auml;nku&szlig;eks laiu paekiwa on pandud . 
 Oma tordili&szlig;e r&auml;&auml;staga warjab katus akende , uk&szlig;e ja rehealu&szlig;e w&auml;rawate &uuml;lemi&szlig;ed pooled &auml;ra . 
 Hari on ke&szlig;kkoha&szlig;t n&otilde;os&szlig;e wajunud ; wanad poolm&auml;danenud hakid tema p&auml;&auml;l &szlig;ei&szlig;awad korratus olekus , &uuml;ks &szlig;iin , teine &szlig;&auml;&auml;l . 
 Siit ja &szlig;&auml;&auml;lt katu&szlig;e &szlig;ee&szlig;t waatawad katkenud lahutu&szlig;e-ridwad w&auml;lja . 
 - Sauna &uuml;mbrus on p&auml;&auml;le uk&szlig;ee&szlig;i&szlig;e lokkawa rohuga kaetud ; i&szlig;e&auml;ranis &szlig;eina alt waatab k&otilde;rge n&otilde;ges julgelt w&auml;lja ; kipub teine juba &szlig;auna akna&szlig;t &szlig;is&szlig;e waatama . 
 Sauna e&szlig;ine on k&otilde;ik&szlig;ugu majakraami t&auml;is , mis kiire aja p&auml;ra&szlig;t &uuml;ks ja teine kord korratu&szlig;es &szlig;inna on pandud : r&otilde;hu taga wana wigaste jalgadega pingi p&auml;&auml;l on kaks wee &auml;mmert , &uuml;ks pooleni weega , teine kummuli , paar pe&szlig;emata piimap&uuml;tti , l&auml;hker jne. 
 Seina p&auml;&auml;l naelas ripuwad kaelkoogud ja piima- kurnami&szlig;e narts . 
 Pingi all rohu &szlig;ees &szlig;ei&szlig;awad &szlig;olgi &auml;mber ja &otilde;lgine paja krants pudru tampimi&szlig;e jaoks . 
 Teinepool rehealu&szlig;e w&auml;rawaid &szlig;ei&szlig;ab k&uuml;&uuml;rmold ja on kummuli keeratud pe&szlig;uk&uuml;na pikali maas . 
 Sauna taga kaswab paks kuu&szlig;ik , endine karude kodupaik ; kaugemale ta ka ei ulata , kui Karuk&szlig;e &szlig;aunani : &szlig;iin pool algab juba madalam ja &szlig;&otilde;redam lehtpuu mets ; &szlig;auna elutoa pool ot&szlig;as on haawa-&szlig;alk . 
 Sauna ees &szlig;ei&szlig;awad w&auml;ike&szlig;ed wabadp&otilde;llud kehwa wiljaga - kehwa , &szlig;e&szlig;t maap&otilde;hi on liiwane ; need on Karuk&szlig;e perekonna &uuml;lespidajad . 
 P&otilde;ldude&szlig;t eel pool paistab lepik , ku&szlig;t kariloomade kellade k&otilde;lk&szlig;umine kuuldub ; &szlig;&auml;&auml;l on Karuk&szlig;e karjamaa . 
 Lepiku tagant kuuldub k&uuml;nnimeeste wada , kuulduwad &szlig;unnih&uuml;&uuml;ded &ldquo;waole,&rdquo; &ldquo;n&otilde;&otilde;,&rdquo; &ldquo;ptru kalla&rdquo; jne ; p&auml;&auml;l on Arina m&otilde;i&szlig;a p&otilde;ld , mille p&auml;&auml;l teomehed ke&szlig;ap&otilde;llu kordami&szlig;t l&otilde;petawad . 
 - P&auml;ew oli &otilde;htupoolel ; p&auml;ike wajus &szlig;elgel taewal w&auml;hehaawal madalamale ja madalamale ; aeg-ajalt muutus ta walgus puude latwades ikka punakamaks . 
 Seda m&ouml;&ouml;da , kui p&auml;ike madalamale wajus , weni&szlig;iwad &uuml;k&szlig;ikute puude ja p&otilde;&otilde;&szlig;aste warjud &uuml;htelugu pikemaks : nagu w&otilde;istelda oleks tahtnud pikemaks wenimi&szlig;es &uuml;he puu w&otilde;i p&otilde;&otilde;&szlig;a wari tei&szlig;e omaga . 
 Tuul oli waikne , misp&auml;ra&szlig;t puude lehed liikumatalt &szlig;ei&szlig;iwad : nad oliwad endid juba ot&szlig;ekui walmistanud &ouml;&ouml;&szlig;i&szlig;e rahu wastu ; ainult haawa ladwus w&auml;ri&szlig;e&szlig;iwad weel harwasti m&otilde;ne hoopis kerge , peaaegu tundmata tuule lehwitu&szlig;e w&auml;el laiad lehed ja &szlig;&uuml;nnita&szlig;iwad ta&szlig;a&szlig;t krabinat ; nagu n&otilde;uupidami&szlig;e h&auml;&auml;l kostis &szlig;ee , et waja neilgi waiki&szlig;t &ouml;&ouml;d wastu w&otilde;tta . 
 Sauna uk&szlig;e ees , &otilde;htueel&szlig;e p&auml;ike&szlig;e jahedal paistel , istus noti ot&szlig;as Karuk&szlig;e Kustu naene Kai ja kooris kartulid ; teda aitas alla k&uuml;mne aastane poeg Peedu . 
 T&auml;na oli ke&szlig;kn&auml;dal ; eel &szlig;ei&szlig;is &otilde;htu , mida rahwas &ldquo;pudru&otilde;htuks&rdquo; nimetab ; pudru&otilde;htuks oli aga waja putru keeta ; pudru jaoks Kai oma Peedu&szlig;t pojaga ju&szlig;t kartulid koorisgi . 
 Krimp&szlig;us on &szlig;elle &szlig;auna-perenae&szlig;e n&auml;gu wanadu&szlig;e ja mure muljutu&szlig;el , p&auml;ewitanud p&auml;ike&szlig;e &szlig;uwi&szlig;e palawu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t . 
 Iga ta n&auml;ojoon awaldab puudu&szlig;t , muret ; &szlig;&uuml;gawate&szlig;t &szlig;ilmaaukude&szlig;t waatawad kaebawad &szlig;ilmad w&auml;lja ; huuled on tal k&otilde;wasti kokku &szlig;ulutud ; n&auml;ha on , et m&otilde;nel ajal nende &uuml;le naeratu&szlig;t pole libi&szlig;enud , et need huuled naeratamistele ot&szlig;e harjumata on . 
 I&szlig;e&auml;ranis t&auml;na oli tal p&otilde;hju&szlig;t kurblikkudeks m&otilde;teteks : t&auml;na oli Jakobi p&auml;ew . 
 K&otilde;ik wabadmehed , ka Kustu , oliwad wallamajas&szlig;e kut&szlig;utud ; neile oli m&otilde;i&szlig;aherra renti juurde panna &auml;hwardanud ; t&auml;na pidi &szlig;iis wallamajas &ouml;eldama , kui palju nimelt renti li&szlig;atak&szlig;e . 
 Kai teadis , kui raske temal ja ta Kustul &szlig;eni&szlig;tgi renti muret&szlig;eda oli , ja n&uuml;&uuml;d korraga &auml;hwardati renti weel juurde panna . 
 Kustu oli lubanud herrad paluda , et &szlig;ee ehk rendi endi&szlig;eks j&auml;tab . 
 Igat&szlig;u&szlig;ega ootas Kai n&uuml;&uuml;d Kustud koju , et kuulda , kuda lood l&auml;k&szlig;iwad . 
 Suuremat puudu&szlig;t oli Kaeiel oma Kustu k&otilde;rwal oodata , ehk nad &szlig;uurt puudu&szlig;t k&uuml;ll &szlig;enigi tunda oliwad &szlig;aanud . 
 Jah , puudu&szlig;t tunnista&szlig;iwad ka hilbud Kaie &szlig;eljas , nagu ta &szlig;&auml;&auml;l uk&szlig;e ees praegu kartulid kooris : p&auml;&auml;s on tal kurgu alt kokku &szlig;&otilde;lmitud kulunud &szlig;it&szlig;ir&auml;tik ; uuena on &szlig;ee n&auml;htawasti roo&szlig;iline olnud , aga hulgakord&szlig;e pe&szlig;emi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t on nei&szlig;t roo&szlig;ide&szlig;t weel pi&szlig;ut j&auml;lgi j&auml;rele . 
 &Uuml;lemi&szlig;t jagu keha katab tal lahtine punakas jakk , k&uuml;&uuml;narnukkide&szlig;t &szlig;aadik &uuml;lesk&auml;&auml;ritud warrustega , millel kummagi rinna p&auml;&auml;le lapp on aetud , mis aga oma korda katki kulunud , nii et &szlig;&auml;&auml;lt m&auml;&auml;rdinud &szlig;&auml;rk w&auml;lja paistab . 
 Walkjas &szlig;it&szlig;i-alune tema &szlig;eljas on mitme&szlig;uguste toimetuste p&auml;ra&szlig;t &uuml;les k&auml;&auml;ritud , ja ta alumi&szlig;t jagu keha katab kodus kootud musta ja puna&szlig;e triibuline aluskuub m&auml;&auml;rdinud e&szlig;i&szlig;ega , m&auml;&auml;rdinud , &szlig;e&szlig;t et &szlig;inna tihti p&auml;&auml;le mitme&szlig;ugu&szlig;eid asju on &szlig;aanud pandud ; n&uuml;&uuml;dgi pani ta koored , mis ta kartulitelt kooris , &szlig;&uuml;lle hunikus&szlig;e . 
 Kondili&szlig;ed ja &szlig;ooneli&szlig;ed jalad on katteta . 
 Kogu ta olek oli waikne ja kurb , aga k&auml;rmesti k&auml;i&szlig;iwad ta lahjad n&auml;pud noa ja kartuli &uuml;mber . 
 Aegla&szlig;emini liiku&szlig;iwad poi&szlig;ike&szlig;e &szlig;&otilde;rmed , &szlig;e&szlig;t need polnud k&auml;rmu&szlig;ele weel harjunud . 
 Ta tera&szlig;ed &szlig;ilmad aga awalda&szlig;iwad &uuml;sna waldamata meel : &uuml;htelugu waata&szlig;iwad nad t&ouml;&ouml; p&auml;&auml;lt &auml;ra &szlig;iia ja &szlig;inna ; iga w&auml;ik&szlig;em kui liigutus &auml;ratas ta t&auml;helepanemi&szlig;t . 
 Ehk k&uuml;ll lahja ja p&auml;ewitanud , awaldas ta n&auml;gu &szlig;iisgi lap&szlig;elikku laustili&szlig;t meelt , &szlig;e&szlig;t noorus ei tunne wanadu&szlig;e mure&szlig;id . 
 Kuub tema &szlig;eljas oli mitme&szlig;t paiga&szlig;t paigatud , aga ka mitme&szlig;t koha&szlig;t katkine ; n&ouml;&ouml;bid tema ees oliwad iga&uuml;ks i&szlig;e &szlig;elt&szlig;i : &uuml;ks mu&szlig;t , teine walge , &uuml;ks &szlig;uur , teine pi&szlig;uke , kuda n&ouml;&ouml;pide ee&szlig;t &auml;rapudenemi&szlig;t m&ouml;&ouml;da uu&szlig;i k&auml;tte on juhtunud . 
 P&uuml;k&szlig;id tema jalas ulata&szlig;iwad paljalt poole&szlig;t &szlig;&auml;&auml;re&szlig;t &szlig;aadik ; p&otilde;lwede kohalt paistis paljas ihu . 
 Palju jalu ta oli , nagu emagi ; ta w&auml;ike&szlig;e jalake&szlig;ed oliwad igas weeloigus ja &szlig;olkes k&auml;imi&szlig;e t&otilde;ttu mustad , ot&szlig;ekui t&ouml;katiga &uuml;le m&auml;&auml;ritud , oliwad &ldquo;kurenaeridega&rdquo; kaetud , nagu rahwas &szlig;iis &uuml;tleb , kui lastel jalad &szlig;ageda&szlig;e weel k&auml;imi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t l&otilde;hkenud ja m&auml;&auml;rdinud on . 
 - W&auml;ike Peedu t&auml;itis Karuk&szlig;el karja&szlig;e kohu&szlig;eid ; et aga karjamaa l&auml;hedal oli , &szlig;iis h&uuml;&uuml;dis ema , kui tal Peedu abi tarwis l&auml;ks , Peedu karja&szlig;t koju , kuna kari &szlig;eni ilma karja&szlig;eta j&auml;i . 
 P&auml;&auml;le nende on &szlig;auna &uuml;mber muidgi hingeli&szlig;i : pingi ot&szlig;a p&auml;&auml;l istub ja pilgutab oma roidunud &szlig;ilmi hall ka&szlig;s . 
 Rehealu&szlig;e w&auml;rawa juures pikutab mu&szlig;t koer , p&auml;&auml; e&szlig;imiste k&auml;ppade wahele &szlig;irutatud , ja &szlig;oendab p&auml;ike&szlig;e paistel oma k&uuml;lge . 
 Rehealu&szlig;e ot&szlig;as teinepool aeda uidab kirjukarwaline &szlig;iga ja topib &uuml;he&szlig;t ja tei&szlig;e&szlig;t koha&szlig;t oma nina l&auml;bi aialattide , mis juures ta i&szlig;e ni kibedalt ja l&auml;bil&otilde;ikawalt kriunub , nagu oleks tal n&auml;lja p&auml;ra&szlig;t wiimne h&auml;da k&auml;es . 
 ------ 
 II. 
 Mu&szlig;t muri rehealu&szlig;e w&auml;rawa juures t&otilde;stis korraga p&auml;&auml;d ja haugatas . 
 Siis t&otilde;u&szlig;is ta w&auml;ledasti &uuml;les ja jook&szlig;is &szlig;aba liputades met&szlig;a poole . 
 Kai ja Peedu waata&szlig;iwad &szlig;inna poole . 
 Eemalt lepiku wahelt hakkas wanaldane mees pai&szlig;tma , kes m&ouml;&ouml;da rohitanud hobu&szlig;e-teed Karuk&szlig;e poole &szlig;ammus . 
 Ta &szlig;amm oli w&auml;&szlig;inud , aeglane . 
 See oli peremees . 
 &Uuml;mmargu&szlig;e n&auml;oga , &szlig;as&szlig;is habemega Karuk&szlig;e peremees . 
 &Uuml;mmargu&szlig;e p&otilde;hjaga , kulunud ja mustaksrohekaks pleekinud kaabu oli tal k&auml;imi&szlig;e palawu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t kuklas , nii et lage , krimp&szlig;uline o&szlig;ae&szlig;ine , mis kaabu katmi&szlig;e t&otilde;ttu p&auml;ewitanud palgete&szlig;t hoopis walkjam oli , w&auml;lja paistis . 
 Ta p&auml;&auml; oli norus , ta wahtis oma jalgade ette , oli &szlig;&uuml;gawasti m&otilde;tetes . 
 Lahjadel palgedel oliwad higi jooned &szlig;&uuml;dap&auml;ewa&szlig;e&szlig;t palawu&szlig;e&szlig;t j&auml;rel . 
 Ta keha kat&szlig;iwad kaua-kantud kodu&szlig;ed willa&szlig;ed riided , millel m&otilde;nes&szlig;e kulunumas&szlig;e kohta lapid oliwad aetud . 
 Jalas oliwad tal laiade ninadega Wene &szlig;aapad , mille &szlig;&auml;&auml;rte &uuml;lemad ot&szlig;ad , mis w&auml;hem m&auml;&auml;ret &szlig;aanud kui &szlig;aapa terad , alles kolleta&szlig;iwad . 
 &ldquo;I&szlig;a , i&szlig;a ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis Peedu , pani n&uuml;&uuml;d ilma emalt luba k&uuml;&szlig;imata noa i&szlig;tmele ja jook&szlig;is &uuml;le jala h&uuml;pates Muri j&auml;rel i&szlig;ale wasta . 
 Ka Kai t&otilde;stis &szlig;ilmad t&ouml;&ouml; p&auml;&auml;lt &uuml;les ja waatas tulija p&auml;&auml;le ; &szlig;ee ei n&auml;idanud teda n&auml;gewat , kuid waluga aimas Kai tema n&auml;o&szlig;t kurba ... 
 I&szlig;a juurde j&otilde;udes , w&otilde;ttis Peedu temal &uuml;mbert kinni . 
 Aga i&szlig;a ei n&auml;idanud n&uuml;&uuml;d pojaga tegemi&szlig;t teha tahtwat . 
 &ldquo;Mine n&uuml;&uuml;d ! 
 Mis &szlig;a kargad ! &rdquo; t&otilde;reles ta . 
 Se&szlig;t oli k&uuml;ll : Peedu laskis i&szlig;a &uuml;mbert lahti ; ta meeleh&auml;&auml; oli &szlig;ellega l&otilde;petatud , ta aimas , et i&szlig;al midagi &szlig;&uuml;dame p&auml;&auml;l on , misp&auml;ra&szlig;t ta tema wallatu&szlig;t ei kannata . 
 Wait olles &szlig;ammus ta i&szlig;a j&auml;rel &szlig;auna poole . 
 W&auml;&szlig;inult istus Kustu oma &szlig;auna uk&szlig;e l&auml;wele , t&otilde;mbas &szlig;&uuml;gawasti hinge ja p&uuml;hkis &uuml;le higi&szlig;e ot&szlig;ae&szlig;i&szlig;e . 
 Kai kartis Kustu &szlig;uu&szlig;t liig p&otilde;rutawat &szlig;&otilde;numit kuulda , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei julenud ta juttu teha . 
 Aga ta tahtis koguni i&szlig;e teel waikimi&szlig;ele l&otilde;ppu teha . 
 &ldquo;Said ka koju ? &rdquo; &szlig;&otilde;nas ta . 
 Wastu&szlig;eks laskis Kustu kerge k&ouml;hatu&szlig;e kuuldawale . 
 Kai oli ek&szlig;inud arwami&szlig;es , et oma k&uuml;&szlig;imu&szlig;ega asja ot&szlig;ale &szlig;aab . 
 &ldquo;Mis &szlig;inna poole ka kuulus ? &rdquo; k&uuml;&szlig;itas ta w&auml;he&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t uuestil &ldquo;Mida &szlig;iis,&rdquo; andis Kustu nii&szlig;ugu&szlig;e h&auml;&auml;lega wastu&szlig;eks , mis k&otilde;igi elulootuste kaotami&szlig;t awaldas . 
 Kustu waikis w&auml;he ; ta nagu m&otilde;tles , mis&szlig;ugu&szlig;el teel oma &szlig;&otilde;numit nae&szlig;ele teada anda . 
 &ldquo;W&otilde;tku &szlig;ee ja teine &szlig;eda wabadmehe elu,&rdquo; &uuml;tles ta &szlig;iis , enda ette liiwa p&auml;&auml;le &szlig;ilmit&szlig;edes , nagu oleks tal &szlig;&auml;&auml;l misgi t&auml;ht&szlig;at asja n&auml;ha . 
 &ldquo;Ei enam l&auml;he &szlig;ee elu kudagi : terwelt 20 rubla pandi renti juurde ; j&auml;&auml; w&otilde;i mine.&rdquo; &ldquo;Kaksk&uuml;mmend rubla ? &rdquo; kordas Kai k&uuml;&szlig;iwalt Kustu ot&szlig;a waadates , nugu kahtleks ta nende &szlig;&otilde;nade t&otilde;es . 
 Walus aimdus tema rinnas oli p&otilde;rutawalt t&otilde;eks &szlig;aanud . 
 &ldquo;Non&auml;h . 
 K&auml;i&szlig;in m&otilde;i&szlig;as ka weel , palu&szlig;in herrad , et ehk j&auml;tab alla , aga mine n&uuml;&uuml;d hundi juurde palwega : &szlig;ai wiha&szlig;eks , kihutas mu toa&szlig;t w&auml;lja.&rdquo; Ja w&auml;he&szlig;e waikimi&szlig;e p&auml;&auml;le , nagu oleks ta m&otilde;ttes ot&szlig;u&szlig;t walmistanud , &szlig;&otilde;nas Kustu : &ldquo;Maha peawad Karuk&szlig;e maad mei&szlig;t k&uuml;ll n&uuml;&uuml;d j&auml;&auml;ma ; waja mujalt leiba kat&szlig;uda &szlig;aada . 
 Kaks n&auml;dalit anti m&otilde;tlemi&szlig;e aega , kas j&auml;&auml;n w&otilde;i l&auml;hen . 
 Ehk w&otilde;tku pagan weel &szlig;elle plika oma halpimi&szlig;ega . 
 &ldquo;Mis plika ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Kai . 
 Ta aimas uudi&szlig;t . 
 &ldquo;Eks Lii&szlig;a&szlig;t plika . 
 Tema &szlig;&uuml;&uuml; p&auml;ra&szlig;t mulle ju&szlig;t 20 rubla renti juurde li&szlig;ati ; teistele pandi paljalt 10 rubla juurde : mina olla rikas , mu t&uuml;tred k&auml;ia nagu preilid uhkesti riides.&rdquo; See a&szlig;i oli Kaiele aru&szlig;aamata ja imelik . 
 Aga juba nende Kustu &szlig;&otilde;nade juures tabas teda &auml;kiline kadedu&szlig;e tuhin naabrite &uuml;le , kellele w&auml;hem renti juurde pandud . 
 &ldquo;Sinu t&uuml;tred ? 
 Kes &szlig;eda pidi herrale lobi&szlig;ema ? &rdquo; &uuml;tles ta . 
 &ldquo;Mine tea . 
 Kut&szlig;ari Toomas r&auml;&auml;kis , kuda &szlig;ee lugu oli ; &szlig;ain tei&szlig;ega talli juures kokku ja kurt&szlig;in temale oma lugu . 
 &Uuml;tleb , et Lii&szlig;a tulnud kord neile , kui nad herraga Kurim&auml;ele &szlig;&otilde;itnud , wastu ; k&uuml;llap oli &szlig;ee&szlig;ama kord , kui Lii&szlig;a wiimati kodu k&auml;is ? 
 Lii&szlig;ad n&auml;hes k&uuml;&szlig;inud herra , kelle &szlig;ee &ldquo;preili&rdquo; olla ; kut&szlig;ari Toomas wastanud , et minu plika . 
 Selle p&auml;&auml;le pomi&szlig;enud herra ene&szlig;ele ei tea mis habemes&szlig;e , ja nii &szlig;ee a&szlig;i &szlig;iis j&auml;&auml;nudgi . 
 N&uuml;&uuml;d aga &uuml;tles i&szlig;e , kuriwaim , et &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t mulle ju&szlig;t poole rohkem renti juurde paneb kui teistele.&rdquo; Kaiel oli nii&szlig;ugune tundmine kui lonkuril , kellele &ouml;eldak&szlig;e , et ta pole nendegi wigaste jalgade w&auml;&auml;rt . 
 Ta teadis , et tema Lii&szlig;a , kes naabri m&otilde;i&szlig;as k&ouml;&ouml;git&uuml;drukuks oli , misgi uhku&szlig;e asja taga ei ajanud , aga et ta ometi &szlig;ak&szlig;a &szlig;ilma all nii&szlig;ugustes kalt&szlig;udes olla ei w&otilde;i kui kodus . 
 Tal tuliwad Lii&szlig;a pelerine ja riide &szlig;aapad meelde , mis ta temal koduk&auml;imi&szlig;el n&auml;inud oli ; kas need pidiwadgi Lii&szlig;a herra meele&szlig;t &ldquo;preiliks&rdquo; tegema ? 
 Neid teadis Kai ometi talut&uuml;drukutelgi olema , mis uhkus &szlig;ee &szlig;iis enam oli ?... 
 Ja n&uuml;&uuml;d &ouml;eldak&szlig;e , Lii&szlig;a olla &ldquo;preili,&rdquo; Kustu olla rikas , w&otilde;ida k&uuml;llalt rohkem renti maksta kui tei&szlig;ed . 
 Nagu oleks Lii&szlig;a pelerine ja riide&szlig;aapad Kustu muret&szlig;etud !... 
 Liig mis liig ! 
 Ometi ei lau&szlig;unud Kai musta ega walget : ta teadis , et a&szlig;i &szlig;elletagi Kustule ene&szlig;ele k&uuml;llalt tuttaw on . 
 &ldquo;Kat&szlig;u , et &szlig;aad pudru tulele,&rdquo; &szlig;undis Kustu &szlig;ellele jutuainele l&otilde;ppu tehes : &ldquo;kere pika p&auml;ewaga &uuml;sna hele.&rdquo;
 Naljajutt 
 Oh Kastim&auml;e , mu kaunis kodu k&uuml;lake ! 
 Ei unune iial sa mu meelest . 
 Olen k&uuml;ll ilmas &uuml;mber uitanud , siin ja s&auml;&auml;l m&otilde;ndagi kaunist , m&otilde;ndagi ilusat ja armast k&uuml;la n&auml;inud , aga kauni Kastim&auml;e k&otilde;rval on nad k&otilde;ik puha naeruv&auml;&auml;rt r&auml;balad . 
 Juba see m&otilde;tegi , et ma n&otilde;nda neist julgen oma kodu-k&uuml;laga v&otilde;rrelda , on andeksandmata rumal temp. M&otilde;telge ometi meie k&uuml;las on k&otilde;igest kolm talu , aga neljas juba koolimaja . 
 Eh eh , mehed ! 
 Mis teie &uuml;tlete selle kohta : kolm talu ja juba &uuml;hine k&uuml;la nimi ja selles v&auml;ga t&auml;htjas k&uuml;las on kool kah ! 
 Nimetage mulle veel &uuml;ks teine niisugune k&uuml;la tervelt Eestimaalt . 
 Ehk ma &uuml;tlen uhkelt : Kogu Veneriigist ei leia teie teist kolme talulist kooli-k&uuml;la . 
 V&otilde;in koguni , p&auml;&auml;d k&otilde;ngutades ja rusikaga vastu rindu l&uuml;&uuml;es , juurde lisada : p&otilde;rgu v&otilde;i terve maailm pahumpidi , meie k&uuml;la v&auml;&auml;rilist ei leia teie kusagilt . 
 Need kolm talu ... 
 - Kulla mehed , neist saaks alles kirjeldus , mille kirjastamise &otilde;iguse eest kogu Eesti kirjastajad endid pankroti lubaks , kui ma selle t&ouml;&ouml; &auml;ra toimetaks . 
 &Auml;rge seda kartke , et mina kirjeldada ei m&otilde;istaks ! 
 Oh sa Jumalukene k&uuml;ll - see t&ouml;&ouml; on minu k&auml;es m&auml;da . 
 Kui teie ehk seda juttu , mis minu sule osavusesse puutub , uskuda ei taha , siis kuulake ja saage aru : mina olen kastim&auml;elane ja meie k&otilde;ik kastim&auml;elased oleme juba s&uuml;ndimisest saadik kohe p&auml;ris targad . 
 T&otilde;si jutt jah - p&auml;ris targad . 
 Ilma et meid - ma r&auml;&auml;gin Jumala tervet t&otilde;elikku lugu - keegi &otilde;petada pruugiks , m&otilde;istame meie kohe s&uuml;ndides kraaksuda ja muud sisemised ning v&auml;limised noorelapse kohused t&auml;ita . 
 Kolme kuuselt juba istume , kuue kuuselt k&auml;perdame , k&uuml;mne kuuselt k&otilde;nnime , aasta vanaduselt hakkame vanduma , poolteise aasta vanuselt k&otilde;nelema , kolme aastaselt lapsi hoidma , kuue aastaselt karjas k&auml;ima , k&uuml;mne aastaselt k&uuml;ndma ja ehal k&auml;ima j. n. e. kuni viimaks naesed v&otilde;tame ja siis iga kuu esimesel kolmek&uuml;mne aastalist ja iga n&auml;dala esmasp&auml;eval seitsme aastalist s&otilde;da pidama hakkame , ja nii elame meie siis edasi kuni . 
 - - Ah sa tuhat k&uuml;ll ! 
 Pai mehed ! 
 Palun - pardon - brats&otilde;i ! 
 Meil on ju kool kah ! 
 Tolle v&auml;geva unustasin ma koguni &auml;ra . 
 Meie koolimaja on nii kui loss ! 
 Ma panen p&auml;&auml; pandiks selle eest - p&auml;ris loss . 
 Ja kui sa uskmata Toomas ehk mu juttu uskuda ei taha , siis - ma ei tihka &ouml;elda , mis sa v&auml;&auml;rt oled . 
 Tule mees ja kae ise ! 
 Eks sa n&auml;e , et majal katuse hari mitmesugune on : &uuml;hest kohast k&otilde;rgem , teisest kohast madalam . 
 K&otilde;rgem koht on torn , madalam - lihtsalt madalam jagu . 
 Ma olen n&auml;inud mitugi lossi : Laiuse lossi , Rakvere lossi , need on veel hullemad kui meie k&uuml;la kooli-loss . 
 Laiuse ega Rakvere lossil pole enam sarikaidgi p&auml;&auml;l , meie omal Jumal t&auml;natud veel pool katust alles ja akendest on ainult kolm neli ilma ruutudeta . 
 Teistel on - auu isale - veel viie-kuue kordsed ruudud ees . 
 Ja mis veel k&otilde;ige t&auml;htsam : meie k&uuml;la lossis elab inimene sees , kuna teised lossid elanikkudest koguni t&uuml;hjad on . 
 Uskuge , meie lossis elab jah inimene ! 
 Koolmeister teine veel . 
 Missugune kena mees see meie koolmeister veel &auml;ra ei ole . 
 Nii kui kompvek ! 
 Naesed ja lapsed armastavad teda hullu p&ouml;&ouml;ra , mehed aga ei pea temast palju lugu . ja misp&auml;rast peavadgi mehed temast siis &otilde;ieti lugu pidama ? 
 Vahest tarkuse p&auml;rast ? 
 T&uuml;hi jutt - nemad on ise iga&uuml;ks omast arust k&uuml;mme korda targemad kui koolmeister . 
 Mine k&uuml;si kellegi Kastim&auml;e mehe k&auml;est , et kes k&uuml;las k&otilde;ige targem mees on , k&uuml;ll sa kuuled , mis ta &uuml;tleb : &quot; Mina . &quot; 
 K&uuml;si aga , kes k&otilde;ige rumalam on , kohe kostab ta : &quot; Koolmeister . &quot; 
 Ajame kahe-k&otilde;net edasi , siis saame teada , misp&auml;rast &uuml;hed targad ja teine rumal on . 
 &quot; Misp&auml;rast koolmeister rumal on ? &quot; 
 &quot; Mine p&auml;ri ta enese k&auml;est j&auml;rele ! &quot; 
 &quot; Rumal ei saa omast rumalusest aru , peab ehk ennast sinu viisi targaks kah , mine saa siis &otilde;iget tolku k&auml;tte . 
 H&auml;&auml; oleks , kui sinu sugune tarkmees lolli rumalused mulle &auml;ra seletaks . &quot; 
 See m&otilde;jub . 
 Kaunis kastim&auml;elane t&otilde;mbab mokad muigele ja pajatab : &quot; Ta on loll sellep&auml;rast , et ta koolmeister on . &quot; 
 &quot; Ja teie olete targad ? &quot; 
 &quot; Meie oleme targad sellep&auml;rast , et meie koolmeistrid ei ole ? &quot; 
 &quot; Kuidas ? 
 Ma ei saa teie seletusest aru ! 
 Mis vahe on siis &otilde;ieti lolli ja targa vahel ? &quot; 
 &quot; Loll teeb suuremat k&auml;ra kui tark . &quot; 
 &quot; On siis koolmeistril k&otilde;ige k&otilde;ledam h&auml;&auml;l ja k&otilde;ige laiem k&otilde;ri ? &quot; 
 &quot; See ei ole m&otilde;&otilde;duandev , millega ta l&auml;rmi l&ouml;&ouml;b , kas k&otilde;riga v&otilde;i l&otilde;&otilde;riga . 
 Pea asi , tema tegi l&auml;rmi suureks . &quot; 
 Ja kui sa n&uuml;&uuml;d mehe seletuse p&auml;&auml;le suu laiali ajad ja selle ammuli oleva suuga suure k&uuml;simise m&auml;rgi teed , siis t&auml;iendab ta oma seletust sulle j&auml;rgmiselt , aga seda teeb ta nii tasa ja tahedalt , nii vaikselt ja mahedalt , et ime kuulata . 
 Sa tunned , kuidas k&auml;ed &otilde;rnasti su piha p&auml;&auml;le puuduvad ja sala sosin k&otilde;rvu kostab : &quot; Koolmeistri lolli tegu need vaskpillid ; vaskpillid vaaksuvad liiga v&auml;gevasti . &quot; 
 &quot; Teil on siin m&auml;ngukoor ! 
 See on ju v&auml;ga kena asutus . &quot; 
 &quot; Meil oli m&auml;ngukoor ennegi , &quot; piuksub kaval kastim&auml;elane . 
 &quot; Mis koor teil siis enne oli ? 
 Kas puhk- v&otilde;i keelpillide koor ? 
 V&otilde;i koguni l&otilde;&otilde;tsa-pillid ja kandled ? &quot; 
 &quot; Meil oli puu pillide koor . &quot; 
 &quot; Puu pillid ? ! 
 Mis loomad need on ? 
 Ega need naablid ei ole ? &quot; 
 &quot; Naablid v&otilde;i pasunad - v&otilde;i tont teab - kuidas keegi neid nimetada armastab . 
 Hea asi , v&auml;ga tasaseid h&auml;&auml;li t&otilde;ivad nad kuuldavale . 
 Oli pulm v&otilde;i pidu , v&otilde;i lihtsalt m&otilde;ni s&uuml;ndimise p&auml;ev , siis kogusime meie majasse kokku , igal &uuml;hel oma malgast-pill kaenlas . 
 Siin pistsime malkade v&otilde;i naablite otsad suu juurde tsusates tututama : tutu - tutu - tutattah - tutattah ! j.n.e. 
 Kui alandlikult meie seda k&otilde;ik ei teinud ! 
 Ilma mingisuguse suurustamiseta ja hooplemiseta ! 
 Meie kadunud ja k&otilde;dunenud hingekarjane valas siis otse r&otilde;&otilde;mu pisaraid meid n&auml;hes ja kuulates ja s&otilde;nas omas Jumalale meelep&auml;rases keelemurdes : &quot; Votkem roimust&auml; &uuml;ten nonde f&auml;n&auml;tsidega ! 
 Nii ommava kui laitse ja laitste perralt on jo taivane riik ! 
 &quot; oh kuidas meie r&otilde;&otilde;mustasime siis ! 
 See oli Kastim&auml;e &otilde;itseaeg . 
 Meil ei olnud siis mitte &uuml;ksi tarkuse hakatus , vaid koguni ka tarkuse tagatipp k&auml;es . 
 Siis , siis tuli p&ouml;&ouml;re . 
 Saadan tuli meie sekka . 
 Teate ju - ta karjuda kui l&otilde;ukoer . 
 L&otilde;ukoera ei ole ma k&uuml;ll n&auml;inud , ega tema kisa kuulnud , aga ta karjuda palju j&auml;ledamine kui karu . 
 Ei ole ka minu silm karu n&auml;inud , ega k&otilde;rv tema kisa kuulnud , aga karu kisa olla , m&otilde;nda r&auml;&auml;gitakse - vasika kisast palju suurem ja k&otilde;vem . 
 Vasikat olen ma aga ise k&uuml;llalt pussitanud ja tean k&uuml;ll , kuidas ta siis karjub . 
 Ikka : m&ouml;&ouml;h ja m&ouml;&ouml;h ! 
 J&auml;le kohe . 
 Niisama j&auml;ledalt hakkas ka see saatana koolmeister m&ouml;&ouml;kima : &quot; Mehed vennad ! 
 M&ouml;&ouml;h ! 
 Nurka visake lapse rumalused ja lapse kombed ! 
 M&ouml;&ouml;h ! 
 Hakage mehe viisi elama , mehe tegusid tegema ! 
 M&ouml;&ouml;h - ! 
 &quot; &quot; Aga meie tahame taevasse saada ! 
 &quot; kiunusime meie vastu . &quot; 
 Saame meesteks , siis ei lase isa Peetrus meid enam sinna sisse . 
 &Uuml;tleb : &quot; Mehed , teie selgrood on kanged kummardamiseks , k&auml;ed karmid paitamiseks , h&auml;&auml;led karedad , et &quot; paastu kandle &quot; saadetusel &quot; Saaroni valgete lillede &quot; &uuml;le &quot; tasaseid h&auml;&auml;li kuuldavale tuua . 
 Ja viimaks hakkate siin ehk veel vana saadana , Veltsebuli , viisil m&auml;ssama . 
 Igal mehel istub v&auml;ikene sarviline s&uuml;dames , kes kamandeerib : mees , nina hoia p&uuml;sti ! 
 Hari ja hoolitse toekest ! 
 M&otilde;tle ja otsusta ise - ja tee nimelt oma otsuse j&auml;rele ! 
 Teie otsustusi v&otilde;ib aga neerude p&auml;&auml;lt selgesti &auml;ra lugeda : Jumal trooni p&auml;&auml;lt maha ! 
 Kus on aga vapper Mikael n&uuml;&uuml;d , kes teiega kaklema hakaks . 
 Viimases s&otilde;jas vana saadanaga sai ta niipalju haavu , et praegustgi veel nende vermedes p&otilde;eb . 
 Sellep&auml;rast , olge n&otilde;nda h&auml;&auml;d , taganege v&auml;hekesti tagasi ja paradiisi uks l&uuml;&uuml;akse kl&otilde;psti meie nina eest kinni . 
 Jumalaga siis Kanaan , mis jookseb piima ja mett . 
 Aga kas ta kurivaim andis j&auml;rele oma jonniks ! 
 Kompvek ikka kompvek . 
 Mehed peavad tubakat temast palju , palju paremaks . 
 Aga naesed , sa Jumalukene k&uuml;ll , need vist muud paremat ei tea tahtagi , kui seda suus suitsutada . 
 Need olivad selle saadana koolmeistri &uuml;mber , kui k&auml;rbsed meepoti kallal . 
 &Uuml;tles tema : &quot; N&otilde;nda viisi ei ole asi h&auml;&auml; ! &quot; siis kordasivad naesed kooris taga j&auml;rele : &quot; ei ole , ei ole ! &quot; 
 Tema : &quot; kasvatage omist habemetega lastest mehed ! &quot; 
 Naesed : &quot; kasvatame , kasvatame ! &quot; ja nii s&uuml;ndisgi . 
 &Uuml;tles sarviline &quot; Nurka puu-pillid ! 
 Nurka laste kombed ! &quot; siis kinnitasivad naesed : &quot; nurka , nurka ! &quot; eks meie p&uuml;&uuml;dnud enne kah ikka vastu seista ja s&otilde;dida , aga - va vennas - katsu korra seelik-r&uuml;&uuml;tlitega lahingut l&uuml;&uuml;a ! 
 V&otilde;it on sinust siis niisama kaugel , kui p&auml;ike maakerast . 
 Enne ikka vehid mis vehid , p&auml;rast muud kui palu alla . 
 On aga korra sulle jala kuklasse saanud panna , siis muud kui kuula s&otilde;na ja t&auml;ida k&auml;sku . 
 &Uuml;tles koolmeister : &quot; Asutame laulukoori ! &quot; 
 Naesed : &quot; Mehed , laulma ! &quot; ja laulukoor oligi valmis . 
 Koolmeister : &quot; Tarvis vaskpillid muretseda ! &quot; 
 Naesed : &quot; Mehed , rahakotid siia ! &quot; ja juba oligi teatud summa koolmeistri k&auml;es . 
 Niikaua kui meie raha- kahju p&auml;rast p&auml;&auml;d s&uuml;gasime ja oma odavate puu-pillide h&auml;&auml;dust kiitsime , olivad vaskpillid ju k&uuml;lasse j&otilde;udnud ja naeste k&auml;sk k&otilde;las j&auml;llegi : &quot; Mehed , puhuma ! &quot; ajasime k&uuml;ll s&otilde;rad vastu , nagu j&auml;&auml;rad , keda tapa-pingile viiakse , aga miuh ja n&auml;uh andsivad naesed tagast j&auml;rele valu ning juba olimegi paigal . 
 Peagi j&otilde;uras suur tuuba : Tuut - tuut - tuba t&uuml;hi ! 
 V&auml;ike piston aga piuksus : &quot; Tutu , tutu , leiba netu , pane putru sarve sisse ! &quot; 
 Arvasime , noh n&uuml;&uuml;d on kiusatused otsas . 
 Aga vale ! 
 - kas sarvik seda enam rahule j&auml;tab , keda ta korra kiusama hakkab . 
 M&auml;letada , kuidas ta vaga Hiobit vitsutas . 
 Olime juba endid torude l&auml;bi rinnutuks puhunud , siis k&otilde;las uus kohtu otsus : &quot; Mehed , n&auml;itlema ! &quot; selle Jumala vallatu teo p&auml;rast hakkas juba &otilde;petajagi &otilde;ige kurjasti t&auml;nitama . 
 Aga need naesed ! 
 Oh neid naisi k&uuml;ll ! 
 Nad on kavalad kui ussid . 
 Neil on k&otilde;ik vigurid selged . 
 Munad ja v&otilde;i - oi , neist saab h&auml;&auml; segu ja selle m&auml;&auml;rdega v&otilde;ib veel laiemaidgi pragusid kinni m&auml;&auml;rida , kui meie h&auml;&auml; hingekarjase ahtakene suukene . 
 Ja n&otilde;nda tegime seda ilma kometit nii mis kulus . 
 Isegi seitongid pilgasivad meid . 
 Koolmeister &uuml;tles k&uuml;ll - seitongid kiita meie hariduslist edenemist . 
 Aga kuula n&uuml;&uuml;d koeri , kas see neil s&uuml;damest tuleb . 
 Linnamees oma lehega tuleb , n&auml;kib ja naerab su l&auml;bi , sina muud kui naera kaasa ja &uuml;tle ait&uuml;ma ! 
 N&otilde;nda ikka l&auml;ks ja l&auml;ks meie asi . 
 &Uuml;ks kuri kasvas teisest , kuni asutasime esiti karskuse , p&auml;rast koguni p&otilde;llumeeste seltsigi . 
 Va hingekarjane on meil kaval kah . 
 Ega ta me naistest selles asjas k&uuml;&uuml;ne v&otilde;rra taha ei j&auml;e . 
 Ta , mait , teab , kunas lehm piima annab . 
 On munad ehk v&otilde;i kirikum&otilde;isast otsas - kuula - juba siunatakse kantsli p&auml;&auml;lt kastim&auml;elasi ja nende seltsa ning meie naesed muud kui reisivad kompsud k&auml;es kirikum&otilde;isa vahet . 
 Viimasel ajal on naesed isekeskis &uuml;he sala &uuml;hisuse asutanud , mille otstarbe on - aga j&auml;egu see parem nimetamata . 
 Niipalju on aga kindel , et &uuml;htegi neist siis Peetrus paradiisi ei lase , kui nad oma k&otilde;lvatu n&otilde;uu hingekarjatse kohta teoks teevad . 
 &Uuml;ks mees j&auml;i meie k&uuml;lasse kauaks ajaks kui kaljusammas seisma , selle vastu ka saadan oma sarvi ilmaaegu kulutas . 
 Tahate , ma kujutan teile seda meest . 
 Teie teate vist seda kena m&otilde;istatust : Hark all , paun p&auml;&auml;l , pauna p&auml;&auml;l rist , risti p&auml;&auml;l nupp , nupu otsas mets . 
 Hark oli mehel l&uuml;hikene , aga selle eest h&auml;sti t&uuml;se . 
 Seda katsivad v&otilde;imata laiad p&uuml;ksid , mis harilikult ikka &quot; rebaste &quot; v&otilde;i v&otilde;i nihukeste p&auml;&auml;l seisivad . 
 Seda viga v&otilde;is kahel viisil seletada . 
 Kas sellega , et r&auml;ttsepp p&uuml;kste v&auml;rvlid liiga laiad l&otilde;ikas , v&otilde;i sellega , et hargi p&auml;&auml;l olev paun keskpaigast liiga &uuml;les kummitud oli . 
 N&auml;htavasti ei meeldinud punnis olev paun tema omanikule endalegi , sest ta p&uuml;&uuml;dis teda v&auml;ga avara pintsakuga kinni katta , nii et m&otilde;istatuses &ouml;&ouml;ldud risti sugugi n&auml;ha ei v&otilde;inud . 
 K&otilde;ige imelisem ja &uuml;htlasi ka k&otilde;ige t&auml;helepanemise v&auml;&auml;rilisem liige meie ajalooliselt t&auml;htsa isiku k&uuml;ljes on risti p&auml;&auml;l olev nupp . 
 Teie olete vist k&otilde;ik nairist n&auml;inud . 
 Kujutage n&uuml;&uuml;d omale &uuml;hte v&otilde;imata suurt nairist ette , veel suuremat kui see , mida kehva peremees rikkale m&otilde;isa herrale annetas . 
 Vajutage n&uuml;&uuml;d sellel m&auml;&auml;ratu suurel nairil lehed igale poole alla tilpnema , tsusake &uuml;ks &otilde;ieti j&auml;me kolme tolli pikkune pult otsapidi nairisele k&uuml;lje p&auml;&auml;lt sisse , selle pulga alla lai l&otilde;he , mis suud t&auml;hendab , seadke see tore nairis keskelt &uuml;les kummitud pauna p&auml;&auml;le , mis t&uuml;seda madala-v&otilde;itu hargi otsas seisab - ja teie saate siis kaunis &otilde;ige pildi meie k&uuml;la t&auml;htsast isikust . 
 Kui n&uuml;&uuml;d ehk veel m&otilde;ni ninatark k&uuml;sima kipub : kus silmad , kus k&otilde;rvad ? 
 Siis kostan : need on alla murtud , nairi lehteda all niisama peidus , nagu nad tal harilikult suure juukste salkadega varjatud on . 
 Nagu &ouml;&ouml;ldud , kandis mees laiu s&auml;&auml;rikuid ja avarat pintsakut , mis m&otilde;lemad musta- valget triibulist kirja olivad . 
 P&auml;&auml;s kandis ta neljakandilist pruuni kaap-k&uuml;barat , mida meie nurgas &quot; malmiks &quot; nimetadi . 
 Niisuguses &uuml;likonnas , tugev kadakane kepp pihus , sai seda t&auml;htsat meest k&otilde;ige sagedamini n&auml;ha , kui ta &uuml;le v&auml;ljade , heinamaade ehk soode teel edasi t&otilde;ttas , sest ta k&auml;is alati k&otilde;ige &otilde;igemat silma-sihi teed . 
 Meie auv&auml;&auml;rt kangelase nimi on Samuel J&uuml;ri poeg Lollard , kuna rahva suu teda lihtsalt Doktor Lollardiks nimetab . 
 Viimane nimi meeldib auv&auml;&auml;rt isikule v&auml;ga , ehk ta k&uuml;ll paljalt pilke- ja s&otilde;imunimi on . aga kes see suures ilmas palju selle j&auml;rele k&uuml;sib , kas nimi auus ja &otilde;ige on , peaasi , kui ta aga toredasti k&otilde;lab .
 Suitsetatud sadulsepp . 
 Naljajutt 
 Kattat peeti N. linnakeses k&otilde;ige ilusamaks neiuks . 
 Tema oli vanemate ainukene silmaterakene . 
 Tema isa - j&auml;me , paks , tugev mees - oli linnas k&otilde;ige kuulsam saiapagar . 
 &Otilde;igust &uuml;telda , Katta oligi ka t&auml;itsa pilt-ilus t&uuml;druk , k&auml;is alati puhtalt riides ja oli nii n&auml;gus , nii kena , et noorte sellide silmad igatsedes ning suure h&auml;&auml;meelega tema p&auml;&auml;l viibisivad , kui ta uulitsal juhtus k&auml;ima . 
 Terve linnakene oli uudishimuline , kuna ja kes Kattakese saama piaks , - ja k&otilde;ige uudishimulisem oli k&uuml;ll Katta ise . 
 Katta isa - valju s&otilde;naga mees , - valis enesele v&auml;imeest , aga iialgi ei juhtunud temale sarnane , et ta meele j&auml;rele oleks olnud . 
 Iga kord , kui keegi kosja kandidaat oma soovi vanamehele avaldas , vastas see l&uuml;hidalt : &quot; Sina pole see mitte &quot; ; ja sellega oli asi l&otilde;petatud . 
 Nii sai Katta juba kaksk&uuml;mmend kuus aastat vanaks ja ei n&auml;inud tal v&auml;hematki lootust tanu alla saamiseks olevat . 
 Tal oli ilus pruun juuks , mida ta lahtiselt selja p&auml;&auml;l kandis ja milles ta suvel enamiste ikka lehkavat punast lille kandis . 
 Ta n&otilde;idus k&uuml;ll oma iludusega palju noori mehi enese v&otilde;rku , aga &uuml;hegi &otilde;ng ei hakanud k&uuml;lge - sest vanamees ei teinud nendega k&otilde;ige v&auml;hematki tegemist . 
 Katta silmas hiilgasivad juba mure pisarad , ta kartis , et sell moel vanaks piigaks j&auml;&auml;b , kui nii viisi lugu ikka edasi peaks minema . 
 T&auml;htsam Katta kosjakandidaatide hulgas oli sadulsepp Otto Oldenberg , kes tulise hooga naest tahtis v&otilde;tta . 
 Otto oli aega m&ouml;&ouml;da hoolsa t&ouml;&ouml; l&auml;bi j&otilde;ukaks ja 35 aastaseks vanaks poisiks saanud , ilma et tal varemalt teise poole kosimist meeldegi oleks tulnud . 
 Aga kust ja kuida see tuli , et Ottol m&otilde;te p&auml;ha tekkis : tarvis naesukene v&otilde;tta ! 
 Ta arvas , et k&uuml;llalt juba &uuml;ksikut kilgi elu on elanud , ta hakkas armastama ja enesele elu seltsilist kosima . 
 See oli ka Otto t&otilde;sine m&otilde;te - ta n&otilde;udis ka niisugust naest , kellel ka nodi oleks , sest nodi ja nodi on - kahekordne nodi , ja kahekordse nodiga on h&auml;&auml; elada . 
 Ta oli Kattat armastama hakanud ja Katta j&auml;lle teda - aga see pagana vanamees , kes sellest kuuldagi ei tahtnud ! 
 Otto ei tohtinud vanamehele oma n&auml;gugi n&auml;idata ; nad saivad ainult uulitsa p&auml;&auml;l Kattaga kokku , kus nad m&otilde;ne s&otilde;na r&auml;&auml;kida saivad . 
 Katta lubas Ottole ikka truuks j&auml;&auml;da , et tehku vanamees mis tahte ! 
 - Viimaks hakkas Otto salamahti pagari kodus k&auml;ima ; ehk see k&uuml;ll &otilde;iglane tegu ei olnud , vanemate seljataga t&uuml;trega salaja koosk&auml;imisi pidada , aga selle j&auml;rele ei k&uuml;sinud armastus midagi . ... 
 Esmalt seisivad armastajad m&otilde;ned korrad hoovi p&auml;&auml;l , siis j&auml;lle selle j&auml;rele kojas , viimaks k&ouml;&ouml;gis ja k&otilde;ige viimaks v&otilde;tsivad nad nii palju julgust s&uuml;damesse , et tuppa l&auml;ksivad , sest et ka s&uuml;gisene aeg k&auml;tte j&otilde;udis ja &otilde;ues k&uuml;lm seista oli ; ja nimelt sinna tuppa , kus ahi v&auml;ljas poolt sisse ehitatud , nagu vanaste ikka pagari ahjud olivad . 
 Sooja ahju p&auml;&auml;l oli neil &otilde;ige h&auml;&auml; istuda ja juttu ajada , nii et viimaks neil sugugi enam meelde ei tulnud , kuidas see keeldus oli , teine teisega kokku saada . 
 Otto oli oma eluaja lustiline poiss olnud ja Katta ei olnud ka &uuml;sna p&auml;&auml; p&auml;&auml;le kukkunud , sellep&auml;rast olivad nad ka r&otilde;&otilde;msad ja naljakad ... 
 Ustega oli Otto nii &auml;ra harjunud , et neid kergesti lahti teha v&otilde;is . 
 Katta oli tale &uuml;he vana v&otilde;tme andnud , mis tua ukse lahti tegi , nii et Otto iga kord sisse pugeda v&otilde;is . 
 Otto ronis alati juba enne ahju &auml;&auml;re , kui Katta teise korra p&auml;&auml;lt , kus nad elasivad , alla tuli . 
 Aga vana pagar oli &uuml;kskord armastajate plaanidest haisu ninasse saanud . 
 Vana &quot; kavalp&auml;&auml; &quot; ei olnud sellest aga &uuml;helegi midagi lausunud . 
 &Uuml;hel &otilde;htul , kui Katta oma tuppa l&auml;ks , keeras vanamees ukse tagant lukku ja astus siis ise treppi m&ouml;&ouml;da alla , &quot; salapeiukest &quot; kinni p&uuml;&uuml;dma . 
 Otto , kes juba ahju p&auml;&auml;l oli , ei teadnud sellest &otilde;nnetusest midagi - vaid ootas aga &quot; kaenlakanakest &quot; tulema . 
 Oli just laup&auml;eva &otilde;htu ja p&uuml;hap&auml;evaks sai s&auml;&auml;l ikka tubliste saia tehtud , sellep&auml;rast oli ka t&auml;na &otilde;htu s&auml;&auml;l tuas palju tegemist olnud . 
 Suur leivak&uuml;na oli jahu t&auml;is ja m&otilde;lemil pool otsade sees hapu taigen valmis tehtud ; m&otilde;ne tooli p&auml;&auml;l seisivad v&auml;hemad k&uuml;nad koogi taignatega , p&otilde;rmandu p&auml;&auml;l aga &uuml;ks kolme k&uuml;&uuml;nra pikkune k&uuml;na saia taignaga . 
 N&auml;ha ei v&otilde;inud seda Otto k&uuml;ll mitte , sest et tuas pime oli ; aga k&auml;sikaudu sai ta k&otilde;ik aru , - selle ise&auml;ralisest magusast haisust oli ta &auml;ra tundnud , et p&auml;rm oma t&ouml;&ouml;d oli tegema hakkanud . 
 Otto oli just seekord parajaste pikali ahju p&auml;&auml;l ja m&otilde;tles j&auml;rele , miks Katta t&auml;na nii kauaks &auml;ra j&auml;&auml;b , kui korraga krabinat enese l&auml;hedal kuulis . 
 Oli see kass v&otilde;i keegi muu ? 
 Otto tahtis &uuml;les t&otilde;usta ja j&auml;rele vaadata , mis s&auml;&auml;l oli , aga korraga kargas keegi tema juustest kinni ja surus p&otilde;lve Otto rindade p&auml;&auml;le ning pigistas tugevaste &uuml;mber kaela . 
 &quot; J&uuml;rit , Jaani , tulge sisse ! 
 On ta sarvekarn mul k&auml;es ! &quot; 
 N&uuml;&uuml;d teadis Otto kohe , kes s&auml;&auml;l oli . 
 Vana saiapagar oli n&uuml;&uuml;d Otto kinni p&uuml;&uuml;dnud ja h&uuml;&uuml;dis poissa enesele abiks . 
 Poisid , kes ukse taha tulivad ja sisse tahtsivad tormata , leidsivad aga &otilde;nnetuseks ukse lukkus olevat . 
 Vana &quot; p&auml;rmi pott &quot; pitsitas Otto k&otilde;ri veel tugevamini , nagu oleks Otto m&otilde;ni suur riisuja v&otilde;i r&ouml;&ouml;vel olnud . 
 Ottol j&auml;i hing &uuml;sna kinni - ta v&otilde;ttis pagari kaenla alt kinni ja l&uuml;kkas teda tasa hiljukesi enesest eemale , n&otilde;nda et ta j&auml;lle v&auml;he hinge v&otilde;is t&otilde;mmata . 
 N&uuml;&uuml;d hakkas pagar nii j&auml;ledalt karjuma , nagu oleks keegi oda temast l&auml;bi pistnud . 
 &quot; Appi , appi ! 
 Tulge , poisid , ometegi sisse ! &quot; 
 &quot; Ja meister , uks on kinni ja meil ei ole v&otilde;tit ! &quot; 
 &quot; Siis tulge jalg-august ! &quot; karjus vanamees . 
 N&uuml;&uuml;d oli Ottol nii hirm , et juuksed p&auml;&auml;lae p&auml;&auml;le p&uuml;sti t&otilde;usivad . 
 Otto ei tohtinud mitte abiv&auml;ge ligemale tulla lasta , vaid andis vana pagarile &uuml;he k&otilde;rva &quot; kiilaku &quot; , nii et ta kui pall edasi veeres ja Otto h&uuml;ppas ise ahju p&auml;&auml;lt maha , aga - v&otilde;ta &auml;pardust - mitte p&otilde;randale , vaid &uuml;he taignak&uuml;na p&auml;&auml;le , mis toolide p&auml;&auml;l seisis . 
 Vanad toolid vankusivad , Otto vehkles k&uuml;ll veel k&auml;tega &otilde;hu sees &uuml;mber , nagu tahaks s&auml;&auml;ska p&uuml;&uuml;da , aga ei aitanud , kukkus , - ja otsekohe teise taignak&uuml;na sisse , nii pikalt kui ta oli ; seda ei olnud ta sugugi ootanud , ta k&auml;&auml;nis k&uuml;lleli , ja sel silmapilgul olivad k&otilde;ik seitse segamini p&otilde;randal maas , need olivad neli tooli , kaks taignak&uuml;na ja Otto . 
 Nali , niisuguseid j&otilde;ulusi ei soovinud Otto k&uuml;ll kellegile . 
 K&uuml;ll t&otilde;usis n&uuml;&uuml;d hirmus k&auml;ra . 
 Pagari poisid jalg-augus arvasivad , et maailm tuas hukka l&auml;heb ja nad kisasivad , mis nad &otilde;ieti v&otilde;isivad . 
 Vana pagar ise m&uuml;&uuml;ras , kui m&otilde;ni metsa loom ja tuli &auml;hkides ja puhkudes ahju p&auml;&auml;lt maha ; tal oli n&otilde;uu , j&auml;llegi Ottot k&otilde;ritpidi kinni tabada , aga vanakene j&auml;i ise sinna m&ouml;&ouml;bli magasini kinni ja kukkus kui kaheksamas nende seitsme hulka ja just Otto p&auml;&auml;le . 
 &Uuml;ks pagari poiss oli selle aja sees jalg-auku pugenud ja oli juba poole kehaga tuas ja teine poiss l&uuml;kas teda veel tagant j&auml;rele ; Otto seda kuuldes pidi ennast kaitsma ja h&uuml;ppas maast &uuml;lesse . 
 Pagar aga haaras Ottost k&otilde;vaste kinni ja ei lasknud teda enam lahti . 
 Muu n&otilde;uu ei aidanud n&uuml;&uuml;d Ottol kui v&otilde;ttis vana pagari &uuml;mbert kinni ja pani teda kolme k&uuml;&uuml;nra pikkusesse saiataigna k&uuml;nasse korterisse . 
 Enne veel , kui pagar taigna k&uuml;na seest v&auml;lja sai ronida , oli Otto juba ukse juures , tegi selle lahti ja tahtis hoovi p&auml;&auml;le jooksta , aga &otilde;nnetust - &ouml;&ouml;vahid olivad seda p&otilde;rgu l&auml;rmi kuulnud ja kohe politsei teendrid sinna kutsunud , kes ees ja taga uste pihta kloppisivad ja sisse laskmist n&otilde;udsivad ; ka &uuml;levalt teise korra p&auml;&auml;lt tulivad inimesed alla , kes selle k&auml;ra p&auml;&auml;le unest olivad &uuml;les &auml;rkanud . 
 N&uuml;&uuml;d oli Otto p&auml;ris &quot; sinepi potis &quot; - kuhu , tuhande p&auml;rast , ta n&uuml;&uuml;d pidi minema ? 
 &quot; K&ouml;&ouml;kis , see &uuml;ksik paik on veel , mis mind avitada v&otilde;ib ! &quot; &otilde;hkas Otto s&uuml;dame rahustuseks . 
 Otto kiskus &uuml;he vana k&otilde;dunenud ukse lahti , see oli aga hingedest v&auml;ga roostetanud , kukkus teine &uuml;he tellingu p&auml;&auml;le , mille p&auml;&auml;l mitmesugused savi potid ja hulk plekist koogivormisid seisivad . 
 See tegi koledat l&auml;rmi , n&otilde;nda et m&otilde;nedel kuulmine ja n&auml;gemine v&otilde;is kaduda . 
 Ottol vaesekesel ei olnud selle p&otilde;hjatuma segaduse p&auml;&auml;le aega m&otilde;telda , mida ta ise s&uuml;nnitanud oli , vaid h&uuml;ppas m&uuml;&uuml;ri p&auml;&auml;le ja oli l&auml;hemal silmapilgul &uuml;leval suitsu toru sees ja istus &uuml;lesse suitsutamise kangi p&auml;&auml;le . 
 Selle aja sees oli pagar k&uuml;nast v&auml;lja kobinud ja uksed lahti teinud . 
 Lambi ja k&uuml;&uuml;nla tuledega leidsivad nad peagi Otto j&auml;lgi , sest et iga sammu p&auml;&auml;le Otto k&uuml;ljest koogitaigna t&uuml;kid maha pudenenud ja j&auml;lgi j&auml;rele j&auml;tnud olivad . 
 Peagi seisis rahva hulk tuledega kangi kohal all ja m&otilde;ned tahtsivad endid selle nalja &uuml;le &uuml;sna k&otilde;hust lahti naerda . 
 K&otilde;ige esmalt m&otilde;tles Otto nende hulka alla h&uuml;pata ja neid k&otilde;iki selle naeru ja pilkamise eest l&auml;bi kupatada - aga ta m&otilde;te j&auml;i sellekssamaks . 
 Ta j&auml;i rahulikult &uuml;lesse ja laskis koogitainast pikkamisi jalge k&uuml;llest maha kukkuda . 
 &quot; kas sa tuled &uuml;levalt maha v&otilde;i ei ? &quot; h&uuml;&uuml;dis pagar vihaga . 
 Otto ei vastanud s&otilde;nagi . 
 &quot; Ma k&uuml;sin veel kord , tahad sa maha tulla , v&otilde;i mitte ? &quot; 
 Otto oli vagusi kui kass , kes hiire kr&otilde;binat kuuleb . 
 &quot; Kui sa mitte ise h&auml;&auml;ga ei tule , lasen ma sind alla tuua ! &quot; 
 Otto oli tumm , kuulmata ja vagusi . 
 Selle p&auml;&auml;le sai pagar , kes niisamuti ka taignast tilkus , veel enam vihaseks . 
 Ta ronis m&uuml;&uuml;ri p&auml;&auml;le ja ulatas k&auml;ega &uuml;lesse korstnasse . 
 Otto hoidis tugevaste suitsutamise kangist kinni ja raputas kord jalaga ; kohe aga sadas tihe taigna rahe vanale pagarile vastu silmi , n&otilde;nda et see tagasi h&uuml;ppas ja oma &otilde;pipoissa h&uuml;&uuml;dis : &quot; J&uuml;ri , mine too ruttu kuurist kaenla t&auml;is &otilde;lgi , k&uuml;ll ma ta vaenlase kere &uuml;levalt maha saan ! &quot; k&auml;skis pagar h&uuml;&uuml;des . 
 N&uuml;&uuml;d oli Otto elu imelik ... 
 &quot; Aga alla ma ei l&auml;he , kui ma ka siin saaks kahev&otilde;rra k&uuml;psetatud ja kolmev&otilde;rra praetud ! &quot; m&otilde;tles Otto . 
 Ta l&uuml;kkas suitsutamise kangi k&otilde;rvale ja hakkas korstnap&uuml;hkija viisil p&otilde;lvede ja k&uuml;&uuml;narnukkade abil &uuml;lespidi ronima . 
 Noh , see oli k&uuml;ll vast p&auml;rdiku t&ouml;&ouml; . 
 Otto pidi silmad kinni panema , sest tahm tolmas hirmsal kombel tema &uuml;mber , ja n&uuml;&uuml;d - t&otilde;e p&auml;ralt , all hakkasivad juba &otilde;led p&otilde;lema ja suits tungis Ottole suhu , silmadesse ja ninasse . 
 &quot; Pagan v&otilde;tku , pean ma n&uuml;&uuml;d t&otilde;esti otse tulesse maha kukkuma ja ennast kui m&otilde;ni Peterburi nahkvorst &auml;ra neelda laskma ? &quot; &uuml;mises Otto . 
 Ei ! 
 Otto v&otilde;ttis j&auml;lle oma m&otilde;istuse kokku ja hakkas j&auml;lle lohistades &uuml;lespoole ronima . 
 Ta ronis nii kiiresti , just kui oleks m&otilde;ni tossumasin , millel 20 hobuse j&otilde;ud on , teda takka l&uuml;kanud . 
 Otto ronis viimaks korstnast v&auml;lja ja k&uuml;&uuml;rutas ennast selle taha . 
 Rahva hulk seisis juba &uuml;ks osa uulitsa , teine hoovi p&auml;&auml;l , aga Otto ei v&otilde;inud neid pimeduse p&auml;rast n&auml;ha , kuid kuulis aga ainult , mis nad tema vaesekese kohta k&otilde;nelesivad . 
 &quot; Mis siin lahti on , et niisugust p&otilde;rgu k&auml;ra tehakse ? &quot; k&uuml;sis &uuml;ks h&auml;&auml;l . 
 &quot; &Uuml;ks on vale v&otilde;tmega minu juurde sisse murdnud , &quot; vastas pagar , kes Ottot koledaste sisse l&uuml;kata tahtis . 
 &quot; Mina juhtusin aga parajaste p&auml;&auml;le , s&auml;&auml;l jooksis ta korstnasse ja s&auml;&auml;lt vist &uuml;levalt v&auml;lja katusele . &quot; 
 V&auml;he aja p&auml;rast kuulis Otto j&auml;lle pagari h&auml;&auml;lt : &quot; Kuule , naaber Sammal , pane oma p&ouml;&ouml;ningule vaht , et ta s&auml;&auml;lt mitte sisse ei saa ! &quot; 
 N&uuml;&uuml;d ei olnud mitte enam kauem aega viivitada , sest naabri Sammla p&ouml;&ouml;ning oli ainuke koht , kus Otto ennast peita v&otilde;is ; sellep&auml;rast ronis ta ruttu m&ouml;&ouml;da katust edasi , selle lootusega , et h&auml;rra Sammal oma p&ouml;&ouml;ningut ei saa kinni panna . 
 Ottole oli see &otilde;nneks , et mitte lund polnud sadanud ega k&uuml;lmetanud , muidu oleks s&otilde;it katusel v&auml;ga halvaste l&auml;inud . 
 Naabri Sammla katus oli v&auml;he k&otilde;rgem , sellep&auml;rast pidi Otto p&uuml;sti t&otilde;usma ; aga niipea kui ta t&otilde;usis , l&auml;ksid vanad katuse laastud ta jalgade alt katki ja Otto teine jalg l&auml;ks katusest l&auml;bi . 
 &quot; Inimesed , ! 
 Inimesed ! 
 Kuulge ! 
 Ta l&otilde;hub h&auml;rra Sammla juures &uuml;levalt kammert ! &quot; h&uuml;&uuml;dis pagar alt . 
 &quot; Tulge n&uuml;&uuml;d ruttu , s&auml;&auml;l v&otilde;ime teda k&auml;tte saada ! &quot; 
 N&uuml;&uuml;d ei julgenud Otto enam Sammla p&ouml;&ouml;ningu poole p&otilde;geneda . 
 Ta oli j&auml;llegi kimbatuses . 
 Viimaks l&otilde;hkus ta sinna suurema augu sisse , kus ta jalg oli l&auml;bi l&auml;inud ja puges s&auml;&auml;lt l&auml;bi selle m&otilde;ttega , et ta &uuml;levalt alla p&otilde;geneb ja rahva hulgast kohe l&auml;bi uulitsale poeb . 
 K&uuml;ll otsis Otto pimedas , kas siin uks ehk auk olemas on , kust l&auml;bi saab , aga ei midagi , ainult kivi m&uuml;&uuml;r &uuml;mberringi ja Kitsas , arvata &uuml;he k&uuml;&uuml;nra laiune vahe m&uuml;&uuml;ride vahel ja &uuml;leval katus . 
 Viimaks komistas Otto &uuml;he k&otilde;va asja vastu ; ta kummardas ja katsus - see oli &uuml;ks pott , p&auml;&auml;lt kinni siutud ja raske , nagu oleks ta t&auml;is valatud olnud . 
 Ottole tuli korraga m&otilde;te p&auml;he - &uuml;ks kentsakas m&otilde;te . 
 &quot; Jumala p&auml;rast , kui see vana pagari &otilde;ndsa isa raha pott oleks , mida pagar enam kui k&uuml;mme aastat on otsinud ! &quot; 
 Ruttu kiskus Otto poti p&auml;&auml;lt riide &auml;ra ja pistis k&auml;e sisse - oh tuhat tuline ja kuusk&uuml;mmend kuus - s&auml;&auml;l oli raha - selge raha ! 
 &quot; N&uuml;&uuml;d vana pagar , sa v&otilde;id Jumalat t&auml;nada , et mina , see k&otilde;ige suurem kurjategija , keda sa praegu alt taga ajad , sinu varanduse valitseja olen ! &quot; h&otilde;iskas Otto iseeneses . 
 &quot; Katta , r&otilde;&otilde;musta ennast , sinu isa vastut&otilde;rkumine on n&uuml;&uuml;d l&otilde;petatud ! 
 Mina olen see mees , kes sinu isa &uuml;le valitseb ja kelle peos ta on ! &quot; 
 -
 &quot; See on palju ! &quot; &uuml;tles metsaherra , &quot; kahtek&uuml;mmend viit korvi &otilde;lut nad mitte &auml;ra ei joo . 
 Olgu seitse korvi , see v&otilde;ib olla . &quot; 
 &quot; Ja , ja , ja , kui mina Teile &uuml;tlen , siis peate Teie uskuma , &quot; vastas Amberg . 
 Ta tahtis veel m&otilde;ndagi &uuml;telda , aga juba seisis Dr. Kahl ta ees ja kummardas viisakasti . 
 Amberg t&otilde;usis &uuml;les , andis Kahlile k&auml;tt , ja metsaherra peale vaadates , s&otilde;nas ta : &quot; Ma &uuml;tlen Teile ... ja see on &otilde;ige &quot; ... 
 Siis vaatas ta helduslisel pilgul Kahli peale ja laskis oma t&auml;it suurust paista . 
 Ta oli arvata pea jagu Kahlist pikem , palja pealae ja suure , pruuni habemega , mida hallid karvad ta palgete kohalt teise-karvaliseks muutsivad . 
 Just kui apostel Paulus D&uuml;reri pildil - ainult selle vahega , et tal pikk mantel ja m&otilde;&otilde;k puudusivad . 
 &quot; V&auml;ga hea , et tulite , &quot; s&otilde;nas Amberg Kahlile naerataval pilgul . 
 &quot; Aga &uuml;telge , tohtriherra , mis Teie selle kohta arvate ? 
 Herra Hensel ei usu sugugi , et mu mehed Hundisoo k&otilde;rtsis igal p&uuml;hap&auml;eval 25 korvi &otilde;lut &auml;ra joovad . 
 Mina aga tean , et see n&otilde;nda on ... &quot; 
 &quot; See v&otilde;ib v&otilde;imalik olla , &quot; vastas Kahl argselt . 
 &quot; See ei ole mitte v&otilde;imalik , v&otilde;i v&otilde;imata , aga mina &uuml;tlen , et see nii on . &quot; 
 Ta istus ja k&auml;skis ka Kahli istet v&otilde;tta . 
 Kahl vabandas ja l&auml;ks teise tuppa , kus teda Elsa igatsusega ootas . 
 Amberg ei lasknud ennast sellest sugugi segada ja ta hakkas r&auml;&auml;kima , kui mitu vagunit&auml;it ta lupja l&auml;inud aastal &auml;ra oli saatnud ja kui palju iga vagun tulu toonud . 
 Elsa viis Kahli saalist l&auml;bi teiste tuppa mamma juurde , kus nad isekeskis tasakesti palju-&uuml;tlevate n&auml;gudega r&auml;&auml;kisivad . 
 Kahli ja Elsa kiirete k&otilde;nede peale vastas mamma m&otilde;ne s&otilde;naga ja nokutas t&auml;hendusrikkalt peaga . 
 Viimaks oli k&otilde;ik valmis ja Kahl andis mamma paksule k&auml;ele s&uuml;damliselt suud . 
 Eest&ouml;&ouml;d olivad tehtud ja nad p&ouml;&ouml;rasivad saali tagasi , kus &uuml;le&uuml;ldine l&otilde;butuju nad oma laenetesse t&otilde;mbas . 
 Vaevalt l&auml;ks pool tundi m&ouml;&ouml;da , kui noorem t&uuml;tar , Margarete , j&otilde;ulupuul k&uuml;&uuml;nlaid p&otilde;lema hakkas s&uuml;&uuml;tama . 
 Midagi t&auml;htsat liikus &otilde;hus . 
 K&otilde;ik t&otilde;stsivad oma p&auml;id , nagu tiisikuse-haiged , kui kevadine v&auml;rske &otilde;hk sisse tungib . 
 &quot; On midagi , &quot; m&otilde;tlesivad mitmed ... ja oli kah ... 
 K&otilde;rvalises kambris kuuldi mamma tasaseid k&auml;skusid , teenijate k&auml;imist ja klaaside &uuml;ksteise vastu puutumist . 
 Preili Elsa oli saalist v&auml;lja l&auml;inud ja Kahl vaatas rahutult &uuml;mber . 
 Ta ei pannud &uuml;li&otilde;pilase naljatamist suurt t&auml;helegi ja vastas selle r&auml;&auml;kimise peale halvasti . 
 Viimaks t&otilde;usis ta &uuml;les ja l&auml;ks ka k&otilde;rvalistesse ruumidesse . 
 V&otilde;&otilde;rad j&auml;tsivad jutustamise pooleli ja vaatasivad otsa , siis j&otilde;ulupuu peale , mille k&uuml;ljes k&uuml;&uuml;nlad r&otilde;&otilde;msasti p&otilde;lesivad ja oma leegiga m&otilde;ne oksa okkaid puudutasivad . 
 Magus kuusel&otilde;hn tungis v&otilde;&otilde;raste ninadesse ja andis sellest n&auml;gemata olevusest midagist tunda , mis varsti s&uuml;ndima pidi . 
 Korraga ilmus mamma paks keha ukse peale , nagu nuumatud hani tatsus ta kabineti poole , kus elav vaielus kordkorralt vaiksemaks j&auml;i . 
 Kardinad kerkisivad , ja nende vahelt tulivad Ambergi ja mamma kujud n&auml;htavale , metsaherra ja teised herrad nagu auuvahid nende selja taga . 
 Midagi n&auml;gematat oli ligidal , seda m&auml;rkasivad seal-olijad . 
 Nad heitsivad pilkusid &uuml;ksteise poole ja t&otilde;usivad &uuml;les . 
 &quot; Kas lauluraamat on &uuml;hes ? &quot; sosistas metsaherra oma naabrile . 
 See muigas ja astus jalaga ta saapanina peale . 
 T&otilde;mbas huuled kokku ja vaatas maha , et &uuml;mber-olejad midagi ei m&auml;rkaks . 
 Midagi l&auml;henes . 
 Teise ukse kardinad liikusivad ja oodatud s&uuml;ndmus oli k&auml;es . 
 Kahl ja Elsa tulivad sisse . 
 K&otilde;ikide pilgud j&auml;ivad , kui naelutatud , nende peale . 
 See oli t&otilde;esti kena paar . 
 J&otilde;ulupuu k&uuml;&uuml;nalde helk langes nende peale , &uuml;lendas nende kogusid ning andis nende n&auml;gudele isesuguse v&auml;rskuse . 
 Peenikesest riidest saterkuub seisis Kahlil laitmatult seljas ja tegi ta kuju sirgemaks , pikemaks ning viisakamaks . 
 Keegi ei oleks v&otilde;inud &uuml;telda , et see Murka Matsi poeg on , kes m&otilde;ne hea aasta eest alles k&uuml;lavainul kiikas . 
 Vist ei uskunud Kahl seda sel silmapilgul isegi . 
 Ja preili Elsa , ta oli kui puhkema l&ouml;&ouml;nud roos , mis noppijat ootab . 
 Helesinikas kleit kattis ta kaunist , saledat keha ja langes rikkalikkudes voltides allapoole . 
 Rind t&otilde;usis ja langes tormiliselt ning &otilde;rn , h&auml;belik puna m&auml;ngis , kui koiduhelk metsa latvadel , ta palgetel . 
 See paar oli rahva m&uuml;lkast v&auml;lja kasvanud kui osi , ja pinnale t&otilde;usnud . 
 Ta oli tilk parema seltskonna &auml;mbrisse ... 
 Longus peadega ja mahal&ouml;&ouml;dud silmadega astusivad nad Ambergi ja ta abikaasa ette . 
 Kahl pomises midagi , mis &otilde;nnistuse palumist pidi t&auml;hendama , ja langes Elsa seltsis p&otilde;lvili . 
 Vana Ambergi liigutas laste viisakus ja vanematest lugupidamine v&auml;ga . 
 Akadeemia kodanik seisis tema ees p&otilde;lvili . 
 See oli talle magus ja sugu veider . 
 Ta tahtis auustamist , aga et see auustamine korraga n&otilde;nda rohkel m&otilde;&otilde;dul tuli , siis oli tal sellest sugu h&auml;bi . 
 Ta andis Kahlile k&auml;e ja t&otilde;stis noorepaari &uuml;les . 
 &quot; Mis &otilde;nnistust mina v&otilde;in anda , &quot; lausus ta mahedaste , &quot; ega ma Jumal ole . 
 Herra Kahl , ma auustan Teid ja usaldan heameelega Teie k&auml;tte oma lapse saatuse , ja , ja , p&uuml;&uuml;dke aga edasi , nagu mina seda olen teinud , siis l&auml;heb ... 
 Ja , ja , vaadake ... siis l&auml;heb ... &quot; 
 Noorepaari &otilde;nne-katel hakkas seda kuuldes &uuml;le keema . 
 Hiilgavate n&auml;gudega ja &otilde;nnelikkude pilkudega vaatasivad nad kord Ambergi , kord mamma otsa ja suudlesivad t&auml;nu t&auml;heks nende k&auml;sa . 
 See oli &uuml;mber-olijatele m&auml;rgut&auml;heks , et kahe inimese s&uuml;damete &uuml;hinemise protsess l&otilde;ppes , et midagi n&auml;gematat n&auml;htavaks oli saanud . 
 Nad tungisivad noorepaari ja Ambergi &uuml;mber , ning &uuml;le&uuml;ldine &otilde;nnesoovimine algas . 
 K&auml;te pigistamine , &otilde;nnelikud pilgud , &otilde;nnesoovi-avaldused ja naljatamine k&otilde;lasivad l&auml;bisegamini . 
 - R&otilde;&otilde;mu &uuml;leandja ilmus : teenija t&otilde;i kandelaua peal vahuviinaga t&auml;idetud klaasid piduliste hulka . 
 &quot; Elagu ! 
 Elagu ! 
 Elagu tulevane noorpaar !... 
 Elagu herra Amberg !... 
 Dr. Kahl !... 
 Preili Elsa ... 
 Elagu ja ... elagu ! &quot; k&otilde;las mitmelt poolt . 
 Vahuviin voolas ... 
 Klaasid k&otilde;lisesivad ... 
 R&otilde;&otilde;msad healed k&otilde;lasivad &uuml;ksteisest l&auml;bi ja &uuml;hinesivad &uuml;heks &uuml;le&uuml;ldiseks suminaks , mille hulgast &quot; elagu &quot; ja j&auml;lle &quot; elagu &quot; v&auml;lja kostis . 
 Pidutuju oli k&otilde;ikidel . 
 Ta tuli k&otilde;ikidest ja l&auml;ks k&otilde;ikidest l&auml;bi ja &uuml;hendas k&otilde;iki n&auml;gemata v&auml;ega , nagu kiituselaulu lauljad ... 
 &Auml;kitselt m&auml;rkas preili Elsa toa-Mariet mureliku n&auml;oga uksel&auml;vel seisma . 
 Ta l&auml;henes tasahiljukeste viimasele ja k&uuml;sis selle ilmumise p&otilde;hjust . 
 &quot; Kuulge , preili , &quot; &uuml;tles Marie pool sosistades , et keegi ei m&auml;rkaks . 
 &quot; Reinu Mihkli Kai on siin ja palub tohtriherraga kokku saada . 
 Teate , ta on mu sugulane . &quot; 
 &quot; Mis ta siis tahab ? &quot; k&uuml;sis Elsa . 
 &quot; Ega m'agi tea . 
 Olge head , tulge k&uuml;sige ta k&auml;est j&auml;rele &quot; ... 
 Haljastatud kastrulitega ilustatud puhtas suurep&auml;ralises sakste k&ouml;&ouml;gis seisis Reinu Kai , nagu porine plekk parkett-p&otilde;randal . 
 Ta oli rutuga Mihkli kasuka selga t&otilde;mmanud , mille k&uuml;ljes veel &otilde;lepead ja p&otilde;hked ripusivad . 
 Suur hall r&auml;tik oli tal &uuml;mber , mida ta pahema k&auml;ega l&otilde;ua alt kinni hoidis ja mille &uuml;lemalt poolt Kaie lahtised juuksesalgad v&auml;lja vahtisivad . 
 N&auml;gu oli k&uuml;lma rutulise k&auml;igu p&auml;rast punaseks l&ouml;&ouml;nud ja auku vajunud silmadest olivad paar pisarat ta kortsus palgetele veerenud . 
 Jalgu katsivad hallid sukkad ja suured saapa-lavad , kust &otilde;led v&auml;lja vahtisivad . 
 Teise lava ninas aigutas suur pragu , mille vahele lumi oli tunginud ja n&uuml;&uuml;d soojal k&ouml;&ouml;gip&otilde;randal sulama hakkas . 
 - Kai seisis l&otilde;&otilde;tsutades ja h&auml;dalise n&auml;oga , nagu viletsus ise . 
 &quot; Jaan j&auml;i ... hai-keks ... 
 Tulin paluma tohtriherrat ... 
 Kuulsin , et herra olla siin , &quot; s&otilde;nas ta hingeldades . 
 Elsa vaatas Kaie k&otilde;hna kuju peale ja k&uuml;sis : &quot; Kas ta palju haige on ? &quot; 
 &quot; Kiidab teine rindade alt valutama ja kaebab s&uuml;dant ... &quot; 
 &quot; Oota , ma kutsun tohtriherra siia , &quot; &quot; T&auml;nan , t&auml;nan , kulla preilikene . &quot; 
 Elsa l&auml;ks saali , r&auml;&auml;kis Kahlile pool salaja , mis aga Ambergi pilgu eest varjule ei j&auml;&auml;nud . 
 &quot; Mis seal on ? &quot; k&uuml;sis ta . 
 &quot; Oh , ei midagi , Reinu perenaine tahab Johannesega kokku saada , ta poeg j&auml;&auml;nud haigeks . &quot; 
 &quot; Kes k&auml;sib neid lasta lapsi &otilde;ues &uuml;mber jooksta ? 
 K&uuml;lmetavad endid &auml;ra , siis tohtri j&auml;rele ! 
 Kus see tohter ennemalt oli . 
 N&uuml;&uuml;d kuulevad , et arst siin ; kohe jooksevad ta j&auml;rele , &quot; &uuml;tles Amberg iseteadvalt . 
 Kahl vaatas arglikult Ambergi poole , l&auml;ks aga siisgi Elsa seltsis k&ouml;&ouml;ki . 
 &quot; Tere , tere , kulla tohtriherra , &quot; k&auml;hises Kai , s&uuml;gavaste kummardades . 
 &quot; Mis on ? &quot; 
 &quot; Jaan j&auml;i haigeks . &quot; 
 &quot; Kes on see Jaan ? &quot; 
 &quot; Eks ta ole ikka mu poeg , tohtriherra . 
 Oli teine terane poiss , ei maldanud p&otilde;rmugi paigal seista , jooksis ikka teine &uuml;mber , aga t&auml;na hommiku j&auml;i teine juba longu . 
 Kurtis ikka , et s&uuml;da valutada . 
 Ma pakkusin teisele tailiha . 
 V&otilde;ttis &uuml;he linnunoka-t&auml;ie ja j&auml;ttis suurema osa k&otilde;ik j&auml;rele , jah ... &quot; 
 &quot; Mis tal viga on ? &quot; 
 &quot; &Otilde;htu eel hakkas s&uuml;dame alt kaebama ja tusklema . 
 Me kartsime , ehk saab villi , ja tulin Teid paluma , kallis tohtriherra , ehk tuleksite vaatama . 
 Teie tunnete ju isi paremini , kui mina seda tean r&auml;&auml;kida ... 
 Mihkel raius k&uuml;ll kuuse-oksi katki , kastis kaljaga m&auml;rjaks ja sidus poisile &uuml;mber pea , aga ei n&auml;i aitama . 
 Eks Teie tohtriherra , ikka tea , mis tal on , - kui tuleksite ... &quot; 
 Kahl j&auml;i m&otilde;ttesse . 
 &quot; Ei tea , kas on h&auml;da n&otilde;nda suur , kui nad arvavad . &quot; 
 &quot; Teadsivad , et sa siin oled , ja sellep&auml;rast tulivad su j&auml;rele . 
 Eks sa homme hommiku l&auml;he , &quot; ... &uuml;tles Elsa Kahlile paluval toonil ja vaatas nii s&uuml;damlisel , nii &auml;raseletatud pilgul ta otsa . 
 Kahli olek oli kriitikalik . 
 &quot; Mine n&uuml;&uuml;d k&uuml;lmaga l&auml;bi lume &uuml;le versta sinna , ja ei tea kas poisil ongi midagi suurt h&auml;da - ainult vahest k&otilde;huvalu , mis &uuml;le v&otilde;ib minna . 
 Inimesed ju nii arusaamatad . 
 Kui kuhugi sammu teed , kohe on nad su kannul , &quot; m&otilde;tles Kahl ja kortsutas kulmusid . 
 Elsa n&auml;is Kahli v&otilde;itlusest aru saavat ja ta aitas naesterahvaliku osavusega k&otilde;rvalt : &quot; Tohtriherra arvab , et see haigus vist raske ei ole , ta tuleb homme hommiku vara , aga &otilde;ige vara , teda vaatama ja kirjutab talle rohtu . &quot; 
 &quot; Kus ta &uuml;tleb omal valutavat ja kas ta valjusti kaebab ? &quot; 
 &quot; Pea on tal palav ja kaebab seest valutama . 
 K&otilde;ik kohad olla haiged ja s&uuml;&uuml;a ei taha sugugi . &quot; 
 &quot; See on k&uuml;lmetamisest tulnud , see ei ole kardetav , ta l&auml;heb m&ouml;&ouml;da . 
 Ma tulen homme hommiku vara teda vaatama , kuidas haigusega lugu on , &quot; lausus Kahl ennast tr&ouml;&ouml;stides , ja neli silma vaatasivad t&auml;nulikult ta peale - Elsal , et Kahl tema seltsi j&auml;i , Kaiel , et tohtriherra nii osav&otilde;tlik ja lahke oli ... 
 &quot; Marie , andke Reinu perenaesele veini ja saia . 
 Tohtriherra tuleb homme vara ja kirjutab rohtu , &quot; s&otilde;nas Elsa preili , Marie ja Kaie poole p&ouml;&ouml;rdes , ja l&auml;ks Kahli seltsis saali , kust r&otilde;&otilde;msad muusikahelid neile vastu k&otilde;lasivad . 
 &quot; T&auml;nan v&auml;ga , kulla preili , ja tohtriherra . 
 K&uuml;ll olete aga helded ja lahked , &quot; s&otilde;nas Kai , s&uuml;gavasti kumardades , noorepaarile j&auml;rele . 
 Saalis oli tants lahti peasenud ; kergelt , kui lennates liikusivad paarid libedal p&otilde;randal Strausz'i valtseri j&auml;rele . 
 Ta tegi kumarduse preili Elsa ees - ja varsti keerles ta tantsijate ringis . 
 Unustatud oli haige poisikene , unustatud &uuml;li&otilde;pilase aegsed t&otilde;otused . 
 Ta tundis sooja , pehmet olevust oma k&auml;te vahel , tundis selle kuuma hinge&otilde;hku oma palgel . 
 N&auml;gi j&otilde;ulupuu virvendavaid k&uuml;&uuml;nlaid , liikuvaid seinasid , piltsid , sohva peal istujate n&auml;gusid . 
 Edasi , edasi t&otilde;ttas ta . 
 Ta oli v&otilde;itnud . 
 &Otilde;rn neiu , ta tulevane &otilde;nn , see oli ta kaenlas . 
 Ta pigistas teda &otilde;rnalt oma rinna najale ja tundis , nagu oleksivad nad lennanud , kaugele , kaugele &otilde;ndsusesse ... 
 IV. 
 Reinu Mihkli kahep&auml;eva koht oli &uuml;he versta maad Kuusesalust eemal . 
 Ta seisis , lagunenud ja lohakile vajunud hoonetega , &otilde;ige tee ligidal . 
 Lumi kattis hoonete katuseid ja elumaja &uuml;mber pandud &otilde;levihkusid , mille vahelt paar v&auml;ikest akna-auku mustendades , nagu nirgisilmad , v&auml;lja vahtisivad . 
 Tuul puhus unka-aukudest sisse , liigutas lakas ripuvaid &otilde;lek&otilde;rsa , kandis lund laudil olevate heinte peale ja l&auml;ks v&auml;lja , kui varas , kes midagi ei ole leidnud . 
 K&otilde;ik oli &otilde;ues lumega kinni kaetud : haokood , kraejalad , virutis-k&uuml;na ja vee-regi k&otilde;ige vee-n&otilde;uuga . 
 &Otilde;ue-aiad olivad maha kistud , v&auml;ravad ripakile , ainult tore pihlakas , see seisis , kui v&auml;gev kaitseja , aida otsas ja laotas omad oksad selle katkise katuse poole , mille roovilatid kui sukavardad tuule k&auml;es k&otilde;ikusivad . 
 Niisugust kurba pilti pakkus eluhoone sisemus . 
 Ta oli v&auml;iklane , tahmaga kaetud seintega ja savip&otilde;randaga ruum , mille &uuml;he neljandiku jao suur paekividest &uuml;les laotud ahi oma alla v&otilde;ttis . 
 M&otilde;ned haokood parsil , kartulikotid parte &auml;&auml;rel ripakil , luud , labidas ja puuhalud ukse taga nurgas ; veepada ja kalja-astja rehealuse ukse k&otilde;rval , tagaseinas kaks s&auml;ngi , nende all kanapuur ; peale selle olivad seal veel s&ouml;&ouml;gilaud , paar pinki ja ahju l&auml;hedal raie-pakk . 
 See oli k&otilde;ik , mis majariistadest , tarbeasjadest ja ilustustest eluhoones leidus . 
 &Uuml;he s&otilde;naga , sealt v&otilde;is k&otilde;iki neid h&otilde;lpsusi leida , mis &uuml;ks v&auml;ike kahep&auml;eva rendikoht pakub . 
 Ja sellega leppisivad Reinu rahvas , kui neil leib ei puudunud , kui lapsed terved olivad , kui Mihklil t&ouml;&ouml;d oli ja tal tarvituse raha taskus k&otilde;lises . 
 Nad uskusivad , et talupoja elu niisugune peab olemagi , sest parem elu n&otilde;uab suuremat sissetulekut , aga kudas seda saada , seda ei teadnud Reinu rahvas , ei ka Mihkel isegi . 
 Ta &otilde;hkas vahest . 
 Misp&auml;rast ? 
 Kellele ta seda avaldas ... 
 T&auml;na , uueaasta &otilde;htul , oli Reinu rahva meel &otilde;ige nuker . 
 Mihkli ainukene poeg , kaheteistk&uuml;mneaastane poiss Jaan , looskles s&auml;ngis ja h&auml;daldas vahet-pidamata . 
 Mihklil oli vaesest poisist kahju . 
 Ta oli igal pool juba Mihklile abiks , niih&auml;sti &auml;estamise juures kui ka heinategemise ja rukkil&otilde;ikamise juures . 
 Ta oli Mihklile asjaks ja jalakergitajaks . 
 Mihkel istus s&auml;ngi &auml;&auml;rele , piip pihus , ja vaatas tuimalt viskleva poisi peale . 
 &quot; Kas j&auml;&auml;b valu v&auml;hemaks ? &quot; k&uuml;sis ta madala healega . 
 &quot; Ei sugugi , s&uuml;dame kohalt valutab , mis hirmus ; ai , ai ! &quot; kiunus poisikene . 
 &quot; See l&auml;ks ja j&auml;i ! 
 Hea surma j&auml;rele saata , &quot; urises Mihkel . 
 &quot; Mine , Anni , vaata , kas ema ei tule ju . &quot; 
 Arvata kuueteistk&uuml;mne aastane t&uuml;drukukene t&otilde;usis pingilt &uuml;les , l&auml;ks v&auml;lja , aga tuli varsti tagasi . 
 &quot; Kuusesalu poolt tuleb must kogu , vist on ema . &quot;
 K&auml;rmelt kui l&otilde;vi , hakkas vanem oma eestseisja rinnust kinni , viskas teda kerge vaevaga maha , kus juures ta ise jaluli rindade p&auml;&auml;le asus ja paljast oda p&otilde;uest v&auml;lja v&otilde;ttis . 
 V&otilde;&otilde;ras karjatas , aga Neeme kostis kohe . 
 &quot; Vaata , vend niipea , kui sa rahutuma oleku m&auml;rkisid n&auml;itad , poeb see haljas siin sinu rindu . 
 Ole siis n&uuml;&uuml;d ilusasti vait ja kosta &otilde;igesti , mis ma sult k&uuml;sin . 
 Sa pead t&otilde;tt r&auml;&auml;kima . 
 Valet ma ei salli . 
 Teed sa vastuoksa , siis vaata ... .. &quot; 
 Ja uuesti pani vanem halja otsa maasoleja nina alla . 
 &quot; Kust sa oled ? &quot; 
 &quot; Uuseni valitsuse alusest losist . &quot; 
 &quot; Ahaa ! 
 Mis sa s&auml;&auml;l teed ? &quot; 
 &quot; Ma olen junkru poiss . &quot; 
 &quot; Hm ... 
 Mis sa siin hulgud ? &quot; 
 V&otilde;&otilde;ras l&otilde;i kohmetama . 
 Ta katsus rabeledes ja viskledes Neemet enda p&auml;&auml;lt &auml;ra heita . 
 See ei l&auml;inud aga korda , sest vanem hoidis teda nagu raud tangidega kinni . 
 Vastane p&uuml;&uuml;dis karjuda , aga vanem pani k&auml;e suu p&auml;&auml;le , pistis oda silmade ette ja &uuml;tles : &quot; Kas meeles ei pea , mis ma &uuml;tlesin . 
 Kui h&auml;&auml;ga mu tahtmist t&auml;ita ei taha , noh , eks katsume siis kurjaga . 
 Vasta , mis hulgud sa siin ? 
 Misp&auml;rast sa meie rajades k&auml;id ? &quot; 
 &quot; Seda ma ei &uuml;tle . &quot; 
 &quot; Mina &otilde;petan sind &uuml;tlema ! &quot; h&uuml;&uuml;dis vanem vihaselt ja raputas maasolejat tugevasti , nii et selle kodid aina kolisesivad . 
 &quot; Kas n&uuml;&uuml;d vastad ? &quot; 
 &quot; Mitte ! &quot; 
 Ja valusalt hakkas Neeme paljaste k&auml;tega v&otilde;&otilde;ramehele m&otilde;lemi k&otilde;rva &auml;&auml;re hoopisi laduma , kuni see viimaks kosta lubas . 
 &quot; Noh , mis sa siin siis k&auml;id ? &quot; 
 V&otilde;&otilde;ras viivitas veel . 
 &quot; Ma ei tohi &uuml;telda . &quot; 
 &quot; Sa pead . 
 Kas mina sest k&uuml;sin , kas sa tohid v&otilde;i mitte ? 
 Mis sa hulgud siin ? &quot; 
 &quot; Mind on siia saadetud . &quot; 
 &quot; Kes saatis sind ? &quot; 
 Maasoleja ei vastanud . 
 &quot; Kes saatis sind ? &quot; k&uuml;sis vanem uuesti v&auml;ga vihasel ja karedal toonil . 
 &quot; Uusen . &quot; 
 &quot; Misp&auml;rast ? &quot; 
 &quot; Teadasaama , mis t&auml;nasel loosolekul arvatakse . &quot; 
 &quot; Kuda tema sind siis teadis kuulama saata ? 
 Kas talle m&otilde;ni koosolekutest ehk teadust viis ? &quot; 
 &quot; Jah . &quot; 
 &quot; Kes tegi seda ? &quot; 
 &quot; Vellus . &quot; 
 &quot; Kus ta siis ise on ? &quot; 
 &quot; Meie tulime temaga k&uuml;ll &uuml;hes seltsis , aga et tema end kellegile n&auml;idata ei julgenud , siis l&auml;ks ta ise siit ringi . 
 Meie pidime , &uuml;mber veerand s&ouml;&ouml;mavahe tee siit allapoole , j&otilde;e &auml;&auml;rea veel kord enne koosolekut kokku saama , kus ta mulle k&otilde;ik pidi &auml;ra &otilde;petama ja siis j&auml;lle &auml;raminema . 
 Tema tahtmise j&auml;rele lahkusingi t&auml;na ennem &auml;ra . &quot; 
 &quot; Mis teie sellest koosolekust siis &otilde;ieti teada tahtsite ? &quot; 
 &quot; K&otilde;ige p&auml;&auml;lt seda , kas ikka see kuri n&otilde;uu korda saadetakse , mis tunaeila siin peeti ja millal peab see s&uuml;ndima . 
 Seda on meie peremehel tarvis teada , et ta vastuv&otilde;tmiseks valmis panna v&otilde;ib . 
 Niisama tahab ta teada , kui paljude meestega ja kuda viisi &uuml;lep&auml;&auml; see kurit&ouml;&ouml; ette v&otilde;etakse , et ta end siis kindlaks teha ja kaitsta m&otilde;istab . 
 N&uuml;&uuml;d olen ma k&otilde;ik &auml;ra r&auml;&auml;kinud , mis ma iganes teadsin ja palun armu . 
 Ma ei ole ju mitte s&uuml;&uuml;dlane . 
 Halasta mu vaese p&auml;&auml;le ! 
 &Auml;ra tee mulle viga , &auml;ra peksa mind mitte kallis mees ! 
 Ma m&otilde;tlen su p&auml;&auml;le alati h&auml;&auml;meelega . 
 Vanema &auml;rdas meel l&auml;ks haledaks , aga ta ei uskunud v&otilde;&otilde;ra k&otilde;net veel mitte . 
 Ta oli pettuse raudvitsaga ise kibedasti petta saanud . 
 See mees v&otilde;is ka luisata . 
 Ettevaatust oli tarvis . 
 Ta hakkas meest veel l&auml;bi katsuma . &quot; 
 Mina lasen sind k&uuml;ll priiks , aga see s&uuml;nnib ainult siis varsti , kui n&auml;en , et see t&otilde;si on , mis sina r&auml;&auml;kisid . 
 Teiseks pead sa mulle lubama ja t&otilde;otama suu ja s&uuml;damega meie rahva poole hoida . 
 Kas sa t&otilde;otad seda ? 
 &quot; &quot; Jah , mina t&otilde;otan . 
 &quot; &quot; Siis ole n&uuml;&uuml;d rahu ja &auml;ra karju kui ma su k&auml;ed k&otilde;ige enne kinni seon . 
 &quot; Nende s&otilde;nade j&auml;rele kiskus Neeme v&otilde;&otilde;ra seljast riiete k&uuml;ljest suured siilud v&otilde;i kaustad &auml;ra ja massis nendega oma vangi k&auml;ed kinni . 
 Oli see ilusasti toimetatud , siis hakkas ta j&auml;lle k&otilde;nelema : &quot; N&uuml;&uuml;d viid sa mind selle kose juurde , kus Vellus sind oodata lubas . 
 Aga seda ma sulle &uuml;tlen , niipea kui sa h&auml;&auml;lt teed , k&auml;ib su k&auml;ik pahasti . 
 Meie ootame n&uuml;&uuml;d s&auml;&auml;l kokkusaamise paigas Vellust . 
 On kord see &auml;raandja minu k&auml;es , siis mine ilusasti oma teed . 
 Aga kui sa valetad , siis tea , et ma sind oma enese silmade all &auml;ra uputan . 
 Kas said aru ? 
 &quot; &quot; Jah . 
 &quot; &quot; Noh , l&auml;hme siis . 
 &quot; M&otilde;lemad mehed , sulane ees , Neeme taga , sammusivad m&ouml;&ouml;da j&otilde;ekallast allapoole nimetatud kose poole . 
 Kumbgi ei k&otilde;nelenud s&otilde;nakest . 
 Vang ei teinud seda hirmu ja ahastuse p&auml;rast , Neeme aga m&otilde;tles veel kord k&otilde;iki oma n&otilde;uu j&auml;rele . 
 N&uuml;&uuml;dsel silmapilgul astus Vellusest s&uuml;nnitatud kahju seda selgemini ette . 
 Vanema meel l&auml;ks kangeste &auml;gedusse . 
 J&otilde;gi keerles ja veerles allapoole ja s&uuml;nnitas k&auml;&auml;nusid . 
 Tema kaldal viis kitsas jalgteerada l&auml;bi paksude p&otilde;&otilde;saste . 
 Nagu n&auml;ha , olivad siin p&auml;&auml;le inimeste ka elajad hoolega tallamas ja silutamas olnud . 
 XXIX 
 J&otilde;uti p&auml;rale , allapoole kose juurde . 
 Siin oli j&otilde;gi juba kaunis lai ja s&uuml;gav . 
 Vesi s&uuml;nnitas viie jala k&otilde;rgusest alla kukkudes tasast kohinat . 
 Vahupullikesed , mis vee kukkumise t&otilde;ttu s&uuml;ndisivad ja kiirelt t&otilde;ttasivad , n&auml;itasivad , et j&otilde;ejooks siin kohal kivide vahel ise&auml;ranis l&auml;rme oli . 
 J&otilde;e k&otilde;rgetel kallastel kasvasivad vanad p&otilde;lised m&auml;nnad ja kased . 
 Vellust polnud siin . 
 Vanema meel l&auml;ks &auml;rituses &otilde;ige &auml;gedaks . 
 Ta k&auml;rkis vihaga seltsilise p&auml;&auml;le : &quot; Kuule mees sa valetad ! 
 Vasta , kus on sinu k&auml;skija ? 
 Kus , n&auml;ita kohe ? 
 &quot; &quot; Teda pole praegu k&uuml;ll mitte siin , &quot; vastas mees v&auml;risedes , &quot; aga ta peab tulema . 
 Meil oli nii kokku r&auml;&auml;gitud . 
 Eks ootame ? 
 &quot; &quot; Noh , ootame siis . 
 &quot; M&otilde;lemad istusivad paksu p&otilde;&otilde;sa varju maha ja j&auml;ivad vagusi ootama . 
 Neeme tahtis niikaua vahtida , kuni vihasema vaenlase k&auml;tte saaks . 
 Niisale antud t&otilde;otus oli t&auml;ita . 
 Ilus oli siit j&otilde;ekukkumist vaadata . 
 Veis hakkas juba h&auml;&auml; t&uuml;kk maad &uuml;leval ikka kiiremalt edasi ruttama , kuni ta viimaks p&auml;ikese paistel vikerkaari v&auml;rvisid s&uuml;nnitades kohinal &uuml;levalt alla langes . 
 Vettem&auml;ng on ilus ja ikka j&auml;lle kerkib ta tahtmata &uuml;levale ja saadab siit voogusi alamale . 
 Neeme m&otilde;tles s&uuml;gavasti ja vaatas oma ette j&otilde;e p&auml;&auml;le , kuna k&auml;si &uuml;htelugu vangiohelikust k&otilde;vasti kinni pidas , et see &auml;rap&otilde;geneda ei saaks . 
 Teine lindudest pidi t&auml;na langema . 
 P&auml;ike vaos &otilde;htupoole . 
 Vanema meel t&uuml;dines juba oodates &auml;ra , kuna &auml;gedus omalt poolt ka kibedasti tagasi kihutas . 
 Mis see viivitus pidi t&auml;hendama ? 
 Kas ehk v&otilde;&otilde;ras mees teda vahest j&auml;lle petab ? 
 Ta k&uuml;sis : &quot; Noh , kus on Vellus ? 
 Teda ei tule ikka veel . 
 &quot; &quot; Mina ei m&otilde;ista mis see t&auml;hendab , &quot; kostis vang . &quot; 
 Minu k&auml;skija peab siia ilmuma , tingimata . 
 Mina pidin teda ootama . 
 N&uuml;&uuml;d v&otilde;ib ta iga silmapilk siin olla . 
 Ootame veel pisut . 
 &quot; Neeme l&auml;ks punaseks . 
 Ta k&auml;ed v&auml;risesivad kangest &auml;rritusest . 
 Ometi ehk pidi ta oma verisema vaenlasega kokku puutuma . 
 Kuda oli ta selle p&uuml;&uuml;dmise m&otilde;tte kallal &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad t&ouml;&ouml;tanud . 
 Ehk l&auml;ks ometi n&uuml;&uuml;d ettev&otilde;te t&auml;ide . 
 Vanema &auml;rritus ja p&otilde;nev olek t&otilde;usivad viimseni tipuni . 
 L&auml;ks veel veidi aega &auml;ra . 
 Eemalt kuuldusivad sammud . 
 Neeme sirutas p&auml;&auml; p&otilde;&otilde;sa tagant v&auml;lja ; ta hing kippus kinni j&auml;&auml;ma : Vellus tuligi . 
 Salakuulaja m&otilde;tles ka s&uuml;gavasti , nagu eemalt juba n&auml;ha v&otilde;is . 
 Ta ligines hooletult ja &uuml;mbervaatamatalt p&otilde;&otilde;sa juurde , kus m&otilde;lemad valvajad taga istusivad . 
 Neeme oli k&auml;rme &uuml;les t&otilde;usma ja vaenlasele p&auml;&auml;le h&uuml;ppama . 
 &Auml;gedus ei lasknud teda p&otilde;&otilde;sa tagast ringi minna , h&uuml;ppas siis teine otse &uuml;le . 
 Enne kui Vellus n&auml;hagi sai , oli meeletult vihane vanem tal rinnus kinni . &quot; 
 V&otilde;i oleme ometi kord kokku juhtunud ! 
 &quot; h&uuml;&uuml;dis Neeme metsikult naerdes . &quot; 
 Kas katsume j&auml;lle j&otilde;udu v&otilde;i , nagu &Auml;mmametsa pidulgi ? 
 &quot; - N&uuml;&uuml;d &otilde;iendame alles oma vanad v&otilde;lad &auml;ra . &quot; 
 Vanema vaade l&auml;ks segaseks . 
 Vellus karjatas esimesel silmapilgul ja katsus kohe lahti raputada ja jooksma panna , aga see ei t&auml;hendanud tugeva Neeme k&auml;es midagi . 
 Vanem hakkas naerma . 
 Ta naeris koledasti , suure h&auml;&auml;lega . 
 Ta naeris rumalas tujus Vellusele n&auml;kku , nii et tal endalgi vesi silmist v&auml;lja tuli . 
 Ja kui ta viimaks &auml;ra v&auml;sis , siis h&uuml;&uuml;dis : &quot; Oeh , oi , mis tantsu sa tantsid , uut sakste moodi v&otilde;eh ! 
 Ae ! 
 Vist t&otilde;otasid sina minu elu m&otilde;rudaks teha , - noh see on h&auml;&auml; . 
 Mina t&otilde;otasin sulle k&auml;ttemaksta , siis on meil t&otilde;otus t&otilde;otuse vastu . 
 Tule siia poole ! &quot; 
 Vanem kiskus vastase kraetpidi kose poole , kus vesi k&otilde;rgelt virvendades alla kukkus . 
 N&uuml;&uuml;d hakkas alles t&otilde;sine hirmus surmav&otilde;itlus p&auml;&auml;le . 
 Neemele tuli hull tuju p&auml;&auml;le . 
 Vanem t&otilde;mbas Velluse &uuml;mbert kinni ja tahtis teda vastu maad virutada . 
 See hakkas vanemast kinni ja kiskus ta endaga kaasa . 
 Kange prantsatusega kukkusivad m&otilde;lemad v&otilde;itlejad teineteisega kivide otsa maha . 
 Vellus pani vastu , mis v&otilde;is ja suutis , sest see oli vist viimane surmav&otilde;itlemine . 
 Tema abiline oli sedamaid &auml;rajooksnud . 
 M&uuml;selemine l&auml;ks &auml;gedamaks . 
 Aga Neeme oli v&auml;gevam , tema kondid kangemad , k&otilde;vemad ja tugevamad . 
 Velluse kondid raksusivad aga . 
 Neeme pigistamine oli nii kange . 
 M&otilde;lemad pallisivad kanges vihas t&uuml;ki maad &auml;ra . 
 Siis t&otilde;usivad nad j&auml;lle &uuml;lesse . 
 Paks p&otilde;&otilde;sas segas neid . 
 Neeme jalg hakkas &uuml;he k&auml;nnu taha kinni , ta libises p&otilde;lvili maha . 
 Seda silmapilku tarvitas Vellus agarasti . 
 Pea oligi ta vanema otsas ja hakkas seda k&otilde;igest j&otilde;ust pigistama ja rusuma . 
 See katse j&auml;i asjataks . 
 Neeme raputas kord ja &uuml;leval oli ta j&auml;llegi . 
 Seda vihasemaks ja &auml;gedamaks l&auml;ks sagelemine . 
 Neeme haaras vastase &uuml;mbert uuesti kinni ja j&auml;lle kukkusivad m&otilde;lemad maha ja j&auml;lle veeresivad nad pallides natuke maad &auml;ra , n&uuml;&uuml;d nimelt j&otilde;e kalda poole . 
 Vanem pigistas kordkorralt vastast hullus tujus ikka k&otilde;vemini . 
 Vellus hakkas n&otilde;rkema . 
 Ta silmadgi t&otilde;usivad p&auml;&auml;lust punni v&auml;lja , need l&auml;ksivad kirjuks . 
 Salakuulaja k&auml;ed kukkusivad vanema &uuml;mbert lahti , vastase j&otilde;ud oli raugemata , - ta oli v&otilde;idetud . 
 Aga nii kergesti Neeme ei leppinud . 
 Ta ei lasknud Vellust enam lahti . 
 Metsikus vihas , mida &uuml;ksi hullustuse tuju nii v&auml;gevasti p&auml;&auml;le toob ja mis k&otilde;ik tundmused kaotab aga ainult veel hirmust k&auml;ttemaksmise himu tunneb , raputas Neeme Vellust . 
 Ta naeris hakatuseks , aga pani v&otilde;itluse hirmsas l&otilde;petuses n&auml;okoledusega vastase surmani kohkuma . 
 Vanema vaade oli metsik , ta silmad kiirgasivad hirmsalt , hambad vaosivad k&otilde;vasti kokku , paled l&auml;ksivad aukliseks , tuha karvaliseks . 
 Ja nii ta Velluse pool eluta keha kallal m&auml;ssasgi . 
 Vastase poolt ei tulnud viimaks enam &uuml;htegi elum&auml;rki n&auml;htavale . 
 Oli ta pigistuse k&auml;tte &auml;ra surnud , v&otilde;i elas veel , kes seda teab . 
 Aga edasi m&auml;ssas Neeme . 
 Nagu kannikest , ilma vaevata , nii t&otilde;stis hull v&otilde;itleja vanem Velluse s&uuml;les k&otilde;rgele &uuml;lesse , pigistas nii , et selle kondid raksatasivad , raputas teda veel kord k&otilde;igest j&otilde;uust , siis aga h&uuml;ppas ta oma ohvriga k&otilde;rgelt kaldalt alla vahutavatesse ja keejatesse laenetesse ning vood kandsivad kiigutades kaks teineteisest kramplikult kinnihoidjat oma k&auml;reda jooksu t&otilde;ttu kiirelt allapoole . 
 Neeme oli oma t&otilde;otust ja esivanemate p&uuml;ha kohut , mida need targa p&auml;&auml;dega v&auml;lja arvasivad ja j&auml;reltulejatele k&otilde;rgeks seaduseks tegivad , truuilt t&auml;itnud ... 
 K&otilde;rgele plahvatas vesi ja kallite kividena s&auml;rasivad tilgad , kui nad sulpsatades vilus&auml;ngi tagasi sadasivad . 
 Vaikselt virvendasivad vood ja laksudes langesivad laened vastu kallast . 
 Kaldal seisav mets kohises tasa , vist tegivad metsajumala vaimud surnute eest palvet . 
 Vesi kohises ja sulises endist viisi kivide vahel , endisel viisil kargas tema kaljult alla ja siit j&auml;lle &uuml;lesse edasi , ikka edasi . 
 Endist viisi t&otilde;usivad j&auml;medad pullikesed kose alt j&otilde;ep&otilde;hjast &uuml;lesse ja r&auml;ndasivad l&otilde;pmata teed allapoole . 
 Kas vast ka nemadgi enne p&auml;rale j&otilde;udmist katkema ei saa ?... 
 - Endist viisi kuuldus j&otilde;e tasane kohin kurbliku n&otilde;uuga eemale . 
 Loojaminev p&auml;ike vaatas m&otilde;ttes &uuml;le puude latvade &uuml;hetasast vetem&auml;ngu p&auml;&auml;lt . 
 Tema pale paistis j&otilde;e p&otilde;hjast vaatajale vastu ja n&auml;itas nagu hiilgaks selle p&auml;&auml;l j&auml;me kaastundlik kurbtuse pisar . 
 K&uuml;ll kihelesivad mitmed k&auml;ed , k&uuml;ll olivad paljud valmis pihta andma , k&uuml;ll oleks salgud h&auml;&auml;l meelel sagelema hakkanud , kuid see oleks asjata olnud ja seks j&auml;&auml;nud . 
 Uusen laskis lossi k&otilde;igiti kindlaks teha ja muretses palju s&otilde;jamehi sisse . 
 Mees katsus aga n&uuml;&uuml;d ainult enda ametit auuga t&auml;ita - lossi korras hoida - t&uuml;drukute p&uuml;&uuml;dmise m&otilde;tted &auml;ibusivad . 
 Kartis vist nina &auml;ra k&otilde;rvetada . 
 P&auml;rast neid juhtumisi on ajaloo k&auml;ik eestlastele kurblik ja liig verine . 
 Kuid , kui ka siin enam allaheidetutel v&otilde;idu auu ei ole , siis n&auml;itab ometi s&uuml;di vahvus ja raugemata meel ajaloo nurgakivi seisukohta . 
 Teistsugu p&ouml;&ouml;ret siin ka oodata ei v&otilde;idudgi . 
 Novgorodi ja Pihkva v&uuml;rstid olivad k&uuml;ll sakslaste p&auml;&auml;le tulemas , aga nende abi j&auml;i hiljaks . 
 Koguni kasutaks n&auml;hti tulekut aga ise&auml;ranis veel siis , kui s&uuml;did avitajad suuremat lahingut pidada ei julgenudgi , vaid sakslaste vastutulekut Emaj&otilde;el kuulda saades jala p&auml;&auml;lt &uuml;mberp&ouml;&ouml;rsivad ja koju l&auml;ksivad , ilma et nad eestlasi kudagi aidata oleks katsunud ehk neile s&otilde;nagi sellest oleks lausunud . 
 Tervel paarik&uuml;mnel aastal p&auml;&auml;le seda on vere m&auml;rgid k&uuml;ljes , v&auml;ljaarvatud ainult 1211 - 1217 aastate vahe , kus pikemat rahu tehti . 
 Aga p&auml;&auml;le selle l&auml;ks torm seda kibedamine lahti . 
 Sest m&otilde;lemad vastalised k&uuml;ljed olivad kuue aastalises puhkeajas kaunisti kosunud ja j&otilde;uudu v&otilde;tnud . 
 Tuli aasta 1217 . 
 Tema'p see &otilde;nnetu oligi , mis eestlaste aastasaja kingitused Lembitu &uuml;liverise Paala lahinguga &auml;raviis ja r&uuml;&uuml;stajatele tee p&otilde;hjapoolsetesse Eestimaa piiridesse lahti tegi . 
 Seega saivad v&otilde;itjad nagu suuremat eluj&otilde;udu , kuna ju p&auml;&auml;takistus eest &auml;ra saadetud oli . 
 Ja n&uuml;&uuml;d veeresgi saagisoovijate laene p&otilde;hjapoolsetesse piirkondadesse . 
 N&uuml;&uuml;d tuli kole verem&auml;ss - s&otilde;jaks seda nimetada ei v&otilde;i - ja ta ei l&otilde;ppenudgi . 
 Ei ! 
 P&auml;ev p&auml;evalt l&auml;ks priiuse heitlemine ikka kibedamaks ja k&auml;redamaks . 
 Elukord l&auml;ks p&auml;ev p&auml;evalt viletsamaks ja kurvemaks . 
 N&auml;itas nagu kaoksivad viimased priiuse natukesed . 
 Oli lugu kuda ta oli , aga imestamise v&auml;&auml;rt on eestlaste vahvus ometi . 
 Vist tuli see ka palju sellest , et kodune rahvas s&uuml;dikalt ja visa kannatusega igalt poolt kaasa aitas , kus seda aga iganes tarvis oli . 
 Kes kandis tapariista , see kandis seda auuga , suguvenna vastu lepliku meelega , kes oli juhataja see juhatas ja t&auml;itis oma kohust tulise vaimustusega . 
 Ja kui siis k&otilde;ik perekond peerutulel , t&uuml;dinenud ja r&otilde;hutud meelel kodukoldel istus ja kurvi m&otilde;tteid keerutas , kui vali tuul &otilde;ues vuhises ja puid praksuma pani , hiiemetsa tr&ouml;&ouml;stlikul meelel sahistas , kui m&otilde;nigi palav pisar viletsate palgelt maha langes , siis laulsivad vanad ja noored .
 Ja j&auml;lle vajusivad isa Jakobi silmad kinni . 
 Hobune t&ouml;rkis edasi . 
 Korraga teeb hobune seda , mida s&otilde;itja nii h&auml;&auml; meelega igatses : ta hirnus heleda h&auml;&auml;lega &otilde;ige k&otilde;vasti , peatas jooksu ja j&auml;i viimaks seisma . 
 Jakob ajab silma luugid p&auml;rani ja vaatab enese &uuml;mber . 
 Ta hobune seisab kodu-k&uuml;la poe ukse ees , kus ka mitmed teised hobused seisavad . 
 &Uuml;hed pakivad poest ostetud kaupa vankrite p&auml;&auml;le , teised viivad j&auml;lle lina lesikaid aita . 
 Elav liikumine nii h&auml;sti inimeste , kui ka raha vahel . 
 Jakob vahib p&auml;rani silmadega seda talitust . 
 Ta on seda ju ennemaltki n&auml;inud , n&uuml;&uuml;d tahab ta aga seda veel ja h&auml;sti n&auml;ha . 
 &quot; Hei , T&auml;di Jakob , mis m&uuml;&uuml;a , &quot; h&uuml;&uuml;ab poemees poolpurjus meest n&auml;hes pilgates . 
 Ruttu n&auml;psas Jakob hallile juti vastu kintsa ja s&otilde;idab edasi . 
 Ta s&uuml;da kisub kokku rinnus , nii halb tundmus on tal . 
 &quot; V&otilde;&otilde;ra valla mees tuli siia , ehitas poe , elab ja kaupleb toredasti . 
 T&auml;ielik saksa mees . 
 Ei ole tal tarvis t&ouml;&ouml;d teha , ega ka muud . 
 V&otilde;i siis kauba ostmine ja m&uuml;&uuml;mine ka m&otilde;ni t&ouml;&ouml; on . 
 Ja mina tapa ja n&auml;e vaeva p&otilde;llu p&auml;&auml;l ! 
 - Sellele asjale peab l&otilde;pp tulema . 
 P&ouml;&ouml;re v&auml;hemalt peab saama . 
 Mina , t&auml;di talu peremees , ehitan poe , toreda poe , ostan linu ja m&uuml;&uuml;n kaupa . 
 Maja ongi mul vana ja lagunenud . 
 Ehitan n&uuml;&uuml;d uue maja tee &auml;&auml;rde , &uuml;hte otsa pood , teise elamise ruumid . 
 Vaat siis tuleb alles elu . 
 Inimesed panevad kaks k&auml;tt kokku ja k&otilde;nelevad : &quot; No m&otilde;tle , m&otilde;tle Jakobit ! 
 Ei olnud teisest asja arvatagi ja mis ta n&uuml;&uuml;d k&otilde;ik &auml;ra ei tee : lapsed koolitas v&auml;lja , - poeg herra , t&uuml;tar - preili ja ise hakkas veel vanas p&otilde;lves kaupmeheks . 
 Ja missuguse maja ta veel ei ole ehitanud - &uuml;le kihelkonna k&otilde;ige ilusam . 
 On mees . 
 &quot; S&otilde;itja j&otilde;udis k&otilde;rtsi ukse ette , mis umbes paar sada sammu tema kodust kaugel oli . 
 Oli juba videviku v&otilde;itu . 
 Trobikond mehi , laiad sinised vene kuued seljas , v&ouml;&ouml;ga kinni seotud , talitasivad vene &uuml;mber , mis j&auml;rvelt kaldale oli t&otilde;mmatud . 
 Need olid kalamehed , kes hommikul , kui ilm ilus oli , j&auml;rvele olid l&auml;inud ja n&uuml;&uuml;d l&auml;bi h&auml;da ja vaeva laenete m&auml;ssust kuivale maale olid saanud . 
 &Uuml;ks neist l&auml;ks &uuml;le tee parajasti k&otilde;rtsi poole ja Jakobi vankri vehmre ots puutus talle v&auml;he k&uuml;lge . 
 Valu saaja oli &uuml;ks neist sinatsist , kes T&auml;di talu peremehega k&otilde;ige soojemas s&otilde;pruses ei olnud . 
 Ta kisas kohe : &quot; Silmad pea lahti , sa siga : &auml;ra aja oma setuga ristiinimestele selga . 
 &quot; Jakob ei v&otilde;tnud , p&auml;&auml;lt n&auml;ha , neid s&otilde;nu kuulmaksgi , ehk ta k&uuml;ll s&uuml;gavas s&uuml;dames parajat silmapilku &auml;hvardas &auml;ra oodata , kus ta s&otilde;imajale kuhjaga tagasi v&otilde;is tasuda , sest s&otilde;nad &quot; siga &quot; ei l&auml;he nii ruttu meelest . 
 Ta sidus hobuse k&otilde;rtsi k&auml;sipuu k&uuml;lge kinni ja l&auml;ks ise sisse . 
 K&otilde;rts oli piibu suitsu t&auml;is . 
 Mehed istusivad ridastiku seina veeres olevate pinkide p&auml;&auml;l , suitsetasivad piipusid , r&uuml;&uuml;basivad &quot; va kibedat &quot; ja ajasivad k&otilde;va s&otilde;naga juttu . 
 Leti taga r&otilde;hkles l&uuml;hedase v&otilde;itu , aga n&auml;ost hirmsasti &uuml;les tursunud ja paistetanud , k&otilde;rtsimees . 
 N&auml;htavalt tundis ta l&otilde;pmata suurt vaeva , et ta hingama pidi , sest ta ninast ja suust kuuldus &auml;hkivat , pea kuulduvat , siis j&auml;lle &auml;ra kaduvat h&auml;&auml;lt , nagu seda sepa l&otilde;&otilde;ts teeb , millel k&uuml;lje p&auml;&auml;l hauk sees on . 
 Tema silmad , mis paistetuse sees v&auml;he pilukile olivad , vaatasid pool tuimalt , pool laisalt , k&otilde;rtsis olijate p&auml;&auml;le . 
 Ainult siis , kui keegi rahakoti v&auml;lja v&otilde;ttis ja joodud &otilde;lle v&otilde;i viina eest arvet hakkas &otilde;iendama , l&otilde;ivad nad elavalt s&auml;rama , nagu sumbuvalt p&otilde;lev &otilde;le hunnik , mida hargiga segatakse . 
 T&auml;di talu peremeest n&auml;hes tuli k&otilde;rtsimehele nagu rohkem elavust tema laisa keha sisse . 
 Ta sirutas tulijale oma paremat k&auml;tt teretamiseks v&auml;lja , kuna ta pahemaga leti all olevast korvist &otilde;lle pudelit otsis . &quot; 
 Juba tagasi , &quot; k&auml;rises ta oma kolletu h&auml;&auml;lega . &quot; 
 Oli s&otilde;it ilus ? 
 &quot; Ta valas klaasi &otilde;lut t&auml;is , r&uuml;&uuml;pas enne ise p&auml;&auml;lt , p&auml;rast pakkus Jakobile ka , Jakob omalt poolt tellis kaks vastu . 
 Juues hakkas mees kiitlema , kui jutt kaupmehe p&auml;&auml;le veeres : &quot; K&uuml;ll ma ta hinge kinni pigistan . 
 &quot; &quot; Kuda viisi ? 
 &quot; k&ouml;rises k&otilde;rtsmik . &quot; 
 Ma ehitan poe . 
 &quot; &quot; Nu jah , see n&otilde;uu on tore . 
 &quot; &quot; Kes ehitab poe ? 
 &quot; k&uuml;sis see kalamees , kellele aisa ots k&otilde;rtsi ees &otilde;la k&uuml;lge puutus , teiselt poolt leti otsast , kus ta &uuml;he teise mehega juttu puhus ja napsutas : &quot; kas sina k&otilde;rtsmik v&otilde;i ? 
 &quot; &quot; Ei , herra Uibo , T&auml;di talu peremees ehitab poe , &quot; vastas k&otilde;rtsimees r&ouml;heldes ja puheldes . &quot; 
 Kuhu sa selle poe k&auml;ima paned , kas vihtlemise sauna v&otilde;i ? 
 Ja mis sa s&auml;&auml;l m&uuml;&uuml;ma hakad , kas kooliherrasid ja koolipreilisid , v&otilde;i vanu setuka sabasid , &quot; pilkas k&uuml;sija Jakobit . 
 P&uuml;halikult t&otilde;stis n&uuml;&uuml;d vana T&auml;di peremees h&auml;&auml;lt : &quot; Ma ehitan omale maja , mis suurem ja ilusam on kui &uuml;hegil teisel peremehel meie vallas . 
 &Uuml;htlasi alustan ma ka kaupluse , mis auuga iga suurema kaupluse v&auml;&auml;riline saab olema . 
 Pange t&auml;hele teie k&otilde;ik seda , mis ma olen t&otilde;otanud ja s&uuml;litage mulle suhu , kui ma seda ei tee . 
 Aasta , ehk , palju , pooleteise p&auml;rast on see t&auml;idetud , mis t&auml;na lubatud . 
 Korv &otilde;lut liiguks ja kinnituseks olgu mu s&otilde;nadele . 
 K&otilde;rtsimees , anna v&auml;lja . 
 Inimesed , kes teie siin t&auml;na k&otilde;rtsis olete , pistke see &otilde;lu T&auml;di peremehe auuks nahka . 
 &quot; Ja uskmata ning riiaka kalamehe poole p&ouml;&ouml;rates &uuml;tles ta : &quot; Ainult sina , Kaarel , ei saa sa mu k&auml;est enne tilka , kui see saab s&uuml;ndinud , mis ma olen &uuml;telnud . 
 &quot; Uhkelt sammus ta uksest v&auml;lja . 
 Sees olijad hakkasivad saadud liiku jooma , kuna umbes sarnased s&otilde;nad kuuldavale tulivad : &quot; Enesel vaesus varaks , teeb aga veel toredusi . 
 &quot; &quot; Ei tea , millal ta ka magasi ja p&auml;&auml;raha v&otilde;last lahti peaks saama . 
 &quot; &quot; Noh , ega me enam mujalt tubakat ei osta , kui T&auml;di Jakobi poest . 
 &quot; &quot; No n&uuml;&uuml;d saab alles Kalda valda loss - T&auml;di-m&otilde;isa loss ! 
 &quot; &quot; &Otilde;hu loss , muud ei midagi ! 
 &quot; Kalamees Kigol aga &uuml;tles : &quot; Suu teeb tal suure linna , k&auml;ed ei k&auml;o pesagi ! 
 K&otilde;ik kiidu p&uuml;ksid kisavad nii . 
 &quot; K&otilde;rtsimees oli r&ouml;dakile leti p&auml;&auml;l . 
 Tema v&auml;ikesed silmad l&auml;ksivad veel v&auml;iksemaks , vajusivad viimaks puha kinni . 
 Ehk tal k&uuml;ll silmad puha kinni olivad ja ta p&auml;&auml;lt n&auml;ha magas , kuulis ja teadis ta ometi k&otilde;ik , mis k&otilde;rtsis k&otilde;neldi ehk tehti . 
 Kinni pigistas ta silmad aga ainult sellep&auml;rast , et kokku arvata , kui palju T&auml;di Jakob talle &uuml;hes t&auml;nase &otilde;lle korviga v&otilde;lgneb . &quot; 
 Kolmk&uuml;mmend rubla , &quot; &uuml;tles ta , ja tegi silmad lahti . 
 T&auml;di Jakob oli aga omas kambris ja seletas naesele ja t&uuml;trele ja perele eesseisvast suurest plaanist , majast ja poest , nende ehitusest ja asutamisest . 
 Kui palju nad kasu annavad ja kuidas nad siis elama hakkavad . &quot; 
 Papa , &quot; &uuml;tles t&uuml;tar Anna , &quot; minu jaoks saavad oma toad , kuhu ma endale koolilapsed v&otilde;tan . 
 Jah , papa ? 
 &quot; &quot; Sinu panen ma mehele . 
 &quot; T&uuml;tar l&auml;ks n&auml;ost k&otilde;rvuni punaseks . &quot; 
 Kellele papa , &quot; k&uuml;sis ta ? &quot; 
 See on minu oma asi . 
 &quot; &quot; Ei , papa , mina l&auml;hen ju ometi sellele mehele , keda ma armastan . 
 &quot; &quot; Keda sa siis armastad ? 
 &quot; &quot; See on veel saladus , papa . 
 &quot; &quot; Mis mina hakkan uues majas tegema . 
 &quot; K&uuml;sis k&uuml;mne aastane Justi . &quot; 
 Sina poeg , sinule annan ma &uuml;he &uuml;lesande : sinu kohus on k&auml;tte maksta neile , kes mulle liiga teevad . 
 &quot; &quot; Kes need on ? 
 &quot; &quot; &Uuml;ks on Kigoli Kaarel . 
 Tema julgeb mind s&otilde;imata . 
 K&auml;tte pead sa talle maksma , kui minagi kaon . 
 &quot; &quot; Ei tea , ma nagu pelgan teda . 
 On teine kuri mees . 
 Aga k&uuml;ll ma talle kiviga ikka viskan . 
 &quot; Ema aga &uuml;tles : &quot; Kuule , isa ja lapsed , &auml;rge ajage n&otilde;nda palju rumalat juttu . 
 Ega teie veel arust &auml;ra pole l&auml;inud . 
 Need on alles &otilde;hu lossid , mis teie ehitate . 
 &quot; 
 3. Laup&auml;eva &otilde;htul s&uuml;ndinud lugu . 
 Samuel m&auml;ngis viiuli p&auml;&auml;l m&otilde;ne m&otilde;nusa loo nukra meele lahutuseks . 
 Pani viimaks viiuli &auml;ra . 
 V&otilde;ttis salasuhvli seest suure papi sinise lindiga kinni k&ouml;idetud kirjasid lahti ja hakkas neid sorima ja silmitsema . 
 Need kirjad t&otilde;id t&uuml;ki minevikku elavalt Samuelile silmade ette . 
 Ilus on see minevik . 
 S&uuml;dame paneb ta r&otilde;&otilde;msalt tuksuma ja vere kiiremalt voolama . 
 Ja selle r&otilde;&otilde;msa ja lustilise mineviku ajalugu on nende kirjade p&auml;&auml;le &uuml;les kirjutatud . 
 Samuel teeb sinise paela lahti , v&otilde;tab &uuml;he kirja lahti ja loeb : &quot; S&uuml;damest armastatud Samuel ! 
 &quot; L&otilde;pul seisavad s&otilde;nad : Sulle igavesti truu Liine . &quot; 
 Jah , see t&uuml;druk oli minu , armastas mind ihult ja hingelt , aga t&auml;navu l&auml;ks ta teisele mehele . 
 Kas mul tast kahju on ? 
 Ei p&otilde;rmugi . 
 See siin on j&auml;lle Luha Liina oma . 
 Tema on alles t&uuml;druk ja kui muud paremat pihku ei puudu , eks siis v&otilde;i temaga sehvti edasi teha . 
 Ja M&auml;e Manni ja Pilli Viiu , on ka veel tanuta . 
 Elu ikka &otilde;ilmitseb veel siingi , t&otilde;tt &uuml;telda , on mul Liinest ikka kahju ! 
 Niisugust viksi neidu ei tule iga silmapilk ette . 
 Kui kenasti ta kirjutada ei osanud , lust aina lugeda . 
 N&auml;ituseks see kiri siin : 
 Mu s&uuml;dame Samuel ! 
 Tule tuuleke , Puhu hellaste , Vii mu Saamule s&otilde;num h&auml;&auml; , Et ial ta minu meelest ei l&auml;&auml; . 
 Oh mu peigmees ! 
 Kuidas ma Sind armastan . 
 Ma tahaks ikka ja alati Su silmi vahtida , ilml&otilde;pmata Su kena k&otilde;nelist h&auml;&auml;lt kuulata , igavesti su k&auml;tt oma p&auml;&auml;d silitada lasta . 
 Sinu ligidusest tunneb mu hing eebeni aia lillede l&otilde;hna . 
 Tule j&auml;lle varsti meile . 
 Ma ootan sind igatsusega . 
 Igatsus v&otilde;ib aga mind tappa , kui Sa kauaks j&auml;&auml;d , seep&auml;rast t&otilde;tta , kui Sa mind armastad , mind kalliks pead . 
 Sind armastaja ja Sulle igavesti truu Liine 
 &quot; N&otilde;nda kirgliselt , nagu kiri n&auml;itab , armastas mind Liine &uuml;he korra , ja v&otilde;is siisgi j&auml;lle &uuml;hele teisele r&otilde;&otilde;msa s&uuml;damega mehele minna . 
 Kust see tuli ? 
 Sellelt ei saa hobunegi aru , &quot; unistas Samuel . 
 Ta soris k&otilde;ik kirjad l&auml;bi . 
 Pani nad viimaks kimpu ja paigutas kappi sala suhvli paigale . 
 Oli ta oma t&ouml;&ouml;ga valmis saanud , ( vahe ajal oli videvik k&auml;tte j&otilde;udnud ) , kui keegi suure kolinaga uksest sisse tormas ja Samueli teretades r&otilde;&otilde;msasti h&otilde;iskas : &quot; Juba siin , s&otilde;be ! 
 Ole tervitatud . 
 No n&uuml;&uuml;d hakkab meil j&auml;lle pidu . &quot; 
 See oli naabri peremehe poeg , nimega Kaarel Samueli mullu aastane suur s&uuml;dame s&otilde;ber , aastate poolest &uuml;he vanune temaga . 
 Samueliga oli ta &uuml;hes kaks talvet M. alevis koolis k&auml;inud , seega ka &uuml;ks nimetatud koolitatud poiss . 
 Mullu aasta ei lasknud ta naljalt &otilde;htut m&ouml;&ouml;da minna , kui ta mitte Samuelil k&uuml;laliseks ei k&auml;inud . 
 Teadis ta ka nagu oma viis s&otilde;rme , mis Samuel tegi , ehk teha m&otilde;tles . 
 N&uuml;&uuml;d oli ta rentniku rahva k&auml;est kuulda saanud , et koolmeister siia tulnud , kui ta kohe ummis jalu teda tervitama , temaga juttu ajama t&otilde;ttas . 
 Oli Samuel ta tervitused vasta v&otilde;tnud ja temaga t&uuml;hjad - t&auml;hjad k&uuml;la uudised l&auml;bi l&otilde;kutanud , siis hakkas ta thee lauas oma h&auml;da kurtma , et &uuml;ks kaunimatest k&uuml;la neidudest Liina , olla tanu alla l&auml;inud . 
 Kaarel hakkas tr&ouml;&ouml;stima : &quot; Neid n&uuml;&uuml;d , kui l&auml;ks , siis l&auml;ks ! 
 J&auml;&auml;b neid ilma tematagi meie jaoks j&auml;rele veel k&uuml;llalt . &quot; 
 Ja korraga l&otilde;i ta rusikaga vastu lauda , nii et theetassid tirisesivad ja &uuml;tles : &quot; Tead , uudis , eht uudis . 
 Sinule koguni uus ja huvitav . 
 Meie k&uuml;lla tuli uus , tuliuus koolitatud &quot; teine daame &quot; &uuml;hes oma mammaga elama . 
 Ja kui sa tahad , siis v&otilde;in ma nii kaugele asja viia , et sa ju t&auml;na temaga tuttavaks v&otilde;id saada . &quot; 
 &quot; Mil kombel ? &quot; 
 &quot; &Uuml;sna lihtsalt , meie l&auml;hme nende poole . &quot; 
 &quot; Ei tea , kas k&otilde;lbab , ei tunne teist veel . &quot; 
 Kaarel m&otilde;tles natukene , siis &uuml;tles ta : &quot; Meie saame asjaga ehk veel lihtsamalt toime . 
 M&auml;e talu vana rahvas l&auml;ksivad Haava valda matusele ja ega noored t&auml;na pidu pidama ei l&auml;he . 
 L&auml;hme sinna , egas &quot; uus &quot; neiu t&auml;na s&auml;&auml;lt ei puudu , elab ju s&auml;&auml;l samas ligidal . &quot; 
 &quot; Vaat see on tore n&otilde;uu . 
 Tehtud , meie l&auml;hme t&auml;na sinna . &quot; 
 Oja k&uuml;la on ranna &auml;&auml;rne k&uuml;la . 
 Ta on kui pool-saare p&auml;&auml;le paigutatud . 
 Hommiku poolt uhuvad seda kitsust maa riba , mille p&auml;&auml;le k&uuml;la hooned on ehitatud , Peipsi lained . 
 P&otilde;hja ja &otilde;htu poolt on tal kuulus K. j&otilde;gi raamiks &uuml;mber . 
 Ainult l&otilde;una poolne on veest vaba . 
 Selle kitsa maa riba p&auml;&auml;l on k&otilde;ik k&uuml;la talude , aga ka lugemata hulk teisa , n&otilde;nda nimetatud pobulite , majad . 
 Talud on siin maa poolest kitsa piirilised : p&otilde;ldu v&auml;he , ainult siin ja s&auml;&auml;l heinamaa sees m&otilde;ned lapid . 
 Sellep&auml;rast elatavad talupojad kui ka pobulid ennast suuremalt jaolt kala p&uuml;&uuml;gist . 
 Et p&auml;&auml;toiduse andja k&otilde;igile k&uuml;la elanikkudele j&auml;rv on , siis ei ole ka maaga ja maata inimeste vahel seda vahet tunda , mis s&uuml;gavamal kuival maal ette tuleb , kus maa mees ennast suureks peab , maata inimest aga ei miskiks paneb . 
 Ei , siis passib popsi t&uuml;tar veel v&auml;ga h&auml;sti taluomaniku pojale ju &uuml;mber p&ouml;&ouml;rdult . 
 Hariduse poolest on see nurk k&uuml;ll natukene maha j&auml;&auml;nud . 
 Harva leidub isasid , kes oma lapsi kaugemale kui k&uuml;la kooli saadavad . 
 Isegi k&uuml;la- koolis k&auml;imine on puuduline . 
 Tuleb talvine tindi p&uuml;&uuml;k , siis koguvad poisikesed ja t&uuml;drukukesed nooda haukude juurde kokku , aitavad kalu noodast v&auml;lja noppida ja mis maha pudeneb , ehk j&auml;&auml;tuse p&auml;&auml;le j&auml;&auml;b , see on nende oma jagu . 
 Sel kombel teenib v&auml;ike J&uuml;ts oma kopikat k&uuml;mme v&otilde;i kaksk&uuml;mmend &auml;ra ja see on asi kah temasuguse kohta . 
 Ajalehtesid loetakse kas ei sugugi , ehk koguni harva . 
 Ja kellele see ilma kuulutaja k&auml;ib , seda peetakse meheks , kes oma kopikaid iga nelja tuule poole v&auml;lja heidab . 
 Mis aga siin h&auml;sti moodis , on pitspallide pidamine . 
 M&otilde;ista muidugi , on see t&ouml;&ouml; noorerahva toimetada . 
 On kusagist talust v&otilde;i majast isa - ema kodust &auml;ra l&auml;inud , siis kogub sinna k&uuml;la noorsugu kokku l&otilde;butsema . 
 L&otilde;&otilde;tsapill v&otilde;i kannel pannakse h&uuml;rgama ja suured vene saapad ja v&auml;ikesed &quot; prunellid &quot; aina pauguvad m&ouml;&ouml;da p&otilde;randat .
 Nelip&uuml;hi m&auml;lestused . 
 Elisabeth Aspe . 
 S&auml;rav p&auml;rast l&otilde;une p&auml;ikene kullatas tasa &otilde;&otilde;tsuvaid mere laeneid ja majakeste aknaid , mis ta veerel seisivad . 
 Puud ja p&otilde;&otilde;sad &otilde;itsesivad ja varasemad lilled k&uuml;la aiakestes l&otilde;hnasivad uimastavalt . 
 Terves v&auml;ikses k&uuml;lakeses valitses p&uuml;hap&auml;evane vaikus , oli ju Nelip&uuml;hi esimese p&auml;eva &otilde;htupoolne , mida p&auml;eva Allk&uuml;las ise&auml;ranis vaikselt peetakse , sest vanast ajast saadik on kombes , et k&uuml;la noored poisid ja t&uuml;drukud sellel p&auml;eval esimest korda armulauale v&otilde;etakse . 
 Nii oli ka t&auml;na s&uuml;ndinud . 
 Terve k&uuml;la t&auml;is rahvast oli l&auml;hedas linna kirikus p&uuml;halise toimetuse tunnistajaks olnud , niih&auml;sti need , kellel omal lapsed leeritada olnud , kui ka need , kes &uuml;ksikult ilmas seisivad ja teiste r&otilde;&otilde;must osa v&otilde;ttes ise oma minevikku m&auml;lestasivad . 
 Viimaste liiki langes vana laevamees Kotlep Klaas , kelle majakene k&otilde;ige l&auml;hedamal mere rannas linna karjasmaa &auml;&auml;res seisab . 
 Klaasi Kotlep , kuidas k&uuml;la rahvas teda h&uuml;&uuml;ab , on vana poissmees , aga ta maja - ainsa elukambrikesega ja k&ouml;&ouml;giga - ja v&auml;ike p&otilde;llu lapike on sellegip&auml;rast k&otilde;ige paremas korras . 
 Koguni uhkelt on Klaas'i tuake ehitatud ja sissa s&auml;etud . 
 Suur aken on puhas ja selge kui kristall , valged gardinad varjavad &uuml;leliigse p&auml;ikese eest ja rohkelt &otilde;itsevad lilled t&auml;idavad akna lauda . 
 &Uuml;hes seinas seisab suur vanamoodu , aga toredaste nikerdatud ja kujutatud madal kapi , mille p&auml;&auml;lmist lugemata hulk k&otilde;iksuguseid ja k&otilde;ige maitselisi iluasjakesi t&auml;idab . 
 S&auml;&auml;l n&auml;ikse k&otilde;ige p&auml;&auml;lt toredaste tekeldatud kolme mastiline laev , selle mudel , mille p&auml;&auml;l Kotlep noores p&otilde;lves v&otilde;&otilde;raid maid ja rahvaid vaatamas k&auml;inud , laeva ees lai klaas kast kirjudes ehetes pupedega , mis tantsima hakkavad , niipea kui kast m&otilde;nikord ringi p&ouml;&ouml;rdakse , kuna toru moodu m&auml;nguriist teinepool k&otilde;rval tantsu viisisid juurde l&ouml;&ouml;b . 
 &Uuml;hel pool k&uuml;ljes on terve ladu l&auml;ikivaid punaseid , kollaseid ja kullatud &otilde;unu ja pirnisi , mis aga paraku suhu pista ei s&uuml;nni , sest nad on - portselanist ; teinepool k&otilde;iksuguseid imeliselt kujutud kannukesi ja tassikesi , mida Kotlep oma kaugetelt reisidelt toonud . 
 S&auml;&auml;l vahel aruldasi ja t&uuml;kati &otilde;ige kannihinnalisi konnakarpisid , mille l&auml;hedalt vana laevamees ostuhimulised v&otilde;&otilde;rad alati pahameelega &auml;ra ajab , sest et nende asjade k&uuml;ljes palju valusaid m&auml;lestusi on . 
 Teises seinas on vana Kotlepi voodi , laud ja muud tarvilised pani- ja puhke paigad . 
 Aga kes siin vanapoisi v&auml;&auml;rilist v&auml;rvimata puud ehk heina kotti tahaks leida , r&auml;nnaku aegsasti edasi . 
 Kotlepi poleeritud voodi l&auml;igib valgete patjadega ja ilusate tekkidega , nii et baroni proualgi ei oleks h&auml;bi sisse heita . 
 Kui tihti on k&uuml;la naesed - kui neid vahel harva sisse lasti , sest vana Kotlep ei sallinud v&otilde;&otilde;raid inimesi , ja piab oma ukse enamaste lukus - &otilde;hanud : &quot; Sa Jumal , kes siia perenaeseks saaks , k&uuml;ll sellel aga p&otilde;li oleks . &quot; 
 Aga nii see on ! see , kelle meeleh&auml;&auml;ks &uuml;kskord k&otilde;ik praegu kirjeldatud ilusad asjad kokku muretseti , p&otilde;lgas asjade omaniku &auml;ra ja siis v&otilde;ttis Kotlep p&otilde;lgamise korra oma k&auml;tte ja elab &uuml;ksikult ja teistest lahus . 
 S&auml;&auml;l ta istub oma aiakeses , mis niisama peenartega ja jalgrajakestega sisse s&auml;etud , milles puud ja p&otilde;&otilde;sad , kartohvlid ja muud aiaviljad koguni &quot; saksa moodu &quot; hoolega haritud ja puhtad hoitud saavad . 
 Vana Kotlep ei ole ialgi ilus mees olnud . 
 L&uuml;hike ja t&uuml;se , paksu kaela ja suure p&auml;&auml;ga , mille n&auml;gu noores p&otilde;lves r&otilde;uged paraku &otilde;ige raskesti rikkunud . 
 Aga t&ouml;&ouml;kas ja auus ja &otilde;iguse armastaja on ta lapsest saadik . 
 Vana Kotlep ei teinud ial pikka juttu , aga mis ta &uuml;tles , sellel oli m&otilde;ju , ja oli ta kellegile naabrile h&auml;&auml;d n&otilde;uu v&otilde;i juhatust annud , siis teadis see , et keegi teine inimene , seda enam paremini teha ei osanud . 
 Muud kui et ta alati aina vastumeelt teistega jutusse sai ; k&otilde;igearmsamine tegi ta s&otilde;nalausumata oma t&ouml;&ouml;d , v&otilde;i istus p&uuml;hap&auml;eviti piipu suitsetades oma v&auml;ikeses aias , ehk talvel k&ouml;&ouml;gis ; toas ei oleks ta ial suitsetama hakanud . 
 Ka t&auml;na istus ta ainu&uuml;ksi vana &otilde;unapuu all pingil ja puhus m&otilde;tetes suitsur&otilde;ngaid piibult . 
 Kiriku ei olnud ta t&auml;na l&auml;inud , sest eile merel k&auml;ies oli jalg pisut viga saanud , nii et ta h&auml;sti k&auml;ia ei v&otilde;inud , sellegi p&auml;rast t&otilde;usivad mineviku m&auml;lestused elavamalt ta silmade ette , kui iialgi enne . 
 Oli niisama soe ja p&auml;ikese paisteline Nelip&uuml;hi p&auml;ev olnud , kui ta esimest korda altari ees oli seisnud , tema ja - Lillemanni Roosi , k&otilde;ige kenam neid terves k&uuml;las . 
 Et m&otilde;lemate emad onut&uuml;tred olivad , siis tundsivad ja teadsivad nad &uuml;ksteist lapsest saadik . 
 Ka koguni &uuml;hes majas olivad nad seniajani elanud , kuni nad &uuml;hes leeritatud saivad . 
 Roosi oli enne tavalist leeriaega , kuueteistk&uuml;mne aastaselt , altarile l&auml;inud , kuna Kotlep aasta hiljemaks j&auml;i , sest et viimane reis tervelt poolteist aastat oli kestnud ja ta ennemine kohale ei j&otilde;udnud . 
 Nii tuli siis , et nad &uuml;heskoos oma auup&auml;eva p&uuml;hitsesivad . 
 Ning &uuml;heskoos istusivad nad p&auml;rast l&otilde;unat oma leskede emade seltsis aiakeses ja jutustasivad p&auml;eva s&uuml;ndmustest . 
 Roosi oli viimasel aastal &uuml;tlemata kenaks ja sihvakaks sirgunud ja Kotlepi kingituseks toodud uus kleit ja siidipaelad passisivad nagu loodud . 
 Neiu ise oli nii lapselik r&otilde;&otilde;mus ja &otilde;nneline saadud asjade &uuml;le , ja oleks kasuvennale t&auml;nu t&auml;heks ilma keelmata suud annud , kui seda oleks n&otilde;utud . 
 Aga Kotlepi meelest oli neiu punasuuke nii p&uuml;ha ja k&otilde;rge , et ta ennemine oma keele oleks &auml;ra hammustanud , kui nalja p&auml;rast kasu&otilde;e kaela hakkanud . 
 Ta meelest oleks nagu taevane ingel Roosi n&auml;ol maa p&auml;&auml;l viibinud , seda ainult auukartuses k&auml;tel oleks tohtinud kanda . 
 Aga ehk k&uuml;ll &uuml;tlemata p&uuml;ha tundmus ta rinda t&auml;itis , ei oleks ta sellegi p&auml;rast ometi enam eemal seista tahtnud , ja m&otilde;teldes , et juba l&auml;hematel p&auml;evadel laev j&auml;lle uuele teele l&auml;heb ja lahkumine varitses , t&auml;itis imeline valu ta rinda . 
 Ta ei v&otilde;inud teisite . 
 Vaid kui ta &otilde;htu eel neiuga &uuml;ksi aeda j&auml;i , palus ta teda , kangesti kogeldades ja peaaegu nutuga v&otilde;ideldes , teda mitte &auml;ra unustada , kui ta j&auml;lle kauaks reisile j&auml;eks , vaid truult oodata ja , ja - &uuml;kskord ta naeseks saada . 
 P&auml;rani silmil oli Roosi ta otsa vaadanud , ja siis hakkas ta r&otilde;&otilde;msalt naerma , ja lendas h&otilde;isates ta kaela &uuml;mber . 
 &quot; Sina vana h&auml;&auml; Kotlep , sinu naeseks tulen k&uuml;ll ! 
 Ema &uuml;tles ka &uuml;kskord , et nii k&otilde;ige parem oleks , siis ei pruugiks meie ialgi enam teilt &auml;ra kolida , ja sina tooks mulle iga reisi p&auml;&auml;lt nii ilusaid asju , kui seekord ? 
 Eks ole ? 
 Ja ilusad asjad paneme oma tuppa , mitte nihukesed prostoid , nagu seniajani , vaid sedamoodi , nagu &otilde;petaja h&auml;rral on , - kas tead veel ? 
 Kotlep ei teadnud , ja m&auml;&auml;ratumas nooruse tuhinas ja &otilde;nnes lubas ta k&otilde;ik teha , mis m&otilde;rsjake tahtis . 
 Siis l&auml;ksivad m&otilde;lemad emade juurde ja , liigutatud ja &otilde;nnelised , olivad ka needki asjaoluga rahul . 
 Pulmadega arvasivad m&otilde;lemad veel aega k&uuml;ll olevat , olivad ju m&otilde;rsja kui ka peig veel &uuml;linoored . 
 M&otilde;rsja pidi p&auml;&auml;le p&uuml;hi linna sakste juurde teenima minema , ja peig l&auml;ks pikemale reisile . 
 Aga kirjutada tahtsivad nad nii tihti , kui v&otilde;imalik ... 
 Nii oli see m&auml;lestusterikas Nelip&uuml;hi p&auml;ev l&otilde;ppenud ja Kotlep oli oma truu loomu sunnil k&otilde;ik teinud ja hoolega oli ta k&otilde;ik teenistuse tagavaraks pannud . 
 Vaheajal oli ta t&uuml;&uuml;rimeheks saanud ja ta palk t&otilde;usnud . 
 Siis tuli esimene lein . 
 Paar aastat p&auml;rast leeritamist ja kihlust suri Kotlepi ema , ja Roosi ema j&auml;i &uuml;ksi maja pidama . 
 Aasta p&auml;rast kadus ka see . 
 N&uuml;&uuml;d kutsus noormees m&otilde;rsjat , keda ta enam paar aastat polnud n&auml;inud kodu : Roosi oli aga oma sakstega just v&auml;ljamaal ja ei v&otilde;inud tulla . 
 &Uuml;le&uuml;ldse n&auml;is ta nagu oma kihluse s&uuml;ndmuse &auml;ra unustanud olevat ja kirjutas v&auml;ga harva veel kord m&otilde;ne p&auml;&auml;lsekaudse rea kodurahvale . 
 Ja siis veel - &uuml;he aasta p&auml;rast , j&auml;llegi Nelip&uuml;hi esimesel p&auml;eval - Kotlep oli pikaliselt reisilt tulnud ja oma majakese sellesse ilusaste korda seadnud , mida temast eespool kuulsime , ning ootas t&otilde;esti ja vististe Roosit kodu tulema - tuli viimane otsus ; Roosi ei tulnud enam ialgi Allk&uuml;lasse ; ta oli Tallinnas mehele l&auml;inud , ja vabandas nii m&ouml;&ouml;daminnes oma lapsep&otilde;lve narrust , mis nelja aasta eest Nelip&uuml;hil s&uuml;ndinud . 
 Kotlep olevat ju m&otilde;istlik ja h&auml;&auml; mees , ega ta teda sellep&auml;rast ometi kimbutama ei hakkavat . 
 Jah . 
 Kotlep oli m&otilde;istlik ja h&auml;&auml; ja ei m&otilde;istnud seda mitte hukka , keda ta kord k&auml;tel oleks tahtnud kanda , aga midagi ta hinges kadus ja h&auml;vines , ja see oli naesterahvast ja armastusest lugu- ja k&otilde;rgeks pidamine . 
 Ta ei uskunud enam , et ka naesterahvas truult ja auusalt s&otilde;na pidada v&otilde;ib , ja sai jutuahtraks , k&uuml;lmaks ja kalgiks k&otilde;ige inimeste vastu . 
 Kuidas ta &uuml;ksip&auml;ini oma suure s&uuml;damevalu vastu sai , ei n&auml;inud keegi ; ei n&auml;idanud ta ju ialgi , kui hell ja tundmusrikas ta meel olla v&otilde;is . 
 Kohe p&auml;&auml;le p&uuml;hi kutsus ta &uuml;he vana sugulase oma majasse elama , selle k&otilde;va k&auml;suga , et tema tuba ja asjad puutumata lukus ukse taga piavad seisma , ja l&auml;ks j&auml;lle merele . 
 Sellej&auml;rele oli ta rohkem k&uuml;mme aastat &uuml;hte j&auml;rgi kadunud , ainult vahetevahel tuli sugulase k&auml;tte summake raha , mille eest maja pidi korras hoidma . 
 Et aga midagi j&auml;&auml;davat siin ilmas pole , siis tuli ka vanale sugulasele lahkumise tund , mille tagaj&auml;rjel n&uuml;&uuml;d Kotlep ometi kodu tuli ja kodu j&auml;i . 
 Ja j&auml;lle &uuml;ks Nelip&uuml;hi hiljem t&otilde;i keegi l&auml;bireisija mees &uuml;he k&uuml;mneaastase poisikese ja kirja Kotlep Klaasile . 
 Kirjas , mida tema endine m&otilde;rsja Roosi surmav&auml;riseval k&auml;el kirjutanud , seisis &auml;rdas palve , Roosi pojakest Kotleppi Jumala p&auml;rast vastu v&otilde;tta ja kasvatada , ju m&otilde;ne aasta eest olevat ta leseks ja v&auml;ga vaeseks j&auml;&auml;nud , ja n&uuml;&uuml;d , kus tal omal lahkumine ees , ei teadvat ta oma last kellegile muule j&auml;tta , kui armsale Kotlepile , kes lapsest saadik k&otilde;ige parem ja armulisem ta vastu olnud . 
 Ta lootvat , et Kotlep oma h&auml;&auml; s&uuml;dame t&otilde;ttu tale andeks andvat , mis ehk vahest nende vahel &otilde;ige ei olnud , ja teadvat t&otilde;esti , et Jumal teda veel nii &otilde;nnelikuks laseb saada , kui siin ilmas v&otilde;imalik . 
 Kibedalt pistis Kotlep kirja kappi ja hakkas poisile omas majas aset tegema . 
 Ja siis l&auml;ks elu nii &uuml;htesoodu edasi , kui poleks midagi ise&auml;ralist s&uuml;ndinud . 
 Poiss k&auml;is koolis , sai s&uuml;&uuml;a , tarvilised riided ja raamatud , aga ise&auml;ralist soojust ega l&auml;bik&auml;imist m&otilde;lemate vahel ei olnud . 
 Kotlep , kes oma vanale emakesele l&otilde;pmata armuline poeg oli olnud , ei osanud , ehk parem , ei usaldanud kasu&otilde;e lapsele ise&auml;ralist &otilde;rnust n&auml;idata . 
 Nagu oleks kivine kord ta s&uuml;dame &uuml;mber kogunud , nii v&auml;ga varjas ta iga tundmust . 
 Noor Kotlep kogus sellegip&auml;rast ; ta oli lustiline , virk ja p&auml;&auml;liskaudne , nagu ta ema , ja kasvas pikaks ja sirgeks , enne , kui vana seda &otilde;ieti t&auml;helegi pani . 
 Ja &uuml;hel Nelip&uuml;hil seisis ka temagi mustas &uuml;likonnas altari ees ja t&otilde;otas oma jumalale truudust . 
 P&auml;rast l&otilde;unat aias kahekesi istudes , oli vana Kotlep &otilde;ige liigutatud ja peaaegu jutakas , aga kui poiss korraga k&uuml;sis : &quot; Onu , kuidas siis oli , kui sina leeritatud said ! 
 &quot; oli korraga k&otilde;ik h&auml;&auml; tuju kadunud . 
 Nagu tume vari lendas &uuml;le vanamehe eluta n&auml;o , ja karmilt , nagu ta muidu ialgi ei r&auml;&auml;kinud , k&auml;hvatas ta : &quot; Sellega pole sinul asja ! 
 &quot; ja l&auml;ks tuppa . 
 M&otilde;ndagi aastat on sest saadik m&ouml;&ouml;da l&auml;inud . 
 Nagu enne vana , s&otilde;idab n&uuml;&uuml;d noor Kotlep merel . 
 Vahel harva tuleb kasuisale kaugelt maalt kiri ja summake raha , mida see aga ialgi omale ei v&otilde;ta , vaid nooremehe enese jaoks kasude peale paneb . 
 Aasta eest oli ta viimati kodus , mil puhul ta end ka &uuml;he naabri neiuga kihlas . 
 Pulmad pidivad sellel suvel saama , aga juba m&otilde;nda kuud ei ole m&otilde;rsja enam kirja saanud ja nutab , kas vast laev hukka pole l&auml;inud . &quot; 
 T&uuml;hja kah ! 
 &quot; m&otilde;tleb vana Kotlep , kelle m&otilde;tted ammugi olevikku tagasi j&otilde;udnud ja koputab piibu vastu &otilde;unapuu t&uuml;vi puhtaks . &quot; 
 Laev pole kedagi kadunud , see oleks ammu juba teada olnud , aga poiss teeb nagu ta ema , - mis silmist , see meelest ... 
 &quot; S&auml;&auml;l kriiksub aia v&auml;rav , ja ilus noor neiu jookseb pool hingetult m&ouml;&ouml;da jalgteed maja juurde . 
 Klaasi onu , n&auml;e , praegu sain kirja : Kotlep on terve ja j&otilde;uab pea koju . 
 Palju tuhat tervist sulle kah ! &quot; ja lipsti p&ouml;&ouml;rab ta &uuml;mber ja t&otilde;ttab tagasi . 
 &quot; Noh , Jumal t&auml;natud , et poeg &otilde;iglasem on , &quot; pomiseb vana Kotlep , uut piibu t&auml;it piipu toppides . 
 &quot; Ei sooviks ka kellegile teisele enam sarnast meeleh&auml;rmi , kui minule oli osaks antud ... &quot;
 Annus , kes k&otilde;rvale oli j&auml;&auml;nud , p&ouml;&ouml;ras silmad n&uuml;&uuml;d Sahkeri p&otilde;lvel istuva suure mustajuukselise , lihava n&auml;oga ja tugeva kehaehitusega neiu poole . 
 Tarvis seda saaki kahe peale jagada . 
 Kuna Villem oma neiuga m&otilde;istlikult ja tasahilju asju ajas , teda siit ja sealt katsus ja pigistas , vahetevahel h&auml;belikult suudleski , t&otilde;mbasivad Sahker ja Villem suure neiu kahe vahele sohva peale ja panivad talle k&auml;ed k&uuml;lge . 
 N&uuml;&uuml;d ei kuuldud sealt muud kui kisa ja naeru . 
 M&otilde;lemad elumehed n&auml;itasivad , et nad naisterahcale k&auml;sa k&uuml;lge m&otilde;istavad panna . 
 Vahetevahel joodi veini , t&uuml;drukud limpsasivad keelt ja kinnitasivad &uuml;hel healel , et nad midagi n&otilde;nda head oma elu sees suhu pole saanud . 
 Sahker ja Annus jootsivad oma k&auml;es oleva suure mustajuukselise n&otilde;nda t&auml;is , et see valmis oli ennast alasti v&otilde;tma ja tantsima . 
 Villem kohkus seda kuuldes . 
 Ta ei olnud oodata osanud , et asi n&otilde;nda huliks v&otilde;ib minna . 
 Aga ka tema p&otilde;lvel istuv v&auml;ike , peenikeste n&auml;ojoontega , meeldiva suukesega neiukene ei olnud enam m&otilde;istlik ; ta n&auml;pistas ja k&otilde;distas Villemit , n&otilde;nda et see mitu korda karjatas . 
 Vististe sai neiu aru , et ta niisugustes asjades vilumata on , ja katsus temas j&auml;rjekindlalt meesterahvast elule &auml;ratada , ja need katsed ei j&auml;&auml;nud tagaj&auml;rjeta . 
 Kui aga juba p&auml;rast kesk&ouml;&ouml;d mehed sealt uulitsale tulivad , vaevalt jalul seistes , kiitis Sahker : &quot; Vaat ' sii oli alles l&otilde;bus &otilde;htu ! &quot; 
 Annus naeratas k&otilde;ige suurema rahulolemisega , ainult Villem ei olnud veel n&otilde;nda kaugel . 
 Tema tundis , et ta t&auml;na k&otilde;ige ropuma teo oma elus korda oli saatnud , nagu poriaugus tundis ta ennast p&uuml;herdanud olevat . 
 Enne kui ta Sahkeri juurest hobuse v&auml;lja ajas , pidi ta arve v&auml;lja maksma . 
 &quot; S&uuml; ei ole kuigi suur , &quot; &uuml;tles Sahker , &quot; k&otilde;igest nelik&uuml;mmend rubla . &quot; 
 Villem maksis selle v&auml;ikese arve v&auml;lja . 
 Kudas ta koju sai , seda ei m&auml;letanud ta , aga varsti lagunes Saarek&uuml;las jutt laiali , et Villem linnas &quot; l&otilde;bumajades &quot; k&auml;ia . 
 &quot; Seda on kuradi Annus v&auml;lja lobisenud ! &quot; kirus ta . 
 Asi oli palju lihtsamalt v&auml;lja tulnud . 
 Linnast purjus peaga koju j&otilde;udes heitis Villem rehetuppa magama . 
 Aga &uuml;leelatud pildid olivad v&auml;ga erakorralised , et nad meelest oleksivad ununenud . 
 Ta n&auml;gi unes alasti naisterahvaid tantsivat , kargavat , h&uuml;ppavat ja karjuvat . 
 Leena oli hommikul sinna tulnud ja tuppa vaatama l&auml;inud , mis Villemil &otilde;ige viga on . 
 Sest teised &uuml;tlesivad , et ta magades hirmsaste sonida . 
 Oo , mis ta k&otilde;ik suust v&auml;lja ajas . 
 Leena kuulas seda himukalt ja maitses juba k&uuml;las v&auml;ljalaterdamise eell&otilde;bu . 
 &quot; &Auml;ra kurat tule mu ligi ! &quot; h&uuml;&uuml;dis Villem unes . 
 &quot; &Auml;ra puutu mind , ma kardan k&otilde;di !... 
 Pane enesele ometi s&auml;rk selga , paljas k&otilde;ht ... &auml;h kui kole see on ... 
 Missugused tugevad kintsud ja &uuml;marad rinnad ... 
 Uh , &auml;ra k&otilde;dista , ma h&uuml;ppan voodist v&auml;lja ... 
 Ah , sa tahad , et ma ka ennast riidest lahti v&otilde;taksin ... 
 Ai , ai , ai , &auml;ra n&auml;pista ... &quot; 
 Sel talvel k&otilde;ige v&auml;hemalt enam keegi Villemi k&auml;est raha n&otilde;udmas ei k&auml;inud . 
 Leena oli oma osa k&auml;tte saanud , Sahker lubas ka sajarublalise laenuga tuleva s&uuml;giseni oodata . 
 Sinna oli aega , ja mis kaugel , seda ei kardeta . 
 Niipea aga kui kevadel maapind sulanud oli , ihuti kirved teravaks kui habemenoad , k&auml;iati labidaid ja viiliti saehambaid . 
 Villem oli v&otilde;era sulase v&otilde;tnud , sest kahekesi ei arvanud ta enam k&otilde;igega korda saavat . 
 Sulane Peeter oli &quot; pika toimega &quot; m&otilde;nus mees , r&otilde;ugearmilise , aga siiski meeldiva n&auml;oga , sasis pruunide juustega ja v&auml;ikeste vurrudega . 
 Kevade hommikul , kui p&auml;ike juba &uuml;le noore kasemetsa paistis , v&otilde;tsivad kolm meest kirved ja labidad selga ja l&auml;ksivad m&ouml;&ouml;da v&auml;lja alla vana kaasiku poole . 
 Tugevate kaskede t&uuml;ved olivad osalt rohekas-halli samblaga kaetud , osalt valged , kuna tihedaoksalised lehtedeta ladvad p&auml;ikesepaistel punakas-pruunilt l&auml;ikisivad . 
 See kaasik oli k&otilde;rge , n&otilde;nda et latva vaadates m&uuml;ts peast maha kukkus . 
 Paha aimamata seisis ta kui m&uuml;&uuml;r ja soojendas ennast hommikuse p&auml;ikese paistel . 
 Villemi s&uuml;damesse asus salajane kartus kaskedele kirvega l&auml;henedes , just nagu oleks tal kurit&ouml;&ouml; ees seisnud . 
 Meelega l&auml;ks ta oma k&otilde;ige tuttavamate kaskede juurde , millele ta juba lapsep&otilde;lves t&auml;htesid ja aastanumbrid koore sisse oli l&otilde;iganud . 
 Siin oli igast aastast m&auml;lestusi , ilusaid m&auml;lestusi poisikesep&otilde;lvest . 
 Sulane ja Kaarel olivad kirved maha visanud ja oodasivad , et peremees algust teeks . 
 Aga see seisis j&auml;meda sammaldunud t&uuml;ve ees ja oli m&otilde;tetes . 
 &quot; Ilusad , sirged kased , p&auml;ris kahju raiuma hakata , &quot; t&auml;hendas sulane . 
 Villem &auml;rkas m&otilde;tetest . 
 Ei k&otilde;lba n&auml;idata , et temal kahju on . 
 Aga hea meelega oleks ta koju l&auml;inud ja kaasiku kasvama j&auml;tnud . 
 Miks isa temale surres oli &uuml;telnud : j&auml;ta see kaasik sinna kasvama ?... 
 Ei maksa n&otilde;nda &otilde;rnatundeline olla . 
 Villem v&otilde;ttis labida ja hakkas k&otilde;ige tugevama kase juurikate &uuml;mbert maad lahti kaevama . 
 Kaarel ja sulane s&uuml;lgasivad pihku ja tegivad tema eeskuju j&auml;rele . 
 Natukese aja p&auml;rast olivad j&auml;medad haralised juured paljad . 
 Nagu hiiglak&uuml;&uuml;ned olivad nad kindlaste maa sees . 
 Siis korraga k&otilde;las kaasik hommikuses vaikuses kirvehoopidest ja laastud lendasivad vihisedes &uuml;mberringi . 
 &Otilde;htuks olivad mitmek&uuml;mne kase juured l&auml;bi raiutud . 
 Kahtlaselt k&otilde;ikusivad kased , kui neid k&auml;ega k&otilde;vaste t&otilde;ugati . 
 Aga kergesti ei langenud nad veel maha . 
 Pika lati otsa kinnitatud raudkonks pandi oksa taha ja t&otilde;mmati siis kolme mehega . 
 J&auml;me kask vaarus tervest kehast , tihe latv kahises , aga kindlaste j&auml;i t&uuml;vi seisma . 
 Mehed vaatasivad n&otilde;u k&uuml;sides &uuml;ksteise otsa . 
 &quot; K&ouml;it on tarvi , &quot; &uuml;tles sulane , vaatas &uuml;les ja s&uuml;lgas k&otilde;ige suurema rahuga vastu t&uuml;ve . 
 Saadeti karjapoiss k&ouml;it tooma . 
 Mehed istusid kivi peale ja puhkasivad , sulane keeras &quot; vilkat &quot; ja hakkas rahulikult suitsetama . 
 &quot; K&uuml;ll sa kukud varsti , las ' paneme sulle aga k&ouml;ie kaela . &quot; 
 Karjapoiss tuli varsti k&ouml;iega ja ronis kui kass m&ouml;&ouml;da siledat t&uuml;ve &uuml;les . 
 Okste juurde j&otilde;udes sidus ta k&ouml;ie &uuml;mber ja libistas ennast siis k&auml;rmeste alla . 
 &quot; Tule n&uuml;id , kui peremiis kutsub , &quot; &uuml;tles sulane ja v&otilde;ttis k&ouml;ie otsast kinni . 
 Kuus k&auml;tt t&otilde;mbasivad hookaupa , pikk kask n&otilde;tkus ladvast t&uuml;veni , vihisedes l&otilde;ivad oksad edasi-tagasi ; juured aga pragisesivad kahtlaselt ja maapind t&otilde;usis ja vajus k&auml;nnu &uuml;mber . 
 Ikka suuremad v&otilde;ngud l&otilde;i latv k&otilde;ikudes , veel pani ta vastu , aga korraga pragisesivad juured ja kask langes viltu . 
 &quot; Hoidke alt ! &quot; h&uuml;&uuml;dis sulane . 
 K&ouml;is lasti lahti ja mehed h&uuml;ppasivad kahele poole . 
 Aga veel ei kukkunud kask . 
 Ta j&auml;i vildakil , liikumatalt seisma . 
 Ettevaatlikult l&auml;ks sulane k&ouml;ie juurde , viis selle eemale ja t&otilde;mbas k&otilde;igest j&otilde;ust . 
 Oksad pragisesivad , vuhinal lendas sirge t&uuml;vi l&auml;bi &otilde;hu ja langes raskeste ohates maha . 
 Villem vaatas liikumatalt natuke aega langenud kangelast . 
 See oli esimene ohver ... 
 Siis l&otilde;i ta k&auml;ega &uuml;le otsaesise . 
 Kadugu niisugune &otilde;rnatundlik olek ! 
 Varsti langesivad ka teised kased ohates maha ja j&auml;ivad liikumatult lamama . 
 P&auml;evad otsa kostsivad n&uuml;&uuml;d kaasikus kirve hoobid ja Villem rehkendas sagedaste raiudes , kui palju raha ta puudest saab . 
 Ilusad kevad&otilde;htud &auml;ratasid temas igatsust . 
 Raske oli aru saada , mis j&auml;rele . 
 Aga oli tahtmine m&otilde;nikord kas v&otilde;i nutta . 
 Oli tahtmine kellegagi r&auml;&auml;kida , kellegagi s&uuml;damlikult r&auml;&auml;kida ... 
 Aga kellga ? 
 P&auml;rast inetut &ouml;&ouml;d , mis ta Annuse , Sahkeri ja kahe naisterahva seltsis linnas m&ouml;&ouml;da oli saatnud , arvas ta , et n&uuml;&uuml;d k&otilde;ik Maaliga tasa on . 
 Mina ei ole n&uuml;&uuml;d parem kui tema , m&otilde;tles Villem . 
 V&otilde;iks temale k&otilde;ik &auml;ra r&auml;&auml;kida , n&uuml;&uuml;d on nad m&otilde;lemad eksinud , m&otilde;lemad &quot; au &quot; kaotanud , v&otilde;iks nagu &auml;ra leppida ... 
 Aga ei ! 
 Ei maksa ! 
 N&uuml;&uuml;d ei v&otilde;i nad enam teineteist armastada . 
 Villem l&otilde;i lootusetalt k&auml;ega . 
 Pealegi on teisi muresid nii palju , nii kolepalju ! 
 Kui kord k&otilde;ik mured kaelast &auml;ra , vahest siis ... 
 Aga kunas see tuleb ! 
 &Otilde;htuti istus aga sulane m&auml;ek&uuml;nkal toa taga , suure kase all pingi peal ja m&auml;ngis harmonikat . 
 Kurvalt k&otilde;lasivad kaeblikud helid &otilde;htu &otilde;hus ja tungisivad s&uuml;damesse , seal igatsust &auml;ratades . 
 Villem seisis kaua enne magamaminemist &otilde;ues ja kuulas . 
 Oh , mis need lihtsad harmonika kurvad toonid temas elule &auml;ratasivad ! 
 Mitu korda l&auml;ks ta juba alla heinamaani , kust teerada popsitoa juurde viis , aga peatas seal , seisis t&uuml;kk aega , l&otilde;i k&auml;ega ja tuli tagasi . 
 Kui Kaarel m&otilde;nikord maad &auml;estama saadeti , l&auml;henes Villem Peetrile , vaatas , kudas see pikkamisi ja m&otilde;nusalt hoopisid andis . 
 Ta ei rutanud , aga kui ta kirvega l&otilde;i , siis oli see &otilde;ige koha peale l&ouml;&ouml;dud ja laastud muud kui lendasivad . 
 Siis hakkasivad nad juttu vestma , maast ja ilmast . 
 Peeter oli kaugemalt kihelkonnast , v&auml;ga mitut peremeest teeninud ja mitmesugusid inimesi ilmas n&auml;inud . 
 &quot; Kas &auml;ra ei t&uuml;ita kah n&otilde;nda ilma m&ouml;&ouml;da hulkuda , &uuml;ks aasta siin , teene s&auml;&auml;l , ilma koduta ja paegata ? &quot; k&uuml;sis kord Villem . 
 &quot; Ei , mind ole &auml;ra t&uuml;&uuml;danud , just see teebki elu huvitavaks , et ikka midagi uut n&auml;ed ja kuuled ... 
 Noh , mis aga sellesse puutub , et kodu ega paika ei ole , nii hull see asi just ei olegi . &quot; 
 Peeter j&auml;ttis raiumise natukeseks seisma ja vaatas kuhugi kaugele . 
 Siis &uuml;tles ta m&otilde;teldes : &quot; Eks ta ju kena oleks k&uuml;ll , kui ka oma kodupesa oleks . 
 Noh , aga ennem ma teenin v&otilde;erast , kui viletsat kodu hakkan muretsema. ... 
 Mis mul sedaviisi viga , teen t&ouml;&ouml;d , j&otilde;ud on k&auml;es ja tervis hea , peremiis on rahul , s&uuml;&uuml;a saab ... 
 On p&auml;ev &otilde;htas , ei ole enam mingit muret , unusta &auml;ra terve ilm ja unista t&uuml;kk aega harmonikat m&auml;ngides ... 
 Tuleb laup&auml;ev , v&otilde;ta pill kaenlasse , mine k&uuml;lasse &quot; t&auml;diranda &quot; ; seal v&otilde;tab sind kena t&uuml;druk &ouml;&ouml;seks enda juurde ... 
 Kurat v&otilde;tku ! 
 Juba ainult selle peale m&otilde;teldes v&otilde;ib r&otilde;emuga t&ouml;&ouml;d teha !... 
 Ja p&uuml;hap&auml;ev , noh , see on nagu nii oma p&auml;ralt , mine k&uuml;lasse lulli l&ouml;&ouml;ma ja tantsima ... 
 Ei minule teeks mingit l&otilde;bu &ouml;&ouml;d ja p&auml;evad muretseda , nagu m&otilde;ned v&auml;ikse koha omanikud peavad tegema ... 
 Teine asi oleks muidugi , kui niisugune koht k&auml;es oleks , kus muretseda ei pruugi , kus ilusti l&auml;bi v&otilde;ib saada ... 
 Eks meiesugune ela sel kombelgi oma p&auml;evad &auml;ra ... &quot; 
 Peeter s&uuml;lgas pihku ja hakkas juurikatele pihta andma . 
 Villem l&auml;ks aga eemale , l&otilde;i m&otilde;ne hoobi ja langes m&otilde;tetesse . 
 Ja mina pean &ouml;&ouml;d kui p&auml;evad muretsema , ilmas ei saa rahu ! 
 Mis ma selle saan ? 
 K&uuml;sis ta iseeneselt . 
 T&ouml;&ouml;d ei tee ma v&auml;hem kui sulane . 
 Mis kasu mul sellest on , et kohaomanik olen ? 
 Ja kui ma eluaja sedaviisi &auml;ra olen vaevelnud , mis olen oma elust saanud ?... 
 Tahaks elada , nagu noored inimesed elavad ... 
 Elada ja elust r&otilde;emu tunda ... 
 Kudas ma ennast k&otilde;igist l&otilde;budest , isegi ilms&uuml;&uuml;ta l&otilde;budest , isegi ilms&uuml;&uuml;ta l&otilde;budest eemale olen hoidnud . 
 Mis ma sellest saan ? 
 Jga teenija elab l&otilde;busamine ja kergemine kui mina . 
 Ja kahtlus asus Villemi rinda ja ei lahkunud sealt &ouml;&ouml;l ega p&auml;eval . 
 Laup&auml;eva &otilde;htul l&auml;ks Villem v&auml;ljavahet m&ouml;&ouml;da alla noore kaasiku poole . 
 Ta tahtis seal &uuml;ksi olla , k&otilde;ikidest eemal . 
 Seal istus ta teerajast eemale kivi otsa ja toetas pea k&auml;e najale . 
 Aga &uuml;ksi ei saanud ta olla . 
 Pikkamisi kogusivad pildid &auml;raelatud ajast silmade ette ja vahetavad &uuml;ksteist , nii elavalt ja selgelt , nagu elaks ta praegu k&otilde;ike &uuml;le . 
 Ja vaikne mai&otilde;htu andis neile ilusa p&otilde;hjav&auml;rvi . 
 Metsa tagant k&otilde;las tasane laul . 
 Villem ohkas . 
 Kelle kohta k&auml;is see enam kui tema kohta ! 
 Aga v&otilde;ib olla , igatseb Maali tema j&auml;rele n&otilde;ndasama , ehk veel enam . 
 K&uuml;lateed m&ouml;&ouml;da l&auml;ksivad poisid t&auml;diranda ja kurblikult k&otilde;las r&otilde;emusvallatu : &quot; Kilu Mari , Kilu Mari , tule sa , tule sa , tule sa ... &quot; 
 Oh , kudas see t&uuml;kk jalad kerkima ja h&uuml;ppama pani ja poisid t&uuml;drukute &uuml;mbert kinni hakates kepsu l&otilde;ivad ning hirnusivad . 
 Aga praegu m&otilde;jus ta n&otilde;nda Villemi peale , et ta nutma tahtis hakata . 
 Miks ei olnud temal kedagi , kellele s&uuml;dant v&auml;lja puistata ? 
 Ta t&otilde;usis j&auml;rsku &uuml;les , seisatas natukene ja l&auml;ks siis otsustavalt teerada m&ouml;&ouml;da popsi toa poole . 
 Mis saan ma enese piinamisest ? 
 Mis saan ma sellestm et ennast k&otilde;igist l&otilde;budest lahti &uuml;tlen ? 
 Juba pidi ta metsa vahelt v&auml;lja astuma , kui v&auml;lja &auml;&auml;res kahte , kolme meest n&auml;gi , kes paigal seisivad ja tasakeste juttu ajasivad . 
 &quot; Aa ! &quot; &uuml;tles Villem iseeneses ja j&auml;i p&otilde;esa varju seisatama . 
 &quot; Niid kuradid tahavad vist ka sinna ! &quot; 
 Jah , &otilde;ige , poistel n&auml;itas seda moodi n&otilde;u olevat . 
 Nad piilusivad popsi toa poole ja pidasivad aru . 
 Villem j&auml;i ka ootama . 
 Veri hakkas tal kiireste soontes k&auml;ima . 
 V&otilde;i nii on lugu ! 
 T&auml;hendab , et Saarek&uuml;la poisid teavad , et Villem enam Maali juures ei k&auml;i , ja k&auml;ivad n&uuml;&uuml;d ise . 
 V&otilde;ib olla , on iga &otilde;htu seal ... 
 T&auml;na peab ta veel k&otilde;ik teada saama ! 
 V&otilde;ib olla k&auml;ib Annuski ... 
 Noh , selle l&ouml;&ouml;b ta jalust maha ! 
 Aga siin v&otilde;is ta kaua oodata . 
 Poisid ei julenud veel n&auml;htavaste minema hakata . 
 Villem l&auml;ks metsa &auml;&auml;rt m&ouml;&ouml;da edasi , kuni kraavini , mis &uuml;sna toa ligidale viis . 
 Ei olnud midagi parata . 
 Ta laskis k&auml;puli kraavi ja hakkas kiireste toa poole r&uuml;hkima . 
 Mis inimene k&otilde;ik noore neiu p&auml;rast ette ei v&otilde;ta ! 
 Hulk aega l&auml;ks &auml;ra , enne kui ta kraavi otsani j&otilde;udis . 
 Siin t&otilde;mbas ta hinge , sest neljak&auml;pakil ei olnudki just kerge k&auml;ia . 
 Kudas n&uuml;&uuml;d edasi minna . 
 T&otilde;useb ta kraavist &uuml;les , siis v&otilde;ivad teda poisid n&auml;ha . 
 Rukioras on &uuml;mberringi kaunis madal , hakkab ta seda m&ouml;&ouml;da k&auml;perdama , siis v&otilde;ivad popsi koerad j&auml;rsku kallale jooksta , ja mis siis ! 
 V&auml;ga ilus : koerad leiavad orase seest mehe . 
 Oodata ka ei v&otilde;i , vahest j&otilde;uavad poisid ette . 
 Praegu seisavad nad seal , aga eks neil l&auml;he juba suu seistes kuivaks . 
 Ei aidanud midagi , Villem hakkas m&ouml;&ouml;da orast k&otilde;huli edasi roomama ! 
 Kurat v&otilde;tku , mis inimene k&otilde;ik t&uuml;hipalja t&uuml;druku p&auml;rast veel &auml;ra ei tee ! 
 M&otilde;tles ta , aga ei m&otilde;telnudki tagasimineku peale .
 I. Talgud 
 Eesrindas l&otilde;ikasivad ligi k&uuml;mmekond noort meest . 
 Lust oli n&auml;ha , kudas tugevates ja t&ouml;&ouml;ga harjunud k&auml;tes sirbid v&auml;lkusivad . 
 Poisid olivad kergesti riides : harvasti kujutud punase triibulised kampsunid seljas , &otilde;hukesed , pool linased p&uuml;ksid jalas , kuna &otilde;ige hoolega kroogitud pikas&auml;&auml;relised saapad k&uuml;ll nagu v&auml;he rasked jalavarjud sarnase sooja ilma ja raske t&ouml;&ouml; kohta n&auml;isid olema . 
 P&auml;&auml;s olivad neil oma punutud laia &auml;&auml;relised &otilde;lgk&uuml;barad . 
 Poiste j&auml;rele tulivad talgu t&uuml;drukud . 
 Neiud ei j&auml;&auml;nud oma rinnaga poistest sugugi taha , tegivad vahest nagu kiuste p&auml;rast ja &auml;hvardasivad neile ettegi minna . 
 Olgu k&uuml;ll , et nende k&auml;ed l&otilde;ikusega maast madalast juba samuti harjunud olivad , kui poistel , ometi v&otilde;is kergesti aru saada , et nendel palava p&auml;eva k&auml;es pikemalt t&ouml;&ouml;tades p&auml;ris raske oli . 
 Nad olivad endile lilledest p&auml;rjad p&auml;he pununud ja n&auml;od l&otilde;kendasivad v&auml;rskest punast . 
 M&otilde;ned olivad varukad &otilde;ige k&otilde;rgele k&auml;&auml;rinud , et need t&ouml;&ouml;d tehes ei takistaks ja selle juures tulivad nende &uuml;mmargused , aga mehelikud tublid ja v&auml;he kareda nahaga kaetud paljad k&auml;evarred n&auml;htavale . 
 Muidu olid neil sitsi riidest lahtised jakid ja oma kujutud punase ja sinise triibulised seelikud seljas . 
 Nooremate j&auml;rele tulivad vanemad inimesed . 
 Nende esi , ehk l&otilde;ikamise rind oli &otilde;ige j&auml;rguline , sest nad ei p&uuml;&uuml;dnudgi noorte j&auml;rele rutata , vaid ajasivad l&otilde;ikades juttu . 
 Talgudel p&auml;evapalka ei anta , selle eest oli m&otilde;isa poolt &otilde;htul tore pidu oodata ja ka n&uuml;&uuml;dgi polnud joogist puudust . 
 Paar meest kandsivad toobiga &otilde;lut t&ouml;&ouml; rahva j&auml;rele ja vana Aadam valas igale &uuml;hele viina klaasi , kes aga iganes soovis . 
 Kivi otsas istus endine kubjas Juhan ja m&auml;ngis vahetpidamata viiulit . 
 P&uuml;hap&auml;eval on rahval aega , ja et talgud siin alati nii l&otilde;busad valmistati , oli rahvast tublisti kokku voolanud . 
 &quot; Ah , kastke keelt , &quot; &uuml;tles valitseja noorte meeste selja taga , &quot; tublid t&ouml;&ouml;mehed - aga t&uuml;drukud teile ometi ka j&auml;rele ei anna ! &quot; 
 Valitsejal oli t&otilde;esti h&auml;&auml; meel . 
 Natukese ajaga oli v&auml;lja s&uuml;da rukkist lage . 
 Hirm oli vaadata , kudas nad k&otilde;verate sirpidega raiusivad . 
 Iga kord k&auml;is sirbi ots juukse karva v&auml;&auml;rt kauguselt jalast m&ouml;&ouml;da ja ometi ei rammestanud k&auml;si ilmasgi , et ta oleks v&auml;&auml;ratanud ja jalasse koleda haava l&ouml;&ouml;nud . 
 Rukis oli m&otilde;nest kohast sinine , paks kui paju , aga harjunud ja raudseks langenud k&auml;si raius ikka n&otilde;rkemata sellest l&auml;bi . 
 Poistel oli muidugi h&auml;&auml; meel , et valitseja neid kiitis ja nad polnud ka sellekohta sugugi kadedad , kui ta t&uuml;drukuid t&ouml;&ouml; p&auml;&auml;l nende sarnasteks s&auml;&auml;dis . 
 Nad teadsivad isegi v&auml;ga h&auml;sti kui palju higi ja vaeva see t&uuml;drukutele maksis , et nende j&auml;rele j&otilde;uda ja poisid kahetsesivad , et nad t&uuml;hja nii liiga olid rutanud . 
 Kui poisid ja t&uuml;drukud joonud olivad , hakkasivad nad uuesti j&auml;lle l&otilde;ikama . 
 Kuid n&uuml;&uuml;d j&auml;tsivad nad v&otilde;idu ajamise j&auml;rele , sirp lendas rahulisemalt , pikaldasemalt rukkist l&auml;bi . 
 &Uuml;hed j&auml;ivad pea teistest maha , poiss hakkas t&uuml;druku k&otilde;rval l&otilde;ikama ja pea t&auml;itis elav jutuajamine , naermine ja naljatamine kogu p&otilde;ldu . 
 Vanemad mehed viskasivad sirbid otseti maa sisse , j&otilde;ivad &otilde;lut , viina ja hakkasivad siis vilja kinni siduma ja kokku tassima , sest &otilde;htuks oli tarvis l&otilde;igatud rukis ka hakkidesse panna . 
 K&otilde;ige ees l&otilde;ikuse rindas l&otilde;ikasivad paar noort meest ; need olivad Hansu sauna J&uuml;ri ja P&auml;rtli pere sulane Juhan . 
 J&uuml;ri Maberg oli k&uuml;la karjasmaa servast Hansu sauna lese poeg . 
 Ta isa oli s&auml;&auml;l saunas oma eluaja elanud , ja neid v&auml;ikesid maid harides aja m&ouml;&ouml;da saatnud . 
 Aga Jumal teab , mis m&otilde;tted noorel mehel olivad , sest ta oli juba teist aastat kodust v&auml;ljas meistri all t&ouml;&ouml;l , kuna vanaema k&uuml;last siit ja s&auml;&auml;lt inimesi palkas , kes sauna maid k&auml;isivad harimas . 
 Vana inimene sai vahest sellep&auml;rast pilgatagi , et ta laseb poja &uuml;mber joosta , aga mis temagi siis sinna v&otilde;is parata . 
 Kui ta selle asja p&auml;rast m&otilde;nikord pojaga ka r&auml;&auml;kis , et ta v&otilde;iks kolmeks - neljaks p&auml;evaks sulaseks , v&otilde;i m&otilde;isa teole minna ja kaks p&auml;eva kodus olla , ei olnud see selle m&otilde;ttega mitte p&auml;ri . 
 Noorel mehel oli kindel m&otilde;te p&auml;&auml;s , et ta v&auml;ljas raha teenides ja tublisti kokku hoides nii kaugele j&otilde;uab , et enesele kusgilt talukoha v&otilde;ib muretseda . 
 Mis k&uuml;las sauna J&uuml;ri &uuml;mber jooksmisest ka jutustati , teadis igamees ometi , et k&otilde;neleja seda isegi ei uskunud . 
 Niisuguste juttudega tahtsivad pahad inimesed ainult kiusata . 
 J&uuml;rit oleks iga peremees kahe k&auml;ega sulaseks vastu v&otilde;tnud , sest seda ju ometi iga&uuml;ks teadis , et ta esimene osav t&ouml;&ouml;mees on . 
 K&uuml;lapoiste seltsist ta palju osa ei v&otilde;tnud ; v&otilde;ib olla , et ta nii &uuml;ksi oli harjunud elama , aga paha s&uuml;damega polnud ta ka mitte . 
 Ise&auml;ranis saivad J&uuml;ri ja noor sulane Juhan h&auml;sti l&auml;bi . 
 &quot; Mis sa arvad , &quot; k&uuml;sis Juhan , &quot; kas ma pean P&auml;rtlile edasi j&auml;&auml;ma ? 
 Valitseja kutsub mind m&otilde;isa , v&otilde;i hakkan ka oma k&auml;e p&auml;&auml;le ? &quot; 
 &quot; Kudas oma k&auml;e p&auml;&auml;le ? &quot; 
 &quot; Noh , l&auml;hen niisama meistri alla t&ouml;&ouml;le , kui sinagi . &quot; 
 &quot; V&otilde;i minagi seda tean , &quot; &uuml;tles J&uuml;ri viivitades , nagu oleks ta asja s&uuml;gavasti j&auml;rele m&otilde;telnud . 
 &quot; Kui sa midagi m&otilde;istaksid teha , siis oleks meistri all k&otilde;ige parem , aga muidu ei ole see ka kellegi palk ... &quot; 
 &quot; Aga sul ikka l&auml;heb ? &quot; 
 &quot; Mis sina n&uuml;&uuml;d taga ei aja , &quot; &uuml;tles noormees selga sirutades . 
 &quot; Mis ta l&auml;heb , aga kus ta siis parem oleks . 
 Pean veel , - aga ega ma kaua tahaks ka k&auml;ia ... &quot; 
 &quot; Muidugi oleks k&otilde;ige parem , kui sa m&otilde;nesse kohta koduv&auml;iks l&auml;heksid . 
 Vana Kulli Maanus v&otilde;taks sind kahe k&auml;ega vastu . 
 Ka Mari - n&auml;e s&auml;&auml;l ta on , mine &uuml;tle tale pool s&otilde;na ja mine v&otilde;i t&auml;na papi juurde . &quot; 
 Juhan naeris oma jutu p&auml;&auml;le , aga s&otilde;bra palgest k&auml;is pahanduse joon l&auml;bi . 
 &quot; Pagan v&otilde;tku sind k&otilde;ige su Kulli Mariga , &quot; &uuml;tles ta ja hakkas nagu vihaga l&otilde;ikama . 
 Tugeva mehe k&auml;es v&auml;lkus n&uuml;&uuml;d sirp ja m&auml;&auml;ratu suured vihud oskas ta jala p&auml;&auml;le kokku korjata . 
 Mitmed silmasivad h&auml;&auml;meelega noort tugevat t&ouml;&ouml;meest , aga keegi ei tahtnud temaga juttu teha . 
 &Uuml;le&uuml;ldse peeti teda v&auml;he uhkeks ja isemeelseks , ja n&uuml;&uuml;d arvati , et ta &otilde;ige n&auml;itab , kudas ta t&ouml;&ouml;d oskab teha . 
 Juhan ei j&auml;&auml;nud s&otilde;brast maha . 
 Ta sai aru , et viimasel praegu midagi ise&auml;ralikku m&otilde;ttes on ja arvas seda ka v&auml;ga h&auml;sti teadvat . 
 Sellep&auml;rast tegi ta uuesti juttu . 
 &quot; Ega sa vist muidu poleks talgule tulnudgi , aga sa arvasid vist , et Juuli ka l&otilde;ikamas on . 
 Eks ole nii ? &quot; 
 J&uuml;ri tegi esmalt nagu pahase n&auml;o , aga pea &uuml;tles ta kergesti : &quot; Kust sa seda siis n&otilde;nda h&auml;sti tead ? &quot; 
 &quot; Noh , mis s&auml;&auml;l teada , seda teab vist iga poiss . 
 Aga ega sa pole n&uuml;&uuml;d Juuliga koos olnud . 
 See vist ei v&otilde;ta valla poissa enam jutulegi . 
 Oled sa ise ka kuulnud ? &quot; 
 &quot; Mis ma siis pean kuulnud olema ? &quot; k&uuml;sis J&uuml;ri kurjalt ja pigistas sirbi varre tugevasti peosse . 
 &quot; Olen ma kuulnud , mis ma olen , aga sa mine sinna - kuula ! &quot; 
 Eemal olivad poisid ja t&uuml;drukud kobaras &otilde;llemehe &uuml;mber ringi ja vali naer k&otilde;las siia . 
 Keegi poistest kutsus neid ka sinna v&auml;he m&otilde;isa vara v&auml;hendama . 
 J&uuml;ri m&otilde;tted olivad t&auml;iesti ilusa Juuli juures ja tema p&auml;rast oligi ta t&auml;na talgule tulnud , muidu poleks ta vististi oimugi liigutanud . 
 Ta tundis siis juba seda Juulikest , kui see alles &uuml;sna v&auml;ike oli ja poolesgi ka veel mitte nii ilus , kui p&auml;rast poole . 
 Heldel loodusel nagu oleks s&uuml;da vaese lapse &uuml;le haledaks l&auml;inud , sest midagi muud ju tal siin maa p&auml;&auml;l ei olnud , kui ihu ja hing . 
 Loodus tahtis tale aga midagi anda , mida ta k&otilde;ikidele mitte ei anna - see on : ta laskis ta n&auml;okese l&otilde;pmata ilusaks ja jumedaks kasvada . 
 Kellegil teenijal , ega ka kellegil peremehe t&uuml;tril ei olnud nii ilusat n&auml;gu , kui Juulil ja peigmehi oleks ta &uuml;sna j&otilde;ukate seast leidnud , poleks ta aga nii vaene olnud . 
 K&uuml;llap m&otilde;ni ka vaesuse p&auml;&auml;le vaatamata p&uuml;&uuml;dis tale l&auml;heneda , aga ta vaatis kui arg hirvekene &uuml;tlemata kenade silmadega l&auml;henejale otsa ja p&otilde;genes siis &auml;ra . 
 J&uuml;riga ajas see ilus t&uuml;tarlaps h&auml;&auml;meelega juttu ja nad vallatlesivad tihti lugu teine teisega , sest Juuli teda ei kartnud . 
 N&otilde;nda l&auml;ksivad aastad m&ouml;&ouml;da , aga &uuml;ks kord tuleb inimesele teine m&otilde;te . 
 Sest oli aastat paar tagasi , kui J&uuml;ri &uuml;hel ilusal p&auml;eval neiu kaks k&auml;tt tugevasti enese peosse v&otilde;ttis ja t&otilde;siselt ilusa t&uuml;tarlapse kenadesse silmadesse vaatas . 
 &quot; Mis sa nii kurjalt ja t&otilde;siselt mu otsa vaatad ? &quot; k&uuml;sis t&uuml;druk . 
 &quot; Ma vaatan - sest mul on t&otilde;sised m&otilde;tted . &quot; 
 &quot; V&otilde;i nii , &quot; naeris Juuli ja ta kenade huulte alt tulivad p&auml;rli-valged hambad n&auml;htavale . 
 - &quot; Tahaksid mind vist &auml;ra osta ? &quot; 
 &quot; Sa &uuml;tlesid osalt &otilde;igust , kuid naesterahvaid ei osteta , vaid kositakse . 
 Juuli , kas tead mis ma sulle &uuml;tlen - kas tuleksid mulle naeseks ? &quot; 
 Noor mees oli ise v&auml;ga &auml;ritatud . 
 Neiu sai n&uuml;&uuml;d aru , et J&uuml;ril t&otilde;si taga oli ja p&uuml;&uuml;dis enese k&auml;si ta k&auml;est lahti t&otilde;mmata . 
 &quot; Ah , sa vist ei tule mulle ? &quot; k&uuml;sis J&uuml;ri r&otilde;huga ja kurvalt . 
 &quot; Sa ehk oled kuulnud , et ilus oled ja loodad ... &quot; 
 &quot; &Auml;ra n&uuml;&uuml;d n&otilde;nda k&otilde;nele - sa oled ikka nii j&auml;rsk , ma ... ma ... &quot; 
 &quot; &Auml;ra siis salga - sa armastad mind ... &quot; 
 Ja enne kui t&uuml;druk midagi j&otilde;udis lausuda , t&otilde;mbas noormees ta oma rinnale ja suudles teda kaua ja kuumalt . 
 Ta ei suutnud sellest magususest lahkuda , ikka ja j&auml;lle j&otilde;i ta neiu huultelt magusust , mis ta hinge ise&auml;ralise rahutusega t&auml;itis ja s&uuml;dame tormilikult peksma sundis . 
 Viimaks l&uuml;kkas Juuli J&uuml;ri k&auml;ed eemale ja lausus : &quot; Sa oled p&auml;ris torm - sa ei karda - keegi juhtuks n&auml;gema ja ei tea , mis siis k&otilde;ik r&auml;&auml;gitakse . &quot; 
 &quot; N&auml;hku , &quot; &uuml;tles noormees isemeelselt - &quot; mis siis neist juttudest hoolida . 
 Aga kuule , mis ma olen n&otilde;uks v&otilde;tnud . 
 Ma annan selle sauna &auml;ra , l&auml;hen raha teenima ja katsun kuskilt talukoha v&otilde;tta . 
 Ma arvan niisugune ilus noorik ei k&otilde;lba sinna sauna . 
 Taluperenaeseks oled sa rohkem kohane . &quot; 
 N&uuml;&uuml;d naeratas noormees l&uuml;hidalt ja kergesti . 
 N&otilde;nda see tuli , et J&uuml;ri Maberg sauna maad hooletuse sisse j&auml;ttis ja k&uuml;laperemeestele ka sulaseks ei l&auml;inud . 
 Ka Juuli ei kaubelnud enam talu &uuml;mmardajaks , vaid l&auml;ks m&otilde;isa teenima , kus rohkem rahapalka anti , kui taluperemehe juures . 
 J&uuml;ri ei k&auml;inud tihti m&otilde;isa pool , sest ta ei tahtnud midagi m&auml;rku anda , aga kui ta talvel kord sinna poole juhtus ja nagu pool kogemata Juuliga vastumisi trehvas , olivad nad n&uuml;&uuml;d nagu v&otilde;&otilde;rad . 
 J&uuml;ri arvas omas meeles , et Juuli palju kahvatumaks on j&auml;&auml;nud ; v&auml;hemalt ei paistnud ta silmadest seda hirvepilku , vaikset ja arga olekut . 
 Kui J&uuml;ri m&otilde;isast &auml;ra tuli , vaatas ta &uuml;hel ise&auml;ralisel sunnil veel tagasi . 
 Terve valguse meri voolas suurest selgest k&ouml;&ouml;gi aknast v&auml;lja ja l&auml;bi akna paistis selgesti , kudas teenijad s&auml;&auml;l edasi-tagasi k&auml;isivad - kiljatasivad ja naersivad . 
 &Uuml;hte h&auml;&auml;lt arvas J&uuml;ri ennast v&auml;ga h&auml;sti hulga hulgast &auml;ratundvat . 
 &Otilde;htune talgude osa , l&otilde;buosa , s&ouml;&ouml;gi ja tantsuga , peeti m&otilde;isa l&auml;hedal pikas k&uuml;&uuml;nis . 
 P&auml;ev oli ilus olnud , p&auml;ratu palju t&ouml;&ouml;d oli &auml;ra tehtud , see k&otilde;ik tegi m&otilde;isa valitsuse sedav&otilde;rd r&otilde;&otilde;msaks , et s&ouml;&ouml;gist-joogist sugugi puudust ei tulnud . 
 Kui s&ouml;&ouml;ma aeg m&ouml;&ouml;da oli , tuli &quot; virtsahi &quot; herra von Miller ise rahva l&otilde;bust osa v&otilde;tma . 
 &Otilde;htu oli ilus ja herra tuli kogu m&otilde;isa perega . 
 T&uuml;drukud k&otilde;ndisivad ees , ilusad , valged - kerged kui inglid . 
 Neiudel olivad lillekimbud k&auml;es , kuna sisemine meeste pere roodus armulise herra seltsis j&auml;rele tuli . 
 Kui herra von Miller k&uuml;&uuml;ni astus , j&auml;i &uuml;le&uuml;ldine k&otilde;min esmalt v&auml;he soiku , aga herra von Miller ajas k&auml;ed laiali ja h&uuml;&uuml;dis : &quot; Noh ma arvama , olema teile nii palju andma , kui s&uuml;da vastu v&otilde;tma . 
 N&uuml;&uuml;d ma tahtma , et teie ka r&otilde;&otilde;mus olema . &quot; 
 Need s&otilde;nad t&otilde;ivad elu seltskonnasse tagasi . 
 Ablasti , pea &uuml;ksteise eest , kisti vaagnatest liha t&uuml;kid &auml;ra , purjus poisid pistsivad suured peki t&uuml;kid suhu , ahmisivad j&auml;medad klimbid p&auml;&auml;le ja p&uuml;&uuml;dsivad sel viisil teiste juures imestust &auml;ratada . 
 Pea muutusivad s&ouml;&ouml;jatel n&auml;od inetumateks , sest rasv ja p&auml;evane higi andis v&otilde;igase v&auml;rvi ; m&ouml;&ouml;da s&otilde;rmi jooksis rasv alla ja pikk laud oli liha j&auml;tistega ja maha pillatud supiga s&uuml;dant p&ouml;&ouml;ritama panevalt inetumaks tehtud . 
 M&otilde;isaneiud , nii v&auml;ga peenikesed ja kenad , kui nad olivad , j&auml;ivad lahtiste v&auml;ravate k&otilde;rvale seisma , r&auml;&auml;kisivad &uuml;ksteisele k&otilde;rva sisse , itsitasivad ja vaatasivad viltu laua poole . 
 J&uuml;ri tundis , et tal v&auml;ga halb oli lauas istuda , sellep&auml;rast t&otilde;usis ta &uuml;les , l&auml;ks teinepoole seina &auml;&auml;rde ja toetas ennast vana katki l&auml;inud k&uuml;lvi masina p&auml;&auml;le . 
 &quot; Noh , n&uuml;&uuml;d teie laud k&otilde;rvale koristama , &quot; &uuml;tles von Miller , &quot; ma tahtma , et teie tena v&auml;ga r&otilde;&otilde;msad olema , &uuml;ks tants mina ise teie hulgas tantsima . 
 Kas teie seda aru saama ? &quot; 
 Ruttu koristati laud k&otilde;rvale , kuna m&otilde;ned vanad naesed enne salamahti rasvasemad lihat&uuml;kid seelikute taskudesse toppisivad . 
 K&uuml;&uuml;n tehti lagedaks ja n&uuml;&uuml;d oli ta suur , kui p&auml;ratu v&auml;li . 
 Lambid p&otilde;lesivad seina &auml;&auml;ri m&ouml;&ouml;da . 
 Vana N&uuml;di Mart l&auml;ks vaarudes kesk p&otilde;randat , t&otilde;stis v&auml;sinult jalgu ja laulis . 
 &quot; Anna , va sarvik , juua ! &quot; 
 - Ja mees l&auml;ks j&auml;lle jooma . 
 Herral oli sellest v&auml;ga h&auml;&auml; meel . 
 Viiuli m&auml;ngijal oli alguses nagu v&auml;he v&otilde;&otilde;rastav m&auml;ngida , sest inimesed hoidsivad veel rohkem m&ouml;&ouml;da k&uuml;&uuml;ni seina &auml;&auml;ri . 
 Ta pani viiulit seda v&otilde;rd kaua h&auml;&auml;lde , et von Milleri kannatus juba l&otilde;ppes . 
 &quot; Noh , sinul on tarvis kurk enne tublisti m&auml;&auml;rima , &quot; h&uuml;&uuml;dis ta . 
 Sina vana Jaak tale juua viima , terve kannu t&auml;is ta &auml;ra jooma ja kui mitte &auml;ra jooma , siis tale muist kaela valama . 
 &quot;
 &quot; Aga mis sest siis viimaks v&auml;lja tuleb . 
 Ma j&auml;taksin , kus seda ja teist ja - &quot; &quot; Ja kosiksid teise . 
 Seda ma m&otilde;istan , see t&auml;hendab : sul ei oleks sitkust . 
 Ei , ma nii ei tee . 
 Ma tahan vanamehe &uuml;le l&uuml;&uuml;a , sest meie kaupleme &uuml;hesugusel p&otilde;llul . 
 Ai - kui ma ta k&otilde;ri kaubanduse v&auml;ljal kinni pigistan , siis ta palub . 
 Tore see on , ilma et sa n&auml;puotsaga teist puudutasid , aga tema tunneb valu . 
 T&otilde;sine &auml;riv&otilde;itlus ! &quot; 
 &quot; Kuidas seda tehtakse ? &quot; 
 &quot; See on saladus , &auml;risaladus ja &auml;risaladust peab inimene s&uuml;dame p&otilde;hjas k&otilde;ige rohkem ilma nuuskurite ninade eest varjul hoidma . 
 Ma &uuml;tlen - selle l&auml;bi on sandipoisist miljon&auml;r saanud - &uuml;telda otse &uuml;he &ouml;&ouml;ga . 
 Oo - &auml;risaladus on suuri asju teinud , v&otilde;iks &uuml;telda , &auml;risaladuse v&otilde;imu all seisab terve maailm . 
 &Auml;risaladus juhib seda oma tahtmise j&auml;rele . 
 Eks ? &quot; 
 &quot; See v&otilde;ib olla , aga ma pole just niisuguse lolliga kokku puutunud . 
 Aga ta ometi haikalast &uuml;le ole , kes mehe &uuml;hes k&otilde;ige ta saladusega sisse limpsab ? &quot; 
 &quot; Sina n&uuml;&uuml;d ! 
 Ka mul on niisugune &auml;risaladus m&otilde;ttes . 
 Ma tahan ta l&auml;bi viia . 
 V&otilde;ib olla , et ma selle l&auml;bi tuhandeid v&otilde;idan , kuid sest ma palju ei hooli , aga Mathilde ? 
 Vanamees seda siis mulle enam keela . &quot; 
 &quot; Imelik , ja &uuml;he hoobiga murrate teise kangekaelsuse , mis terved aastad on suutnud kesta . &quot; 
 &quot; &Uuml;he l&ouml;&ouml;giga - ma &uuml;tlen &uuml;he ainsa ropsuga , &quot; r&auml;&auml;kis Reinick t&auml;ies vaimustuses , &quot; kuid hoop tulgu osavast k&auml;est . 
 Minusugune mees . 
 Noh , olete s&otilde;bra mees , ma &uuml;tlen teile &auml;ra , aga Jumala p&auml;rast , hoidke n&auml;pp suu p&auml;&auml;l . 
 Seda peab hoidma , et sellest mitte palju m&otilde;telda ei v&otilde;i , sest selle k&uuml;ljes ripub ju mu tulevik . 
 Oi - oi , nendel &auml;rimeestel on ka teravad ninad teiste &auml;risaladust &uuml;les nuuskima , p&auml;ris rebase ninad , ei - p&auml;ris n&otilde;ela otsad . &quot; 
 &quot; Jumala p&auml;rast , &auml;rge r&auml;&auml;kige , &quot; &uuml;tlesin ma hirmuga , &quot; v&otilde;ib olla , et keegi kuuleb . &quot; 
 Ta vaatles ringi . 
 &quot; Siin pole kedagi - ei ma r&auml;&auml;gin teile &auml;ra , siis veel saate &otilde;ige pildi minu terasest m&otilde;istusest &auml;ri p&otilde;llul ja &otilde;ige aime &auml;risaladuse kohta . 
 See on number &uuml;ks saladus - p&auml;ris algup&auml;raline , uus ja eht . &quot; 
 Ja Reinick k&uuml;&uuml;nitas oma kergete vurrudega &uuml;mbritsetud suu minu k&otilde;rva &auml;&auml;rde ja nii ligidale , et vurru karvad minu k&otilde;rva juba hellasti k&otilde;tistasivad . 
 N&uuml;&uuml;d sosistas ta kergesti , elavalt , kuid kahjuks ei suutnud ma &uuml;htegi s&otilde;na sosinast &auml;ra lahutada . 
 Ta r&auml;&auml;kis pikalt ja oli n&auml;htavasti selle juures ise &uuml;livaimustatud . 
 &quot; Said aru , &quot; &uuml;tles ta viimaks , &quot; kas see ei peaks toredasti l&auml;bi minema ? 
 Ja kas see oleks siis palju , kui ma selle eest Mathilde tohiksin avalikult omaks nimetada ? 
 Oi - ma v&otilde;iksin rikkamate juurde siis sisse astuda . 
 Eks ? &quot; 
 &quot; Muidugi - muidugi , &quot; &uuml;tlesin ma , olgu k&uuml;ll , et s&otilde;nakestgi ta plaanist ei teadnud . 
 &quot; Kes kergesti asjast aru saab , &quot; &uuml;tles ta ja v&otilde;ttis j&auml;lle , nagu hunt hammastega , mu p&otilde;lve p&auml;&auml;lt kinni . 
 &quot; Soovige ometi mulle &otilde;nne ! &quot; 
 Seda ma ka tegingi . 
 Sest saadik oli kolm aastat m&ouml;&ouml;da l&auml;inud ja meie juhtusime j&auml;lle Halli torni pulvaril teine teisele vastu . 
 Meie tundsime n&uuml;&uuml;d k&uuml;ll , aga ta polnud poolesgi nii elav ja soe enam , kui siis . 
 Midagi pidi ta p&auml;&auml;le nii m&otilde;junud olema , et ta oma sitkuse oli kaotanud . 
 Meie ei saanud kuidagi juttu . 
 S&auml;&auml;l tuli mulle &auml;risaladus meelde . 
 &quot; No kuidas sellega l&auml;ks ? &quot; 
 &quot; Mis asjaga ? &quot; 
 &quot; Selle &auml;ri saladusega , millest kolme aasta eest mulle r&auml;&auml;kisite ? &quot; 
 Ta sai tigedaks . 
 &quot; Jah , ma pidasin siis teid meeles , aga vana naene olite . 
 Ma r&auml;&auml;gin teile s&otilde;bra poolt , aga teie kisendate k&otilde;igele maailmale . 
 Ja n&uuml;&uuml;d tulete veel k&uuml;sima . 
 Kuidas see siis pidi minema kui teie k&otilde;igile v&auml;lja lobisesite , ega ta siis saladus enam polnud . &quot; 
 Ja ta keeras mulle selja . 
 &quot; Kuulge , &quot; pidasin ma teda , &quot; ma ei tea t&auml;nagi veel , mis mulle k&otilde;rva sosistasite . 
 Uskuge , ma ei saanud aru . &quot; 
 Ta l&otilde;i k&auml;ega ja &uuml;tles . 
 &quot; Olgu - olgu ! &quot; n&otilde;nda me lahkusime . 
 Kuidas vana hobune m&otilde;istlikku juttu puhus . 
 Kui keegi sulle kord m&otilde;istlikku juttu puhub , siis j&auml;&auml;b see isik sulle kauaks ajaks meelde . 
 N&otilde;nda ei v&otilde;i ma siis ka vana hobuse looma &auml;ra unustada , mis ma siis mustlase k&auml;est ostsin , kui mu majapidamine kord v&auml;ga halvale j&auml;rjele sattus . 
 Kui ma omad silmad kinni pigistan , siis n&auml;en ma selgesti neid k&otilde;veraid jalgu , teravat selga , nagu sarikaid puukontisid ja s&uuml;gavasse vajunud augus silmasid . 
 Kui ta kuhugile seisma j&auml;i , siis laskis ta p&auml;&auml; longu , nagu oleksivad suured m&otilde;tted ta p&auml;&auml; maha vajutanud , ja ta ei pannud seda t&auml;hele , kui anekari v&auml;lja p&auml;&auml;l kaagutas , v&otilde;i postipoiss heledal kellak&otilde;lal m&ouml;&ouml;da maanteed kihutas . 
 V&otilde;ib olla , kui ta oleks tuules hundi haisu tundnud , ehk ta siis oleks v&auml;he virgunud . 
 Nagu kord nimetasin , sain selle hobuse mustlase k&auml;est , ja nagu ma mustlasest suurt ei hoolinud , nii ei pidanud ta sellest vanast hobusest suuremat lugu . 
 Ma andsin oma hoolimatust ta vastu ka m&otilde;ista ja siis vaatas ta tihti tagasi , aga seda pidasin ma m&otilde;neks viguriks , mis ta ehk mustleste leeris on &otilde;ppinud . 
 Aga s&auml;&auml;l juhtus , et see vana hobune mulle kord tarka juttu puhus , ja nii , et meie vahelmine seisukord hoopis teiseks muutus ja ma v&auml;ga seda hobust kuni t&auml;nase p&auml;evani armastan . 
 Kord l&otilde;in ma teda tugevasti , vast n&otilde;nda , nagu Pileam oma eeslit n&auml;hvas , kui ta p&otilde;ksuva s&uuml;damega keelatud sihti taga ajas . 
 Minule ei tulnud k&uuml;ll inglit vastu , aga vana loom v&otilde;ttis ise julgust , vaatas tagasi ja &uuml;tles siis mulle : &quot; Kallis s&otilde;ber , sinul pole vist elus h&auml;&auml;d hobust olnud ? &quot; 
 Ma sain niisuguse k&otilde;rgi oleku p&auml;&auml;le &uuml;sna vihaseks . 
 &quot; Kas mul h&auml;&auml;d hobust on olnud , v&otilde;i ei , &quot; &uuml;tlesin ma , &quot; mis see siia puutub , aga s&otilde;brad meie pole , sest et ma sinu mustlase k&auml;est ostsin . &quot; 
 &quot; Jah , see on t&otilde;si &quot; - &uuml;tles ta edasi , &quot; aga et sa niisama sugune inimene oled , keda ma nii mitme ja mitme aasta eest s&otilde;idutasin , siis pead sa ometi ka kuulnud olema : &quot; halli p&auml;&auml;d auusta , kulup&auml;&auml;d kummarda . 
 &quot; &quot; Oh oh , &quot; pomisesin ma oma ette , sest mul oli t&otilde;esti nagu v&auml;he h&auml;bi - &quot; m&otilde;istab ju &otilde;ige noomida . 
 Jah , seda ma tean k&uuml;ll ja pruugin ka isegi seda s&otilde;na , aga mis see siia siis puutub ? 
 &quot; &quot; Noh - kas ma vana siis ei ole ? 
 &quot; &quot; Aga sa oled ju vana hobune ja ma ostsin sinu mustleste k&auml;est . 
 &quot; &quot; Jah &otilde;nnetu on see tund k&uuml;ll , mil ma nende k&auml;tte sattusin , aga ega ma s&auml;&auml;l siis nooremaks ei l&auml;inud . 
 &quot; Seda &uuml;tles see vana loom niisuguse suure eneseteadmisega , nii et ma v&auml;ga h&auml;sti aru sain , et ta enese arvates mulle tubli kivi teele ette veeretas . &quot; 
 Kae s&ouml;&ouml;dikut , &quot; &uuml;tlesin ma &uuml;sna vihaselt ja t&otilde;stsin piitsa , &quot; mis on siis inimesel hobuse vanust tarvis auustada ? 
 Mis tarvis ... 
 &quot; &quot; Eks nende &otilde;petuste eest ... 
 &quot; &quot; Mis &otilde;petused - inimene &otilde;petab hobust ju ... 
 &quot; &quot; Muidugi - muidugi , seda tean ma ja mu meelest ei unune ilmasgi mustlaste &otilde;petus , mis nad mulle andsivad , enne kui sa mu ostsid . 
 Aga ma tean , et inimene ka hobuse k&auml;est &otilde;pib ... 
 &quot; &quot; Taga hullemaks ! 
 &quot; ja hobuse k&otilde;ne hakkas mind juba huvitama . &quot; 
 &Uuml;tle mulle siis , mis inimene ka rumala hobuselooma k&auml;est v&otilde;ib &otilde;ppida . 
 Kas keegi inimene on sinusuguse k&auml;est ka midagi &otilde;ppinud ? 
 &quot; N&uuml;&uuml;d vaatas see vana loom mu otsa ja l&otilde;i oma pika , v&auml;ljaveninud alumise mokaga , nagu oleks ta rohuk&otilde;rrega naljatanud ja &uuml;tles : &quot; Jah , nii tark ma olen , et , mis ma r&auml;&auml;gin , seda r&auml;&auml;gin ma ainult enesest , sest et mul kord mitme aasta eest ilus k&otilde;ver kael oli ja paks saba . 
 K&uuml;lapoisid polnud siis veel sabast j&otilde;hvisid &otilde;ngen&ouml;&ouml;rideks v&auml;lja kiskunud . 
 Ja teie , inimesed , olete alati niisugused , et nad hobuse sabast ja k&otilde;verast kaelast suurt lugu peavad . 
 Sel ajal oli mul ka peremees , ja et ta umbes minu peremees oli , sellep&auml;rast &otilde;ppis see mees minu k&auml;est mitmed kombed ja viisid . 
 &quot; &quot; Kasvatas omale vist paksu saba ja k&otilde;vera kaela , &quot; pilkasin ma vana metsalise k&auml;est ostetud hobust . &quot; 
 Seda k&uuml;ll mitte , aga midagi muud ta &otilde;ppis , sest ma olin v&auml;ga ilus hobune . 
 Kui meie r&auml;imerannast &auml;ra tulime , sai mu noor s&uuml;da misgi asja p&auml;rast t&auml;is ja ma purustasin sel korral vankri &auml;ra , viskasin r&auml;imekoti kraavi ja p&otilde;rutasin peremehel nina p&auml;&auml;lt naha maraskile . 
 &quot; &quot; Sina , kroni , &quot; h&uuml;&uuml;dsin ma ja andsin talle piitsaga m&ouml;&ouml;da k&uuml;lge , &quot; kas see oli ilus tegu ? 
 &quot; &quot; Lase ma r&auml;&auml;gin &auml;ra . 
 Kas ta ilus v&otilde;i inetu oli , ei taha ma n&uuml;&uuml;d seletama hakata , sest et mu m&otilde;istus selleks juba k&uuml;llalt selge on , aga see oli nooruse veri ja seks l&otilde;hkumiseks leidsin ma seks korraks ka v&auml;ga s&uuml;ndsa p&otilde;hjuse . 
 Aga mis ma m&auml;rkasin . 
 &Otilde;htul lasti mind &otilde;unapuu aeda ja kui ma targal viisil l&auml;bi akna pilgu tuppa heitsin , siis n&auml;gin , et peremees toas k&otilde;ik puruks loopis , piimap&uuml;tist p&otilde;rsamollist saadik . 
 Pea selle p&auml;&auml;le jooksis perenaine toast v&auml;lja ja ma n&auml;gin , et tal nina p&auml;&auml;l nahk maraskile oli . 
 Peremees oli seda minu k&auml;est &otilde;ppinud . 
 &quot; Sa oled k&uuml;ll juba vana hobune ja sul on ka pikk kandiline p&auml;&auml; , &quot; &uuml;tlesin ma , &quot; aga - aga ... &quot; 
 &quot; Pea , ma k&otilde;nelen edasi , &quot; &uuml;tles see vana hobune , &quot; sest minu jutt pole ju veel otsas . 
 Teie , inimesed , olete n&auml;inud , et meie , hobused , korraga &auml;mbri t&auml;ie &auml;ra joome . 
 See asi teid muidugi tublisti huvitas ja teie katsusite sarnase suure m&otilde;&otilde;dut&auml;ie &auml;ra juua , aga unustasite s&auml;&auml;l juures hoopis &auml;ra , et teil niisugust tublit keha polegi , ja sellep&auml;rast l&auml;ksivad need l&otilde;hki ja l&otilde;ppesivad kuskil maantee kraavis , nii et meil hobustelgi meeled sagedasti rumaluse &uuml;le j&auml;releahvimises &uuml;sna nukraks l&auml;ksivad . 
 Kui teie n&auml;gite , et teie suurt m&otilde;&otilde;tu ei jaksa kehasse panna , siis sidusite meid terveks p&auml;evaks k&otilde;rtsu posti k&uuml;lge kinni ja katsusite natuke haavalt suurt hulka &auml;ra l&otilde;petada . 
 Ehk meil k&uuml;ll keeled suus k&otilde;rbesivad ja heinak&otilde;rtgi ette ei antud , kannatasime sellegi p&auml;rast h&auml;&auml; meelega , sest teie tahtsite meiesuguseks saada ja meie moodi teha . 
 Ja et teie ikka &uuml;hte lugu vahvad harjutama oleksite , siis viisime teid alati k&otilde;rtsu ette , sest seks andis meie hobusem&otilde;istus meile v&auml;ga h&auml;&auml;d m&auml;rkust . 
 Ja meie tundsime tihti omast vaevast r&otilde;&otilde;mu , sest mis meie n&auml;gime , see t&otilde;stis meid &otilde;petajate auusse ja meie &otilde;ppijad , teie , inimesed , katsusivad k&otilde;ige hoolega meie moodi olla . 
 S&auml;&auml;l ta komberdas k&otilde;rtsust v&auml;lja ja &auml;ra arva n&uuml;&uuml;d , et ta kahe jala peal k&otilde;ndis , nagu see teie mood &uuml;le&uuml;ldse on . 
 Ei , tal olivad n&uuml;&uuml;d neli jalga all ja ma usun ikkagi , et niisugune ennast t&otilde;e poolest m&otilde;neks hobuseks pidas , sest ega ta seda ju ei m&auml;rganud , et tal tagaotsas ilus j&otilde;hviline saba puudus . 
 Aga ilma ilusa sabata ei julge &uuml;ks korraline hobune ometi jalga kodust v&auml;lja t&otilde;sta . 
 Aga niisugune inimene tahtis ometi k&otilde;ik t&auml;iesti teha . 
 Meie hobused teeme vahest ka nalja , ise&auml;ranis , kui meie noored oleme , ja t&otilde;useme kahe tagumise jala p&auml;&auml;le p&uuml;sti . 
 Inimene , kes ennast arvas n&uuml;&uuml;d hobuse olevat , oli seda m&auml;rganud , t&otilde;usis n&uuml;&uuml;d ka kahe tagumise jala p&auml;&auml;le p&uuml;sti ja tegi selle juures h&auml;&auml;lt , mis ta vist meie h&auml;&auml;le moodi arvas olevat . 
 Kuid niisugusel korral hoidsime meie enda naeru ja ei l&auml;inud teda pilkama . 
 Aga seda meie teadsime k&otilde;ik , et ta seda meile &uuml;sna vaevasel viisil j&auml;rele tegi . 
 Ja meie hobused teame , et rumala &uuml;le ei maksa naerda , v&auml;hemalt siis , kui v&otilde;ib m&auml;rgata , et tal h&auml;&auml; p&uuml;&uuml;d on . 
 Ja t&otilde;esti oli inimesel h&auml;&auml; p&uuml;&uuml;dmine . &quot; 
 Kas sul veel midagi &uuml;telda on , et inimene meie k&auml;est seda pole &otilde;ppinud , &quot; lisas vana loom minu poole vaadates juurde , &quot; ja seda r&auml;&auml;gin ma , sest et ma seda ise k&otilde;ik olen oma silmadega n&auml;inud . 
 Ja seda pead sa ka uskuma , et need silmad sel ajal poolesgi nii augus polnud . 
 &quot; Aga mina olin seda ka n&auml;inud ja ma tundsin , et vana looma k&uuml;simine mulle v&auml;ga piinlik oli , sest ma selle p&auml;&auml;le ei osanud &otilde;iget kostust anda . 
 Ma oleksin &uuml;telnud , et see purjutamisest tuleb , aga seda arvasin ma juba ette , et ta p&auml;&auml; k&uuml;llalt nii rumal on ja sellest t&otilde;endusest misgit aru ei saa . &quot; 
 Jah , ma n&auml;en , &quot; r&auml;&auml;kis vana hobune edasi , &quot; et sa mulle &otilde;iguse annad , sest sa ehk oled isegi midagi hobuselt &otilde;ppinud . 
 Meile on metsadesse &uuml;ks kuri vaenlane seatud ja sagedasti k&otilde;nnib ta meile j&auml;rele ja p&uuml;&uuml;ab nagu m&auml;ngides meie elu v&otilde;tta . 
 See on teie keeli hunt ja kui kuuvalge &ouml;&ouml; on , ehmatame meie vahest tublisti , sest meie arvame vahest oma k&otilde;rval jooksja varju hundi olevat . 
 Teie k&otilde;nnite ka kuuvalgel &uuml;mber ja teil on samasugune &auml;hvardaja vaenlane kaela p&auml;&auml;l . 
 Teie nimetate teda tondiks , aga nii rumalad olete k&uuml;ll , et teie ta elupaika ei teagi . 
 Kui n&uuml;&uuml;d teie vahest kuuvalgel oma varju n&auml;ete k&otilde;rval k&otilde;ndivat , siis hakkate suure h&auml;&auml;lega kisendama ja v&auml;risete k&otilde;igest kehast ja &uuml;tlete , et see olla tont . 
 Jah teie p&uuml;&uuml;ate meile j&auml;rele teha . 
 &quot; &quot; Kuule , pea suu , sa vana loru , sa ei tunne asjade p&otilde;hjusolusid , &quot; h&uuml;&uuml;dsin ma vihaselt &quot; ja sa pead mulle siin k&otilde;net , kuna ma sind mustlaste leerist ostsin . 
 K&auml;i edasi ! 
 &quot; Aga ta ei l&auml;inud , vaatas t&otilde;siselt mulle otsa ja &uuml;tles : &quot; Ons mul &otilde;igus ? 
 &quot; k&uuml;sis ta otse p&auml;&auml;le tikkuvalt . &quot; 
 &Otilde;igus v&otilde;i mitte - ons seda siis tarvis teada ? 
 &quot; ja ma raputasin tugevasti piitsa . 
 Kuid sellest ajast saadik hakkasin ma tublisti sest loomast lugu pidama , olgugi , et ma ta kombeid just enese k&uuml;lge ei harjutanud .
 Tee kirikum&otilde;isa trepi eest kirikuni ja kirikust surnuaeda hauani oli peenikeseks raiutud kuuse oksadega nii paksult kinni kaetud , et sopp neist l&auml;bi ei p&auml;&auml;senudki . 
 Palju puid olid seega oma liikmetest hulga kaotanud ja nutsivad oma valusaid haavu , palju olid t&ouml;&ouml;mehed selle teetegemise juures ka vaeva n&auml;inud , aga see oli siiski &otilde;petaja kohta natuke v&auml;ha - ta oli niisamasugune kui lihtinimestelgi , ainult selle vahega , et tal k&otilde;ik tee oksi t&auml;is oli ja paksult . 
 Ta ehitus oleks toredam pidanud olema ja olekski ehk olnud , aga see va ' kare karm loodus surus s&otilde;rad vastu . 
 V&auml;hemalt lilledega oleks tee pidanud ehitatud olema - m&otilde;telge , &otilde;petaja viimne teek&auml;ik , aga loodus pole neid s&uuml;nnitanud . 
 Kes teab kumb s&uuml;&uuml;dlane on - loodus v&otilde;i surm . 
 Kui loodus halastamata oli , siis oleks inimesed ometi m&otilde;istlikumad pidanud olema , ometi puist oksi raiuma ja tee p&auml;&auml;le heitma ning oma riided niisamuti , aga ei midagi . 
 Inimesi pahandab k&uuml;ll see , et nad n&auml;gid oksi juba maas olema , ja vihm ei lubanud riideid seljast maha heita . 
 Ja &uuml;lep&auml;&auml; v&otilde;ib selle teega ka ehk leppida : &otilde;petaja R. Blaumann oli juba kord lilledega &uuml;leraputatud teed m&ouml;&ouml;da l&auml;inud . 
 Asja lugu oli nii : See oli paari - kolme aasta eest . 
 Kevade . 
 Esimesed lilled avasid oma nupud . 
 T&uuml;tarlapsed leeris . 
 &Uuml;hel hommikul olid nad hulk lilla noppinud - suure hulga k&auml;es l&auml;hab see ja varsti - ja kirikum&otilde;isast leeritua poole tuleva jalgtee nendega t&auml;is riputanud . 
 K&ouml;ster juhtus &otilde;petajaga &uuml;hes tulema . 
 - N&auml;e , kui koerad need lapsed on olnud ! 
 Kuidas nad halastamatalt on lilledelt nende elu v&otilde;tnud ja nad siia maha visanud . 
 S&uuml;dameta lapsed ! 
 - t&auml;hendanud k&ouml;ster lilla n&auml;hes . 
 - Ei maksa pahandada , uued kasvavad j&auml;lle . 
 - Aga nende elu kos see pole midagi v&auml;&auml;rt ? 
 - Ei maksa pahandada , neid n&otilde;rkasi lillesi on alati ja igal pool . 
 ( N&uuml;&uuml;d matuse ajal aga mitte ) . 
 Nad on seda minule teinud . 
 Lillesi on alati ja neid kasvab j&auml;lle , aga mind ei ole neil mitte alati . 
 Nad on seda minule teinud . 
 - vastanud &otilde;nnelik R. Blaumann ja sammunud lilledega ilustatud teed m&ouml;&ouml;da edasi . 
 Ja sellep&auml;rast ei maksa just kahjatseda , et viimane tee tal , R. Blaumannil , lilledeta oli , ehk k&uuml;ll lilled n&uuml;&uuml;d parem oleks passinud , kui siis ... 
 Kiriku ees , nagu k&auml;stud , j&auml;ivad kandjad v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrid seisma ja ootasid seni kui &otilde;petajad puus&auml;rgi juurde j&otilde;udsivad ja lahkunu ametivenna puus&auml;rgi oma &otilde;lale t&otilde;stsivad , k&otilde;ik &otilde;petajad tervest kreisist olid kokku tulnud ja sellep&auml;rast oli neid h&auml;&auml; natuke ikka . 
 Nad kandsivad Blaumanni kiriku altari ette . 
 Kirik oli juba tungil inimestest t&auml;is tuubitud . 
 Vaevalt p&auml;&auml;sesivad vaimulikud mehed oma koormaga l&auml;bi . 
 Muusika- ja laulukooridel oli &uuml;sna tegu , kui v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrite abil sisse p&auml;&auml;sesid . 
 Kirik oli seestpoolt &quot; p&auml;&auml; laest kuni jala tallani krantside ja kuuskedega &auml;ra ehitud . 
 Kui j&otilde;ulu laup&auml;eva &otilde;htu kunagi , p&otilde;lesid k&otilde;ik k&uuml;&uuml;nlad . 
 Saksa- ja Eesti keelsete lauludega laululehed , t&auml;naseks p&auml;evaks just tr&uuml;kitud , laotadi rahva k&auml;tte . 
 Kahe keele p&auml;&auml;l korraga k&otilde;las laul . 
 Keegi vaimulik , rahva imestuseks m&uuml;ts p&auml;&auml;s , rist kaelas , t&otilde;usis &uuml;les ja k&otilde;neles midagi Saksa keeles . 
 Sellele j&auml;rgnesivad teiste &otilde;petajate poolt k&otilde;ned , vahel k&otilde;las j&auml;lle kooride laul , muusika m&auml;ng , kahe keele p&auml;&auml;l laululehtedest laulmine , palved , matmine ja j&auml;lle k&otilde;ned . 
 Ka Eesti keeleski r&auml;&auml;kis m&otilde;ni . 
 &Uuml;le kahe tunni kestis see p&uuml;ha talitus . 
 &Uuml;le kahe tunni ootas suur rahva hulk kiriku &uuml;mber kirikust surnu v&auml;lja toomist.&otilde;petajad kandsivad ta v&auml;lja . 
 Kiriku ees t&otilde;stsivad v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrid ta j&auml;lle &otilde;lale , ja rahva pilv vajus surnuaia poole . 
 Surnu rongist polnud selle l&uuml;hikese maa p&auml;&auml;l juttugi . 
 Blaumannide matuse platsile vana &otilde;petaja Carl Blaumanni k&otilde;rvale oli haud kaevetud . 
 Plats oli ilusa k&otilde;rge raudaiaga &uuml;mber piiratud , mis koguduse armu annetega ostetud , aasta p&auml;&auml;le &otilde;petaja surma - see oli noore &otilde;petaja soov ja palve . 
 Niisama koguduse armuannetega saadi ka aias , vana &otilde;petaja p&auml;&auml; kohal toredaste seisav marmorist rist . 
 M&otilde;ned matuselised , kes kiriku ei p&auml;&auml;senud , olid kohe surnuaida ruttanud ja seisuplatsid omale kohe Blaumanni aia &uuml;mber &auml;ra v&otilde;tnud . 
 &Otilde;ige n&otilde;uu see oligi , sest p&auml;rastistest tulejatest ei p&auml;&auml;senud keegi nii l&auml;hedale , et midagi oleks n&auml;inud v&otilde;i kuulnud , mis haua juures k&otilde;neldakse . 
 Matuseliste hulk t&auml;itis tervet surnuaeda . 
 Ots ulatas enesetapjate riani . 
 Kihelkonna koolilaste koor oli esimene haua juures laulma . 
 Selle j&auml;rele tulid mitmed k&otilde;ned v&otilde;&otilde;raste &otilde;petajate suust k&uuml;ll Eesti , k&uuml;ll Saksa keeles ja j&auml;lle k&otilde;las koori laul ja koguduse laul muusika koori saadetusel , kui puus&auml;rk oli hauda lastud , mille k&uuml;ljed kuuse okstega olid ilustatud . 
 Hauda sadavad lilled matsivad puus&auml;rgi mulla eest t&auml;itsa kinni . 
 Kui praosti poolt matmine toimetatud oli , astusivad oma koguduse seast mehed m&otilde;ne ametimeeste nimel haua &auml;&auml;rele ja h&uuml;&uuml;dsivad lahkunule t&auml;nu s&otilde;nu alla hauda , rahu paika . 
 K&otilde;ige esiti astus kooli&otilde;petaja Landmann kooli&otilde;petajate nimel haua &auml;&auml;rde . 
 Ta tuletas Rudolph Blaumanni suurt t&auml;htsust kooli elu edendamises meelde . 
 R. Blaumann oli kodulaste katsujad oma kihelkonnas ametisse pannud , kes kodulaste &otilde;ppimise j&auml;rele pidivad valvama . 
 Ka seda , et lahkunud koolilaste vastu alati lahke olnud , tuletas Landmann meelde ja sooviga : - Rahu su p&otilde;rmule ! 
 - l&otilde;petas ta . 
 V&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrite seast astus Aasam&auml;e vana Kustas Djaberg v&auml;lja . 
 - Jah , oleks ta veel elanud , ta oleks veel m&otilde;ndagi inimest &otilde;petanud , mitmegi vastu lahke ja armuline olnud , nagu meie , v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrite , vastu . 
 Hinga rahus ! 
 - s&otilde;nas Kustas . 
 Ta tahtis omalt poolt veel &uuml;he laulu salmi teha , aha Kipu vallavanem tuli juba ta k&otilde;rva , kes m&otilde;tles Kustase omaga valmis olema , ja Kustas pidigi laulu olla laskma ja sammu tagasi astuma . 
 Majanduslisi kasusi &otilde;petaja Blaumanni poolt tuletas vallavanem meelde . 
 Mis kasud need olid , ei teadnud vist vallavanem isegi , sest asja ennast ei nimetanud ta poole s&otilde;nagagi . 
 Teiste valdade vallavanemad , lasteluetajate saadikud , kirikuvalla peremeeste saadik , konvendi saadik , T&auml;he peremees , ja paljud teised tungisivad k&uuml;&uuml;narnukkidega rahva seas omale teed tehes haua juurde ja &uuml;tlesivad oma natukese &auml;ra , mis k&otilde;igil s&otilde;naga &quot; hinga rahus &quot; l&otilde;ppis . 
 Kui enam sedagit tulemas polnud , k&auml;sti v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrisi hauda kinni ajama hakata . 
 Laulu kooride laul mattis sumina kinni , mis mulla alla kukkumisest t&otilde;usis . 
 Krantside ja lillekimpude sadu &uuml;lestehtud haua p&auml;&auml;le oli veel suurem , kui k&otilde;nede hulk . 
 Igal &otilde;petajal oli oma jagu siia saadetud , ja paari s&otilde;na juurde &uuml;tlemisega pani selle ametivenna hauale . 
 Blaumanni omaksed polnud ka ilma haua ilustusteta . 
 Koguduse liikmedki olid kaasa v&otilde;tnud , mis saadaval oli . 
 Sellest siis tuligi , et haud &uuml;sna mitmekordselt kinni kaeti . 
 Kohalike karskuse seltsi esimeeski astus p&auml;rjaga haua juurde . 
 &Otilde;petaja K. Blaumann oli kord karskuse seltsi selle-aastasele esimehele soovi avaldanud , et tema hakkaks k&uuml;ll seltsi auuliikmeks , aga ilma , et ta &uuml;htki seltsi liikme kohust t&auml;idaks . 
 Et ta enne , kui seltside p&auml;&auml;le kurja k&otilde;nede t&otilde;stja , tuttav oli , valis selts ta omale auu-liikmeks , et seega &uuml;hest seltsi vastasest lahti saada . 
 N&uuml;&uuml;d , kus nende auuliige surnud oli , kobas selts oma kassa p&otilde;hjast viimased kopikad kokku ja ostis oma auuliikme hauale p&auml;rja . 
 Haud oli juba nii p&auml;rgadega kaetud , et karskuse seltsi esimees kaua aega oma p&auml;rjale parast paika otsis . 
 Kaetud haud tahtis p&auml;rja panejale nagu &uuml;telda : - Mis sa oma p&auml;rjast siia topid , selle koht pole siin ! 
 P&auml;rja koha otsimine tegi ta paneja juba nii rahutuks ja arglikuks , et s&otilde;nagi ei v&otilde;inud auuliikme haual &uuml;telda , ehk ta k&uuml;ll oli ennast selle vastu valmistanud . 
 Ainuke asi , mis k&otilde;ige nende lillede ja p&auml;rgadega kokku ei passinud , oli puust lihtlabane rist . 
 Aga noh , ta maeti ka lilledega kinni ja p&auml;&auml;legi pandi see rist ainult &uuml;&uuml;rikeseks ajaks , seni kui kogudus toreda risti h&auml;&auml;ks raha kogub . 
 Ja ega seda m&otilde;ne silmapilguga saa . 
 M&ouml;&ouml;da surnuaia teed , mis paksu okste korraga kaetud oli , hakkas suur rahva pilv v&auml;lja vajuma ja laiali lagunema . 
 XII . 
 Iga p&uuml;hap&auml;ev , kui Aasam&auml;e Kingu vanad kirikus k&auml;isid , p&ouml;&ouml;rasid ka surnuaida oma t&uuml;tre haua juurde . 
 T&uuml;tar Anna ja ta haud olid Kustasel alati meeles , aga selle k&uuml;mne aasta jooksul ei olnud ta veel poole s&otilde;nagagi eide k&auml;est t&uuml;tre surma ega ta lapse saatust j&auml;rele p&auml;rinud . 
 Ta arvas selle k&uuml;simisega ainult enese p&auml;&auml;le kohut m&otilde;istma , ja laskis olla , olgugi s&uuml;dame valuga . 
 Pika aja p&auml;&auml;le hakkas ka t&uuml;tar tal enam &auml;ra unuma , ja viimastel aastatel ise&auml;ranis talvel , l&auml;ks mitugi kirikus k&auml;iku m&ouml;&ouml;da , ilma et ta oleks oma ainsa t&uuml;tre haua juures p&otilde;lvitanud . 
 N&uuml;&uuml;d s&auml;ngitadi j&auml;lle inimene , &otilde;petaja Rudolph Blaumann , hauda , teda ta armastas ja auustas , ja Kingu vanale l&auml;ks surnuaid j&auml;lle kalliks kohaks , kus ta viibida ja palvetada armastas . 
 See oli p&uuml;hap&auml;ev p&auml;&auml;le &otilde;petaja matusid . 
 Kingu vanad olid kirikus . 
 &Otilde;htu eel pidi Kustas , nagu k&otilde;ik v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndrid , kirikum&otilde;isa matuse napsi ja k&otilde;hut&auml;it saama minema . 
 V&auml;rske haud surnuaial meelitas v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndri oma poole , ja vanad otsustasivad enne kirikum&otilde;isa minekut mitte koju minnagi . 
 Nad viivitasid seni kiriku juures - v&otilde;tsid vankri p&auml;&auml;l pisut kehakinnitust - kui suurem hulk inimesi kiriku juurest ja surnuaiast &auml;ra l&auml;ks , ja sammusid siis surnuaida . 
 &Otilde;petaja haua juurde p&ouml;&ouml;rasid nad kohe . 
 Kustas katsus Blaumanni platsi p&auml;&auml;le viivat v&auml;ravat , aga see oli lukus . 
 Nii pidi Kustas m&otilde;tte , et haua &auml;&auml;res p&otilde;lvitada , katki j&auml;tma . 
 P&auml;&auml;d aia p&auml;&auml;le tuetades luges ta Isa meie &auml;ra . 
 T&uuml;ki aega seisid nad aia &auml;&auml;res ja vaatasid sinna sisse ja r&auml;&auml;kisid &otilde;petajast , selle hauast ja selle ehetest . 
 Vana v&ouml;&ouml;lm&uuml;nder , kes matuse p&auml;eval v&otilde;&otilde;raid &otilde;petajaid rohkem oli tunnud , kui ta naene , seletas naesele , et see ja see p&auml;rg on selle ja selle &otilde;petaja poolt hauale pandud . 
 - Eks l&auml;ha k&auml;i Anna haua juures ka &auml;ra , - &uuml;tles viimaks Liisu . 
 - Et l&auml;h'me aga p&auml;&auml;le ; t&auml;na aega ju on , - vastas mees ja nad p&ouml;&ouml;rsid keset surnuaeda l&auml;bi minema tee p&auml;&auml;le ja sammusid seda m&ouml;&ouml;da taha poole . 
 Kui tee vastu aida &auml;ra l&otilde;ppis , p&ouml;&ouml;ras vanade paar paremale poole k&otilde;rva , Anna haua poole . 
 Jalgi polnud enesetapjate haudade juures - muidugi &uuml;ksi nende juures , mis s&auml;&auml;l taga vee augus on - &uuml;htegi inimest , p&auml;&auml;le Kingu inimeste n&auml;ha olnud , aga t&auml;na puutus neile s&auml;&auml;l &uuml;he inimese kogu silma . 
 L&auml;hemale astudes n&auml;gid nad veel , et see p&auml;&auml;legi nende Anna haua &auml;&auml;res p&otilde;lvitas . 
 K&uuml;sivalt vaatas mees Liisu otsa . 
 Naene vaatas niisama imestanult . 
 Haua juures p&otilde;lvitaja oli umbes k&uuml;mne aastane t&uuml;tarlaps . 
 Silmad olid tal pisaraid t&auml;is , nii et ta tulejaid ei m&auml;rganud . 
 Haua p&auml;&auml;l , kohe ta ees , saatis v&auml;rske aialille kimp oma l&otilde;hna siia koledasse t&uuml;hjusesse . 
 Selle kimbu oli ta ise alles siia toonud . 
 Riiete j&auml;rele otsustasid Kingu vanad , et see koguniste saksa laps olla . 
 Kui laps &uuml;les t&otilde;usis ja n&auml;o tulejate poole p&ouml;&ouml;ras , l&otilde;i Liisu n&auml;gu lahkemaks ja armsamaks : ta tundis seda t&uuml;tarlast ... 
 Seesama laps oli kord tema s&uuml;les puhanud ja tema majas elanud , aga mitte koua . 
 Siis oli ta salamahti vahel , kui juhtus , h&auml;&auml;meelega , aga &uuml;htlasi ka ahastades , teda vahtinud . 
 Salamahti oli ta tale v&otilde;inud silma vaadata ja selle ingli-ilusa lapse n&auml;gu meeles pidada . 
 Ta nimegi oli Liisu kuulnud . 
 - Martha ! 
 - h&uuml;&uuml;dis Kingu ema haua juurde astudes . 
 Kohkunult , nagu laps kunagi , vaatas Martha nutetud silmadega vana inimeste otsa . 
 Kustase n&auml;gu venis imestudes pikemaks , kui ta kuulis naest seda t&uuml;drukut h&uuml;&uuml;dma . 
 - Mis sa teed siin , Martha ? 
 - k&uuml;sis Liisu j&auml;lle . 
 - Ma t&otilde;in oma armsa ema haua p&auml;&auml;le lillekimbu ja palusin ta eest , - sosistas laps v&auml;riseva h&auml;&auml;lega . 
 V&ouml;&ouml;lm&uuml;ndri suu l&auml;ks lahti . 
 Ta ei m&otilde;istnud enam midagi m&otilde;telda . 
 - Me tulime j&auml;lle oma t&uuml;tre haua juurde , Anna haua juurde . 
 Me oleme Anna emat isat , r&auml;&auml;kis naene laheda , lapsele meeldiva ja usaldust &auml;ratava h&auml;&auml;lega . 
 - Mu ema haua juurde ? 
 - k&uuml;sis Martha juba julgesti ja r&otilde;&otilde;muga . 
 Nutu j&auml;ljed olivad j&auml;rsku ta silmist &auml;ra p&uuml;hitud . 
 - Jah , Martha , sinu ema haua juurde . 
 Ma olen su vanaema ja ... 
 Rohkem ei saanud ta &uuml;telda , sest Martha h&uuml;ppas sammu nende poole , hakkas kahe k&auml;ega vanaema kaelast kinni , t&otilde;mbas ta pisut alla poole ja s&uuml;ttiv musu vanaema huultele surus ta s&otilde;nad tagasi . 
 Vanamees oli kui v&auml;lgust tabatud . 
 Ta ei saanud enam liigutadagi . 
 H&uuml;&uuml;dega &quot; vanaisa ! 
 &quot; astus Martha v&ouml;&ouml;lm&uuml;ndri juurde ja niisama ruttu ning ootamata surus ta ka ehmatanud vanamehe huultele lapse musu . 
 N&uuml;&uuml;d alles vast l&auml;ksid Kustase silmad lahti ja ta sai aru , kes ta ees seisab ja teda suudleb . 
 Ta ei oleks tahtnud seda last eluilmaski oma k&auml;te vahelt &auml;ra anda . 
 - Kas sa enne ka oled siin haua juures k&auml;inud ? 
 - k&uuml;sis l&otilde;peks vanaema . 
 - Esimene kord . 
 Enne ma ei teadnud ei isa ega ema , - vastas Martha kurvalt . 
 - Aga n&uuml;&uuml;d ? 
 - julges vanamees suu lahti teha . 
 - K&otilde;ik tean , - h&uuml;&uuml;dis laps j&auml;lle r&otilde;&otilde;msamalt ja t&otilde;mbas kleidi taskust kirja v&auml;lja . 
 - T&auml;na alles sain teada . 
 - Kuidas ? 
 - k&uuml;sis ema pool kohkudes . 
 - Ristiisa kraami seast leiti mulle t&auml;na kiri ... 
 Tahate ma luen ? 
 Vanad jaatasivad , ja Martha luges : Armas Martha ! 
 Ma pian selle ilma t&auml;na jumalaga j&auml;tma , ja et ma &uuml;ht suurt saladust , mis sinule , Martha , koguni t&auml;htjas on , ei taha enesega hauada viia , kus ta minuga piab igavesti puhkama , tahan seda Sulle teatada . 
 Senini oled Sa ainult oma ristiisa tunnud . 
 Kes su ema on , kes su isa on ja kus nad on , seda Sa ei tea senini . 
 Armas martha , n&uuml;&uuml;d ei v&otilde;i ma enam viivitada , ma pian sulle k&otilde;ik teatama . 
 P&auml;&auml;le k&uuml;mne aasta puhkab su ema , Anna Djaberg meie surnuaial taga otsas , paremal pool madalas nurgas . 
 Puu risti k&uuml;ljes plaadi p&auml;&auml;l seisab ta nime ... 
 Mine sinna , s&auml;&auml;lt leiad Sa ta puhke paiga . 
 Mine sinna ja palu s&auml;&auml;l ta hinge eest ! 
 Siis tule sa minu haua juurde , p&otilde;lvita ta &auml;&auml;res , pane k&auml;ed risti , t&otilde;sta nad &uuml;les ja saada palavamad palved &uuml;les taevale Isa ette minu eest , kes ma siis enam paluda ei saa ! 
 Palu siis , armas Martha , minu eest , aga mitte enam kui ristiisa , vaid kui oma isa eest ! 
 Ela Jumala abiga h&auml;sti ja &otilde;nnelikult ! 
 Seda soovib Sulle , Martha , Su isa , &otilde;petaja : P. linnas , 26. aprillil 1901 . 
 Rudolf Blauman .
 Igap&auml;ewane elu 
 - On k&uuml;ll ... 
 Nendel s&otilde;nadel oliwad selles seltskonnas oma ajalugu ja s&uuml;gaw t&auml;hendus . 
 Oli asja olukord niisugune , et keegi enam midagi &uuml;telda ei m&otilde;istnud , siis t&auml;hendas see l&uuml;hikene awaldus niipalju kui - &ldquo;K&uuml;ll on imelik&rdquo; . 
 Ja kinnituseks t&otilde;endas teine takka p&auml;&auml;le : &ldquo;On k&uuml;ll weider&rdquo; . 
 - Seda on k&uuml;ll natuke raske t&otilde;eks teha , aga n&otilde;nda ta k&uuml;ll on ; ma usun , m&ouml;&ouml;dal&auml;inud &uuml;heksateistk&uuml;mne aastasaja kohta on juba oma ajalugu kirjutatud , w&otilde;ttis postiametnik Hinno kui k&otilde;ige rohkem wilunud teadusemees k&uuml;simuse kohta uuesti s&otilde;na . 
 - Ja , aga kuidas ta nii on ? p&auml;ris neiu L&otilde;im , kes meesterahwaste seltsis w&auml;ga teadusehimuline oli , ja ise&auml;ranis politsei-kirjutaja Anton Kinki juuresolemisel terawmeelne p&uuml;&uuml;dis olla . 
 Kuulujutud r&auml;&auml;kisiwad tema kohta , et ta era-elus ka terawkeelne olla , kuid seltskonnas ei tohtinud sellest midagi w&auml;lja paista . 
 - See on w&auml;ga keeruline ... seda on w&otilde;imata &auml;ra seletada . 
 Ma m&otilde;tlen , ja m&otilde;tlen , aga otsa k&auml;tte ei saa , h&auml;daldas politseikirjutaja Anton Kink . 
 Kink oli elaw seltskonnas , mitte niisugune raamatukoi kui noor postiametnik . 
 Tr&uuml;kitud paberit tema toas palju ei leitud , ja toa kaunistuseks oliwad &uuml;lesw&otilde;tted &uuml;mberkaudsest loodusest ja w&auml;ljas&otilde;itudest , mille p&auml;&auml;l isand Kink ise tingimata juhtiwat osa m&auml;ngis , olgu pildi eesk&uuml;ljel pikutades , w&otilde;i istukil poserides . 
 Tema toas olewat kaht kirjutuselauda matsiwad paberossikesta karpide wirnad ja tubaka pakid oma alla . 
 - Siisgi oma p&otilde;hjendus sel on , arwas proua Pender . 
 - Tingimata on ! kinnitas Hinno , - meie peame seda t&otilde;eks teha w&otilde;ima . 
 - Ja , aga kuidas ! h&uuml;&uuml;dis Kink meeleheitel . 
 - Waadake , seletas postiametnik asjatundliku n&auml;oga , - see waidlus l&auml;heb kaugele ja ulatab metaf&uuml;sikasse . 
 Meie peame enestele transcendental theoriad appi w&otilde;tma . 
 Waadake ... 
 Ta p&uuml;hkis taskur&auml;tikuga higi ja hakkas siis anal&uuml;serima : - Meie kristlikku ajaarwamist loetakse Kristuse s&uuml;ndimisest . 
 &Uuml;le&uuml;ldine ulatab maailma loomisest w&otilde;i Kristuse s&uuml;ndimisest aasta &auml;ra , siis &ouml;eldi - esimene aasta ja n&otilde;nda edasi ; teine aasta ja n&otilde;nda edasi . 
 Saate aru ? 
 - Saame aru , lausus Adele preili , - aga kuidas edasi ? 
 Kuidas edasi ? 
 - Kuidas edasi - edasi niisama ... 
 Aga m&otilde;ttetark tegi k&auml;ega meeleheitelise liigutuse , sest waimusilma ette tekkisiwad aastatuhanded , ja terwe anal&uuml;s l&auml;ks segi . 
 - Ega siis maailma loomisest ja Kristuse s&uuml;ndimisest saadik kohe aega arwama ei hakatud , siis polnud weel inimesigi - juurdles juuksel&otilde;ikaja Luud . 
 - &Otilde;ige neh , kes siis aasta p&auml;rast kohe &uuml;tles : n&uuml;&uuml;d on esimene aasta Kristuse s&uuml;ndimisest m&ouml;&ouml;da , t&otilde;ttas Tuul seltsimehele appi . 
 - No jah , kes siis ikka , kui Kristus aastane oli , &uuml;tles : n&uuml;&uuml;d on esimene aasta kristlikus ajaarwamises , tungis ka politseikirjutaja Kink waese postiametniku kallale , kellel julgust oli olnud , nii keerulise k&uuml;simuse &uuml;lesharutamisele asuda . 
 Kuid isand Hinno p&uuml;&uuml;dis weel wiimse j&otilde;uuga oma t&otilde;ekstegemise metodi kaitsta . 
 - Proua Pender , teie olete ajaloo tundja , millal hakati esimest korda kristlikku ajaarwamist lugema ? 
 M&auml;letate k&otilde;ige w&auml;iksemat ajaarwu p&auml;rast Kristuse s&uuml;ndimist ehk nagu Ladina keeles &ouml;eldakse : post Christum natum ? 
 - K&otilde;ige w&auml;iksem ajaarw p&auml;rast Kristust oli , kui ma ei eksi ... 
 Proua Pender tuletas pisut aega meelde ja &uuml;tles siis otsustawalt : - 9. aastal p&auml;rast Kristust oli Teutoburi metsas roomlaste ja germanlaste wahel lahing . 
 See on k&otilde;ige w&auml;iksem , mis ma m&auml;letan . 
 - H&uuml;wa ... &uuml;tles herra Hinno r&otilde;huga . 
 &Uuml;heksas aasta on siis juba ajaloos &uuml;les t&auml;hendatud . 
 See on fakt . 
 T&auml;hendab , ajaarwamine oli juba warem olemas . 
 - Noh , &uuml;heksa p&auml;rast oli juba ajaarwamine kindlasti olemas ... awitas teda politseikirjutaja tigedalt . 
 - T&auml;hendab , &uuml;heksa aastat oli Kristuse s&uuml;ndimisest juba m&ouml;&ouml;da l&auml;inud ... 
 Siis &ouml;eldi : t&auml;nawu on &uuml;heksas aasta . 
 Edasi , l&auml;ksiwad aastasajad , tuhat ... 
 Aga j&auml;lle l&otilde;i postiametniku silmas kirjuks , ja ta kaotas m&otilde;tte-eie 
 - Mu p&auml;&auml; on t&auml;na segi ... ma ei suuda seda &auml;ra seletada , aga nii see on . 
 Kahesk&uuml;mnes aastasada tuleb tingimata , kinnitas ta k&otilde;ik selle aja waikiwa , alles p&auml;&auml;koolist p&auml;&auml;senud majaperemehe t&uuml;tre Luise Egoli p&auml;&auml;le waadates , kes omalt poolt s&uuml;gawasti punastas . 
 - Ja , aga millal ? 
 Wast alles saja aasta p&auml;rast ? k&uuml;sis proua Pender . 
 - Ma olen matematikas n&otilde;rk , lisas ta juurde , - ma ei suuda niisugustest k&uuml;simustest jagu saada , ainult ajalugu ma tunnen ... 
 - Sellest on w&otilde;imata jagu saada , see on &uuml;leloomulik k&uuml;simus ! h&uuml;&uuml;dis politsei-kirjutaja k&auml;tega p&auml;he kinni hakates . 
 Tema ajudes oleks nagu pomm warjul olnud , mis igal silmapilgul w&otilde;is l&otilde;hkeda ja tema p&auml;&auml;luud &auml;ra purustada &auml;hwardas . 
 Nagu hirmuga hoidis ta tugewasti &uuml;mbert p&auml;&auml; kinni . 
 - See on nii hirmus ! halatses neiu L&otilde;im politseikirjutaja p&auml;&auml;le . 
 - N&otilde;nda siis ei alga homse p&auml;ewaga mitte kahesk&uuml;mnes aastasada . 
 Ah , kah - ju ! 
 W&otilde;tame m&otilde;ne muu aine , see w&otilde;ib inimesed arust &auml;ra wiia . 
 Kah - ju ! 
 Neiu Luise , keda see waidlus sugugi ei olnud huwitanud , ohkas kergitatult . 
 - Hakkame n&auml;ituseks &otilde;nne walama , j&auml;tkas neiu L&otilde;im oma n&otilde;uannet . 
 - Hakkame &otilde;nne walama ! kilkas ka Luise nagu ootamatalt . 
 Noore neiu soow oli korteri peremehele p&uuml;ha . 
 Kui osawal tehnikeril , kes elektriga iga p&auml;ew &uuml;mber k&auml;ib , oliwad tal mitmesugused aparadid ja ained , nii ei puudunud tal ka riist , mida sulatuse panniks w&otilde;is tarwitada , ja Inglise tina . 
 &Otilde;nnewalamise w&otilde;ttis isand Kind oma p&auml;&auml;le . 
 Kui wiisakas noormees , kes h&auml;&auml;st toonist arusaamist oli , m&auml;&auml;ras ta esimese panni t&auml;ie proua Penderile , kui k&otilde;ige auusamale teiste seast . 
 - W&auml;lja tuli kaunis n&auml;ota tina pantsakas , aga wilunud kawaler seletas k&uuml;lmawereliselt kolme pulgasarnase joone p&auml;&auml;le n&auml;idates - see t&auml;hendawat , et proua Penderil iga s&otilde;rme jaoks kaks peigmeest olla . 
 Selle osawa m&auml;rkuse p&auml;&auml;le p&ouml;&ouml;rasiwad paljude pilgud s&auml;ngiserwal istujate p&auml;&auml;le , aga Tuul silmitses hoolega oma s&otilde;rme k&uuml;&uuml;si , ja Luud waatas m&otilde;ttes p&otilde;randale . 
 Neiu L&otilde;im saawat oma ideali k&auml;tte . 
 See ei m&otilde;istunud ka muud teha , kui waatas &otilde;nne k&auml;garat k&auml;tte saades ihaldawalt saatusesepa otsa . 
 Neiu Luise &otilde;nne sees oliwad h&otilde;be n&ouml;&ouml;rid , ja seda seletust kuuldes punastas Luise s&uuml;gawasti . 
 Ka Aleksander Hinno , kelle p&otilde;sed weel aastasadade &auml;rewusest &otilde;hetasiwad , kohmetas weel enam . 
 Isandatele Tuulele ja Luuale walati &otilde;nne &uuml;heskoos , ja kui panni sisu k&uuml;lma wee anuma sisse walati , arwas iga&uuml;ks anuma p&otilde;hjas tanu n&auml;gewat . 
 Leidus tegi palju nalja . 
 Isegi m&otilde;lemad &otilde;nnelapsed naeratasiwad sunnitult kaasa . 
 - Kinkige tanu proua Penderile , - pani isand Hinno ette , et &otilde;nnetuse kombel t&auml;na tema kaela langenud juhmetust teiste p&auml;&auml;le juhtida . 
 Selle p&auml;&auml;le k&otilde;las hele naer . 
 - Olge nii lahke , proua Pender , h&uuml;&uuml;dsiwad m&otilde;lemad kinkijad nagu &uuml;hest suust , et selles segaduses , kus k&otilde;ikide t&auml;helepanek nende poole oli p&ouml;&ouml;rdud , midagi &uuml;telda . 
 Kuid n&uuml;&uuml;d m&uuml;rises &uuml;hemeelne koor weel &uuml;lemeelsemalt . 
 &Otilde;nnewalamine j&auml;i selle p&auml;&auml;le seisku . 
 Omale politsei- kirjutaja ei walanud , ja selle t&otilde;ttu j&auml;i ka peremees ilma . 
 Kell n&auml;itas juba kolmweerand kaksteistk&uuml;mmend , ja uut aastat tahtsiwad k&otilde;ik oma kodus wastu w&otilde;tta . 
 &Otilde;rnem-sugu l&auml;ks k&otilde;ik &uuml;hte k&uuml;lge ja politsei ametnik nende saatjaks . 
 Telegrafist , kes nendele ka kaasa tahtis minna , wabastati lahkelt sellest &uuml;lesandest , selle ettek&auml;&auml;ndega , et ta siis mitte kelle kaheteistk&uuml;mneks koju ei j&otilde;udwat , ja t&auml;na oli see kohmetusesse sattunud noorele teadusemehele nagu kergituseks . 
 P&auml;ewapiltnik ja juuksel&otilde;ikaja oleksiwad m&otilde;lemad h&auml;&auml;meelega proua Penderit saatma l&auml;inud , aga kumbgi ei tahtnud esimene olla , ja m&otilde;lemad l&auml;ksiwad ise k&uuml;lge . 
 M&ouml;&ouml;da pimedaid ja kitsaid trotuarisid komberdades lonkisiwad lahutamata s&otilde;brad waikides koju poole . 
 Kord wilkus nende m&otilde;tteringis &otilde;nnewalamine , kord aastasaja k&uuml;simus . 
 - Aga kuule , j&auml;i p&auml;ewapiltnik Tuul seisma , kes ees sammus , ja taga k&otilde;ndiw juuksel&otilde;ikaja l&auml;ks talle m&uuml;ksti selga . 
 - Kuule , r&auml;&auml;kis Tuul saadud hoopi t&auml;helepanemata j&auml;ttes , - kui saja aasta p&auml;rast kahesk&uuml;mnes aastasada tuleb , nagu proua Pender &uuml;tleb , siis on meil praegu aastasadade wahetus . 
 - Jah , aastasadade wahetus w&otilde;ib meil olla , wastas takistuse &uuml;le pahane Luud , - aga kas ta sellep&auml;rast kahek&uuml;mnenda aastasaja wahetus on ! kordas pettunud p&auml;ewapiltnik ohates ja astus j&auml;lle edasi . 
 Ettewaatlik juuksel&otilde;ikaja aga , - ta nimetas end sildi p&auml;&auml;l ainult juuksel&otilde;ikajaks , mitte habemeajajaks , nagu m&otilde;ned teised . 
 Kas ta juuksel&otilde;ikamist k&otilde;rgemaks seisuseks pidas , w&otilde;i lootis ta sellega naesterahwastele l&auml;hemale saada , kel ju habet ajada pole , on tema oma teada . 
 See ettewaatlik juuksel&otilde;ikaja l&auml;ks &uuml;le uulitsa teise poole trotuarile , et uut kokkup&otilde;rkamist &auml;ra hoida . 
 Kui nad niiwiisi m&otilde;ne silmapilgu waikides oliwad astunud , kostis korraga p&auml;ewapiltniku : - K&uuml;ll on ... 
 Ja nagu harilik kostis teiselt poolt uulitsa &auml;&auml;rest kaja : 
 - On k&uuml;ll ... 
 Kojuj&auml;&auml;nud postiametniku &auml;ratuskella minutiraag aga l&auml;henes iga minutiga oma l&uuml;hema seltsimehele . 
 See silmapilk ei paistnud enam kaugel olewat , mil nad t&auml;iesti &uuml;he maa p&auml;&auml;le j&otilde;uawad . 
 Takistamata ja salalikult waikides l&auml;heb aeg oma rada , ja ta saab ka niisuguste suurte asjadega , nagu aastasadade wahetus , ilma jagelemata toime . 
 Jumala s&otilde;rm 
 Ware Hans k&auml;is kosjateed . 
 Warele oli noort perenaest tarwis . 
 Hans ei teadnud , kuhu sisse s&otilde;ita . 
 Ema &uuml;tles : - Mine Metsawahile , saad ilusa t&uuml;druku nagu osja , wirga kui hirwe ja terase kui nirgi . 
 Miina on h&auml;&auml; laps . 
 Hakka n&uuml;&uuml;d rikkust igalt poolt p&uuml;&uuml;dma . 
 N&auml;e , eks mina olnud ka waenelaps , aga t&auml;nu Jumalale , olen l&auml;bi saanud siia maani kah . 
 Ega raha ja inimest m&otilde;lemaid korraga w&otilde;i saada . 
 Isa aga , wana raugake , andis targu m&otilde;ista : - &Auml;ra pojuke ilu mine p&uuml;&uuml;dma . 
 Ega ilu p&auml;&auml;lt leent keedeta . 
 Rakenda hobu ette ja s&otilde;ida Kalja Kaarliga Wariksaarele , w&otilde;ta Leena &auml;ra . 
 Tuhat rubla on praegusel kehwal ajal &uuml;sna h&auml;&auml; summa . 
 Ja siis need sugulased ! 
 Hansu mehelel&auml;inud &otilde;ed ja paksud t&auml;did wintsutasiwad waest Hansukest p&auml;ris Jumala s&otilde;naga . 
 Nii r&auml;&auml;kis waga t&auml;di Leena , auuw&auml;&auml;riliselt k&auml;si risti pannes : - Mina r&auml;&auml;gin sulle , Hans , kui teine ema . 
 Metsawahi Miinal on k&uuml;ll ilus n&auml;olapike , aga t&uuml;druk ise on paljas kui puu . 
 Wariksaare Leena pole k&uuml;ll nii ilusa n&auml;oga , aga kirstud on tal linaseid ja kapid willaseid kangaid t&auml;is . 
 Teda on Taewaisa j&auml;lle ilmliku waraga &otilde;nnistanud . 
 Ja sina pead Jumalat t&auml;nama , et ta sulle sihukese n&auml;o on loonud , et Leena sind tahab . 
 Patt oleks see , Hans , kui sa seda Jumala andi wastu ei w&otilde;taks . 
 Ja selles m&otilde;ttes r&auml;&auml;kisiwad k&otilde;ik , kuigi teiste s&otilde;nadega . 
 Ainult ema oli k&otilde;ige erapooletum . 
 Hansu wanem &otilde;de , kes eluj&auml;rge Warel tundis , soowis , et Hans tingimata rahalise naese peab w&otilde;tma . 
 - Kui sa seda k&otilde;ike n&auml;ed , kuidas teistel k&otilde;igil on ja sul ei ole , siis hakkad kohe m&otilde;tlema , et misp&auml;rast siis mina niiwiisi pean kiratsema , ja teised elawad kui saksad . 
 Aga Jumal pole rikkust igale &uuml;hele &uuml;he w&otilde;rra jaganud , ning nuriseda ei tohi selle &uuml;le keegi . 
 Aga wastu w&otilde;tta on iga&uuml;he kohus , kellele midagi pakutakse . 
 Kui sa n&uuml;&uuml;d Metsawahi Miina w&otilde;tad , siis mina oma jalga k&uuml;ll enam Warele ei too . 
 Misp&auml;rast inimene oma eluj&auml;rge t&otilde;sta ei p&uuml;&uuml;a , kui teda w&otilde;imalik t&otilde;sta on ? 
 Sa w&otilde;iksid isegi sellest aru saada , mis sulle Wariksaare Leena anda w&otilde;ib ja mis teised ... 
 Pole ilus ! 
 Minu p&auml;rast olgu ta w&otilde;i sada korda inetum , aga sinu kodu ja Ware talu teeb ta ilusaks . 
 Sa maksad selle rahaga koha tasa ja elad kui mees omas majas , keegi ei w&otilde;i sulle midagi &uuml;telda . 
 Ja Hans ei teadnud , kuhu sisse s&otilde;ita . 
 K&uuml;ll pesti ta p&auml;&auml;d , aga seda segasemaks ta l&auml;ks . 
 Perekondlik n&otilde;uukogu , seltskondlik seisukoht ja awalik arwamine , k&otilde;ik need juhtisiwad teda Wariksaarele , aga s&uuml;dames t&otilde;mbas nagu midagi Metsawahi poole . 
 Ja Hans ei teadnud , kuhu s&otilde;ita . 
 Ta ei teadnud seda siisgi weel , kui ju hobusele rangisid kaela ajas . 
 Aga seda ta teadis : naest on tarwis w&otilde;tta , sellest talwest enam edasi l&uuml;kata ei w&otilde;i . 
 Ja Hans istus saani p&auml;&auml;le , ohjad peos ja juhtis hobuse &otilde;uew&auml;rawast w&auml;lja . 
 Ise oli ta aga kahewahel , nii et kumbagit ohjaharu pingutada ei julgenud . 
 Aga hobune oli nii t&auml;is noorusejulgust ja wabadusetungi , et ta sugugi paigal olla ega k&otilde;heleda ei l&auml;benud . 
 Wiledas traawis kaugenes ta kodukohast . 
 Tee wiis kosilase metsa . 
 Metsa wahel harunes tee kaheks : &uuml;ks wiis Metsawahile , teine Wariksaarele . 
 Kumbat teed pidi ta s&otilde;itma , kuhu k&auml;&auml;nama ? 
 Seda Hans ei teadnud . 
 J&auml;rsu pingutusega sundis ta korraga hobuse seisma . 
 Ta oli ju teelahkme l&auml;hedal . 
 Kumbat k&auml;tt ? 
 Miina w&otilde;i Leena ? 
 Hans tahaks k&uuml;ll Miinat , aga sugulased sunniwad , et w&otilde;ta Leena . 
 Kumb peab j&auml;rele andma ? 
 Kumb pool on w&auml;gewam ?... 
 H&auml;&auml; oleks ikka k&uuml;ll Leena w&otilde;tta . 
 Ware talu p&auml;&auml;seks siis &uuml;he hoobiga kitsikusest w&auml;lja ... 
 Aga noorel peremehel oleks inetu naene eluks ajaks kaela p&auml;&auml;l . 
 Sellep&auml;rast oleks parem k&uuml;ll Miina . 
 Ja oma weri t&otilde;mbab ka Miina poole . 
 Aga kuhu siis ? 
 Hobune on k&auml;rsitu , ei p&uuml;si paigal . 
 Ja Hansule tuleb &auml;kisti h&auml;&auml; n&otilde;u meelde - hobusele woli anda . 
 Las ' l&auml;heb ise , kuhu tahab . 
 Las ' liisk otsustab , kes Ware perenaeseks saab . 
 Miina elab pahemat k&auml;tt ja on kaugemal metsanurgas , Leena paremat k&auml;tt ja l&auml;hemal . 
 Hobune peab teadma , kumbas parem on , ta on m&otilde;lemis enne k&auml;inud . 
 Hans raputab ohje ja hobu s&otilde;idab . 
 Hansu s&uuml;da w&auml;riseb . 
 Ta meeled on &auml;rewuses . 
 Saab n&auml;ha , mis saatus m&auml;&auml;rab ... 
 Ja hobune nagu kahtleks , kabeldaks , teeb aga siis j&auml;rsu liigutuse , t&otilde;stab paremat jalga ja on juba otsustanud . 
 Hansule wisatakse kui keewa wett selga . 
 Enn&auml;e , kuhu ta , lurjus , k&auml;&auml;nab !... 
 Ja Hansul saab tuline kahju Metsawahi Miinast ... 
 Waikne ja m&otilde;istlik Miina ... ilus ja alandlik ... 
 Ja tema s&otilde;idab inetule ja pururumalale - Wariksaare Leenale kosja ; sellele rumalupsakale t&uuml;drukule , kes muud ei n&auml;e , kui oma rikkust ... 
 Pt&uuml;i !... 
 Aga hobune - waata , kuidas ta risu &auml;ra teab , kus ta kehale kergem on . 
 Wariksaare on l&auml;hemal , ja s&auml;&auml;l antakse tublisti kaeru . 
 N&auml;ha on , et tema , t&otilde;bras , ka &auml;ra teab , et ennem saab ikka k&uuml;lla k&uuml;ljest kui n&auml;lja otsast ... 
 Ja &uuml;sna h&auml;&auml; t&uuml;ki aega siunab Hans hobust . 
 Siis hakkab ta asja paremini j&auml;rele kaaluma . 
 Ta w&otilde;rdleb t&uuml;drukuid igapidi . 
 Ta ei w&otilde;rdle mitte &uuml;ksnes paljaid inimesi , sest ei inimene seltskonnas mitte alasti elada ei w&otilde;i , ning ta n&auml;eb kuidas &uuml;hest k&uuml;ljest k&uuml;llus ja lahedusline elu , teisest k&uuml;ljest puudusega w&otilde;itlemine ja sugulaste rahulolematus wastu paistawad . 
 Ja liisk on teda esimese w&auml;&auml;riliseks arwanud . 
 T&otilde;epoolest , t&auml;didel ja &otilde;dedel oli siis ikka &otilde;igus , kui nad &uuml;tlesiwad , et Jumal ise Hansule rikkust tahab anda , sellega , et ta Hansule ilusa n&auml;o ja kuju l&otilde;i , mis Wariksaare Leena meelep&auml;rast on . 
 Ja Hans teeks sellega pattu , kui ta Jumala ande &auml;ra p&otilde;lgaks ... 
 Hobune s&ouml;rgib parajat traawi edasi . 
 Hans j&auml;&auml;b wiimaks iseenese ja hobusega &uuml;sna rahule . 
 N&auml;htawa h&auml;&auml;meelega silmitseb ta hobuseriistu . 
 Ise&auml;ranis silmatorkaw on k&otilde;rge kiriku-look , kaunid on ka h&otilde;be nuppudega w&ouml;&ouml;slemid ja pika warrega piits . 
 Ta n&auml;pib s&otilde;rmedega aluswaipa ja kohendab p&otilde;dranahast eesriiet . 
 Juba j&otilde;uab ta Wariksaare koha piiridesse . 
 Talu hakkab eemalt paistma . 
 Ilusad ja w&auml;ga korralikud hooned . 
 J&otilde;ukus paistab igalt poolt . 
 Suurt t&otilde;ugu rammus &otilde;uekoer w&otilde;tab teda w&auml;rawas wastu . 
 Hobune norskab niisugust elukat n&auml;hes . 
 &Otilde;ue sisse s&otilde;ites tunneb Hans j&auml;lle pisut &auml;rewust . 
 Otsustaw samm on t&auml;na astuda . 
 Aga ta astub selle sammu , nii et kellelgi selle wastu midagi &uuml;tlemist pole . 
 Lahke n&auml;oga tuleb &auml;i &otilde;ues wastu . 
 Akna taga on roosa jaki wilksumist n&auml;ha . 
 Hobune seotakse r&otilde;ngasse . 
 Hans on sadamas . 
 Ta ei k&otilde;hele enam , asi on otsustatud . 
 &ldquo;See oli Jumala s&otilde;rm , mis mind siia juhtis&rdquo; , m&otilde;tleb ta .
 Kaupmees vaatas naesele teravalt silma . 
 K&uuml;llap ta ettepanek liig ootamatalt ja j&auml;rsku tuli . 
 Kaupmees sai sest aru ja seda kinnitas ka naese imestav pilk . 
 &quot; Sa paned imeks , v&otilde;i arvad , pead mind liig vanaks , oma t&uuml;tre kohta . 
 Aga vana s&otilde;na &uuml;tleb : &quot; Parem vanema mehe habeme varjul elada , kui noore kepi all . 
 P&auml;&auml;legi , eks meie vaimulik vennastus &uuml;henda meid k&otilde;iki . 
 &quot; Natukese piinava vaikimise j&auml;rele k&uuml;sis kaupmees : &quot; Noh , &uuml;tle mis sa arvad ? 
 Ja jumalakartlik laps peab ju vanemate s&otilde;na kuulma . 
 Siis pani ta k&auml;ed risti ja lisas juurde : &quot; Mis aitakski , kui ta m&otilde;nele noorele ilmamehele l&auml;heks . 
 Eks meie maap&auml;&auml;lne elu ole ju &uuml;&uuml;rikene , mis pea m&ouml;&ouml;da l&auml;heb . 
 Ma arvan , minu juures v&otilde;ib ta enesele taevast vara koguda , mis koi ja rooste ei riku . 
 Eks see ole &uuml;lem k&otilde;igist . &quot; 
 Naesel tulivad pisarad silmi . 
 Ta hinges olivad ilma armuta tormid t&otilde;usnud . 
 &quot; &Auml;ra m&uuml;&uuml; oma last sellele inimesele , keda ta ilmasgi ei armasta ega v&otilde;igi armastada . 
 Talle tulivad nagu l&auml;bi udu ta noorep&otilde;lve m&auml;lestused meelde . 
 Muidugi nagu ta seda ennegi oli meelde tuletanud , olivad selleaegsed s&uuml;dame tundmused ja ihaldamised patused , sest ta viibis omas m&otilde;ttes alati peigmehe juures , kuna ta oleks pidanud taevaliste asjade p&auml;&auml;le palju rohkem m&otilde;tlema . 
 Aga midagi p&uuml;halikku oli neist tundmustest ometi ta hingesse veel j&auml;rele j&auml;&auml;nud , mida ei suutnud salata , patuseks tunnistada , ja mida ta enesele praegugi ka seletada ei m&otilde;istnud . 
 Jah , praegus viibis ta m&otilde;tetega oma mehe juures , kes kaugel oli , aga ta teadis ja arvas , et neid armastus Kristuse sisse &uuml;hendab , et neil endistest ihadest siin juures juttugi ei ole . 
 Teiselt poolt oli kaupmees , kes &uuml;ks siinsetest elavamatest ja auuv&auml;&auml;rilisematest vendadest oli , tema eest nii armas v&auml;imees . 
 V&otilde;ib olla , et Issand talle seda ise juhatas ja kas oleks ta siis tohtinud Issanda n&auml;pun&auml;itele kangekaelselt vastu panna . 
 Nii vanad mehed kosivad ju alati omale noored neiud , pole see sellest k&uuml;ljest ka ise&auml;ralik . &quot; 
 Kui see n&otilde;nda Issandast m&auml;&auml;ratud on , &quot; &uuml;tles viimaks naene , &quot; kus mina siis v&otilde;iksin sinna vastu panna . 
 &quot; Aga ta tundis omas s&uuml;dames kahju , et ta mees praegu kodus ei olnud . 
 Ehk ta k&uuml;ll enesele kordas &quot; tehku Issand nii kui ta ise tahab , &quot; oleks ta sellegi p&auml;rast oma mehega armsa lapse tuleviku &uuml;le h&auml;&auml; meelega r&auml;&auml;kinud . 
 Kaupmehe s&uuml;da l&auml;ks &otilde;ieti kergeks . 
 Ta arvas , et ta t&otilde;esti selle ilusa lapse omale saab ja n&uuml;&uuml;d t&auml;itus ta kirglik s&uuml;da magusatest lootustest . 
 Ta arvas , et neiu , kui ta teda vahest peaks vanaks ja inetumaksgi ( viimne s&otilde;na toppis ennast v&auml;gise talle m&otilde;ttesse , olgu k&uuml;ll , et ta seda p&uuml;&uuml;dis k&otilde;igest v&auml;est eemale suruda ) pidama , v&otilde;idab ta neiu s&uuml;dame kallide kingitustega . 
 Ja paraku , mis ei oleks ta praegu selle eest k&otilde;ik &auml;raannud , kui ta teda oleks &uuml;hegi suuandmisega &otilde;nnestanud . 
 Aga aeg ajalt r&auml;&auml;kis &uuml;ks sala h&auml;&auml;l kaupmehele midagi . 
 Selle jutu j&auml;rele kattis mehe pale ennast hirmu higiga . 
 Ehk ta selle katmiseks k&uuml;ll k&otilde;ik , k&otilde;ik oli teinud , mis ta v&otilde;imuses seisis , ometi t&otilde;usis halv m&auml;lestus ta s&uuml;dame s&uuml;gavamas p&otilde;hjas kui tuleleek alt &uuml;les . 
 Aga siis p&otilde;les ja k&otilde;rvetas ta kahekordselt , et aega oleks j&auml;lle uinuda . 
 Aga niipalju kui kaupmees ka &uuml;ksi olles p&uuml;&uuml;dis oma kujutlusv&otilde;imuga magusates lootustes viibida , ometi , just ta nende j&auml;rele sirutas , p&otilde;genes ihaldatav neiu kuju temast kaugele . 
 Ta p&uuml;&uuml;dis omale kinnitada , et see plaan tal t&otilde;esti korda l&auml;heb , aga sellegi p&auml;rast r&auml;&auml;kis midagi ta t&otilde;enduse vastu . 
 Niisugune kahe vahel kaldumine tegi ta &uuml;sna rahutumaks . 
 Kuidas ometi sarnasest kahevahel olemisest v&otilde;iks p&auml;&auml;seda ? 
 S&auml;&auml;l tuli talle imelik asi meelde , mis siinpool m&otilde;ni h&auml;&auml; aasta tagasi palju juttu oli s&uuml;nnitanud . 
 M&otilde;istlikud inimesed pidasivad seda naeruks ja &uuml;tlesivad : oh kui rumal alles rahvas on , et ta niisugust asja usub , aga mitmed , v&auml;ga paljud kinnitasivad , et see ometi t&otilde;si on ja nad sarnast oma silmaga ennegi n&auml;inud . 
 Asi ise nimelt see , et &uuml;ks vaene , sellejuures veel inetu sauniku t&uuml;ttar rikka perepoja pannud enese j&auml;rel k&auml;ima . 
 Ehk poissi k&uuml;ll h&auml;&auml;ga meelitati ja kurjaga keelati , viimati l&auml;ks asi nii kaugele , et rikkad ja uhked vanemad ainsa poja koha p&auml;randamise &otilde;igusest lahti &uuml;tlesivad , ometi ei suutnud keegi teda takistada saunamehe t&uuml;tart kosimast . 
 M&otilde;ned teadsivad &uuml;telda , et see olla armastus olnud , aga seda ei uskunud keegi . 
 Noore mehe seltsimehed t&otilde;endasivad , et ta t&uuml;drukust enne kunagi midagi ei hoolinud , aga see poolehoidmine tulnud ruttu ja h&auml;kitselt . 
 Ilma mingi kaasavarata , paljas &quot; kepp k&auml;es , kott kaelas &quot; r&auml;ndas noorpaar siit &uuml;mbrusest &auml;ra ja n&uuml;&uuml;d neist ei teatud . 
 Nagu &ouml;eldud , sai neist kahest omal ajal &otilde;ige palju juttu , aga n&uuml;&uuml;d oli see k&otilde;ikide meelest juba ununenud . 
 Omal ajal naeris kaupmees sarnaste juttude &uuml;le , aga neid kinnitati ja t&otilde;endati ikka j&auml;lle . 
 N&uuml;&uuml;d tuli see k&otilde;ne kahekordse elamusega talle meelde ja ta ei suutnud salata , et s&auml;&auml;l ehk v&otilde;ib ju midagi t&otilde;e p&otilde;hja all olla . 
 Kui s&auml;&auml;l ka vast midagi t&otilde;tt sees ei oleks , katsuda v&otilde;iks ju ometi , ega seegi vast asjale halba ei tooks . 
 Muidugi peab see n&otilde;nda sala saama toimetatud , et sest kellegi ninasse v&otilde;&otilde;rastavat haisu ei p&auml;&auml;seks . 
 Ja seda lootis ta oma v&auml;limise vagaduse kuuega ilusasti ilma eest &auml;ra varjata . 
 &Auml;&auml;ri veeri m&ouml;&ouml;da kuulas ta asja hoolega j&auml;rele ja sai teada , et see rohitseja t&otilde;esti alles Hassuvere m&otilde;isa krundi l&auml;hedal v&auml;ikeses saunas elada . 
 Hassuveresse polnud sarnane pikk maa , et see kedagi oleks &auml;ra v&auml;sitanud , v&auml;hemalt sarnast kosimise hirmulist &quot; parast meest . 
 &quot; &Uuml;hel &otilde;htul l&auml;ks kaupmees teele . 
 Ilm oli soe , aga mehel hakkas k&auml;ies veel soojem . 
 Vali tuul puhus l&otilde;una poolt , aga see ei jahutanud r&auml;ndajat . 
 Nagu palav leil puhus tuul talle vastu n&auml;gu ja &auml;hvardas mehel hinge kinni matta . 
 Ahnelt t&otilde;mbas ta enese mehise rinna v&auml;rsket &otilde;hku t&auml;is . 
 Pikkamisi t&otilde;usivad l&otilde;unast paksud mustad pilved &uuml;les , lagunesivad sakilistes harudes m&ouml;&ouml;da taeva v&otilde;lvi laiali ja katsivad ilusa &otilde;htuse eha taeva serval kinni . 
 R&auml;ndajal n&auml;is tee tuttav olevat , ega ta poleks muidu suure tee p&auml;&auml;lt v&auml;ikest jalgrada m&ouml;&ouml;da paksusse metsa keeranud . 
 Veel kord j&auml;i kaupmees seisatama . 
 Ta p&uuml;&uuml;dis oma t&auml;nasele k&auml;igule k&uuml;ll nagu nalja kuju anda , sellegi p&auml;rast oli selles midagi koledat . 
 Ta ei suutnud tagasi keerata , sest midagi arusaamatat oli , mis teda edasi sundis minema . &quot; 
 V&otilde;ib olla , et aitab , &quot; tungis talle ikka m&otilde;tte , &quot; muidu iseenesest ei v&otilde;ta see t&uuml;tarlaps sind ilmasgi vastu . 
 &quot; Ta p&uuml;&uuml;dis enesele naeratada , aga ta naeratamine nagu poleks ta enese suu juures olnud . 
 Ta n&auml;gi naeratavat suud , aga selle &uuml;mber oli pilkav vihane joon . 
 Ta hakkas kartma . 
 Nagu oleks iga p&otilde;&otilde;sa tagant keegi &uuml;les karanud ja tal rinnust kinni v&otilde;ttes kisendanud : &quot; Su m&otilde;&otilde;t on juba &uuml;kskord t&auml;is . 
 Sa teotad Jumala p&uuml;hadust , matad selle varjule k&otilde;ige koledamad patud . 
 Jumal ei lase ennast pilgata ! 
 &quot; Ta ometi ei keeranud tagasi . 
 Poleks see ka enam aidanud , sest saunani polnud enam palju maad , kuna kodu n&uuml;&uuml;d juba kaugel oli . 
 V&otilde;ib olla , l&auml;heb natuke aega , l&uuml;hike &ouml;&ouml; l&auml;heb hommiku poole valgemaks , pilved lahtuvad &auml;ra . 
 Ehmatades j&auml;i ta seisatama . 
 Eemalt kajas vaikne tasane v&auml;riseja m&uuml;rin . 
 See oli k&otilde;ue . 
 Kaupmees naeratas oma ehmatuse &uuml;le , sest ta teadis ju , mis k&otilde;ue on , ta teadis , mis looduse seaduste p&auml;&auml;l pikne ja v&auml;lk p&otilde;hineb . 
 Ta k&uuml;ll naeratas , aga ta ei suutnud ennast rahustada . 
 Hulga kaupa tuli talle vanu imelisi juttusid meelde , mis ta juba lapse p&otilde;lves oli kuulnud . 
 Nad tulivad v&auml;gise , ilma meelde tuletamata , ilma kutsumata ja nii rohke arvuga , et nad nagu &uuml;ksteise eest p&uuml;&uuml;dsivad &uuml;lielavalt talle m&auml;lestusesse astuda . 
 &Uuml;ks ikka imelikum kui teine . 
 Igal silmapilgul arvas ta hundi silmasid nende suurte pika hallilakaliste silmasid , keda rahvas ka p&uuml;ha J&uuml;ri kutsikateks kutsub , p&otilde;&otilde;saste tagant ilmsiks tulevat , kes piksenoole eest p&otilde;genejat kurjavaimu tagaajavat . 
 J&auml;lle tuli talle elavalt meelde , kuidas karjapoisid kord olivad n&auml;inud &uuml;le lagendiku punast kera veerevat ja siis l&ouml;&ouml;nud pikne tugeva puu puruks . 
 Ta hoidis hinge kinni , sest ta kartis , et igal silmapilgul metsast niisugune hirvitamine ta k&auml;tte kostab , kui &quot; k&uuml;lm king &quot; siis teeb , kui pikse nool teda h&auml;sti ei trehva . 
 H&auml;kitselt l&auml;ikis silmi pimestav valgus ja selle j&auml;rele k&otilde;las heledasti pragiseja m&uuml;rin . 
 Kaupmehel k&auml;is soe hoog kehast l&auml;bi ja ta p&otilde;lved j&auml;ivad n&otilde;rgaks . 
 Hirmus ahastus tuli ta hinge p&auml;&auml;le , sest igal silmapilgul v&otilde;is ju pikse nool teda tabada . 
 Ja see v&auml;itis just kui tema tarvis seatud olevat . 
 Kes ajas teda sarnasel tormilisel &ouml;&ouml;l kodust v&auml;lja . 
 N&uuml;&uuml;d liikusivad uued kujud ta silmade ette . 
 See oli &otilde;de oma mehega . 
 Nende n&auml;od olivad &auml;hvardavad ja nagu oleks nende pilgud talle &uuml;telnud , &quot; k&uuml;ll sa n&auml;ed , missugust palka sa saad . 
 &quot; Jumalat ja igavesi asju ta ei uskunud , h&auml;&auml; on nende varal rumalaid inimesi petta , aga praegus ei tahtnud ta misgi hinna eest surra . 
 &Uuml;ks imelik ja arusaamata hirm pigistas ta s&uuml;dant . 
 Aga taevas l&auml;ks l&otilde;una poolt selgemaks ja mets harvemaks . 
 Pikkamisi vajusivad paksud rasked pilved p&otilde;hja poole . 
 Vahete vahel m&uuml;ristas kergesti ja tibutas &otilde;ige peenikest vihma . 
 Kaupmees j&otilde;udis m&otilde;isa karjamaa aia p&auml;&auml;le ja j&auml;i &uuml;lek&auml;igu kohta natukeseks seisatama , jalgu puhkama . 
 Oli juba &uuml;sna valge , nagu pilvita suvistel &ouml;&ouml;del ikka on . v&auml;he veel paistis alla vajuma pilve &auml;&auml;r metsa tagant . 
 K&otilde;ik ilm hingas rahulisti . 
 Ainult rohu sirtsud siristasivad siin ja s&auml;&auml;l . 
 Nad on nii helded oma terasmuusikat kuulutama , aga rohkem on see &ouml;&ouml;vaikuses r&auml;ndajal t&uuml;&uuml;tajaks , kui r&otilde;&otilde;mustajaks . 
 Eemalt paistisgi saun k&auml;tte . 
 Kaupmees l&auml;ks sauna juurde . 
 L&auml;bi &auml;marduse paistsivad ta sarikad katkisest katusest nagu hirvitades k&auml;tte . 
 P&auml;ris kurjalt ja hirvitades vaatas vana lagunud saun kaupmehe poole . 
 Ta viletsakene nagu oleks &uuml;telnud : &quot; Sa rikas kaupmees ja ilma ees usu mees , tuled minu k&auml;est abi saama . 
 &quot; Vaevaga leidis kaupmees ukse &uuml;les , aga ta t&otilde;mbas k&auml;e tagasi . 
 Talle tuli ette , et tema sauna eide surnult eest leiab . 
 Vanadpaganad on ta hinge seest v&auml;lja k&auml;gistanud , naha seljast &auml;ra kiskunud ja &uuml;ks kurjadest vaimudest on ise sisse pugenud . 
 Nii pea kui ta teda &auml;ratab , haarab saadan ta k&auml;est kinni ja siis peab ta siin samas l&otilde;ppema . 
 K&auml;rin k&auml;is kaupmehe kehast l&auml;bi . 
 Aga ta kogus ennast ruttu . &quot; 
 Ah mind argp&uuml;ksi , &quot; noomis ta ennast , &quot; ja ma olen ka mees . 
 &quot; Ta tegi sauna ukse lahti ja astus hagudest &uuml;les laotud hagerikku . 
 Ja siin oli nii pime kui s&uuml;gisene &ouml;&ouml; . 
 L&auml;mbunud l&auml;pastanud &otilde;hk &auml;hvardas hingamise kinni matta . 
 Ta kuulis , et keegi hingeline veel selles ruumis on , t&otilde;usis pesast &uuml;les ja tuli r&ouml;hkides aia najale p&uuml;sti . 
 Et kaupmees h&auml;&auml;lt ei teinud , j&auml;i loom rahule ja kuuldi s&ouml;&ouml;mist k&uuml;nast litsutavat . 
 Kaupmees t&otilde;mbas tikust tuld , et n&auml;ha , kas siin ussi pesas , v&otilde;i kus pagan see perenaene siis ise viibib . 
 Loom sai valgusest uuesti erutatud ja t&otilde;usis veel k&otilde;vema r&ouml;hkimisega aia najale p&uuml;sti . 
 N&uuml;&uuml;d n&auml;gi kaupmees , et uks siit veel edasi viis . 
 Ta pidi just ust lahti tegema , kui keegi selle eest lahti l&uuml;kkas . 
 Kange tahma ja suitsu hais pahvas talle l&auml;mbunud soojaga vastu . &quot; 
 Kes siia tuli ? 
 &quot; k&uuml;sis vana haiglase inimese h&auml;&auml;l . 
 Ehk h&auml;&auml;l k&uuml;ll n&otilde;rk oli , siisgi ei puudunud s&auml;&auml;l karedus . 
 Kaupmehele ei tulnud midagi s&uuml;ndsat meelde vastata . &quot; 
 Noh , mis sa tahad siit &ouml;&ouml;sel . 
 Mis sa ajad ? 
 &quot; k&uuml;sis h&auml;&auml;l uuesti , aga hoopis kurjemalt , kindlamalt . &quot; 
 V&otilde;ib olla , ta peab mind vist kellegiks , &quot; arvas kaupmees . &quot; 
 Noh , mis tarvis n&otilde;nda kurjustada , &quot; &uuml;tles kaupmees , &quot; tulin natukeseks ajaks kurja ilma eest varju . 
 &quot; &quot; Oleks pikne sind tabanud , &quot; urises ta edasi , &quot; v&otilde;i minu maja teie varju alune . 
 Ilm on ju j&auml;rele j&auml;&auml;nud . 
 &quot; &quot; Noh , ega na ruttu saa , r&auml;&auml;kis kaupmees , kes &auml;ra n&auml;gi , et niisuguse tohmakaga &auml;&auml;ri- veeri m&ouml;&ouml;da kuigi kaugele ei saa ja ta veel silmapilk v&otilde;ib ukse nina eest kinni t&otilde;mmata , &quot; ma oleksin su k&auml;est &uuml;ht n&otilde;uu , noh , rohtu k&uuml;sinud . 
 Kuulsin seda teiste k&auml;est . &quot; 
 Kaupmees nagu oleks tasast hirvitamist kuulnud ja siis &uuml;tles naene : &quot; Tule siis tuppa ! &quot; 
 Kaupmees astus sisse . 
 Tuba oli samuti pime kui hagerikgi , aga p&auml;&auml;le selle oli ta hirmsa l&auml;mbunud ja vinguga segatud raske &otilde;huga t&auml;idetud . 
 Selle l&auml;mbunud &otilde;hu seest torkasivad ninasse toitude j&auml;tiste , silgu ja leiva hais , mis hirmus vastumeelne oli . 
 &quot; N&otilde;nda pime , &quot; r&auml;&auml;kis vanake juba lahkemalt , &quot; kes teab mis aeg v&otilde;ib olla . 
 Olin veel &uuml;leval , kui siin eemal raksatas , aga n&uuml;&uuml;d olin magama uinunud ... &quot; 
 Ta otsis leest tuha seest tule s&ouml;e &uuml;les ja v&otilde;ttis s&ouml;e , mille k&uuml;ljes tuld n&auml;hti olevat , kahe pilpa vahele . 
 Siis ta puhus . 
 S&uuml;si muutus k&uuml;ll ilusaks mis nagu kiirgav kallis kivi l&auml;bi pimeduse s&auml;ras , aga tuld ei saanud &uuml;les . 
 Vahest t&otilde;usis ka leel silmapilguks juba paari tolli pikuseks , aga varsti vaibus ta j&auml;lle &auml;ra . 
 &quot; Pagana m&auml;rjad pilpad , &quot; h&auml;daldas vanakene , &quot; kui kord j&auml;rje p&auml;&auml;le saab , siis p&otilde;levad ka . &quot; 
 Kaupmees t&uuml;dines p&uuml;sti seistes &auml;ra . 
 Vingune &otilde;hk puuris ta k&otilde;rvast ja ninast sisse ja pani p&auml;&auml; kergesti ringi k&auml;ima . 
 Ta tundis , kuidas k&otilde;rvad sumisesivad ja s&uuml;da pahaks l&auml;ks . 
 Ta pistis k&auml;e tasku ja t&otilde;mbas tikust tuld . 
 Vanake s&uuml;titas heledasti leegitsejast tikust oma pilpa p&otilde;lema . 
 &Uuml;htlasi viskas ta ka pilgu kaupmehe p&auml;&auml;le .
 Juba oli pime . 
 Rand oli elanikkudest t&auml;iesti t&uuml;hjaks j&auml;&auml;nud . 
 Enamasti iga hurtsiku akendest paistis n&otilde;rk lambituleke v&auml;lja . 
 V&otilde;ib olla , et k&uuml;la elanikkudel &otilde;htu s&ouml;&ouml;maaeg oli . 
 V&auml;rske kala ja kartul on ranna elanikkude sagedane toit . 
 V&auml;rske kala , nagu meie n&auml;inud oleme , v&otilde;ib harvalt h&auml;&auml; ja haruldane olla , aga liig tihti , siis t&uuml;&uuml;tab ta inimese &auml;ra . 
 Randlased on sellega harjunud . 
 Ometigi , p&auml;ris t&uuml;hi ei olnud rand siisgi mitte . 
 L&auml;bi pimeduse v&otilde;is n&auml;ha , et paatide vahel keegi midagi toimetas . 
 Kes v&otilde;is see olla ? 
 Ta on meile tuttav Kulla Tiidu t&uuml;trepoeg T&otilde;nis . 
 Noormees vaatab hoolega Urme neeme tuletorni tuld . 
 Urme neeme tuletorn on Toise rannas ja nagu ta p&auml;eval kuulis , olla Urme neeme tuletorni juurest k&otilde;igest natuke p&auml;&auml;le versta Toise k&otilde;rtsi . 
 Ilm oli ka t&auml;na &ouml;&ouml;se nii pime , et tuletorni tuli h&auml;&auml;ks m&auml;rgiks oli . 
 Aga ta ei l&uuml;kanud veel paati sisse , midagi oli mis noormeest kinni pidas . 
 See oli kodune rand , kus p&auml;&auml;l ta seisis , need olivad kodused laened , mis lapsest saadik siia maale , ja umbes praegugi , ta jalgu loputasivad . 
 See v&auml;ike tuleke , see paistis kodusest hurtsikust . 
 Kodune hurtsik - ja siin &auml;hvardas s&uuml;da tuksumise seisma j&auml;tta , sisemisel sunnil tulivad pisarad silmi . 
 Oh , s&auml;&auml;l hurtsikus puhkas praegu naesterahvas , ja see oli tema ema . 
 Olgu k&uuml;ll , et ema seda ennem polnud , mis ta enne oli , siisgi oli &uuml;ks ise&auml;raline magus tundmus selle s&otilde;na juures : &quot; Ema &quot; . 
 V&auml;he , v&auml;he oli ehk T&otilde;nis ema k&auml;est saanud , aga armastus , see ilmub &otilde;ieti alles l&auml;bi pisarate . 
 Veel puhkas keegi s&auml;&auml;l hurtsikus , armas vanaisa . 
 See tasane , m&otilde;istlik ja ettevaatlik vanake k&uuml;ll palju ei r&auml;&auml;kinud , aga ta pilkudes , neis pilkudes avas end poisikesele terve ilm . 
 Kui mitu korda oli T&otilde;nis neist omale troosti , v&otilde;ib olla ka kaitsetgi leidnud . 
 Need kallid omaksed puhkasivad praegu rahuliselt s&auml;&auml;l ja ei teadnud , et tema tahab p&otilde;geneda , &auml;ra p&otilde;geneda ja v&otilde;ib olla , et nad enam ilmasgi &uuml;ksteist ei n&auml;e . 
 See oli kibe m&otilde;te . 
 Aga - ma saan pea rikkaks , siis valmistan ma teile h&auml;&auml; elu , ise&auml;ranis sulle , h&auml;&auml; vanaisa . 
 See oli magus m&otilde;te . 
 Noormees l&uuml;kkas paadi poolest saadik vette . 
 Laened kiigutasivad paati lustilikult &uuml;les ja alla , p&uuml;&uuml;dsivad teda vallatumalt k&auml;est &auml;ra kiskuda . 
 Veel l&uuml;kkas ta , ja paat oligi t&auml;iesti lahti vee p&auml;&auml;l . 
 Veel vaatas ta tagasi , veel tungis s&uuml;damest &uuml;ks &otilde;hkamine ja n&uuml;&uuml;d ... 
 &quot; Pea kinni , T&otilde;nis , ja tule kaldale ! &quot; k&auml;skis keegi juurdetulija n&otilde;rga h&auml;&auml;lega . 
 Hirmu p&auml;rast laskis T&otilde;nis aerud k&auml;est lahti . 
 &quot; Tule ju kaldale , kas sa oma vanaisa ei tunne ! &quot; sundis kaldal olija . 
 T&otilde;nis astus kaldale ja t&otilde;mbas paadi enese j&auml;rel ka kuivale . 
 &quot; Ah nii - &quot; lausus vana Tiit , &quot; sul oli &uuml;ks ise m&otilde;te . 
 Sa pidid &auml;ra minema , ilma et sa mulle suud oleksid andnud . 
 On sul p&otilde;hjust mind vihata ? &quot; 
 &quot; Oh ei , kallis isa , vabandas T&otilde;nis , &quot; ma kartsin , et sa minuga tapled . 
 &quot; &quot; Miks nii , &quot; r&auml;&auml;kis vanake , &quot; on n&otilde;u &otilde;ige , miks siis tapelda . 
 Taplemine ei tee ju asja paremaks , vaid h&auml;&auml; n&otilde;uandmine . 
 Juba ammu n&auml;gin , et sul midagi s&uuml;dame p&auml;&auml;l on , aga ma ootasin , et ise mulle &uuml;tleksid . 
 Ma petsin ennast . 
 Aga n&uuml;&uuml;d siis , kuhu m&otilde;tlesid sa selle p&auml;hklakoorega minna ? 
 &quot; &quot; Toise randa , &quot; vastas T&otilde;nis . &quot; 
 Toise randa , &quot; kordas vana Tiit . &quot; 
 Seda ma ei teadnud arvata , sest Toise randlased pole ju meist paremad sugugi . 
 Misp&auml;rast siis Toisele ? 
 &quot; T&otilde;nis jutustas argselt k&otilde;rtsis antud n&otilde;uu &auml;ra . 
 Vanamees raputas p&auml;&auml;d . 
 Need olivad petised , &quot; &uuml;tles ta . 
 &quot; Ma ei tea praegu mitte &uuml;telda , miks nad sind meelitavad , aga k&uuml;llap neil selleks p&otilde;hjus ka vist oli . 
 Sa oled rumal , ei , sa oled ettem&otilde;tlemata . 
 Sa ei tunne Toise &auml;&auml;rt , surma oleksid sa leidnud . &quot; 
 &quot; Kaugus pole ju kaugel ja tuul j&auml;&auml;b vaiksemaks . &quot; 
 &Uuml;tles T&otilde;nis . 
 &quot; Kaugus ja tuul polegi p&auml;&auml;takistajad , &quot; &uuml;tles vanaisa , &quot; vaid Toise ranna kivid ja kaljud . 
 Aga - miks sa &auml;ra pidi minema , mis sa siis taga n&otilde;uad ? &quot; 
 T&otilde;nis j&auml;i vait . 
 &quot; Eks rikkaks saada ? 
 Eks ? &quot; k&uuml;sis vanake . 
 &quot; Muidugi , &quot; vastas poiss : aga ta igatses midagi muud , mida ta aga praegu ei osanud nimetada . 
 &quot; T&ouml;&ouml; l&auml;bi saab inimene rikkaks ja viisakad kombed toovad &otilde;nnelikku elu . 
 Ma muretsen sulle ise koha . 
 Ka minagi ei salli seda , et minu lapselapsega kutsika viisil &uuml;mber k&auml;iakse . 
 Kas t&otilde;otad viisakas ja usin olla ? &quot; 
 &quot; T&otilde;otan , &quot; vastas poiss tasa . 
 &quot; Tule siis t&auml;na minuga seltsis &auml;ra ja mine &uuml;lehomme j&auml;lle . 
 Mina ise saadan sind , ja siis ei l&auml;he sa mitte petiste hulga . 
 Igal inimesel on oma &otilde;nn m&auml;&auml;ratud . 
 Sull v&otilde;ib ka &otilde;nnelik tulevik olla , aga ka vali on &otilde;nnetuse k&auml;si . 
 Tule &auml;ra , l&auml;hme veel koju . &quot; 
 VII. 
 Rand oli t&auml;na &otilde;htu vaikne . 
 V&auml;heldane tuule&otilde;hk oli mahe ja meelitav , ja v&auml;ikesed laened , mis tasaselt veeredes kivirikkale kaldale j&otilde;udsivad , sosistasivad &uuml;ksteisega mahedasti . 
 Laened ise m&otilde;istsivad &uuml;ksteise k&otilde;net , ja seda m&otilde;istab ka harjunud meeremees . 
 Raske p&auml;evat&ouml;&ouml; j&auml;rele oli rahurikas &ouml;&ouml; omad tiivad &uuml;le Ninak&uuml;la v&auml;lja laotanud , k&otilde;ik puhkasivad . 
 Polnud Nina ranna meeste p&uuml;&uuml;gikohad n&otilde;nda kaugel , et nad &ouml;&ouml;seks oleksivad merele j&auml;&auml;nud , nagu mitmes muus rannas tehakse . 
 Siis tehakse m&auml;rgutuled kallastele ja kaugel mere p&auml;&auml;l olijad teavad sellest , et armsamad neile tulevalgusega terviseid saadavad . 
 &quot; Kus me l&auml;heme , isa ? 
 Meie paat on ju siin , &quot; k&uuml;sis noor mees vana hallp&auml;&auml; k&auml;est . 
 &quot; Mitte selle paadiga , &quot; vastas vanake . 
 &quot; Ma ostsin oma viimase j&otilde;uuga sulle paadi . 
 See j&auml;&auml;b Ennule tarvitada . 
 Sinu kadumine ei tohi temalt ju mitte ta viimast &uuml;lespidajat &auml;ra r&ouml;&ouml;vida ? &quot; 
 Nad j&otilde;udsivad k&uuml;la kohalt mere sisse ulatava neeme juurde . 
 S&auml;&auml;l oli &uuml;ks paat kaldale &uuml;ksikult valmis pandud , aerud sees . 
 &quot; Sellega sa l&auml;hed , ja n&uuml;&uuml;d pane minu s&otilde;nu ja &otilde;petusi hoolega t&auml;hele . 
 Sa ei taha meie eluga rahul olla , sa himustad maailma n&auml;ha . 
 Sinul on minu veri , ka mina l&auml;ksin &uuml;kskord ilma sisse , tabasin &otilde;nne kinni - aga ta ei j&auml;&auml;nud mulle . 
 &Ouml;&ouml;sel pead sa minema ja salajasse j&auml;&auml;gu su minemine , sest mis &uuml;tleks Enn , kui ta kuuleks ja teada saaks , et ma sind selle juures avitasin . 
 J&otilde;uad sa p&auml;rale , ma usun , sinu eest saab h&auml;sti hoolt peetud . 
 Ma olen oma eluajal &uuml;he h&auml;&auml;teo teinud ja tasumist ma ei v&otilde;tnud , tasugu nad sulle . 
 S&auml;h , v&otilde;ta see kiri ja vii K&otilde;rgesaare rentherra k&auml;tte . 
 K&ouml;stri lasksin ma ta kirjutada . 
 Herra on vana mees , aga ma tean , ta m&auml;letab . 
 S&auml;h , ja anna mulle n&uuml;&uuml;d veel suud . &quot; 
 Vanamees v&otilde;ttis oma t&uuml;trepoja &uuml;mbert kinni , vajutas teda v&auml;risevate ja n&otilde;rkade k&auml;tega oma laia , aga juba &otilde;&otilde;nsaks vajunud rinna vastu . 
 &quot; Ole alati h&auml;&auml; ja truu oma ametis , &quot; algas vanake j&auml;lle , &quot; k&uuml;llap siis su k&auml;si ka h&auml;sti k&auml;ib . 
 Ma palun sinu eest , aga sina palu ka ise sagedasti . 
 Ja n&uuml;&uuml;d n&auml;itan ma sulle teed . 
 Et t&auml;na &ouml;&ouml;sel ilm selge ja vagane on , siis suudad sa k&uuml;ll seda maad &auml;ra s&otilde;uda . 
 Tule , vaata , see suur t&auml;ht s&auml;&auml;l taevas , ja teine natuke allpool k&otilde;rvas , nende j&auml;rele v&otilde;id minna . 
 S&otilde;ua otse joones selle t&auml;he poole , siis j&otilde;uad K&otilde;rgesaare lahte . 
 Laht on &uuml;sna kitsas . 
 Lahe suust sisse minnes s&otilde;ua pahemale poole kaldale ja j&auml;&auml; &ouml;&ouml;seks sinna . 
 Hommikul , kui valgeks l&auml;heb , mine m&otilde;isa ja anna kiri herra k&auml;tte . 
 Rohkem pole mul vist tarvis &otilde;petada . 
 Kas j&auml;i meelde ? &quot; 
 Noormees arvas k&uuml;ll meeles seisvat . 
 &quot; Seda teed on sul ehk p&auml;&auml;le viie versta . 
 Kui mina noormees olin , k&auml;isin ma mitu korda seda teed &ouml;&ouml;sel kui p&auml;eval , ja see oli kerge asi . &quot; 
 Veel surus vana meremees oma karedad huuled noore mehe omade vastu ja - paat libises laenetele . 
 VIII. 
 Juba oli rand kaugel , ja paat libises harjunud aeru t&otilde;mbustel ikka edasi . 
 Seda teed oli T&otilde;nis enne s&otilde;udnud , olgu k&uuml;ll , et ta lahes polnud k&auml;inud ; &uuml;sna kergeks pidas ta seda . 
 Laened muutusivad k&otilde;rgemaks . 
 Eemal p&otilde;hja-&otilde;htu pool taevapiiril paistis must pilve raasukene , aga see kasvis ruttu . 
 Tuul l&auml;ks , nagu randlased &uuml;tlevad , &quot; tihedaks . &quot; 
 M&auml;rkas ta ka h&auml;daohtu - oli ta silm nii palju mere loomusega juba harjunud . 
 Ei tea , aga kiiresti ta s&otilde;itis . 
 &Uuml;ks m&otilde;te ajas teda taga , ta saab rikkaks , ta saab targaks ja - ta v&otilde;ib siis omastele h&auml;&auml;d elu valmistada . 
 Tuul muutus valjemaks , meri oli juba h&auml;sti rahutuks l&auml;inud . 
 Ta seisatas - vaatas j&auml;lle t&auml;hti , p&uuml;hkis varukaga higi &uuml;le otsa . 
 Oli veel maad . 
 J&auml;lle s&otilde;udis k&auml;rmesti &uuml;ksiklane meremees . 
 Miks ta ei peatanud ? 
 Kuhu tahtis ta oma paadikest juhtida ? 
 Narrikene , mis sa t&auml;hti vaatad , neid katab ju paks , l&auml;bin&auml;gemata pilve linik . 
 Kuhu sa paati juhid , on ju laenetega k&uuml;llalt v&otilde;idelda . 
 Tuul on mere m&auml;ssule kihutanud , kisub liivagi s&uuml;gavalt p&otilde;hjast &uuml;les . 
 Paati juhtida . 
 Kuhu ? 
 Kas surma suhu ? 
 Kas laenete hauda ? 
 Aga elu on liig kallis , liig armas . 
 K&auml;mbla laiune pilv t&auml;itis m&auml;&auml;ratuma kiirusega taevalaotuse kinni . 
 T&auml;hed ei paistnud , pimedus , otse pilkane , kattis m&auml;&auml;ratut veev&auml;lja , vahete vahel paistsivad vihased vihased valged laenete harjad ligineva v&auml;lgu valgusel . 
 Eemal , taevakaarel k&auml;is igas sekundis l&ouml;&ouml;k l&ouml;&ouml;gi p&auml;&auml;le ja k&otilde;min kostis ka juba &uuml;sna selgesti . 
 See polnud enam v&auml;simuse higi , mis &uuml;ksiku s&otilde;udja otsa p&auml;&auml;lt veeres . 
 Hirm oli seda v&auml;lja litsunud , ainult &uuml;hte , see on elu , tahtis ta p&auml;&auml;sta . 
 Kuhugile ei teadnud ta enam s&otilde;uda , sinna , kus ta arvamise j&auml;rele kallas oleks olnud , ei v&otilde;inud ta ligineda , sest siis oleks vali k&uuml;lje tuul ta paadikese kohe &uuml;mber l&ouml;&ouml;nud . 
 Otse vastu tuult p&uuml;&uuml;dis ta teda hoida , ja ime , siiamaale oli see korda l&auml;inud . 
 Halastamata meri , m&auml;ngid vist oma ohvriga , kuni sul meelde tuleb teda &auml;ra neelda . 
 Juba oli pikne siin , ja t&auml;ie hooga k&auml;is ta s&uuml;dant r&otilde;huv ja kohutav m&uuml;rin vete koledast ja &auml;hvardavast m&uuml;hinast ja kohinast l&auml;bi . 
 Hiiglasuur ja hirmus v&auml;lgutule j&otilde;gi jooksis &uuml;levalt otse laenetesse ; selle valgel kargas teine laene hirmsa vihaga teise kallale , m&uuml;hin , kohin , ja nad sulasivad &uuml;heks suureks veem&auml;eks kokku , iga&uuml;hte , kes ette juhtuks , igavesti matta &auml;hvardades . 
 M&otilde;telda on ehk sarnane looduse m&auml;ss ka ilus - aga , Jumal hoidku mind sarnasesse seisukorda juhtumast . 
 T&otilde;nis oli v&auml;sinud . 
 N&otilde;rgad k&auml;ed ei suutnud enam , lootuseta s&uuml;da ei tundnud ka enam mingisugust sindi . 
 P&auml;&auml;semine oli v&otilde;imata . 
 M&otilde;tted p&ouml;&ouml;rsivad veel kodukoha poole : Vanaisa viimsed s&otilde;nad . 
 Ta andis temale suud . 
 Ta n&auml;gi veel teisi omakseid , ka Enn vaatas &otilde;ige kaastundliku n&auml;oga tema p&auml;&auml;le , ning tema andis talle k&otilde;ik andeks . 
 Kui h&auml;&auml; , kui magus on andeks anda . 
 Veel : Nina k&uuml;la , ka k&otilde;rts , ja nagu oleks vaskpillide m&auml;ngu h&auml;&auml;lgi laenete hulumises kuulda olnud . 
 Meelitaja k&uuml;lamees - k&otilde;ik olid siin . 
 Veel kord t&otilde;useb p&auml;&auml;smise m&otilde;te . 
 Uue lootusega , uue j&otilde;uuga haaras ta j&auml;lle aerudest kinni , aga kauaks . 
 V&auml;lk valgustas merd m&otilde;neks sekundiks . 
 S&auml;&auml;l , s&auml;&auml;l eemal ajas p&otilde;genejat ilmatu suur vee m&auml;gi taga . 
 Ta veeres pikkamisi aga kindlalt : ta uskus kindlasti , et ohver ei p&auml;&auml;se . 
 M&uuml;hin - kole kohin - valang . 
 Juba t&otilde;stab paadi &uuml;les - &uuml;les , vist pilvedeni , ja n&uuml;&uuml;d langeb , langeb m&auml;&auml;ratuma s&uuml;gavuseni , mere p&otilde;hja . 
 S&otilde;udja ei suuda aerusid pidada ja paari sekundi p&auml;rast pulbib ja liigub kummuli paat nagu p&auml;hklikoor laenetel . 
 Torm m&uuml;hises endist viisi edasi , nagu p&otilde;leks midagi olnud . 
 &Uuml;ks vanamees nuttis meeletumalt mere kaldal . 
 Ta oli edasi tagasi jooksmisest ja tormi ja laenete m&uuml;hinasse kisendamisest v&auml;sinud . 
 &quot; Mina rumal , &quot; h&uuml;&uuml;dis ta k&auml;si ringutades , &quot; mina ise saatsin teda surema . 
 Kuidas ei pannud ma t&auml;hele , eks olnud tormi m&auml;rgid k&uuml;llalt selged . &quot; 
 Ta katab kahe k&auml;ega oma korbelise ja kortsulise n&auml;o kinni ja nutab . 
 Nutuh&auml;&auml;l ei kosta tormi hulumise ja laenete laksumise seest kuhugile . 
 Ranna elanik tuleb omast majast v&auml;lja ja lausub &otilde;ige murelikult : &quot; K&uuml;ll on ilm kurjaks l&auml;inud . 
 Vaesed , kes t&auml;na merel juhtuvad olema . 
 Ja l&auml;heb oma viletsasse tuppa , aga ometi tunneb ta end akna taga ulatava tormi eest varjatud olema . 
 Seda teades on ta v&auml;ga &otilde;nnelik . 
 Hommikul on torm tasaseks j&auml;&auml;nud . 
 &Uuml;hel on torm t&uuml;ki katust maha kiskunud , teisel v&otilde;rgud kuivatuse varvaga k&uuml;liti visanud , ja see on ka peaaegu k&otilde;ik ranna k&uuml;la kahju . 
 Salkades k&auml;ivad inimesed m&ouml;&ouml;da kallast . 
 K&otilde;ntsa , pilliroogu , halgusid , lauat&uuml;kka ja muid on meri &ouml;&ouml;sel v&auml;lja visanud . 
 Mis v&auml;hegi s&uuml;nnib , kas k&uuml;tteks v&otilde;i mujale , korjatakse hoolega &auml;ra . 
 S&auml;&auml;l eemal , juba k&uuml;last &otilde;ige kaugel , l&auml;heb kepi najal pikkamisi k&otilde;ndides hall , k&otilde;veraks vajunud vanamees . 
 Mis ta otsib , mis ta ka jaksaks nii kaugelt &auml;ra kanda . 
 S&auml;&auml;l lamab midagi musta kogu mere rannal . 
 N&auml;itab eemalt kui inimene olevat . 
 V&auml;sinud vanakene n&auml;eb seda . 
 Ta seisatab , ta karjatab ja j&auml;&auml;b korraga n&otilde;nda n&otilde;rgaks , et tuul teda &uuml;mber puhuda &auml;hvardab . 
 Ta l&auml;heb tuikudes juurde , langeb k&uuml;lma , eluta ja pundunud surnukeha juurde , langeb p&otilde;lvili maha , heidab kummuli tema p&auml;&auml;le . 
 Surub oma huuled surnu omade vastu , niisutab surnu palesid oma silmapisaratega - naeratab julgesti . 
 Silmad l&auml;igivad veel viimse s&auml;raga , ja vanake ei t&otilde;use enam &uuml;lesse . 
 Tormise hommiku j&auml;rele leiti Nina k&uuml;last natuke eemal vana Kulla Tiidu ja ta t&uuml;trepoja T&otilde;nise surnukehad . 
 Tiit oli vana mees ja T&otilde;nis n&auml;is uppunud olevat . 
 Vana Tiidu tuttavad ja sugulased panivad nad randlaste kabeli aeda &uuml;hte hauda . 
 K&uuml;las oli kaks hinge v&auml;hem ja kabeliaias &uuml;ks haud rohkem . 
 Nii see l&auml;heb ...
 Omad vitsad 
 I. 
 Wilu &szlig;&uuml;gi&szlig;ene &ouml;&ouml; . 
 Aeg ajalt toob winge tuul k&uuml;lme wihma &szlig;agaraid , mis puudulikult pr&uuml;gitatud uulit&szlig;ad weel pori&szlig;emaks muudab ja laudade&szlig;t k&otilde;nniteed libedaks teeb . 
 Pime . 
 Poodide uk&szlig;ed on kinni , majade aknad luukidega warjatud , teed ja t&auml;nawad on t&uuml;hjaks j&auml;&auml;nud . 
 Siin ja &szlig;&auml;&auml;l uulit&szlig;a &auml;&auml;res on k&uuml;ll laternapostid , mis linna walgustu&szlig;eks p&uuml;sti pandud , aga nad on &uuml;kstei&szlig;e&szlig;t nii kaugel , et terawa n&auml;gemi&szlig;ega inimene &szlig;elge &ouml;&ouml; ajal &uuml;he posti juure&szlig;t tei&szlig;e tuld h&auml;da waewalt &auml;ra n&auml;eb , kuna &szlig;ee wihma ja udu korral koguni w&otilde;imata on . 
 Tuuli&szlig;e ilmaga aga , nagu t&auml;na , ei hakka laternate &szlig;&uuml;&uuml;taja k&otilde;iki lampi&szlig;id p&otilde;lema panemagi , &szlig;e&szlig;t et ta w&auml;ga h&auml;sti ette &auml;ra teab , et tuul &szlig;uurema o&szlig;a nei&szlig;t ometi warsti j&auml;lle &auml;ra kustutab . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t on ka nii&szlig;ugune &szlig;uur uulits , kuhu praegu lahket lugejat palun kaa&szlig;a tulla , pime nagu m&otilde;ni maaalune &otilde;&otilde;nestee . 
 Aga &uuml;he maja l&auml;we kohal rippub tule latern ja uk&szlig;e&szlig;t tulewad t&auml;nawale tumedad h&auml;&auml;led : joogimaja . 
 See on &uuml;ks paremate&szlig;t linna joogimajade&szlig;t . 
 M&uuml;&uuml;malaua taga istub paks ja &uuml;margune i&szlig;and ja r&auml;&auml;gib w&otilde;&otilde;rastega rahul olewa naeratu&szlig;ega ja ainult &szlig;iis , kui ta l&uuml;hikeste k&auml;skude ehk t&auml;hendustega kummagi poi&szlig;ike&szlig;e poole p&ouml;&ouml;rab , kes arwurikaste w&otilde;&otilde;raste &szlig;oowi&szlig;id t&auml;ites eda&szlig;i taga&szlig;i jook&szlig;ewad ja hinge t&otilde;mbami&szlig;eks mahti ei &szlig;aa , &szlig;iis muutub i&szlig;anda helde ja &szlig;&otilde;bralik n&auml;gu karmiks ja &auml;hwardawaks . 
 Suures toas on umbes pool to&szlig;inat laudu ja lauake&szlig;i , mille &uuml;mber joojad &szlig;uuremates ehk w&auml;hemates &szlig;alkades istuwad ; nurgas &szlig;ei&szlig;ab &szlig;uur wedru orel , mille rikki l&auml;inud h&auml;&auml;led k&auml;ri&szlig;edes w&otilde;&otilde;raste k&otilde;ne k&otilde;mina kinni katawad ; kahe poolega lahtine uks n&auml;itab tei&szlig;t &szlig;uurt tuba , mille keskel piljardi-laud &szlig;ei&szlig;ab,&uuml;mberringi nurkades ja &szlig;eina &auml;&auml;res aga j&auml;lle w&auml;ik&szlig;emad joogi lauad on paigutatud ; piljardi toa&szlig;t l&auml;hewad kaks u&szlig;t kahte w&auml;hemas&szlig;e kambris&szlig;e , mis nii&szlig;uguste joojate tarwis on m&auml;&auml;ratud , kes &ldquo;ilma k&auml;ra&szlig;t eemal&rdquo; waiku&szlig;es oma l&otilde;bu tahawad mait&szlig;eda , &szlig;ee on : klaa&szlig;ike&szlig;t t&uuml;hjendada . 
 Aga mitte jooma kotta ei kut&szlig;u ma lahket lugejat ene&szlig;ega , waid &szlig;elle all olewas&szlig;e keldrikorteris&szlig;e . 
 &Otilde;ue p&auml;&auml;lt l&auml;heb uks &szlig;inna &szlig;is&szlig;e , madal ja pime ta on , niiske ja &szlig;umbunud haua &otilde;hk tuleb ju l&auml;we p&auml;&auml;l &szlig;is&szlig;e astujale wastu . 
 Siin elab &uuml;ks wana naesterahwas , haige ja abita , &uuml;k&szlig;i ja k&otilde;igi&szlig;t maha j&auml;etud . 
 See on &szlig;elle &szlig;uure maja perenaene ja omanik . 
 II. 
 Tuba oli pime . 
 &Uuml;he akna luugi prao wahelt paistis uulit&szlig;a laterna&szlig;t w&auml;ike walgu&szlig;e kiir tuppa , nurka , &szlig;&auml;ngi p&auml;&auml;le , kus haige pehmete &szlig;ulepatjade p&auml;&auml;l maas oli . 
 Ehk tal k&uuml;ll pehmed &szlig;ulepadjad all ja kaks pak&szlig;u willa&szlig;t tekki p&auml;&auml;l , &szlig;iisgi tundus tuba tal k&uuml;lm olewat . 
 Ta tuli &szlig;&auml;ngi&szlig;t maha , ot&szlig;is k&auml;&szlig;i kaudu &szlig;&auml;ngi p&auml;et&szlig;i najal &szlig;eiswa kepi ja komberdas &szlig;iis laua juurde , iga &szlig;ammu juures &auml;gades ja &otilde;hkades . 
 S&auml;&auml;l ot&szlig;is ta tiku ja &szlig;&uuml;&uuml;tas p&otilde;lema . 
 Tuba oli madal , aga kaunis ruumikas ja pakkus i&szlig;ew&auml;rki waadet , nagu oleks &szlig;&auml;&auml;l k&uuml;llus ja kehwus l&auml;bi&szlig;egamini wi&szlig;atud . 
 Suur kaheinime&szlig;e &szlig;&auml;ng , w&auml;ike laud , kapp ja kaks pehmet wedru tooli oliwad k&uuml;ll wanad , aga peenike t&ouml;&ouml; ; p&otilde;randat kat&szlig;iwad nii&szlig;ama wanad ja nii&szlig;ama kalli&szlig;t &szlig;elt&szlig;i willa&szlig;ed waibad ; laua p&auml;&auml;l oliwad tee-n&otilde;ud , peened port&szlig;elan-tas&szlig;id ja h&otilde;be lu&szlig;ikas ning tangid tunnista&szlig;iwad ka , et maja perenaene raha puudu&szlig;t ei kannatanud ; &szlig;eda&szlig;ama n&auml;itas &szlig;eegi , et ta k&uuml;&uuml;nalt p&otilde;letas , mida tal h&otilde;lp&szlig;am oli p&otilde;lema panna , ehk lambi-&otilde;li k&uuml;ll palju odawam oleks tulnud . 
 Aga k&otilde;ik &szlig;ee k&uuml;llus ei n&auml;idanud perenai&szlig;t &otilde;nnelikuks tegewat . 
 Pikalda&szlig;e kannatu&szlig;e j&auml;ljed oliwad tema n&auml;o &szlig;&uuml;gawates woltides n&auml;ha ja tema juuk&szlig;ed w&otilde;i&szlig;iwad ka enne aegu halliks l&auml;inud olla . 
 Wanake kannatas wi&szlig;a jooksja haigu&szlig;t , aga l&otilde;pmata ahastu&szlig;el ja meeleheitwal kurbtu&szlig;el , mis tema &szlig;ilmi&szlig;t paistis , pidi weel muud p&otilde;hju&szlig;t kui ihu-walu olema . 
 T&uuml;ki aega &szlig;ei&szlig;atas ta laua &auml;&auml;res nagu n&otilde;uuta , &szlig;iis komberdas ta w&auml;ike&szlig;e &uuml;margu&szlig;e raudahju juurde , mille k&otilde;rwal &szlig;&uuml;le-t&auml;is kuiwi ka&szlig;e puid ja pihu t&auml;is pilpaid &szlig;&uuml;titu&szlig;eks walmis oli . 
 Ta tegi ahju uk&szlig;e lahti , pani &uuml;he puu halu &szlig;is&szlig;e , &szlig;&uuml;&uuml;tas pikkami&szlig;i m&otilde;ned pilpad p&otilde;lema ja pani ahju . 
 Warsti leegit&szlig;es ahjus hele tuli , mis igawat &ouml;&ouml;d natuke l&otilde;bu&szlig;amaks tegi . 
 Wanake t&otilde;mabas tooli ahju &szlig;uu kohta paari &szlig;ammu kaugu&szlig;ele ja istus &szlig;inna , nii et &szlig;oe leek kohe tema p&otilde;lwede p&auml;&auml;le paistis . 
 Siis ajas ta k&auml;e &szlig;eeliku tasku ja t&otilde;mbas &szlig;&auml;&auml;lt &uuml;he asja w&auml;lja , mida n&auml;hes m&otilde;ru naeratus tema n&auml;o &uuml;le k&auml;is ; wak&szlig;a pikku&szlig;e &szlig;&otilde;&szlig;tra puu pulgake&szlig;e ot&szlig;a oli k&otilde;wer piibu p&auml;&auml; pistetud . 
 See polnud kellegi kallis a&szlig;i ega peenike t&ouml;&ouml; , waid &szlig;eda oli talle &uuml;ks teine wanaeit kinkinud , &uuml;teldes , et &szlig;ee &ldquo;wilet&szlig;sa wiimane troo&szlig;t&rdquo; olla ja oli kinnitanud , et tubaka &szlig;uit&szlig;etamine jooksja wastu l&otilde;ua luus ja hambawalu wastu k&otilde;ige parem abi olla , aga naesterahwal ei &szlig;&uuml;ndida paenduwa ega k&otilde;wera warrega piipu &szlig;uit&szlig;etada . 
 Wastumeelt oli meie eideke e&szlig;iti puupulga hambu pi&szlig;tnud , &szlig;e&szlig;t ta oli &szlig;&auml;&auml;l maal kaswanud , kus naesterahwas tubakat ei &szlig;uit&szlig;eta , l&auml;ila oli talle hakatu&szlig;es &szlig;uit&szlig;u imemine olnud ja &szlig;uurt kergitu&szlig;t ei tundnud ta tema&szlig;t walu wastu ka mitte , - aga pikkami&szlig;i oli ta &auml;ra harjunud ja n&uuml;&uuml;d oli tal pikkadel , igawatel &ouml;&ouml;del piip nagu aja wiiteks . 
 Pikkami&szlig;i toppis ta n&uuml;&uuml;d piibu tubakat t&auml;is , pistis ot&szlig;a &szlig;uhu , w&otilde;ttis pilpaga ahju&szlig;t tuld ja hoidis tubaka p&auml;&auml;l , kus juures ta &uuml;lemi&szlig;t ot&szlig;a i&szlig;e k&otilde;wasti imes . 
 Warsti ilmus &szlig;uit&szlig;u joon , wanake ei t&otilde;mbanud enam nii k&otilde;wasti ega nii &szlig;agedasti , waid pikalt , nagu ju&szlig;t tarwis oli , et tubakas &auml;ra ei kustuks ja wahtis oma tuhmide &szlig;ilmadega liigutamata p&otilde;lewas&szlig;e ahju . 
 III. 
 &Uuml;ks laualu&szlig;alm kumi&szlig;es alati wanake&szlig;e k&otilde;rwas ja ei waikinud ialgi kauaks . 
 Kus ja mil ta &szlig;eda e&szlig;ime&szlig;t korda oli kuulnud , &szlig;eda ta enam &szlig;ugugi ei m&auml;letanud , ta oli , nagu laulaks keegi n&auml;gemata iga p&auml;ew talle k&otilde;rwa &szlig;is&szlig;e : 
 &ldquo;Mu emakeel , mis k&auml;tki&szlig;t Ma olin p&auml;rinud , Ei l&auml;ind mul ial meele&szlig;t , Ei &szlig;aanud unus'tud.&rdquo; ( Kreutswald . ) 
 Kui kaugel oli tema k&auml;tki ! 
 Kaugel ja k&auml;tte&szlig;aamata oli koht , kus k&auml;tki oli &szlig;eisnud , nii&szlig;ama kaugel ja k&auml;tte &szlig;aamata , nagu aeg , mill ta mureta lap&szlig;ena k&auml;tkis oli maganud . 
 - K&uuml;ll oli w&auml;ike &szlig;ee &szlig;auna hurt&szlig;ik olnud , kus ta omad e&szlig;ime&szlig;ed elup&auml;ewad elas , k&uuml;ll oli tema ema waene le&szlig;k ja kannatas kanget puudu&szlig;t . 
 M&otilde;ni kord oli ta kibedasti nuttes p&otilde;lwili heitnud ja &auml;gedaid &szlig;&otilde;nu r&auml;&auml;kinud , mille&szlig;t tema , lap&szlig;uke , weel midagi aru ei &szlig;aanud , aga i&szlig;e&auml;ralik auukartus ema wastu oli nii&szlig;ugustel tundidel tema &szlig;&uuml;dant t&auml;itnud ja ema pale oli kahe w&otilde;rra ilus tema ees hiilganud . 
 Oh , kui tema ka n&otilde;nda w&otilde;iks ! 
 Siis oli ema &uuml;les t&otilde;usnud , oli &uuml;he imeliku raamatu k&auml;tte w&otilde;tnud ja lugenud &szlig;elle&szlig;t , kes leskede toitja ja waeste laste i&szlig;a on ; kes meie juuk&szlig;e karwad on &auml;ra arwanud , nii et &uuml;ksgi ilma tema tahtmata ei tohi langeda ; kes linnuke&szlig;t ok&szlig;a p&auml;&auml;l toidab , lilleke&szlig;i p&otilde;llul ehib ja palju enam meie ee&szlig;t muret&szlig;eb . 
 &Otilde;nnelikult oli ema &szlig;iis raamatule &szlig;uud andnud , palawalt pi&szlig;ike&szlig;t Eppu mu&szlig;utanud ja r&otilde;&otilde;m&szlig;asti laulma hakanud . 
 - M&otilde;ni kord oliwad nad emaga k&uuml;ll p&otilde;llult ohakaid kakkunud ja &szlig;upiks keetnud , m&otilde;ni kord j&auml;ne&szlig;ekap&szlig;aid ja hapuoblikaid korjanud , aga k&otilde;ik oli &szlig;iis magu&szlig;asti mait&szlig;enud - ema teadis , mis &szlig;&ouml;&ouml;gi h&auml;&auml;ks teeb ! 
 - ja t&uuml;hja k&otilde;htu ei olnud Epuke tundnud . 
 Aga ema j&auml;i haigeks . 
 K&otilde;wasti pigistas ta kord Eppu oma palet wastu ja &szlig;o&szlig;istas : &ldquo;Wae&szlig;eke ! maa p&auml;&auml;l pole &szlig;ul enam ei i&szlig;a ega ema , aga looda taewa I&szlig;a p&auml;&auml;le , &szlig;ee pole mitte tema tahtmine , et pi&szlig;ike Epp peaks hukka &szlig;aama . 
 Ole aga waga ja looda tema p&auml;&auml;le ! &rdquo; 
 IV. 
 Epp &szlig;ai rikka onu majas&szlig;e . 
 S&auml;&auml;l oli &szlig;&uuml;&uuml;a , juua k&uuml;ll , &szlig;&auml;&auml;l oliwad &szlig;oojad toad ja h&auml;&auml;d riided - aga nii &otilde;nd&szlig;aid tundi&szlig;id , kui ta ema hurt&szlig;ikus oli l&auml;bi elanud , kui ema p&otilde;lwili maas aru&szlig;aamata &szlig;&otilde;nu r&auml;&auml;kis , ehk oma&szlig;t raamatu&szlig;t imeli&szlig;i asju ette luges , mis &uuml;ksgi ei oska w&auml;lja m&otilde;telda , ehk kui ta laulu&szlig;id laulis , mis &szlig;&uuml;dant w&auml;gi&szlig;i r&otilde;&otilde;m&szlig;aks tegiwad - neid ei &szlig;aandu ta onu majas tunda . 
 Kauem elas Epp &szlig;&auml;&auml;l kui ema juures , aga ta &szlig;&uuml;da ei hakanud &szlig;ugugi rutemini tuk&szlig;uma , kui ta &szlig;elle elu p&auml;&auml;le taga&szlig;i m&otilde;tles : ta oli &szlig;&auml;&auml;l ikka w&otilde;&otilde;ras olnud ja &szlig;ee maja oli talle w&otilde;&otilde;raks j&auml;&auml;nud . 
 S&auml;&auml;l &szlig;&ouml;&ouml;di ja joodi , tehti t&ouml;&ouml;d ja magati , riieldi ja naljatati , ja n&otilde;nda l&auml;k&szlig;iwad m&ouml;&ouml;da &auml;rip&auml;ewad ja p&uuml;hap&auml;ewad , &szlig;uwed ja talwed . 
 Epp kaswas &szlig;uuremaks , lap&szlig;ep&otilde;li j&auml;i kui ilus unen&auml;gu ikka kaugemale ja kaugemale , wajus enam ja enam unustu&szlig;e udus&szlig;e . 
 Noorep&otilde;lwe r&otilde;&otilde;mud ja l&otilde;bud - oli neid ka olnud ? 
 Ta ei m&auml;letanud midagi , ei olnud midagi , mis oleks m&auml;lestami&szlig;e w&auml;&auml;rt olnud , ehk ta k&uuml;ll midagi i&szlig;e&auml;ranis kahet&szlig;eda ka ei teadnud . 
 Nii palju teadis ta weel , et tal alati midagi oli puudunud , et ta millegi j&auml;rele oli igat&szlig;enud , mille&szlig;t ta i&szlig;egi ei teadnud , mis &szlig;ee oli . 
 Ta oli &szlig;iis arwanud , et muil noortel inimestel kusgil mujal pool weel m&otilde;ned paremad , &uuml;lemad l&otilde;bud on , mida &ldquo;&szlig;aatus&rdquo; temale waenulikult keelas ja &szlig;ee ei andnud ta &szlig;&uuml;damele ialgi &otilde;iget rahu . 
 Ka tema oli lille&szlig;id noppinud ja p&auml;rjaks pununud , ka tema oli oma juuk&szlig;etes&szlig;e linti&szlig;id palminud , helmerida&szlig;id aela &uuml;mber &szlig;idunud ja pree&szlig;i rinda pannud , ka tema oli &otilde;este &szlig;elt&szlig;is laulnud ja pilli h&auml;&auml;le j&auml;rele h&uuml;panud - aga &szlig;agedasti oli ta ke&szlig;et pidu &otilde;hinaat tundnud , et &szlig;ee k&otilde;ik ometi weel w&auml;ga mage ja t&uuml;hine on , et weel midagi paremat tarwis oleks . 
 See t&uuml;hju&szlig;e tundmus oli iga kord p&auml;ra&szlig;t &szlig;ara&szlig;eid pidu&szlig;id i&szlig;e&auml;ranis r&otilde;huw olnud . 
 Siis kahet&szlig;es ta ema wara&szlig;t &szlig;urma ja uskus , et ema temale oleks w&otilde;inud &szlig;eda k&auml;tte juhatada , mis tal ju&szlig;t puudus . 
 Aga ema a&szlig;et ei t&auml;itnud tal enam keegi . 
 K&uuml;ll oli ta koolis ja leeris k&auml;inud , k&uuml;ll oli talle &uuml;teldud : &ldquo;Need &szlig;&otilde;nad , mis mina teile r&auml;&auml;gin , on waim ja elu&rdquo; - aga tema kuulis paljaid &szlig;&otilde;nu , ei tundnud nendes waimu ega n&auml;inud elu ja j&auml;i , nagu ta oli , k&uuml;lmaks , rahustamata . 
 Mis wiga &szlig;ee oli , &szlig;eda ta i&szlig;egi ei teadnud . 
 Aga - &ldquo;Ju l&otilde;ppes ot&szlig;a kerge m&auml;ng , Ju algas elu t&otilde;de.&rdquo; 
 Ta pandi mehele . 
 V. 
 Mehega pidi ta warsti kodumaalt lahkuma . 
 Mees oli &szlig;oldatina &uuml;hes Poolamaa linnas teeninud ja oli &szlig;&auml;&auml;l tuttawaid &szlig;aanud . 
 Kui kodumaal tema kandi-kohale kolmas o&szlig;a orju&szlig;t juurde pandi ja ta &szlig;&auml;&auml;l enam &szlig;ugugi l&auml;bi ei tulnud , &szlig;iis l&auml;ks tal maja k&auml;e&szlig;t ja majakraam oksjoni alla . 
 Natuke&szlig;ega , mis w&otilde;la ta&szlig;umi&szlig;e&szlig;t &uuml;le j&auml;i , ei olnud enam midagi p&auml;&auml;le hakata . 
 S&uuml;da t&auml;is tuska kodumaa olude &uuml;le p&ouml;&ouml;ris ta kodumaale &szlig;elja ja r&auml;ndas Poolamaale , endi&szlig;es&szlig;e teenistu&szlig;e paika . 
 K&uuml;ll oli lahkumine Epule raske . 
 Kodukoha inimeste&szlig;t ei arwanud ta ene&szlig;el &szlig;uurt kahju olewat , &szlig;e&szlig;t ta oli waenelaps olnud , w&auml;he &szlig;&otilde;pru&szlig;t ja palju p&otilde;lgtu&szlig;t mait&szlig;enud , aga kodumaa m&auml;gede ko&szlig;utaw &otilde;hk , hele&szlig;inine taewas , arm&szlig;asti &szlig;oojendaw p&auml;ike - oli , nagu j&auml;&auml;ks &szlig;ee k&otilde;ik igawesti tema&szlig;t maha . 
 Ja l&auml;tteke&szlig;e kergemeelne wulin , l&otilde;oke&szlig;e hele l&otilde;&otilde;ritamine , &szlig;alalik kohi&szlig;emine puu ladwus - &szlig;eda ei lootnud ta k&otilde;iges maailmas enam leida . 
 Ja kui ta wiima&szlig;t kord &szlig;elle kiwi juures &szlig;ei&szlig;atas , mille p&auml;&auml;l ta karjalp&szlig;ena alati istunud ja unistanud , kui ta m&otilde;tles , et ta &szlig;e&szlig;t kiwi&szlig;tgi peab lahkuma , &szlig;iis weere&szlig;iwad &szlig;uured pi&szlig;arad tema &szlig;ilmi&szlig;t kiwi p&auml;&auml;le . 
 Oh , lap&szlig;ep&otilde;lwe kodus on ka kalju &szlig;ees &szlig;&uuml;da , on ka kiwi &szlig;&uuml;dames k&uuml;lget&otilde;mbami&szlig;e j&otilde;ud . 
 Aga Epp pidi &szlig;iisgi lahkuma . 
 Ja ta leidis , et w&otilde;&otilde;ras ilm tema wastu &szlig;ugugi nii kare ja armuta ei olnud , kui ta e&szlig;iot&szlig;a oli kartnud . 
 Rohkesti &szlig;ai ta k&otilde;ik o&szlig;aks , mis poole&szlig;t ta lap&szlig;ep&otilde;lwes puudu&szlig;t oli kannatanud . 
 Mees oskas m&uuml;&uuml;ri&szlig;epa t&ouml;&ouml;d ja leidis linnas , kuhu nad elama a&szlig;unud , h&auml;&auml;d teenistu&szlig;t . 
 E&szlig;iti tegi ta p&auml;iwiti ja kuuwii&szlig;i tei&szlig;ele t&ouml;&ouml;d , p&auml;ra&szlig;t poole hakkas ta t&ouml;&ouml;d t&uuml;ki wii&szlig;i oma teha w&otilde;tma ja palkas i&szlig;e t&ouml;&ouml;mehi , wiimaks a&szlig;utas ta omale telliskiwi l&ouml;&ouml;wi ja hakkas maja&szlig;id oma materjaliga ehitama , kus juures tema ka&szlig;u ikka &szlig;uuremaks kaswas . 
 Oli ta n&otilde;nda m&otilde;ned aastad teistele t&ouml;&ouml;d teinud , &szlig;iis w&otilde;is ta juba omale ka maja &uuml;les ehitada , ning m&otilde;ni aasta hiljem ostis ta tulekahju korral maha p&otilde;lenud maja a&szlig;eme &auml;ra ja ehitas &szlig;elle &szlig;uure maja &uuml;les , mille ruumides tema , Epp , praegu ahju paistel oma jooksja haigu&szlig;es walutawaid p&otilde;lwi &szlig;oojendas ja oma minewiku &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tles . 
 Oli &szlig;eegi maja walmis , &szlig;iis kulus laste kaswatami&szlig;e ja koolitami&szlig;e p&auml;&auml;le palju raha . 
 Lap&szlig;i oli neil kolm elus&szlig;e j&auml;&auml;nud , kaks poega ja t&uuml;tar . 
 Aga need &szlig;aiwad kaswatatud ja koolitatud ning wanamees j&auml;ttis &szlig;urres Epule weel paartuhat rubla le&szlig;ep&otilde;lwe leiwaks . 
 VI. 
 Lap&szlig;ed ! 
 Kui mehe teenistus h&auml;sti edenes , &szlig;iis hakkas ta r&auml;&auml;kima , et lap&szlig;ed tarwis &szlig;elle&szlig;t k&otilde;ikide poolt p&otilde;latud talupoja &szlig;ei&szlig;u&szlig;e&szlig;t w&auml;lja awitada . 
 E&szlig;ime&szlig;t poega ei koolitatud palju , tal polnud ju&szlig;t himu &otilde;ppida ega ei armastanud ka i&szlig;a juures t&ouml;&ouml;d teha . 
 K&auml;is kreiskooli l&auml;bi ja l&auml;ks linna k&otilde;ige &szlig;uuremas&szlig;e kauplu&szlig;es&szlig;e &otilde;pila&szlig;eks . 
 Aga ei olnud &szlig;&auml;&auml;l lepitud aega &auml;ra , waid lahkus ja l&auml;ks tei&szlig;e juurde , kus parem pidi olema . 
 Ei j&auml;&auml;nud &szlig;innagi kauaks , waid awas i&szlig;a rahaga i&szlig;e kauba poe . 
 Ko&szlig;is rikka pruudi , kauplus l&auml;ks h&auml;sti , noorherra elas toredasti , kuni &auml;kit&szlig;elt pankrot tuli . 
 I&szlig;a kulutas palju raha , pojal oli palju waewa , et aga t&uuml;rmi&szlig;t m&ouml;&ouml;da p&auml;&auml;&szlig;is . 
 Kat&szlig;us &szlig;iis &uuml;ht ja tei&szlig;t ning awas wiimaks nae&szlig;e nime p&auml;&auml;le joogimaja - ku&szlig;t praegu oreli k&auml;&auml;k&szlig;uwad h&auml;&auml;led ja w&otilde;&otilde;raste tume &szlig;umin haige emake&szlig;e &ouml;&ouml;rahu rikku&szlig;iwad . 
 Teine poeg oli tubli poi&szlig;s , &otilde;ppis agarasti , tegi tuli&szlig;elt t&ouml;&ouml;d , &szlig;ai in&szlig;eneriks , ko&szlig;is rikka wabriku omaniku t&uuml;tre ja oli raudtee ehitami&szlig;e juures h&auml;&auml; koha p&auml;&auml;l . 
 T&uuml;tar oli nende wiimane w&otilde;&szlig;u . 
 Ka &szlig;el oliwad h&auml;&auml;d anded ja ta &otilde;ppis h&auml;sti , &szlig;ai h&auml;sti koolitatud ja oli praegu &szlig;iin&szlig;amas linnas t&uuml;tarlaste koolis &otilde;petajaks . 
 H&auml;sti k&auml;is laste k&auml;&szlig;i , puudus ei puutunud le&szlig;es&szlig;e , w&otilde;is arwata , et ta &otilde;nnelikult omi wanu p&auml;iwi elas - aga &szlig;ee ei olnud &szlig;ugugi nii . 
 Kibedasti piinas teda jooksja haigus jalus , weel kibedamini aga &szlig;ee teadmine , et ta &uuml;k&szlig;i oli , &uuml;k&szlig;i ja k&otilde;igi&szlig;t maha j&auml;etud . 
 Lap&szlig;ed ! 
 Ta oli lap&szlig;ed &uuml;les kaswatanud , aga nad ei tundnud teda ! 
 In&szlig;eneri ei olnud ta wiis aastat enam n&auml;inud , t&uuml;tar ja wanem poeg ela&szlig;iwad &szlig;iin &szlig;es majas , mis i&szlig;a wiim&szlig;e tahtmi&szlig;e j&auml;rele tema oma oli , aga ka need ei r&auml;&auml;kinud temaga terwel aastal ainu&szlig;t &szlig;&otilde;na , ei k&auml;inud teda waatamas ega kut&szlig;unud teda oma juurde . 
 Kuidas nad k&uuml;ll nii jumalakartmata oliwad ?
 Vaenelaps 
 Oli just kesk&ouml;&ouml; , kui veike Ella &uuml;les &auml;rkas ja suured , nutust punased silmad lahti tegi . 
 Voodi ees seisis t&auml;di ja t&otilde;reles : &quot; Isa sureb , kas sa saad maast &uuml;les ! &quot; 
 Ella t&otilde;usis voodis p&uuml;sti , ta pilk langes p&otilde;randale . 
 Seal , &otilde;lgede peal maas , lamas tema surija isa . 
 &Uuml;he silmapilguga oli Ella p&otilde;randal isa k&otilde;rval . 
 &quot; Isa , isa ! 
 Mis sull on ? 
 R&auml;&auml;gi ometi j&auml;lle oma Ellaga . &quot; 
 Tormiliselt andis ta isa palavatele huultele suud , v&otilde;ttis oma veikeste k&auml;ekestega tema kaela &uuml;mbert kinni , litsus ennast isa vastu , kelle &auml;ra l&otilde;ppenud , aga siiski veel mehise n&auml;u peal surma-eelmine rahu hingas . 
 &quot; Isa , isa ! &quot; h&uuml;&uuml;dis j&auml;lle laps , uueste isa kaelustades , &quot; v&otilde;ta mind ka &uuml;hes ! 
 T&auml;di on kuri . 
 Ma ei taha t&auml;di juurde j&auml;&auml;da ! &quot; 
 Kurblikult vaatas surija , kes 25 aastat kooli&otilde;petaja ametit oli pidanud ja oma valla laste eest kui isa oli hoolitsenud , oma seitsme-aastase s&uuml;damest armastatud t&uuml;trekese silmadesse , nagu p&uuml;&uuml;aks ta sealt v&auml;lja lugeda , mis ootab tulevikus seda last , kes siia ilma j&auml;&auml;b ilma isata ja emata , ilma sugulaste ja s&otilde;pradeta . 
 Siis &uuml;tles ta : &quot; &Auml;ra nuta , mu veike Ellake ! 
 Su soov saab t&auml;idetud . 
 Sina ei ole selle ilma jauks loodud ! &quot; 
 K&otilde;neleja p&ouml;&ouml;ris n&uuml;&uuml;d n&auml;u oma naise &otilde;e poole , kes p&auml;rast tema naise surma , kolm aastat tagasi , tema juure oli elama asunud . 
 Ta tahtis ka temale midagi &uuml;telda , aga surma n&otilde;rkuses vajus ta selili oma asemele . 
 Kolm korda k&auml;is krambi sarnane v&auml;rin &uuml;le tema keha , siis tuli s&uuml;gavalt rinna p&otilde;hjast veel &uuml;ks rogin ja hing oli oma muldsest majast lahkunud . 
 T&auml;di litsus surija silmad kinni , &otilde;hkas paar korda , ja l&auml;ks siis teise tuppa , kus ta magama heitis , kuna veike Ella surnu juure nuutsuma j&auml;i . 
 Ella nuttis tasakeste , aga seda valusamine . 
 Oma l&uuml;hikesel eluajal saadab tema juba teist elutuge hauda . 
 Ta teab v&auml;ga h&auml;sti , mis surm t&auml;hendab . 
 Kui ta nelja-aastane oli , siis suri tema ema &auml;ra . 
 Ta arvas siis , et ema magab , ja p&uuml;&uuml;dis teda meelitamistega &uuml;les &auml;ratada , aga kui ema puus&auml;rgi sees mulla alla maeti , l&auml;ks tal k&otilde;ik silmade ees segaseks , ta ei suutnud aru saada , miks tema emaga seda viisi tehakse . 
 Alles hiljem seletas isa temale , et k&otilde;ik inimesed piavad surema ; et nad siin maa peal teine teist enam n&auml;ha ei saa , aga p&auml;rast surma taevas j&auml;lle kokku saavad . 
 - Ella hoidis k&auml;si armsa surnu kaela &uuml;mber , surus oma p&otilde;skesid tema k&uuml;lma palge vastu ja nuttis , kuni ta magama j&auml;i . 
 V&auml;ljas oli juba valge , kui t&auml;di lapse &uuml;les &auml;ratas . 
 &quot; Mine too Vildilt leiba ! 
 &Uuml;tle , et isa surnud on , ja et meil midagi s&uuml;&uuml;a ei ole ! &quot; 
 Ella t&otilde;usis p&uuml;sti ja j&auml;i t&auml;di otsa vaatama . 
 &quot; See ei ole t&otilde;si ! &quot; &uuml;tles ta kindlaste , &quot; taga-kambris on veel neli leiba . &quot; 
 &quot; V&otilde;i sa tahad mulle vastu r&auml;&auml;kida ! 
 Ega ma sind n&otilde;nda laiselda ei lase , kui isa tegi ! &quot; 
 Seda &uuml;teldes t&otilde;mbas ta p&otilde;lle alt vitsa kimbu . 
 &quot; Tule siia ! &quot; 
 Ella seisis oma koha peal liikumata , tema silmad v&auml;lkusivad . 
 P&otilde;skedele ilmus esite puna selle m&otilde;tte juures , et teda peksta tahetakse , kuna isa teda kunagi ei l&ouml;&ouml;nud , siis kahvatas ta &auml;ra ja vaatas isa peale , nagu paluks ta tema k&auml;est abi . 
 &quot; Tule siia ! &quot; karjus ta t&auml;di uueste . 
 &quot; Sina ei tohi mind l&uuml;&uuml;a ! &quot; h&uuml;&uuml;dis Ella . 
 &quot; V&otilde;i sa julged mulle vastu r&auml;&auml;kida . 
 Kasi v&auml;lja ! 
 Niisugune lapse n&auml;ru ! &quot; 
 Ella l&auml;ks aeglaselt ukse poole , nagu ei oleks tal midagi karta . 
 Aga kui ta t&auml;dist m&ouml;&ouml;da astus , ei j&otilde;udnud see ennast enam talitseda ja andis Ellale rusikaga vommi selga . 
 &quot; Sina konn ! 
 Vaata , et sa t&uuml;hjalt tagasi ei tule ! &quot; 
 &ast; &ast; &ast; 
 Nii pea kui Ella uksest v&auml;lja oli l&auml;inud , pani t&auml;di Mai k&auml;hku ukse lukku . 
 Mine tea , kes veel sisse v&otilde;ib juhtuda . 
 Mai oli ettevaatlik ja toimetas oma toimetused lukus ukse taga . 
 Nii on julgem . 
 Ta tegi kapi ukse lahti . 
 Kipu sees oli eile-&otilde;htust piima . 
 Ella isal oli lehm , mis palju piima k&uuml;ll ei andnud , aga siiski t&otilde;i Ella , kelle hooleks lehma l&uuml;psmine oli , iga &otilde;htu m&otilde;ni toop piima kambrisse . 
 Mai kurnas piima p&uuml;ttidesse ja pani hapnema . 
 Aga laua peal n&auml;hti piima vahest kord n&auml;dalas ja seegi rohkem vee maiku . 
 K&otilde;ik piim kahanes hapnemise ajal &auml;ra . 
 Mai vaatas k&otilde;ige pealt , kas kipu &auml;&auml;red piimast puhtad on . 
 Isa olevat ju selle va ' lapse varastama &otilde;petanud . 
 Aga kipu &auml;&auml;red olivad puhtad ja Mai j&otilde;i kipu t&uuml;hjaks . 
 N&uuml;&uuml;d l&auml;ks Mai taha-kambrisse , kus ka t&otilde;esti neli leiba seisivad , nagu Ella &uuml;tles , l&otilde;ikas t&uuml;ki leiva k&uuml;ljest , pani v&otilde;id peale ja hakkas s&ouml;&ouml;ma . 
 Mai l&otilde;i silmad surnu peale . 
 &quot; Jumaluke , kust ma vaene k&otilde;ik need kulud v&otilde;tan , mis matmiseks vaja ? 
 Jalad valutavad , aga piab minema kirstutegijaid otsima . &quot; 
 Ella seisis &otilde;ue v&auml;rava juures . 
 P&auml;ike oli parajaste t&otilde;usmas ja kuusikust , mis sammu kolmk&uuml;mmend v&auml;ravast eemal alustas , k&otilde;las lindude l&otilde;bus laul p&auml;ikesele vastu . 
 Ella k&otilde;ht oli t&uuml;hi , eilse p&auml;eva l&auml;bi oli ta isa k&otilde;rval nutnud , oli &otilde;htu t&auml;di k&auml;est s&uuml;&uuml;a k&uuml;sinud , aga vastuseks saanud , et midagi s&uuml;&uuml;a ei olevat . 
 Ella oleks hea meelega Vildile l&auml;inud , kuhu t&auml;di teda oli saatnud , aga ... 
 &quot; Meil on ju enestel veel neli leiba taga-kambris , &quot; m&otilde;tles ta . 
 T&auml;di tuli &otilde;uue . 
 Ellat n&auml;hes sai ta j&auml;lle pahaseks . 
 &quot; See t&uuml;druk ajab viimaks s&uuml;dame t&auml;is . 
 Mis temaga peale hakata ? &quot; ta v&otilde;ttis r&auml;&auml;sta alt piitsa ja t&otilde;nkis lomberdades Ella poole . 
 Ella jooksis kuusikusse , t&auml;di ei suutnud j&auml;rele joosta ja istus v&auml;rava ette pingi peale maha . 
 Kuusikust k&auml;is veise jalgrada l&auml;bi ; m&otilde;lemal pool teed kasvas paks kuuse mets ; aga &uuml;hes kohas taganesivad puud tee &auml;&auml;rest kaugemale ja andsivad veikesele muruplatsile ruumi ; ainuke lopsakas , suhkru-pea sarnane kuuse-p&otilde;&otilde;sas seisis tee &auml;&auml;res keset muruplatsi . 
 Sinna istus Ella maha ja hakkas kuuse k&auml;bidega m&auml;ngima . 
 Nii kadus aeg kuni keskhommikuni &auml;ra , siis aga tuletas t&uuml;hi k&otilde;ht ennast uueste meele . 
 Eemal kuuldi k&otilde;nelemist , ja m&otilde;ne silmapilgu p&auml;rast astus keegi lagedale . 
 Riiete j&auml;rge oli raske aru saada , kas tulija meeste- v&otilde;i naisterahvas on ; alles siis , kui ta ligemale oli j&otilde;udnud , andis l&uuml;hike pruun habe tunnistust , et ta meesterahvas on . 
 Katkenud p&uuml;ksid olivad tall jalas ja m&auml;&auml;rdinud naisterahva undruk &uuml;mber &otilde;lade . 
 Juuksed olivad sassis , m&uuml;tsi ei olnud peas . 
 Kaelas oli mustunud kaelakott . 
 See oli &uuml;le kreisi tuttav Dolendi Juhan . 
 Ellat n&auml;hes j&auml;i ta tema ette seisma ja k&uuml;sis tasakeste naeratades : &quot; Kas Dolendi mehed ei taha mind valla kulu peal toita ? 
 Kas sa ei ole kuulnud ? 
 Ei taha . 
 Ma olevat veel liig noor . 
 Nad lubasivad mind siis valla kulu peale v&otilde;tta , kui mu habe p&otilde;lvedeni ulatab . &quot; 
 Dm ! 
 &quot; Selle juures katsus ta naeratades habet , nagu tahaks ta n&auml;idata , et habe juba h&auml;sti pikemaks on kasvanud . 
 Ella vaatas oma suurte lapselikult imestlejate silmadega v&otilde;&otilde;ra otsa . 
 Juhan pomises tasa , ta ei seisnud silmapilgugi vait . 
 N&uuml;&uuml;d pistis Juhan k&auml;e oma &auml;ram&auml;&auml;rdinud , s&uuml;gava kaelakoti p&otilde;hja , mis pooleli t&auml;is oli ja hakkas sealt midagi otsima . &quot; 
 Ei taha Dolendi mehed mulle armuleiba anda , &quot; hakkas ta j&auml;lle valjema healega k&otilde;nelema , kuna lapselik naeratamine tema huultel m&auml;ngis . &quot; 
 Ei taha . 
 Nad sunnivad mind vilja l&otilde;ikama . 
 &quot; Ta otsis ikka veel koti p&otilde;hjas , t&otilde;mbas n&uuml;&uuml;d vana kuue-n&auml;ru sealt v&auml;lja , vaatas seda t&uuml;kk aega imestusega , pani siis kuue kotti tagasi ja hakkas uueste otsima . 
 - &quot; Nad panivad mind l&otilde;ikama , &quot; r&auml;&auml;kis ta edasi . &quot; 
 Sirp anti k&auml;tte , mind viidi p&otilde;llule ja &uuml;teldi , et nad mulle siis armuleiba hakkavad andma , kui ma t&ouml;&ouml;d hakkan tegema , aga ma jooksin &auml;ra . 
 &quot; &quot; Miks sa &auml;ra jooksid . 
 T&ouml;&ouml;d piab ju tegema , &quot; t&auml;hendas Ella , isa s&otilde;nu meele tuletades . 
 Juhan istus Ella k&otilde;rvale maha . &quot; 
 Ei anna nad mulle armuleiba . 
 Nad lubavad siis anda , kui mu habe suureks kasvab , &quot; r&auml;&auml;kis Juhan , nagu poleks ta Ella t&auml;hendust kuulnud ja m&otilde;&otilde;tis j&auml;lle oma harva ja sassis habeme pikkust . 
 K&otilde;ige selle aja oli ta kotis kobanud ja t&otilde;mbas sealt n&uuml;&uuml;d kaks kuivanud leiva koorukest v&auml;lja , pani teise koorukese Ella p&otilde;lve peale ja hakkas ise teisest hammustama . 
 Ella pani k&auml;ed palvele kokku ja hakkas siis ka s&ouml;&ouml;ma . 
 Juhan s&otilde;i koorukese otsa , t&otilde;usis &uuml;les ja l&auml;ks pomisedes oma teed edasi . 
 Ella istus ja j&auml;i viimaks p&otilde;&otilde;sa &auml;&auml;re magama . 
 &ast; &ast; &ast; 
 T&auml;di Mai l&auml;ks lomberdades kirstutegijaid otsima . 
 K&otilde;neldi , t&auml;di m&otilde;lemad jalad olevat niisama terved , kui igal teiselgi inimesel . 
 Vildi Toomas t&otilde;endas k&otilde;ige kuradite nimel , tema olevat ise oma silmaga &uuml;hel &ouml;&ouml;sel n&auml;inud , kudas koolmeistri Mai &otilde;igesti k&auml;inud , nagu noor inimene . 
 Nii pea aga kui Mai teda n&auml;inud , hakanud ta j&auml;lle lomberdama . 
 Maiele enesele ei julgenud palju keegi kahtlust tema jalahaiguse kohta avaldada , sest Maiel olivad teravad k&uuml;&uuml;ned ja tige s&uuml;da . 
 Ainult Vildi Toomas julges avalikult Maie lonkamise &uuml;le naerda . 
 Tooma vastu ei julgenud Mai k&uuml;&uuml;si tarvitada , aga siin pruukis ta teist abin&otilde;u . 
 Ta p&ouml;&ouml;ris ennast pooleli Tooma poolt &auml;ra , s&uuml;litas kolm korda vastu taevast , siis kolm korda maa peale ja soovis Toomast p&otilde;rgu tuleleeki ja kuuma ahju , et tema jumalakartmata keel p&otilde;rgus tulisid s&uuml;sa lakuks , et tema keha p&otilde;rgu kuumas tules k&otilde;rbeks . &quot; 
 Kas sa tuhat tuline kasid siit minema , &quot; vandus Toomas ja Mai pani lomberdades plehku . 
 Maiel oli veel teine omadus , mille t&otilde;siduse kohta v&auml;hem kahtlusi avaldati . 
 Maie suu oli alati lahti ja keele-ots v&auml;rises seal &uuml;htepuhku &uuml;lesse ja alla , paremale ja pahemale poole , nagu mau n&otilde;el . 
 Juba viisk&uuml;mmend aastat oli Mai vana piiga p&otilde;lve pidanud . 
 &ast; &ast; &ast; 
 Kirstutegijad tulivad hea meelega oma endise tubli koolmeistrile viimast maapealist lahkust &uuml;les n&auml;itama . 
 Ka Vildi Toomas ei puudunud . 
 Toomas oli m&otilde;isa talu rentnik , aga temal oli juba ammu kindel n&otilde;uu v&otilde;etud oma platsi p&auml;riseks osta , nii pea kui m&otilde;isa talusid m&uuml;&uuml;ma hakkab . 
 Ta oli pikk , tugev mees . 
 Ta vandus , kui ta pahane oli ; ta h&uuml;&uuml;dis tuhat tulist ka siis , kui ta &uuml;sna heal tujul oli . 
 Kippus keegi tema &otilde;iguste kallale , - oli see naabri mees oma piiri m&auml;rkide &otilde;iendamise juures , v&otilde;i oli see v&otilde;&otilde;rast , puude- paljast kihelkonnast tema metsa tulnud puuvaras , v&otilde;i olivad viimaks v&otilde;&otilde;ra peremehe loomad tema p&otilde;llu peale tulnud - siis hoidku ennast s&uuml;&uuml;dlane tema rusikate eest . 
 Kaebama ta ei l&auml;inud . &quot; 
 Nii kaua kui asi kohtu &uuml;lekuulamise all on , s&ouml;&ouml;vad v&otilde;&otilde;raste loomad minu p&otilde;llud puhtaks , &quot; k&otilde;neles ta . 
 Tooma perekonna asjad ei olnud soovitavas korras ja see tegi temale pea valu . 
 Tall oli kolm poega . 
 Vanem jooksis juba aastate eest &auml;ra ja rahvas teadis k&otilde;nelda , et ta Amerikasse olla l&auml;inud ; keskmine poeg m&uuml;&uuml;s ennast soldatiks ; noorem on pool pime , k&auml;ib k&auml;si kaudu . 
 N&otilde;nda ei ole Toomal &otilde;iget p&auml;rijat . 
 Aga p&ouml;&ouml;rame jutu juure tagasi . 
 Matused toimetati valla rahva abil ja Maie pisarate ja &otilde;hkamiste all , nagu alati . 
 Veikest Ellat taheti kellegi peremehe juure kasvatada anda , aga Mai ei v&otilde;tnud seda kuuldagi . &quot; 
 Ega meie m&otilde;ned kerjused ei ole , &quot; &uuml;tles ta . &quot; 
 Ei j&auml;ta ma oma armast &otilde;et&uuml;trekest v&otilde;&otilde;raste kasvatada . 
 &quot; Eneses aga m&otilde;tles : &quot; Hullud , kust siis mina s&uuml;&uuml;a saan ! 
 Ella piab kerjama ! 
 &quot; H&auml;&auml; meel oli valla rahval , et lollakas Mai lapse oma hoole alla v&otilde;ttis ja vallal lapse p&auml;rast enam t&uuml;li ei olnud . 
 &ast;&ast; &ast; 
 Kahe kuu p&auml;rast leiame meie veikese Ella kaugel isamajast . 
 N&auml;rused kerjuse riided on lapsel seljas ja kerjuse kott kaelas . 
 Ta k&otilde;nnib suurt posti maanteed m&ouml;&ouml;da , tema k&otilde;rval astub Dolendi Juhan ja ajab iseenesega juttu . 
 S&uuml;gisene k&uuml;lm puhub katkistest riietest l&auml;bi . 
 Ella v&auml;riseb , hambad l&otilde;gisevad suus , kahvatanud palgelt vaatavad silmad kurvalt , nagu tahaksivad nad k&uuml;sida : &quot; Mis p&auml;rast pian ma siin kaugel k&uuml;lmetama ? 
 Kas ma pahem olen , kui teised k&uuml;la lapsed ? 
 &quot; Tee on s&uuml;gisesest vihmast p&otilde;hjatu . 
 Juhan ei pane pori t&auml;helegi , vaid astub palja jalu porilompidest hoolimata otse teed edasi . 
 Ellal on kingad jalas . 
 Ta katsub neid v&otilde;imalikult kuivad hoida , aga asjata ; kingad on juba pori ja k&uuml;lma vett t&auml;is . 
 Juhan sammub kiiresti edasi . &quot; 
 Ei anna Dolendi mehed mulle armuleiba &quot; , pomiseb ta oma pruuni sassis habemesse . 
 Ta ei pane t&auml;hele , et Ella surmani v&auml;sinult tee k&otilde;rvale maha langeb . 
 Juhan sammub edasi . &quot; 
 Kas Dolendi mehed piaksivad juba hakkama mulle armuleiba andma ? 
 &quot; tahab ta Ella k&auml;est k&uuml;sida ja n&auml;eb alles n&uuml;&uuml;d , et Ellat tema k&otilde;rval ei ole . 
 Ta pistab k&auml;e k&auml;rmaste oma koti p&otilde;hja , nagu v&otilde;iks Ella vahest seal olla , t&otilde;mbab kuue-n&auml;ru kotist v&auml;lja , vaatab seda imestades . 
 Ta paneb kuue tagasi ja kobib koti sopidki l&auml;bi ja kui ta ka sealt oma veikest seltsilist ei leia , p&ouml;&ouml;rab ta tagasi . 
 Ta t&otilde;stab Ella k&auml;te peale ja l&auml;heb siis j&auml;lle pomisedes edasi . 
 Eespool n&auml;ikse talu olevat . &quot; 
 Kas Dolendi mehed hakkavad mulle varsi armuleiva andma ? 
 &quot; k&uuml;sib Juhan talusse sisse astudes ja Ellat p&otilde;randale maha pannes . &quot; 
 Dolendi vana , kust sa omale selle seltsilise oled saanud ? 
 &quot; k&uuml;sib perenaine , Juhanile kannika leiba ja paar r&auml;imekala andes . &quot; 
 Ei taha &uuml;htigi Dolendi mehed mulle armuleiba anda &quot; , r&auml;&auml;gib Juhan perenaise k&uuml;simise peale vastuseks . 
 Juhan v&otilde;tab leiva kannika pooleks , annab teise poole ja &uuml;he r&auml;ime Ellale ja hakkab ise teist poolt s&ouml;&ouml;ma , aga Ella ei maitse , ta on haige . 
 Juhan s&ouml;&ouml;b oma leiva palukese &auml;ra , paneb siis Ella leiva ja kala oma kotti , v&otilde;tab t&uuml;drukukese , kes juba natuke puhanud on , &uuml;hes ja l&auml;heb j&auml;lle edasi .
 IX. 
 Meie kuuleme t&auml;na tuttavas metsa karu k&otilde;rtsis , kus hundi jahi mehed koos olivad ja Rasva Jaak kartohvlid &otilde;hust katki laskis , kahte purjutajat noortmeest j&auml;rgmist juttu ajavat : &quot; K&uuml;ll teil ka t&auml;navu palju puid ja palkisi &otilde;ues on , kust nad k&otilde;ik olete v&auml;lja v&otilde;tnud ? &quot; k&uuml;sib Juhan T&otilde;nise k&auml;est ja pakub sellele &otilde;lut , mille v&otilde;imust noorde meeste paled &otilde;hetavad ja keeled libedaks l&auml;inud . 
 &quot; Ja , meie k&auml;ime tihti kalal , toome kiisku ja sudakaid . 
 Meil on pagana hea peremees , poiss-mees ja ostab sarnase kala p&uuml;igi juures viina kas kulub . &quot; 
 &quot; Metsavaht Mihkel on Looja karja l&auml;inud , n&uuml;&uuml;d on teil lust ja luba kalal k&auml;ia , &quot; p&auml;rib Juhan edasi . 
 &quot; V&otilde;tku juudas , tema vend on palju hullem , see vahib &ouml;&ouml;sel suure karja meestega metsas , kuna vana Mihkel &uuml;ksi &uuml;mber hulkus . &quot; 
 &quot; Ei tea , kes selle sitika k&uuml;ll pidi maha sirutama , oli &uuml;le liia tige ja tiirak mees ? &quot; 
 &quot; Noh , kui m&otilde;ni ka teab , kes seda julgeb kellegile &uuml;telda , &quot; naeris T&otilde;nis ja napsas uue klaasi laua pealt peusse . 
 &quot; Ega sina sellest ometi ei tea ? &quot; p&auml;ris Juhan . 
 &quot; Kui ma ka tean , ei tohi ometi &uuml;telda , Jaan lubas iga meie mehe kohe esimese hoobiga surnuks l&uuml;ia , kes sellest k&otilde;neleb . &quot; 
 &quot; Jaan - teie poiss Jaan v&otilde;i ? &quot; 
 &quot; Noo jah , seesama , ja teda kardan ma kui tuld ! &quot; 
 &quot; Minule v&otilde;id sa seda nalja ikka jutustada , mina olen ju sinu s&uuml;dame s&otilde;ber ja ei k&otilde;nele s&otilde;na kellegile , &quot; palus Juhan . 
 &quot; Sinule ehk v&otilde;iks - aga kui see &uuml;les tuleb ? &quot; 
 &quot; Mine rumal , kuidas v&otilde;ib see &uuml;les tulla ! 
 Kas sa m&otilde;tled , et mina sind hukka saadan ? &quot; 
 &quot; Seda ma k&uuml;ll ei usu , aga osta kuus &otilde;lut , ma k&otilde;nelen , aga Jumala p&auml;ralt mitte kellegile ei tohi sa edasi r&auml;&auml;kida , &quot; tingis T&otilde;nis . 
 &quot; &Auml;ra ole laps ! &quot; noomis Juhan ja l&auml;ks leti tuppa &otilde;lut tooma . 
 K&otilde;rtsi t&uuml;druk Kata toob tellitud &otilde;lle lauale , l&otilde;kerdab pisut aega poistega ja lipsab siis uksest v&auml;lja . 
 Kata saab aga aru , et poistel m&otilde;ni saladus arutada on , ja asub ukse taga kuualatama . 
 Muidugi arutavad nad k&uuml;la kosja plaanidest ja asi puudub vahest veel temassegi kinni . 
 Kata kuulatab teravaste , laud on ukse juures ja tema v&otilde;ib k&otilde;ik kuulda . 
 &quot; Asja lugu oli n&otilde;nda , &quot; alustab T&otilde;nis , kui juba toodud m&auml;rjukest oli maitsenud , &quot; asi oli n&otilde;nda ! 
 Aga ega sa kellegile ei k&otilde;nele ? &quot; 
 &quot; Ei , ei k&otilde;nele , aga edasi , &quot; kinnitab Juhan k&auml;ega t&otilde;rjudes . 
 &quot; Meie peremees ja metsavaht Mihkel olivad vimma mehed ja Mihkel oli selle juures s&uuml;idlane . 
 Peremees pakub temale viina , lubab vaka nisu ja mitu muud asja viia , kui mees silmad kinni pigistaks ja kassi lubaks ka m&otilde;nda kalakest kotist v&otilde;tta . 
 Aga n&auml;e , Mihkel narrikene , ei v&otilde;ta viina ega kedagi vastu , viskab k&auml;ega ja kurjustab . 
 L&auml;hame siis oma k&auml;e peale kalu p&uuml;idma , aga Mihkel juhtub teiste meestega juure , v&otilde;tab meil k&otilde;igil kirved k&auml;est ja lubab oma valla kohtusse kaevata . &quot; 
 &quot; Joo T&otilde;nis ja jutusta edasi , &quot; sunnib Juhan ja m&otilde;lemad joovad - mees ja m&otilde;et ! 
 &quot; Peremee , nagu ta uhke mees on , vihastab hirmsaste laseb uued kirved teha , joome enne siin k&otilde;rtsis ja l&auml;hame j&auml;lle &otilde;ngele . 
 Tont kes meie k&auml;igid n&otilde;idus , j&auml;lle juhtub Mihkel meie juure ja v&otilde;tab k&otilde;ik kirved k&auml;est &auml;ra ! 
 Paar koormaid kaski oli peal , neid laskis ta oma &otilde;ue vedada . 
 M&otilde;tle vend , kas siis s&uuml;da t&auml;is ei l&auml;ha ? &quot; 
 &quot; Ja muidugi ! &quot; kinnitab Juhan ja ulatab k&otilde;nelejale &otilde;lle klaasi k&auml;tte . 
 &quot; Ega siin kedagi kuulamas ei ole ? &quot; k&uuml;sib T&otilde;nis ja vaatab &uuml;mber ringi . 
 &quot; Ei , k&otilde;ik l&auml;rmitsevad taga teise tua puhvetis , k&otilde;nele edasi ! &quot; 
 &quot; Noh , peremees laseb kolmat korda kirved teha ja n&uuml;&uuml;d v&otilde;tame koguni uued kongud ja kavalused ette . 
 Meie l&auml;hame tormisel ja sadusel &ouml;&ouml;l metsa , saeme k&otilde;ige j&auml;medamad kuused l&auml;bi ja laseme risti tee peale p&otilde;mm ja p&otilde;mm ! 
 K&auml;i n&uuml;&uuml;d kuri vaim kaebamas , kui sa ilmas elada ei m&otilde;ista ! 
 Iga t&uuml;ve otsast v&otilde;tame t&uuml;ki k&uuml;na v&otilde;i laua puud , matame turba hauda maha , tuisk k&auml;ib k&otilde;hinal &uuml;le - otsi kui sa mees oled ! 
 Otsi ! &quot; 
 &quot; Kena k&uuml;ll , kena , aga sina pidid metsavahi materdamisest jutustama , n&uuml;&uuml;d k&otilde;neled nalja kommetist ? &quot; k&uuml;sis Juhan . 
 &quot; Oota oota , k&uuml;ll see kah tuleb ! 
 Kui kassil kala magu suus , siis ta k&uuml;inistab v&otilde;i paksu koti katki , n&otilde;nda ka meie . 
 Teadsime k&uuml;ll , et meid valvatakse , aga valvajat &uuml;le l&uuml;ia on seda suurem lust . 
 Meie l&auml;ksime neljandal &ouml;&ouml;l , vastu laup&auml;eva hommikut kalale . 
 Seekord ei tahtnud suurt vigurit m&auml;ngida , vaid p&otilde;letuse ja peeru puid tuua . 
 Noh n&auml;e , paneme paar koormat juba peale ja n&auml;eme , kuidas must kogu meie poole venib . 
 Kas on karu v&otilde;i hunt , ei , Metsavaht Mihkel ! 
 K&otilde;ige pealt tuleb ta minu juure ja k&auml;ratab kurjaste : Kirves siia ! 
 Mina annan oma kirve k&auml;tte , mis sa v&otilde;imu mehe vastu paned ! 
 Siis v&otilde;tab ta poisi kirve k&auml;est ja asub Jaani juure . 
 Noo selle mehega sa nii ruttu valmis ei saa ! 
 M&otilde;tlen mina ja ei saanudki ! &quot; 
 &quot; Kirves siia ! &quot; 
 &quot; Kasi koou ! &quot; 
 &quot; Kas annad kirve k&auml;tte ? &quot; 
 &quot; Ei ! &quot; 
 &quot; Kirves siia ! &quot; k&auml;ratab veel Mihkel ja paneb Jaani kirve varre otsa kinni . 
 Nagu v&auml;lk kahmab Jaan koorma pealt puu halu ja paneb lopsu Mihklile p&auml;ha . 
 Vanamees vaub nagu kinnas kokku ja sadab otseti lume sisse . 
 Peremees vaatab p&auml;&auml;lt ja hakkab Jaani noomima : &quot; Sa l&otilde;id ta surnuks ? &quot; 
 &quot; Kurat v&otilde;tku ! &quot; kostab Jaan , v&auml;&auml;nab Mihkli &otilde;lale , viib tee peale ja viskab prantsti maha . 
 &quot; Noh , n&uuml;&uuml;d sa tead k&otilde;ik , aga Jumala p&auml;rast &auml;ra sa kellegile k&otilde;nele , saab Jaan sellest haisu , siis olen mina surma laps ! &quot; 
 &quot; Sinu p&auml;rast ei r&auml;&auml;gi ma k&uuml;ll kellegile , aga see Jaan on k&uuml;ll &uuml;ks hirmus inime , &quot; &uuml;tles Juhan p&otilde;lastusega , &quot; k&uuml;ll ta viimaks l&otilde;&otilde;ga l&auml;hab ! &quot; 
 &quot; Hirmus inimene jah , kord tahtis ta mind teibaga surnuks l&uuml;ia , kui ma sellesama k&otilde;rtsi Kata eest seisin , keda ta m&otilde;nitas . 
 M&otilde;tle ometigi , tema tahtis Katad kosida ja Kata on ometi Metsavahi Mihkli venna t&uuml;tar , kelle m&otilde;rtsukas tema on . 
 Kata l&uuml;kas tema kosjad tagasi ja n&uuml;&uuml;d lubab ta talle mitu imet teha . 
 Mina l&auml;haksin k&uuml;ll Katale kosja , aga mulle ta vahest ka ei tule . 
 Aga sina Juhan , sina v&otilde;iks k&uuml;ll Katad kosida ? &quot; 
 &quot; L&auml;hame v&otilde;tame selle hirmu loo peale klaas viina , &quot; &uuml;tles Juhan ja m&otilde;lemad l&auml;ksid leti tuppa . 
 Kata kuulas seda lugu hinge kinni pidades ja pidi karjatama , kui ta kuulis , kes tema ligidalt sugulase m&otilde;rtsukas on . 
 &quot; Onu m&otilde;rtsukas , onu m&otilde;rtsukas ! &quot; karjus ta n&uuml;&uuml;d k&auml;sa ringutades ; &quot; Jaan on minu kalli hea onu m&otilde;rtsukas ! 
 Seda tahan ma &uuml;les anda , taeva juures , ma tahan teda &uuml;les anda , &quot; karjus Kata , ja k&auml;is tuba m&ouml;&ouml;da ringi . 
 Kui Kata ehmatusest toibus , m&otilde;tles ta j&auml;rele kuidaviisi parem oleks m&otilde;rtsukat &uuml;les anda . 
 R&auml;&auml;gin ma rahvale v&otilde;i valla kohtule , siis v&otilde;ib jutt , k&otilde;ne laiali minna ja Jaan , kes enne juba minu peale vihane , l&ouml;&ouml;b mind salaja surnuks . 
 R&auml;&auml;gin ma onupojale ja annan tema isa m&otilde;rtsuka &uuml;lesse , siis l&auml;heb onupoeg kohe vihaselt Jaani kallale ja teine neist saab surma . 
 Onupoega hoian ma enam kui oma hinge , ta on mulle nii - nii armas , kallis ; ta saatis mulle hiljuti veel kaks armastuse kirja . 
 Mis ma vaene hing pean tegema ? 
 J&auml;rgmine &ouml;&ouml; l&auml;ks Katal uneta m&ouml;&ouml;da , pika m&otilde;tlemise j&auml;rele v&otilde;ttis ta n&otilde;uks hommiku Rasva Jaagu naise poole minna , et asja lugu ligimalt teada saada , sest vana Jaagu t&uuml;tar oli temal leeri p&otilde;lvest tuttav ja tema isa kannatas ilma s&uuml;ita vangis . 
 Jah , see oli k&otilde;ige parem ! 
 Hommiku pani ta ennast riidesse , sidus saiad , k&uuml;la kostiks , r&auml;tiku sisse ja astus teele . 
 Oli k&uuml;ll t&uuml;kk maad k&auml;ia , aga mis see noore inimese kohta t&auml;hendab , kellel sarnane suur asi s&uuml;dame peal on . 
 Tema oli siitsaadik Rasva Jaaku oma kalli onu m&otilde;rtsukaks pidanud , onupoeg oli temale sedasama kinnitanud , n&uuml;&uuml;d teadis ta , kes m&otilde;rtsukas oli ja kuidas k&uuml;ti perekond ilma s&uuml;ita kannatas . 
 Jaagu kodus v&otilde;eti Kata suure lahkusega vastu . 
 Kui Kata kuulis , kuidas Poumanni h&auml;rra vana Jaagule advokadi v&otilde;tnud , v&otilde;ttis tema n&otilde;uks Jaagu naise seltsis Viljandisse Poumanni h&auml;rra juure minna . 
 Tema ei seletanud k&uuml;ll Jaagu naesele asja lugu p&otilde;hjani &auml;ra , vaid andis kindlat lootust , et Jaak n&uuml;&uuml;d lahti lastakse . 
 Naene r&otilde;emustas , rakendas ise hobuse ette ja m&otilde;lemad s&otilde;itsivad linna , vana Poumanni h&auml;rra juure . 
 Kui Kata h&auml;rrale k&otilde;ik loo otsast l&otilde;puni &auml;ra jutustas , ei olnud h&auml;rra r&otilde;emul aru ega otsa . 
 Tema k&auml;skis neid sinna j&auml;&auml;da ja l&auml;ks kohe advokadi juure . 
 Tagasi tulles andis tema Katale siidi r&auml;tiku kingituseks , lubas tema pulma tulla ja andis Jaagu naisele toidu moona kaasa . 
 Jaagu naist k&auml;skis tema &uuml;lehomme tagasi tulla , sest ta lootis , et siis Jaak lahti lastakse . 
 &quot; Vaat mis on , vaat mis on , &quot; r&otilde;emustas h&auml;rra ja tipsutas s&otilde;bradele rohkem viina , kui kunagi enne . 
 J&auml;rgmise p&auml;eva hommiku s&otilde;itis Sillakohtu lambur kirjutaja , advokadi ja soldatite seltsis teatud talu &otilde;ue ja viis k&otilde;ik mehed , peremehest kuni viimse poisini Viljandisse . 
 M&otilde;ned olivad s&uuml;idlased , m&otilde;ned s&uuml;i tunnistajad . 
 Jaan salgas k&uuml;ll kohtu ees oma s&uuml;idi &auml;ra , aga teised poisid , k&otilde;ige s&uuml;dimine T&otilde;nis , tunnistasid teda m&otilde;rtsukaks ja tegivad kurit&ouml;&ouml; t&otilde;eks . 
 Peremees ja Jaan viiti kohe vangi ja saivad hiljem oma raske karistuse k&auml;tte . 
 Jah , kes saadanale s&otilde;rme annab , seda p&auml;rib ta k&otilde;ige kehaga ! 
 X. 
 Esmasp&auml;eva hommikul kogus rahvast Sillakohtu maja ette murruna kokku . 
 Jutud , metsavahi m&otilde;rtsuka tabamisest ja kuulsa k&uuml;ti ilma s&uuml;ita kannatamisest , olid linnas ja maal laiali l&auml;inud ja k&otilde;ik soovisid n&auml;ha saada , kuidas k&uuml;tt peaseb , missuguse n&auml;u ta teeb , mis ta k&otilde;neleb ja kuidas talle vabadus ja kullane kevade meeldivad . 
 Ootajate seas oli ka vana Poumanni h&auml;rra , kes uhke n&auml;uga &uuml;mber jalutas , ja Jaagu naene ning lapsed , kes &otilde;nnest s&auml;ravatest silmadest r&otilde;&otilde;mu pisaraid p&uuml;hkisid . 
 Vabadus , kullane vabadus , kui kallis ja k&otilde;rge sina oled , seda v&otilde;ib &uuml;ksi see t&auml;ieste tunda , kes sinust kaua aega ilma olnud ! 
 Jaan astus kahe soldati vahel kohtu majasse , ahelad k&otilde;lisesid veel tema k&auml;te &uuml;mber , &uuml;ks raudne heal , mis inimeste s&uuml;damed hirmu , haleduse ja p&otilde;lastusega t&auml;idab , sest ta lahutab inimest inimestest , v&otilde;sukese rahvast ja muudab teda looma sarnaseks ! 
 Iga suurema kurit&ouml;&ouml; kannul k&auml;ib vanne , valu ja piin . 
 Kes oma s&uuml;dame healt &otilde;igel ajal ei kuule , sellele tuletab seda ahelate k&otilde;lin meelde , aga siis on juba liig hilja , hilja , hilja ! 
 Jaak astus maha l&ouml;&ouml;dud silmadega kohtu kotta ja rahvas vaatas tummalt taga j&auml;rele . 
 Kes teab , kuidas veel asja lood l&auml;ksivad , v&otilde;i neid rahva jutusi ja arvamisi uskuda v&otilde;ib ! 
 Tunni aja p&auml;rast tuli Jaak lahtise k&auml;te ja oma endise jahi kuuega nagu v&otilde;itja v&auml;lja . 
 Ta kandis pead p&uuml;sti ja vaatas julgeste &uuml;mber ringi , nagu enne vanast k&uuml;tide ringkonnas . 
 &quot; Ilma s&uuml;ita , Jaak on ilma s&uuml;ita , tere Jaak , tere ! &quot; kuuldi r&otilde;&otilde;msa rahva suust ja palju k&uuml;ttisi ja vanu s&otilde;pru pakkusid talle k&auml;tt . 
 Naene oli selja rahva poole p&ouml;&ouml;rnud ja nuttis , vana Poumanngi p&uuml;hkis salaja silmi . 
 &quot; Jaak ! 
 Tule l&auml;hame liiku jooma , meie ostame , meie ostame , &quot; kuuldi k&uuml;tide keskel kutset , k&otilde;ik p&uuml;idsid teda n&uuml;&uuml;d armastada ja auustada . 
 Jaak p&ouml;&ouml;ris k&otilde;ige pealt naese poole ja s&otilde;nas : &quot; Mari , mis sa nutad ! 
 Kui ma karu k&auml;es ja k&uuml;ini katuksel hukka ei saanud , ega ma siis siin paksu m&uuml;iride vahel pidanud hukka saama ! 
 &Auml;ra nuta ! 
 Kas tedred juba kudrutavad ? 
 Kas p&uuml;ssid ei ole roostetama l&auml;inud ? 
 Ma ei tea , kas mull kuulisi veel kodus on ? &quot; k&otilde;neles Jaak naesele ja tema silmade vaade l&auml;ks kaugele &uuml;le linna madala majade , v&otilde;ib olla , et ulatas kuni Tammelaane ja Maasikm&auml;e metsadeni ! 
 K&uuml;ttide kutsumistest hoolimata , v&otilde;ttis vana Poumanni h&auml;rra Jaagu k&auml;e alt kinni ja viis &auml;ra oma poole . 
 Naene k&otilde;ndis temal k&uuml;lle juures , kui kardaks tema , et Jaak j&auml;lle hundi s&otilde;idule l&auml;hab . 
 Rahvas k&auml;is hulgani taga j&auml;rele , kuni Poumanni majani . 
 Poumanni h&auml;rra kutsus k&otilde;ik k&uuml;tid ja Jaagu s&otilde;brad ja tegi toreda pidu , mis kuni hommikuni kestis . 
 Ta v&otilde;is seda teha , sest tema k&uuml;tt oli n&uuml;&uuml;d j&auml;lle vaba ! 
 Kolmandal p&auml;eval oli vana kavala h&auml;rra juures j&auml;lle p&otilde;dra ja linnu liha saada , kellest kunagi puudus ei tulnud . 
 Eks ta ole t&otilde;si : Teed head , teed iseenesele , teed kurja , ka iseenesele ! 
 Kas need s&otilde;nad sala k&uuml;ttimisega kokku k&auml;isivad , seda ei suuda meie m&otilde;ista . 
 R&otilde;emus Jaak s&otilde;itis n&uuml;&uuml;d naese seltsis kodu ja tema esimene asi oli p&uuml;sside puhastamine . 
 Oi , kuidas nad olivad roostetanud ja pea aegu rikkesse l&auml;inud ! 
 Pea kostsivad j&auml;lle paugud siit ja sealt , nagu uus elu oli soodesse ja metsadesse asunud . 
 Maasikm&auml;e metsades leiti j&auml;lle p&otilde;dra magusi ja tedre kudrutamine j&auml;i vahe peal vait , kui j&auml;lle pauk k&otilde;las , nii et sood ja metsad vastu kohasid . 
 M&otilde;isa metsasi hakati m&uuml;ima , raismikud tekkisivad laandesse , karud hakkasid kaduma ja hundid j&auml;ivad arvemaks , aga vana k&uuml;ti aida seinade peal , varnade otsas rippus ikka loomade nahku ja lindusi , seni kaua kui ta elas . 
 Ja ja - kes saab kavala k&uuml;ti , veel v&auml;hem &quot; Rasva Jaagu &quot; vasta ! 
 Metsavahi Mihkli poeg kosis k&otilde;rtsi Kata &auml;ra , Poumann oli s&otilde;na pidanud , pulma tulnud ja toredad kingitused kaasa toonud . 
 Vana Jaak jutustas pulmas veel palju imelugusi , Poumanni h&auml;rra kuulas k&otilde;ige pulmalistega pealt , andis Jaagule k&auml;tt ja s&otilde;nas : &quot; Jaak , sina oled mees &uuml;le meeste , sina oled meie maa k&otilde;ige kuulsam k&uuml;tt ! &quot;
 Murdlaened 
 &ldquo;Ja moonakatele w&auml;lja antawa wilja hinda tuleb k&otilde;rgendada.&rdquo; 
 &ldquo;Olen walmis h&auml;rra k&auml;sku t&auml;itma,&rdquo; r&auml;&auml;kis Mihkel poolp&otilde;iki kumardades ja waatas altkulmu h&auml;rra ot&szlig;a . 
 &ldquo;Aga ma taht&szlig;in h&auml;rrale ka midagi r&auml;&auml;kida ! &rdquo; &ldquo;Noh ? &rdquo; &ldquo;A&szlig;i on halb ! &rdquo; &ldquo;Kuidas halb ? &rdquo; &ldquo;Rahwas streigib.&rdquo; &ldquo;Mis ? &rdquo; k&auml;rgatas Jalakas wihaga . 
 &ldquo;Rahwas streigib,&rdquo; r&auml;&auml;kis Mihkel ja wahtis maha . 
 &ldquo;Oled &szlig;a hull w&otilde;i mis ? &rdquo; h&uuml;&uuml;dis Jalakas wiha&szlig;t w&auml;ri&szlig;ewa h&auml;&auml;lega . 
 &ldquo;Olen walmis h&auml;rra k&auml;sku t&auml;itma , aga hull ma k&uuml;ll ei ole . 
 - T&auml;na pidime Rooluhte t&ouml;&ouml;le minema , aga rahwas ei tule.&rdquo; &ldquo;Misp&auml;ra&szlig;t nad ei tule ? &rdquo; &ldquo;Treigime.&rdquo; 
 &ldquo;R&auml;&auml;gi &szlig;elgemine , lurjus ! &rdquo; karjus Jalakas ja haaras tooli p&auml;&auml;lt k&uuml;bara ja kepi . 
 &ldquo;Tahawad palka juurde &szlig;aada , &auml;hwardawad aidauk&szlig;i maha l&uuml;&uuml;a , kui neile laenu p&auml;&auml;le leiwaks wilja ei anta.&rdquo; &ldquo;Kus nad on ? &rdquo; Talli juures . 
 Jalakas lit&szlig;us k&uuml;bara p&auml;he ja tormas uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja talli juurde . 
 T&otilde;&szlig;i . 
 Mehed &szlig;ei&szlig;iwad k&otilde;ik &szlig;algas tallie&szlig;i&szlig;e plat&szlig;il ja r&auml;&auml;giwad i&szlig;ekeskis waljuste . 
 Nae&szlig;ed on endid talli r&auml;&auml;sta warju kogunud ja kaagutawad nagu kanad , &uuml;kstei&szlig;e&szlig;t &uuml;le karjudes . 
 Liikumi&szlig;e juhiks n&auml;hti &szlig;epp Jaan olewat . 
 Ta k&auml;is &uuml;hel &szlig;alga juure&szlig;t tei&szlig;e juurde , wehkis k&auml;tega ja &szlig;eletas waljuste . 
 &ldquo;Mis teie teete &szlig;iin ? 
 - Miks teie t&ouml;&ouml;s&szlig;e ei l&auml;he.&rdquo; p&otilde;rutas Jalakas meeste juurde astudes . 
 &ldquo;Leiba tahame ! &rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;iwad mehed kui &uuml;he&szlig;t &szlig;uu&szlig;t . 
 &ldquo;S&uuml;&uuml;a , anna meile &szlig;&uuml;&uuml;a ja puhku&szlig;t ! &rdquo; ki&szlig;a&szlig;iwad nae&szlig;ed l&auml;bi&szlig;egamine . 
 &ldquo;So . 
 - Ja kas ei ole teil teie tellitud palk ? 
 &ldquo; k&uuml;&szlig;is Jalakas enna&szlig;t rahuli&szlig;eks &szlig;undides . 
 &ldquo;Mis palk ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis wihane &szlig;epp oma &szlig;uurt ru&szlig;ikas k&auml;tt ette &szlig;irutades ja teiste &szlig;ea&szlig;t w&auml;lja astudes . 
 &ldquo;Mis palk &szlig;ee on , kui ta juures n&auml;lgima piab ? 
 Aga hobu&szlig;e t&ouml;&ouml;d n&otilde;uad &szlig;a k&uuml;ll meie k&auml;e&szlig;t , - palju hullemat , kui hobu&szlig;e t&ouml;&ouml;d . 
 Waata , &szlig;u hoowikoerad &szlig;&ouml;&ouml;wad k&uuml;mme korda paremat toitu , kui meie . 
 Ja mis neil teha on ? 
 Magawad p&auml;ike&szlig;e paistel . 
 Siad , lambad , lehmad , - k&otilde;ik &szlig;aawad paremine toidetud , kui meie ; k&otilde;ikidel on paremad elukorterid , kui meil . 
 I&szlig;e&auml;ranis &szlig;ee kuradi kari : tallab h&auml;&auml;d maad , kus meil k&otilde;ikidel ruumi elada oleks . 
 Miksp&auml;ra&szlig;t ei tee &szlig;a &otilde;igu&szlig;t ? 
 - Meie oleme k&otilde;ik &uuml;he&szlig;ugu&szlig;ed m&otilde;i&szlig;a loomad : &szlig;iad , hobu&szlig;ed , lehmad ja moonakad ! 
 Aga miksp&auml;ra&szlig;t on neil parem p&otilde;li , parem &szlig;&ouml;&ouml;k , paremad korterid , kui meil ? 
 Tee &otilde;igu&szlig;t , h&auml;rra , ja la&szlig;e k&otilde;ik omad loomad &uuml;hew&auml;&auml;rili&szlig;ed olla.&rdquo; 
 &ldquo;Minge rahuli&szlig;elt t&ouml;&ouml;s&szlig;e , &auml;rge wiitke ilu&szlig;t heina ilma ! &rdquo; noomis Jalakas . 
 &ldquo;Ma tahan teie palka k&otilde;rgendada.&rdquo; &ldquo;Wale ! 
 - Ei l&auml;he ! &rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;iwad mehed . 
 &ldquo;See on paljas lubamine , alatu pettus , &szlig;eda oleme juba &szlig;ada korda kuulnud,&rdquo; r&auml;&auml;kis Jaan . 
 &ldquo;Teie l&auml;hete t&ouml;&ouml;s&szlig;e ! &rdquo; karjus h&auml;kit&szlig;elt Jalakas enna&szlig;t unustades . 
 &ldquo;Ei l&auml;he ! 
 Ei liigu mitte &szlig;ammu enne &szlig;iit paigalt , kuni meie n&otilde;udmi&szlig;ed t&auml;idetud &szlig;aawad,&rdquo; wastas Jaan kindlalt . 
 &ldquo;Teie l&auml;hete t&ouml;&ouml;s&szlig;e ! &rdquo; ki&szlig;endas Jalakas , i&szlig;e n&auml;o&szlig;t &szlig;inine . 
 &ldquo;Ei l&auml;he,&rdquo; m&uuml;ristas Jaan wastu&szlig;eks . 
 &ldquo;Teie ... ! &rdquo; &ldquo;Ei ! &rdquo; Wiha&szlig;e Jalaka j&auml;me okaline kepp kerkis &uuml;les k&otilde;rgele ja wihi&szlig;es &szlig;iis raskesti alla , et kangekael&szlig;e Jaani p&auml;&auml;d wastu &otilde;petawalt tant&szlig;ida . 
 Aga enne , kui ta oma eesm&auml;rgile j&otilde;udis , haaras Jaan tugewa k&auml;ega ta ot&szlig;a&szlig;t kinni , kiskus ta Jalaka k&auml;e&szlig;t &auml;ra ja wirutas kaugele . 
 &ldquo;Anname kuradile ! &rdquo; karju&szlig;iwad mehed ja karga&szlig;iwad Jalaka &uuml;mber ringi . 
 Mihkel , kes k&otilde;ik &szlig;ee aeg h&auml;rra &szlig;eljataga oli &szlig;eisnud , n&auml;gi , et a&szlig;i hakkab halwaste minema . 
 Ta kargas kas&szlig;i o&szlig;awu&szlig;ega meeste k&auml;te wahelt w&auml;lja ja pistis &uuml;le p&auml;&auml;-kaela punuma . 
 Suurem wihaalune oli tema . 
 &ldquo;Nad l&ouml;&ouml;wad mu &szlig;urnuks , ki&szlig;uwad t&uuml;kkideks,&rdquo; m&otilde;tles ta &uuml;le aedade ja p&otilde;e&szlig;aste h&uuml;pates . 
 Surmahirm wiis teda kui lendes k&otilde;igi&szlig;t &uuml;le . 
 Jook&szlig;u p&auml;&auml;l l&otilde;i ta k&auml;e kogemata tasku p&auml;&auml;le - ja h&auml;&auml; m&otilde;te k&auml;is korraga kui w&auml;lk ta p&auml;&auml;&szlig;t l&auml;bi . 
 Taskus oli tal wiinakeldri w&otilde;ti . 
 Paari tugewa h&uuml;ppega oli ta keldri uk&szlig;e juures . 
 Suure rutuga toppis ta w&otilde;tme w&auml;ri&szlig;ewate k&auml;tega auku ja keeras . 
 M&otilde;ned mehed oliwad juba l&auml;hedal . 
 Weel kaks &szlig;ekundi ja raske raudplekiga &uuml;le l&ouml;&ouml;dud wiinakeldri uks l&auml;ks pragi&szlig;edes Mihkli tugewal t&otilde;ukel lahti . 
 Mihkel kargas keldris&szlig;e ja l&otilde;i uk&szlig;e oma j&auml;rel paukudes kinni . 
 - Aga w&otilde;ti ? 
 W&otilde;tme oli ta &szlig;uure rutuga w&auml;ljapoole ette unustanud . 
 &ldquo;So ! 
 - Wereimeja on l&otilde;k&szlig;us,&rdquo; r&auml;&auml;ki&szlig;iwad tagaajajad , keera&szlig;iwad uk&szlig;eu uuesti lukku , pi&szlig;t&szlig;iwad w&otilde;tme taskus&szlig;e ja &szlig;ammu&szlig;iwad talli juurde taga&szlig;i . 
 Wiha&szlig;ed mehed oliwad Jalaka k&auml;tte p&auml;&auml;le t&otilde;&szlig;tnud ja keeruta&szlig;iwad teda , nagu kerget &otilde;le-puutrit , oma p&auml;&auml;de kohal . 
 &ldquo;Wiskame kaewu ! &rdquo; karju&szlig;iwad &uuml;hed . 
 &ldquo;&Uuml;lespuua tarwis , nii&szlig;ugune m&otilde;rt&szlig;ukas,&rdquo; ki&szlig;enda&szlig;iwad tei&szlig;ed . 
 &ldquo;J&auml;rwe , j&auml;rwe ! 
 - Wiime ja kastame ta j&auml;rwe ; k&uuml;ll ta &szlig;iis , kui &szlig;urm &szlig;ilma ees on , j&auml;rele annab ! &rdquo; &ldquo;Kas t&auml;idad meie tahtmi&szlig;t ? 
 - Kas k&otilde;rgendad palka ? &rdquo; &ldquo;Ei ! &rdquo; kiristas wihane Jalakas &uuml;lewal meeste k&auml;ttel . 
 &ldquo;Naha la&szlig;en teil maha n&uuml;lgida , &uuml;les la&szlig;en teid , koeri , k&otilde;iki puua ! &rdquo; &ldquo;Kas kuulete ! &rdquo; m&ouml;irga&szlig;iwad &otilde;nnetumad mehed : &ldquo;eda&szlig;i - j&auml;rwe &auml;&auml;rde ! 
 P&otilde;rgus w&otilde;ib ta oma plaani&szlig;id t&auml;ide &szlig;aatma hakata ! &rdquo; Ja terwe meeste &szlig;alk hakkas , &szlig;iplewat h&auml;rrat k&auml;te p&auml;&auml;l hoides , j&auml;rwe poole &szlig;ammuma . 
 Jalakas hoigas ta&szlig;ake&szlig;i ja kiristas hambaid . 
 Kui nae&szlig;ed n&auml;giwad , et a&szlig;i niimoodi l&auml;heb , paniwad nad weel k&otilde;wemine ki&szlig;ama ; m&otilde;ned hakka&szlig;iwad nutma , tei&szlig;ed raba&szlig;iwad meestel kuue &szlig;aba&szlig;t kinni , et neid kurjateo p&auml;&auml;lt &auml;ra hoida . 
 Mehed aga raputa&szlig;iewad neid lahti , l&uuml;kka&szlig;iwad k&otilde;rwale ja &szlig;ammu&szlig;iwad eda&szlig;i . 
 Jaan astus k&otilde;ige ees . 
 J&auml;rwe l&auml;hedal tuli neile Marie wastu . 
 See ei &szlig;aanud e&szlig;ite aru , mis &szlig;iin &szlig;&uuml;ndis . 
 Wiimaks aimas ta aga , mis plaan meestel oli . 
 Suure waewaga l&auml;ks tal korda wiha&szlig;eid mehi waigistada ja i&szlig;a nende k&auml;e&szlig;t &auml;ra p&auml;&auml;sta . 
 Mariel oli m&otilde;i&szlig;a rahwa kohta m&otilde;ju . 
 Seda oli ta l&uuml;hike&szlig;e&szlig;t aja&szlig;t hoolimata t&auml;ielikult w&otilde;ita j&otilde;udnud . 
 Mehed kuula&szlig;iwad tema &szlig;&otilde;na ja k&auml;sku igas asjas , nad tead&szlig;iwad , et ta neile halba ei &szlig;oowi . 
 Wana Jalaka la&szlig;k&szlig;iwad nad &szlig;elle tingimi&szlig;ega lahti , et &szlig;ee nende n&otilde;udmi&szlig;ed kohe t&auml;idaks . 
 &ldquo;Saate , k&otilde;ik &szlig;aate , mis teie aga iganes &szlig;oowite,&rdquo; r&auml;&auml;kis wana h&auml;rra waewaga &szlig;&otilde;nu w&auml;lja &uuml;teldes . 
 &ldquo;N&uuml;&uuml;d olge &otilde;htuni kodus , t&ouml;&ouml;le ei pruugi teil t&auml;na minna . 
 P&auml;ra&szlig;t l&otilde;unat la&szlig;en teile omad pakkumi&szlig;ed ette lugeda . 
 T&auml;nan teid , et mind elus&szlig;e j&auml;t&szlig;ite . 
 Seda ei &szlig;aa ma eladeski unustama ! &rdquo; Ja k&auml;tt Marie &otilde;la p&auml;&auml;le tuetades , hakkas ta ta&szlig;akesti elumaja poole &szlig;ammuma . 
 Ta oli n&auml;htawaste w&auml;&szlig;inud ja p&otilde;rutatud . 
 K&auml;ri&szlig;ew ja mitmeh&auml;&auml;leline hurra kajas tale lepitatud meeste &szlig;uu&szlig;t j&auml;rele . 
 M&otilde;ned nei&szlig;t karga&szlig;iwad ta &uuml;mber ja taht&szlig;iwad teda k&auml;tel &szlig;aali &szlig;ohwale kanda , aga ta keelas neid kerge k&auml;e n&auml;itami&szlig;ega &szlig;eda tegema&szlig;t . 
 &ldquo;Laske olla , ei ole tarwis ! 
 Mul on weel j&otilde;uudu , t&auml;nan teid ! &rdquo; Kui ta oma tuppa j&otilde;udis , langes ta w&auml;&szlig;inult laua &auml;&auml;rde tooli p&auml;&auml;le . 
 &ldquo;Tahad ehk klaas weini w&otilde;i konjaki , i&szlig;akene ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Marie teda &otilde;rnalt istuma &szlig;&auml;&auml;des . 
 Jalakas tegi k&auml;ega taga&szlig;it&otilde;rjuwa liigutu&szlig;e . 
 &ldquo;Ei , ei ! 
 - T&auml;nan , ei ole tarwis ! 
 &ldquo; &ldquo;W&otilde;i ehk &szlig;oowid k&uuml;lma wett ? &rdquo; &ldquo;Ei ! &rdquo; &ldquo;Kas &szlig;ul j&otilde;uudu on mind kuulata , i&szlig;akene ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Marie enna&szlig;t tema ette p&otilde;lwili lastes ja ta k&uuml;lma kondili&szlig;t k&auml;tt &otilde;rnalt &szlig;ilitades . 
 &ldquo;Ma &szlig;oowik&szlig;in &szlig;inuga midagi r&auml;&auml;kida ! &rdquo; Marie waatas paluwalt ta j&auml;&auml;&szlig;e waatega &szlig;ilmades&szlig;e . 
 &ldquo;Mis &uuml;le ? &rdquo; &ldquo;Meie rahwa &otilde;nnetu &szlig;ei&szlig;ukorra &uuml;le ! &rdquo; &ldquo;&Otilde;nnetu &szlig;ei&szlig;ukorra &uuml;le ? 
 - Ilm ! 
 Kas &szlig;ee &szlig;ind huwitab ? &rdquo; &ldquo;W&auml;ga , i&szlig;akene ! &rdquo; Marie lit&szlig;us omad palawad huuled ta k&uuml;lma k&auml;e &szlig;elja p&auml;&auml;le . 
 &ldquo;So - oh ! &rdquo; &ldquo;Kas lubad , i&szlig;akene ? &rdquo; &ldquo;Ei ole tarwis ! 
 - Ma &szlig;aan juba i&szlig;egi nii tegema , et k&otilde;ik rahule j&auml;&auml;wad . 
 Aga n&uuml;&uuml;d mine ja la&szlig;e mind &uuml;k&szlig;inda olla ! &rdquo; 
 Marie t&otilde;u&szlig;is pikkami&szlig;i &uuml;les ja &szlig;ammus uk&szlig;e juurde . 
 Siin keeras ta korra &uuml;mber ja waatas i&szlig;a p&auml;&auml;le . 
 See istus liikumata ja wahtis m&otilde;ttes oma ette . 
 Kui Marie &szlig;ammud tei&szlig;e&szlig;t tua&szlig;t &auml;ra waiki&szlig;iwad , kargas Jalakas tooli p&auml;&auml;lt &uuml;les , waatas , nagu met&szlig;aline , wiha&szlig;elt ene&szlig;e &uuml;mber ja kiristas l&auml;bi hammaste : &ldquo;Ma ei unusta &szlig;eda , - ei unusta ! 
 Ma &szlig;aan nii tegema , et k&otilde;ik rahule j&auml;&auml;wad ! &rdquo; 
 Siis astus ta k&auml;hku telefoni juurde . 
 Tema pahem k&auml;&szlig;i w&auml;ri&szlig;es , kui ta telefoni kuulami&szlig;etoru &uuml;les t&otilde;stis ; - ja paremat k&auml;tt w&auml;nda k&uuml;lge pandes , hakkas ta &szlig;eda &auml;gedasti &uuml;mber ajama . 
 K&otilde;rr-k&otilde;rr-k&otilde;rr , kr&otilde;gi&szlig;es telefoni aparadis , &szlig;iis j&auml;i k&otilde;ik waik&szlig;eks - ja natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t heli&szlig;es m&auml;rgu-kell . 
 M&otilde;ni minut kestis &uuml;hendamine - ja wiimask tuli maakonaa linna telefoni p&auml;&auml;jaama&szlig;t lustilik &ldquo;holla&rdquo; wastu&szlig;eks . 
 Kui Jalakas t&uuml;ki aja p&auml;ra&szlig;t telefoni juure&szlig;t &auml;ra tuli , oli ta rahulik , peaaegu r&otilde;&otilde;mus . 
 Ta astus laua juurde ja k&otilde;listas . 
 Lii&szlig;a tuli tuppa . 
 &ldquo;&Uuml;tle prouale , et ta &otilde;htuks &szlig;&ouml;&ouml;gi&szlig;id rohkesti walmis teeb , - mulle tulewad w&otilde;erad ! &rdquo; Siis w&otilde;ttis ta k&uuml;bara ja kepi ja &szlig;ammus ta&szlig;ake&szlig;i ene&szlig;e ette wilistades l&auml;bi pargi alal weski poole . 
 VII. 
 Selle&szlig;ama p&auml;ewa hommikul t&otilde;u&szlig;is K&auml;&auml;rik kella wiie ajal omas kodus &uuml;les . 
 T&auml;na oli tal w&auml;ga t&auml;htjas a&szlig;i ees , wi&szlig;t k&uuml;ll k&otilde;ige t&auml;ht&szlig;am tema elu ajal. 
 T&auml;na tahtis ta , olgu mis on , oma palwet ja ettepanekut Lillile ette kanda . 
 Juba paark&uuml;mmend korda oli ta &szlig;elle m&otilde;ttega kodu&szlig;t w&auml;lja l&auml;inud , aga iga kord ilma tagaj&auml;rjeta . 
 Alati , kui ta Arule j&otilde;udis , oli ta julgus kadunud . 
 &ldquo;Homme,&rdquo; m&otilde;tles ta nii&szlig;ugu&szlig;el korral , &ldquo;homme teen ma &szlig;eda tingimata.&rdquo; Aga kui m&auml;&auml;ratud p&auml;ew k&auml;tte j&otilde;udis , oli a&szlig;i nii&szlig;ama hull . 
 Kirudes ja i&szlig;eenna&szlig;t &szlig;&uuml;&uuml;distates &szlig;ammus ta &otilde;htul kurwalt koju . 
 &ldquo;Homme - teen &szlig;eda - Kas tant&szlig;igu w&otilde;i &szlig;ada kuradit keele p&auml;&auml;l ka&szlig;atskit , aga hom&szlig;e&szlig;t p&auml;ewa&szlig;t &szlig;ee &uuml;le ei pia minema ! &rdquo; Homme l&auml;ks hom&szlig;e j&auml;rele . 
 - Aga n&uuml;&uuml;d ! 
 - N&uuml;&uuml;d tulgu mis tuleb , aga t&auml;na &szlig;aab t&auml;htis &szlig;amm astutud . 
 Terwe tunni k&otilde;ndis ta &szlig;aalis eda&szlig;i taga&szlig;i . 
 Ta arutas ja arwas , kuidas oma ettepanekut Lilli ees pidi algama . 
 &ldquo;Armuline neiu ! 
 Teie kullane &szlig;ilmade &szlig;&auml;ra ... 
 Ei &szlig;edawii&szlig;i ei l&auml;he . 
 Auustatud preili ! 
 - Ei - ei , &szlig;ee on liiga k&uuml;lm ja &uuml;ksluine . 
 Minu taewaline piiga ! 
 - Ma ei j&otilde;ua &szlig;&otilde;nadega ega ... 
 Noo , - &szlig;ee oleks p&auml;ris lollus ! &rdquo; r&auml;&auml;kis K&auml;&auml;rik &ouml;&ouml;mantlit &szlig;ohwale wi&szlig;ates . 
 Tal oli palaw , p&auml;&auml; kuumas ja ajud t&ouml;&ouml;ta&szlig;iwad liiga pikkami&szlig;i . 
 M&otilde;tted l&auml;k&szlig;iwad &szlig;egamine , nagu kihaw &szlig;&auml;&auml;skede parw . 
 Ta astus akna alla ja l&uuml;kkas &szlig;elle lahti . 
 W&auml;rske hommikune &otilde;hk tungis l&auml;bi awatud akna , nagu karastaw weehoog , tuppa . 
 K&auml;&auml;rik laskis enna&szlig;t rinnuli aknalaua p&auml;&auml;le ja , p&auml;&auml;d kahe k&auml;e wahel hoides , j&auml;i ta m&otilde;tlema . 
 T&auml;htis tund oli tulnud , aga n&uuml;&uuml;d - ju&szlig;t n&uuml;&uuml;d ei t&ouml;&ouml;ta p&auml;&auml; ! 
 Wilets , &auml;raneetud p&auml;&auml; ! 
 - I&szlig;e ajad &szlig;a inime&szlig;e nii&szlig;ugu&szlig;es&szlig;e n&otilde;iaw&otilde;rku , aga w&auml;lja &szlig;a teda ei p&auml;&auml;sta ! 
 Hulga aega m&otilde;tles K&auml;&auml;rik akna p&auml;&auml;l , p&auml;&auml;d w&auml;ljas w&auml;rske &otilde;hu k&auml;es hoides , aga midagi &szlig;&uuml;nd&szlig;at ei j&otilde;udnud ta w&auml;lja m&otilde;telda . 
 Siis l&auml;ks ta aeda . 
 Hommik oli ilus . 
 Ta&szlig;akesti puhus puude all jahe tuule&otilde;hk . 
 K&auml;&auml;rik laskis enna&szlig;t &szlig;uurewa &otilde;it&szlig;ewa jasmini p&otilde;&otilde;&szlig;a alla pika rohu &szlig;is&szlig;e pikali . 
 P&otilde;&otilde;&szlig;a wilus oli rohulehtede p&auml;&auml;l &ouml;&ouml;&szlig;i&szlig;t k&uuml;lma kastet . 
 K&auml;&auml;rik kiskus &szlig;uure peot&auml;ie k&uuml;lma , m&auml;rga rohtu ja lit&szlig;us &szlig;elle wsatu kuuma ot&szlig;ae&szlig;i&szlig;t : oli h&auml;&auml; , jahe , - p&auml;&auml; l&auml;ks lahedamaks , ajud t&ouml;&ouml;ta&szlig;iwad kiiremine . 
 Wiimaks , kell w&otilde;iks juba kahek&szlig;a olla , kargas ta maa&szlig;t &uuml;les ja t&otilde;ttas tuppa . 
 Saagu n&uuml;&uuml;d , mis &szlig;aab , aga minema ta piab . 
 Kauem ei w&otilde;i ta nii&szlig;ugu&szlig;es hingepiinas enam eda&szlig;i elada . 
 K&auml;hku k&auml;skis ta oma wanat eluaeg&szlig;et teenrit Juhani habemeajami&szlig;e riistad , &szlig;oojawee kau&szlig;i ja k&auml;ter&auml;tiku magami&szlig;e tuppa tuua . 
 Siis istus ta laua ette , tegi &szlig;&auml;rgi ee&szlig;t lahti , mille alt paks kael ja musta karwadega kaetud rind n&auml;htawale tuliwad , k&auml;&auml;ris k&auml;i&szlig;ed &uuml;les ja hakkas l&otilde;uga j&auml;medate&szlig;t habemekont&szlig;ude&szlig;t puhastama . 
 K&uuml;mne minutiga oli &szlig;ee t&ouml;&ouml; walmis . 
 N&uuml;&uuml;d t&otilde;u&szlig;is ta &uuml;les ja astus pe&szlig;ukapi juurde . 
 Selle alumi&szlig;es &szlig;ahtlis oliwad tal omal ajal k&otilde;ik&szlig;ugu&szlig;ed pummatid , l&otilde;hna&otilde;lid , ilu&szlig;eebid , puudri-karbid ja muud noorteinimeste tarbeasjad &szlig;eisnud . 
 Aga kaua ei olnud ta enam neid pruukinu . 
 Ta tegi kapi uk&szlig;e lahti ja t&otilde;mbas &szlig;ahtli w&auml;lja . 
 Suur hulk tolmunud pakki&szlig;id wahtis tale &szlig;ahtli&szlig;t wastu . 
 Ta autas e&szlig;ime&szlig;e paki lahti , &szlig;elles oliwad kolm kolla&szlig;eks l&auml;inud wana hambaharja , karbike hambapuhastami&szlig;e pulbrit ja peot&auml;is puuwillu . 
 Tei&szlig;es pakike&szlig;es oli wiis , kuus pudelike&szlig;t l&otilde;hna&otilde;li . 
 K&auml;&auml;rik t&otilde;mbas &uuml;hel korgi &auml;ra , - j&auml;lk , halw hais k&auml;is tale ninas&szlig;e . 
 Ta lit&szlig;us ruttu korgi taga&szlig;i ja wiskas klaa&szlig;id lahti&szlig;elt &szlig;ahtlis&szlig;e . 
 Kolmandas pakis oli mitmet &szlig;orti pummatit ; &uuml;he nei&szlig;t , millel teiste&szlig;t w&auml;he parem l&otilde;hn oli , walis , K&auml;&auml;rik w&auml;lja , l&uuml;kkas &szlig;iis &szlig;ahtli kinni ja astus peegli alla . 
 Pool tundi kulus wurrude korraldami&szlig;ega , teine niipalju kraede w&auml;ljawalikuga ja wiimaks , kell oli juba &uuml;le &uuml;hek&szlig;a , astus K&auml;&auml;rik &szlig;&ouml;&ouml;gituppa . 
 Siin laskis ta Juhanit omale w&auml;ike&szlig;e &szlig;uhupiste ja tas&szlig;i kohwi tuua ; ta tahtis t&auml;na&szlig;t p&auml;ewa karskelt alustada . 
 &ldquo;N&uuml;&uuml;d , - mitte &uuml;ks mari ma enne ei mait&szlig;e , kui a&szlig;i m&ouml;&ouml;da on&rdquo; m&otilde;tles ta &szlig;alwr&auml;tikuga kohwi&szlig;eid huuli kuiwatades ja laua &auml;&auml;re&szlig;t &uuml;les t&otilde;ustes . 
 &ldquo;Juhan,&rdquo; &uuml;tles ta tuppa tulewale teenrile : &ldquo;&szlig;a palud alati Jumalat , tee &szlig;eda ka t&auml;na ja palu minu ee&szlig;t , et mu ettew&otilde;te h&auml;sti korda l&auml;heks . 
 Minu k&auml;es palumine enam ei l&auml;he , pole kaua &szlig;ellega tegemi&szlig;t teinud.&rdquo; Juhan pomi&szlig;es midagi wastu&szlig;eks . 
 Siis w&otilde;ttis ta k&uuml;bara , waatas weel kord tuas ringi , nagu inimene , kes kauaks ajaks kodu&szlig;t &auml;ra l&auml;heb , ja &szlig;ammus w&auml;lja . 
 Tal oli umbes kolm wersta minna . 
 Tee wiis l&auml;bi ilu&szlig;a heinamaa , ka&szlig;emet&szlig;a ja kadus Aru m&otilde;i&szlig;a pargi jalgteede &szlig;ekka &auml;ra . 
 Seda m&ouml;&ouml;da k&auml;idi ainult jala , hobu&szlig;eteed m&ouml;&ouml;da oli wersta &szlig;eit&szlig;e kahek&szlig;a . 
 K&auml;&auml;rik k&otilde;ndis pikkami&szlig;i . 
 P&uuml;halikult keerutas ta keppi k&auml;es ringi , pomi&szlig;es wahete wahel ta&szlig;akesti oma ette ja wahtis nagu unin&auml;os Aru m&otilde;i&szlig;a roheli&szlig;t parki ja &szlig;elle &szlig;ee&szlig;t &uuml;leskerkiwaid punaste katustega walgeid hooneid . 
 Ta m&otilde;ttekujutlustes keerles Lilli . 
 Lilli kurblik kuju ; m&otilde;ttes&szlig;e wajunult istus ta j&auml;rwe &auml;&auml;res &szlig;uure kiwi p&auml;&auml;l ja &szlig;ulistas oma w&auml;ik&szlig;ete lumiwalge jalgadega &szlig;ooja wett , weeretab warbaga kiwike&szlig;i kokku ja wahib waik&szlig;elt weerewaid laineid ... 
 Lilli , wallatu Lilli . 
 Naerdes wahib ta kohmetanud K&auml;&auml;rikut , kes pingi p&auml;&auml;l istub , ja pillub tale p&auml;hkleid . 
 Ta &otilde;&otilde;t&szlig;utab enna&szlig;t ta&szlig;akesti w&otilde;rk kiigus . 
 Mustad lokid lehwiwad tuule k&auml;es , walged p&auml;rli &szlig;arna&szlig;ed hambad on awatud ja &otilde;rna pale roo&szlig;akates nukkides on w&auml;ike&szlig;ed auguke&szlig;ed . 
 Parem jalg rippub &uuml;le w&otilde;rgu &auml;&auml;re alla , mu&szlig;t poole&szlig;t &szlig;&auml;&auml;re&szlig;t &szlig;aadik w&auml;lja paistew &szlig;ukk ja w&auml;ikene k&otilde;rge kont&szlig;aga king . 
 Nii w&auml;ikene , nagu k&uuml;mne aasta&szlig;el lap&szlig;el . 
 Jumal , nii&szlig;ugune kiu&szlig;atus ! 
 &ldquo;Iludus , kes kurat &szlig;ind ilma on loonud ? 
 Naesterahwa iludus ! 
 P&otilde;rgu w&auml;ljam&otilde;eldud w&otilde;id &szlig;a olla ! 
 Sa k&otilde;ige kurja juur , &szlig;a ropu elu algus , &szlig;a tapistele kihutaja , &szlig;a warandu&szlig;e r&ouml;&ouml;wel , &szlig;a auu poris&szlig;e tallaja , &szlig;a &szlig;&uuml;dame rahu rii&szlig;uja , &szlig;a hinge hirm&szlig;am piin , &szlig;a p&otilde;rgu i&szlig;e ! 
 -
 Noored hinged 
 13. 
 Aino &auml;kiline lahkumine oli Kulno m&otilde;tlema pannud . 
 N&otilde;nda polnud weel &uuml;kski neiu tema juurest &auml;ra l&auml;inud . 
 Ehk mis tarwis oli ta Ainole niisugusid s&otilde;nu r&auml;&auml;kinud ? 
 Kas ei olnud mitmed teised palju rohkem neid &auml;ra teeninud ? 
 W&otilde;i lootis ta temast ikka weel midagi ? 
 Oli ta n&otilde;nda tema kangekaelsust murda tahnud ? 
 Kui jah , siis pidi ta tunnistama , et ta katse nurja oli l&auml;inud . 
 Sellest oli noorelmehel nagu h&auml;&auml; meel ; aga ka tuska ei j&auml;tnud see s&uuml;nnitamata . 
 K&otilde;ike uuesti l&auml;bi m&otilde;eldes ja meelde tuletades , s&otilde;nas noormees isseneses : &ldquo;Pagana t&uuml;druk ! &rdquo; Ja tal t&otilde;usis m&otilde;nel silmapilgul tahtmine neid s&otilde;nu Ainole enesele &auml;ra &ouml;elda . 
 Et ta aga seda mitte ei teinud , siis l&auml;henes ta uuesti Lillakale , kellele ta m&otilde;ista andis , et temal Ainoga k&otilde;ik l&otilde;petatud on . 
 &Otilde;ie silmis lehwis uus lootusekiir . 
 Juba tundis ta kahetsust , et ta enam ialgi polnud lubanud Kulno poole minna . 
 N&uuml;&uuml;d oleks ta j&auml;llegi seda teha tahtnud . 
 Ta otsis parajat silmapilku , kus ta seda m&auml;rgata w&otilde;iks lasta . 
 Seda polnud tal wajagi , sest Kulno j&otilde;udis asjast aru saades neiule kutsega ette . 
 Uue hooga hakkas neiu s&uuml;da rinnas l&ouml;&ouml;ma , kui ta tuntud kulunud trepiastmeid m&ouml;&ouml;da &uuml;lesse astus . 
 Toas ringi waadates s&otilde;nas ta : &ldquo;K&otilde;ik on endist wiisi.&rdquo; &ldquo;K&otilde;ik&rdquo; , t&otilde;endas Kulno ja tundis rinnas k&uuml;simust . 
 Mistarwis oli ta selle neiu siia kutsunud ? 
 Oli tal tema wastu t&otilde;epoolest weel huwitust ? 
 Aga kust tuli siis see k&uuml;lmus rinda ? 
 Nende k&uuml;simiste p&auml;&auml;le ei osanud ta wastust anda . 
 Siiski kutsus ta ka edaspidi neiut oma poole ja see tuli , nagu ei m&auml;rkaks ta sugugi , missuguses meeleolus noormees tema juures wiibib . 
 Wististi lootis ta , et aegam&ouml;&ouml;da k&otilde;ik muutub . 
 Lillak sai ju asjast n&otilde;nda aru , et Ainol Kulno juures igawaks oli l&auml;inud , kuna see ikka weel temast unistas . 
 Aga k&uuml;llap waibuwad walud ja ununewad unistused - tr&ouml;&ouml;stis ennast Lillak , - ning siis on k&otilde;ik j&auml;lle h&auml;sti . 
 Aga kaua pidi neiu paremaid aegu ootama . 
 Ja kui juhtuski silmapilusid , kus Kulno elur&otilde;&otilde;must &uuml;le n&auml;is keewat , siis tarwitas ta oma m&otilde;ju alati kurjasti . 
 Ta torkis neiut s&otilde;nadega ja tegudega , tema tundmusi &uuml;les &auml;ratades ja neid siiski wastamata j&auml;ttes . 
 Ja mida rohkem osaw&otilde;tmatust neiu nooremehes arwas t&auml;hele panna w&otilde;iwat , seda suuremaks t&otilde;usis tal tema j&auml;rele tung , ise&auml;ranis n&uuml;&uuml;d , kus ta teadma arwas , et nende l&auml;henemisel mingisugusid takistusi enam ees ei w&otilde;iks olla . 
 Neiu unistas &ouml;&ouml;d kui p&auml;ewad noorestmehest ja k&auml;is pea igap&auml;ew tema pool . 
 See sai k&otilde;igest sellest aru ja n&auml;is kahjur&otilde;&otilde;mulikult s&otilde;nawat : &ldquo;Eks waatame , kui kaua sa w&auml;lja kannatad ja mis sa wiimaks teed.&rdquo; Aga midagi uut ega huwitawat ei juhtunud . 
 &Uuml;ks p&auml;ew oli teise sarnane . 
 Kui Lillak &uuml;hel niisugusel p&auml;ewal j&auml;llegi Kulno poole tuli , wabandas see ennast ajapuudusega . 
 See tuli neiule ootamata . 
 Tal oliwad t&auml;na suured plaanid p&auml;&auml;s ja punane roos riiete all rinnas . 
 Ja n&uuml;&uuml;d korraga : ei ole aega . 
 Neiu j&auml;i akna alla seisma ja wahtis s&auml;&auml;lt m&otilde;ttes w&auml;lja . 
 Silmadesse paisusiwad tal pisarad . 
 Ta kahetses , et ta uuesti oli hakanud Kulno pool k&auml;ima . 
 Esiteks oli ta enesest ilusasti w&otilde;itu saanud , n&uuml;&uuml;d oli lugu halwem . 
 &ldquo;Teie olete kurb , tunnete ennast haawatud olewat ? &rdquo; k&uuml;sis Kulno neiu pisaraid n&auml;hes . 
 &ldquo;Aga ma r&auml;&auml;gin t&otilde;tt , mul ei ole aega , mul on korraldusi , pean &auml;ra s&otilde;itma.&rdquo; &ldquo;&Auml;ra s&otilde;itma ? &rdquo; k&uuml;sis neiu hirmunud pilgul ja istus tooli p&auml;&auml;le . 
 Ja n&uuml;&uuml;d korraga tundis ta t&auml;ies suuruses , kelleks see noormees talle wiimasel ajal oli saanud . 
 Ja kui s&uuml;dameta ta on . 
 Ta tahab &auml;ra s&otilde;ita , ilma et ta temale s&otilde;nagi lausuda m&otilde;tleks . 
 Nagu poleks midagi olnud . 
 Aga neiu ei w&otilde;i seda . 
 See , mis rinnas , kipub s&auml;&auml;lt w&auml;lja , kuigi teda kuulda ei taheta , ja w&auml;he on j&otilde;udusid , mis w&auml;ljakippujat tagasi suudawad suruda . 
 Neiu ei leia aga kohaseid s&otilde;nu , ei tea , millest p&auml;&auml;le hakata ; piinlik ja &otilde;udne on sellest r&auml;&auml;kida , mis s&uuml;damele k&otilde;ige l&auml;hemal seisab . 
 Seda peab silmist , liigutustest ja h&auml;&auml;lest &auml;ra tundma . 
 M&otilde;nest p&uuml;hadusest ei tohi awalikult k&otilde;neleda kui tahetakse , et ta ka edaspidi p&uuml;haduseks , peab j&auml;&auml;ma . 
 Neiu langeb tooli p&auml;&auml;l kokku ja nutab ainult . 
 Kui noormees teda n&otilde;nda natukene aega on silmitsenud , astub ta tema juurde ja w&otilde;tab selja taga seistes tema k&auml;test kinni . 
 Neiu laseb seda s&uuml;ndida , ajab oma p&auml;&auml; toolitoe p&auml;&auml;le tagasi ja waatab m&auml;rgade silmadega nooremehe p&auml;&auml;le &uuml;lesse , nagu tahaks ta s&otilde;nada : &ldquo;Kas sul mulle midagi &ouml;elda , midagi anda pole ? &rdquo; Ja kui noormees endist wiisi waiki j&auml;&auml;b , nutab neiu uue hooga edasi . 
 Wiimaks hakkab ta w&auml;ikse lapsena nuuksuma ja nuuksudes lipsatab &uuml;ks s&otilde;na teise j&auml;rele tal &uuml;le huulte w&auml;lja . 
 S&otilde;nad ja pisarad w&otilde;itlewad ja kuna wiimased w&auml;henewad , rohkenewad esimesed alatasa , woolawaks k&otilde;neks muutudes . 
 Neiu r&auml;&auml;gib sellest , kudas ta p&auml;&auml;le esimest kokkupuutumist nooremehe nime j&auml;rele kuulanud , tema korteri &uuml;li&otilde;pilaste adressitoast teada saanud , siis punase roosi ostnud , okkad tal k&uuml;ljest &auml;ra l&otilde;iganud ja ta nooremehe k&auml;tte saatnud . 
 Need teated puudutawad &uuml;li&otilde;pilase enesearmastust paitawalt ja silmapilklises r&otilde;&otilde;muhelgis k&uuml;sib ta imestades : &ldquo;On see w&otilde;imalik ? &rdquo; Jah , see k&otilde;ik on w&otilde;imalik , neiu pisarad on selle t&otilde;enduseks . 
 Aga nooremehe rinda poeb peagi j&auml;lle endine tuimus ja elutus tagasi . 
 Maja uksed j&auml;&auml;wad lukku , nagu oleks peremees kodust &auml;ra . 
 Aga kus w&otilde;iks ta k&uuml;ll olla ? 
 Kes on ta kodust &auml;ra ajanud ? 
 Nutja neiu ise , sest ta t&otilde;i ise&auml;ralise &otilde;nnew&auml;rinaga nooremehele waremalt teate , et Aino w&auml;ljamaale s&otilde;ita . 
 See teade oli ju nii lihtne , aga Kulno p&auml;&auml;le oli tema m&otilde;ju m&auml;&auml;ramata suur . 
 Misp&auml;rast ? 
 Raske oli wastust leida , aga noormees ei suutnud oma m&otilde;tetega &auml;ras&otilde;itjast silmapilgukski eemale taganeda . 
 Ta hakkas Kulno silmis korraga kaswama , k&otilde;rgemale t&otilde;usma . 
 &Uuml;hes sellega n&auml;is ta tema w&otilde;imupiirist t&auml;iesti w&auml;lja libisewat . 
 Selles peitus tusk ja tung uuesti teda p&uuml;&uuml;da , oma m&otilde;ju alla wajutada . 
 Niisuguse meeleolu puhul astuski Lillak oma pisarate ja tunnistustega Kulno ette . 
 Kui ta seda omaeti waremini oleks teinud ! 
 N&uuml;&uuml;d kuulas ja waatas noormees teda peaaegu k&uuml;lmalt ja ta h&auml;&auml;les helises kerge pahameel , kui ta &uuml;tles : 
 &ldquo;Nii hilja r&auml;&auml;gite Teie sellest k&otilde;igest . 
 Roos on juba ammugi n&auml;rtsinud , leht langes lehe j&auml;rele - wiimseni . 
 Kuiwanud warre wiskansin ma l&auml;bi akna hoowi p&auml;&auml;le . 
 S&auml;&auml;l s&otilde;tkusiwad mudased jalad ta &auml;ra.&rdquo; 
 Ja kui neiu midagi ei wastanud , ainult paluwalt nooremehe poole waatas , nagu tahaks ta &uuml;telda : &ldquo;Kas sul minu wastu sugugi kaastundmust ei ole ? &rdquo; r&auml;&auml;kis noormees edasi : 
 &ldquo;N&auml;rtsinud roosid j&auml;tawad inimesi nii sagedasti k&uuml;lmaks , roosidest peab siis r&auml;&auml;kima , kui nad pakatamas ja &otilde;itsemas on.&rdquo; 
 Neiu walu ei suuda need s&otilde;nad w&auml;hendada . 
 Pisarad saawad uut hoogu . 
 Nooremehe n&auml;ole ilmub aga selle juures wari , nagu tahaks ta haigutades &ouml;elda : &ldquo;Seda k&otilde;ike aimasin , teadsin ma juba ammugi . 
 See on harilik l&otilde;pulaul.&rdquo; Aga see laul kaswas , paisus , s&uuml;nnitas kokkuk&otilde;lasid , millesse l&auml;bil&otilde;ikawad h&auml;&auml;led tekkisiwad . 
 &ldquo;Te olete mu wastu halwem olnud kui &uuml;kski teine,&rdquo; nuuksus neiu . 
 &ldquo;Nii halastamatalt ja lugupidamatalt pole minuga keegi &uuml;mber k&auml;inud . 
 Kui ma midagi warjata olen p&uuml;&uuml;dnud , siis olete mu m&otilde;tteid lugedes k&otilde;ik m&otilde;istnud . 
 Tahtsin ma aga , et Te mind kuuleksite w&otilde;i n&auml;eksite , siis j&auml;ite Teie meelega kurdiks ja pimedaks . 
 Mu rind &otilde;hkas , hing h&uuml;&uuml;dis Teie poole , aga Teie naersite ainult sellest aru saades . 
 Ja n&uuml;&uuml;d ei tea ma , mis ma tegema peaksin . 
 H&auml;bi ja walus on . 
 H&auml;bi oma rumaluse , walus ... ah ! mistarwis r&auml;&auml;gin ma seda Teile...&rdquo; 
 Aga siiski r&auml;&auml;kis ta , ta ei suutnud waikida . 
 Noormees seisis ikka weel neiu selja taga , kuna ta k&auml;ed selle &otilde;ladel puhkasiwad . 
 R&auml;&auml;kija etteheited tuletasiwad talle k&otilde;ik meelde . 
 Ja kui ta iseenesele k&uuml;simise ette pani : &ldquo;R&auml;&auml;gib ta t&otilde;tt ? &rdquo; siis pidi ta nii paljugi p&auml;&auml;le jaatawalt wastama . 
 Kas tundis ta oma tegude &uuml;le kahetsust , m&otilde;istis ta ennast hukka ? 
 Esiotsa k&uuml;ll ja ta oli walmis ennast s&uuml;&uuml;dlaseks , &uuml;lekohtuseks tunnistama ning tahtis waikse kannataja k&auml;est k&otilde;ik andeks paluda . 
 Soojad s&otilde;nad w&auml;riseseiwad tal hinges . 
 Ja neid ei olnudki w&auml;he . 
 Kui aga neiu toolilt &uuml;lesse t&otilde;usis ja lauaserwa wastu toetades n&otilde;rgalt seisma j&auml;i , kuna ta oma m&auml;rgade silmadega , mida pisaratest niiskeks saanud juukselokid korratult katsiwad , paluwalt nooremehe p&auml;&auml;le waatas , siis tundus sellele , nagu tahaks neiu &ouml;elda : 
 &ldquo;Waata ometi , kui n&otilde;rgake ja w&auml;etike ma olen . 
 K&otilde;rgekontsalised saapad on mu jalad &auml;ra rikkunud , korsett rinnakambri sisse wajutanud ja terwes kehas on werewaesus ning saamatus . 
 Misp&auml;rast ei taha ega armasta sa mind ? &rdquo; 
 Ja pilkaw naeratus kippus nooremehe huultele . 
 See r&ouml;&ouml;wis kaastundmuse , kahetsuse ja s&uuml;&uuml;tundmise rinnast ning surmas andekspalumise s&otilde;nad j&auml;&auml;dawalt suulaesse . 
 Kui kaugel oli ta praegu sellest , et naisi nende n&otilde;rkuste p&auml;rast ihaldamisw&auml;&auml;rilisteks pidada ! 
 N&otilde;nda otsustas p&auml;&auml; . 
 Rinnas liikus aga midagi muud . 
 See oli neiu nutetud silmadest , abita olekust ja tungit tugewuse ja j&otilde;u j&auml;rele oma alguse saanud . 
 S&auml;&auml;l hingitses loom k&otilde;ikide oma loomusundidega . 
 Tema see ka oligi , kes p&auml;&auml;d waikima sundides neiu n&otilde;rkusid nii kurjasti tarwitada oli lasknud . 
 Wististi ei olnud neiu k&uuml;llalt n&otilde;rk , et see hirmus elukas paraegusel silmapilgul oma niuded pingule oleks sirutanud ja walitsusekepi oma k&auml;tte haaranud . &rdquo;Mis w&otilde;ime meie sinna parata,&rdquo; r&auml;&auml;kis noormees wiimaks ja p&uuml;&uuml;dis h&auml;&auml;lele s&uuml;damlikku tooni anda . 
 &ldquo;K&otilde;ik on m&ouml;&ouml;das ja s&otilde;nad ning pisarad ei too midagi tagasi.&rdquo; Ka neiu n&auml;is arwawat , et kadunu enam tagasi ei tule ja sellep&auml;rast nuttis ta weel , weel rohkem . 
 Wiimaks tuikus ta uksest w&auml;lja ja kr&auml;gisewast trepist k&auml;sipuu najal n&otilde;tkuwal sammul alla . 
 Noormees walgustas talle lambitulega tummalt seistes teed . 
 &ast; &ast; &ast; 
 &Ouml;&ouml; oli selge ja k&uuml;lm . 
 K&uuml;lmamees istus h&auml;rmatanud habemel puuokstel , aiateiwastel ja palgi seintel ning tagus oma w&auml;ikese wasaraga : Kips , k&otilde;ps ! 
 Kliks , kl&otilde;ks ! 
 Igaltpoolt kostsiwad need l&ouml;&ouml;gid . 
 See oli m&otilde;ni p&auml;ew p&auml;&auml;le j&otilde;uluid . 
 &Uuml;li&otilde;pilane Kulno t&otilde;ttas k&otilde;rwu &otilde;&otilde;rudes waksali poole : ta l&auml;ks Ainot satama , kelle &auml;ras&otilde;idust ta Muhemi k&auml;est kuulda oli saanud . 
 Imelikud ja &otilde;udsed p&auml;ewad oli Kulno &uuml;le elanud . 
 Sest saadik , kus ta teadis , et Aino l&auml;hemal ajal &auml;ra s&otilde;idab , muutus linn k&otilde;ige oma elu ja uulitsatega t&uuml;hjaks , paljaks . 
 Noormees ei tahtnud enam kusagilegi minna , seisis kodus ja pikutas sohwa p&auml;&auml;l . 
 Raamatud ootasiwad asjata lugejat ehk kuigi lugeja tuli , siis ei m&otilde;itstnud ta raamatuid . 
 &Otilde;iet oli ta p&auml;rast seda harwa n&auml;inud , kus ta wiimast korda tema pool k&auml;is . 
 Neiu silmis helkis endine waikus ja pehmus . 
 See l&otilde;pmata pehmus oli ka nooremehe &uuml;kskord pehmeks teinud , temast k&otilde;iksugu erutawad m&otilde;tted eemale peletanud . 
 Ta suikus nagu uimastawasse unesse . 
 Ja neiu oli temaga nii rahul . 
 Ta ei n&otilde;udnud nooreltmehelt midagi , ei pannud mingisugusid tingimisi ette , t&otilde;i ainult oma rahustawa hinge , oma waiksed silmad kaasa . 
 Oli noormees tusane , siis ei saanud neiu k&auml;rsituks , waid ootas kannatlikult , kuni rahuingel oma tiiwad nende &uuml;le laiali laotas . 
 Ja s&auml;&auml;l juures &otilde;&otilde;gasiwad ta paled ja huuled nii kaasakiskuwas noorusepunas . 
 See ei jutustanud aga mitte j&otilde;ust , tungist ja tahtmisest tegewuse j&auml;rele . 
 Selle wastu n&auml;is ta nooremehele s&otilde;nawat : &ldquo;Unusta erutawad m&otilde;tted , unusta k&otilde;ik , mis ilma huwitawad , ja tule minu juurde , sest mina olen su ilm ja siin ilmas peab sul waikne , rahulik ja h&auml;&auml; olema . 
 Ma ei tahagi teada , mis sinu erutuste ja p&uuml;&uuml;dmiste p&otilde;hjuseks on , ei waewa sind k&uuml;simiste ja j&auml;relp&auml;rimistega , ma toon ainult sulle rahu.&rdquo; Nagu matusek&otilde;ne k&otilde;las see nooremehe k&otilde;rwus . 
 Ja siis tuliwad talle s&otilde;nad meelde : &ldquo;Tulge minu juurde k&otilde;ik , kes te waewatud ja koormatud olete ning mina tahan teile hingamist saata ! &rdquo; Nende s&otilde;nade r&auml;&auml;kija suri ristisambas sel Kolgatal , mis &auml;ra on seletatud - p&auml;&auml;lae-ase , kuna naesed tema risti all seistes nutsiwad . 
 N&uuml;&uuml;dsed rahut&otilde;otajad saawad aga ise ristiks ja neid kantakse sinna Kolgatale , mis &auml;ra on seletatud - abielu . 
 S&auml;&auml;l Kolgatal magawad ristide all raswa l&auml;inud mehed , ja nende &uuml;mber m&auml;ngiwad eluj&otilde;uetud werewaesed lapsed . 
 K&uuml;lmaw&auml;rinad k&auml;isiwad noorelmehel &uuml;le keha , kui ta m&otilde;istusewasarat kuulis niisugusid m&otilde;tteid taguwat . 
 Kips , k&otilde;ps ! 
 Kliks kl&otilde;ks ! ja j&auml;lle langes uus m&otilde;te . 
 M&otilde;istusewasar t&ouml;&ouml;tas niikaua , kuni Kulno omale ootamatalt k&uuml;simise ette pani : &ldquo;Pean siis mina ikka siia j&auml;&auml;ma ? &rdquo; Ja n&uuml;&uuml;d tuli talle korraga meelde , et ka Raismik &auml;ra oli s&otilde;itnud . 
 Mis w&otilde;is temal k&uuml;ll p&otilde;hjuseks olla ? 
 Kulno rinda puges tung sinna minna , kus uulitsad laiemad , elu awaram , inimesed suuremad . 
 S&auml;&auml;l oleks ka &otilde;hk teine , rinnakamber hakkaks tublimini t&ouml;&ouml;tama , muutuks laiemaks , ruumikamaks . 
 Mida rohkem ta selle &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tles , seda kindlama kuju omandas k&otilde;ik . 
 Ja n&uuml;&uuml;d , kus ta kuuwalsel &ouml;&ouml;l waksali poole sammus , oli juba k&otilde;ik otsustatud ja korraldatud . 
 Aino oli juba waksalis , kui Kulno sinna j&otilde;udis . 
 Ka Muhem oli s&auml;&auml;l ; ta istus paari seltsilisega laua &auml;&auml;res &otilde;lleklaaside taga . 
 Silmad oliwad tal tursunud , n&auml;gu koltunud . 
 Kui Kulno Ainoga r&auml;&auml;kima hakkas , tuli Muhem nende juurde . 
 &ldquo;Te olete t&auml;na ingli n&auml;gu , kes &auml;ra tahab lennata&rdquo; , &uuml;tles Muhem Aino walge m&uuml;tsi p&auml;&auml;le t&auml;hendades . 
 &ldquo;Et seda n&auml;ha , selleks on ise&auml;ralisi silmi waja,&rdquo; wastas neiu . 
 &ldquo;Mul on ju t&auml;na ise&auml;ralised silmad . 
 Aga &uuml;telge , lendate Teie &uuml;les poole ? &rdquo; 
 &ldquo;Huwitab see Teid praegu ? &rdquo; 
 &ldquo;Jah , waadake , kui Te sinna &uuml;lesse saate , siis &uuml;telge oma isanda pojale , et ma Kanani pulmaliste j&auml;reltulija olen.&rdquo; 
 &ldquo;Waewalt on poeg praegu &uuml;lewal&rdquo; , r&auml;&auml;kis Kulno wahele .
 Pikad sammud 
 1. 
 Heinrich k&auml;is m&ouml;&ouml;da tuba edasi-tagasi ja ootas . 
 Kui ta uuri taskust w&auml;lja w&otilde;ttis , siis n&auml;gi ta , et m&auml;&auml;ratud silmapilk alles poole tunni p&auml;rast k&auml;tte j&otilde;uab , kuid ta ootas siisgi . 
 Ta katsus p&auml;&auml;le l&otilde;unat natuke magada , aga ei saanud . 
 Teistel p&auml;ewadel tegi ta seda aga nii h&auml;&auml; meelega . 
 Akna alla seisma j&auml;&auml;des waatas ta hoowi p&auml;&auml;le w&auml;lja . 
 S&auml;&auml;l oli juba widewik : peenikest wihma rabises wastu akent . 
 Hoow oli t&uuml;hi ja waikne . 
 Ainult aegajalt tuli m&otilde;ni must kogu tumedast korteri-uksest w&auml;lja ja kadus w&auml;rawate taha , w&otilde;i tuli s&auml;&auml;lt n&auml;htawale ja kadus kusagile pimedasse urkasse . 
 Mida kauem Heinrich oodates akna all seisis , k&otilde;rwadega koridoris igat w&auml;hematgi liikumist t&auml;hele pannes , ja hoowi p&auml;&auml;le waatas , seda pimedamaks muutus s&auml;&auml;l ja seda salalikumaks saiwad s&auml;&auml;l liikuwad kujud . 
 Suwel soojaga oli hoowis kisa ja k&auml;ra : lapsed m&auml;ngisiwad siin . 
 Nuteti , naereti , riieldi , s&otilde;imati ja aeti magusasti juttu . 
 &Uuml;lewalt aknatest waatasiwad mitmed paarid selgeid ja suuri lapsesilmi alla m&auml;ngijate p&auml;&auml;le . 
 Ka need oleksiwad tahtnud all olla . 
 Mis teadsiwad nemad sellest , et neil puhtamad riided seljas oliwad , kui kisatsejatel m&auml;ngijatel hoowi p&auml;&auml;l . 
 M&auml;ngides oleksiwad w&otilde;inud nad riiete poolest peagi teiste sarnaseks saada . 
 Aken oli aga k&otilde;rge ja j&auml;relwaataja wali - nii pidiwad laste silmad ainult waatamisega leppima . 
 All kostsiwad sammud . 
 &ldquo;Ta tuleb&rdquo; , w&auml;rises Heinrichi s&uuml;dames . 
 Sammud tuliwad treppi m&ouml;&ouml;da &uuml;lesse . 
 Liig julged ja tugewad oliwad nad oodatawa kohta . 
 Kopp , kopp , kopp ! 
 &ldquo;Kes s&auml;&auml;l on ? &rdquo; h&uuml;&uuml;dis Heinrich , ehk ta k&uuml;ll juba koputamisest koputaja &auml;ra tundis . 
 &ldquo;Tee lahti ... mina ise&rdquo; . 
 &ldquo;W&otilde;taks saatan sind ! 
 Mis sa j&auml;lle otsid siit ? 
 Eila oli sinu p&auml;ew ; miks sa siis ei tulnud ? &rdquo; &ldquo;Ei saanud&rdquo; . 
 &ldquo;T&auml;na ei saa aga mina , mul on w&otilde;&otilde;rad&rdquo; . 
 &ldquo;W&otilde;&otilde;rad ? 
 Sinul w&otilde;&otilde;rad ? 
 Naisterahwad w&otilde;i meesterahwad ? &rdquo; &ldquo;See pole sinu asi&rdquo; . 
 &ldquo;Tee lahti , mul on uudist&rdquo; . 
 Heinrich astus ukse juurde ja keeras selle lukust lahti . 
 &ldquo;Aga et sa silmapilk j&auml;lle &auml;ra l&auml;hed&rdquo; , &uuml;tles ta sisseastujale . 
 &ldquo;Tere k&otilde;ige p&auml;&auml;lt : siin on mu k&auml;si , katsu kui soe&rdquo; . 
 &ldquo;H&auml;&auml; k&uuml;ll , aga mis sa tahad ? &rdquo; &ldquo;Kus su w&otilde;&otilde;rad on ? &rdquo; &ldquo;Ma ei tea , ma ootan neid&rdquo; . 
 &ldquo;Ah nii , aga mina tahtsin sind jalutama kutsuda . 
 Pagana hull ilm on : wilu ja sajab , uulitsad on porised ja libedad&rdquo; . 
 &ldquo;Sul on j&auml;lle halb tuju ? &rdquo; &ldquo;Uu ! 
 Tead - siit maalt&rdquo; . 
 Otto t&otilde;mbas nende s&otilde;nade juures s&otilde;rmega &uuml;le k&otilde;ri . 
 &ldquo;Kas sul waat midagi pole mulle lugeda anda , midagi rumalust - Mark Twaini w&otilde;i Schopenhaueri ? 
 Zola'st olen ma t&uuml;dinenud . 
 Juba kuu aega loen teda . 
 Heinrich kuulas k&auml;rsitult s&otilde;bra s&otilde;nu p&auml;&auml;lt . 
 Ta kartis , et iga silmapilk kerged sammud alt trepi p&auml;&auml;lt kostma ja uksele l&auml;henema w&otilde;iwad hakata . 
 Mis pidi ta tegema ? 
 Wiimaks &uuml;tles ta otsekoheselt : &ldquo;Tead , ma ootan iga silmapilk k&uuml;lalist ja teda ei tahaks ma sinule n&auml;idata . 
 See on saladus . 
 Sellep&auml;rast tahaksin ma sinust w&otilde;imalikult ruttu lahti saada&rdquo; . 
 &ldquo;Soo , w&otilde;i nii ? 
 Ma m&otilde;istan . 
 Millal sa nii kaugele oled j&otilde;udnud ? 
 Hakkad minule j&auml;rele tulema ? 
 &ldquo;Mitte midagi selle sarnast . 
 Sa tunned ju mind&rdquo; . 
 &ldquo;Ei , sellest k&uuml;ljest ei tunne ma sind mitte nii w&auml;ga&rdquo; . 
 R&auml;&auml;kija n&auml;is m&otilde;ne asja &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tlema . 
 Siis &uuml;tles ta : &ldquo;Kuule , mina j&auml;&auml;n nii kauaks sinu juurde , kui ta tuleb&rdquo; . 
 &ldquo;Oled sa hull ? &rdquo; &ldquo;Mitte sugugi . 
 Niipea kui keegi koputab ja see koputaja tema on , siis l&auml;hen ma lipsti perenaise tuppa ja s&auml;&auml;lt teisest uksest w&auml;lja . 
 Perenaine on ju kodus ? &rdquo; &ldquo;Jah , ja t&uuml;tar ka&rdquo; . 
 &ldquo;See ei huwita mind . 
 Oled n&otilde;us ? &rdquo; &ldquo;&Uuml;ksk&otilde;ik . 
 Kuid r&auml;&auml;gime tasakesti , muidu ta wast kuuleb , hakkab kartma ja ei tule&rdquo; . 
 Heinrich r&auml;&auml;kis seda nii puhts&uuml;damliselt - isegi h&auml;&auml;l w&auml;rises tal natuke , - et Otto naerma hakkas . 
 &ldquo;Ta on k&uuml;&uuml;ned &otilde;ige s&uuml;gawasse wajutanud&rdquo; , &uuml;tles ta . 
 &ldquo;Mitte liiga&rdquo; , wastas Heinrich niisamuti naeratades . 
 Kuid selles oli midagi sunnitud ja piinlikku . 
 Ta hakkas m&ouml;&ouml;da tuba j&auml;llegi edasi-tagasi k&auml;ima , komistas aga Otto jalgade p&auml;&auml;le , kes nad istudes w&auml;lja oli sirutanud . 
 &ldquo;On sul j&auml;lle uued p&uuml;ksid , et sa oma jalad siruli hoiad ? &rdquo; k&uuml;sis Heinrich pilkawalt . 
 Otto ei wastanud selle p&auml;&auml;le midagi . 
 M&otilde;lemad waikisiwad . 
 &ldquo;Sul on siisgi h&auml;&auml; , parem kui minul&rdquo; , lausus Otto natukese aja p&auml;rast . 
 &ldquo;Su tuba on k&uuml;ll w&auml;ikene , nii et mu jalad uksest w&auml;lja ulatawad , kui ma nad sirewile ajan , kuid ta on siisgi sinu enese p&auml;ralt ; minul on tubasid rohkem , aga &uuml;ksgi pole nendest minu&rdquo; . 
 &ldquo;Sotsialistlikud kirjanikud pole sinu p&auml;&auml;le n&auml;htawasti sugugi m&otilde;junud&rdquo; , wastas Heinrich , &ldquo;asjata kandsid neid minu juurest koju ja s&auml;&auml;lt tagasi . 
 W&otilde;i tahad sa naist w&otilde;tma hakata ? &rdquo; &ldquo;Istu , &auml;ra k&auml;i ! 
 Ma ei taha su sammusid kuulda . 
 Mitte midagi ei taha ma kuulda . 
 Oleme wagased , see on pimedas k&otilde;ige parem&rdquo; . 
 Nad waikisiwad j&auml;llegi . 
 Teisel pool ust k&otilde;rwal tuas k&auml;is keegi pehmete sammudega . 
 Kopp , kopp , kopp ! 
 &ldquo;Sisse&rdquo; . 
 Uks l&auml;ks lahti ; n&otilde;rk walgus wilksatas ukse wahelt pimedasse tuppa . 
 &ldquo;Oh minu aeg ! 
 Teie pimedas ? kas lamp kuiw on ? &rdquo; k&uuml;sis emand Martin . 
 &ldquo;Ei ole&rdquo; , wastas Otto . 
 &ldquo;Heldene aeg ! 
 See olete teie , herra Leiser . 
 Mina pidasin teid herra Orisoo'ks . 
 Miks te lampi p&otilde;lema ei pane ? 
 Ei mina pimedas tuas w&otilde;i olla . 
 Ka &ouml;&ouml;d l&auml;bi p&otilde;leb mul w&auml;ike lamp&rdquo; . 
 &ldquo;Te kardate oma teistpoolt ? &rdquo; k&uuml;sis Otto . 
 &ldquo;Ah , mis temast karta , ega tema kusagile saa , haiglane ka weel teine&rdquo; . 
 &ldquo;Hakkab &auml;ra surema&rdquo; , t&auml;hendas Otto . 
 &ldquo;Mis te n&otilde;nda r&auml;&auml;gite , herra Leiser . 
 Ta on ju minu mees . 
 Jumala koormat peab h&auml;&auml; meelega kandma&rdquo; . 
 Selle p&auml;&auml;le ei wastanud nooredmehed midagi . 
 Nad teadsiwad , kui raske on siis emand Martini jutu l&otilde;ppu &auml;ra oodata , kui ta kord oma mehest r&auml;&auml;kima hakkab . 
 Juba mitu korda oli ta seda teinud , kuid ta oli walmis j&auml;llegi oma jutustust kordama . 
 Ta hakkas igakord s&auml;&auml;lt p&auml;&auml;le , kus ta mees alles terwe oli . 
 Silmis helkis tal &otilde;nnelik naeratus , kui ta oma poegadest ja t&uuml;tardest r&auml;&auml;kis , kes sel ajal oliwad s&uuml;ndinud ja kelledest ainult &uuml;ks weel j&auml;rel oli . 
 Siis l&auml;henes ta pikkamisi sellele silmapilgule , kus mees &auml;ra halwati . 
 Pisarad jooksiwad tal m&ouml;&ouml;da palgeid maha . 
 Kui ta aga k&otilde;iki seda waewa ja raskust kujutas , mis ta kaheksa aasta jooksul &auml;ra oli pidanud kannatama , siis kuiwasiwad endised pisarad &auml;ra ja nende asemele asusiwad teised . 
 Need n&auml;isiwad karjuma : &ldquo;Millal l&otilde;peme meie otsa ? &rdquo; Kuid &uuml;ksgi ei wastanud selle p&auml;&auml;le , isegi Jumal taewas mitte , keda emand Martin nii sagedasti meelde tuletas . 
 Mees elas halwatult endist wiisi edasi . 
 Emand Martini silmad aga pugesiwad ikka enam p&auml;&auml;luu sisse , paled l&auml;ksiwad ikka enam kortsu . 
 Et nooredmehed waikisiwad , siis l&otilde;petas emand peagi jutu ja l&auml;ks oma tuppa tagasi , kuna ta enne j&auml;rele katsus , kas ehk lamp siisgi wast mitte kuiw ei ole . 
 &ldquo;Abielu-&otilde;nn&rdquo; , s&otilde;nas Otto , kui emand Martin &auml;ra oli l&auml;inud . 
 &ldquo;Ihkad sa ta j&auml;rele ? &rdquo; k&uuml;sis Heinrich . 
 &ldquo;Wara on alles . 
 Abielu-&otilde;nn maitseb siis k&otilde;ige paremini , kui muud &otilde;nned juba m&ouml;&ouml;das on&rdquo; . 
 &ldquo;Halwatult ? &rdquo; &ldquo;Ja , wanaduses on rawitsejat waja&rdquo; . 
 &ldquo;M&auml;ngi parem wiiulit&rdquo; . 
 &ldquo;Aga kui tema kuuleb ja kartma l&ouml;&ouml;b ? &rdquo; &ldquo;&Uuml;ksk&otilde;ik&rdquo; , &uuml;tles Heinrich niisuguse h&auml;&auml;lega , nagu oleks tal t&auml;iesti &uuml;kspuha , kas oodataw tuleb w&otilde;i ei . 
 &ldquo;Juba nii ruttu &uuml;ksk&otilde;ik . 
 Minu juures kostab siisgi kauemini&rdquo; . 
 Nende s&otilde;nade juures t&otilde;usis Otto &uuml;les ja w&otilde;ttis wiiuli kastist w&auml;lja . 
 Ta sai sellega k&auml;sikaudu w&auml;ga h&auml;sti toime , sest siin tuas oli ta niisama kodus , nagu korteri omanikgi . 
 Enne aga kui ta m&auml;ngima sai hakata , t&otilde;mbas Heinrich tikust tule &uuml;lesse ja waatas kella . 
 &ldquo;Ta ei tule enam&rdquo; , s&otilde;nas ta rahulikult . 
 &ldquo;T&auml;hendab - korw&rdquo; . 
 Heinrich istus s&otilde;nalausumata aseme p&auml;&auml;le ja waatas pimeda akna poole , mille ruutude wastu wihmatibad krabisesiwad . 
 Eemalt linna kohalt paistis tume kuma ja kostis tume m&uuml;rin , mis kohinaks muutus . 
 See r&auml;&auml;kis elust . 
 &ldquo;Mis ma m&auml;ngin ? &rdquo; &ldquo;&Uuml;ksk&otilde;ik , m&auml;ngi ainult . 
 Pane aga enne h&auml;&auml;lew&auml;hendaja p&auml;&auml;le . 
 Tasa , pehmesti , unistawalt ... 
 Me oleme ju pimedas&rdquo; . 
 Otto hakkas m&auml;ngima . 
 Heinrich istus , k&auml;ed rinna p&auml;&auml;l , kuulas - ja ei kuulnud . 
 Tema k&otilde;rwad otsisiwad midagi muud . 
 Nad tungisiwad l&auml;bi ukse koridori , s&auml;&auml;lt trepile , alla pimeda hoowi p&auml;&auml;le , w&auml;rawast w&auml;lja uulitsale ja tahtsiwad s&auml;&auml;lt k&otilde;ikide k&auml;ijate hulgas &uuml;heainsa sammusid &uuml;les leida . 
 Otto aga m&auml;ngis wahetpidamata . 
 Ta otsis pehmeid , kurbi toonisid , jooksis poolh&auml;&auml;lte kaupa &uuml;les ja alla , igatsedes , k&uuml;sides . 
 &ldquo;Magad sa juba ? &rdquo; k&uuml;sis ta wiimaks . 
 &ldquo;Ei&rdquo; , wastas Heinrich . 
 Ja n&uuml;&uuml;d k&otilde;las Chopini &ldquo;Leinamarss&rdquo; . 
 Seda kuulis ka Heinrich . 
 &ldquo;Matad sa kedagi ? &rdquo; k&uuml;sis ta . 
 &ldquo;L&auml;hen matusele . 
 Waata , mis kell on , ehk on juba aeg&rdquo; . 
 &ldquo;Kell on kuus&rdquo; , &uuml;tles Heinrich p&auml;&auml;le waatamist . 
 &ldquo;Siis on aeg , ma pean minema&rdquo; . 
 &ldquo;Ma tulen ka&rdquo; . 
 &ldquo;Ei , ka minul on omad saladused&rdquo; . 
 &ldquo;Ah nii ! 
 L&auml;hed sa temaga &uuml;hes matusele ? &rdquo; &ldquo;Jah . 
 Me matame seda maha , mis poolteist aastat on elanud&rdquo; . 
 &ldquo;Aga kudas tema selle p&auml;&auml;le waatab ? &rdquo; &ldquo;Ma ei tea , aga - see on ju &uuml;ksk&otilde;ik . 
 Mina ei taha enam . 
 L&auml;ks ja laulis&rdquo; . 
 Otto l&otilde;i pimedas k&auml;ega . 
 &ldquo;See on abielu-&otilde;nne eelm&auml;ng , sissejuhatus&rdquo; . 
 &ldquo;Jah , mis teha . 
 Mu s&uuml;da on t&auml;itsa rahul . 
 Ma ei ole teda petnud . 
 Ta teadis enne k&otilde;ik&rdquo; . 
 &ldquo;Ka seda , et see nii ruttu m&ouml;&ouml;da l&auml;heb ? &rdquo; &ldquo;Ka seda&rdquo; . 
 &ldquo;Ja siisgi tuli ta ? &rdquo; &ldquo;Siisgi . 
 Ta elas n&auml;htawasti ainult minust . 
 Ta w&otilde;ib ju peagi teiste juurde minna , kuid ka siis saab ta minu oma olema&rdquo; . 
 &ldquo;Aga kui see ainult sinu arwamine on ? 
 Kui ta ialgi t&auml;itsa sinu oma pole olnud ? &rdquo; &ldquo;&Uuml;ksk&otilde;ik . 
 Kuid - niisugusel korral oleks tahtnud mina ka teda petta&rdquo; . 
 &ldquo;K&auml;tte maksta ? &rdquo; &ldquo;Jah&rdquo; . 
 Nooredmehed waikisiwad natuke aega . 
 &ldquo;On ta noor ? &rdquo; k&uuml;sis Heinrich siis . 
 &ldquo;Jah , ja ilus ka&rdquo; . 
 &ldquo;Ainult harimata ? &rdquo; &ldquo;Ei w&otilde;i &uuml;telda , kuid - nii , nagu harilikult ikka&rdquo; . 
 &ldquo;Siis oled sa teda wististi petnud . 
 Sa r&auml;&auml;kisid talle asjadest , millest tal aimugi ei olnud . 
 Roosiliseks w&auml;rwisid sa k&otilde;ik , ja noorus armastab roosilist , w&auml;rwilist . 
 Sa awasid ta ees uue ilma , said tema ees selle ilma loojaks . 
 Jumalaks hakkas ta sind pidama ja mis oleks , mida mitte jumalale ei ohwerdataks ? &rdquo; Heinrich r&auml;&auml;kis neid s&otilde;nu nagu iseenesele , &uuml;hetooniliselt , waikselt . 
 &ldquo;Mis sellest , kui ta aga h&auml;&auml;meelega ohwerdas&rdquo; . 
 &ldquo;Jumalatele toodakse ohwrit alati h&auml;&auml;meelega . 
 Ja mida kurjem jumal , seda suurem ohwer&rdquo; . 
 Wiimaseid s&otilde;nu ei kuulanud Otto , sest ta oli wiiuli kastipanemisega ametis . 
 Ka hakati sel silmapilgul alumisel korral pasunat puhuma . 
 &ldquo;Sul on uued naabrid&rdquo; , &uuml;tles Otto . 
 &ldquo;Uued naabrid ja uued lood&rdquo; , wastas Heinrich . 
 &ldquo;Ka &uuml;lewal tuas on uued elanikud&rdquo; . 
 &ldquo;Ja ka need m&auml;ngiwad ? &rdquo; &ldquo;Jah ... l&otilde;&otilde;tsmoorikut t&otilde;mbawad ja tantsiwad&rdquo; . 
 &ldquo;Igawuse p&auml;rast&rdquo; . 
 &ldquo;Ei ... l&otilde;bu p&auml;rast&rdquo; . 
 &ldquo;Ja sina w&otilde;id seda l&otilde;bu kaasa maitsta : all m&auml;ngitakse , &uuml;lewal m&auml;ngitakse ja sina ise m&auml;ngid . 
 Aga mina pean siisgi minema . 
 Ka mind ootab m&auml;ng&rdquo; . 
 &ldquo;Ainult - kurbm&auml;ng&rdquo; . 
 &ldquo;Kes teab . 
 Raske on otsustada , millal m&auml;ng kurb w&otilde;i r&otilde;&otilde;mus on ... 
 Siin on mu k&auml;si , keera uks lukust lahti , ma l&auml;hen . 
 Homme tulen ma j&auml;lle , siis on mul rohkem aega&rdquo; . 
 &ldquo;Ma tulen ka , hulgun , kuni naabrid oma armsaid lugusid m&auml;ngiwad . 
 Linn on suur , &uuml;ksteisele me t&uuml;liks ei ole&rdquo; . 
 Nende s&otilde;nade juures ajas Heinrich palitu selga , kalossid jalga ja nad l&auml;ksiwad w&auml;lja . 
 Hoowi p&auml;&auml;l oli pime ja porine ; wihm tibas endist wiisi . 
 L&auml;hemal uulitsanurgal andsiwad nad &uuml;ksteisele k&auml;tt ja lahkusiwad . 
 Otto l&auml;ks kiirel sammul , t&otilde;tates minema . 
 Heinrich astus pikkamisi edasi , tumedaid , nagu l&auml;bi udu paistwaid tulesid silmitsedes , ja wihmatibade krabisemist kuulates , mis wihmawarju p&auml;&auml;le langesiwad . 
 See k&otilde;ik oli &uuml;ksluine ja r&otilde;huw . 
 Heinrichi meeleolu muutus weel raskemaks . 
 Hulgana t&otilde;usis m&otilde;tteid ta p&auml;&auml;s elule . 
 Misp&auml;rast ei tulnud ta t&auml;na ? 
 Aga ta lubas ju kindlast . 
 L&auml;ks ta kusagile mujale ? 
 Kuhu w&otilde;is ta minna ? 
 Tulemataj&auml;&auml;mise p&otilde;hjusid mitmel korral ja igatpidi l&auml;bi harutades ei j&otilde;udnud ta siisgi mingisugusele kindlale otsusele . 
 Kui ta parajasti selle &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tles , kudas ta temale kokkusaamiseks kirjutama peab , silmas ta naisterahwa kuju , kes k&auml;rmeste &uuml;le uulitsa l&auml;ks ja l&auml;hemasse p&otilde;ikuulitsasse &auml;ra kadus . 
 &ldquo;Tema&rdquo; , k&auml;is Heinrichi p&auml;&auml;sti m&otilde;te l&auml;bi . 
 Terwes kehas tundis ta walusat kahtlusepistet . 
 Ta kiirendas oma k&auml;iku . 
 Peagi oli ta sellessamas p&otilde;ikuulitsas , kuhu naisterahwa kuju &auml;ra oli kadunud . 
 Ta n&auml;gi teda t&uuml;kk maad enese ees edasi ruttama . 
 Heinrich arwas seda k&auml;iku tundma : kerge , poolk&otilde;ikuw , paenduw . 
 See oli seesama k&auml;ik , mida ta m&otilde;ni aeg tagasi esimest korda t&auml;hele oli pannud . 
 Siis ruttas ta k&auml;ijale j&auml;rele , et temale n&auml;osse , silmadesse waadata . 
 N&uuml;&uuml;d tundis ta , nagu sammuksiwad need kerged jalad tema keha m&ouml;&ouml;da edasi . 
 Palawad j&auml;ljed j&auml;iwad j&auml;rele . 
 Ja mida rohkem ta k&auml;ijat silmitses , seda enam kiirednas ta oma sammusid , et talle l&auml;hemale j&otilde;uda . 
 Korraga arwas ta ennast eksiwat . 
 Niisugust &uuml;lijakki ja p&auml;&auml;katet polnud ta Olgal ialgi n&auml;inud . 
 Misp&auml;rast kandis ta niisugust &uuml;likonda ? 
 Tahtis ta ennast tundmataks teha ? 
 Korraga w&auml;hendas noormees t&otilde;ttamist . 
 Ta tahtis naisterahwale silmn&auml;os j&auml;rele minna . 
 Ja n&uuml;&uuml;d wajutas ta wihmawarju enam p&auml;&auml; ligi , et walgust oma n&auml;olt eemale t&otilde;rjuda . 
 Nii sammusiwad nad . 
 Naisterahwas ruttas k&auml;rmesti edasi . 
 Ta s&uuml;da peksis kartusest , et mitte m&otilde;ni tuttaw talle wastu ei tuleks ; selleks otsis ta k&otilde;ige k&otilde;rwalisemad uulitsad w&auml;lja . 
 Noormees piinles kahtluses , kas ta naisterahwa &otilde;igesti &auml;ra on tundnud w&otilde;i eksib ta . 
 Ja p&auml;&auml;legi : kui ta t&otilde;esti tema on , kuhu l&auml;heb ta siis niisuguses &uuml;likonnas ? 
 Warsti j&otilde;udsiwad nad &ldquo;Kolme kuradi&rdquo; juurde . 
 Naisterahwas peatas , waatas &uuml;mber ja kadus sinna . 
 Heinrich j&auml;i seisma , ootama .
 Rahaauk 
 I. 
 &ldquo;Kas &szlig;a ikka alles kaewad ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is eit kiriku&szlig;t koju tulles ja maja ees olewa liiwam&auml;e &szlig;is&szlig;e kaewatawa augu kaldale astudes . 
 Wanamees istus &szlig;&auml;rgiw&auml;el augu&szlig;t w&auml;ljaw&otilde;etud niiske liiwa peal ja pop&szlig;is piipu . 
 Ta tundis eide juba &szlig;ammude&szlig;t &auml;ra , ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ei arwanud ta tarwili&szlig;eks taga&szlig;igi waadata , kui ta &uuml;tles : &ldquo;Ega k&otilde;igil &szlig;iis ometi &szlig;inu moodi aega lai&szlig;elda ja logeleda pole.&rdquo; Eit &szlig;ilmit&szlig;es uuriwalt augu &szlig;&uuml;gawu&szlig;t . 
 Wanamees pop&szlig;is piipu eda&szlig;i ning &szlig;&uuml;litas aeg-ajalt augup&otilde;hja . 
 &ldquo;Mis inimene oma lolli peaga aga k&otilde;ik &auml;ra ei tee ! &rdquo; &szlig;&otilde;nas eit nagu kurwalt ja m&otilde;ttes natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t . 
 &ldquo;Tei&szlig;ed &uuml;tlewad juba ammugi , et &szlig;a wiima&szlig;e&szlig;t haigu&szlig;e&szlig;t &szlig;aadik poolrumalaks oled j&auml;&auml;nud , ja n&uuml;&uuml;d pean ka mina wiimaks &szlig;eda &uuml;tlema . 
 Mistarwis n&auml;ed &szlig;a &szlig;eda waewa ? &rdquo; Wanamees waatas n&uuml;&uuml;d eide poole &uuml;les . 
 &ldquo;Mistarwis ma &szlig;eda waewa n&auml;en ? &rdquo; kordas ta . 
 &ldquo;Aga mistarwis hakka&szlig;id &szlig;a t&auml;nawu palwetamas k&auml;ima , nagu poleks &szlig;ulle &szlig;elle&szlig;t , mis &szlig;a kirikus kuuled , weel k&uuml;ll ? 
 Ja wead ka weel Annat ene&szlig;ega &uuml;hes . 
 Kas &szlig;a &szlig;elle&szlig;t ka&szlig;u &szlig;aad ? &rdquo; Wanamees waatas ikka weel eide poole . 
 See waikis . 
 &ldquo;Kindel u&szlig;k t&otilde;stab m&auml;ed paiga&szlig;t &auml;ra . 
 Kui ka minul kindel u&szlig;k on , &szlig;iis pole mu waew asjata,&rdquo; &szlig;&otilde;nas wanamees . 
 Eit ei wastanud nende &szlig;&otilde;nade peale midagi . 
 Natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t p&ouml;&ouml;ras ta jutu tei&szlig;e asja peale . 
 &ldquo;Parem olek&szlig;ime w&otilde;inud &otilde;htupoolikul loole minna . 
 Hein m&auml;daneb juba n&auml;dalatekaupa maas , ei &szlig;aa ega &szlig;aagi teda &uuml;les w&otilde;tta . 
 Juhtub kuiw ilm , &szlig;iis kat&szlig;u , et &szlig;a m&otilde;i&szlig;a &szlig;aad ; p&uuml;hap&auml;ewadel juhtub weelgi kuiwa olema , argip&auml;ewadel aga mitte . 
 Kirikus tehti t&auml;na j&auml;llegi palwet &szlig;uure wihma p&auml;ra&szlig;t ja ka palwemajas loeti &szlig;elle&szlig;t , aga waat ' , la&szlig; ' j&otilde;uab homne p&auml;ew k&auml;tte , j&auml;llegi &szlig;ajab . 
 N&auml;e , met&szlig;a tagant l&auml;heb juba &szlig;&otilde;&otilde;na . 
 Selle moodiga j&auml;&auml;me meie k&uuml;ll n&auml;lga ... kartulid m&auml;danewad ju ka &auml;ra...&rdquo; &ldquo;Sa h&auml;daldad ka t&uuml;hja,&rdquo; wastas wanamees . 
 &ldquo;T&auml;nawu w&otilde;ib weel k&otilde;ike k&uuml;ll &szlig;aada , ainult kannatu&szlig;t on waja . 
 Ja kuigi ei &szlig;aa , m&otilde;ni a&szlig;i n&uuml;&uuml;d . 
 S&uuml;gi&szlig;eks on mul auk walmis , ning &szlig;iis , eit , - pane kaks jalga &szlig;eina peale ja &szlig;&ouml;&ouml; . 
 Meie ei tunne &szlig;iis &szlig;ak&szlig;a ega &szlig;anti , meie oleme &szlig;iis Liiwam&auml;e wanad...&rdquo; Ja kui Liiwam&auml;e Mart natukene aega nagu m&otilde;ttes oli &szlig;eisnud , hakkas ta nagu i&szlig;eene&szlig;es r&auml;&auml;kima : &ldquo;Jumalukene , mis &szlig;ee liiwam&auml;gi k&otilde;ik ene&szlig;es ei warja ! 
 Aga kes &uuml;tles meile rumalatele ennemine &szlig;eda . 
 W&otilde;i arwad &szlig;a , et &szlig;iin asjata tule&szlig;id p&otilde;lemas ja &szlig;urnuluid tant&szlig;imas n&auml;hik&szlig;e ? &rdquo; p&ouml;&ouml;ras ta eide poole . 
 &ldquo;Ja need imelikud healed , mis ma &szlig;iin kuul&szlig;in . 
 Ehk kui &szlig;elgeste mulle &ouml;eldi : m&otilde;eda niipalju &szlig;ammu&szlig;id oma toauk&szlig;e juure&szlig;t m&ouml;&ouml;da m&auml;ge &uuml;lespoole ja hakka &szlig;iis kaewama ... 
 Kuid uskuma pean ma , kindlaste ja k&otilde;ikumata ... 
 Seda kinnitati mulle kolm korda...&rdquo; &ldquo;Jamp&szlig;ides tulewad k&otilde;ik&szlig;ugu&szlig;ed imelikud asjad ette,&rdquo; &szlig;&otilde;nas eit . 
 &ldquo;Jamp&szlig;ides ... 
 Ju&szlig;t nagu ma i&szlig;e ei teadnud , kas ma jamp&szlig;i&szlig;in w&otilde;i n&auml;idati mullle &szlig;eda unes.&rdquo; &ldquo;Aga unen&auml;gu&szlig;id ei pea uskuma , &szlig;ee on patt , koolmeister &uuml;tles . 
 Tema teab ju nii&szlig;ugu&szlig;id asju , ega ta muidu koomei&szlig;triks pole &szlig;aanud.&rdquo; &ldquo;Olgu ta koolmeister w&otilde;i kiriku&otilde;petaja i&szlig;e , mulle on &szlig;ee &uuml;ks k&otilde;ik , mina j&auml;&auml;n aga k&otilde;ikumata kindlaks ... 
 Unen&auml;o uskumine on patt ... 
 Misp&auml;ra&szlig;t &szlig;ee patt on ? 
 Jumal andis inime&szlig;ele une puhkami&szlig;eks , ju ta &szlig;iis ka unen&auml;od andis , ega kuri neid tooma tulnud...&rdquo; &ldquo;Koolmeister &uuml;tles j&auml;lle , et unen&auml;od &szlig;aatana w&otilde;rgutu&szlig;ed on,&rdquo; &uuml;tles Lii&szlig;u . 
 M&otilde;lemad j&auml;iwad wait . 
 Wanamehe rinda kippus kahtlus tungima . 
 Kudas ? 
 Unen&auml;od on &szlig;aatana w&otilde;rgutu&szlig;ed ? 
 Ja koolmeister , &szlig;ee waga palwetaja , kelle&szlig;t k&otilde;ik kiitu&szlig;ega r&auml;&auml;giwad , &uuml;tles &szlig;eda ? 
 See ei w&otilde;i olla . 
 Ehk olgugi unen&auml;gu kurja&szlig;t , kui ta aga head toob . 
 Wanamees tahaks ometi kord wanail p&auml;ewilgi inime&szlig;e moodi elada . 
 Ta ei m&otilde;tle oma armuli&szlig;ele paruni herrale mitte wastu hakata , ei , ta tahab ka edaspidi palja peaga tema ees k&auml;ia ja tema kint&szlig;u kaabata , kuid ta tahaks &szlig;ealjuure , et terwe k&uuml;la , ei , terwe wald ja kihelkond teaks , kes Liiwam&auml;e Mart on . 
 Ta tahaks oma t&uuml;tre Anna mehele panna , temale tublid pulmad teha ning talle hea kaa&szlig;awara anda . 
 Ta tahaks k&otilde;wa &otilde;lle walmistada , mis mehed nagu kaikaga jalu&szlig;t maha l&ouml;&ouml;b ; k&otilde;ikide pulmaliste pead paneb ta n&otilde;nda t&auml;is , et nad weel k&uuml;mne aasta p&auml;ra&szlig;t Liiwam&auml;e Anna pulmi m&auml;lestawad . 
 Seda k&otilde;ike ette kujutades ilmus wanamehe kuiwanud ja kort&szlig;udega kaetud n&auml;ole uus elujume , kuna poolkustunud &szlig;ilmades kerge r&otilde;emu- ja lootu&szlig;ehelk l&auml;ikima l&otilde;i . 
 P&auml;ike , mis juba puulatwade taha oli wajunud ja &szlig;alalikult okste wahelt wanade paari poole &szlig;ilmit&szlig;es , n&auml;is haledu&szlig;t ja kahet&szlig;u&szlig;t awaldama . 
 Kui ta aga natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t kahe puuladwa wahel terwes oma &szlig;uuru&szlig;es n&auml;htawale tuli , &szlig;iis oli ta hiilgaw pale harilik r&otilde;emus . 
 &Uuml;k&szlig;ikud puud ja kaugemal olew mets &szlig;ei&szlig;iwad nagu m&otilde;ttes ... kuulatades . 
 Wahel harwa k&otilde;ngutas m&otilde;ni latw w&otilde;i oks nagu umbu&szlig;klikult oma pead ; kumma r&auml;&auml;kija &szlig;&otilde;nade ja tegude kohta &szlig;ee k&auml;is , &szlig;elle&szlig;t oli w&otilde;imata aru &szlig;aada . 
 Kui Mart j&auml;rele m&otilde;tles , kudas ta oma t&uuml;tre Anna mehele paneb , tema pulmadeks hea &ldquo;hakkaja&rdquo; &otilde;lle teeb ja &szlig;ellele tooreid rukkijahu hulka paneb , et ta mitte ainult peale , waid ka k&otilde;hule oma jao annaks , ja kui Lii&szlig;u oma arm&szlig;aid palwetunda meelde tuletas ning &szlig;ealjuures puudu&szlig;e ja arm&szlig;ad m&otilde;i&szlig;a&szlig;ak&szlig;ad pea t&auml;ieste &auml;ra unustas , tuli Anna met&szlig;a&szlig;t l&auml;bi kr&auml;&auml;k&szlig;uwa w&auml;rawa &otilde;ue . 
 M&otilde;lemad wanad waata&szlig;iwad tulija poole . 
 Eit tundis oma t&uuml;tre&szlig;t headmeelt . 
 Kui ilus ja priske ta oli ; terwe tema keha awaldas , &szlig;aleda piha peale waatamata , tugewu&szlig;t ja kindlu&szlig;t . 
 I&szlig;e&auml;ranis r&otilde;emu &szlig;&uuml;nnitas eidele aga &szlig;ee , et waga koolmeister wiima&szlig;el ajal nii w&auml;ga &szlig;uure arm&szlig;u&szlig;ega Annat igawe&szlig;e elu hallika juurde p&uuml;&uuml;dis juhatada . 
 Kui koolmei&szlig;tril juba kolme la&szlig;t poleks olnud , &szlig;iis oleks Liiwam&auml;e eit oma r&otilde;emuliste arwamistega weel palju kaugemale l&auml;inud , &szlig;e&szlig;t ta oli t&auml;hele pannud , et koolmeister i&szlig;egi palwetami&szlig;e ajal oma &szlig;ilmi Anna pealt &auml;ra ei p&ouml;&ouml;ranud . 
 Ka arwas eit t&auml;hele pannud olema , et koolmeister p&otilde;lwili lastes igakord Anna poole p&ouml;&ouml;rab . 
 &ldquo;Kas palju marju &szlig;aid ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is eit t&uuml;trelt . 
 &ldquo;Sa w&otilde;ik&szlig;id nad &otilde;ige m&otilde;i&szlig;a w&otilde;i poe juurde wiia , &szlig;aak&szlig;id m&otilde;ne kopika raha.&rdquo; &ldquo;Ei nende&szlig;t &szlig;aa ku&szlig;agile wiia , marjad pole ju weel k&uuml;p&szlig;ed . 
 Mul on ainult paar peot&auml;it tei&szlig;i korwip&otilde;hjas . 
 Saate ainult m&otilde;ned iwad &szlig;uhu pista.&rdquo; Anna andis korwi ema k&auml;tte . 
 &ldquo;Kui peened ! &rdquo; &uuml;tles ema maa&szlig;ikaid waadates . 
 &ldquo;Kas j&auml;medamaid ei ole ? &rdquo; &ldquo;Eks neid ole ikka ka , aga me &szlig;&otilde;ime &auml;ra.&rdquo; &ldquo;Kes meie ? &rdquo; &ldquo;Mina ja koolmeister.&rdquo; &ldquo;Kas &szlig;iis koolmeister ka marjul oli ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Lii&szlig;u r&otilde;em&szlig;alt . 
 &ldquo;Jah , ta oli igawu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t met&szlig;a tulnud , ja meie juhtu&szlig;ime &szlig;eal kokku . 
 Ta lubas &otilde;htul meile tulla , ja &szlig;iis l&auml;heme &uuml;hes.&rdquo; &ldquo;Soo , w&otilde;i nii . 
 Ta muret&szlig;eb nii w&auml;ga meie ee&szlig;t.&rdquo; &ldquo;Tead , i&szlig;a , ma r&auml;&auml;ki&szlig;in koomei&szlig;trile , et &szlig;a rahaauku kaewad . 
 Tema &uuml;tles , et &szlig;ee &szlig;aatana w&otilde;rgutus on.&rdquo; &ldquo;Eks &szlig;a aga karju terwele ilmale , et &szlig;u i&szlig;a rahaauku kaewab , kogub wargaid kui kaarnaid rai&szlig;a juurde igalt poolt kokku - &szlig;iis on &szlig;ul &szlig;u lobimi&szlig;e palk k&auml;es.&rdquo; &ldquo;Ega koolmeister &szlig;iis m&otilde;ni wargapoi&szlig;s ole.&rdquo; &ldquo;Millal wagad inime&szlig;ed enne wargad on olnud,&rdquo; &szlig;&otilde;nas eit . 
 &ldquo;Kes ta wagadu&szlig;t teab, &uuml;tles wanamees , kes &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t , et k&otilde;ik tema tegewu&szlig;t asjataks pida&szlig;iwad , kiuste p&uuml;&uuml;dis wastu r&auml;&auml;kida . 
 &ldquo;Kes ta wagadu&szlig;t teab ! &rdquo; &szlig;&otilde;nas eit nagu o&szlig;atades . 
 &ldquo;K&otilde;ik teawad , kes tema palwet kuulamas k&auml;iwad.&rdquo; &ldquo;Kui ta nii waga on , eks ta palugu &szlig;iis meile kuiwi ilmi,&rdquo; wastas wanamees . 
 Selle peale ei &uuml;telnud Lii&szlig;u ega Anna kumbki midagi . 
 Nad tead&szlig;iwad w&auml;ga h&auml;sti , et kui wanamees kord wastu hakkab waidlema , &szlig;iis temaga peagi riidu w&otilde;ib minna , kuid j&auml;relel ei anna ta miski hinna ee&szlig;t . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t arwa&szlig;iwad nad paremaks waikida . 
 Pealegi pida&szlig;iwad ema ja t&uuml;tar wiima&szlig;el ajal kaheke&szlig;i &szlig;agedaste &szlig;elle &uuml;le aru , kas Mart weel t&auml;ie aruga on w&otilde;i on ta wiima&szlig;e&szlig;t haigu&szlig;e&szlig;t &szlig;aadik pea&szlig;t &szlig;egane , nagu &uuml;mberkaud&szlig;ed inime&szlig;ed t&otilde;enda&szlig;iwad . 
 Ka Lii&szlig;u ja Anna kaldu&szlig;iwad wiimaks &szlig;elle arwami&szlig;e poole , i&szlig;e&auml;ranis peale &szlig;eda , kui Mart raha-auku kaewama hakkas . 
 Eit ei tahtnud wanamee&szlig;t tema tegewu&szlig;es ek&szlig;itada , &szlig;e&szlig;t wanamehe kindel u&szlig;k ja r&otilde;emulik lootus warandu&szlig;t &szlig;aada w&otilde;it&szlig;iwad eide o&szlig;alt &auml;ra , olgugi et ta &szlig;eda kellelegi lau&szlig;a w&auml;lja ei n&auml;idanud . 
 Mart w&otilde;ttis paar korda peoga korwi&szlig;t marju ja &szlig;&otilde;i need &auml;ra , &szlig;iis hakkas ta uueste kaewama . 
 Lii&szlig;u ja Anna l&auml;k&szlig;iwad tuppa . 
 P&auml;ike wajus madalamale ; p&auml;ew ligines &otilde;htule . 
 Mets muutus oma olekus weel waik&szlig;emaks , nagu &szlig;alalikuks . 
 &Uuml;k&szlig;ikud puud n&auml;i&szlig;iwad weel enam m&otilde;ttes&szlig;e j&auml;&auml;ma . 
 Natuke enne p&auml;ike&szlig;e loojaminekut tuli koomeister Liiwam&auml;ele . 
 K&otilde;ige e&szlig;iteks astus ta kohe wanamehe juurde , kes ikkagi alles kaewas ja kes w&otilde;era tulemi&szlig;t t&auml;helegi ei pannud . 
 Koolmeister waatas wanamehe t&ouml;&ouml;d natuke aega waikides pealt ja andis alles &szlig;iis talle j&otilde;udu . 
 Wanamees kohmas talle midagi wastu ja kaewas eda&szlig;i . 
 Ta ootas koolmei&szlig;tri noomimi&szlig;t , &szlig;e&szlig;t &szlig;ee oli &szlig;elle poole&szlig;t nii tuntud . 
 &ldquo;Kas &szlig;ee ongi &szlig;ee raha-auk , mille&szlig;t mulle r&auml;&auml;giti ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is koolmeister . 
 &ldquo;Ja lau&szlig;a p&uuml;hap&auml;ewal kaewatak&szlig;e teda.&rdquo; &ldquo;Teistel p&auml;ewadel pole ju aega , &szlig;iis peab m&otilde;i&szlig;as olema.&rdquo; &ldquo;Ja mistarwis peab &szlig;eda auku kaewatama , &szlig;eega p&uuml;hap&auml;ewa rahu rikutama ja pattu tehtama ? &rdquo; &ldquo;Seda teewad ainult u&szlig;klikud,&rdquo; wastas wanamees l&uuml;hedalt ja j&auml;rsku , kuna ta labidaga mulda augu&szlig;t w&auml;lja wiskas . 
 Koolmeister j&auml;i &szlig;elle &uuml;telu&szlig;e peale kohkunult wanamehe poole wahtima ja &uuml;tles natuke&szlig;e m&otilde;tlemi&szlig;e j&auml;rele : &ldquo;U&szlig;klikud ainult teewad &szlig;eda ... 
 Oled &szlig;a &szlig;iis ka u&szlig;klik ? 
 &ldquo; &ldquo;Ma u&szlig;un kindlaste , et mu k&auml;tet&ouml;&ouml;l &otilde;nnistus on . 
 Jumal ei peta mitte.&rdquo; &ldquo;Keda ? &rdquo; &ldquo;Mind.&rdquo; &ldquo;Kudas nii ? &rdquo; &ldquo;Muidugi . 
 See oli ju Jumala&szlig;t , et minule wae&szlig;ele nii&szlig;ugune &otilde;nn o&szlig;aks &szlig;ai.&rdquo; &ldquo;Mis&szlig;ugune &otilde;nn ? &rdquo; &ldquo;Et mulle &szlig;ee warjatud warandus k&auml;tte n&auml;idati.&rdquo; &ldquo;Wanamees , wanamees ! 
 On pattu&szlig;id , mida ei &szlig;iin ega ka tulewas elus andeks ei anta,&rdquo; &uuml;tles koolmeister t&otilde;&szlig;i&szlig;e ja p&uuml;haliku healega , &ldquo;ja &szlig;ina teed nii&szlig;ugu&szlig;t pattu , kui &szlig;a Jumala&szlig;t n&otilde;nda m&otilde;tled ja r&auml;&auml;gid . 
 Sa oled ebu&szlig;u paelus kinni ja &uuml;tled , et Jumal &szlig;eda on teinud.&rdquo; 
 &ldquo;Mis t&otilde;&szlig;i , &szlig;ee on t&otilde;&szlig;i ja j&auml;&auml;bki t&otilde;eks , ning t&otilde;de pole patt . 
 W&otilde;i ei w&otilde;i Jumal mind &szlig;el kombel aidata ? 
 Kas ma w&auml;he oma eluajal puudu&szlig;t ja waewa olen kannatanud ? 
 Eks ma ei w&otilde;i mitte wanail p&auml;ewil kergemine elada ? &rdquo; 
 &ldquo;Su &szlig;ee&szlig;t r&auml;&auml;gib lihameel . 
 Mitte patu&szlig;t ihu ei ole &szlig;aatnud Jumal oma poega pea&szlig;tma , waid hinge . 
 Sinu &szlig;&uuml;da on aga maapeal&szlig;ete asjade k&uuml;ljes kinni . 
 Siin on h&auml;daorg , kuid &szlig;eda r&otilde;em&szlig;amad ja &otilde;nnelikumad &szlig;aame meie &uuml;kskord &szlig;eal olema . 
 Et aga &szlig;inna &szlig;aada , &szlig;elleks on waja ebau&szlig;u&szlig;t lahkuda ja t&otilde;e tundmi&szlig;ele tulla . 
 K&otilde;ige pealt peab aga k&auml;sku&szlig;id t&auml;itma . 
 Sina pead p&uuml;hap&auml;ewa p&uuml;hit&szlig;ema , &uuml;tleb &uuml;ks k&auml;&szlig;k . 
 Oled &szlig;a &szlig;eda teinud ? &rdquo; 
 &ldquo;Meie ei ela enam k&auml;&szlig;u , waid armu all . 
 Pealegi on &szlig;ee t&auml;ieste minu a&szlig;i , ma tean i&szlig;egi , mis ma teen . 
 Mulle on &ouml;eldud ja ma teen &szlig;elle j&auml;rele . 
 Ek&szlig;itada ei la&szlig;e ma enna&szlig;t.&rdquo; 
 P&auml;ike oli juba looja l&auml;inud . 
 Met&szlig;a alla a&szlig;us &szlig;oe tumedus , mis t&auml;is &otilde;rnu&szlig;t ja tungi k&otilde;iki oma keskel olijaid - lille&szlig;id , rohtu , p&otilde;e&szlig;aid , linda , karjapoiste h&otilde;iskami&szlig;t , huilgami&szlig;t , koerte haukumi&szlig;t , kaugelt ko&szlig;twat l&otilde;&otilde;t&szlig;apilli healt , karjakellade helinat , lindude wiima&szlig;t healit&szlig;emi&szlig;t - omal pehmes&szlig;e kais&szlig;u n&auml;is &szlig;uruma , neid &otilde;nnejoowastu&szlig;es kallistama , magama kus&szlig;utama . 
 Loodu&szlig;es walit&szlig;es waikus , misjuures aga m&auml;&auml;ramata j&otilde;ud ja w&otilde;itmata w&auml;gi igas eluawaldu&szlig;es enna&szlig;t k&otilde;iki elustawa waimuna tunda andis . 
 Enne kui koolmeister &uuml;hes Lii&szlig;u ja Annaga &otilde;htu&szlig;ele palwetunnile l&auml;ks , tuli ta weel kord wanamehe juurde ja p&uuml;&uuml;dis teda noomida , kuid &szlig;ee j&auml;i n&uuml;&uuml;d tummaks ja tegi oma t&ouml;&ouml;d eda&szlig;i . 
 Ka &szlig;iis ei wastanud ta , kui koolmeister &auml;ra minnes &ldquo;head &otilde;htut&rdquo; &szlig;oowis . 
 Wanamees oli r&otilde;emus , et ta wiimaks &uuml;k&szlig;ip&auml;ini w&otilde;is olla . 
 Ta p&uuml;hkis higi oma ot&szlig;a ee&szlig;t ja istus augukaldale liiwa peale ning &szlig;ilmit&szlig;es heal meelel tehtud t&ouml;&ouml; peale . 
 Tema wastas , teine pool auku istus mu&szlig;t pikkade karwadega karjakoer , kes r&otilde;em&szlig;a n&auml;oga oma peremehe poole waatas ja aeg-ajalt oma &szlig;aba liputas . 
 Kui koer wiimaks aru &szlig;ai , et peremees teda praegu&szlig;el &szlig;ilmapilgul &szlig;ugugi t&auml;hele ei pane ja tema pead hoopis tei&szlig;t&szlig;ugu&szlig;ed m&otilde;tted t&auml;idawad , langes ka tema n&auml;htawsate m&otilde;ttes&szlig;e ja wahtis p&auml;rani &szlig;ilmil met&szlig;a poole . 
 Wahetewahel w&otilde;is t&auml;hele panna , et ta nina&szlig;&otilde;ermed natukene liiku&szlig;iwad . 
 Wanamees wiibis tulewikus , l&auml;heda&szlig;es tulewikus , &szlig;e&szlig;t ta alatud t&ouml;&ouml; pidi juba warsti loodetud wilja kandma . 
 Kui ta aga oma m&otilde;tetega ju&szlig;t k&otilde;ige meeldiwama koha peale oli j&otilde;udnud , kuulis ta &otilde;uew&auml;rawa kr&auml;&auml;k&szlig;umi&szlig;t . 
 Wana uni&szlig;taja waatas pahameelega &szlig;inna poole . 
 &ldquo;Tere &otilde;htu&szlig;t , j&otilde;udu ! &rdquo; &uuml;tles Met&szlig;anurga Kustas . 
 See oli noormees , &otilde;ige tugewa kehaga ja &szlig;iniste &szlig;ilmadega , nagu kewadene pilweta taewas . 
 Ta k&auml;ik awaldas arglikku ja pikalda&szlig;t meelt . 
 &ldquo;Tere , j&otilde;udu tarwis,&rdquo; wastas wanamees nagu wastumeel&szlig;elt . 
 Nad &szlig;ei&szlig;iwad waikides &uuml;kstei&szlig;e wastas . 
 Wanamees ei tahtnud midagi r&auml;&auml;kida , Kustas ei teadnud , mis ta r&auml;&auml;kima peaks . 
 Raha-augu kaewami&szlig;e lugu oli talle juba tuttaw , wanamees i&szlig;e oli talle oma n&auml;gemi&szlig;e&szlig;t waremalt r&auml;&auml;kinud . 
 &ldquo;T&ouml;&ouml; edeneb &otilde;ige heaste,&rdquo; &szlig;&otilde;nas Kustas . 
 &ldquo;Sa w&otilde;ik&szlig;id omale abili&szlig;i w&otilde;tta , t&ouml;&ouml; l&auml;heks &szlig;iis j&otilde;ud&szlig;amine eda&szlig;i.&rdquo; &ldquo;Ainult u&szlig;klikud w&otilde;iwad &szlig;eda t&ouml;&ouml;d teha , muidu l&auml;heb k&otilde;ik kaduma.&rdquo; J&auml;llegi waiki&szlig;iwad mehed .
 Uurimisel 
 See oli aga ainult e&szlig;ime&szlig;el &szlig;ilmapilgul p&auml;ra&szlig;t arsti &szlig;eletu&szlig;e l&otilde;ppu . 
 P&auml;rasti&szlig;el asja arutami&szlig;el muutus meeleolu j&auml;llegi , ja kui kohtunikud wiimaks laua tagant &uuml;les t&otilde;u&szlig;iwad , et tei&szlig;e tuppa n&otilde;uu pidama minna , &szlig;iis walit&szlig;es &szlig;aalis peaaegu endine p&otilde;newus , mis &szlig;&uuml;damed rinnas rutemine tuk&szlig;uma ja nerwid w&auml;ri&szlig;ema paneb . 
 Ot&szlig;u&szlig;e tegemine ei n&otilde;udnud kaua aega . 
 Umbes poole tunni p&auml;ra&szlig;t istu&szlig;iwad kohtunikud j&auml;lle omal paigal ning eesi&szlig;tnik kuulutas ot&szlig;u&szlig;e w&auml;lja : Priidik Laa&szlig;ik m&otilde;isteti tunnistuste puudu&szlig;el &szlig;&uuml;&uuml;taks . 
 Terwe &szlig;aal t&otilde;mbas kergemine hinge taga&szlig;i . 
 Ka kohtunikkude n&auml;ole ilmu&szlig;iwad nagu kergendawa tundmu&szlig;e j&auml;ljed . 
 Eesi&szlig;tniku huultel w&otilde;is i&szlig;egi kerget kurblikku naeratu&szlig;t t&auml;hele panna , mis &szlig;eptembrikuu p&auml;ike&szlig;t meelde tuletas . 
 Ta k&uuml;&szlig;is kaebtu&szlig;ealu&szlig;elt t&otilde;lgi l&auml;bi naljatades : &ldquo;Olete Teie ot&szlig;u&szlig;ega rahul ? &rdquo; &ldquo;See waatas kohmetanult , kaheldes ja ehmatanult &szlig;aalis &uuml;mber ja &szlig;&otilde;nas wiimaks kogeledes : &ldquo;Ma ei tea ... eks kohtu herrad teawad i&szlig;egi.&rdquo; Ta heale&szlig;t kostis wangimaja tuimus , w&auml;&szlig;imus ja o&szlig;aw&otilde;tmatus . 
 Kohtunikud waata&szlig;iwad &uuml;kstei&szlig;e ot&szlig;a ja naerata&szlig;iwad , nagu tahak&szlig;iwad nad &uuml;telda : &ldquo;Mis&szlig;ugu&szlig;eks t&ouml;lbiks &otilde;nn inime&szlig;e teeb . 
 N&uuml;&uuml;d alga&szlig;iwad teretu&szlig;ed , k&auml;epigistu&szlig;ed , naer l&auml;bi pi&szlig;arate . 
 W&auml;he oli &szlig;iin ilu&szlig;aid tunderikkaid &szlig;&otilde;nu kuulda . 
 Ainult &szlig;ilmis , n&auml;ojoontes , liigutustes , k&uuml;lmades igap&auml;ewastes k&otilde;nek&auml;&auml;ndudes &otilde;&otilde;gas midagi r&otilde;emulikku , w&auml;ri&szlig;ewat . 
 Priidiku olewu&szlig;e&szlig;t ei pai&szlig;tnud aga midagi w&auml;lja . 
 Ta oli peaaegu endi&szlig;t wii&szlig;i tuim ja m&otilde;tles n&auml;htawaste m&ouml;&ouml;dal&auml;inud p&auml;ewade &uuml;le j&auml;rele . 
 W&otilde;i kahet&szlig;es ta , et teda &szlig;&uuml;&uuml;taks tunnistati ? 
 Kuid misp&auml;ra&szlig;t ! 
 &ldquo;K&uuml;ll oled &szlig;a &auml;ra l&otilde;ppenud , mullakarwali&szlig;eks l&auml;inud,&rdquo; &uuml;tles Juuli talle w&auml;ljas . 
 &ldquo;Ja &szlig;ina oled k&otilde;hnaks j&auml;&auml;nud , &szlig;ilmad auku wajunud,&rdquo; wastas Priidik . 
 Nutu&szlig;t ja kurwastu&szlig;e&szlig;t tuhmiksmuutunud &szlig;ilmades l&otilde;i uus elutuli loitma . 
 &ldquo;Kas Otto elab weel ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Priidik j&auml;rsku . 
 &ldquo;Selles k&uuml;&szlig;imi&szlig;es tundis Juuli midagi torkawat , etteheitwat . 
 &ldquo;Jah , ta j&auml;i weel hinge.&rdquo; &ldquo;J&auml;i weel ... 
 Siis on ta terwis halb ? &rdquo; &ldquo;W&auml;ga.&rdquo; Juuli &szlig;&uuml;da l&otilde;i w&auml;ri&szlig;ema . 
 &ldquo;On &szlig;ul teda tarwis ... &szlig;a tahad temaga r&auml;&auml;kida ? &rdquo; &ldquo;Ma ei tea , aga &szlig;ee k&otilde;ik on nii imelik ? &rdquo; &ldquo;Mis on imelik ? &rdquo; &ldquo;Terwe a&szlig;i ? &rdquo; &ldquo;Ah &szlig;oo ! 
 &Auml;ra ole tema peale pahane , ta kannatab muidugi ... 
 Ka mina olin &szlig;elles &szlig;&uuml;&uuml;di...&rdquo; &ldquo;Me &szlig;&otilde;idame kohe linna&szlig;t w&auml;lja ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Madis , kes noortele j&auml;rele &szlig;ammus . 
 &ldquo;Ega &szlig;ul waja midagi osta pole ? &rdquo; p&ouml;&ouml;ras ta Priidiku poole . 
 &ldquo;Minul ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is &szlig;ee wastu , ja &szlig;iis j&auml;iwad nad k&otilde;ik wait ja &szlig;ammu&szlig;iwad eda&szlig;i . 
 --- 
 8. 
 J&otilde;uetult ja k&otilde;hnalt lamas Otto Almar oma a&szlig;emel . 
 Ta wahtis pealuus&szlig;e warjulepugenud &szlig;ilmadega t&uuml;kid ajad lakke . 
 Silmades helkis kahet&szlig;us ja waikne kurbtus . 
 Wahetewahel &szlig;ilmit&szlig;es ta akna poole , ku&szlig;t &szlig;irinap&otilde;e&szlig;a tagant puutu&szlig;iwad m&otilde;ned &otilde;unapuud ja nende&szlig;t weel kaugemal paar n&otilde;res okstega kaske &szlig;ilma . 
 Waik&szlig;e ilmaga &szlig;ei&szlig;iwad ka&szlig;ed nagu m&otilde;ttes . 
 T&otilde;u&szlig;is aga tuul , &szlig;iis hakka&szlig;iwad nende ok&szlig;ad kiikuma , kahi&szlig;ema , winguma . 
 Nad n&auml;i&szlig;iwad &otilde;unapuude poole kumardada tahtma ja neile midagi &szlig;o&szlig;istama . 
 Kewadel oli &szlig;ee &szlig;o&szlig;in t&auml;is &otilde;rnu&szlig;t , hinge ja tungi , kuna ta &szlig;&uuml;gi&szlig;el , talwe tulekul kurblikuks wingumi&szlig;eks muutus . 
 L&auml;bi akna n&auml;gi Otto ka&szlig;eok&szlig;i liikuma , ja juba &szlig;elle&szlig;t aimas ta , mis&szlig;ugu&szlig;id &szlig;&otilde;nu nad &szlig;o&szlig;istawad . 
 Ta tundis neid &szlig;&otilde;nu juba lap&szlig;ep&otilde;lwe&szlig;t &szlig;aadik . 
 Ka&szlig;ed tund&szlig;iwad Ottole alati kaa&szlig;a . 
 Oli ta r&otilde;emus , &szlig;iis arwas ta kaskedelt ainult r&otilde;emu&szlig;&otilde;nu kuulma , w&otilde;ttis aga kurbtus ta &szlig;&uuml;dames maad , &szlig;iis kuulis ta kaskedelt pehmeid troosti&szlig;&otilde;nu ja kaastundmu&szlig;t . 
 Ka n&uuml;&uuml;d n&auml;i&szlig;iwad nad terwitades w&otilde;i jumalaga j&auml;ttes oma latwu akna poole kiigutama . 
 Otto n&auml;gi &szlig;eda ja ta naeratas n&otilde;rgalt ; &szlig;ee naeratus oli t&auml;is kadunud elu , warsti unustatud &otilde;nne ja lootu&szlig;eta tulewikku . 
 Raud&szlig;ed &szlig;&otilde;rmed n&auml;i&szlig;iwad &szlig;&uuml;dant kokku lit&szlig;uma w&otilde;i teda laiemaks - l&otilde;hki k&auml;ristama . 
 Otto ootas Priidikut &uuml;hes i&szlig;a ja &otilde;ega tulema . 
 Ta uskus , et oodataw tingimata tuleb . 
 &Otilde;htu j&otilde;udis k&auml;tte . 
 Kuu t&otilde;u&szlig;is k&otilde;rgemale ja &szlig;ilmit&szlig;es kaskede tagant , mis ene&szlig;ele leinar&uuml;&uuml; n&auml;i&szlig;iwad &szlig;elga t&otilde;mbama , l&auml;bi &szlig;irinate a&szlig;emel lamajat . 
 Ta pilk oli eluta ja kahwatu , nagu &szlig;ee n&auml;gu , mis talle toa&szlig;t wastu waatas . 
 Ke&szlig;k&ouml;&ouml; l&auml;ks m&ouml;&ouml;da , kuid Otto ootas ikka weel . 
 Ema , kes ta juures juba mitu &ouml;&ouml;d oli walwanud , tukkus tooli peal . 
 Kuid ta kuulis &szlig;iiski iga w&auml;hematki liigutu&szlig;t . 
 See oli ema-uni magaja lap&szlig;e juures . 
 I&szlig;ad ei oska , ei &szlig;uuda ialgi n&otilde;nda magada . 
 Kui w&auml;lja&szlig;t wankrim&uuml;rin kuuldus , t&otilde;u&szlig;is ta &uuml;les ja &szlig;&otilde;nas : &ldquo;Nad tulewad.&rdquo; &ldquo;Jah , ma kuul&szlig;in juba ammugi...&rdquo; &szlig;&otilde;nas Otto . 
 &ldquo;L&auml;hen &otilde;ige w&auml;lja waatama.&rdquo; &ldquo;Kut&szlig;u Priidik &szlig;is&szlig;e ... minu juurde.&rdquo; Eewa t&otilde;ttas w&auml;lja . 
 &ldquo;Ta elab alles ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Priidik . 
 &ldquo;Heldene aeg , &szlig;iis oled &szlig;a ometi priiks &szlig;aanud ! &rdquo; Priidik ei wastanud &szlig;elle peale midagi . 
 Nad astu&szlig;iwad tuppa , ainult Madis j&auml;i w&auml;lja . 
 Ottol oliwad &szlig;ilmad kinni wajunud . 
 Tema n&auml;olt paistis &szlig;urmlik waikus ja w&auml;&szlig;imus . 
 &ldquo;Priidik ja Juuli on &szlig;iin,&rdquo; &uuml;tles ema ta&szlig;akeste . 
 &ldquo;Ma tean &szlig;eda,&rdquo; wastas Otto , ilma et ta &szlig;ilmi oleks awanud . 
 &ldquo;Kas &szlig;a ei taha neid n&auml;ha ? &rdquo; &ldquo;Oh ja ... 
 Ma ootan Priidikut juba ammugi.&rdquo; N&uuml;&uuml;d ajas ta &szlig;ilmad lahti . 
 Ta p&uuml;&uuml;dis oma paremat k&auml;tt &uuml;les t&otilde;sta , kuid ta ei &szlig;uutnud . 
 Ainult &szlig;&otilde;rmi liigutas ta . 
 Priidik m&otilde;istis ta tahtmi&szlig;t ja w&otilde;ttis ta kondi&szlig;e k&auml;e peos&szlig;e . 
 &ldquo;Ometi kord ... aga &szlig;a &szlig;aid juba l&otilde;una-ajal wabaks ... 
 Eks &szlig;aanud ? 
 Ma kuul&szlig;in ... 
 Kas niikaua tulite ? &rdquo; r&auml;&auml;kis haige . 
 Priidik ja Juuli waata&szlig;iwad k&uuml;&szlig;iwalt &uuml;kstei&szlig;e peale . 
 &ldquo;Ta jamp&szlig;ib,&rdquo; liiku&szlig;iwad ema huuled . 
 &ldquo;Ma kuul&szlig;in,&rdquo; kordas haige , &ldquo;ma tead&szlig;in , et kohtunik &szlig;u &szlig;&uuml;&uuml;taks m&otilde;istis , ja ma oota&szlig;in &szlig;ind ... 
 N&uuml;&uuml;d on k&otilde;ik korras.&rdquo; &ldquo;Mis on korras ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Juuli . 
 &ldquo;Ma n&auml;gin Priidikut ja &szlig;ind.&rdquo; K&otilde;ik waiki&szlig;iwad . 
 &ldquo;Sa oled &auml;ra l&otilde;ppenud,&rdquo; &szlig;&otilde;nas &szlig;iis haige Priidikule . 
 &ldquo;Ma oli ju wangis,&rdquo; wastas Priidik . 
 &ldquo;Oli hea...&rdquo; liiku&szlig;iwad haige huuled . 
 W&otilde;imata oli aru &szlig;aada , kas ta naljatada w&otilde;i k&uuml;&szlig;ida tahtis . 
 Ta p&uuml;&uuml;dis &szlig;ealjuures naeratada . 
 &ldquo;Nagu kroonuleib ja teenistus kunagi,&rdquo; wastas Priidik . 
 &ldquo;Ah ! &rdquo; ohkas haige &szlig;&uuml;dame&szlig;t , nagu tahaks ta walu ja waewa , mis m&auml;lestuste&szlig;t t&otilde;u&szlig;eb , w&auml;lja ajada . 
 K&otilde;ik oliwad &szlig;&otilde;nawae&szlig;ed ja waik&szlig;ed . 
 N&otilde;nda oldak&szlig;e ainult &szlig;iis , kui &szlig;&uuml;da k&otilde;ik&szlig;uguste&szlig;t tundmuste&szlig;t pakit&szlig;eb , l&otilde;hkeda tahab . 
 S&otilde;nad on nii&szlig;ugu&szlig;el korral w&auml;etike&szlig;ed , tegu&szlig;id oleks waja . 
 &ldquo;Mis on Kaarliga ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is haige &auml;kit&szlig;elt . 
 See k&uuml;&szlig;imine oli kui wa&szlig;arahoop . 
 &ldquo;Kudas , mis on Kaarliga ? &rdquo; wastas ema . 
 &ldquo;On ta tapetud w&otilde;i...&rdquo; &ldquo;Kohus ei tea,&rdquo; wastas Priidik . 
 &ldquo;Ei tea...&rdquo; kordas Otto . 
 &ldquo;&Auml;ra r&auml;&auml;gi &szlig;elle&szlig;t,&rdquo; &uuml;tles Juuli , &ldquo;Priidik on waba , ja &szlig;ellle&szlig;t on k&uuml;ll.&rdquo; Wend waatas &szlig;uurte &szlig;ilmadega &otilde;e peale . 
 &ldquo;Aga kui nad ei tea , &szlig;iis oleks w&otilde;idud &szlig;urnuaeda matta,&rdquo; &uuml;tles haige . 
 &ldquo;Keda ? &rdquo; &ldquo;Kaarlit muidugi.&rdquo; &ldquo;Aga ta on juba kord maetud,&rdquo; &uuml;tles ema . 
 &ldquo;Kaewaku haua&szlig;t &uuml;les ... tei&szlig;t korda.&rdquo; K&otilde;ik waiki&szlig;iwad . 
 &ldquo;Nad ei tea ... aga mina tean...&rdquo; &szlig;onis haige . 
 &ldquo;Otto &auml;ra r&auml;&auml;gi enam &szlig;elle&szlig;t,&rdquo; palus Juuli . 
 &ldquo;Ma n&auml;gin ... kuul&szlig;in ... 
 Priidik m&otilde;isteti wabaks . 
 See on hea ... 
 Juuli ... waata , Priidik on &szlig;iin ... ole r&otilde;emus ... 
 Ja Kaarel on &szlig;urnuaia taga ... &otilde;petaja ei matnud teda ... 
 Mine &szlig;alaja tema hauale...&rdquo; Kohkunud n&auml;gudega kuula&szlig;iwad juuresolijad . 
 &ldquo;Ta on pea&szlig;t &szlig;egane,&rdquo; tr&ouml;&ouml;stis ema . 
 &ldquo;Juba kolm &ouml;&ouml;d ja p&auml;ewa hoian ma &szlig;uure paja &szlig;ooja wett t&auml;is , arwan &szlig;urema ... pe&szlig;uweeks ... aga elab...&rdquo; Haige &szlig;ilmad waju&szlig;iwad kinni . 
 Natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t ajas ta nad j&auml;lle lahti ja waatas Priidiku peale . 
 &ldquo;Sa oled alles &szlig;iin,&rdquo; &szlig;&otilde;nas ta w&auml;&szlig;inult . 
 &ldquo;Ma ei jak&szlig;a ... tahan magada ... roidunud ... 
 Juuli ajab &szlig;uga juttu ... 
 Ta &szlig;ilmad waju&szlig;iwad uueste kinni . 
 &ldquo;Ta j&otilde;ud on ot&szlig;as ... aga hing on noor , ei taha &szlig;urra,&rdquo; &szlig;eletas ema ja p&uuml;hkis &szlig;ilmi . 
 Punetaw koit oli waheajal pimedu&szlig;e &auml;ra peletanud ja waatas kaskede tagant l&auml;bi &szlig;irinap&otilde;e&szlig;a kuu a&szlig;emel tuppa . 
 &ldquo;Ma l&auml;hen koju ... ema ootab,&rdquo; &uuml;tles Priidik ta&szlig;akeste . 
 &ldquo;Ma &szlig;aadan &szlig;ind,&rdquo; &uuml;tles Juuli . 
 Nad astu&szlig;iwad uk&szlig;e&szlig;t ta&szlig;akeste w&auml;lja . 
 Ema waatas neile tuima pilguga j&auml;rele . 
 &ldquo;L&auml;hed &szlig;a kohe koju ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Juuli w&auml;jljas . 
 &ldquo;Kuhu &szlig;iis ? &rdquo; &ldquo;Aga kui meie met&szlig;a alla l&auml;hek&szlig;ime , t&auml;na on ju p&uuml;hap&auml;ew ... aega on.&rdquo; &ldquo;P&uuml;hap&auml;ew...&rdquo; wastas Priidik , &ldquo;mul oli mitu kuud p&uuml;hap&auml;ew , aega oli k&uuml;ll.&rdquo; 
 Nad astu&szlig;iwad l&auml;bi w&auml;rawa , mis met&szlig;a alla wiis . 
 Waikides , piinlikult waikides &szlig;ammu&szlig;iwad nad eda&szlig;i . 
 Mets oli waikne , nagu kuulataks ta hinge kinni pidades neid &szlig;&otilde;nu , mis armastajate huultelt kuuldawale &szlig;aawad tulema . 
 Huuled oliwad aga kurbtu&szlig;e ja kannatu&szlig;ega n&auml;htawaste &szlig;&otilde;nad ja &szlig;uudlemi&szlig;ed &auml;ra unustanud . 
 Noored oliwad wanaks &szlig;aanud . 
 &ldquo;Kas meie ei istu mitte ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Juuli , kui nad tuntud kiwi juurde j&otilde;ud&szlig;iwad . 
 &ldquo;Istume,&rdquo; wastas Priidik . 
 Ja j&auml;llegi waiki&szlig;iwad nad . 
 &ldquo;Misp&auml;ra&szlig;t &szlig;a waikid ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is neiu ja ta huuled w&auml;ri&szlig;e&szlig;iwad . 
 Si&szlig;emine tung andis kahwatanud paledele roo&szlig;a jume . 
 Priidik waatas neiu peale . 
 Tema &szlig;ilmi&szlig;t paistis walu . 
 &ldquo;Mis peak&szlig;in ma r&auml;&auml;kima ? &rdquo; &ldquo;Kas &szlig;ul &szlig;iis midagi ei ole &ouml;elda ? &rdquo; &ldquo;Mis oleks mul &ouml;elda ... 
 Ma olin wangis,&rdquo; , li&szlig;as ta natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t juurde . 
 &ldquo;Unusta &szlig;eda,&rdquo; palus Juuli . 
 &ldquo;On &szlig;eda &uuml;le&uuml;ld&szlig;e w&otilde;imalik unustada ? 
 W&otilde;id &szlig;ina &szlig;eda unustada ? 
 Kui ma &szlig;eda teak&szlig;in.&rdquo; &ldquo;Priidik ! &rdquo; &ldquo;Jah.&rdquo; &ldquo;Kinnitad &szlig;a mulle k&otilde;ige juures , mis &szlig;ul p&uuml;ha on ? &rdquo; &ldquo;Mida ? &rdquo; &ldquo;&Auml;ra pahanda ! 
 Ma ei &szlig;aa tei&szlig;eti ... ei w&otilde;i ! &rdquo; &ldquo;Noh , &uuml;tle w&auml;lja.&rdquo; &ldquo;Oled &szlig;a &szlig;&uuml;&uuml;ta ? &rdquo; Neiu haaras wiimaste &szlig;&otilde;nade juures kramplikult Priidiku k&auml;e&szlig;t kinni . 
 See waatas kurwa pilguga neiu peale . 
 &ldquo;Mind m&otilde;isteti ju wabaks ... w&otilde;i pole &szlig;inul &szlig;elle&szlig;t k&uuml;ll ? &rdquo; wastas ta . 
 &ldquo;Kohu w&otilde;ib ju ek&szlig;ida ... k&otilde;ik w&otilde;iwad ju ek&szlig;ida , ar&szlig;t &uuml;tles ju kohtu ees &szlig;eda&szlig;ama ... 
 &Uuml;tle mulle i&szlig;e ... wannu mulle &szlig;eda.&rdquo; &ldquo;Aga ma w&otilde;in ju &szlig;ulle walet wanduda.&rdquo; &ldquo;Priidik ! 
 Sa oled &szlig;&uuml;dameta.&rdquo; R&auml;&auml;kija heale&szlig;t ko&szlig;t&szlig;iwad pi&szlig;arad . 
 &ldquo;Sa ei armasta mind ! &rdquo; &uuml;tles neiu natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t . 
 &ldquo;Aga kui ma &szlig;ind &uuml;le k&otilde;ige armastan , kui ma k&otilde;ik walmis olen &szlig;inu ee&szlig;t &auml;ra andma ? &rdquo; &ldquo;Siis ei tohi &szlig;a walet wanduda , &szlig;iis ei tohi &szlig;a mind petta.&rdquo; &ldquo;Ju&szlig;t &szlig;iis petan ma &szlig;ind , armastus ajab mind petma ... k&otilde;ik tegema.&rdquo; &ldquo;Priidik ! 
 Siis on Ottol &otilde;igus ? &rdquo; &ldquo;Ja kui &szlig;ee nii oleks ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Priidik j&auml;rsku . 
 Tema n&auml;o&szlig;t ja &szlig;ilmi&szlig;t paistis meeleheitline hingew&otilde;itlus . 
 Neiu wajutas k&auml;ed &szlig;ilmade ette ja nuttis . 
 &ldquo;Kui &szlig;ee t&otilde;este nii oleks , kas t&otilde;ukak&szlig;id mind &szlig;iis &auml;ra ? 
 L&auml;hek&szlig;id kellelegi tei&szlig;ele ? &rdquo; &ldquo;&Auml;ra r&auml;&auml;gi n&otilde;nda ! &rdquo; &ldquo;Ma pean r&auml;&auml;kima , ma pean l&otilde;puni r&auml;&auml;kima , me peame &uuml;kskord ot&szlig;ustama , k&uuml;llalt &szlig;elle&szlig;t kannatu&szlig;e&szlig;t...&rdquo; Mis teek&szlig;id &szlig;a , kui ma m&otilde;rt&szlig;ukas olek&szlig;in ja kui ma &szlig;inule &szlig;iiski hea , &uuml;le k&otilde;ige hea olek&szlig;in ? &rdquo; Priidik w&otilde;ttis hellalt neiu k&auml;e&szlig;t kinni , ku&szlig;t warju&szlig;t pi&szlig;arates &szlig;ilmad n&auml;htawale tuliwad . 
 &ldquo;Waata mu peale ... &szlig;a ei taha ... &szlig;a p&otilde;lgad mind ... 
 Ma arwa&szlig;in juba enne &szlig;eda , &szlig;ee oli juba wangikojas k&otilde;ik &szlig;elge . 
 Juuli , Juuli ! &rdquo; Ja Priidik wastas &szlig;uurel tardunud pilgul kaugu&szlig;es&szlig;e , t&uuml;hju&szlig;es&szlig;e . 
 &ldquo;T&auml;hendab , meie wahel on k&otilde;ik l&otilde;petatud.&rdquo; J&otilde;uetult ja lootu&szlig;etalt langes nooremehe pea rinnale . 
 Kurgus tundis ta walu&szlig;at pigistu&szlig;t . 
 Midagi puges rinna&szlig;&uuml;gawu&szlig;e&szlig;t &uuml;lespoole , &szlig;ilmadele l&auml;hemale . 
 Priidik t&otilde;u&szlig;is p&uuml;sti . 
 Sel&szlig;amal &szlig;ilmapilgul kargas ka Juuli kiwi pealt &uuml;les ja tormas nooremehe juurde . 
 J&otilde;uetult langes ta &szlig;elle najale . 
 Ainuke &szlig;&otilde;na , mis ta &uuml;telda &szlig;uutis , oli nooremehe nimi . 
 Selles&szlig;e ainuke&szlig;es&szlig;e &szlig;&otilde;nas&szlig;e n&auml;is ta terwe oma kannatu&szlig;e , lap&szlig;ep&otilde;lwe r&otilde;emu ja nooreea &otilde;nnejoowastu&szlig;e walama . 
 Ta tahtis oma &szlig;ilmi , terwet oma pead nooremehe rinnale &auml;ra peita . 
 &ldquo;Sa tuled ka &szlig;iis ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis noormees , t&auml;is &otilde;nne , milles&szlig;e n&auml;htawaste kibedat kurbtu&szlig;t oli &szlig;egatud . 
 Wastu&szlig;eks &szlig;elle peale oli nuuk&szlig;umine ja k&otilde;wemine wastu rinda &szlig;urumine . 
 &ldquo;Jumalukene , Juuli ! 
 Kui hea &szlig;a oled . 
 Seda &szlig;uudad ainult &szlig;ina teha ! 
 Millega w&otilde;in ma &szlig;eda &szlig;ulle ta&szlig;uda ? &rdquo; Ja kui nad &uuml;kstei&szlig;ele &otilde;nnel &szlig;ilma waata&szlig;iwad , kus weel hiljuti&szlig;ed pi&szlig;arad wirwenda&szlig;iwad , &szlig;iis heitis p&auml;ike oma e&szlig;ime&szlig;e pilgu l&auml;bi puude terwitades ja &otilde;nnistades nende peale . 
 Ta kallas &szlig;eda kurblikku , walusmagu&szlig;at tundmu&szlig;t terwe loodu&szlig;e peale w&auml;lja , mille j&auml;rele &szlig;&uuml;gi&szlig;ene mets aegajalt langewate kolletanud lehtedega n&auml;ib igat&szlig;ema . 
 Ka &otilde;nneliku paari rinnas tundus midagi &szlig;elle&szlig;arna&szlig;t a&szlig;et w&otilde;tma . 
 K&otilde;ik kahtlu&szlig;ed ja walud oliwad maha maetud , neile ri&szlig;t peale pandud ja neid ei pidanud enam keegi w&auml;lja kaewama . 
 Neiu rinnas &szlig;ei&szlig;iwad kaks hauda &uuml;kstei&szlig;e k&otilde;rwal : &uuml;hes hinbgas m&ouml;&ouml;dal&auml;inud tundmuste m&auml;ng , tei&szlig;es - piinaw kahtlus . 
 Mitu hauda aga nooremehe rinnas oli ja mis &szlig;eal puhkas , &szlig;eda ei teadnud peale tema ene&szlig;e keegi . 
 --- 
 9. 
 Kohtu-uurija Kleigels oli r&otilde;hutud meeleolus . 
 Tema uurimi&szlig;ed ja p&uuml;&uuml;ded oliwad tagaj&auml;rjetaks j&auml;&auml;nud . 
 Laa&szlig;ik m&otilde;isteti kohtu poolt &otilde;igeks . 
 Ja ometi uskus uurija ka praegu weel , et ta &szlig;&uuml;&uuml;dlane on ja et ta ainult wi&szlig;alt ja kawalalt oma &szlig;&uuml;&uuml;di warjab . 
 Tuunistu&szlig;ed on puuduliku , kurit&ouml;&ouml; j&auml;lgede ot&szlig;imine oli hiljaks j&auml;&auml;nud . 
 Kui &szlig;ee tema teha oleks olnud , &szlig;iis oleks ta Laa&szlig;iku Otto Almari r&auml;&auml;kimi&szlig;e j&auml;rele &szlig;&uuml;&uuml;dla&szlig;eks tunnistanud . 
 See oli n&auml;inud , kuigi &szlig;adade werstade tagant , kudas ta kurit&ouml;&ouml; korda &szlig;aatis . 
 Mis oli &szlig;eal weel waja . 
 Kohtunikud ei pannud aga Otto Almari tunnistuste peale mingi&szlig;ugu&szlig;t r&otilde;hku . 
 Nad naerata&szlig;iwad ainult , kui uurija nende&szlig;t r&auml;&auml;kis . 
 Uurijale oli a&szlig;i kindlaste p&auml;he ja &szlig;&uuml;dames&szlig;e pugenud , et ta kudagi rahu ei &szlig;aanud . 
 Mitte &szlig;ee ei piinanud teda , et kurjategija karistu&szlig;e k&auml;e&szlig;t &auml;ra pea&szlig;es . 
 See tegi talle w&auml;he peawalu . 
 Kui palju warastatak&szlig;e , r&ouml;&ouml;witak&szlig;e ja tapetak&szlig;e , mine n&uuml;&uuml;d j&otilde;ua &szlig;eda k&otilde;ike &szlig;&uuml;dames&szlig;e w&otilde;tta , kaa&szlig;a tunda . 
 Tema peas istus ikkagi weel endi&szlig;t wii&szlig;i hingeteadline k&uuml;&szlig;imus . 
 Ta tahtis arstile Steinmannile t&otilde;endu&szlig;i ette tuua ja ta lootis &szlig;eda ju&szlig;t Otto Almari l&auml;bi korda &szlig;aata . 
 Selle a&szlig;emel pidi ta aga n&uuml;&uuml;d arsti naeru ja pilke&szlig;&otilde;nu kuulama . 
 Uurija t&ouml;&ouml;tas n&uuml;&uuml;d j&auml;llegi &szlig;uure agaru&szlig;ega oma laboratoriumis . 
 Ta kuulutas i&szlig;egi ajalehtedes , et ta elawaid hiire&szlig;id , rotti&szlig;id ja k&otilde;ik&szlig;ugu&szlig;id lindu&szlig;id ostab . 
 Sagedaste w&otilde;is tema laboratoriumist mitme&szlig;ugu&szlig;id piinatute heali kuulda : Kreigels p&uuml;&uuml;dis &szlig;urijate hinge&szlig;id . 
 Apparaddi oliwad aga endi&szlig;t wii&szlig;i halwad , nad ei &szlig;uutnud midagi kinni p&uuml;&uuml;da . 
 Wiimaks t&uuml;dines p&uuml;&uuml;dja &auml;ra ja ta himu &szlig;ai loomade ja lindude tapmi&szlig;e&szlig;t ot&szlig;a . 
 Ta hakkas ikka p&otilde;hjalikult asja &uuml;le j&auml;rele m&otilde;tlema , p&uuml;&uuml;dis oma m&otilde;tetega ikka kaugemale tungida . 
 &Uuml;kskord tuli ta ootamata kombel i&szlig;e&auml;raliku m&otilde;tte peale . 
 See m&otilde;te &auml;ratas teda &szlig;edaw&otilde;rt , et toolilt &uuml;les kargas ja m&ouml;&ouml;da tuba eda&szlig;i-taga&szlig;i k&auml;ima hakkas .
 Kriipsud 
 Wana Andres . 
 Liiwan&otilde;mme&szlig;t l&auml;bi minnes ja lagedale j&otilde;udes paistawad juba eemalt j&otilde;uka talu hooned &szlig;ilma . 
 Head &otilde;lekatu&szlig;ed ja &szlig;uured puuriidad tunnistawad , et &szlig;iin hool&szlig;a ja korraliku peremehega tegemi&szlig;t on . 
 Kena lepatukk maja ot&szlig;as , kus puud okste&szlig;t &auml;ra puhastatud , n&auml;eb eemalt kui w&auml;ike hiis w&auml;lja . 
 W&auml;rawa k&otilde;rwal , kahel pool , on juuritud k&auml;ndude riit , nagu kidlu&szlig;ewall &uuml;les pandud . 
 Elumaja on eraldi ehitatud ja pruuniks w&auml;rwitud ; walged aknaluugid annawad temale p&uuml;hap&auml;ewa&szlig;e n&auml;u . 
 Alles paari aasta ee&szlig;t elas &szlig;elles majas taluperemees , kelle&szlig;t alamal jutt on . 
 1905. aasta oma j&auml;reldustega wiis ka &szlig;elle mehe kalmuk&uuml;nkale . 
 Ei mak&szlig;a &szlig;elle juures aga m&otilde;tlema hakata , et ta m&otilde;ni liikumiste&szlig;t o&szlig;aw&otilde;tja oli ; ei , truuwimat riigialamat ei olnud ot&szlig;idagi , kui wana Andres oli . 
 Kuid &szlig;iisgi ... ka teda ot&szlig;iti l&auml;bi , teda &szlig;unniti kogunisti weel poolhalasti paka&szlig;el talwe&ouml;&ouml;l k&uuml;las ot&szlig;imi&szlig;e juures olema . 
 Mees , kes ennegi juba h&auml;di&szlig;e terwi&szlig;ega oli , k&uuml;lmetas enna&szlig;t raskesti &auml;ra , ja kewadine w&auml;rske tuulehoog puhus juba &szlig;urnuaial &uuml;le tema kalmuk&uuml;nka . 
 Kadunu oli hoolas p&otilde;llumees , peale &szlig;elle weel loodud &auml;rimees . 
 Kes teda kewadel heinamaad raagude&szlig;t ehk k&auml;ndude&szlig;t puhastamas n&auml;gi , kus ta ok&szlig;i ilu&szlig;asti koju kandes nad hoolega hunnikus&szlig;e pani , &szlig;ee pidi tahtmatalt tema hool&szlig;u&szlig;e&szlig;t ja korraarmastu&szlig;e&szlig;t tunnistu&szlig;t andma . 
 Iga rammuraa&szlig;uke&szlig;e kandis ta p&otilde;llu peale , ja t&otilde;esti r&otilde;emustas lop&szlig;akalt kaswaw wili liiwakal p&otilde;llul waataja &szlig;ilma . 
 Loomi ostis ta talweks palju &uuml;les&szlig;e , nii&szlig;amuti ka heinu ja &otilde;lgi nendele toiduks . 
 Loomade&szlig;&ouml;&ouml;tmi&szlig;t ei uskunud ta naljalt kellegi tei&szlig;e hooleks , nendega oli ta kui kokku laulatatud . 
 Ja t&otilde;esti , priskemaid loomi ehk lambaid w&otilde;is mujalt asjata ot&szlig;ida , kui Andre&szlig;e omad oliwad . 
 &Uuml;ks w&auml;ike n&auml;itus tema loomade&szlig;&ouml;&ouml;tmi&szlig;e&szlig;t . 
 &Uuml;hel hommikul l&auml;hen Andre&szlig;e poole . 
 Peremees olla laudas , &uuml;eldi mulle . 
 L&auml;hen lauda poole . 
 Juba eemalt kuuldub wastu lauda &szlig;einu wit&szlig;aga l&ouml;&ouml;mine ja kirumine . 
 Waatan uk&szlig;e&szlig;t &szlig;is&szlig;e . 
 Wana Andres &szlig;ei&szlig;ab ke&szlig;k lauta , &szlig;uur hagu k&auml;es , ja jagab lammastele , kes m&ouml;&ouml;da lauta karglewad , i&szlig;alikult hoopa . 
 &ldquo;Neil , waenlasten&auml;gudel , ei l&auml;he enam h&auml;rjapead &szlig;is&szlig;e ! &rdquo; kirub ta ja li&szlig;ab m&otilde;nele weel mat&szlig;u . 
 &ldquo;Hirmutan &otilde;ige w&auml;he tei&szlig;a , ehk hakkawad &szlig;iis paremini &szlig;&ouml;&ouml;ma&rdquo; , &szlig;eletas ta mulle . 
 Andres ei w&otilde;inud &szlig;eda looma kunagi &szlig;allida , kes alati ei &szlig;&ouml;&ouml;nud . 
 Lambad aga , kui t&otilde;&szlig;i&szlig;ed &ldquo;patuoinad&rdquo; muistegi , ei m&otilde;telnudgi kohe p&auml;ra&szlig;t hirmutami&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;ma hakata , &szlig;e&szlig;t k&otilde;hud oliwad neil &szlig;eljani t&auml;is . 
 Kui t&ouml;&ouml;&szlig;t mahti juhtus &szlig;aama , &szlig;iis n&auml;hti Andre&szlig;t korw k&auml;es m&ouml;&ouml;da k&uuml;la uitama . 
 Andres korjas mune , mida ta &szlig;iis &szlig;uuremal hulgal Sillam&auml;e ehk Merik&uuml;la &szlig;uwitajatele &auml;ra m&uuml;&uuml;s . 
 Ka k&otilde;ik k&uuml;lanaiste wa&szlig;ikad , mida piima p&auml;he rokaga joodeti , leid&szlig;iwad Andre&szlig;e koormas a&szlig;et , kui &szlig;ee &ldquo;tak&szlig;i&szlig;&otilde;idu&rdquo; ette w&otilde;ttis , ja &szlig;eda tegi ta &szlig;uwel enamasti igal n&auml;dalal korra . 
 Seda asja polnudgi k&uuml;las , millega Andres ei oleks &szlig;ahkerdanud ; kas oli &szlig;ee elaw loom , nahk , wili , wai wana katkine pada . 
 K&otilde;igile oli temal koht ja hind teada . 
 Nii ostis ta Ubemet&szlig;a&szlig;t , moonakate naiste k&auml;e&szlig;t , kord terwe lina&szlig;ekanga l&otilde;imed r&auml;balate hinnaga &auml;ra . 
 Kangal oli &szlig;elle l&auml;bi &auml;pardus tulnud , et &ldquo;ristid&rdquo; lahti l&auml;inud ja mis muud temaga teha , kui Andre&szlig;e k&auml;tte , mehe &szlig;ilma alt &auml;ra ! 
 ( Ka moonameeste naiste &szlig;eas leidub nai&szlig;i , kelle peaaru &ldquo;kargaristi&szlig;id&rdquo; &uuml;les ei w&otilde;ta . ) 
 Muidugi teada , usku&szlig;iwad nai&szlig;ed wana Andre&szlig;t kui i&szlig;eenna&szlig;t , Andres juba naiste &szlig;aladu&szlig;t w&auml;lja ei annud . 
 Nooremail p&auml;iwil oli Andres &uuml;ks nende&szlig;t e&szlig;imiste&szlig;t &ldquo;kartulikaupmeeste&szlig;t&rdquo; olnud , kes Alutagu&szlig;e meeste kukru&szlig;e &szlig;elt&szlig;i auguli&szlig;i Semnoi Iwan Iwanowit&szlig;ile ja Peter Matweit&szlig;ile kulla ja paberi ee&szlig;t wedas . 
 Selle&szlig;t &szlig;iis &szlig;ee tuligi , et ta &ldquo;polruskit&rdquo; m&otilde;istis ja Sirent&szlig;i wenelastega , kes l&auml;bi &szlig;&otilde;ites tihtipeale tema juurde &ouml;&ouml;majale j&auml;iwad , wennalikult l&auml;bi &szlig;ai . 
 Nii kihutas ta kord Wene wennad &uuml;hel laup&auml;ewa&szlig;el &otilde;htul k&otilde;ik &szlig;auna , kus ta i&szlig;e nendele leili wiskas . 
 Muidugi meeldis &szlig;ee neile w&auml;ga . 
 Andre&szlig;el oli ka pudupadu-kaubapood oma aidas &szlig;is&szlig;e &szlig;eatud . 
 T&ouml;katit , m&auml;nnit&otilde;rwa , lambi- ja juukse&otilde;li , l&otilde;hnaga ja l&otilde;hnata &szlig;eepi , &szlig;it&szlig;i ja kretongi , rihma&szlig;id ja &otilde;lek&uuml;baraid , n&ouml;&ouml;pa ja juuk&szlig;en&otilde;elu ehk &ldquo;aarnagleid&rdquo; , nagu k&uuml;lailudu&szlig;ed neid nimeta&szlig;iwad , kringlid ja kompwekka , wene&szlig;aapaid ja naiste arstirohtu , liikwat ja t&auml;rgendieli ja &szlig;aiajahu , kartulit&auml;rkli&szlig;t ja kr&otilde;mpskaunu , wana rauda ja J&otilde;e&szlig;uu&szlig;t toodud tulekiwa , k&otilde;iki w&otilde;is &szlig;ealt poe&szlig;t &szlig;aada . 
 &Uuml;he &szlig;&otilde;naga , Andre&szlig;e pool oli k&uuml;lamehe meele&szlig;t nagu t&auml;ieline k&uuml;llu&szlig;e&szlig;arw ja Andres i&szlig;e &szlig;eal tuline , lahke kaupmees . 
 Oli raha ehk ei olnud , Andre&szlig;e k&auml;e&szlig;t &szlig;ai ikka kaupa . 
 Juhtus &szlig;edagi , et Andres wahe&szlig;t w&otilde;la&szlig;t ilma j&auml;i , kuid &szlig;ee ei takistanud teda teistele w&otilde;lgu andma&szlig;t . 
 Ilmaj&auml;&auml;mi&szlig;e puhul &uuml;tles ta ikka harilikult : 
 &ldquo;&Auml;ra wii&szlig;iwad , lagundikehad , j&auml;lle m&otilde;ne rubla ! &rdquo; Kirjutada Andres ei o&szlig;anud , k&uuml;ll aga pidas ta imekspanemi&szlig;ew&auml;&auml;rt hea m&auml;lestu&szlig;ega w&otilde;lguantud asjad meeles . 
 Kuid lugemine oli temal &szlig;elge kui we&szlig;i ; &szlig;iisgi tegiwad ff- id ja m&otilde;ned tei&szlig;ed t&auml;hed temale t&uuml;li . 
 Ajalehte lugedes ja nimede &uuml;le pead murdes , pani ta wahel pahandades lehe k&auml;e&szlig;t &auml;ra . 
 &ldquo;Kahju , et ma tr&uuml;kkaliga tuttaw ei ole , kohe annaks ma temale head n&otilde;u , neid raipeid t&auml;hti mitte k&uuml;lameeste lehtedes&szlig;e tr&uuml;kkida . 
 Talumees &szlig;aaks ilma nendetagi l&auml;bi . 
 On ju piibel nendeta tehtud , miks &szlig;iis lehed muidu walmis ei &szlig;aa&rdquo; , pahandas Andres . 
 Piibel oli temal paremini tuntud kui m&otilde;nel algajal papil , ja palwetegemi&szlig;t ei unustanud ta ialgi &auml;ra , aga &szlig;ealjuures ei olnud ta mitte m&otilde;ni peanorutaja . 
 Teda huwitas inimeste tarkus ja &szlig;elle&szlig;t pidas ta &szlig;uurt lugu . 
 Selle&szlig;t &szlig;iis &szlig;ee tuligi , et ta &otilde;petajate&szlig;t ja koolmei&szlig;trite&szlig;t , kui &ldquo;tarkade&szlig;t&rdquo; meeste&szlig;t , lugu pidas . 
 Kuid in&szlig;enerid k&auml;i&szlig;iwad nende&szlig;t i&szlig;andate&szlig;t weel kaugelt &uuml;le , &szlig;e&szlig;t need mehed ehitanud w&auml;gewa raudtee&szlig;illa Narwaj&otilde;e peale ja teha palju tei&szlig;a ime&szlig;id . 
 Piibli k&otilde;nek&auml;&auml;nu&szlig;id oskas ta igap&auml;ewa&szlig;es elus tarwitada , &szlig;iis kui ta natukene wiinastanud oli . 
 N&auml;itu&szlig;eks istus ta kord nii&szlig;ugu&szlig;es olekus alewi allee jalgtee &auml;&auml;rde w&auml;&szlig;imu&szlig;t puhkama . 
 Kiriki&szlig;and l&auml;heb m&ouml;&ouml;da , kes wana Andre&szlig;t h&auml;sti tundis . 
 Ka Andres pani &otilde;petajat t&auml;hele . 
 &ldquo;Kas oled &szlig;a preester wai leewit , wai oled &szlig;a halastaja Samaria mees , &szlig;iis aita mind &uuml;les&rdquo; - lau&szlig;us ta &otilde;petajale . 
 Aga &ldquo;halastaja Samaria mees&rdquo; astus paha&szlig;elt m&ouml;&ouml;da . 
 Kirikus k&auml;is ta harwa , aga kuulas &szlig;iis t&auml;hele pannes jutlu&szlig;t ; wennaste palwemajas&szlig;e ei t&otilde;&szlig;tnud ta jalga . 
 Usku pidas ta p&uuml;haks asjaks , austas Jumalat ja t&auml;nas teda &szlig;&uuml;dame&szlig;t , kes teda nagu Hiiobit oli &otilde;nnistanud , kuid &ldquo;Jumala &szlig;ulastega,&rdquo; ei olnud ta rahul . 
 Rahwa&szlig;t niiwii&szlig;i kantsli&szlig;t &otilde;petada ja i&szlig;e tei&szlig;twii&szlig;i teha , &szlig;elle&szlig;t &szlig;ai Andre&szlig;e teraw m&otilde;istus w&auml;gah&auml;sti aru . 
 Siisgi wabandas ta neid &szlig;ellega , et neil ka leiba tarwis teenida ja nad ek&szlig;ijad inime&szlig;ed olla . 
 &ldquo;Mina korjan mune ja kaswatan wa&szlig;ikaid , &szlig;eda ma oskan&rdquo; - r&auml;&auml;kis ta , &ldquo;nemad &otilde;petagu meid ja noomigu , &szlig;e&szlig;t &szlig;eda on nemad j&auml;lle &otilde;ppinud ja &szlig;elle peale tudeerinud , ja hukas oleme meie t&otilde;esti , - &szlig;eda ei mak&szlig;a r&auml;&auml;kidagi . 
 Kulub k&uuml;ll &auml;ra ! &rdquo; - r&auml;&auml;kis Andres oma &szlig;&otilde;bradele . 
 Oma &ldquo;&szlig;&uuml;&uuml;di&rdquo; ta palju ei &szlig;alanud . 
 Kord oli Andres j&auml;lle kirikus&szlig;e &szlig;&otilde;itnud ja hoolega &otilde;petaja jutlu&szlig;t t&auml;hele pannud ; i&szlig;e&auml;ranis l&auml;ks &szlig;ee temale &szlig;&uuml;dames&szlig;e , kuda mehed p&uuml;hap&auml;iwiti p&auml;ra&szlig;t jutlu&szlig;t wiina lakkuda ja ilmalikku asja ja &ldquo;kaupa&rdquo; turu peal ajada . 
 Andres &szlig;ai paari hea &szlig;&otilde;braga kokku ja l&auml;ks jutlu&szlig;e&szlig;t waatamata k&otilde;rt&szlig;i , kus ta m&otilde;ne pudeli &otilde;lut wana Aabli k&auml;e&szlig;t lunastas . 
 &ldquo;Kirik on &uuml;ks hea a&szlig;i oma&szlig;t koha&szlig;t , aga k&otilde;rts on ka tarwiline&rdquo; - &szlig;eletas Andres oma &szlig;&otilde;bradele . 
 - &ldquo;Inime&szlig;el on meelelahutu&szlig;t waja ja &szlig;&otilde;bradega m&otilde;ni &szlig;&otilde;na juttu r&auml;&auml;kida , kus &szlig;eda &szlig;iis mujal teha , kui k&otilde;rt&szlig;is , - ega ometigi mitte kirikus ? 
 Lakkumi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t ei istu mina ega teiegi wististi &szlig;iin . 
 Kui inimene misgi&szlig;ugu&szlig;t meelelahutu&szlig;t enam ei ot&szlig;i ega &szlig;&otilde;pru&szlig;e&szlig;t lugu ei pia , mis ta &szlig;iis enam on ? 
 Puukaru , ja muud &uuml;htigi ! 
 Ka talumehel on hing ihus ja &szlig;&uuml;da rinnus , ei aita &szlig;eal palwetamine ega paastumine . 
 Kui inimene m&otilde;i&szlig;tlikult joob , on a&szlig;i hea , kuid parem on muidugi kui ta &szlig;ugugi ei joo , - aga k&otilde;rt&szlig;imees tahab ka leiba &szlig;&uuml;ia , nii&szlig;amati ka &otilde;petajadgi , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t piame ikka k&otilde;igile oma&szlig;t pisku&szlig;t andma . 
 Talumees on ju jahukott - l&ouml;&ouml; ehk klopi teda millal tahes - ikka tolmab ta ja &szlig;elle&szlig;t tolmu&szlig;t &szlig;aab kirikule , &szlig;ak&szlig;ale ja k&otilde;rtsmikule k&uuml;llalt ! &rdquo; N&otilde;nda arutas wana Andres &szlig;&otilde;brade keskes . 
 Nendega jumalaga j&auml;ttes istus ta hobu&szlig;e peale , w&otilde;ttis paar jalamee&szlig;t weel &ldquo;rit&szlig;akule&rdquo; kaa&szlig;a ja &szlig;&otilde;it algas koju poole . 
 Tee wiis neid jalutawa&szlig;t &otilde;petaja&szlig;t m&ouml;&ouml;da . 
 Wana Andre&szlig;ele tuli t&auml;nane noomimine kirikus meelde . 
 &ldquo;Tpruu ! &rdquo; piatas ta tuli&szlig;t hobu&szlig;t &otilde;petaja kohal . 
 &ldquo;Tere , &otilde;petajaherra . 
 Meie tulime praegu k&otilde;rt&szlig;i&szlig;t ! &rdquo; Ja enne kui kesgi midagi m&otilde;telda oleks &szlig;aanud , t&otilde;mbas Andres ohjade&szlig;t ja tuline loom lendas nagu nool eda&szlig;i . 
 &ldquo;&Otilde;petajale piab oma &szlig;&uuml;&uuml;di &uuml;les tunnistama&rdquo; , - &szlig;eletas ta tee peal &szlig;elt&szlig;imeestele . 
 &ldquo;Iga kord ei &szlig;aa teda nii h&otilde;lp&szlig;asti k&auml;tte ja oota wahel mitu tundi kirjutu&szlig;ekambris ; n&uuml;&uuml;d l&auml;ks a&szlig;i kergelt m&ouml;&ouml;da ja oma &szlig;&uuml;dagi on kergem ! &rdquo; Nii ta&szlig;ane kui Andres muidu oli , oli ta wintisolekus kaunikene karupoeg . 
 Sarna&szlig;el korral armastas ta oma&szlig;koha&szlig;t teiste k&uuml;lameeste ees ka hiilgada . 
 Siis oli ta p&auml;ris rikkus ehk p&auml;ris tarkus i&szlig;e . 
 Kord juhtu&szlig;in tema juurde minema , kus Andres teiste k&uuml;lameeste &szlig;elt&szlig;is lauas istus . 
 Nagu n&auml;ha , oli ta targutami&szlig;e tujus , &szlig;eda tunnistas &szlig;igar tema &szlig;uus , mis aga millalgi ei p&otilde;lenud , olgu k&uuml;ll , et &ldquo;ema&rdquo; , n&otilde;nda kut&szlig;us ta oma nai&szlig;t , alati Andre&szlig;e k&auml;&szlig;ul , &szlig;ellele tuld ot&szlig;a pani . 
 &ldquo;Aa , koolmeister ! 
 Hea , et tulid , &szlig;ind oligi meil tarwis . 
 Sina oled koolmeister ja tark - &uuml;tle meile , miksp&auml;ra&szlig;t meie maakera &uuml;mmargune on ? &rdquo; I&szlig;e pigistas ta &szlig;ilmad pilukile ja it&szlig;itas ta&szlig;akesti habemes&szlig;e . 
 Nagu n&auml;ha , lootis ta , et oma k&uuml;&szlig;imi&szlig;ega mind kiu&szlig;ata &szlig;aab . 
 Pealegi w&otilde;i&szlig;iwad k&uuml;lamehed n&auml;ha kuda koomeister &ldquo;&szlig;is&szlig;e kukub&rdquo; , kuna Andre&szlig;e ene&szlig;e tarku&szlig;ekraad k&otilde;rgele t&otilde;u&szlig;eks . 
 Et ma Andre&szlig;e w&otilde;rgutu&szlig;i tund&szlig;in , &szlig;iis wasta&szlig;in ma naljatades : &ldquo;Sellep&auml;ra&szlig;t et ta e&szlig;iteks neljakandiline oli . 
 Kange &uuml;mberk&auml;imi&szlig;e t&otilde;ttu on aga nurgad &auml;ra kulunud , ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ongi ta n&uuml;&uuml;d &uuml;mmargune.&rdquo; K&uuml;lamehed purska&szlig;iwad naerma , kuna Andres tigedaks &szlig;ai , ehk ta &szlig;eda k&uuml;ll weel kaunis wii&szlig;akalt p&uuml;&uuml;dis warjata . 
 &ldquo;Aa , teie kuradi koolmei&szlig;trid ja &otilde;petajad , teie kirjatundjad ja wari&szlig;eerid , teie tahate &uuml;k&szlig;i targad olla ! 
 &Uuml;tle meile , miksp&auml;ra&szlig;t Moo&szlig;es kuldwa&szlig;ika peeneks jahwatada la&szlig;i ja &szlig;eda weega &szlig;egatud &szlig;egu Israeli lastele juua andis ? 
 Aah ? &rdquo; 
 &ldquo;Waat , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t , et nad oma patu karistu&szlig;t pidiwad &szlig;aama , n&otilde;nda&szlig;ama kui meie ka&rdquo; - wastas ta i&szlig;e oma k&uuml;&szlig;imi&szlig;e peale ja t&otilde;stis wiinaga t&auml;idetud tas&szlig;i &szlig;uu &auml;&auml;rde , ku&szlig;t ta tubli lonk&szlig;u &ldquo;patukaristu&szlig;t&rdquo; w&otilde;ttis . 
 &ldquo;Tubli , Andres , tubli ! &rdquo; kiit&szlig;iwad mehed . 
 &ldquo;Tulid omaga ilu&szlig;asti w&auml;lja.&rdquo; Palgaks kiitu&szlig;e ee&szlig;t karistas Andres k&uuml;lameeste pattu tas&szlig;i &szlig;i&szlig;uga . 
 Warsti l&otilde;petas aga Andres oma istumi&szlig;t ja puges &szlig;inna&szlig;amas&szlig;e laua &auml;&auml;res olewas&szlig;e woodis&szlig;e puhkama . 
 Mitte igakord ei l&otilde;ppenud aga a&szlig;i nii rahulikult . 
 Selgepeaga nai&szlig;e ja laste wastu pehme , n&otilde;udis ta &ldquo;wintispeaga&rdquo; tingimata ja j&otilde;hwipealt &szlig;&otilde;nakuulmi&szlig;t ; &szlig;iis ei &szlig;allinud ta kellegi poolt &szlig;&otilde;nake&szlig;tgi wastur&auml;&auml;kimi&szlig;t ja la&szlig;i enna&szlig;t kui t&auml;ieline parun teenida . 
 &ldquo;Ema&rdquo; pidi tal ees ja taga olema . 
 &ldquo;Ema , too tuld &szlig;igari peale , ema , &szlig;igar kukkus k&auml;e&szlig;t maha ! &rdquo; - igal pool pidi &ldquo;ema&rdquo; aitaja k&auml;&szlig;i olema . 
 &ldquo;Ema too w&otilde;erastele r&otilde;eska piima juua ! &rdquo; &szlig;&otilde;nus ta tihti , kui tal lugupeetud w&otilde;eraid juhtus olema . 
 Ja ema kandis kahek&auml;ega wiietoobili&szlig;e piimakau&szlig;i lauale . 
 &ldquo;Olge heaks , w&otilde;erad ! &rdquo; &uuml;tles Andres kaus&szlig;i l&auml;hema w&otilde;era k&auml;tte ulatades , mille&szlig;t ta i&szlig;e ennem r&uuml;&uuml;pas . 
 &ldquo;Wanad ee&szlig;tla&szlig;ed j&otilde;iwad m&otilde;du ja m&auml;rapiima , meie piame lehmapiimaga leppima . 
 Olge heaks ! &rdquo; kordas ta uuesti , kui n&auml;gi , et w&otilde;eras joomi&szlig;ega wiiwitas .
 Hingemaa 
 Pimedas toas oli wait . 
 &Otilde;hk oli raske , niiske-aurune , &szlig;umbunud . 
 - Aga mis &szlig;a &szlig;iin teed ? &uuml;tles wiimaks j&auml;lle kandimees : 135 rbl. w&otilde;tab ta aastas renti , 20 wakamaad on p&otilde;ldu . 
 P&auml;ewades ta&szlig;u temale &szlig;ee raha &auml;ra . 
 Kas &szlig;ee p&auml;ewa tegemine nali on ? ! 
 Nae&szlig;e p&auml;ew mak&szlig;ab 30 kop. , mehel 40 ja 45 . 
 See on raskel &szlig;uwi&szlig;el t&ouml;&ouml;ajal - p&auml;ike&szlig;e t&otilde;u&szlig;u&szlig;t loodeni , 17 tundi , rohkemgi weel , ja kui jao-t&ouml;&ouml; , &szlig;iis murrad ka &ouml;&ouml;&szlig;el pimedas . 
 Ja ega &szlig;a ometi &szlig;iis l&auml;he t&ouml;&ouml;le , kui &szlig;a i&szlig;e tahad , waid &szlig;iis , kui tema kut&szlig;ub . 
 Ene&szlig;el &szlig;eegi wilja natukene wari&szlig;eb maha , w&otilde;i hein kopitab ja p&otilde;leb luha p&auml;&auml;l , &szlig;ina aga k&otilde;mbi m&otilde;i&szlig;a poole , &szlig;irp w&otilde;i wikat &otilde;lal ... 
 - Tuled kodu , lau&szlig;us naene wahele , ja pi&szlig;arad ko&szlig;t&szlig;iwad ta h&auml;&auml;les : &szlig;&uuml;da t&otilde;mbab walu&szlig;t kokku , kui oma p&otilde;llu lapike&szlig;t n&auml;ed ... 
 T&ouml;&ouml;d teed &szlig;elle wilja w&auml;heke&szlig;e ee&szlig;t , nii et k&uuml;&uuml;nte alt weri peab tilkuma , aga oma &szlig;ilma all l&auml;heb &szlig;ee wili hukka . 
 T&auml;nawu aasta oli : Oder kaswas &otilde;ige kange , m&auml;e p&auml;&auml;l pani mahagi . 
 Aga mis ta&szlig;t &szlig;ai ! 
 Pani maha , terad pudene&szlig;iwad , hakka&szlig;iwad uuesti kaswama , ja meie aja&szlig;ime wiimaks kui &szlig;&otilde;nnikut hunikus&szlig;e , tegime t&ouml;&ouml;d , nut&szlig;ime ja palu&szlig;ime Jumalat ... 
 - Ja wandu&szlig;ime ! l&otilde;petas kandimees : Mis Jumalat &szlig;a &szlig;iin weel palud w&otilde;i oled , kui n&auml;ed , et ta ainult rika&szlig;t aitab ja &szlig;inul wiima&szlig;e &szlig;uu t&auml;ie k&auml;e&szlig;t &auml;ra ki&szlig;ub ! 
 - Ega teie k&otilde;ik ometi &szlig;elle&szlig;t kandikoha&szlig;t ei ela ? k&uuml;&szlig;is Remmelgas . 
 - Ei tea , mille&szlig;t &szlig;iin weel elada ! wastas kantnik : Wend k&auml;ib nii&szlig;ama m&otilde;i&szlig;a p&otilde;llu p&auml;&auml;le p&auml;iwiti t&ouml;&ouml;le , &szlig;uwel l&otilde;hkus kiwe . 
 Kiwi kild t&otilde;mbas &uuml;he &szlig;&otilde;rme ot&szlig;a&szlig;t &auml;ra , k&auml;&auml;nas k&auml;e paiga&szlig;t . 
 Terwe kuu p&otilde;etas k&auml;tt , k&auml;is tohtri&szlig;i pidi , - m&otilde;is aga ei maksnud mitte kopikat &szlig;elle h&auml;&auml;ks : tulnud hooletu&szlig;e l&auml;bi , i&szlig;e oled &szlig;&uuml;&uuml;di ! 
 Sa taewas k&uuml;ll - temale tee t&ouml;&ouml;d , tema t&ouml;&ouml; juures &szlig;aad kas w&otilde;i eluajaks wiga&szlig;eks , aga tema ei liiguta &szlig;&otilde;rmegi , et &szlig;ind aidata , - &szlig;&uuml;&uuml;distab &szlig;ind weel p&auml;&auml;legi ! 
 Kas ei l&auml;he hing t&auml;is ! 
 - Kurradid &szlig;arna&szlig;ed ! pigistas noorem wend hammaste wahelt w&auml;lja . 
 - Mis &szlig;a n&uuml;&uuml;d j&auml;lle kurja tarwitad ! &otilde;hkas perenaene : Mis &szlig;ee ikka aitab ! 
 Oled juba vilet&szlig;u&szlig;elel ja wae&szlig;u&szlig;ele m&uuml;&uuml;dud , ei ole ku&szlig;agilt abi ... 
 - M&uuml;&uuml;dud ? ! 
 Ei tea , kes mind m&uuml;&uuml;nud &szlig;iis on ? ! 
 Eehh !... 
 - Jumala&szlig;t on puha , Jumala&szlig;t on ri&szlig;t p&auml;&auml;l ... hoigas wanamees : Jumala&szlig;t ... patu p&auml;ra&szlig;t ... 
 Wanake&szlig;e h&auml;&auml;l kustus &szlig;o&szlig;inaks . 
 Keegi ei wastanud temale enam , iga&uuml;he ajus p&ouml;&ouml;rles pime , raske m&otilde;te , k&uuml;&szlig;imus , et miks on elus nii palju waewa , wilet&szlig;u&szlig;t , n&auml;lga ?... 
 kuna &szlig;ee ometi l&otilde;peb ?... 
 kas &szlig;iis enam millegi p&auml;&auml;le lootu&szlig;t ei ole ?... 
 M&otilde;te p&ouml;&ouml;rles ja p&otilde;letas , aga ei olnud kedagi , kes nende raskete k&uuml;&szlig;imuste p&auml;&auml;le wastu&szlig;t oleks annud . 
 M&otilde;te p&ouml;&ouml;rles ja p&otilde;letas , kuni ta laiali weeres ja &auml;ra kustus . 
 W&auml;&szlig;inud inime&szlig;ed j&auml;iwad magama . 
 Ainult Remmelgas k&auml;&auml;nas &uuml;he k&uuml;lje p&auml;&auml;l tei&szlig;e p&auml;&auml;le ja m&otilde;tles ka &szlig;eda&szlig;ama m&otilde;tet . 
 Kuid ta n&auml;gi , et kandirahwas tema&szlig;t , ega tema nende&szlig;t aru ei &szlig;aanud . 
 Milles on &szlig;ee wilet&szlig;u&szlig;e p&otilde;hjus ? k&uuml;&szlig;is ta w&auml;&szlig;inud , unine aju : Kas on nad ialgi &szlig;elle &uuml;le j&auml;rele m&otilde;telnud ? 
 M&otilde;isnik n&ouml;&ouml;rida . 
 No kas ta &szlig;iis met&szlig;aline on , et tal inime&szlig;e &szlig;&uuml;dant &szlig;ees ei ole ? ! 
 Kantnikud w&otilde;iks ta kord oma poole kut&szlig;uda , n&auml;idata : &ldquo;Waatke , herra , nii ja nii , &szlig;arnane kole on meie wae&szlig;us ja n&auml;lg , porine on meie elu , waim j&auml;&auml;b pimedaks , aidake kuidagi &szlig;elle&szlig;t h&auml;da&szlig;t w&auml;lja ! &rdquo; Kas ta &szlig;iis mitte aitama ei peaks - ta on ju ometi inimene ! 
 Ta w&otilde;iks ju enna&szlig;t ka kandimehe &szlig;ei&szlig;ukorras kujutada . 
 Siis tuleks tal t&otilde;esti hale meel ja ta j&auml;&auml;ks m&otilde;tlema ... 
 Tarwis oleks m&otilde;isniku ja ta &szlig;ula&szlig;e wahele rohkem l&auml;bik&auml;imi&szlig;t , &szlig;&otilde;pru&szlig;t , &szlig;elt&szlig;imeheli&szlig;t waimu - elawad nad ju m&otilde;lemad &uuml;he&szlig;t ja &szlig;elle&szlig;t&szlig;ama&szlig;t p&otilde;llu&szlig;t . 
 Haridu&szlig;t ja i&szlig;eteadwu&szlig;t oleks tarwis , - &szlig;ee on p&auml;&auml;a&szlig;i ... 
 Siis muutub a&szlig;i , inime&szlig;ed &szlig;aaks &szlig;&uuml;&uuml;a , ei oleks enam &szlig;urumi&szlig;t ... 
 Ikka roo&szlig;ilistemaks l&auml;k&szlig;iwad Remmelga m&otilde;tted , ja nii kerge n&auml;itas olewat korraga ilma &uuml;mber p&ouml;&ouml;rata , - ainult tahta oleks tarwis ! 
 Wiimaks aga uju&szlig;iwad m&otilde;tted korratult p&auml;&auml;s laiali ... ja mees j&auml;i &szlig;ooja ahju k&otilde;rwal magama . 
 &Uuml;mberringi hingati raskesti , lap&szlig;ed &szlig;oni&szlig;iwad mille&szlig;tgi unes . 
 Tunni w&otilde;i pooletei&szlig;e p&auml;ra&szlig;t &auml;rkas Remmelgas &uuml;les ja &szlig;irutas . 
 Uni oli raske , haiglane olnud , kondid waluta&szlig;iwad . 
 L&auml;bi neljakandili&szlig;e akna pai&szlig;t&szlig;iwad kaugel mudalagendikul , kui ke&szlig;k m&auml;&auml;ratumat kuristikku , &uuml;k&szlig;ikud kolla&szlig;ed tuluke&szlig;ed kui pi&szlig;ikeste tontide kawalad &szlig;ilmad . 
 S&auml;&auml;l nendes onnikestes oldi weel &uuml;lewal , tehti weel t&ouml;&ouml;d ... 
 Mis&szlig;ugune &szlig;&uuml;gaw , pilkane &szlig;&uuml;gi&szlig;e &ouml;&ouml; ! 
 Ku&szlig;agil muda lagendikul istuwad inime&szlig;ed walutawate &szlig;elgadega onnides ja teewad weel t&ouml;&ouml;d ... et ainult oma k&otilde;htu t&auml;ita , &szlig;eda m&otilde;&otilde;tmata ahnet k&otilde;htu . 
 Juhan Remmelgale n&auml;itas nii , nagu oleks terwe maakera pind ilma&auml;&auml;reta mudalagendik olnud ; &szlig;elle lagendiku p&auml;&auml;l &szlig;ei&szlig;awad pi&szlig;ike&szlig;ed &szlig;awi&szlig;t ja hagude&szlig;t onnik punakas- kollaste neljakandiliste akendega . 
 &Uuml;lewa&szlig;t mustawa&szlig;t t&uuml;hja&szlig;t taewa&szlig;t niri&szlig;eb k&uuml;lma wihma alla ; maap&auml;&auml;l l&auml;iklewad aga &szlig;uured muda loigud ... ja onnides kolla&szlig;e tule walgel teewad k&uuml;&uuml;rus inime&szlig;ed t&ouml;&ouml;d . 
 Ikka &szlig;adab wihma ... ikka w&auml;ri&szlig;ewad ja wabi&szlig;ewad kolla&szlig;ed tuluke&szlig;ed ... ja igawesti teewad inime&szlig;ed t&ouml;&ouml;d ... 
 Kui Remmelgas teine kord wirgus , &szlig;iis oliwad tuled lagendikul juba kustunud , kuid met&szlig;a taga&szlig;t t&otilde;u&szlig;is kuu - kollane - werine - - nagu m&otilde;ne met&szlig;ali&szlig;e &szlig;ilm , ja ta luuras , kas weel m&otilde;ni elab ... 
 Remmelgas oli hirm , ta arwas n&auml;gewat , kuidas &szlig;ee met&szlig;ali&szlig;e &szlig;ilm ikka l&auml;hemale ja l&auml;hemale tuli , ja n&uuml;&uuml;d neelab ta warsti &szlig;elle muda- lagendiku &auml;ra - kollane - werine ... 
 V. 
 Kuhu sa kahe palja k&auml;ega l&auml;hed ! 
 &ldquo;Kes on pandud orjama , see...&rdquo; - Ei kandimes seitsmendat k&auml;sku tegema ei l&auml;he , - see on m&otilde;isa herra tehtud . 
 Ei ole aega oodata , kuni taewas k&otilde;ht t&auml;is saab , - juba maa p&auml;&auml;l tahetakse s&uuml;&uuml;a . 
 Kui taewas walgemaks l&ouml;&ouml;ma hakkas , t&otilde;u&szlig;is kandimehe pere jalule . 
 K&otilde;ik oliwad weel w&auml;&szlig;inud , roidunud , uni&szlig;ed . 
 Nohi&szlig;edes ja uri&szlig;edes kisti narmendawad poolm&auml;danenud riide-hilbud &szlig;elga , m&auml;hiti muda&szlig;ed r&auml;balad jalgade &uuml;mber ja nende ot&szlig;a topiti lapitud pa&szlig;tlad . 
 S&ouml;&ouml;di &szlig;eda , mis eilagi . 
 Noorem wend wiskas kirwe &otilde;lale ja l&auml;ks ku&szlig;agile t&ouml;&ouml;le . 
 Kandimees w&otilde;ttis ka leiwakoti &szlig;elga ja astus m&otilde;i&szlig;a poole : weel wiima&szlig;ed p&auml;ewad oliwad teha . 
 Remmelgas l&auml;ks temaga &uuml;hes , - oli &uuml;hine tee . 
 - Eh-eh , &szlig;eda elu ! ohkas kantnik ja kergitas leiwakotti &otilde;lal : N&otilde;nda ta l&auml;heb , aga parandu&szlig;t ei n&auml;e ku&szlig;agiltgi . 
 Hommiku&szlig;t &otilde;htuni , &otilde;htu&szlig;t hommikuni - kuni wiimaks pikali langed ja - k&auml;rwad ! 
 Uut ega paremat ei tule midagi . 
 - Siin on need p&otilde;llud , algas ta natuke&szlig;e aja p&auml;ra&szlig;t j&auml;lle uuesti ja n&auml;itas k&auml;ega &uuml;le lagendiku : Nagu &szlig;ea &szlig;ongermaa . 
 Kewadel ega &szlig;&uuml;gi&szlig;el ei kanna jalga , k&uuml;lwades waju kas w&otilde;i p&otilde;lwini &szlig;is&szlig;e . 
 Ega ta muidu kandile poleks antudgi , kui mitte wilets ei oleks . 
 Aga rent ! 
 Orja aga ja orja !... 
 W&auml;lja p&auml;&auml;&szlig;emi&szlig;t ei ole kuhugi , kui mitte n&auml;lga &szlig;urra ei taha ! 
 - Kas ei &szlig;aaks mitte m&otilde;nda tei&szlig;t ametit ... &uuml;ksk&otilde;ik , mis&szlig;ugu&szlig;t , mis aga kergem oleks ? t&auml;hendas Remmelgas . 
 - Tei&szlig;t ? 
 M&otilde;i&szlig;a moonameheks &szlig;aak&szlig;in weel , - mujale mitte kuhugi . 
 Sinna aga l&auml;hek&szlig;in &szlig;iis , kui n&ouml;&ouml;r poomi&szlig;eks kaelas on ... 
 Kui juba inimene kord p&auml;ri m&auml;ge minema hakkab , &szlig;iis ei aita teda &uuml;ks kuriwaimgi enam endi&szlig;ele j&auml;rjele . 
 Teie &auml;rge arwake , et mina terwe eluaeg kandimees olen olnud . 
 Ei ole . 
 Olin korda ka rendi talu peremees . 
 Nae&szlig;ega &szlig;ain paar&szlig;ada rubla &uuml;hes , ene&szlig;el oli ka poi&szlig;smehe p&otilde;lwes natuke kogutud . 
 Siis &szlig;elle rahaga w&otilde;t&szlig;ingi talu . 
 Kuid mis &szlig;a maidaga teha &szlig;uudad ! 
 Rent k&otilde;rge , wili odaw , ikaldu&szlig;e aastad ... 
 Kolm aastat maadle&szlig;in &auml;ra . 
 Siis ei olnud mul enam muud , kui ainult o&szlig;a talu kraami . 
 Ei olnud midagi teha - a&szlig;u&szlig;in kandi-kohale . 
 Siin orjan ja n&auml;lgin pooleni . 
 Kuid n&auml;ed ja n&auml;ed , kuidas ikka wilet&szlig;amaks ja wilet&szlig;amaks j&auml;&auml;d . 
 Talu loomad on ammu kadunud , reed-rattad kaowad , i&szlig;egi riided &szlig;eljas kuluwad ja rebenewad - aga uut ei ole enam ku&szlig;agiltgi w&otilde;tta . 
 Wae&szlig;us tuleb ! 
 Purele kas w&otilde;i hammastega wastu - tuleb aga teine ja tuleb ! 
 Midagi ei aita . 
 Tunned , nagu wajuks aegam&ouml;&ouml;da raba &szlig;is&szlig;e , rabeled ki&szlig;endad appi ... 
 Rabelemine ajab weel &szlig;&uuml;gawamale &szlig;is&szlig;e , appi aga ei tule keegi ... 
 - Kaua &szlig;iis niiwii&szlig;i waewelda tuleb ? lau&szlig;us Remmelgas m&otilde;ttes : Kole lugu , t&otilde;esti kole ! 
 - Kaua ? 
 Moonameheks tuleb wiimaks ometi minna ... 
 See on aga wiimane koht - ei &szlig;&auml;&auml;lt enam w&auml;lja &szlig;aa ; &szlig;inna oeld nagu kinni tinutatud , ehk kui l&auml;hed w&auml;lja , &szlig;iis waestemajas&szlig;e - kui wald w&otilde;tab ... 
 Ei ole enam lootu&szlig;tgi oma jala p&auml;&auml;le &szlig;eista . 
 Praegu &szlig;iin olen weel kandimees , olen weel nagu wana u&szlig;u p&auml;&auml;le ; tei&szlig;es kohas ei &szlig;uudaks aga enam p&uuml;&szlig;ida . 
 Ei julgu &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t enna&szlig;t liigutadagi . 
 Mehed &szlig;ammu&szlig;iwad m&otilde;ttes roopali&szlig;t teed m&ouml;&ouml;da hommiku h&auml;maras eda&szlig;i . 
 - Praegu minu wend , &uuml;tles kantnik &szlig;iis j&auml;lle : m&otilde;tleb weel nii m&otilde;negi asja p&auml;&auml;le . 
 Las aga &szlig;aab wanemaks , w&otilde;tab nae&szlig;e , tuleb pere , terwis kaob , - k&uuml;ll &szlig;iis n&auml;eme , kui kaugele tiiwad kannawad ! 
 Moonakaks tuleb tema nii&szlig;ama , kui minagi . 
 Ei tea , kuhu &szlig;a kahe palja k&auml;ega ikka minna &szlig;uudad ! ? 
 - Kas ei paraneks &szlig;iis lugu , kui maad kergemini &szlig;aaks ? p&auml;ris koolmeister . 
 - Eks ikka paraneks muidugi . 
 Aga ku&szlig;t ja kuidas kergemine ? 
 J&otilde;udu on ikkagi tarwis . 
 Osta ei &szlig;uuda . 
 Rentida ? 
 Noh , mina ju ka praegu rendin . 
 See ei ole rentimine , &szlig;ee on w&otilde;llas k&otilde;lkumine ! 
 O&szlig;tmi&szlig;eks on palju raha waja , rentimi&szlig;ega on aga teine lugu , kui aga mak&szlig;ud tei&szlig;t&szlig;ugu&szlig;ed oleks . 
 R&auml;&auml;gitak&szlig;e , et kui kroonu k&auml;e&szlig;t rentida &szlig;aaks , w&otilde;i need rendi mak&szlig;ud , mis m&otilde;isnik w&otilde;tab kuidagi &szlig;eadu&szlig;e poolt &auml;ra oleks m&auml;&auml;ratud , &szlig;iis ikka parem oleks . 
 Nii&szlig;ama ka hingemaa ... eks ole teda oodatud k&uuml;llalt ... 
 Kuid kes &otilde;ige annab !... 
 - Ei tule tolle&szlig;t hingemaa&szlig;t midagi w&auml;lja ! wiskas Remmelgas k&auml;ega : Kui ka ta antaks , - ega ta &szlig;iis kedagi ometi &auml;ra elata ! 
 S&auml;&auml;l n&auml;lgib praegu terwe Wenemaa &uuml;hes k&otilde;ige oma hingemaaga !... 
 Setudel on ka hingemaa . 
 Misp&auml;ra&szlig;t nad &szlig;iis meie juures naru&szlig;id korjamas k&auml;iwad ? 
 Meil ei oleks aga enam ku&szlig;agile potidega kauplema minna . 
 Ei &szlig;aa &szlig;elle hingemaa p&auml;&auml;l elada , ei &szlig;urra . 
 - K&uuml;llap teda &szlig;iis juba liiga w&auml;he , w&otilde;i mak&szlig;ud liiga &szlig;uured on ... arwas kantnik : Aga k&otilde;neldak&szlig;e - Siberis ... 
 Waadake , &szlig;&auml;&auml;l &szlig;aada inimene alles elada . 
 Wahe&szlig;t , kui enam muu ei kanna , l&auml;hen i&szlig;e ka wiimaks &szlig;inna ... 
 Kui aga j&otilde;udu oleks ! 
 Ei &szlig;uuda kuidagi p&auml;rale &szlig;aada ... 
 Mehed &szlig;ammu&szlig;iwad &szlig;&otilde;na lau&szlig;umata eda&szlig;i . 
 Pime n&auml;riw aastate pikkune n&auml;ljam&otilde;te p&ouml;&ouml;rles ja keerles &szlig;uures kantniku pulstinud p&auml;&auml;s , rabeles ja ot&szlig;is pimedas teed w&auml;lja p&auml;&auml;&szlig;eda . 
 Aga teed ei olnud . 
 Kohutawa tondina &szlig;ei&szlig;is moonamehe p&otilde;lw ja waestemaja &szlig;ilma ees . 
 M&ouml;&ouml;da nende&szlig;t p&auml;&auml;&szlig;eda ei ole w&otilde;imalik . 
 Ehk wahe&szlig;t &szlig;iis , kui ... &uuml;hel h&auml;&auml;l p&auml;ewal koorma alla j&auml;&auml;d ... w&otilde;i m&otilde;i&szlig;a adra taga hobune &szlig;u &szlig;urnuks l&ouml;&ouml;b ... w&otilde;i tuleb i&szlig;e m&otilde;ni &auml;kiline &szlig;urm ja teeb korraga ot&szlig;a p&auml;&auml;le ... nagu rabandus w&otilde;i lendwa ... 
 Aga &szlig;iis l&auml;heb pere ilma m&ouml;&ouml;da laiali ... naene koltub waestemaja &szlig;eina najal ... lap&szlig;ed paneb wald karja ... wanamees &szlig;ureb ku&szlig;agil maantee kraawis ... 
 Kah naene &szlig;ureb ; lap&szlig;ed kaswawad &szlig;uureks , on noored ja julged , a&szlig;utawad oma elami&szlig;t , m&otilde;tlewad pilwede p&auml;&auml;le ronida ... aga ei - &szlig;ee&szlig;ama kandikoht , t&ouml;&ouml; wilet&szlig;us , waew ja wiimaks waestemaja ootawad neid ... 
 Ja nii eda&szlig;i : p&otilde;lwe&szlig;t p&otilde;lwe ... nagu &ouml;eldud on : &ldquo;Orjaks oled loodud ja orjaks pead j&auml;&auml;ma,&rdquo; w&otilde;i j&auml;lle : &ldquo;Kes on pandud orjama , &szlig;ee&rdquo; ... ho hoo hoo !... 
 &ldquo;orjaku h&auml;&auml;meelega&rdquo; ... 
 P&otilde;lwe&szlig;t p&otilde;lweni , igawe&szlig;e&szlig;t aja&szlig;t igawesti ... 
 - N&otilde;nda ! &uuml;tles kandimees , korraga m&otilde;tete&szlig;t &auml;rgates : Kas tulewa J&uuml;rip&auml;ewa weel Kurukalmul olen , w&otilde;i ei - ei tea . 
 Herra &auml;hwardab renti p&auml;&auml;le panna . 
 Herra oli Sak&szlig;amaal , Pari&szlig;is , w&otilde;i kus ... 
 N&uuml;&uuml;d on taga&szlig;i . 
 R&auml;&auml;kis , et meie olla rumalad ja lai&szlig;ad . 
 &Auml;hwardab kandimaja&szlig;id maha l&otilde;hkuda ja maad m&otilde;i&szlig;a k&auml;tte w&otilde;tta . 
 Aetak&szlig;e meid 13 peret ilma m&ouml;&ouml;da laiali ; uut kohta enam w&otilde;tta ei j&otilde;ua ... wend tahab ka &auml;ra minna , ehk &szlig;aab wabrikus&szlig;e ... 
 Taewas &szlig;eda teab , mis tuleb ! 
 Teaks weel midagi , ot&szlig;iksgi ... kuid mis &szlig;a pime ja rumal inimene teed , ei oska kuhugi poole p&ouml;&ouml;rata , oled ainult oma nurka , oma aiatagu&szlig;t n&auml;inud . 
 W&otilde;ib olla , on mujal pool maad paremad , rendid odawamad ... 
 Kuid kes &szlig;inule &szlig;eda &szlig;iis &uuml;tleb ! 
 - Ei tea , mis mujalgi on ! 
 Kus meid ei ole , &szlig;&auml;&auml;l on h&auml;&auml; , &uuml;tles Remmelgas : Kas &szlig;iin maad &uuml;hes t&uuml;kis on ? 
 - Kus n&uuml;&uuml;d &uuml;hes t&uuml;kis ! 
 &Uuml;ks lipakas &szlig;iin , teine &szlig;&auml;&auml;l , heinamaa on kolm wersta eemal . 
 M&otilde;isnik on ju k&otilde;ik halwemad ribad , &szlig;oo nurgad , kiwi murrud kantnikkudele oma krundi &szlig;ee&szlig;t w&auml;lja korjanud ... 
 N&auml;it. , heinamaa ... 
 Aru heinamaa , p&otilde;llu &szlig;erwad , kus ristikhein , j&auml;ne&szlig;e kap&szlig;as kaswab , on m&otilde;i&szlig;a k&auml;es ; madalamad m&auml;tlikud ja &szlig;oo&szlig;ed kantniku p&auml;ralt . 
 No mis &szlig;a &szlig;arna&szlig;e heinamaaga teed ! 
 Ehk oleks ta weel l&auml;hedalgi - ei ole , kolm wersta on kaugel . 
 Eila j&auml;in koormaga pori &szlig;is&szlig;e , m&otilde;tle&szlig;in , et tuleb juba terwe &ouml;&ouml; l&auml;bi m&uuml;lgetu&szlig;e &szlig;ees m&auml;s&szlig;ata . 
 L&auml;k&szlig;iwad j&auml;lle natuke aega waikides . 
 - W&otilde;i &szlig;ee k&uuml;tis ... &uuml;tles &szlig;iis kandimees : M&otilde;i&szlig;a poolt &szlig;aab kolm &szlig;&uuml;lda hagu ... enamasti on haawa ja lepa w&otilde;&szlig;u . 
 Jala p&auml;&auml;l &szlig;ei&szlig;ab - toores ; raiud maha , paned wirna - hakkab kopitama , m&auml;daneb , - &auml;ra ometi ei kuiwa . 
 No mis &szlig;a &szlig;arna&szlig;e a&szlig;uga teed ! ? 
 Paned paja alla - &szlig;u&szlig;i&szlig;eb ja ajab pilli ainult , aurab ja annab &szlig;uit&szlig;u . 
 Tuleb nii w&auml;lja , et k&uuml;ta rehi , aja haod par&szlig;ile , kuiwata &auml;ra , ja alles &szlig;iis w&otilde;id nende &szlig;amade hagudega reht k&uuml;tta , et wilja kuiwatada . 
 Nali ainult ja muud ei midagi . 
 Kaewaku &szlig;iis m&otilde;isnik , et kantnikud met&szlig;a warastawat . 
 Ei tea , mis &szlig;a muud ikka pead tegema , kui &auml;rak&uuml;lmata ei taha ! ? 
 - Kas &szlig;iis muidu kuidagi ei &szlig;aa ... &otilde;igu&szlig;ega ?... 
 - &Otilde;igu&szlig;ega ? ! 
 Kirikus loetak&szlig;e k&uuml;ll k&auml;sku : &ldquo;Sina ei pea mitte warastama.&rdquo; Aga k&uuml;llap kandimees &szlig;arna&szlig;t k&auml;sku tegema l&auml;ks ; &szlig;ee on m&otilde;i&szlig;a herra tehtud . 
 - Aga kui , n&auml;itu&szlig;eks , m&otilde;ni teie wiima&szlig;e lamba talle w&otilde;i hobu&szlig;e-kondi &auml;ra wiib ? k&uuml;&szlig;is Remmelgas , et n&auml;ha , mis kandimees &szlig;elle p&auml;&auml;le &uuml;tleb . 
 - Jaa ... &szlig;ee on hoopis teine a&szlig;i ! 
 Mina olen oma waewaga , pale higi &szlig;ees muret&szlig;enud . 
 Ja w&otilde;i &szlig;ee mets ning we&szlig;i w&otilde;i &otilde;hk kellegi oma on , - &szlig;ee on k&otilde;ikide p&auml;ralt , nii&szlig;ama kui maagi peaks k&otilde;ikide oma oleme . 
 Mets kaswab , - kas m&otilde;isnik tema kaswami&szlig;e juures waewa n&auml;eb w&otilde;i kulu kannab ? 
 I&szlig;eene&szlig;e&szlig;t kaswab . 
 On aga puu &uuml;les kaswanud , &szlig;iis on ainult m&otilde;isnik peremees . 
 Misp&auml;ra&szlig;t ? 
 Ei , mina n&auml;gin nii&szlig;ama , kui &szlig;inagi , kuidas &szlig;ee puu kaswas . 
 Sinul ei ole aga &szlig;eda puud n&otilde;nda tarwis , kui minul ... 
 - No aga &szlig;eadus , &otilde;igus ... 
 - &Otilde;igus , &szlig;eadus n&uuml;&uuml;d ! 
 Ei tea , kes neid meie ajal n&otilde;nda taga ajabgi ! 
 &Uuml;ks petab &uuml;hte , teine - tei&szlig;t . 
 M&otilde;isnik koorib mind , eks mina w&otilde;i &szlig;iis temale nii&szlig;ama wastata . 
 Teda peetak&szlig;e koorimi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t o&szlig;awaks majapidajaks , mind aja pandak&szlig;e wargu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t wangi . 
 Muud wahet ei ole . 
 &Uuml;tlewad ja hirmutawad aga , et p&auml;ra&szlig;t &szlig;urma tulla k&otilde;ike kurja kurja p&auml;ra&szlig;t kaela . 
 Kes n&uuml;&uuml;d teab , mis &szlig;&auml;&auml;lt tuleb , w&otilde;i toda kegi n&auml;inud on . 
 Aga &uuml;hte peab &uuml;tlema , et kui &szlig;&auml;&auml;lt tuleb , &szlig;iis peaks need hirmutajad , &otilde;petajad ja muud , &szlig;eda k&uuml;ll k&otilde;ige enam kartma . 
 Ei n&auml;i aga nii olewat . 
 Waat &szlig;ee paneb &szlig;ind enna&szlig;tgi kahtlema .
 Kahekesi 
 Need on wist suured laened olnud , mis kord kohinal &uuml;le maa on weerenud ja siis &auml;ra hangunud . 
 Siia on &uuml;margused waiksed k&uuml;nkad , siia s&uuml;gawad orud siniste j&auml;rwedega , aga siia tasased ja lagedad nurmed ning stepid j&auml;&auml;nud . 
 Uinudes ujub tuul laial lagendikul . 
 Uniselt k&otilde;lkuwad k&otilde;rred &otilde;hus ja kahisewad une-laulu . 
 Ja sinised oruj&auml;rwed on nagu hangunud klaasist , ning peegeldawad eneses ainult walgeid p&otilde;uapilwi ja kallastel kaswawaid toomingaid , emaleppasid ja keerlewaid metswiinapuid . 
 Ja j&auml;rwede kallastel k&otilde;nniwad pika-juukselised nooredmehed ja loewad testamenti , ja s&auml;&auml;l liiguwad noored naesed , nii wagad ja &otilde;rnad kui inglid , ja laulawad armastusest - jumala wastu . 
 &Uuml;ksinda suurte raudm&auml;gede harjul m&uuml;riseb ja wingub wihane tuul , ja m&auml;gestiku m&auml;nnad hoigawad ning painduwad maani maha . 
 Ja siin kaswawad mehed , kes on kui teras , ja naesed &otilde;petawad lastele , kuidas h&otilde;&otilde;guwalt armastada , h&otilde;&otilde;guwalt wihata . 
 Ja oma raudm&auml;gede harjult n&auml;ewad nemad elu w&auml;gewat woogu selgelt ja wabalt , ning nende m&auml;gede tipud punetawad p&auml;ikese t&otilde;usul juba siis , kui all orus alles pilkane pimedus walitseb ja &ouml;&ouml;kullid ning nahkhiired lendlewad . 
 Kuid wait ja waga on lageda p&auml;&auml;l . 
 Ja loetakse testamenti ja lauldakse jumalale ja poodakse w&otilde;llasse ning surrakse n&auml;lga . 
 Ja wait ning waga on lageda p&auml;&auml;l . 
 Kuid surejate hoigamiste ja laulikute wiiside wahele kostawad imelikud muinasjutud . 
 Need on jutud eksinud inimestest , kes m&auml;gedel pidiwad s&uuml;ndima , kuid lagedal ilmale on tulnud . 
 Aga nende hingedes on m&auml;ed , on k&otilde;rguse k&uuml;nkad . 
 Ja kui k&otilde;ik ilm iseloomuta lageda p&auml;&auml;l enese sisse on uppunud , ja kui k&otilde;ik n&otilde;mmed ja nurmed w&otilde;llaid t&auml;is on ja taewas preestrite ohwri suitsuga tumedaks on tehtud , - siis j&auml;&auml;wad nende hinge k&otilde;rgused endiselt kiirgama , ja nad kuulutawad k&otilde;igile pimedatele ja halwatutele uut elu . 
 Jaokest &uuml;hest muinasjutust tean mina , nagu salmi pikast laulust , mil ei ole algust ega l&otilde;ppu . 
 See on muinasjutt raudm&auml;gede kangelasest , kes uppuwa lagendiku p&auml;&auml;l oli s&uuml;ndinud . 
 &ast; &ast; &ast; 
 Tasandiku serwal lepiku all istusiwad noormees ja t&uuml;tarlaps &uuml;ksteise &uuml;mbert kinni hoides ja waatasiwad linna p&auml;&auml;le , mille kohal juba &otilde;htune udu heljus . 
 S&auml;&auml;lt tuliwad nende poole kisendawad ja hoigawad h&auml;&auml;led . 
 Kaugemale saades ujusiwad nad &otilde;hus laiali ning kustusiwad magawas lepistikus . 
 Nad &otilde;&otilde;tsusiwad tuska ja kurbtust jahedasse s&uuml;gise &otilde;hku , ja see lasus weskikiwina rinna p&auml;&auml;le . 
 Hing igatses midagi &uuml;telda , aga see kustus iseloomuta lagendiku p&auml;&auml;l ja tardus rinnas h&auml;&auml;leta hoigamiseks . 
 &ldquo;Kuuled , kuidas nad h&otilde;iskawad ! &rdquo; &uuml;tles t&uuml;druk . 
 &ldquo;Ja kuidas nad hoigawad ! &rdquo; lausus noormees ning n&auml;itas k&auml;ega linna p&auml;&auml;le . 
 &ldquo;Kui imelik see k&otilde;ik on : see s&uuml;gisene taewas , ruttawad pilwed , sinine jahe &otilde;hk , see lepik ja meie...&rdquo; m&otilde;tles t&uuml;druk j&auml;lle k&otilde;wasti ning keerutas segaselt k&auml;ega &otilde;hus , nagu oleks ta misgi p&auml;&auml;le n&auml;idata tahtnud . 
 &ldquo;Ja need risti hambad s&auml;&auml;l all linnas ... surejate n&auml;od ... muda ja pori ning hall n&auml;lg...&rdquo; r&auml;&auml;kis poiss ning waatas kortsus kulmul enese ette maha . 
 &ldquo;Miks r&auml;&auml;gid sa alati nii t&otilde;siselt ja kainelt ? 
 Kas meie ei w&otilde;iks ometi &uuml;ksikutel silmapilkudelgi enese lendawast elust lahtiste silmadega und n&auml;ha ? 
 Minu armas , minu armas...&rdquo; Ja naene w&otilde;ttis nooremehe kaela &uuml;mbert kinni . 
 &ldquo;Und n&auml;ha - kui meie juba isegi und n&auml;eme ? ! 
 Mis on meie minutilised unen&auml;od selle suure &uuml;leilmlise une wastu ? ! 
 Kas sa ometi ei aima , et ta meiegi p&auml;he ja rinnasse tungib ? 
 Kas sa ei n&auml;e , et kui meie armastades &uuml;ksteise otsa waatame , et siis une-jumal &otilde;nnistawaid k&auml;sa meie kohale w&auml;lja sirutab ? 
 Iga minut , mis meie enestele , anname , selle oleme meie une-jumalale ohwerdanud&rdquo; . 
 &ldquo;Kas meie ei tohi kunagi midagi enesele anda ? 
 Mitte silmapilkugi elus ? 
 Kuidas see oemti on , minu armas , minu kallis ? &rdquo; Ja t&uuml;druk waatas k&uuml;sides &uuml;le lagendiku . 
 &ldquo;Enesele anda , - kui meie k&otilde;ik teiste k&auml;est saanud oleme ? ! 
 Ainult sellep&auml;rast , et teised on , oleme meie selleks saanud , mis meie oleme . 
 Ja meie peame sellele &uuml;hiskonnale , millest meie oleme , j&auml;lle tagsi maksma , mis meie saandu oleme , ja teda selleks tegema , milleks ta saama peab&rdquo; . 
 &ldquo;N&otilde;nda oleks ju ometi parem , kui meid ei oleksgi&rdquo; , naeratas naene . 
 &ldquo;Ah , missugust rumalust sina r&auml;&auml;gid ! &rdquo; 
 Ja mees wiskas pahaselt p&auml;&auml; selga ning waatas poolkinniste silmadega &uuml;les , kuna ta ise midagi kokku arwas ja rehkenda . 
 T&uuml;druk waatas ka &uuml;les lendawate s&uuml;gise pilwede poole ning unistas misgi w&auml;rwilise ning laulwa &uuml;le . 
 Ja natukene aega waikisiwad m&otilde;lemad . 
 Siis &uuml;tles t&uuml;druk tasakesi , kuna ta poisi p&auml;&auml; enese waewalt kumera painduwa rinna wastu surus : &ldquo;Tuleme &auml;ra s&auml;&auml;lt m&ouml;irgawast linnast , minu armas . 
 Tuleme &auml;ra ja l&auml;heme sinna alla nende k&uuml;ngaste wahele orgu . 
 Ja sinna teeme ensetele maja ja elame s&auml;&auml;l kahekesi , minu armas , minu ainus . 
 Waata&rdquo; , - ja ta n&auml;itas k&auml;ega - &ldquo;kuidas need m&auml;ekesed haljendawad ! 
 Ja roheline muru on walgete lillekestega kewadel &uuml;le k&uuml;lwatud , kui taewas t&auml;htedega ! 
 Ja sinna teeme meie oma maja - oru n&otilde;lwale , kus need toomingad kaswawad . 
 Ja maja ees woolab hallikas alla orgu...&rdquo; &ldquo;Waiki , oh narrikene ! &rdquo; Ja noormees silitas t&uuml;druku kullakarwa juukseid . 
 &ldquo;Ja selle hallika &auml;&auml;res toominga all istume meie , waatame l&auml;bi kollaste lehtede h&auml;marduwasse taewasse , kuni s&auml;&auml;l juba t&auml;hed wilguwad . 
 Ja kui siis juba &otilde;ige h&auml;maraks on l&auml;inud , siis astuem meie &uuml;ksteise &uuml;mbert kinni hoides sinna haljale k&uuml;nkale ja waatame siina poole , kus elektri tulede eha taewakaart roosiliseks w&auml;rwid , ning &uuml;tleme teienteisele : &ldquo;- Waata , s&auml;&auml;l l&otilde;wiaugus elasime meie kord...&rdquo; &ldquo;&Auml;ra r&auml;&auml;gi sellest , kullakene ! 
 Ialgi ei saa seda , mitte ialgi ! &rdquo; &uuml;tles noormees , kuna ta hambad walusalt kokku surus . 
 &ldquo;Ja mina &uuml;tlen : &ldquo;- Minu armas , waata , kui &otilde;nnelikud meie oleme , kui meie k&otilde;ik oma elu enestele anname . 
 Mis puutuwad meile wabrikud , elekter ... k&otilde;ik , k&otilde;ik , millega inimest piinata ja puua saab ? ! 
 Elame enestele , minu armas , minu ainus...&rdquo; &ldquo;Ja sina &uuml;tled : &ldquo;- Mina ei teadnud , et mina sind n&otilde;nda armastan , et mina tunnen , nagu l&otilde;&otilde;maks minu rinnas m&auml;&auml;ratune leek , ja silmadest tuiskawad s&auml;demed , kui mina sinu p&auml;&auml;le waatan . 
 Elame enestele , minu armas , minu ainus...&rdquo; 
 Poiss t&otilde;usis &auml;ritatult &uuml;les ja astus paar sammu edasi ning waatas uuriwalt alla linna p&auml;&auml;le , mille tornid loodenewa p&auml;ikese kullas weel kiirgasiwad . 
 P&auml;ikese helk langes ka poisi wihasele palgele . 
 Ta lahtised pikad juuksed l&auml;ksiwad punaseks ja silmist p&otilde;rkas teraw kiir tagasi . 
 Naesterahwas waatas nagu palwetades tema otsa , kuna ehmatuse jooned ta palgel m&auml;ngisiwad . 
 Ta n&auml;gi , kuidas mees k&auml;ega &uuml;le otsaesise t&otilde;mbas , ja arwas m&auml;rkawat , kuidas elektri s&auml;demed mehe juuste seest k&auml;e sisse kargasiwad . 
 Ja ta waatas nagu &auml;ran&otilde;iutud mehe otsa ning pani k&auml;edgi kokku . 
 Poiss waatas endiselt linna p&auml;&auml;le , mis tumedalt hambaid kiristas ja nagu l&auml;bi une hoigas . 
 Tornid ja loodepoolsed majade seinad kumendasiwad tulew&auml;rwiliselt , kuna pikad akna read p&otilde;lesiwad . 
 Kaugemad alewikud kadusiwad sinise udu sisse , mis aegam&ouml;&ouml;da j&otilde;e p&auml;&auml;lt kerkis ja &otilde;&otilde;tsudes laiali lagunes . 
 p&auml;randanud olewat , ja kes l&auml;bi tormi paremaid aateid ei otsi . 
 Need on une-ajaj&auml;rgud ajaloos , kui kinni tahetakse pidada , mis on . 
 Selle p&otilde;lwe rahwas arwab oma rahu p&auml;randanud olewat . 
 Kuid mina usun midagi muud . 
 L&auml;heme tormisse ja lunastame w&otilde;itluse l&auml;bi enestele rahu ! &rdquo; 
 Nad k&otilde;ndisiwad aegam&ouml;&ouml;da nurme n&otilde;lwal edasi . 
 Poiss oli oma k&auml;e t&uuml;druku &otilde;la p&auml;&auml;le pannud ja waatas t&otilde;siselt kaugele pimedusesse , mis nagu tuhande-p&auml;&auml;line madu linna tornide tagant w&auml;lja roomas ja omad nahkhiire tiiwad &uuml;le terwe taewa laiali laotas . 
 &ldquo;Ja selleks l&auml;hed sina tormisse ? &rdquo; &ldquo;Selleks , selleks ! &rdquo; &ldquo;Ja sina loodad oma rahu leidwat ? &rdquo; &ldquo;Mina leian . 
 Aga need , kes p&auml;rast tulewad , ei saa rahul olla meie p&otilde;lwe w&otilde;iduga . 
 Nemad tungiwad j&auml;lle oma aadete tungla walgel tormisse ja w&otilde;itlewad ning w&otilde;idawad . 
 Ja nii on elu&rdquo; . 
 &ldquo;Kui imelik ... kui muinasjutt...&rdquo; &ldquo;Kui lihtne , kui luuleta...&rdquo; &ldquo;Aga need , kes oma nooruses enese aateid kaugelt ei otsi , kes l&auml;inud p&otilde;lwede p&auml;randusega rahul on - ? &rdquo; &ldquo;Nemad - on hiljaks j&auml;&auml;nud s&uuml;ndima . 
 Nemad oleks siis pidanud tulema , kui l&auml;inud p&otilde;lw oma sihti alles koidu kumas kuagel punetamas n&auml;gi . 
 Ja nende wastu meie l&auml;hemegi w&otilde;itlusele - meie , noored , j&otilde;urikkad , w&auml;gewad ! 
 Eneste aated tahame meie oma noorte p&auml;&auml;de p&auml;&auml;le t&otilde;sta , nii et meie read kui tule sammaste hulgad kesk pimedat &ouml;&ouml;d paistawad , ja nii l&auml;heme meie - t&otilde;usedes ja wajudes - edasi , edasi ! &rdquo; 
 Nad seisiwad laia w&auml;lja p&auml;&auml;l : &uuml;ks - t&auml;is nooruse usku ja j&otilde;udu , walmis oma rada raiuma , ja teine - t&auml;is imestust ja arusaamata kartust uute m&otilde;tete ees , mis ta &uuml;mber &otilde;hus kohisesiwad . 
 Ja nad seisiwad laia w&auml;lja p&auml;&auml;l ning &otilde;htu laotas oma tiiwu nende &uuml;le . 
 P&auml;ikene oli kustunud ja tuhande-p&auml;&auml;line madu roomas k&otilde;rgele taewa p&auml;&auml;le . 
 Ja nemad seisiwad ning waatasiwad tulewiku teede poole . 
 &ldquo;Ja sina l&auml;hed siis linna , oma tormisse ? &rdquo; k&uuml;sis naesterahwas . 
 &ldquo;Jah , sinna l&auml;hen mina&rdquo; . 
 &ldquo;Sinna k&uuml;lma , s&uuml;dameta linna , mis nagu wangikoda sind &auml;ra neelab ... sina , kes sa temalt armastust n&otilde;uad ... 
 Ja siis peame meie s&auml;&auml;l teineteise k&otilde;rwal kui kiwisambad k&auml;ima - nii k&uuml;lmad , nii k&uuml;lmad ... 
 Istume , kullakene , weel enne , kui me l&auml;heme ... 
 Weel minut unen&auml;gu , weel &otilde;nne teineteise najal...&rdquo; Nad istusiwad lepa p&otilde;&otilde;sa k&otilde;rwale maha , teineteise ligi . 
 &ldquo;Minu armas , minu ainus !... 
 &rdquo; sosistas t&uuml;druk , kuna ta p&auml;&auml; poisi p&otilde;ske wastu najatas ning k&auml;ega tema kaela &uuml;mbert kinni w&otilde;ttis : &ldquo;Sinu rasket p&auml;&auml;d tahan mina kaisutada ja paitada , milles mustad mured ja rasked elum&otilde;tted elawad . 
 Suudaks ma neid kortsusid su otsaesiselt &auml;ra suudelda ja sinu mustad murelinnud &auml;ra hirmutada ! &rdquo; Poiss laskis w&auml;sinult p&auml;&auml; naesterahwa s&uuml;lle ning pigistas silmad kinni .
 Koidu-ajal 
 I. 
 W. Pooljaamas ja tema l&auml;hemas &uuml;mbru&szlig;es walit&szlig;es muidu unine igawus ; jaama-&uuml;lem istus oma toas , j&otilde;i theed , luges &ldquo;Sweti&rdquo; ja haigutas ; ametis olew telegrahwi&szlig;t m&otilde;tles nii kaua 20. peale , kuni ta pea aparadi-laua nurga peale wajus ja &szlig;ilmad kinni l&auml;k&szlig;iwad ; &szlig;toro&szlig;h k&uuml;irutas baga&szlig;hiruumis kaalu peal ja parandas oma pojake&szlig;e kingi ; ainult teemeister liikus weniwalt jaama ees roobaste peal , andis roopa&szlig;eadjale m&otilde;ne k&auml;&szlig;u ning l&auml;ks &szlig;iis koju nai&szlig;e juurde ; &szlig;ireli-p&otilde;e&szlig;astes , w&auml;ike&szlig;e kolla&szlig;e jaamahoone taga , &szlig;&auml;ut&szlig;u&szlig;iwad warbla&szlig;ed , m&otilde;ni p&otilde;rnikas p&otilde;ri&szlig;es noorte p&auml;rnade ja pihlakate &uuml;mber , alt met&szlig;a poolt kuuldus k&auml;o kukkumine - muidu oli k&otilde;ik wagune , uinuw . 
 Aga kui rei&szlig;ijate-rongid hommikul ja &otilde;htul tulekul oliwad , elustas end W. pooljaam rohkem kui m&otilde;ni &szlig;uur jaam - muidugi ainult &szlig;uwel . 
 K&otilde;igil teeharudel , mis p&otilde;hja&szlig;t ja ida&szlig;t jaama peale tuliwad , ja neid oli kaunis palju , t&auml;rkas walgeid k&uuml;baraid , helkjaid kleiti&szlig;id , w&auml;rwikaid p&auml;ewawarju&szlig;id , iga karwa meesterahwa &uuml;likonda&szlig;id , roheliste puude ja p&otilde;e&szlig;aste wahel n&auml;htawale , ning warsti walit&szlig;es jaama-e&szlig;i&szlig;el priske liikumine , r&otilde;emus wehkimine &uuml;kstei&szlig;e&szlig;t l&auml;bi ja elaw k&otilde;ne- &szlig;umin . 
 Jaamamaja &szlig;einte najale kogus ikka rohkem jalgrattaid , p&auml;rnade ja pihlakate alla hobu&szlig;eid &szlig;adulas ja wankride ees . 
 W. poojaama&szlig;t paar wersta eemal oli nimelt &uuml;ks uuemal ajal tekkinud &szlig;uwitami&szlig;epaik , mille elanikkudele , i&szlig;e&auml;ranis noorematele , rongide tulek ja minek l&otilde;bu&szlig;at waheldu&szlig;t pakkus , &szlig;eda enam , et jaama poole minewad , l&auml;bi kuu&szlig;emet&szlig;a ja haljade aa&szlig;ade wiiwad teed jalutami&szlig;eks nagu loodud oliwad . 
 T. &szlig;uwitami&szlig;ekohas a&szlig;u&szlig;iwad rikkamad linna-kodanikud , &szlig;eda w&otilde;is nende t&uuml;tarde&szlig;t ja poegade&szlig;t jaama-e&szlig;i&szlig;el n&auml;ha . 
 Wiimaste n&auml;od , riided , ehted , nende liikumi&szlig;e- ja k&otilde;nelemi&szlig;ewiis , nende terwe olek eneste wahel ja muu &uuml;mbru&szlig;e kohta - k&otilde;ik hingas teatawat ollu&szlig;t w&auml;lja , mis &szlig;is&szlig;e poole &uuml;hendab , w&auml;ljaspoole lahutab , mis &szlig;elle &szlig;eltskonna-liigi &uuml;mber n&auml;gemata , aga &szlig;elgesti tuntawa piiriringi t&otilde;mbab . 
 Noor jaama&uuml;lem , kes toas &ldquo;Sweti&rdquo; lugedes igawu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t haigutanud - kuis oli ta n&uuml;id erk&szlig;alt jalul , kuis oli ta n&uuml;id erk&szlig;alt jalul , kuis teretas ta aupaklikult &szlig;inna ja aupaklikult t&auml;nna , kuis laenas ta wii&szlig;akalt ja kannatlikult iga&uuml;hele oma k&otilde;rwa , kellel temalt midagi k&uuml;&szlig;ida w&otilde;i &szlig;oowida oli , ja kuis punastas ta &otilde;nnelikult &auml;ra , kui keegi noorte preilide hulga&szlig;t teda m&otilde;ne lahke k&uuml;&szlig;imi&szlig;ega austas ! 
 Ja &szlig;toro&szlig;h ja pakikandja - nad muutu&szlig;iwad k&otilde;igi nende herraste alandlikkudeks teenijateks , kumardawateks &uuml;mardajateks , nad oliwad igakord nagu h&uuml;ppel , kui neile keegi herra , proua w&otilde;i preili millegi k&auml;&szlig;uga l&auml;henes . 
 W&auml;&szlig;inud telgrahwi&szlig;t , kes nii &szlig;uure igat&szlig;u&szlig;ega 20. ootas , oli une&szlig;t ammugi &auml;rganud , wahtis akna&szlig;t pool aukartliku uudishimuga w&auml;lja ning tundis k&otilde;distawat l&otilde;bu , et ta k&otilde;igi nende herraste &szlig;eas , kes teda t&auml;helegi ei pannud , inime&szlig;e leidis , keda ta teretada tohtis , olgugi , et &szlig;ee ainult &uuml;he tohtri-proua - bonne oli ... 
 Sel neljap&auml;ewa-&otilde;htul , maikuu l&otilde;pul , mil Andrei Petrowit&szlig;chi aimamata au ootas , et Rie&szlig;emanni preilid oma wenna ja k&uuml;lalistega talle raudteele i&szlig;iklikult wastu tulnud , pakkus W. pooljaam tawali&szlig;t elustatud pilti . 
 Jaama-e&szlig;i&szlig;el jaluta&szlig;iwad &szlig;uuremates ja w&auml;hemates &szlig;alkades mood&szlig;alt kammitud noored preilid kergetes , helkjates &szlig;uweriietes , noorherrad walgete k&uuml;barate w&otilde;i kirjute &szlig;porti-m&uuml;t&szlig;idega , &uuml;lespoole koolutatud wurrudega ja l&auml;ikiwate keppidega , &szlig;iis alaeali&szlig;ed t&uuml;tarlap&szlig;ed mitme&szlig;t wanadu&szlig;e-liigi&szlig;t l&uuml;hikestes kuubedes , l&uuml;hemate ja pikemate pat&szlig;idega , mida w&auml;rwikad lindid ilusta&szlig;iwad , ning l&otilde;ppeks nooremad ja wanemad poi&szlig;ike&szlig;ed , o&szlig;alt kooli&otilde;pilaste mundrites , o&szlig;alt &otilde;hukestes , walkjates &szlig;uwitami&szlig;e-&uuml;likondades . 
 Wanemaid &szlig;ak&szlig;u oli w&otilde;rdlemi&szlig;i kaunis w&auml;he n&auml;ha ; need mait&szlig;e&szlig;iwad kodus oma aedades ilu&szlig;at , &szlig;ooja kewade &otilde;htut . 
 Andrei Petrowi&szlig;ch Kurbatow oli paari p&auml;ewa ee&szlig;t kirjutanud , et ta t&auml;na-&otilde;htu&szlig;e rongiga p&auml;rale j&otilde;uab . 
 Herra Rie&szlig;emann &szlig;aatis talle kut&szlig;ari &szlig;harabaniga jaama wastu . 
 Et Rie&szlig;emanni herraste&szlig;t , kes rohkete k&uuml;lalistega parajasti Stella preili &szlig;&uuml;ndimi&szlig;e-p&auml;ewa p&uuml;hit&szlig;e&szlig;iwad , keegi i&szlig;iklikult Eberhardi tulewa&szlig;t tunniandjat ei tahtnud jaama&szlig;t &auml;ra tooma minna , oli ainult loomulik . 
 Selleks polnud Eberhardil ene&szlig;elgi lusti , &szlig;e&szlig;t e&szlig;iteks tundis ta iga kooli&otilde;petaja , ka k&otilde;ige pehmema wastu i&szlig;e&auml;rali&szlig;t &otilde;udu , ning tei&szlig;eks oli &szlig;ee kooli&otilde;petaja , kes tema &szlig;uwi&szlig;t priiaega pidi kit&szlig;endama tulema ja keda ta &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t &szlig;&uuml;dame-p&otilde;hjas juba ette wihkas , ainult waene Wene &uuml;li&otilde;pilane , kellej peale rikka wabrikandi ainus poeg ainult kui palgali&szlig;e peale maha w&otilde;is waadata . 
 Kuid korraga h&uuml;idis Stella preili , kes t&auml;na oma ilu&szlig;a peigmehe k&otilde;rwal i&szlig;e&auml;ranis heas tujus oli : 
 &ldquo;Lap&szlig;ed , l&auml;hme herra Kurbatowile jaama wastu ! 
 T&auml;di Agathe kirjutab Peterburi&szlig;t , ta olewat , hoolimata k&otilde;ige&szlig;t , &uuml;sna huwitaw inimene.&rdquo; 
 Mida Stella preili &szlig;&otilde;naga &ldquo;hoolimata k&otilde;ige&szlig;t&rdquo; m&otilde;tles , j&auml;ttis ta teistele &szlig;eletamata , tema ettepanek leidis aga wastuk&otilde;la . 
 K&otilde;ige pealt muidugi herra G&ouml;bleri poolt , kellel p&otilde;hjusm&otilde;tteks oli , peiup&otilde;lwes oma ilu&szlig;a m&otilde;rsja &szlig;oowi&szlig;id pime&szlig;i t&auml;ita ; &szlig;iis Heinrich Bergmanni poolt , kes i&szlig;e &uuml;li&otilde;pilane oli ja kes &szlig;eep&auml;ra&szlig;t uudishimu tundis , Peterburi kommilitoni , keda Stella huwitawaks nimetanud , tundma &otilde;ppida ; paar noort neidu ja &uuml;ks herra k&uuml;laliste&szlig;t oliwad jalutami&szlig;ega kah n&otilde;us , ning Eberhardi kaa&szlig;amiekut ot&szlig;ustas filo&szlig;oflik kaalumine : Mida waremini waenla&szlig;t n&auml;ed , &szlig;eda waremini w&otilde;id talle hambaid n&auml;idata ... 
 Ainus t&otilde;rkuja oli perili Rita Tie&szlig;emann , kes oma ilu&szlig;aid huuli mos&szlig;i t&otilde;mmates ja etteheitlikult &otilde;e ot&szlig;a waadates , l&otilde;ikawal , torkawal toonil , mis talle nii omane oli , &uuml;tles : &ldquo;Aga m&otilde;elge ometi , mis &szlig;ee inimene ene&szlig;e&szlig;t arwama hakkab , kui meie temale wastu l&auml;heme ! 
 Meie rikkume ta ju ot&szlig;ekohe &auml;ra ! &rdquo; &ldquo;Paperlapap,&rdquo; wastas Stella , &ldquo;ta &szlig;aab ju meiega ikka koos elama , meiega &uuml;hes &szlig;&ouml;&ouml;ma , meiega l&auml;bi k&auml;ima . 
 Ja l&otilde;ppeks : ta on &uuml;li&otilde;pilane ning nagu t&auml;di Agathe kirjutab , hea&szlig;t perekonna&szlig;t , kui ka waene.&rdquo; &ldquo;Ja ta w&otilde;ib ju wankriga &uuml;k&szlig;inda koju &szlig;&otilde;ita , kuna meie jala taga&szlig;i tuleme,&rdquo; li&szlig;as herr G&ouml;bler juurde . 
 Rita waatas k&uuml;&szlig;iwalt Heinrich Bergmanni , oma austaja peale ; &szlig;ee n&auml;is kahewahel olewat , &szlig;ilitas korraks oma t&auml;rkawat habeme-udu &uuml;lemi&szlig;e moka peal , l&uuml;kkas oma roheli&szlig;e w&auml;rwim&uuml;t&szlig;i , mida ta &szlig;iin maal katteta kandis , weidi tei&szlig;e k&otilde;rwa peale ning pajatas oma wenitawal , uhkel-hooletul k&otilde;newii&szlig;il : &ldquo;Peab ometi teadma , kellega tal tegemi&szlig;t on , ja kui ta ei tea , eks &szlig;iis meie tea.&rdquo; &ldquo;W&auml;hemalt peame aga k&uuml;&szlig;ima , mis mamma arwab,&rdquo; t&auml;nnitas Rita eda&szlig;i , ehk k&uuml;ll j&auml;releandlikumalt . 
 Kuid juba oli Stella Oswald G&ouml;bleri k&auml;ewarrel minekut teinud ja tei&szlig;ed tegiwad nende kannul &szlig;eda&szlig;ama , nii et nooremale preili Rie&szlig;emannile , kes ju muidu jalutusk&auml;igu poolt oli , muud n&otilde;u j&auml;rele ei j&auml;&auml;nud , kui oma &uuml;li&otilde;pila&szlig;ega &szlig;eltskonnale j&auml;rgneda . 
 N&uuml;id k&otilde;ndi&szlig;iwad nad jaama-e&szlig;i&szlig;el eda&szlig;i taga&szlig;i ja wiit&szlig;iwad tuttawaid teretades ja w&auml;hem tuttawaid waadeldes ning kriti&szlig;eerides , kerge , &szlig;i&szlig;uta lobi&szlig;emi&szlig;ega aega . 
 Rong oli eelmi&szlig;e&szlig;t jaama&szlig;t juba w&auml;lja k&otilde;listatud , &szlig;ignali-laud alla lastud . 
 Stella Rie&szlig;emann pidi t&auml;na t&otilde;e&szlig;ti l&otilde;bu&szlig;as tujus olema , &szlig;e&szlig;t tema , kes ta oma &otilde;e k&otilde;rwal muidu nii taga&szlig;ihoidlik , t&otilde;&szlig;ine , peaaegu kuiw oli , h&uuml;idis korraga wallatumalt ja naerwal &szlig;uul : &ldquo;Lap&szlig;ed , kes tahab minuga kihla l&uuml;ia ? 
 Ma t&otilde;endan , et ta musta werd on ! &rdquo; &ldquo;Kes nii ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is G&ouml;bler . 
 &ldquo;Andrei Pertrowit&szlig;ch muidugi.&rdquo; &ldquo;Eberhardi tulewane kodukoolmeister ? &rdquo; &ldquo;Ja , ja ! &rdquo; &ldquo;Aga Stella , mis meil &szlig;iis &szlig;elle inime&szlig;e juukste karwaga tegemi&szlig;t on ? &rdquo; k&auml;is Rita heal nagu pi&szlig;ike&szlig;e rat&szlig;apiit&szlig;a nips . 
 &ldquo;Sul n&auml;ib ju hoopis i&szlig;e&auml;raline o&szlig;aw&otilde;tmine tema kohta olewat.&rdquo; &ldquo;Ongi,&rdquo; naeris Stella . 
 &ldquo;Kas teate , ma olen k&otilde;igi&szlig;t nei&szlig;t n&auml;gude&szlig;t , mis meie &szlig;iin igap&auml;ew n&auml;eme , nei&szlig;t igap&auml;ewaste&szlig;t n&auml;gude&szlig;t t&uuml;dinenud - &szlig;iiamaani ! &rdquo; Ta t&otilde;mbas omal e&szlig;ime&szlig;e &szlig;&otilde;rmega &uuml;le kurgu . 
 &ldquo;Ma olen ka teie k&otilde;igi n&auml;gude&szlig;t t&uuml;dinenud - palun wabandada ! &rdquo; &ldquo;Minu oma&szlig;t ka ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is herra Oswald G&ouml;bler m&auml;ngitud ehmatu&szlig;ega , kus juures ta oma ilu&szlig;a , &otilde;rna herra n&auml;o &szlig;elle t&auml;iel ilul ja &otilde;rnu&szlig;el pruudi poole p&ouml;&ouml;ras ja talle oma &szlig;uurte &szlig;&otilde;&szlig;trakarwa &szlig;ilmadega etteheitlikult ot&szlig;a waatas . 
 &ldquo;W&otilde;ib olla , - ma n&auml;en &szlig;ind ja k&otilde;iki tei&szlig;i liig &szlig;agedasti,&rdquo; wastas Stella , kuna ta &szlig;inine pilk kelmikalt ja &uuml;htla&szlig;i hellalt peigmehe peale heitis . 
 &ldquo;Ma n&auml;en teid liig &szlig;agedasti , &szlig;ee n&uuml;rib mu n&auml;gemi&szlig;e w&otilde;imu &auml;ra , ja midagi pole loomulikum , kui et ma igale uuele n&auml;ole , mis mu piirkonda ilmub , huwitu&szlig;ega wastu waatan ... 
 Ma t&otilde;endab , Andrei Petrowit&szlig;ch on musta werd ; kes waidleb wastu ja l&ouml;&ouml;b minuga k&auml;ed ? &rdquo; Muidugi tundis herra Oswald G&ouml;bler , kellel p&otilde;hjusm&otilde;tteks oli , peiup&otilde;lwes k&otilde;iki m&otilde;rsja &szlig;oowi&szlig;id pime&szlig;i t&auml;ita , ene&szlig;e kohustatud olewat , kihlwedu wastu w&otilde;tma . 
 &ldquo;Ma t&otilde;endan , et ta walget werd on - p&auml;ris linawalge , ju&szlig;t nagu &szlig;inu papa tallipoi&szlig;s Janka ; &szlig;ilmaripsmedgi on tal walged , nagu -&rdquo; herra Oswald G&ouml;bler hakkas waljusti naerma ja j&auml;ttis &szlig;&otilde;na pooleli , kuna ta Stellaga k&auml;ed kokku l&otilde;i . 
 Kihlweo hinnaks m&auml;&auml;rati midagi magu&szlig;at - &uuml;helt poolt kaks naela &szlig;hokoladi , tei&szlig;elt poolt - &szlig;o&szlig;istatud kokkuleppimi&szlig;el - teataw arw mu&szlig;u&szlig;id . 
 &ldquo;Kas teate,&rdquo; w&otilde;ttis Jurjewi korporat&szlig;ioni-&uuml;li&otilde;pilane Heinrich Bergmann paha&szlig;e preili Rita k&otilde;rwal palju-t&otilde;otawa healewenitami&szlig;ega &szlig;&otilde;na ; &ldquo;kui teie , preili Stella , &szlig;elle Andrei Petrowit&szlig;chi w&auml;limu&szlig;e kohta ustawat kirjeldu&szlig;t &szlig;oowite &szlig;aada , &szlig;iis w&otilde;in mina &szlig;eda teile anda.&rdquo; &ldquo;Teie ? 
 Teie ei tunne teda ju ! &rdquo; &ldquo;Tunnen . 
 W&auml;hemalt nii palju , et teda w&otilde;in kirjeldada . 
 Ma tunnen paljuid Andrei Petrowit&szlig;chi&szlig;i , ja nad on k&otilde;ik &uuml;he&szlig;ugu&szlig;ed . 
 Meie Jurjew kubi&szlig;eb nei&szlig;t ju n&uuml;id , nagu tuttaw ... 
 Pange aga t&auml;hele , preili Stella : Andrei Petrowit&szlig;ch Kurbatow kannab puna&szlig;t &szlig;&auml;rki paigatud p&uuml;kste peal , ja kui tal mundri-kuub &szlig;eljas on , &szlig;iis w&otilde;ite &szlig;elle&szlig;t kodus k&otilde;ige parema tagaj&auml;rjega &szlig;eepi lasta keeta , ja kui mantli weel juurde li&szlig;ate , &szlig;iis &szlig;aate rohkem &szlig;eepi , kui teie pe&szlig;unaine aastas &auml;ra j&otilde;uab kulutada . 
 Mis aga Andrei Petrowi&szlig;ch Kurbatowi ilu&szlig;ates&szlig;e juukstes&szlig;e puutub , mille karwa ma teile paraku mitte ei w&otilde;i nimetada , &szlig;iis ulatawad need tal k&otilde;ige luuleli&szlig;emates k&auml;her&szlig;alkudes &otilde;ladeni ja on nii tihedad , et nei&szlig;t rehagi l&auml;bi ei tungi , mis o&szlig;alt ka &szlig;elle&szlig;t tuleb , et nad aastat kolm ei kammi ega reha pole n&auml;inud.&rdquo; 
 Terwe &szlig;eltskond , peale Stella , naeris ; k&otilde;ige &szlig;&uuml;damlikumalt preili Rita Rie&szlig;emann , kes pool t&auml;nulikult , pool imestades oma nalja-o&szlig;awale austajale &szlig;ilma waatas . 
 Heinrich Bergmanni kirjeldus oleks oma hoolimata terawu&szlig;e , jah j&auml;medu&szlig;e poole&szlig;t muidu wahe&szlig;t l&auml;ilalt m&otilde;junud , aga &szlig;ee noormees oskas pilgates nii hea&szlig;&uuml;damli&szlig;t , paham&otilde;tlemata tooni tarwitada , et &szlig;ee ta &szlig;&otilde;nade wastikut m&otilde;ju w&auml;hendas ja pehmendas . 
 Ka Stella ei pahandanud , aga et ta kord oppo&szlig;it&szlig;ionis oli , &szlig;iis ei tahtnud ta wastu&szlig;t w&otilde;lgu j&auml;&auml;da . 
 &ldquo;Ma ei tea mitte , Heinrich , kui &otilde;ige teie kirjeldus herra Kurbatowi kohta on,&rdquo; &uuml;tles ta t&otilde;&szlig;i&szlig;elt , kuid ilma terawu&szlig;eta ; &ldquo;teie peate aga i&szlig;e tunnistama , et &szlig;iledaks kammitud pea ja n&otilde;ela&szlig;ilma&szlig;t tulnud kuub weel mitte inimliku w&auml;&auml;rtu&szlig;e m&auml;rk pole , mee&szlig;t weel mitte meheks ei tee ja huwitawaks ammugi mitte.&rdquo; Heinrich Bergmann kumardas &szlig;&uuml;gawasti . 
 &ldquo;N&uuml;id &szlig;ain ! &rdquo; &uuml;tles ta alandlikult . 
 Kuid Rita ei tahtnud w&otilde;itu nii kergelt &otilde;e k&auml;tte minna lasta ; ta wiskas , nagu tal &szlig;arna&szlig;el puhul wii&szlig;iks oli , oma kit&szlig;ad werekad huuled p&otilde;lglikult &uuml;les ja nip&szlig;as : &ldquo;Nah , mis minus&szlig;e puutub , &szlig;iis &szlig;elt&szlig;in ma ennemini ka&szlig;itud ja haritud t&ouml;lpla&szlig;ega , kui poolmet&szlig;iku &szlig;uurwaimuga ; mul pole kord lugupidami&szlig;t r&auml;pa&szlig;e ja nadi&szlig;e inime&szlig;e kohta.&rdquo; &ldquo;Mait&szlig;e-a&szlig;i , armas Rita,&rdquo; naeris Stella preili , &ldquo;ma tean ju , et &szlig;a inime&szlig;i nende hilpude j&auml;rele hindad ja waimu &uuml;lepea kaunis &uuml;leliig&szlig;eks asjaks pead.&rdquo; Waielu&szlig;ele t&otilde;i rongi tulek l&otilde;pu . 
 Jaamakella l&otilde;ikaw helin &szlig;urmas Rita preili wastu&szlig;e &auml;ra . 
 Konduktorid h&uuml;ppa&szlig;iwad platwormidelt maha ja awa&szlig;iwad wagunite uk&szlig;i ; rongi aknate&szlig;t wahtis palju tolmunud n&auml;gu&szlig;id w&auml;lja ; mahaastujaid oli ainult w&auml;he . 
 Rie&szlig;emannide &szlig;eltskond pidas tei&szlig;e klas&szlig;i waguni&szlig;i &szlig;ilmas , &uuml;ksnes Heinrich Bergmann mitte ; &szlig;ee n&auml;is Andrei Petrowit&szlig;ch Kurbatowi kolmanda&szlig;t klas&szlig;i&szlig;t w&auml;lja astuma ootawat , ja tal oli &otilde;igus . 
 Kestis k&uuml;ll kaunis kaua , enne kui i&szlig;ik n&auml;htawale tuli , keda ta &uuml;li&otilde;pila&szlig;e-mundri j&auml;rele Eberhardi tulewa&szlig;eks tunniandjaks w&otilde;is pidada , &szlig;e&szlig;t tal oli &szlig;uur ja raske rei&szlig;ukohwer waguni-uk&szlig;e ja plattwormi-trepi wahelt w&auml;lja pingutada ja alla kanda ; aga et &szlig;ee ainus &uuml;li&otilde;pilane oli , kes rongi&szlig;t &uuml;le&uuml;ld&szlig;e ilmus , &szlig;iis ei w&otilde;inud kahtlu&szlig;t olla , et raske rei&szlig;ukohwri omanik Andrei Petrowit&szlig;ch Kurbatow on . 
 Tema wastuw&otilde;tjate &szlig;eas tekkis k&otilde;hklew arupidamine , kas talle k&otilde;ik koos l&auml;heneda , ehk &szlig;eda herradele , w&otilde;i j&auml;lle Eberhardile &uuml;k&szlig;i &uuml;lesandeks j&auml;tta . 
 Aga enne kui &szlig;elle &uuml;le ot&szlig;u&szlig;ele j&otilde;uti , astus w&otilde;eras &uuml;li&otilde;pilane , kui ta oma kohwri wak&szlig;ali-e&szlig;i&szlig;ele maha pannud , Eberhardi juurde , kes realkooli&otilde;pila&szlig;e m&uuml;t&szlig;i kandis , ning k&uuml;&szlig;is kerge Wene k&otilde;laga Sak&szlig;a keeles : &ldquo;Kas teie mitte wabrikant Rie&szlig;emanni poeg ei ole ? &rdquo; Poi&szlig;s t&otilde;stis pool imestades &szlig;ilmi ja wastas jaatawalt . 
 &ldquo;See r&otilde;emustab mind,&rdquo; k&otilde;neles w&otilde;eras &szlig;eepeale Wene keeli eda&szlig;i ja &szlig;irutas k&auml;e &szlig;&otilde;bralikult w&auml;lja . 
 &ldquo;Mina olen Andrei Petrowit&szlig;ch , &szlig;inu tulewane &szlig;elt&szlig;imees ja &szlig;&otilde;ber . 
 Minuga k&otilde;neldes &uuml;tle mulle &ldquo;&szlig;ina&rdquo; , nagu mina &szlig;inule &uuml;tlen . 
 Ja n&uuml;id n&auml;ita mulle , kus wanker &szlig;ei&szlig;ab , mille peale ma oma kohwri w&otilde;in panna ; kui tee kauge ja &szlig;ina w&auml;&szlig;inud pole , &szlig;iis l&auml;heme jala koju . 
 Kas oled n&otilde;us ? &rdquo;
 XXIII . 
 Koi'on kuma . 
 Margareta luges e&szlig;ime&szlig;e raamatu kaane p&auml;&auml;lt : &ldquo;M&otilde;nda minu elu&szlig;t - Robert Madi&szlig;on.&rdquo; Teine k&auml;&szlig;ikiri kandis liht&szlig;at p&auml;&auml;lkirja : &ldquo;Rei&szlig;ikirjeldu&szlig;ed - Robert Madi&szlig;on.&rdquo; Ta waatles m&otilde;lemaid p&auml;&auml;lkirju t&uuml;kk aega &uuml;k&szlig;i &szlig;ilmi , nagu ei tahaks ta &otilde;ieti uskuda , et Robert Madi&szlig;oni nimi &szlig;&auml;&auml;l t&otilde;esti &szlig;ei&szlig;ab . 
 Siis hakkas ta e&szlig;ime&szlig;t k&auml;sikirja &szlig;orima , waatas ka tei&szlig;e p&auml;&auml;liskaud&szlig;elt l&auml;bi . 
 Wiimaks algas ta lugemi&szlig;ega . 
 Weidi kartlikult tegi ta &szlig;eda . 
 Aga raamatute &szlig;i&szlig;u n&auml;itas tale mait&szlig;ewat . 
 Ta luges nimelt kolm p&auml;ewa j&auml;rgim&ouml;&ouml;da ... 
 Tatjana hoidis tema&szlig;t hoolega eemale : ta ei tahtnud teda ek&szlig;itada . 
 Ta naeratas ainult kawalasti , kui ta teda nii wirgalt n&auml;gi lugewat . 
 Robert ja Tatjana n&auml;giwad Margaretat peaaegu alati ainult &szlig;&ouml;&ouml;gilauas . 
 Robert imestas i&szlig;eene&szlig;es , miks Margareta oma &szlig;&otilde;bra nii hooletu&szlig;es&szlig;e j&auml;ttis ; Tatjana naeratas ainult ... 
 Roberti wastu ei annud Tatjana &szlig;elle&szlig;t mingit m&auml;rku , et ta &szlig;eda kurba &szlig;aladu&szlig;t teadis , mis noorpaari wahel walit&szlig;es . 
 Ta tegi , nagu leiaks ta k&otilde;ik korras olewat . 
 Waheajal k&auml;is leitnant v. Leibnitz ja Dr. Weiler Madi&szlig;onil k&uuml;lali&szlig;eks . 
 M&otilde;lemate imestus oli &szlig;uur Tatjanat &szlig;iit ee&szlig;t leida . 
 Nende k&uuml;&szlig;imiste p&auml;&auml;le kostis Tatjana naljatustega , nagu ta t&otilde;otanud , ning alles kapteni k&auml;e&szlig;t &szlig;aiwad nad &szlig;eletu&szlig;e , Tatjana tulnud noorpaari ainult waatama , &szlig;e&szlig;t &uuml;k&szlig;ikus Wenemaa m&otilde;i&szlig;as olnud tal liig &uuml;k&szlig;ik ja igaw elada , kuna tal weikene Tallinn oma &szlig;iinelami&szlig;e ajal nii arm&szlig;aks &szlig;aanud , et tal tema j&auml;rele &szlig;uur igat&szlig;us tekkinud . 
 Taktili&szlig;e wii&szlig;aku&szlig;ega j&auml;t&szlig;iwad muidugi m&otilde;lemad mehed &szlig;elle punkti puutumata , mis Res&szlig;elni ja preili Leontjewi luhta l&auml;inud kihluste kohta k&auml;is . 
 Aga Tatjana i&szlig;e oli ju&szlig;t &szlig;ee , kes k&otilde;ditawa asja &szlig;uure ot&szlig;ekohe&szlig;u&szlig;ega jutule t&otilde;i . 
 Ta k&otilde;neles imenaljaka muinasjutu herra Res&szlig;elni kosjak&auml;igu&szlig;t , nii et iga &uuml;ks &szlig;elle &uuml;le &szlig;&uuml;dame&szlig;t naerma pidi . 
 Ta &szlig;eletas , temas ja Res&szlig;eln olla m&otilde;lemad w&auml;ga luuleliku meelega inime&szlig;ed , nad tahtnud ainult n&auml;ha , kuda n&otilde;ndanimetatud &ldquo;&otilde;nnetu armastus&rdquo; mait&szlig;eb , ja l&auml;kitanud teinetei&szlig;ele &uuml;ksnes &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t kihla&szlig;&otilde;rmu&szlig;ed taga&szlig;i . 
 Iga&uuml;ks , kes Tatjanat n&otilde;nda kuulis naljatawat , pidi kindla teadmi&szlig;e &szlig;aama , et tal Res&szlig;lni&szlig;t mitte p&otilde;rmu kahju ei olnud ja et lahutus ju&szlig;t Tatjana poolt oli tulnud . 
 Selle &uuml;le r&otilde;&otilde;mustas herra von Leibniz &uuml;liwaga ... 
 Miks ju&szlig;t tema ? 
 Noh , k&uuml;lap tal p&otilde;hju&szlig;t oli ... 
 Kui Margareta Madi&szlig;oni k&auml;&szlig;ikirja l&auml;bi oli lugenud , t&otilde;i ta nad Tatjana k&auml;tte taga&szlig;i . 
 Wiimane waatas tale w&otilde;idur&otilde;&otilde;muli&szlig;e naeratami&szlig;ega ot&szlig;a . 
 &ldquo;Mmh ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is ta kelmikalt . 
 Margareta oli t&otilde;&szlig;ine ja m&otilde;ttes . 
 &ldquo;Sa oled mulle w&auml;ga palju l&otilde;bu muret&szlig;enud , Tatjana,&rdquo; &uuml;tles ta ta&szlig;a , &ldquo;ma t&auml;nan &szlig;ind . 
 Ma ei oleks , p&auml;&auml;legi weel nii palju . 
 Oma elujuhtumi&szlig;i laial merel kirjeldab ta nii &szlig;oojal , nii hingeli&szlig;el ja &uuml;htla&szlig;i w&auml;rwirikkal wii&szlig;il , et ma imestami&szlig;e&szlig;t lahti ei &szlig;aanud . 
 Ja k&otilde;ik &szlig;ee hingeline tuum on nii kalli naljaga &auml;ra &szlig;egatud , et ma arwa mingit kirjat&ouml;&ouml;d nii&szlig;ugu&szlig;e p&otilde;newu&szlig;ega ja i&szlig;uga olen lugenud . 
 Tema rahwa ja maade kirjeldu&szlig;ed teek&szlig;iwad &otilde;petatud rei&szlig;ijale ja uurijale auu . 
 Ta awaldab n&otilde;nda &szlig;uurt t&auml;helepanemi&szlig;e w&otilde;imu , &otilde;iget m&otilde;i&szlig;tmi&szlig;t , i&szlig;egi p&otilde;hjalikku loodu&szlig;etundmi&szlig;t ja algup&auml;rali&szlig;t uurimi&szlig;t . 
 I&szlig;egi tema k&otilde;newiis on woolaw ja waimurikas . 
 Ma ei leia &szlig;&auml;&auml;lt mingit wiga . 
 Ma ei teadnud , et tal nii &szlig;uur kooliline algusharidus oleks ; tema eluloo&szlig;t kuulen ma , et ta Tallinna g&uuml;mna&szlig;iumi neljandama&szlig;t klas&szlig;it w&auml;lja astunud ja wanemate tahtmi&szlig;e wastu merele l&auml;inud . 
 Seda ma ei teadnud.&rdquo; Seda k&otilde;neldes waatas Margareta nagu &szlig;oniwalt oma ette maha . 
 Ta oli nii i&szlig;emoodi m&otilde;ttes ... 
 Tatjana ei lau&szlig;unud &szlig;&otilde;nagi , waid naeratas aga &szlig;eekord nii magu&szlig;asti , nii &otilde;nnelikult . 
 Wiimaks t&otilde;u&szlig;is ta &uuml;les , hakkas Margareta k&auml;e&szlig;t kinni ja wiis ta &szlig;aali . 
 &ldquo;T&szlig;t ! &rdquo; tegi ta kui Margareta k&otilde;neleda tahtis . 
 Taistus temaga &szlig;ohwa p&auml;&auml;le . 
 Madi&szlig;oni kirjutu&szlig;e-tuba oli &szlig;aali k&otilde;rwal . 
 S&auml;&auml;l k&otilde;neldi praegu waljusti . 
 Margareta kuulis Roberti , Dr. Weileri ja herra von Leibnizi h&auml;&auml;lt . 
 Mehed n&auml;ita&szlig;iwad mingi asja &uuml;le waidlewat . 
 S&auml;&auml;l k&otilde;neldi mitme&szlig;uguste asjade &uuml;le . 
 K&otilde;ige &auml;gedam oli waielus &szlig;eltsieluliste ja naisterahwa k&uuml;&szlig;imiste &uuml;le , kus Dr. Weiler ja herra von Leibniz , Madi&szlig;oni wasta&szlig;ed oliwad . 
 Suure p&otilde;newu&szlig;ega kuula&szlig;iwad m&otilde;lemad naisterahwad p&auml;&auml;lt . 
 Margareta kuulis e&szlig;ime&szlig;t korda , et Robertil kaunis k&otilde;neo&szlig;awus oli . 
 L&ouml;&ouml;girikkad wastu&szlig;ed , mida teraw nali toetas , tegiwad teda teistele &otilde;ige wi&szlig;aks wasta&szlig;eks . 
 Tema k&otilde;ne&szlig;t oli n&auml;ha , et ta k&otilde;nes olewate k&uuml;&szlig;imiste &uuml;le k&uuml;p&szlig;elt j&auml;rele m&otilde;telnud ; tema arwami&szlig;ed awalda&szlig;iwad niih&auml;sti terwet m&otilde;istmi&szlig;t , k&uuml;p&szlig;et kriitikat , kui ka &szlig;ooja inimli&szlig;t tundmu&szlig;t . 
 Nii mitu korda ajas ta oma wasta&szlig;ed kit&szlig;ikus&szlig;e . 
 Tema n&auml;itu&szlig;ed oliwad loogikali&szlig;ed ja ot&szlig;ustawad . 
 L&otilde;peks k&otilde;neldi weel haritud rahwaste kirjandu&szlig;e &uuml;le ja &szlig;iin ilmutas kapten , kes mitu w&otilde;&otilde;ra&szlig;t keelt k&otilde;neles , et ta enna&szlig;t Sak&szlig;a ja Inglis kirjandu&szlig;ega kaunisti tutwustanud ja &uuml;sna palju oli lugenud . 
 &ldquo;Mmh ? &rdquo; tegi Tatjana , kui meeste jutt igap&auml;ewate asjade p&auml;&auml;le kaldunud . 
 Ta naeratas Margaretale , kes &szlig;&uuml;gawamas m&otilde;ttes oli , pilkawalt n&auml;os&szlig;e . 
 See ei ko&szlig;tnud midagi , aga &szlig;&uuml;gaw punahelk k&auml;is ta n&auml;o &uuml;le . 
 &ldquo;Kas tead weel midagi ? &rdquo; &szlig;o&szlig;istas Tatjana kelmikalt . 
 &ldquo;Kaptenil on nii ilu&szlig;ad &szlig;ini&szlig;ed &szlig;ilmad ! 
 Oled &szlig;a &szlig;eda t&auml;hele pannud ? &rdquo; &ldquo;Ei.&rdquo; &ldquo;Tee &szlig;eda ! 
 Ja &szlig;iis on tal weel nii julge kena kollakas kihwhabe ! 
 Oled &szlig;a &szlig;eda l&auml;hemalt waadelnd ? &rdquo; &ldquo;Tatjana ! &rdquo; &ldquo;Ta on tugew ja mehine keha poole&szlig;t nagu hiiglane ! 
 Mis w&otilde;ib mee&szlig;t weel rohkem ehitada , kui tugewus ja terwis ! 
 Mis on k&otilde;ik need tapuridwali&szlig;ed k&otilde;hnad kahwatanud ja roidunud n&auml;gudega herrake&szlig;ed , kes &szlig;abakuubedes tant&szlig;u&szlig;aalis &uuml;mber longerdawad , tema wastu ! 
 Mmh ? &rdquo; Margareta l&otilde;i k&otilde;neleja k&auml;e p&auml;&auml;le . 
 &ldquo;Ole wait , weikene loba&szlig;uu ! &rdquo; Siis t&otilde;u&szlig;is ta &uuml;les ja l&auml;ks oma kambris&szlig;e . 
 Tatjana l&otilde;i tale &szlig;&otilde;rmedega nip&szlig;u j&auml;rele ja hakkas lustilikult naerma . 
 - Terane waatleja w&otilde;is n&uuml;&uuml;d&szlig;e&szlig;t aja&szlig;t &szlig;aadik t&auml;hele panna , et Margareta oma mee&szlig;t nagu i&szlig;e&auml;rali&szlig;e uudihimuga &szlig;alaja p&uuml;&uuml;dis &szlig;ilmit&szlig;eda . 
 Ta n&auml;is teda uurida tahtwat ja &szlig;eda &szlig;arna&szlig;e elawu&szlig;ega , nagu j&auml;rsku &auml;rganud o&szlig;aw&otilde;tmine ligi toob . 
 Margareta juures w&otilde;is &szlig;agedasti t&auml;hele panna , et ta Madi&szlig;oni - muidugi ainult teiste &szlig;elt&szlig;is - k&otilde;nes&szlig;e ja waidlemi&szlig;es&szlig;e p&uuml;&uuml;dis t&otilde;mmata , teda meelega k&otilde;werate t&otilde;endustega &auml;rritada kat&szlig;us . 
 Kapten j&auml;i aga taga&szlig;ihoidlikuks ja jahedaks , ta ei annud w&auml;hematgi m&auml;rku , et tal tahtmi&szlig;t oleks olnud , abikaa&szlig;ale l&auml;heneda hakata . 
 See olek ei j&auml;&auml;nud Margareta kohta loomulikult m&otilde;jumata ; ta &auml;rritas teda &szlig;eda rohkem , ta pani tema meele elawamalt liikuma . 
 Tatjana n&auml;itas wiima&szlig;el ajal n&otilde;uuks w&otilde;tnud olewat , asju oma tahtmi&szlig;e j&auml;rele edeneda lasta . 
 Ta ei k&otilde;nelenud enam Margaretaga kapteni&szlig;t ja heitis wahemehe ameti hoopis maha . 
 Wististi oli tal muude asjadega n&uuml;&uuml;d rohkem tegemi&szlig;t . 
 Nimelt &szlig;ai ta ka herra von Leibniziga aega m&ouml;&ouml;da ikka enam &szlig;&otilde;braks . 
 Wiimane oli Madi&szlig;oni majas wiimaks igap&auml;ewane k&uuml;laline . 
 Mis teda &szlig;inna k&otilde;ige rohkem meelitas , ei w&otilde;i raske aru &szlig;aada olla . 
 Ta oli ju algu&szlig;e&szlig;t &szlig;aadik weike&szlig;e tuulisp&auml;&auml; auustaja olnud , muud kui olek Res&szlig;elni ja Tatjana wahel oli teda taga&szlig;i hoidma ja wiimaks koguni taganema &szlig;undinud . 
 N&uuml;&uuml;d aga , kus neiu j&auml;lle t&auml;it&szlig;a waba oli , kus Leibniz ka teadis , et Tatjana Res&szlig;lni kosjaloo&szlig;t t&auml;ie auuga w&auml;lja l&auml;inud , n&uuml;&uuml;d ei olnud tal enam mingit takistu&szlig;t ees , ilu&szlig;ale rikkale neiule l&auml;heneda . 
 Ka Tatjana i&szlig;e ei teinud tale mingit takistu&szlig;t . 
 Noor elur&otilde;&otilde;mus ohwit&szlig;er &szlig;ai tale iga p&auml;ewaga ikka l&otilde;bu&szlig;amaks &szlig;elt&szlig;ili&szlig;eks . 
 A&szlig;i edenes . 
 - - Leopold Res&szlig;eln oli kohe p&auml;ra&szlig;t wiima&szlig;t pidu &otilde;htut kauba- asjade p&auml;ra&szlig;t , nagu Dr. Weiler teadis k&otilde;nelda , w&auml;jamaale rei&szlig;inud . 
 Tatjana Tallinnas&szlig;e tulemi&szlig;e&szlig;t ei teadnud ta &szlig;iis muidugi midagi . 
 &Uuml;hel p&auml;ewal t&otilde;i po&szlig;t Margaretale &uuml;he kirja Sak&szlig;a maa margiga ja po&szlig;t-templiga &ldquo;Berlin.&rdquo; Proua Madi&szlig;on tundis Res&szlig;elni k&auml;e kohe &auml;ra . 
 &Auml;ge meele&auml;rritus pani teda w&auml;ri&szlig;ema . 
 Wiha&szlig;elt w&otilde;ttis ta &szlig;ule ja kirjutas &uuml;mbrikule proua Re&szlig;elni adres&szlig;i p&auml;&auml;le . 
 Wanaprouale kirjutas ta tei&szlig;e kirja . 
 M&otilde;lemad andis ta t&uuml;drukule &auml;ra wiia . 
 Tatjana oli Margareta wihastami&szlig;t n&auml;inud ja uudishimulkult kiskus ta m&otilde;lemad kirjad &auml;ra . 
 &ldquo;Ahaa,&rdquo; &uuml;tles ta kirjade adres&szlig;i&szlig;i lugedes , &ldquo;ma m&otilde;istan ... 
 Pea kinni , mul tuleb h&auml;&auml; m&otilde;te ! &rdquo; T&uuml;drukule &uuml;tles ta : &ldquo;Ma w&otilde;tan need kirjad oma k&auml;tte . 
 Sa ei tohi &szlig;eda aga prouale &uuml;telda . 
 Mina teen &szlig;eda warsti i&szlig;e . 
 Mine w&auml;lja , tule &szlig;iis taga&szlig;i ja &uuml;tle prouale,et &szlig;a kirjad &auml;ra annud . 
 Mina wastutan &szlig;elle ee&szlig;t , et &szlig;ee weikene wale &szlig;ulle mingit pahandu&szlig;t ei too.&rdquo; Tatjana pistis kirjad taskus&szlig;e , koputas &szlig;iis herra Madi&szlig;oni uk&szlig;e p&auml;&auml;le ja astus &szlig;elle &szlig;is&szlig;ekut&szlig;umi&szlig;e p&auml;&auml;le kirjutu&szlig;e- kambris&szlig;e . 
 XXIV . 
 Kuhu p&auml;ikene paistab . 
 Tatjana w&otilde;ttis kapteni wastas istet ja tegi w&auml;ga t&otilde;&szlig;i&szlig;e n&auml;o . 
 &ldquo;Herra Madi&szlig;on&rdquo; , algas ta p&uuml;halikult , &ldquo;ma tahan teie &szlig;ilma ees kurit&ouml;&ouml; &auml;ra teha , mis p&auml;ra&szlig;t mind Siberis&szlig;e w&otilde;ite &szlig;aata . 
 Aga ma loodan , et teie minu endi&szlig;e laitmata elu p&auml;&auml;le waadates , mulle n&otilde;rgema nuhtlu&szlig;e la&szlig;ete m&otilde;ista . 
 Siin onkaks kirja . 
 Waatke , nad on m&otilde;lemad kinni : lugege , nad ei ole kumbgi minule.&rdquo; Madi&szlig;on luges kirjade adres&szlig;i&szlig;id . 
 Ta kort&szlig;utas kulmu , kui ta Margareta nime tei&szlig;e p&auml;&auml;lt leidis . 
 Ta tundis kirjutaja k&auml;tt . 
 &ldquo;Ned kirjad m&otilde;lemad murran ma teie &szlig;ilma ees lahti&rdquo; , k&otilde;neles Tatjana eda&szlig;i . 
 &ldquo;Enne &szlig;elle weik&szlig;ema , mis proua Res&szlig;elnile peab minema.&rdquo; Tatjana tegi &szlig;eda ja luges walju h&auml;&auml;lega : &ldquo;Auustatud proua ! 
 &ldquo;Ma &szlig;aadan Teile &szlig;iin &uuml;he herra Res&szlig;elni kirja , &ldquo;mis minu adres&szlig;i kannab , &szlig;elle palwega k&auml;tte , et &ldquo;Teie nii lahke olek&szlig;ite , &szlig;eda temale taga&szlig;i l&auml;ki- &ldquo;tada ; minul ei ole tema adres&szlig;i teada . 
 &Uuml;htla&szlig;i &ldquo;paluk&szlig;in ma w&auml;ga , oma pojale teatada , et ma &ldquo;tema kirju mitte wastu ei w&otilde;ta : &auml;rgu ta nende &ldquo;kirjutami&szlig;ega oma aega wiitku . 
 L&otilde;peks li&szlig;an &ldquo;juurde , et mulle enam kui wastu meelt on , kui &ldquo;herra Res&szlig;eln edespidi minu l&auml;we &uuml;le astuks . 
 Teie Margareta Madi&szlig;on.&rdquo; &ldquo;Ku&szlig;t teie &szlig;elle kirja &szlig;aite ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is kapten peaaegu karedalt . 
 &ldquo;Ma r&ouml;&ouml;wi&szlig;in m&otilde;lemad ilma Margareta teadmata Maia k&auml;e&szlig;t , kes neid &auml;ra l&auml;ks wiima,&rdquo; kostis Tatjana ja waatas kaptenile ot&szlig;ekohe&szlig;elt &szlig;ilma . 
 &ldquo;N&uuml;&uuml;d murrame aga &szlig;elle lahti.&rdquo; Res&szlig;elni kirja&szlig;t luges Tatjana Madi&szlig;onile ette : &ldquo;Oh , armuheitmata Margareta ! 
 Alles t&auml;na julgen ma Teile kirjutada , alles t&auml;na &szlig;aan ma oma walu ja piina &uuml;le nii palju w&otilde;itu , et oma meele&auml;raheitli&szlig;t hinge kaebtu&szlig;t Teile awaldada . 
 Misp&auml;ra&szlig;t , Margareta , misp&auml;ra&szlig;t t&otilde;uka&szlig;ite Teie mind nii halastamalt teatawal &otilde;htul ene&szlig;e&szlig;t &auml;ra , kui ma oma &szlig;&uuml;dame k&otilde;ige p&uuml;hamad tundmu&szlig;ed Teie jalge ette weereta&szlig;in ? 
 Ma p&otilde;gene&szlig;in tei&szlig;el p&auml;ewal kaugele ilmas&szlig;e , et oma walu w&otilde;&otilde;ras kohas w&auml;lja karjuda , w&auml;lja nutta . 
 Kord oli ometi aeg , milla ma Teie &szlig;ilma ees armu leid&szlig;in&rdquo; - &ldquo;Pean ma weel eda&szlig;i lugema ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Tatjana ja ta huulte &uuml;mber tuk&szlig;us pilkaw naer . 
 &ldquo;Ma u&szlig;un , &szlig;ellel loril , mis weel edespidi tuleb , ei ole t&auml;ht&szlig;u&szlig;t.&rdquo; Madi&szlig;oni n&auml;o &uuml;le lendas nagu p&auml;ike&szlig;e helk . 
 Ta t&otilde;rjus k&auml;ega , t&otilde;u&szlig;is &uuml;les ja hakkas ruttu eda&szlig;i taga&szlig;i &szlig;ammuma . 
 Tatjana astus ta&szlig;akesti uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja . 
 &ldquo;Ma tead&szlig;in , mis ta kirjutas,&rdquo; &uuml;tles ta i&szlig;eene&szlig;ele , &ldquo;muud ei olnud ka lootagi.&rdquo; &ldquo;Hurra ! &rdquo; &otilde;iskas ta &szlig;iis ja tant&szlig;is mitu keeru l&auml;bi &szlig;aali . 
 Ta r&otilde;&otilde;mustas nagu lap&szlig;ukene !... 
 Herra von Leibniz astus parajasti uk&szlig;e&szlig;t &szlig;is&szlig;e . 
 &ldquo;Noh , kas olete walmis ! &rdquo; &ldquo;Sa heldene aeg , unusta&szlig;in &uuml;sna &auml;ra . 
 Silmapilk.&rdquo; Tant&szlig;ides l&auml;ks ta oma kambris&szlig;e . 
 Ohwit&szlig;er wahtis tale imestades j&auml;rele . 
 Weerand tunni p&auml;ra&szlig;t tuli Tatjana taga&szlig;i . 
 Ta oli w&auml;jaminemi&szlig;eks riides . 
 Ta oli nimelt herra von Leibniziga t&auml;na lubanud w&auml;lja &szlig;&otilde;ita . 
 Kewadine ilm oli &uuml;tlemata kena . 
 S&otilde;it l&auml;ks Kadrintali poole . 
 - - - - Pool tundi hiljem astus Madi&szlig;on oma abikaa&szlig;a kambris&szlig;e . 
 Margareta waatas tale imestades wastu ; ta tuli e&szlig;ime&szlig;t korda teatawa &otilde;nnetuma &ouml;&ouml; j&auml;rele &szlig;iia . 
 &ldquo;Mull on &szlig;inuga k&otilde;nelda , Margareta.&rdquo; Margaret n&auml;itas k&auml;ega , et ta istet w&otilde;taks . 
 &ldquo;Ma and&szlig;in &szlig;ulle kord &szlig;&uuml;&uuml;ks , et &szlig;a minu auu Leopold Res&szlig;elni pidu&otilde;htul mitte taga&szlig;i ei l&uuml;kanud . 
 Ma tean n&uuml;&uuml;d , et &szlig;a &szlig;eda tegid ja igapidi kui minu naine oma kohut t&auml;it&szlig;id . 
 Ma palun &szlig;inult andeks , et ma &szlig;inu p&auml;&auml;le p&otilde;hju&szlig;eta nii raske kaebtu&szlig;e t&otilde;&szlig;t&szlig;in.&rdquo; Madi&szlig;on k&otilde;neles rahuli&szlig;elt ja jahedalt . 
 Margareta waatas &szlig;uurel imestawal pilgul tema ot&szlig;a . 
 Ta ei ko&szlig;tnud t&uuml;kil ajal. 
 &ldquo;Ja ku&szlig;t &szlig;aid &szlig;a &szlig;iis n&uuml;&uuml;d &szlig;elle teadmi&szlig;e ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is ta wiimaks w&auml;ri&szlig;ewa h&auml;&auml;lega . 
 &ldquo;See on k&otilde;rwaline a&szlig;i : p&auml;&auml;a&szlig;i on , kas &szlig;a minu wabandami&szlig;e wastu w&otilde;tad ja mulle mu &szlig;&uuml;&uuml; andeks annad ? &rdquo; Imelik liikumine w&otilde;ttis Margareta hinges maad . 
 Nagu pehme kewadine heli tungis ta meeles&szlig;e . 
 Ta t&otilde;u&szlig;is &uuml;les ja p&ouml;&ouml;ris n&auml;o k&otilde;rwale . 
 &ldquo;Ma annan &szlig;ulle andeks ! &rdquo; &szlig;o&szlig;istas ta waewalt kuuldawalt . 
 Robert astus tema juurde , pigistas ta k&auml;tt ja &uuml;tles : &ldquo;Ma t&auml;nan ! &rdquo; Siis k&otilde;neles ta wagu&szlig;i , nagu ikka eda&szlig;i ; &ldquo;Praegune &szlig;&uuml;ndmus muudab meie olekut teinetei&szlig;e kohta palju , ma tean , et &szlig;a minu auu ega oma kohuste wastu ei ole ek&szlig;inud , meie w&otilde;ik&szlig;ime &szlig;ell kombel kui auus abielupaar eda&szlig;i elada . 
 Aga meil on ka &szlig;eda t&auml;hele panna , mis meie &szlig;&uuml;damete kohta k&auml;ib . 
 Mina olen mees , mul on tugewam hing , ma &szlig;aan oma &szlig;&uuml;dame haigu&szlig;e &uuml;le w&otilde;itu ; aga mul on &szlig;inu&szlig;t hale meel . 
 Ma ei taha mingi hinna ee&szlig;t , et &szlig;a armastamata mehe k&otilde;rwal &otilde;nnetu , r&otilde;&otilde;muta elu elak&szlig;id , oma nooru&szlig;e ja ilu minule ohwerdaki&szlig;id . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t on minu kindel n&otilde;uu , ma annan &szlig;ulle &szlig;inu wabadu&szlig;e taga&szlig;i . 
 Tee &szlig;iis , mis &szlig;a oma &otilde;nneks h&auml;&auml;ks arwad . 
 Lahutami&szlig;ega on &szlig;iin maal rasku&szlig;i , ma loodan nad aga &auml;ra w&otilde;ita ; kui &szlig;ee mitte ei l&auml;he , &szlig;iis tean ma maid , kus &szlig;ee w&otilde;imalik on . 
 See on n&otilde;nda parem , Margareta . 
 Sa &szlig;aad mulle t&auml;nulik olema.&rdquo; Margareta w&auml;ri&szlig;es . 
 Surnukahwatu oli ta n&auml;o&szlig;t . 
 Ristis k&auml;ed &szlig;urus ta ot&szlig;ae&szlig;i&szlig;e wastu , &szlig;iis p&ouml;&ouml;ris ta mehe poole . 
 &ldquo;Robert , kas &szlig;a ei armasta mind enam ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta &szlig;uurel hirmunud pilgul , mille&szlig;t terwe ilm t&auml;is armastu&szlig;t , walu w&auml;lja paistis . 
 Robert ei olnud teda iialgi nii&szlig;ugu&szlig;el olekul n&auml;inud . 
 &ldquo;W&otilde;i&szlig;id &szlig;a minu armastu&szlig;e juures iialgi kahtleda ? &rdquo; &uuml;tles kapten raske r&otilde;huga . 
 &ldquo;Siis kuule , &szlig;iis tea , &szlig;iis u&szlig;u , et ka minu armastus &szlig;inu wastu l&otilde;pmata on ! 
 Robert , anna mulle andeks , mis ma kergemeeleli&szlig;el tujul &szlig;inu wastu ek&szlig;inud , ole minu kait&szlig;eja , minu walwaja &szlig;urmani , ja ma tahan &szlig;inu ee&szlig;t oma elu anda !... 
 &rdquo; Ta langes tema jalge ette , oma &otilde;&otilde;guwa palge &szlig;urus ta tema k&auml;te wastu . 
 Robert t&otilde;stis ta &uuml;les . 
 Nagu palawik raputas tugewat mee&szlig;t , nagu tuli jook&szlig;is tal l&auml;bi &szlig;oonte . 
 &ldquo;See naine armastab &szlig;ind &szlig;iisgi ! &rdquo; Nagu w&auml;gew w&otilde;iduki&szlig;a kajas tale &szlig;ee h&uuml;&uuml;d hinge&szlig;t . 
 Ta &szlig;urus Margareta p&auml;&auml; oma rinna wastu , tja meele&szlig;t oli , nagu kannaks ta terwet ilma oma k&auml;te wahel !... 
 Kewadine p&auml;ikene paistis heledasti akna&szlig;t &szlig;is&szlig;e ; ta kulla&szlig;ed kiired m&auml;ngi&szlig;iwad Margareta pruunide juukste p&auml;&auml;l , mis lahti l&auml;inud ja pak&szlig;ult ja l&auml;ikiwalt &otilde;lade ja &szlig;elja p&auml;&auml;le maha lange&szlig;iwad ... 
 - - - - - Tatjana j&auml;i herra von Leibniziga t&auml;na &otilde;ige kauaks w&auml;lja . 
 Nad pidiwad &otilde;htu&szlig;&ouml;&ouml;giks koju tulema , aga theelaud oli juba ammugi kaetud , noori inime&szlig;i ei ilmunud kusgilt . 
 Ja kui nad wiimaks tuliwad , n&auml;giwad nad m&otilde;lemad nii i&szlig;emoodi w&auml;lja , nagu oleks &szlig;&otilde;idu p&auml;&auml;l midagi juhtunud , kui ka mitte m&otilde;nda &otilde;nnetu&szlig;t . 
 M&otilde;lemad puneta&szlig;iwad n&auml;o&szlig;t ja awalda&szlig;iwad nagu &szlig;&uuml;gawat meeleliigutu&szlig;t . 
 Robert ja Margaretqa astu&szlig;iwad neile k&auml;&szlig;i k&auml;es wastu . 
 Seda n&auml;hes karjus Tatjana waljusti &ldquo;h&auml;&auml;d &ouml;&ouml;d&rdquo; ja langes Margaretale harili&szlig;e r&auml;paku&szlig;ega kaela &uuml;mber . 
 Herra von Leibniz aga teatas kent&szlig;aka kuiwu&szlig;ega : &ldquo;Ma olen peidmees ! &rdquo; Tatjana laskis Margareta lahti ja waatas leitnandile etteheitliku pilguga ot&szlig;a ! 
 &ldquo;Edew mees ! 
 Meie tegime ju maha , et me oma &szlig;aladu&szlig;t nii kaua warjame , kui w&otilde;imalik , et n&auml;ha &szlig;aada , kas keegi aru &szlig;aab.&rdquo; &ldquo;See n&otilde;uu oli minu kohta liig,&rdquo; &uuml;tles Leibniz kent&szlig;aka t&otilde;&szlig;idu&szlig;ega , ma jook&szlig;ek&szlig;in praegu h&auml;&auml; meelega ka&szlig;armu ja la&szlig;ek&szlig;in pa&szlig;una l&auml;bi terwele linnale kuulutada , et weikene &uuml;leannetu Tatjana minu pruut on ! &rdquo; &ldquo;Minu meele&szlig;t on ka , nagu olek&szlig;in ma t&auml;na alles e&szlig;ime&szlig;t korda peidmees,&rdquo; &uuml;tles kapten naeratades Margareta poole piiludes . 
 &ldquo;Ja mina pruut,&rdquo; kostis &szlig;ee ta&szlig;a ja punastades . 
 XXVI . 
 Kangas telgedelt . 
 M&otilde;ne kuu p&auml;ra&szlig;t &szlig;ai Madi&szlig;oni perekonnale uus &otilde;nn o&szlig;aks . 
 &ldquo;Ootamata &otilde;nn&rdquo; ta ju&szlig;t k&uuml;ll ei olnud , aga &otilde;nn ikka , ja kange ki&szlig;aga tuletas ta enna&szlig;t noorpaarile meede . 
 Tema nimi pandi Robert , mis n&auml;itab , et &szlig;ee &otilde;nn meesterahwa &szlig;ugu&szlig;t oli . 
 Herra von Leibniz rei&szlig;is ilu&szlig;a m&otilde;rsja ga Wene maale Tatjana i&szlig;a juurde . 
 Wana Leontjew olla t&uuml;trele &ouml;elnud : &ldquo;Mis pagan &szlig;ee on , et &szlig;a Eesti maalt ikka noorte meestega koju tuled , kes k&otilde;ik &szlig;inud peidmehed &uuml;tlewad olema . 
 &Uuml;he ma &szlig;aat&szlig;in minema , &szlig;aab n&auml;ha , kuda lugu &szlig;ellega l&auml;heb.&rdquo; Ma ei tea , mida Tatjana ko&szlig;tnud , aga nii palju on kindel , et Leontjewi m&otilde;i&szlig;as &uuml;hel &ouml;&ouml;l w&auml;ga palju joodud , ja &szlig;&ouml;&ouml;dud ja tan&szlig;itud , ja et leitnant Tatjana j&auml;lle Tallinnas&szlig;e taga&szlig;i t&otilde;i ning &szlig;iin k&otilde;igile &szlig;uu &szlig;is&szlig;e t&otilde;endas , &szlig;ee olla tema naene - - - Madi&szlig;on elas ligi kaks aastat Tallinnas , ilma et ta teenistu&szlig;t oleks w&otilde;tnud . 
 Ta ei tihkanud abikaa&szlig;at , ega pojake&szlig;t maha j&auml;tta . 
 Wiimaks j&auml;ttis ta merele minemi&szlig;e hoopis maha - &szlig;eda oli Margareta korda &szlig;aatnud - l&auml;ks Riiga elama ja a&szlig;utas &szlig;&auml;&auml;l abikaa&szlig;a ja oma kapitaliga &szlig;uure kauplu&szlig;e . 
 Wana Joo&szlig;t , kes &szlig;ellel ajal nii kurb olnud , kui &otilde;nnetu lahutus Margareta ja kapteni wahel tekkinud , hakkas nagu uuesti elama , kui &otilde;nn neile hiilgu&szlig;el majas&szlig;e taga&szlig;i tulnud . 
 Ta l&auml;ks Madi&szlig;oni perekonnaga ka Riiga , aga juba aasta p&auml;ra&szlig;t pani ta oma truuwid &szlig;ilmad wagu&szlig;asti igawe&szlig;ele unele kinni . 
 Margareta oli tema ee&szlig;t wiim&szlig;el ajal nagu t&uuml;tar i&szlig;a ee&szlig;t hoolt kannud . 
 Weel &szlig;urmawoodis &szlig;o&szlig;istas tale wanakene t&auml;nu ja &otilde;nnistu&szlig;t . 
 Res&szlig;elnite&szlig;t ei tahaks ma midagi enam k&otilde;nelda . 
 Nende p&auml;rastine eluk&auml;ik oli kurb . 
 Paari aasta p&auml;ra&szlig;t oli kaubamaja pankrott - p&auml;&auml;legi &uuml;lekohtu&szlig;el wii&szlig;il , nii et Leopold paar kuud enne langemi&szlig;t wiimaste tuhandetega Tallinna&szlig;t wagu&szlig;i &auml;ra oli kadunud . 
 Ta kelm j&auml;ttis oma liha&szlig;e emagi maha . 
 Res&szlig;lni langemine ei teinud &szlig;uurt k&auml;ra , &szlig;e&szlig;t ta oli wiima&szlig;el ajal nagu i&szlig;eene&szlig;e&szlig;t &szlig;oiku j&auml;&auml;nud . 
 P&auml;&auml;legi oliwad Res&szlig;elni w&otilde;lauskujad Peterburi , Mo&szlig;kwa ja weel kaugemate linnade kaupmehed , kellede kaebeh&auml;&auml;l Tallinnas&szlig;e ei kajanud . 
 Ka Margareta j&auml;i oma poole&szlig;t kapitali&szlig;t ilma , aga tema mees ei kaebanud &szlig;elle &uuml;le &szlig;uuremat : nende &otilde;nn oli rohkem w&auml;&auml;rt kui raha . 
 Tige wanaproua kadus Tallinna&szlig;t ka &auml;ra . 
 Kuhu ta l&auml;inud , j&auml;i teadmataks . 
 Kaupmees Merk tuli kord Berlini&szlig;t ja t&otilde;endas , et tema olla Aueri kohwimajas &uuml;ht teendrit n&auml;inud , kes w&auml;ga Leopold Res&szlig;elni n&auml;gu olnud . 
 W&otilde;ib aga olla , et ta ek&szlig;is . 
 - Jaan Paawel , kelle ema juba paari aasta ee&szlig;t hauda pugneud , j&auml;i Res&szlig;elni kaubamaja langemi&szlig;e l&auml;bi k&uuml;ll koha&szlig;t ilma , &szlig;ai aga warsti tei&szlig;e &szlig;elle&szlig;ama&szlig;ugu&szlig;e . 
 Ja kui Madi&szlig;on Riias kauplu&szlig;e a&szlig;utas , w&otilde;ttis ta tubli mehe oma teenistu&szlig;es&szlig;e . 
 Paawel elas juba tei&szlig;t aastat abielus . 
 Ta oli Tallinna&szlig;t wae&szlig;e , aga auu&szlig;a ja wii&szlig;aka tei&szlig;e poole ko&szlig;inud . 
 L&otilde;pp .
 Kui Anija mehed Tallinnas k&auml;isivad 
 L&otilde;peks t&auml;hendati , j&otilde;leda kurjategija juurde taga&szlig;i p&ouml;&ouml;rates , &szlig;&uuml;gawa murega &szlig;elle peale , kuda kombelik langemine alama rahwa &szlig;eas , laiskus , ahnus , toorus , w&auml;giwald , k&otilde;ik&szlig;ugu kurit&ouml;&ouml;d , alata&szlig;a j&otilde;ud&szlig;aste edeneda . 
 Rahwas tarwitada temale kingitud wabadu&szlig;t kurjaste , taganeda Jumala&szlig;t ja unustada auukartu&szlig;e oma &uuml;lemate ee&szlig;t . 
 See olla paraku j&auml;lle &szlig;elge n&auml;itus , et rahwas wabadu&szlig;e tarwis weel k&uuml;ps ei ole , &uuml;htla&szlig;i aga ka tunnistus , et ee&szlig;tla&szlig;e rahwusline i&szlig;eloom mitte k&otilde;ige paremas&szlig;e liiki ei lange . 
 Ja n&otilde;nda eda&szlig;i . 
 Juba n&auml;dala p&auml;ra&szlig;t w&otilde;is lutheri ajaleht &ldquo;t&auml;nuliku&szlig;t &szlig;&uuml;dame&szlig;t Is&szlig;anda wastu&rdquo; r&otilde;emu&szlig;&otilde;numi tuua , et parun Adalbert von Rie&szlig;enthal arstide &uuml;hi&szlig;e ot&szlig;u&szlig;e j&auml;rele h&auml;daohu&szlig;t olewat pea&szlig;enud . 
 Wi&szlig;t juba paari n&auml;dala p&auml;ra&szlig;t w&otilde;iwat elatanud kannataja r&otilde;em&szlig;alt terwete liiki astuda ... 
 M&otilde;rt&szlig;uka&szlig;t ei teadnud leht midagi r&auml;&auml;kida . 
 &ast; &ast; &ast; 
 See p&otilde;etas enna&szlig;t waheajal ilma tohtrite ja profes&szlig;oriteta . 
 Nende kut&szlig;umi&szlig;eks polnud tal raha ega julgu&szlig;t . 
 Ta w&otilde;is &otilde;nne t&auml;nada , et polit&szlig;ei talle p&otilde;demi&szlig;eks m&otilde;ne p&auml;ewa rahu andis ... 
 Kui Mathias Lu&szlig; hirm&szlig;al &ouml;&ouml;&szlig;el , k&auml;ega haawa kinni hoides , et &auml;raandlikku werd nii rohkeste maha ei woolaks , pool roomates koju j&otilde;udis , leidis ta ainult weel niipalju rammu , et ta koja-uk&szlig;e enda j&auml;rel lukku ja toa-uk&szlig;e enda ees luku&szlig;t lahti w&otilde;is k&auml;&auml;nata . 
 Siis langes ta h&uuml;&uuml;dega : &ldquo;Leena , pe&szlig;e weretilgad koja-p&otilde;randalt &auml;ra , muidu tuleb polit&szlig;ei ! &rdquo; nai&szlig;e jalge ette meelem&otilde;istu&szlig;eta maha . 
 Kui ta &szlig;ilmad j&auml;lle lahti l&otilde;i , oli &ouml;&ouml; m&ouml;&ouml;das . 
 Ta leidis ene&szlig;e &ouml;&ouml;riides , kinni&szlig;eotud haawaga , &szlig;&auml;ngi&szlig;t . 
 Tema n&auml;o peal p&otilde;le&szlig;iwad kaks ahastawat &szlig;ilma , ta ot&szlig;ae&szlig;i&szlig;e peal puhkas j&auml;&auml;k&uuml;lm &szlig;urnuk&auml;&szlig;i . 
 S&uuml;gawast rinnap&otilde;hja&szlig;t tungiw karjatus teretas teda : &ldquo;Mati , &szlig;a elad ! &rdquo; Mati imestas &szlig;elle k&uuml;&szlig;imu&szlig;e &uuml;le esmalt . 
 Miks pidi ta &szlig;iis &szlig;urnud olema ? 
 Siis korraga w&auml;lkus talle &ouml;&ouml;&szlig;ine juhtumine nagu pimeda katte tagant meelde , ja n&uuml;&uuml;d pidi ta i&szlig;egi imestama , et ta weel elas . 
 Ta m&auml;lestas , kuis weri oli woolanud , kuidas ta j&otilde;ud iga &szlig;ammuga p&otilde;genedes n&otilde;rkenud . 
 Tal pidi &szlig;&uuml;gaw haaw ihu &szlig;ees olema . 
 Ta liigutas enna&szlig;t - ahah , &szlig;eal ta oligi ! 
 Walu&szlig;at &auml;gami&szlig;t maha &szlig;urudes pigistas ta &szlig;ilmad kinni . 
 &ldquo;Leena,&rdquo; ehmatas ta &szlig;iis &uuml;les , &ldquo;kas ka&szlig;i&szlig;id were koja&szlig;t ja w&auml;li&szlig;e trepi pealt &auml;ra ? &rdquo; &ldquo;Ja , Mati.&rdquo; &ldquo;Ja &szlig;ind ei n&auml;inud &szlig;eejuures keegi ? &rdquo; &ldquo;Ei.&rdquo; &ldquo;Ja &szlig;a pole minu&szlig;t kellelegi k&otilde;nelenud ? 
 Mitte appi karjunud ? &rdquo; &ldquo;Ei.&rdquo; &ldquo;Ka mitte tohtrit kut&szlig;unud ? &rdquo; &ldquo;Ei . 
 Ma ei julenud midagi ette w&otilde;tta , &szlig;e&szlig;t &szlig;a r&auml;&auml;ki&szlig;id - polit&szlig;ei&szlig;t...&rdquo; Mathias waatas t&auml;nuliku pilguga oma m&otilde;i&szlig;tliku nai&szlig;e ot&szlig;a . 
 Sel inime&szlig;el n&auml;is loomulik anne olewat , iga asja hea poole juhtida . 
 &ldquo;Ma t&auml;nan &szlig;ind , Leena , - nii on &otilde;ige ! 
 Waiki ka edespidi iga&uuml;he wastu , &szlig;alga , kui k&uuml;&szlig;itak&szlig;e , &auml;ra la&szlig;e &uuml;htegi inime&szlig;t meie korteris&szlig;e ... 
 Minu t&ouml;&ouml; pole weel l&otilde;petatud - ta l&auml;ks paraku nurja , nii rumalaste nurja ! &rdquo; Leena &szlig;uu ei k&uuml;&szlig;inud midagi , aga ta hirmunud &szlig;ilmad p&auml;ri&szlig;iwad . 
 &ldquo;Sa pead k&otilde;ik kuulda &szlig;aama , Leena , aga edespidi . 
 La&szlig;e mind puhata , ma olen nii w&auml;&szlig;iud ! &rdquo; &ldquo;Mati , on &szlig;ul walu ? &rdquo; &ldquo;Ei , ma tunnen ainult w&auml;&szlig;imu&szlig;t.&rdquo; Ja ta &szlig;ilmad l&auml;k&szlig;iwad kinni . 
 Walge , wereta n&auml;oga puhkas ta &szlig;&auml;ngis nagu &szlig;urnu . 
 Ainult ta rinna n&otilde;rk t&otilde;usmine ja wajumine ilmutas elu . 
 Paari tunni p&auml;ra&szlig;t k&auml;hwas ta kerge&szlig;t uimastu&szlig;e&szlig;t &auml;kit&szlig;elt &uuml;les . 
 &Uuml;ks m&otilde;te n&auml;is teda hammustanud olewat . 
 Ta leidis nai&szlig;e ka n&uuml;&uuml;d &szlig;&auml;ngi ees walwama&szlig;t . 
 &ldquo;Leena , kas &szlig;a minu kepi leid&szlig;id ? &rdquo; &ldquo;Ja.&rdquo; &ldquo;Jumal t&auml;natud ! 
 Kus ta on ? &rdquo; &ldquo;Ta nupp oli werine - ma peit&szlig;in ta &auml;ra.&rdquo; Haawatud mees m&auml;rkas , kudas Leena ta&szlig;akeste w&auml;ri&szlig;es , mida ta aga tema ee&szlig;t p&uuml;&uuml;dis warjata . 
 &ldquo;P&otilde;leta &szlig;ee kepp ahjus &auml;ra ! 
 Tee &szlig;eda koha ! 
 Mis tema nupu&szlig;t tuha &szlig;is&szlig;e j&auml;rele j&auml;&auml;b , &szlig;ee wiska kaugele uulit&szlig;ale ! &rdquo; Naine t&otilde;u&szlig;is &uuml;les , et k&auml;sku t&auml;ide &szlig;aata , j&auml;i aga wiiwitades , aru pidades uk&szlig;e juurde &szlig;ei&szlig;atama . 
 &ldquo;Sul pole puid ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mathias . 
 &ldquo;Ma - ma ehk leian kuskilt.&rdquo; &ldquo;W&otilde;ta paar tooli ! 
 Ma teen uued , kui terweks &szlig;aan ! &rdquo; &ldquo;Ma ot&szlig;in parem w&auml;lja&szlig;t kuskilt lauat&uuml;kike&szlig;i.&rdquo; &ldquo;See w&otilde;tab liig palju aega . 
 Ja &szlig;a ei leia midagi . 
 Nii hilja ei ehitata enam . 
 L&otilde;hu paar wanemat tooli &auml;ra.&rdquo; Nooriku pilk k&auml;is magami&szlig;e-kambris oelwate toolide peale . 
 T&otilde;rkuwalt &szlig;irutas ta k&auml;e &uuml;he j&auml;rele w&auml;lja . 
 &ldquo;Kas &szlig;ul midagi &szlig;&uuml;&uuml;a on ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is haawatu n&otilde;rk heal . 
 &ldquo;Ei , aga ma tahan kohe muret&szlig;eda , kui &szlig;a -&rdquo; &ldquo;Mitte mina ei taha &szlig;&uuml;&uuml;a . 
 Ma k&uuml;&szlig;i&szlig;in , kas &szlig;inul &szlig;&uuml;&uuml;a on.&rdquo; &ldquo;Minul - ja , mul on...&rdquo; &ldquo;Sa waletad ! 
 Sa oled ilma rahata . 
 Ma pole &szlig;ulle ammugi enam raha andnud.&rdquo; &ldquo;Mul on weel raha , Mati ! 
 Minu p&auml;ra&szlig;t &auml;ra muret&szlig;e . 
 Ja &szlig;&uuml;&uuml;a ma ei w&otilde;i - mul pole i&szlig;u.&rdquo; Mathias aimas , et ta t&otilde;tt ei r&auml;&auml;kinud . 
 Seep&auml;ra&szlig;t andis ta temale peaaegu karmil toonil k&auml;&szlig;u , midagi majakraami&szlig;t &auml;ra m&uuml;&uuml;a ja toitu osta . 
 &ldquo;Ma muret&szlig;en k&otilde;ik j&auml;lle a&szlig;emele , kui ma - tei&szlig;eks inime&szlig;eks olen &szlig;aanud,&rdquo; li&szlig;as ta juurde . 
 Leena astus kambri&szlig;t k&ouml;&ouml;ki . 
 M&otilde;ni minut hiljem kuulis mees teda &szlig;eal kirwega raiuwat . 
 Mida ta ahjuk&uuml;tteks l&otilde;hkus , oli Mathia&szlig;ele teadmata , &szlig;e&szlig;t toolide&szlig;t polnud ta &uuml;htegi kaa&szlig;a w&otilde;tnud . 
 Leena ilmus &szlig;&uuml;let&auml;ie w&auml;rwitud lauat&uuml;kikestega . 
 Mathias m&otilde;istis . 
 Naine oli ahjuk&uuml;tteks t&uuml;hjaks j&auml;&auml;nud lap&szlig;eh&auml;lli walinud . 
 Selle oli ta kord oma rahaga o&szlig;tnud . 
 Tooli&szlig;id ei raat&szlig;inud ta &auml;ra p&otilde;letada . 
 Neid oli tarwis , h&auml;lli mitte ... 
 &Otilde;htu l&auml;henemi&szlig;el hakkas haige walu tundma . 
 Ta ihu l&otilde;i palawaks . 
 N&auml;o peale ilmus t&auml;hniline puna . 
 Hingamine oli takistatud . 
 K&uuml;lmaw&auml;rinad raputa&szlig;iwad teda wahete-wahel . 
 Kella kahek&szlig;a ajal koputati w&auml;li&szlig;e uk&szlig;e pihta . 
 Mees ja naine j&auml;iwad t&auml;is ehmatu&szlig;t &uuml;ktei&szlig;e ot&szlig;a wahtima . 
 Alles &szlig;iis , kui Huberi heal kuuldawaks &szlig;ai - ta palus lahti teha , t&auml;hendades , et ta &uuml;k&szlig;inda olewat - l&auml;ks Leena u&szlig;t awama . 
 Pilk , millega Konrad &szlig;&otilde;bra &szlig;&auml;ngi juurde astus , n&auml;is h&uuml;&uuml;dwat : Siis on &szlig;ee ometi &otilde;ige ! 
 Mathias n&auml;gi &szlig;eda pilku ja k&uuml;&szlig;is &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t m&otilde;ruda naeratami&szlig;ega : &ldquo;Sa tead juba , Konrad ? &rdquo; &ldquo;N&uuml;&uuml;d ma tean,&rdquo; wastas Huber , kelle &szlig;ilmad nagu ot&szlig;ides haawatud mehe keha &uuml;le k&auml;i&szlig;iwad . 
 &ldquo;Waene &szlig;&otilde;ber ! &rdquo; Ja ta wajus raske ohkami&szlig;ega &szlig;&auml;ngi ees &szlig;ei&szlig;wa tooli peale ning w&otilde;ttis haige palawa k&auml;e pihku . 
 &ldquo;Ku&szlig;t &szlig;a &szlig;eda teada &szlig;aid , Konrad ? &rdquo; &ldquo;S&uuml;ndmu&szlig;e&szlig;t r&auml;&auml;gib terwe linn ... 
 Sul pole waja ehmatada , &szlig;ind ei tunne weel keegi - peale minu ... 
 Mis&szlig;ugune m&otilde;te , Mati ! &rdquo; &ldquo;Sinu enda m&otilde;te , Konrad,&rdquo; &uuml;tles haige pikkami&szlig;i . 
 &ldquo;Sa ehk m&auml;lestad , mis &szlig;a h&uuml;&uuml;d&szlig;id , kui ma &szlig;ulle oma nai&szlig;e kurba lugu jutusta&szlig;in ? 
 Sa h&uuml;&uuml;d&szlig;id : &ldquo;Ma tapak&szlig;in ta &auml;ra !... 
 See oli &otilde;ige m&otilde;te , Konrad , aga &otilde;nnetus tahtis , et ma teda teoks ei &szlig;uutnud teha ... 
 L&auml;hemal korral &otilde;nnestab &szlig;ee mulle ehk paremine.&rdquo; &ldquo;L&auml;hemal korral , Mati ? &rdquo; &ldquo;Ja , l&auml;hemal korral,&rdquo; h&uuml;&uuml;dis haige r&otilde;huga , kuna ta palawiku-rahutu &szlig;ilm imeliku l&auml;ikega &szlig;&otilde;bra poole p&ouml;&ouml;rdus . 
 Konrad raputas pead . 
 &ldquo;Ma arwan , kahe&szlig;t ohwri&szlig;t oli k&uuml;llalt,&rdquo; &uuml;tles ta , &ldquo;ja i&szlig;a kaudu on ka poeg karistatud.&rdquo; &ldquo;Mis on wana&szlig;t herra&szlig;t kuulda ? 
 Kas ta elab ? &rdquo; &ldquo;Ta elab.&rdquo; &ldquo;Jumalale t&auml;nu ! 
 Tema &otilde;nnetus tuli kogemata ! 
 Oh , et ta elama j&auml;&auml;ks !... 
 Leena , tule &szlig;iia ! 
 Sa ei tea ju terwe&szlig;t loo&szlig;t weel midagi . 
 N&uuml;&uuml;d w&otilde;id kuulda &szlig;aada , et ma oma i&szlig;a peaaegu olek&szlig;in &auml;ra tapnud , kuna ma oma wenda taht&szlig;in &szlig;urmata.&rdquo; Niih&auml;sti Leena kui ka Huber waata&szlig;iwad w&otilde;erastades k&otilde;neleja ot&szlig;a . 
 Oma &szlig;&uuml;ndimi&szlig;e&szlig;t polnud Mathias &szlig;eni weel kumbagile jutustanud . 
 N&uuml;&uuml;d k&otilde;neles ta neile oma noorp&otilde;lwe&szlig;t , oma lap&szlig;ep&otilde;lwi&szlig;e&szlig;t kannatami&szlig;e&szlig;t , oma teekonna&szlig;t parun Rie&szlig;enthali juurde ja &szlig;elle&szlig;t , kuda ta linna mei&szlig;tri juurde &szlig;aanud . 
 Ning l&otilde;peks tutwustas ta neid oma hirm&szlig;a ettew&otilde;ttega , oma kurit&ouml;&ouml;ga . 
 &ldquo;Ainus tee minu pea&szlig;emi&szlig;eks oli ja on &szlig;elle mehe &szlig;urm,&rdquo; l&otilde;petas ta , kaswawa palawiku l&auml;bi ikka &szlig;uuremas&szlig;e &auml;rewu&szlig;es&szlig;e &szlig;attudes . 
 &ldquo;Ja et enna&szlig;t peasta , taht&szlig;in ma m&otilde;rt&szlig;ukaks &szlig;aada ja tahak&szlig;in &szlig;eda weelgi , kuni mu &szlig;&uuml;da rahu on leidnud ! 
 See inimene , minu poolwend , peab teadma , mis ta mulle on teinud , ja ta peab &szlig;elle ee&szlig;t kannatama !... 
 Konrad , mis &szlig;a arwad , kas polit&szlig;ei &szlig;aab mind leidma ? &rdquo; &ldquo;E&szlig;iot&szlig;a w&otilde;id mureta olla,&rdquo; wastas Huber , &ldquo;&szlig;e&szlig;t polit&szlig;ei ot&szlig;ib wi&szlig;t kui m&otilde;rt&szlig;ukat kedagi pas&szlig;ita ja ulualu&szlig;eta hulgu&szlig;t alewite k&otilde;rt&szlig;ide&szlig;t , arwates , et kurit&ouml;&ouml; r&ouml;&ouml;wimi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t korda on &szlig;aadetud ... 
 Kas &szlig;a enna&szlig;t m&otilde;lematele parunitele tunda and&szlig;id ? &rdquo; &ldquo;Ja . 
 Ma karju&szlig;in neile n&auml;os&szlig;e , kes ma olen ja misp&auml;ra&szlig;t ma noort parunit wastutami&szlig;ele tahan w&otilde;tta . 
 Ma panen imeks , miks nad mind polit&szlig;eile &szlig;edamaid nime-pidi &uuml;les ei andnud.&rdquo; &ldquo;Siis on neil oma p&otilde;hju&szlig;ed , &szlig;eda tegemata j&auml;tta,&rdquo; &uuml;tles Huber , &ldquo;ja &szlig;a w&otilde;id &szlig;el puhul polit&szlig;ei ee&szlig;t &uuml;sna mureta olla . 
 Nii&szlig;ugu&szlig;eid asju , nagu &szlig;inu oma on , ei riputata mitte awaliku arwami&szlig;e kella k&uuml;lge.&rdquo; Ja t&otilde;este l&auml;ks p&auml;ew p&auml;ewa j&auml;rele m&ouml;&ouml;da , ilma et polit&szlig;ei kurjategija j&auml;lgedele oleks &szlig;aanud . 
 Sellewastu hakkas Mathias Lu&szlig;i oleks kartu&szlig;t &auml;ratama . 
 Suurema o&szlig;a p&auml;ewa&szlig;t ja &ouml;&ouml;&szlig;t &szlig;onis ta palawiku k&auml;es . 
 Siis hakkas Leena m&auml;rkama , et ta ihu &szlig;inakaks l&otilde;i ja haaw kahtla&szlig;t n&auml;gu awaldas ; wi&szlig;t oli wiimane ar&szlig;tliku rawit&szlig;emi&szlig;e puudu&szlig;el halwaks l&auml;inud . 
 Huberi tungiwal n&otilde;uuandmi&szlig;el l&auml;ks Leena wiimaks tohtri j&auml;rele , kui ta enne &szlig;eda &szlig;alaja &uuml;he oma riide &auml;ra m&uuml;&uuml;nud , et arstile waewaraha &auml;ra ta&szlig;uda . 
 Ainult Huberi kinnitus , et tohter polit&szlig;eile midagi ei &szlig;aa teatama , i&szlig;e&auml;ranis weel , kui talle ta ameti&szlig;aladu&szlig;t meelde on tuletatud , &szlig;undis Leenat tegema , mida haige elu p&auml;ra&szlig;t tingimata waja oli . 
 Ot&szlig;us , mis tohter haige nai&szlig;ele ja &szlig;&otilde;brale andis , kui ta haawa l&auml;bi waadanud , oli kurb . 
 Ta &szlig;eletas , et haawa l&auml;bi werekihwtitus &szlig;&uuml;ndinud ; asjatundli&szlig;e rawit&szlig;eja puudu&szlig;el oli haawa kas halwaste pestud ja &szlig;ee oli m&auml;danema l&auml;inud , w&otilde;i kihwtitu&szlig;eks asja oli roostetanud jala muidu puhtu&szlig;eta terarii&szlig;t andnud , mis &szlig;&uuml;gawa haawa &szlig;&uuml;nnitanud . 
 Haiget oleks peasta w&otilde;inud , kui arsti-abi waremine oleks toodud . 
 N&uuml;&uuml;d aga olla kardetaw olek nii kaugele edenenud , et pea&szlig;tmine w&otilde;imataks &szlig;aanud . 
 Kahwatades waata&szlig;iwad noor naine ja Huber &uuml;kstei&szlig;e ot&szlig;a , kuna haige &szlig;&auml;ngis walju healega &szlig;onis . 
 Ta k&otilde;neles l&auml;bi&szlig;egamine oma &szlig;uurt&szlig;ugu i&szlig;a&szlig;t ja poolwenna&szlig;t , oma w&auml;giwald&szlig;e&szlig;t teo&szlig;t , oma wanemate&szlig;t maal ning oma noore&szlig;t &otilde;nnetuma&szlig;t nai&szlig;e&szlig;t . 
 Kui tohter &auml;ra l&auml;ks , &auml;rkas ta w&auml;he&szlig;eks ajaks meelem&auml;rkami&szlig;ele . 
 &ldquo;Leena - Konrad,&rdquo; &szlig;o&szlig;istas ta n&otilde;rga healega , &ldquo;ma tunnen , et ma pean lahkuma . 
 Ma taht&szlig;in oma wenda tei&szlig;e ilma &szlig;aata - ta &szlig;aadab minu ! 
 Ma &szlig;uren , Leena ja Konrad . 
 Ma ei tahaks mitte &szlig;urra . 
 Mul oleks nii palju ek&szlig;itu&szlig;i heaks teha , nii palju &uuml;lekohut &auml;ra ta&szlig;uda . 
 Ma tahak&szlig;in j&auml;lle inime&szlig;eks , terweks , t&ouml;&ouml;tawaks inime&szlig;eks &szlig;aada . 
 Ma tahak&szlig;in j&auml;lle mingi eesm&auml;rgi poole p&uuml;&uuml;da , nagu ennegi , ja &szlig;inuga , Leena , &otilde;nnelik olla . 
 N&uuml;&uuml;d w&otilde;ik&szlig;in ma k&otilde;ik , k&otilde;ik unustada . 
 Ma w&otilde;ik&szlig;in ka helde olla &szlig;elle wastu , kes mu &otilde;nnetumaks tegi , - ma w&otilde;ik&szlig;in talle ta elu kinkida . 
 Surra , Leena , ei tahaks ma &szlig;inu p&auml;ra&szlig;t ! 
 Ma &szlig;oowik&szlig;in weel m&otilde;ne aja n&otilde;nda &szlig;inu k&otilde;rwal elada , nagu meie abielu e&szlig;imestel kuudel , tahak&szlig;in &szlig;inult oma &szlig;&uuml;&uuml;d andeks teenida , oma &uuml;lekohtu &szlig;inu wastu kustutada ! &rdquo; Nuttes hakkas Leena tema kuuma&szlig;t k&auml;e&szlig;t kinni ja kattis teda mu&szlig;udega . 
 Huber istus rinna peale wajunud peaga &szlig;&auml;ngi ees ja p&uuml;hkis p&otilde;&szlig;e pealt paar pi&szlig;arat &auml;ra . 
 &ldquo;Teile m&otilde;lematele on mul wiimane palwe ette panna,&rdquo; k&otilde;neles Mathias m&otilde;ne aja p&auml;ra&szlig;t , kui ta &auml;geda waluhooga w&otilde;idelnud , eda&szlig;i . 
 &ldquo;Sina , Leena , anna mulle andeks , et ma &szlig;ulle nii palju walu , muret ja h&auml;da olen &szlig;&uuml;nnitanud . 
 Ma ei tea , kas ma &szlig;ind liig w&auml;he w&otilde;i liig palju armasta&szlig;in . 
 Anna mulle k&otilde;ik andeks ja m&otilde;tle &szlig;&otilde;pru&szlig;e ja heldu&szlig;ega mu m&auml;lestu&szlig;e peale ... 
 Sind , Konrad , t&auml;nan &szlig;u truu wenna-armastu&szlig;e ee&szlig;t ning palun &szlig;ind : muret&szlig;e minu &otilde;nnetuma nai&szlig;e ee&szlig;t ! 
 &Auml;ra j&auml;ta teda h&auml;das mitte maha ! 
 Ole talle &szlig;&otilde;braks , wennaks , n&otilde;uuandjaks ! 
 T&otilde;ota mulle &szlig;eda , Konrad , &szlig;iis lahkun rahuli&szlig;ema &szlig;&uuml;damega.&rdquo; Huber &szlig;urus tummalt ta k&auml;tt . 
 Hige pani &szlig;eepeale k&auml;e nagu &otilde;nnitades nutwa nai&szlig;e walkja k&auml;herpea peale . 
 Siis wapustas teda uus palawiku-hoog ja ta hakkas uueste met&szlig;ikutel unen&auml;gudel ja wiirastustel &szlig;onima . 
 Ke&szlig;k&ouml;&ouml; ajal tuli lahkumine . 
 Mathias Lu&szlig; raputas &uuml;les Toompea poole , mille toredad , k&otilde;rgid kiwihooned ta akna&szlig;t &szlig;is&szlig;e waata&szlig;iwad , neades ru&szlig;ikat . 
 &ldquo;Teie &szlig;uured ja kanged ja w&auml;gewad &szlig;eal,&rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta , kuna ta &szlig;uu &auml;&auml;rde rohekas waht kogus ja ta &szlig;ilmad klaa&szlig;i&szlig;e l&auml;ikega m&auml;&auml;ramata kaugu&szlig;es&szlig;e wahti&szlig;iwad , &ldquo;Teie olete j&auml;lle &uuml;he us&szlig;ike&szlig;e oma jalge all puruks tallanud , kes wingerdada julges , kui talle h&auml;da tegite ! 
 K&otilde;igi wingerdajate wanne Teie peale ! 
 Nad on weel w&auml;etid ja Teie olete kanged , aga nad kaswawad ja ko&szlig;uwad ja &szlig;aawad kangeks nagu teie , ja &szlig;iis h&auml;da teile ja k&otilde;igile , kelle &szlig;urmaw jalg jalutades w&auml;etite &szlig;urnukehade&szlig;t &uuml;le k&otilde;nnib ! &rdquo; ... 
 Seepeale heitis waikne , uinuw rahu haige peale . 
 Kui Leena ta k&auml;e&szlig;t kinni hakkas ja &szlig;elle k&uuml;lma tundis olewat , karjatas ta , nagu oleks &szlig;&uuml;da tal p&otilde;ues l&otilde;hkenud . 
 Mait Lut&szlig;u ei olnud enam . 
 Noor , tugew , lootusrikas elu , mis nii palju t&otilde;otanud , oli l&uuml;hike&szlig;e helkimi&szlig;e j&auml;rele kustunud . 
 23. 
 Elawad ja &szlig;urnud . 
 Niguliste kirikus maeti wae&szlig;t tisleri-&szlig;elli , kes wiima&szlig;el ajal joomi&szlig;e ja ula-elu l&auml;bi auu&szlig;ate inimeste killa&szlig;t w&auml;lja &szlig;attunud . 
 S&auml;herdu&szlig;e langenud i&szlig;iku kohta oli kirkikus weidi liig palju peenemat liiki rahwa&szlig;t . 
 I&szlig;e&auml;ranis rohke oli naisterahwaste arw . 
 Neid oli noori ja wanu , enamiste k&otilde;ik paremas riides . 
 Et neid mitte p&auml;ris matu&szlig;elisteks , &szlig;urnu tuttawateks , &szlig;&otilde;pradeks ja &szlig;ugulasteks , ei peetaks , &szlig;iis hoid&szlig;iwad nad endid puu&szlig;&auml;rgi&szlig;t ning &szlig;elle pi&szlig;uke&szlig;e&szlig;t leinawa&szlig;t kaaskonna&szlig;t n&auml;htawa hoolega eemale . 
 Nad oliwad uudishimuli&szlig;ed , ja iga&uuml;ks pidi n&auml;gema , et nad &szlig;eda oliwad . 
 Nad &szlig;ei&szlig;iwad kaugemate pinkide wahel &szlig;alkadena koos , aga n&otilde;nda , et nad maetawa nutwat leske w&otilde;i&szlig;iwad n&auml;ha , ja neil oli &uuml;kstei&szlig;ega palju &szlig;o&szlig;istada . 
 Need uudi&szlig;e-ahned &szlig;ilmad , k&otilde;rwad ja &szlig;uud tead&szlig;iwad k&otilde;ik ja mida nad ei teadnud , &szlig;eda arwa&szlig;iwad , m&otilde;istata&szlig;iwad , luuleta&szlig;iwad nad kokku , kuni &szlig;elle&szlig;t terwe &uuml;marik roman &szlig;ai , mida iga&uuml;ks nei&szlig;t prohweti &otilde;hinaga laiale laotas .
 Mahtra s&otilde;da 
 Muu &szlig;eas kanti m&otilde;i&szlig;amajast , &szlig;ahwrite&szlig;t ja aitade&szlig;t k&otilde;ik kokku , mis &szlig;&uuml;&uuml;a k&otilde;lbas : leiba , w&otilde;id , lambakint&szlig;u&szlig;id , heeringid , &szlig;ilku . 
 Saelaudade&szlig;t ehitati paar pidulaudagi &uuml;les , kuhu &szlig;&ouml;&ouml;k ja jook peale pandi . 
 Klaa&szlig;ide a&szlig;emel k&auml;is wiin piimap&uuml;ttidega ringi . 
 Terwe &otilde;ue kubi&szlig;es &szlig;&ouml;&ouml;wate&szlig;t , joowate&szlig;t ja &otilde;iskawate&szlig;t inimeste&szlig;t , kellel lihak&auml;nt&szlig;akad kaenlas ja wiina-anumad k&auml;es . 
 Suurem o&szlig;a tuikus ja waarus ning m&otilde;nigi kukkus wiinap&uuml;tiga uima&szlig;elt maha , et &szlig;urnutaoli&szlig;es&szlig;e unes&szlig;e &szlig;uikuda . 
 Wa ' Andre&szlig;e peremees Purila&szlig;t , elatanud Ants Sommer , oli &otilde;nnelik kui lap&szlig;uke . 
 Lamba kints kaenlas , piiritu&szlig;ep&uuml;tt k&auml;te wahel , tuikus ta m&ouml;&ouml;da m&otilde;i&szlig;a-&otilde;uet ringi ja kut&szlig;us k&otilde;iki omale k&uuml;lali&szlig;eks . 
 &ldquo;Poi&szlig;id , r&uuml;&uuml;bake Mahtra m&auml;rjuke&szlig;t,&rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta oma peene , pehme nai&szlig;ehealega , kuna ta terwe lage n&auml;gu naeris . 
 &ldquo;Jooge , poi&szlig;id , t&auml;na on ! &rdquo; Aga keegi ei tahtnud , &szlig;e&szlig;t iga&uuml;hel oli ene&szlig;elgi . 
 T&auml;na oldi ometi kord k&uuml;lla ot&szlig;as ! 
 Aamide &uuml;mber kihi&szlig;es &szlig;uurep&auml;raline elu . 
 T&otilde;steti ja t&otilde;steti , r&uuml;&uuml;bati ja r&uuml;&uuml;bati . 
 Siin ja &szlig;eal istu&szlig;iwad ringid maas - &uuml;hed j&otilde;iwad , tei&szlig;ed s&otilde;iwad , kolmandad laul&szlig;iwad , neljandad norska&szlig;iwad juba . 
 Tei&szlig;es kohas j&auml;lle kaelustati &uuml;kstei&szlig;t , hoobeldi t&auml;naste w&auml;gitegudega w&otilde;i mindi uueste l&otilde;hkumi&szlig;et&ouml;&ouml;le . 
 N&otilde;nda tegi J&uuml;ri Nikolole , Juuru&szlig;t , l&otilde;bu , malgaga kubja elutoa aknaid purustada , piimap&uuml;tta kaewu pilduda ja wiimaks t&otilde;llahoones &uuml;hte wedruwankrit l&otilde;hkuma hakata . 
 Ta tegi wankri ka &szlig;uure t&ouml;&ouml; ja waewaga p&auml;ris pihuks ... 
 Jaan Baumann j&auml;lle oli &uuml;he haawatud &szlig;oldati k&auml;e&szlig;t p&uuml;s&szlig;i &auml;ra kiskunud . 
 Seda pek&szlig;is ta niikaua wastu aida-u&szlig;t , kuni talle ainult k&otilde;wer raud pihus&szlig;e j&auml;i . 
 Waade , mida Mahtra m&otilde;i&szlig;a &otilde;ue &szlig;elle joomapidu ajal pakku , pidi igale w&auml;hegi kainele n&auml;gijale j&auml;lestu&szlig;e peale ajama . 
 Igal pool &szlig;urnud , haawatud ja purujoobnud inime&szlig;ed &szlig;egamine maas , tardunud wereloiku&szlig;id , purustatud teibaid , tarbe- asju , wiina-aami&szlig;id , piimap&uuml;tti&szlig;id k&otilde;ik kohad t&auml;is . 
 Siin oigas &szlig;uure walu k&auml;es &szlig;oldat , kellel pea &otilde;hki l&ouml;&ouml;dud , tema k&otilde;rwal &auml;gas talupoeg , kellel kuul rinnas w&otilde;i p&uuml;s&szlig;itiku-haaw k&uuml;lje &szlig;ees , ning mitte kaugel nei&szlig;t l&auml;llitas m&otilde;ni jala pealt ot&szlig;eti kukkunud wiinawend , kes enna&szlig;t asjata j&auml;lle p&uuml;sti p&uuml;&uuml;dis upitada . 
 S&uuml;gawat , waik&szlig;et und maga&szlig;iwad ainult need , kelle eluk&uuml;&uuml;nla kuul t&auml;ieste &auml;ra kustutanud , w&otilde;i kes wiina-aami&szlig;t nii palju unerohtu imenud , et nad eluta ja meelem&otilde;istu&szlig;eta maha lange&szlig;iwad . 
 Ohwrite arw oli &szlig;uur , &szlig;e&szlig;t lahing oli palaw olnud . 
 M&otilde;i&szlig;a- &otilde;ues ja &szlig;oldatite taga-ajami&szlig;el oliwad kuulid ja p&uuml;s&szlig;itikud &szlig;eit&szlig;e talupoega kohe &szlig;urnult maha &szlig;irutanud,(&ast; ) kuna kaks raskeste haawatut warsti peale &szlig;&otilde;da &szlig;uriwad(&ast; ) , muid raskeste haawatuid leidus talupoegade &szlig;eas wiietei&szlig;tk&uuml;mne &uuml;mber(&ast; ) , kuna nende arwu , kes kergemaid haawu ja wigastu&szlig;i &szlig;aanud , keegi kindlaks ei &szlig;uuda teha , &szlig;e&szlig;t et talupojad neid &auml;raandli&szlig;i &szlig;&otilde;jam&auml;rki&szlig;id p&auml;ra&szlig;t m&auml;s&szlig;u aru&szlig;aadawatel p&otilde;hjustel hoolega &szlig;alajas pida&szlig;iwad . 
 W&auml;e&szlig;alk kaotas , nagu juba teada , oma kapteni , ja major ning umbes viistei&szlig;tk&uuml;mmend &szlig;oldatit &szlig;aiwad kergemaid w&otilde;i raskemaid haawu ; kas nei&szlig;t keegi hiljem oma haawades&szlig;e &szlig;uri , on teadmata . 
 &ldquo;Mahtra &szlig;&otilde;da&rdquo; oli &szlig;iis terwelt k&uuml;mme &szlig;urnut ja umber kolmk&uuml;mmend raskemalt haawatut ohwriks n&otilde;udnud , kaa&szlig;a arwamata k&otilde;ik , kes kergemate kriimudega pea&szlig;enud ! 
 M&otilde;i&szlig;a-&otilde;ues puhkawate &szlig;urnute ja haawatute juurde toodi weel mitmed , kes heinamaal ja w&otilde;s&szlig;astikus &szlig;urma w&otilde;i haawu oliwad &szlig;aanud . 
 Need oliwad enamiste Mahtra k&uuml;la mehed . 
 M&otilde;nda haawatut p&uuml;&uuml;d&szlig;iwad omak&szlig;ed w&otilde;i &szlig;&otilde;brad , kui neil weel meelt peas oli , haawade pe&szlig;emi&szlig;e ja &szlig;idumi&szlig;ega h&auml;da p&auml;ra&szlig;t rawit&szlig;eda ; &szlig;uurem hulk oli aga nii joobnud , et h&auml;daliste peale ei m&auml;rganud m&otilde;eldagi , w&otilde;i et neile kergitu&szlig;e a&szlig;emel weel &szlig;uuremat walu tehti , kui neil juba muidugi oli . 
 Pearohuks tarwitati wiina . 
 Sellega pesti haawu ja kustutati &szlig;eel&auml;bi haawatute walu , et nad ka purju joodeti ... 
 Surnutelegi kallati piiritu&szlig;t &szlig;uhu , et neid &szlig;elle elutilgake&szlig;e l&auml;bi w&otilde;imalikul wii&szlig;il weel &uuml;les &auml;ratada . 
 &Uuml;ks &szlig;oldat , kes purustatud l&otilde;ua-luuga kahe &szlig;urnud talupoja wahel hirm&szlig;as walud waewles , palus &auml;rdal wii&szlig;il Wene keels midagi . 
 Tema &szlig;oowi&szlig;t ei &szlig;aadud aru . 
 Jaan Baumann Juuru&szlig;t , kes m&ouml;&ouml;da tuikles , tegi &otilde;nnetumaga juttu , oli aga liig joobnud , et k&auml;en&auml;itamistegi abil tei&szlig;e m&otilde;tte&szlig;t aru &szlig;aada . 
 Soldat t&auml;hendas oma hirm&szlig;a haawa peale , n&auml;itas &szlig;&otilde;rmega p&auml;he , &szlig;uhu , &szlig;&uuml;dame kohta ja palus &szlig;&uuml;dant l&otilde;hestawal wii&szlig;il eda&szlig;i . 
 Tema &szlig;oow oli n&auml;htawalt , et talumees ta armu p&auml;ra&szlig;t &szlig;urnuks l&ouml;&ouml;ks , &szlig;e&szlig;t walu oli &auml;rakannatamata . 
 Baumann aga arwas , et haawatud &szlig;oldati himu ka wa ' kibeda peale k&auml;ib , mida nii &szlig;uure &otilde;hinaga igal pool r&uuml;&uuml;bati . 
 Ta halastas langenud waenla&szlig;e peale , t&otilde;i hea p&uuml;ti-t&auml;ie piiritu&szlig;t ja hakkas &szlig;elelga k&otilde;ige pealt kroonumehe weiri&szlig;t n&auml;gu &uuml;le ujutama . 
 Wiin p&otilde;letas aga haawa nii w&auml;ga , et &szlig;oldata hirm&szlig;a walu k&auml;es karjudes wingerdas . 
 Siis andis Baumann talle p&uuml;ti &auml;&auml;rest r&uuml;&uuml;bata . 
 Soldat j&otilde;ik ka , ja j&otilde;i nii , et ta meelem&otilde;istu&szlig;eta j&auml;lle kiwide peale maha wajus . 
 Walu wastu oli ta &szlig;eda puhku rohtu &szlig;aanud ... 
 Tei&szlig;es paigas p&uuml;&uuml;d&szlig;iwad kaks joobnud mee&szlig;t oma raskeste haawatud &szlig;&otilde;pra maa&szlig;t &uuml;les t&otilde;sta . 
 &Uuml;ks a&szlig;us tal pea&szlig;t , teine jalgade&szlig;t kinni . 
 &Otilde;nnetumal oli kuuli-haaw kaela &szlig;ees . 
 Abimeeste k&auml;ed aga nii l&otilde;dwad ja nende jalad nii n&otilde;rgad , et nad ainult paar &szlig;ammu waarudes eda&szlig;i &szlig;aiwad , &szlig;iis aga &otilde;nnetuma pr&otilde;nt&szlig;udes maha la&szlig;k&szlig;iwad kukkuda . 
 Sellel purt&szlig;as weri &szlig;uu&szlig;t , ja ta walus &auml;gamine oleks w&otilde;inud kiwa pehmendada . 
 M&otilde;ne &szlig;urnud w&otilde;i haawatu juures nuteti . 
 I&szlig;a oli poja , wend wenna w&otilde;i &szlig;&otilde;ber &szlig;&otilde;bra &szlig;&otilde;ja ohwrite &szlig;ea&szlig;t leidnud . 
 Leinami&szlig;e p&uuml;hadu&szlig;t rikkus aga k&otilde;igi wiinatuju ; nutu &szlig;ekka kajas joobnute naermine , l&auml;llitamine ja aiduraidutamine . 
 Ja k&otilde;ige &szlig;elle were ja walu ja wilet&szlig;u&szlig;e peale naeratas &szlig;inine taewas maha ja &szlig;uwine p&auml;ike puistas oma karsket kulda alla . 
 Katteta , warjuta &szlig;ei&szlig;is waatepildi inetus , j&auml;lkus , aga ka tema &auml;rar&auml;&auml;kimata &auml;rdus iga&uuml;he &szlig;ilma ees . 
 Kahju ainult , et &szlig;iin n&auml;gijaid ei olnud , kes &szlig;eda pilti olek&szlig;iwad m&otilde;i&szlig;tnud , kelles&szlig;e ta k&otilde;ige oma m&auml;&auml;ratuma rasku&szlig;ega oleks m&otilde;jnud ... 
 Wagu&szlig;ad , alandlikud , &szlig;&otilde;nakuulelikud talupojad oliwad m&auml;s&szlig;ajateks ja rii&szlig;ujateks muutnud ! 
 Kuidas ? 
 Misp&auml;ra&szlig;t ?... 
 Joomapidu waheaegadel kestis kolamine m&otilde;i&szlig;a hoonetes , mille uk&szlig;ed ja w&auml;rawad k&otilde;ik lahti tehtud , &otilde;hinaga eda&szlig;i . 
 Mida &szlig;aagiks ei w&otilde;etud , l&otilde;huti &auml;ra . 
 Hobu&szlig;ed aeti aitade ette ja laoti warastatud kraami wankrites&szlig;e . 
 T&auml;ht&szlig;at o&szlig;a &szlig;aagi &szlig;eas m&auml;ngis wiin . 
 W&auml;hemal ja &szlig;uuremal hulgal p&uuml;&uuml;ti &szlig;eda k&otilde;ik&szlig;ugu riistade &szlig;eed kaa&szlig;a w&otilde;tta . 
 Ankrud , waadid , l&auml;hkrid , p&uuml;tid kanti kokku ja pandi t&auml;is . 
 K&otilde;rtsmik Hindrek Piil(&ast; ) Kaiu&szlig;t ajas oma walla mehe Mart Klemmeri ja Mahtra mehe Ants Pilleri abil koguni terwe wiina-aami wankrile , et &szlig;aaki p&auml;ra&szlig;t jagada . 
 Koorm l&auml;ks aga liig raskeks , &szlig;e&szlig;t nad oliwad wankrit ka odrakottide , hobu&szlig;eriistade ja wankrim&auml;&auml;re- t&uuml;nnidega t&auml;itnud ; &szlig;eep&auml;ra&szlig;t t&otilde;uka&szlig;iwad teel wiina-aami pealt maha . 
 Nende wankergi oli m&otilde;i&szlig;a oma . 
 Saagiks w&otilde;eti peale wiina weel : wilja , jahu , tangu , leiba , l&otilde;uendit , kalewit , k&otilde;ik&szlig;ugu pe&szlig;u , ka&szlig;ukanahku , pa&szlig;tlanahku , &szlig;eebikangi&szlig;id , lu&szlig;ikaid , nuge ja kahwlid , t&ouml;&ouml;riistu jne. 
 Rahwa &szlig;uure hulga p&auml;ra&szlig;t polnud &uuml;k&szlig;ikute &szlig;aagi-o&szlig;a enamiste kuigi &szlig;uur : &uuml;hel oli &uuml;hte , tei&szlig;el tei&szlig;t natukene , paljud oliwad ka t&auml;it&szlig;a ilma . 
 Oli ka neid , kes paljalt t&uuml;ki walget m&otilde;i&szlig;a-leiba n&auml;ppa&szlig;iwad , et t&uuml;hja k&otilde;htu t&auml;ita . 
 M&otilde;nel oli a&szlig;i h&otilde;lma all , mille w&auml;&auml;rtus wiie&szlig;t ja k&uuml;mne&szlig;t kopika&szlig;t &uuml;le ei ulatanud . 
 Kaine peaga poleks wi&szlig;t &szlig;uurem hulk wargu&szlig;e peale m&otilde;elnudki ; terwe rii&szlig;umine tekkis alles alkoholi julgustawal ja &szlig;&otilde;gestawal m&otilde;jul , mis &szlig;elle&szlig;t &szlig;elgus , et mitmed oma &szlig;aagi p&auml;ra&szlig;t priitahtlikult taga&szlig;i t&otilde;iwad . 
 L&otilde;hkumi&szlig;t ja rii&szlig;umi&szlig;t toimeta&szlig;iwad m&otilde;i&szlig;as peaaegu &uuml;ksnes w&otilde;eraste waldade inime&szlig;ed . 
 Mahtra peremehed ei w&otilde;tnud &szlig;elle&szlig;t k&otilde;ige&szlig;t o&szlig;a ja &szlig;elle walla muu rahwa &szlig;ea&szlig;t tegiwad &szlig;eda w&auml;ga w&auml;he&szlig;ed . 
 Ja weel enam : Mahtra mehed p&uuml;&uuml;d&szlig;iwad purustami&szlig;ele ja r&ouml;&ouml;wimi&szlig;ele wastu t&otilde;rjuda , kat&szlig;u&szlig;iwad &szlig;eda takistada ning m&otilde;i&szlig;a ja opmanni wara kaitsta , hoida ja koguda , kus ja kuda aga &szlig;aiwad . 
 Kuid nende j&otilde;ud oli &szlig;elle m&auml;&auml;ratuma rahwa-hulga wastu , kes neile naabriwaldade&szlig;t appi t&otilde;tanud , liig w&auml;eti . 
 Nad pidiwad n&auml;gema , et nad waimude&szlig;t , keda nad kut&szlig;unud , enam lahti ei &szlig;aanud . 
 Nad oliwad we&szlig;iw&auml;rawad awanud , aga wool ujutas nende weski &uuml;le . 
 Nende awitajad &szlig;aiwad nende wastasteks . 
 Nende manit&szlig;u&szlig;i ei w&otilde;etud kuulda , nende wastupanek l&ouml;&ouml;di taga&szlig;i . 
 Terwe m&otilde;is &szlig;attus w&otilde;eraste inimeste t&auml;ieli&szlig;e meelewalla alla . 
 Mahtra rahwas w&otilde;is pealt waadata , kui tahtis ... 
 N&otilde;nda kestis meeletu l&otilde;hkumine , purustamine ja rii&szlig;umine m&otilde;i&szlig;a hoonetes eda&szlig;i , kuni kurbm&auml;ngule kohane l&otilde;pp tuli . 
 Juuru wabadik J&uuml;ri Nikolo , joobnud nagu k&otilde;ik tei&szlig;ed , &szlig;&uuml;&uuml;tas kalkuni-onni juures , mille k&otilde;rwal haopinu &szlig;ei&szlig;is , weewlitikkudega piipu p&otilde;lema . 
 Kas meelega w&otilde;i kogemata wiskas ta p&otilde;lewa tiku onni &otilde;le&szlig;t katu&szlig;e peale , mis kohe tuld hakkas w&otilde;tma(&ast; ) . 
 Seda n&auml;gi teine Juuru mees , Mihkel Baumann , kes J&uuml;ri l&auml;hedal &szlig;ei&szlig;is . 
 &ldquo;No nojh , mis &szlig;a teed,&rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta . 
 &ldquo;Joanp&auml;ewani on ju weel kolm n&auml;dalat aega ! &rdquo; &ldquo;&Auml;&auml;h , &szlig;&otilde;ja-aeg - la&szlig; ' l&auml;heb ! &rdquo; wastas J&uuml;ri hirwitades . 
 Ja eks l&auml;inudki ! 
 Naljatades waata&szlig;iwad m&otilde;lemad mehed pealt , kuda tuli laiale lagunes , onni leekides&szlig;e pani , haopinu k&uuml;lge roomas ja &szlig;ealt nilpawaid keeli &otilde;le&szlig;t katu&szlig;ega aida poole hakkas &szlig;irutama . 
 P&auml;ike paistis palawaste , puu ja &otilde;lg oli kuum ja kuiw kui tael - m&auml;&auml;ratumal kiiru&szlig;el laota&szlig;iwad leegid endid laiale , kuni &uuml;ks hoone tei&szlig;e j&auml;rel tules &szlig;ei&szlig;is : kaks aita , karjalaut hobu&szlig;etallidega ning l&otilde;ppeks m&otilde;i&szlig;amaja . 
 Mahtra meestel l&auml;ks korda , m&otilde;nda looma talli&szlig;t ja lauda&szlig;t peasta ; muu m&otilde;i&szlig;awara warjami&szlig;e peale ei m&otilde;elnud aga keegi ning tulekustutami&szlig;e&szlig;t ei w&otilde;inud ammugi juttu olla . 
 Seks puudus waenliku rahwahulgal tahtmine ja &uuml;le&uuml;ld&szlig;e joobnud oleku p&auml;ra&szlig;t w&otilde;im . 
 S&otilde;jale tuli kohutaw tagaj&auml;rg . 
 Raginal kui murdjad a&szlig;u&szlig;iwad leegid wanade , kuiwanud puuhoonete kallale , w&auml;gewad &szlig;uit&szlig;u- ja tule&szlig;ambad l&otilde;iwad wastu taewa&szlig;t , wersta kaugu&szlig;ele kandis tuul tiheda &szlig;&auml;demerahe ning leekide m&uuml;hin ja prak&szlig;umine &szlig;egas end joobnud pealtwaatajate &otilde;iskami&szlig;e ja haawatute &auml;gami&szlig;e &szlig;ekka . 
 Sel uuel walgustu&szlig;el pakkus lahingupaik m&otilde;i&szlig;a-&otilde;ues k&otilde;igi nende werelompidega , &szlig;urnute ja haawatutega ning m&auml;rat&szlig;ewate &szlig;&otilde;jameestega weel koledamat waadet kui &szlig;iiamaani . 
 Joobnud meestel oli tule&szlig;t hea meel nagu lastel . 
 Nad karju&szlig;iwad hurraa , naer&szlig;iwad ja p&uuml;&uuml;d&szlig;iwad taarudes kek&szlig;ida . 
 Joodi wiina eda&szlig;i , trallitati , &szlig;uurustati ja &auml;hwardati . 
 Jaan Baumann - purjus , nii et waewalt jalal &szlig;ei&szlig;is - karjus rahwahulga poole : &ldquo;Wennad , n&uuml;&uuml;d mar&szlig;ime Atlas&szlig;e ! 
 P&otilde;letama &szlig;elle koa maha ! 
 Kui juba &szlig;&otilde;da on , &szlig;iis olgu laialt . 
 Atla&szlig;t paneme Juuru , Juuru&szlig;t Maidlas&szlig;e . 
 Terwe kihelkond p&otilde;lgeu ! 
 &Uuml;hed &szlig;ak&szlig;ad igal pool ! 
 Tulge minu j&auml;rel , mehed ! &rdquo; Aga &uuml;kski ei l&auml;inud . 
 Keegi pani Jaanile jala ette , nii et ta t&auml;iel pikku&szlig;el maha prant&szlig;atas . 
 Hirnuw naermine &uuml;mberringi ... 
 Aga n&uuml;&uuml;d algas p&otilde;genemi&szlig;e-kihin . 
 Tule hirmus l&otilde;&otilde;&szlig;k peletas rahwa eemale ; &uuml;htla&szlig;i p&uuml;&uuml;dis iga&uuml;ks oma &szlig;aaki peasta ning l&otilde;ppeks n&auml;hti &auml;ra , et &szlig;iit enam midagi w&otilde;tta ega oodata ei olnud - h&auml;witu&szlig;et&ouml;&ouml;d oliwad leegid w&auml;gewal k&auml;el l&otilde;petamas . 
 Peale kiwi&szlig;t wiinak&ouml;&ouml;gi p&otilde;le&szlig;iwad k&otilde;ik m&otilde;i&szlig;ahooned terwe t&auml;iega maha . 
 - - Miina ja P&auml;&auml;rn oliwad tule algu&szlig;el m&otilde;i&szlig;amaja&szlig;t &otilde;ue peale tulnud , et &szlig;iit Uuetoa J&uuml;rit ot&szlig;ida . 
 Rahwa palju&szlig;e ja &uuml;le&uuml;ldi&szlig;e &szlig;egadu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t polnud leidmine kerge . 
 P&auml;&auml;rn k&auml;is nagu peata kana rahwamurru &szlig;eas ringi , ainult Miina terastel &szlig;ilmadel l&auml;ks wiimaks korda , Uuetoa peremee&szlig;t kuskil wiinajoojate &szlig;algas t&auml;hele panna . 
 J&uuml;ri oli muidu kaine mees , aga t&auml;na j&otilde;i temagi . 
 Tal oli parajaste piiritu&szlig;e-p&uuml;tt &szlig;uu peal , kui P&auml;&auml;rn ja Miina ta juurde astu&szlig;iwad ja wiimane teda kamp&szlig;uni&szlig;aba&szlig;t tugewaste t&otilde;mmas . 
 &ldquo;J&uuml;ri , tule koju , &szlig;inu ema kut&szlig;ub &szlig;ind ! &rdquo; Nii&szlig;ama laia imestu&szlig;ega nagu P&auml;&auml;rngi , wahtis n&uuml;&uuml;d ka noor peremees t&uuml;drukule n&auml;os&szlig;e . 
 &ldquo;Kas &szlig;a hull pea&szlig;t oled ! 
 Sina &szlig;iin ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta . 
 &ldquo;Sinu ema &szlig;aotis mind &szlig;inu j&auml;rele.&rdquo; t&auml;hendas Miina &szlig;uure r&otilde;huga . 
 &ldquo;Minu ema ?... 
 Ah &szlig;oo - ja , ja , eks ta wi&szlig;t ole poja p&auml;ra&szlig;t hirmu t&auml;is . 
 Aga ega ma's enne koju l&auml;he kui Pearn ! &rdquo; &ldquo;Ma olengi juba minekul,&rdquo; &uuml;tles &szlig;ulane , &szlig;ega&szlig;elt maha wahtides . 
 &ldquo;Meie wanamooril koa igat&szlig;us poja j&auml;rele.&rdquo; N&uuml;&uuml;d oli ka J&uuml;ri minekuga n&otilde;uus . 
 Mindi hobu&szlig;t ot&szlig;ima . 
 P&auml;&auml;rn oli ta hommiku m&otilde;i&szlig;a aia taha kinni &szlig;idunud , ilma p&auml;ra&szlig;t kordagi tema j&auml;rele waatamata . 
 Loom oli &szlig;eal alles . 
 Aga olek&szlig;iwad nad natukene hiljem tulnud , &szlig;iis oleks ruun wahe&szlig;t wiima&szlig;t korda hinge t&otilde;mmanud . 
 S&otilde;jak&auml;ra oli teda wae&szlig;t nii kohutanud , et ta omale rangid kurku ja ohjad keerdu &uuml;mber kaela oli ajanud ning poole kehaga aiste wahelt w&auml;lja oli karanud . 
 N&otilde;nda m&auml;s&szlig;ates oli ta wiimaks weel maha kukkunud . 
 Ta leiti p&auml;ris poomi&szlig;e-h&auml;das ee&szlig;t . 
 M&otilde;lemad mehed jook&szlig;iwad talle &szlig;edamaid appi . 
 P&auml;&auml;rn tegi aga oma haawatud k&auml;tele &szlig;eejuures nii w&auml;ga h&auml;da , et nad uueste werd hakka&szlig;iwad jooksma . 
 N&uuml;&uuml;d alles m&auml;rks Miina tema olekut . 
 &ldquo;Jumala p&auml;ra&szlig;t , Pearn,&rdquo; h&uuml;&uuml;dis ta t&auml;is hirmu , &ldquo;mis &szlig;a oma k&auml;tega oled teind ? &rdquo; &ldquo;S&otilde;ja-aeg - mis teha,&rdquo; wastas noormees , k&auml;&szlig;a peita p&uuml;&uuml;des . 
 &ldquo;P&otilde;le &szlig;uurem a&szlig;i - m&otilde;ned kriimud pihupe&szlig;as.&rdquo; &ldquo;Pearn,&rdquo; &szlig;o&szlig;istas t&uuml;druk , ja astus oma kahwatanud n&auml;oga ja ahastawate &szlig;ilmadega poi&szlig;i &szlig;uu juurde , &ldquo;Pearn , ega &szlig;a kedagi inime&szlig;t &szlig;&otilde;jas &auml;ra tap ' ? &rdquo; S&otilde;james , kelle teiwas m&otilde;i&szlig;a-&otilde;ues nii w&otilde;im&szlig;aid hoopi&szlig;id jaganud , m&otilde;tles j&auml;rele ja raputas &szlig;iis pead . 
 &ldquo;Ei u&szlig;u,&rdquo; wastas ta . 
 &ldquo;Surnud &szlig;oldatid p&otilde;le n&auml;ha . 
 Aga eks m&otilde;ni ikke p&auml;he &szlig;oand.&rdquo; N&uuml;&uuml;d kiskus Miina ta k&auml;ed w&auml;gi&szlig;e n&auml;htawale ja &szlig;ilmit&szlig;es tuk&szlig;uwatel huultel ta l&otilde;hki&szlig;eid pihupe&szlig;a&szlig;id . 
 Ka J&uuml;ri , kes hobu&szlig;e juba maa&szlig;t &uuml;les&szlig;e ja aiste wahele &szlig;aanud , astus ligemale . 
 Tema i&szlig;e oli wigata j&auml;&auml;nud , maha arwata paar muhku p&otilde;lwede ot&szlig;as , mis ta &szlig;oldatite tagaajami&szlig;el maha kukkudes &szlig;aanud . 
 ( &ast;)Nende nimed on : Kustas Watter Kaiu&szlig;t ( 54 aastat wana ) ; P&auml;&auml;rn Wil&szlig;on Kaiu&szlig;t ( 41 &frac12; a. w. ) ; Mihkel Pent Kaiu&szlig;t ( 33 &frac12; a. w. ) ; J&uuml;ri Tulp Maidla&szlig;t ( 52 a. w. ) ; J&uuml;ri Tork Purila4t ( 25 a. w. ) ; Mihkel Tein Mahtra&szlig;t ( 31 &frac12; a. w. ) . 
 ( &ast;)Need oliwad : Kaarel Kabok Atla&szlig;t ( 34 &frac12; a. w. ) ja Jaan Lewondka Juuru&szlig;t ( 43 a. w. ) . 
 ( &ast;)Mul on j&auml;rgmiste nimed teada : Mahtra&szlig;t Aru&szlig;epa Daniel Schmiedeberg , Jaagu Hindrek Paabel&szlig;on ( Paawel&szlig;on ) , &szlig;elle wend T&otilde;nu Paabel&szlig;on , Mat&szlig;i Jaak Kastan ( Kastor ) , P&auml;rtle Priidik Ott ( Ottend ) , Wainu Ants Kullerkupp , Oti J&uuml;ri Roo&szlig;enm&auml;e ; Kaiu&szlig;t : Aadu Tro&szlig;t , P&auml;&auml;rn Ellmann ( Eilmann ) , Mart Toll ( T&otilde;ll ) ; Purila&szlig;t : T&otilde;nis Laur ( talitaja ) , Uustalu Kaarel Andresmann ; Maidla&szlig;t : Jaan Kroon ( Kraan ) . 
 ( &ast;)Ka Matspiil nim. ( &ast;)Kohtu-protokolli j&auml;rele ei olla tule tekkimi&szlig;e p&otilde;hjus &szlig;elgeks &szlig;aanud ; awaldatak&szlig;e arwami&szlig;t , et lahingu ajal p&otilde;lew tropp m&otilde;ne&szlig;t p&uuml;s&szlig;i&szlig;t aida katu&szlig;e &szlig;is&szlig;e &szlig;attus ja &szlig;elle p&otilde;lema &szlig;&uuml;&uuml;tas , mille&szlig;t &szlig;iis k&otilde;rwal olew me&szlig;ilastekuur ja tei&szlig;ed hooned tuld w&otilde;t&szlig;iwad . 
 Et aga p&uuml;s&szlig;ila&szlig;kmine juba t&uuml;kk aega m&ouml;&ouml;da oli , &szlig;iis on t&otilde;en&auml;oli&szlig;em , et tuli &uuml;lewal kirjeldatud wii&szlig;il , nagu &szlig;eda rahwa-&szlig;uu jutustab , lahti pea&szlig;es . 
 W&otilde;ib olla , et kalkuni-onni a&szlig;emel me&szlig;ilaste-kuur tuleb m&otilde;elda .
 Nais&otilde;iguslased 
 III. 
 Ot&szlig;ustatud ! 
 M&otilde;lemad la&szlig;ewad taga&szlig;ihoitud hinge&otilde;hu wallale , liigutawad k&auml;&szlig;a ja jalgu , pilgutawad &szlig;ilmi , - Ra&szlig;manni preili leiab mahti ninagi nuu&szlig;ata ... 
 Midagi narts-t&ouml;s&szlig;akat paistab emanda l&otilde;dwale langenud n&auml;olihaste&szlig;t , midagi pea&szlig;er&otilde;emuli&szlig;t preili tedret&auml;htede&szlig;t . 
 &ldquo;S&auml;h - w&otilde;i nii ! &rdquo; &szlig;o&szlig;istab preili ja paitab l&otilde;uga . 
 Nad k&otilde;nelewad endami&szlig;i , ja kumbgi in oma m&otilde;tetega peale &szlig;uurt &szlig;ilmapilku nii tegewu&szlig;es , et Olga nad taga&szlig;i tulles weel jututa ja teinetei&szlig;e&szlig;t lahus leiab olewat . 
 Aga juba hakkab emanda &szlig;is&szlig;e j&auml;lle elu koguma , ja kui nad wiimaks uulit&szlig;al on , leab , ta &szlig;uu j&auml;lle &szlig;&otilde;nu ja ta &szlig;ilm &szlig;&auml;rab kaswawat eluhuwitu&szlig;t , t&otilde;uswat lootusrikku&szlig;t w&auml;lja . 
 Kui mitte nii , &szlig;iis wa&szlig;t tei&szlig;iti ! 
 Igal asjal on mitu huwitawat k&uuml;lge ... 
 Wa&szlig;t ehk wiimaks ometi nii ?... 
 Seda ei w&otilde;i weelgi teada ... 
 Mis pole ilmas k&otilde;ik w&otilde;imalik !... 
 Salatak&szlig;e ju wiima&szlig;e minuti wiima&szlig;e &szlig;ekundini ... 
 Salatak&szlig;e ju , kuni ta &ldquo;oo&auml;&auml; ! oo&auml;&auml; ! &rdquo; h&uuml;&uuml;ab !... 
 Aga - nagu &ouml;eldud - kui mitte , &szlig;iis mitte ! 
 L&auml;hemal uulit&szlig;anurgal , ku&szlig;t M&auml;nniku emanda kodutee &auml;ra p&ouml;&ouml;ras , tegi Olga w&auml;ike&szlig;e &szlig;ei&szlig;aku ja tahtis emandat jumalaga j&auml;tta . 
 &ldquo;Ei , Ollikene , ma tulen kaa&szlig;a , - ma tulen tingimata kaa&szlig;a ! &rdquo; Ollike&szlig;e n&auml;o &uuml;le lendas wari , aga ta ei lau&szlig;unud musta ega walget , kuni nad tohtri maja trepi ette j&otilde;ud&szlig;iwad . 
 Siis &uuml;tles Ollikene : &ldquo;Ma tahak&szlig;in preili Ra&szlig;manniga &uuml;k&szlig;i &uuml;les&szlig;e minna.&rdquo; &ldquo;Ilus , - ma j&auml;&auml;n alla ootama,&rdquo; wastas emand M&auml;nnik . 
 &ldquo;W&auml;ga &otilde;ige , et me nii &szlig;uure karjaga ei l&auml;he,&rdquo; li&szlig;as ta juurde , aga ta &szlig;uu &uuml;mber &szlig;ei&szlig;is hapu w&otilde;ru ja ta &szlig;&otilde;&szlig;arlik-emalik naeratus kiskus ta &szlig;uuke&szlig;e wiltu . 
 Kahju ! 
 Oleks Ollikene teadnud , kui hea meelega ta truu &szlig;&otilde;ber preili Ra&szlig;manni a&szlig;emel temaga tohtri juurde oleks l&auml;inud , ta oleks kaastundmu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t emanda ihaldu&szlig;t t&auml;itnud ... 
 Enne kui nad trepi&szlig;t &uuml;les astu&szlig;iwad , oli emandal ja preilil teinetei&szlig;ega weel midagi r&auml;&auml;kida , &szlig;e&szlig;t e&szlig;imene t&otilde;mbas tei&szlig;t n&auml;puga . 
 See oli wi&szlig;t midagi , mida t&uuml;tarlap&szlig;e k&otilde;rwadele &szlig;&uuml;nd&szlig;aks ei arwatud , &szlig;e&szlig;t nad k&otilde;nele&szlig;iwad &szlig;o&szlig;inal . 
 N&auml;htawasti jagas emand preilile t&auml;ht&szlig;a k&auml;igu kohta &otilde;petu&szlig;i , &szlig;e&szlig;t ta n&auml;gu oli m&otilde;i&szlig;tlik l&otilde;ua-ot&szlig;ast juukste juurteni . 
 K&otilde;neledes pidas emand M&auml;nnik Ollike&szlig;t &uuml;le Ra&szlig;manni preili &otilde;la &szlig;alaja &szlig;ilmas . 
 Noor neiu toetas &szlig;eljaga tohtri koja- uk&szlig;e wastu ja n&auml;is ta&szlig;akesti k&otilde;ige&szlig;t keha&szlig;t w&auml;ri&szlig;ewat . 
 Ta kohmetul n&auml;ol oli kollakas kuma , ta &szlig;ilmadel &szlig;inakad r&otilde;ngad &uuml;mber . 
 See huwitas M&auml;nniku emandat nii w&auml;ga , et ta jutu poole &szlig;&otilde;na pealt katki j&auml;ttis ja Ra&szlig;manni piigale &szlig;&otilde;rmeot&szlig;aga rinna peale t&otilde;uke andis , nii et &szlig;ee ruttu Olli poole &uuml;mber p&ouml;&ouml;ras . 
 &ldquo;Minge aga , - lap&szlig;el on halb oodata ! &rdquo; Ja kuna Ra&szlig;manni preili w&auml;ri&szlig;ewa lap&szlig;ega tohtri trepi&szlig;t &uuml;les astus , j&auml;i proua M&auml;nnik peaaegu nii&szlig;ama kurku k&auml;gistawa p&otilde;newu&szlig;ega alla ootama , nagu ta kodus Ollike&szlig;e ot&szlig;u&szlig;t oodanud . 
 Ta k&otilde;p&szlig;is rahutult m&ouml;&ouml;da uk&szlig;ee&szlig;i&szlig;t eda&szlig;i- taga&szlig;i ja p&uuml;&uuml;dis w&auml;lja rehkendada , kui palju iga &uuml;k&szlig;ik j&auml;rk &uuml;lewal ettew&otilde;etawa&szlig;t talitu&szlig;e&szlig;t aega w&otilde;iks n&otilde;uda . 
 Keegi m&ouml;&ouml;damineja teretas teda , aga ta ei pannud &szlig;eda t&auml;hele . 
 Ta wahtis kusgile waateaknas&szlig;e , aga mis &szlig;eal w&auml;lja pandud , &szlig;eda ta ei n&auml;inud . 
 &Uuml;lewal tohtri oote&szlig;aalis istus Olga Mets nagu halwatud , kuna Ra&szlig;manni preili arsti kabinetti oli astunud ettewalmistawaid &szlig;ammu&szlig;id tegema . 
 Ei aidanud midagi , et neiu enna&szlig;t julgustada p&uuml;&uuml;dis , et ta ene&szlig;ele k&otilde;ik kained m&otilde;istu&szlig;ep&otilde;hju&szlig;ed ette ladus , mis &szlig;elle poolt r&auml;&auml;ki&szlig;iwad , et arsti juures midagi h&auml;beneda ei ole , et &otilde;udne hirmutundmus , mis ta liikmed tarduma pani , asjata eelarwami&szlig;e&szlig;t tekkis . 
 Piin j&auml;i piinaks , ja mida enam ta enna&szlig;t julgustas , mida w&otilde;im&szlig;amalt ta end luupainaja&szlig;t lahti kat&szlig;us raputada , &szlig;eda j&otilde;uetumalt &szlig;attus ta l&auml;hemal pilgul j&auml;lle tema muljutu&szlig;e alla , &szlig;eda n&otilde;rgestawamaks l&auml;ks n&auml;riw k&auml;&auml;rimine ta p&otilde;ues . 
 Ja &szlig;ee polnud ime . 
 Waatawad ju awalikud naisterahwadgi ar&szlig;tli&szlig;ele l&auml;bikat&szlig;umi&szlig;ele iga kord uuesti hingeli&szlig;e kannatami&szlig;ega wastu . 
 Ligi k&uuml;mme pikka minutit n&otilde;udis Ra&szlig;manni preili &ldquo;eeltalitus&rdquo; tohtri juures , &szlig;iis tuli ta taga&szlig;i ja poetas oma kostilap&szlig;e , teda k&auml;tt-pidi talutades , uk&szlig;e wahelt arsti kabinetti . 
 Uk&szlig;e t&otilde;mbas &szlig;iis ettewaatlikult n&otilde;nda kinni , et &szlig;ee pi&szlig;ut praokile j&auml;i . 
 Miks ei pidanud ta praoke&szlig;e kaudu waatama ja kuulatama , mida tohter tema kostilap&szlig;ega tegi ja k&otilde;neles ! 
 Oli ju &szlig;elle au tema au , ja &szlig;elle h&auml;bi - tema h&auml;bi . 
 Pealegi polnud ootetoas enam ainu&szlig;t haiget . 
 Palju &szlig;eda ei olnud , mida ta n&auml;ha ja kuulda &szlig;ai . 
 Dr. Welder palus t&uuml;tarla&szlig;t &szlig;elili ku&szlig;cheti peale heita . 
 Olga tegi &szlig;eda &szlig;&otilde;nalau&szlig;umata . 
 Arsti k&auml;&szlig;i t&otilde;stis o&szlig;awa w&otilde;ttega ta riided &uuml;les , mille alt walge pe&szlig;uga kaetud kehaliikmed n&auml;htawale tuliwad . 
 Preili Ra&szlig;mann n&auml;gi weel , kuda need liikmed l&otilde;di&szlig;e&szlig;iwad , &szlig;iis tuli tema wahtimi&szlig;ele &auml;kiline l&otilde;pp . 
 Korraga l&otilde;i tohter &szlig;ilmad uk&szlig;e poole , n&auml;gi &szlig;elle praokil olewat ja tuli ning l&uuml;kkas ta kinni . 
 See &szlig;&uuml;ndis nii k&auml;hku , et Ra&szlig;manni preili pikk , peenike nina peaaegu wahele oleks j&auml;&auml;nud . 
 W&auml;ik&szlig;e m&uuml;t&szlig;u ot&szlig;a-ette &szlig;ai ta &szlig;iisgi ... 
 Kui Olga kabineti&szlig;t j&auml;lle w&auml;lja astus , oli tal walge paberileht k&auml;es , ja tema j&auml;rel l&auml;wele ilmuw tohter li&szlig;as Ra&szlig;manni preilile kuulmataks j&auml;&auml;nud erutatud jutule weel t&uuml;&szlig;eda l&otilde;pulau&szlig;e juurde : &ldquo;Kui nii&szlig;ugu&szlig;t loba keegi kohwi-eit &szlig;uu&szlig;t w&auml;lja oleks ajanud , &szlig;iis nimetak&szlig;in ma teda h&auml;bemataks ; et &szlig;eda aga k&otilde;rgema haridu&szlig;e ja t&otilde;&szlig;i&szlig;e elukut&szlig;ega mees on teinud , &szlig;iis pean ma teda liht&szlig;alt &szlig;eaks.&rdquo; Hoolimata &szlig;elle&szlig;t k&uuml;llalt &szlig;eletawa&szlig;t &szlig;&otilde;na&szlig;t oli preili Ra&szlig;manni uudishimu nii &szlig;uur , et ta , niipea kui tohtri uks neil &szlig;elja taga , &szlig;edeli Olga n&auml;pu&szlig;t &auml;ra t&otilde;mbas ja &szlig;eda trepi peal lugema hakkas . 
 Ta luges teda korra , weel korra ja &szlig;iis kolmat korda . 
 Aga &auml;kit&szlig;elt tuli talle meelde , et &szlig;&otilde;brake all ootab ja uudishimu all ka raskesti kannatab ; pabinal pani ta Olga eel trepi&szlig;t alla , ja &otilde;hkami&szlig;ega &ldquo;Meie au on puutumata ! &rdquo; weeres ta M&auml;nniku emanda tiiwa alla . 
 Emand n&auml;hwas tal &szlig;edeli k&auml;e&szlig;t , ja kui ta n&auml;lja&szlig;ed &szlig;ilmad &szlig;elle &szlig;i&szlig;u &auml;ra neelanud , j&auml;i ta &szlig;uukene lahti ja ta &szlig;o&szlig;istas endami&szlig;i : &ldquo;W&otilde;i &szlig;iis ometigi ! &rdquo; Ja ta n&auml;o peale heitis nagu ta&szlig;ane wari , mis k&uuml;&szlig;is ja p&auml;ris , aga &szlig;eletu&szlig;t ei &szlig;aanud ... 
 &ldquo;Aga ta l&otilde;i ometi &szlig;ilmad maha ? 
 Miks ta &szlig;iis &szlig;ilmad maha l&otilde;i ?... 
 Ja ta waikis nii kahtla&szlig;elt . 
 Miks ta &szlig;iis nii kahtla&szlig;elt waikis ?... 
 Ja hirm oli tal nii liig &szlig;uur . 
 Miks tal nii liig &szlig;uur hirm oli ?... 
 Wigurdaja nii&szlig;ugune ! 
 Wa ' halpija !... 
 &rdquo; Kuid waewalt &szlig;ai Ollike&szlig;e wari trepia&szlig;tmel n&auml;htawaks , kui M&auml;nniku emanda n&auml;gu r&otilde;emu&szlig;t ja &otilde;nne&szlig;t hiilgas . 
 Ei puudunud palju , ja ta oleks t&uuml;tarlap&szlig;e oma rinnale t&otilde;mmanud ja teda &szlig;uudelnud . 
 Selle a&szlig;emel paitas ta tema p&otilde;ske , &szlig;urus ta k&auml;&szlig;a ja waatas talle emalik-&otilde;eliku &otilde;rnu&szlig;ega palawalt &szlig;ilma . 
 &ldquo;Waadake , laps , n&uuml;&uuml;d on k&otilde;ik &otilde;nnelikult m&ouml;&ouml;das ! 
 Kui kahwatu Te waeneke weel olete ! 
 Toetage minu najale - n&otilde;nda ! 
 Teie w&auml;ri&szlig;etegi wi&szlig;t weel ? &rdquo; Ta p&uuml;&uuml;dis t&uuml;tarla&szlig;t k&auml;ewarre&szlig;t enda ligi t&otilde;mmata . 
 Olga wabastas enna&szlig;t aga warsti ja &szlig;eletas rahuli&szlig;e healega , tal ei olewat midagi wiga . 
 Teel waatas emand M&auml;nnik weel kord tohtrit&auml;he &uuml;le ja pistis ta &szlig;iis oma taskus&szlig;e , ilma et Olga teda i&szlig;e oleks lugenud . 
 Wiimane &szlig;attus m&otilde;ne aja p&auml;ra&szlig;t nende j&auml;rele k&otilde;ndima , mispeale emand preililt &szlig;o&szlig;inal k&uuml;&szlig;is : &ldquo;Kas palu&szlig;id arsti ka hool&szlig;asti j&auml;rele waadata ? &rdquo; &ldquo;Kas ta &szlig;eda i&szlig;e ei tea ? &rdquo; &ldquo;Ek&szlig;imine pole mitte ju&szlig;t w&otilde;imata ! &rdquo; Aga Ra&szlig;manni peili t&otilde;stis nii t&otilde;rjuw - u&szlig;kmata pilgu &szlig;&otilde;bra poole &uuml;les , et &szlig;ee waikis . 
 &ldquo;N&uuml;&uuml;d algab minu tegewus , Ollikene ! &rdquo; &uuml;tles proua M&auml;nnik &szlig;ulawa lahku&szlig;ega , kui nad teelahkmele j&otilde;udnud . 
 &ldquo;Teid on nurjatumalt laimatud - &szlig;ee n&otilde;uab kibedat ta&szlig;u ja p&otilde;hjalikku heakstegemi&szlig;t ! 
 Teie w&otilde;ite julge olla , et ma laimaja pehmeks teen ja Teie au ja hea nime &szlig;eltskonnas &szlig;edamaid j&auml;lle jalale &szlig;eadan . 
 Mitte Teie p&auml;ra&szlig;t &uuml;k&szlig;i ei taha ma k&otilde;ik teha , mis minu j&otilde;us on , waid terwe naisterahwa-&szlig;oo ja tema wabadu&szlig;eliikumi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t . 
 Naisterahwa-k&uuml;&szlig;imus elagu ! &rdquo; Ta naeratas k&uuml;ll i&szlig;e , aga kes teda tundis , teadis , et tal t&otilde;&szlig;i taga on - nii omal wii&szlig;il t&otilde;&szlig;i taga ... 
 Ja &szlig;iis tos&szlig;utas ta minema - t&auml;ie auruga ja w&otilde;itluswalmilt nagu moodne lahingulaew ... 
 Kes aga arwas , et ta oma pommidega ot&szlig;eted peawaenla&szlig;e - Olga Met&szlig;a , naisterahwa-&szlig;oo ja &szlig;elle wabadu&szlig;eliikumi&szlig;e laimaja kallale tungib , &szlig;ee ek&szlig;is . 
 M&auml;nniku emanda lahinguplaan oli weidi tei&szlig;iti . 
 Tema i&szlig;iklik waenlane &szlig;ei&szlig;is tal l&auml;hemal . 
 Ta tahtis taplu&szlig;t proua Walteriga alustada , &szlig;elle&szlig;ama pi&szlig;ike&szlig;e hiire-&szlig;arna&szlig;e proua Walteriga , kes teda nende wiima&szlig;el koosolemi&szlig;el oma hiirehammastega i&szlig;iklikult nii walu&szlig;asti hammustanud . 
 La&szlig;en tei&szlig;t - kawat&szlig;es ta - t&uuml;ki aega Ellen Ken&szlig;t &szlig;iut&szlig;uda , g&uuml;mna&szlig;i&szlig;tika&szlig;id &uuml;le&uuml;ldi&szlig;elt ja Olgat i&szlig;e&auml;ranis k&uuml;&uuml;nistada , w&otilde;tan ta pisted ene&szlig;e ja teiste t&otilde;&szlig;iste nai&szlig;e&otilde;iguslaste kohta rahuga wastu - ja &szlig;iis , kui ta ju&szlig;t k&otilde;ige paremas hoos on , hoian talle Dr. Welderi t&auml;he nina alla ja panen oma kuulipilduja &szlig;&uuml;lgama !... 
 Nah , ta peab midagi &ldquo;kombeliku&szlig;t ja kri&szlig;tliku&szlig;t abielu&szlig;t&rdquo; , &ldquo;&otilde;ige&szlig;t emant&szlig;ipat&szlig;ioni&szlig;t&rdquo; ja oma herra Tuksneri&szlig;t , kellega ta &ldquo;abielu truudu&szlig;t ja p&uuml;hadu&szlig;t&rdquo; aitab kaitsta , midagi kuulda &szlig;aama ! 
 W&otilde;itlu&szlig;ehimu p&auml;ra&szlig;t kahwatult astus ta proua Walteri juurde &szlig;is&szlig;e , w&otilde;idur&otilde;emu p&auml;ra&szlig;t punetades tuli ta &szlig;ealt j&auml;lle w&auml;lja . 
 Lahing oli n&auml;htawasti &auml;ge olnud , &szlig;e&szlig;t M&auml;nniku emandal kulus palju aega , enne kui ta t&auml;iesti &auml;rakort&szlig;utatud tohtrit&auml;he j&auml;lle w&auml;hegi &ldquo;wa&szlig;ongi&rdquo; &szlig;ai ... 
 Ja n&uuml;&uuml;d laimaja poole ! 
 Seal oli waja m&otilde;i&szlig;tlikult w&auml;lja astuda , m&otilde;i&szlig;tlikult ja diplomatlikult . 
 Adwokat Teder pidi tunnistama , et proua M&auml;nnik m&otilde;i&szlig;tlik naisterahwas on , ka &szlig;iis , kui ta kellegi wastu wasta&szlig;ena w&auml;lja astub . 
 Adwokat Tederil oli parempool&szlig;es &szlig;eltskonnas oma t&auml;ht&szlig;us , mida &szlig;ilmas tuli pidada . 
 Ja proua M&auml;nnik hakkas oma k&otilde;net ette walmistama , oma n&auml;gu eel&szlig;eiswa uue &szlig;ei&szlig;ukorra tarwis walmis &szlig;eadma . 
 Ja wastutulijaid , kes talle ot&szlig;a juhtu&szlig;iwad waatama , m&otilde;tle&szlig;iwad peagi : N&auml;e , mis&szlig;ugu&szlig;e m&otilde;i&szlig;tliku n&auml;oga naisterahwas ! 
 Kahjuks n&auml;gi emand &szlig;eekord asjata waewa : ta ei leidnud adwokat Tederit kodu&szlig;t . 
 Tema uk&szlig;e taga , enne kellat&otilde;mbami&szlig;t , oli k&otilde;ik nii eeskujuli&szlig;elt , nii &uuml;letrumpamata eeskujuli&szlig;elt walmis olnud : n&auml;gu , mokad , waade , algu&szlig;&otilde;nad , ettepanek , l&otilde;pu&szlig;&otilde;nad , - ja n&uuml;&uuml;d ei olnud tei&szlig;t t&uuml;hja kodu ! 
 Paha&szlig;elt p&ouml;&ouml;ras emand uulit&szlig;ale taga&szlig;i . 
 Waja &szlig;iis asja enne tei&szlig;e&szlig;t haru&szlig;t ajada . 
 Ja ta w&otilde;ttis k&auml;igud Olga ja terwe naisterahwa-&szlig;oo au puhastami&szlig;eks &szlig;eltskonda ette . 
 Meisterlikult m&otilde;istis ta juttu kaud&szlig;elt , &auml;&auml;ri-weeri m&ouml;&ouml;da , asja peale juhtida , nii et mitte tema Olga Met&szlig;a nime ja &szlig;elle peale tehtud juttu k&otilde;ige enne &szlig;uhu ei w&otilde;tnud , waid &szlig;ee , kellele ta wastu tahtis waielda ja Dr. Welderi t&auml;hte n&auml;idata , et &szlig;iis oma terwet akt&szlig;ioni &ldquo;wae&szlig;e , kait&szlig;eta t&uuml;tarlap&szlig;e&rdquo; au kait&szlig;eks tohtri juurde mineku&szlig;t kuni &szlig;iiamaani targu &auml;ra r&auml;&auml;kida ja weel tehtawate&szlig;t &szlig;ammude&szlig;t nii&szlig;ama targu m&auml;rku anda . 
 Muidugi k&auml;is ta m&otilde;lemas leeris ja muidugi &szlig;eadles ta &szlig;elle j&auml;rele oma &szlig;&otilde;nad ja &szlig;eletu&szlig;ed . 
 Seal , kus kohtus&szlig;ekaebami&szlig;t t&uuml;tarlap&szlig;e au wasta&szlig;eks peeti , lubas emand M&auml;nnik nii&szlig;ugu&szlig;ed m&otilde;tted Olga pea&szlig;t l&otilde;pulikult &auml;ra hurjutada ; kus aga arwati , et teotatud neiu p&auml;ra&szlig;t ek&szlig;ami tingimata kaebtu&szlig;t peaks t&otilde;&szlig;tma , arwas &szlig;eda&szlig;ama ka emand M&auml;nnik . 
 T&auml;iswerd &ldquo;paremlaste&rdquo; hulga&szlig;t leidis ta enamasti neid , kes mitte wae&szlig;e , kait&szlig;eta t&uuml;tarlap&szlig;e au p&auml;ra&szlig;t kohtus&szlig;ekaebami&szlig;t hukka ei m&otilde;i&szlig;tnud , waid laimaja au p&auml;ra&szlig;t . 
 M&otilde;eldagu ometi , kui &szlig;&auml;&auml;rane aus mees ja t&auml;htjas &szlig;eltskonna-tegelane , nagu adwokat Teder , nii&szlig;ugu&szlig;e t&uuml;hi&szlig;e asja p&auml;ra&szlig;t pogris&szlig;e m&otilde;istetak&szlig;e ! 
 &Auml;rgu ometi inime&szlig;t lastagu &otilde;nnetumaks teha . 
 Ka &szlig;ee&szlig;ugustega &szlig;ai M&auml;nniku emand walmis , &szlig;eda enam , et ta terwe aupeaste-plaan ju wastaste m&otilde;i&szlig;tliku lepitami&szlig;e peal ju p&otilde;hjenesgi . 
 K&otilde;ige &szlig;uuremat l&otilde;bu tegi aga proua M&auml;nnikule ikka , kui ta Dr. Welderi t&auml;he w&otilde;is w&auml;lja t&otilde;mmata ja k&otilde;igile neile &szlig;eltskonna-tugedele m&otilde;lema&szlig;t leeri&szlig;t m&auml;rku anda , et &szlig;ee t&auml;ht tema ee&szlig;tw&otilde;ttel ilmale oli &szlig;&uuml;ndinud . 
 IV. 
 J&auml;rgmi&szlig;el p&auml;ewal juhtus proua M&auml;nnikule ootamata kombel midagi w&auml;ga meeldiwat ja w&auml;ga meelitawat . 
 Talle tuli t&auml;htjas k&uuml;laline . 
 See polnud keegi w&auml;hem kui adwokat Teder . 
 E&szlig;ime&szlig;t korda t&otilde;stis adwokat Teder jala M&auml;nniku emanda majas&szlig;e . 
 Oli ta ju Eesti &ldquo;aristokratliste&rdquo; kodanikkude liigi&szlig;t , kes perekondadega , kus &uuml;likooli l&otilde;hna ei heljunud , l&auml;hemat l&auml;bik&auml;imi&szlig;t ei pidanud . 
 Pealegi oli M&auml;nniku proua mees oma t&auml;ieli&szlig;e harimatu&szlig;e poole&szlig;t - niih&auml;sti waimuli&szlig;el kui ka &szlig;eltskondili&szlig;el m&otilde;ttel - tuttaw ; ta oli &uuml;ks nei&szlig;t , keda L&auml;t , Eesti ja Sak&szlig;a &szlig;ak&szlig;ad uuemal ajal nimetu&szlig;ega &ldquo;Kulle&rdquo; armastawad &auml;ra hinnata , nimetu&szlig;ega , mis o&szlig;alt endi&szlig;e &ldquo;Knot'i&rdquo; a&szlig;emele on astunud . 
 Herra M&auml;nnik oli &szlig;iis &szlig;eltskondli&szlig;elt &ldquo;w&otilde;imata,&rdquo; lugu , mille all proua M&auml;nnik &szlig;alaja raskesti kannatanud ja weelgi kannatas ja mida ta &szlig;eega o&szlig;alt parali&szlig;eerida p&uuml;&uuml;des , et ta &szlig;eltskonna boikot&szlig;t oma abikaa&szlig;a wastu i&szlig;e teatawa m&auml;&auml;rani o&szlig;a w&otilde;ttis . 
 Najalt kunagi ei n&auml;htud teda mehega uulit&szlig;al k&otilde;ndiwat , naljalt kunagi &szlig;elt&szlig;ides&szlig;e ilmuwat w&otilde;i perekondades k&auml;iwat , kus jutt tawalikult &ldquo;k&otilde;rgemate&szlig;t asjade&szlig;t&rdquo; oli . 
 &Uuml;sna w&auml;ljapai&szlig;twalt andis ta parajal pilgul &szlig;eltskondlastele &szlig;elle&szlig;t boikoti&szlig;t m&auml;rku , kerge ri&szlig;ignat&szlig;ioniga t&auml;hendades : &ldquo;See ei huwita minu mee&szlig;t,&rdquo; millega &ouml;eldud oli : &ldquo;Selle&szlig;t ei tea minu mees midagi.&rdquo; Seda ignoreerimi&szlig;t w&auml;ljaspool abielu-&szlig;&auml;ngi ja &szlig;&ouml;&ouml;gilauda ei w&otilde;tnud herra M&auml;nnik , &otilde;nneks , &szlig;uurt &szlig;&uuml;dames&szlig;e ; ta ot&szlig;is omale trahteri&szlig;t ta&szlig;u ja leidis &szlig;eda , nii et nede abielu-rahu &szlig;elle all &szlig;ugugi ei kannatanud . 
 Herra M&auml;nniku leplikku rahulolemi&szlig;t rohkendas weel &szlig;ee tema &otilde;nnelik illu&szlig;ion , et ta ene&szlig;e nai&szlig;e&szlig;t waimli&szlig;elt &uuml;le arwas k&auml;iwat . 
 Ta l&otilde;i k&auml;ega k&otilde;ige &szlig;elle &ldquo;kama&rdquo; peale , millega tema teinepool aega wiitis ja mida &szlig;ee &ldquo;k&otilde;rgemateks asjadeks&rdquo; nimetas , ning leidis &szlig;elle kohta &szlig;agedasti &uuml;sna terawaid pilke&szlig;&otilde;nu . 
 Proua M&auml;nnik oli &szlig;iis herra adwokat Tederiga ainult &szlig;elt&szlig;ides m&otilde;nikord kergelt ja jahedalt kokku puutnud , ja n&uuml;&uuml;d n&auml;gi ta teda oma majas ! 
 Selle&szlig;t m&otilde;istis ta lugu pidada . 
 Waewalt &szlig;uutis ta enda r&otilde;emli&szlig;t imestu&szlig;t warjata ja oma n&auml;ole liht&szlig;at m&otilde;edukat lahku&szlig;t moondada , kui ta temale - &otilde;nneks oli tal uus ja uhke hommikukleit &szlig;eljas - pikkami&szlig;i wastu h&otilde;ljus . 
 Adwokat Teder - pikk , k&otilde;hn , r&otilde;ugearmiline herra - tuli &ldquo;ladna&rdquo; mehena . 
 Mehena , kes hea tuju kaa&szlig;a toob . 
 K&otilde;ik ta lai , krobeline n&auml;gu oli l&otilde;bus , ta habemeta &szlig;uu , mille nurkades midagi magedat ja j&auml;medat warit&szlig;es , mis aga ainult peenele &szlig;ilmale n&auml;htawaks &szlig;ai , oli naerul . 
 Kuue n&ouml;&ouml;paugus kandis ta kolme waewalt puhkenud roo&szlig;inuppu ja n&auml;pus hooletult m&auml;ngides paari pikawarreli&szlig;t nart&szlig;is&szlig;i . 
 Kriuk&szlig;uwate &szlig;aabastega astus ta l&auml;henewale majaprouale m&ouml;&ouml;da peent , w&ouml;&ouml;dili&szlig;t p&otilde;randariiet wastu . 
 Waewalt oli wii&szlig;akas teretamine , laitmata kawalerikumardami&szlig;ega herra adwokat Tederi poolt , m&ouml;&ouml;das , kui k&uuml;laline w&otilde;im&szlig;alt &uuml;mbru&szlig;e k&ouml;ites&szlig;e &szlig;attus . 
 Ta j&auml;i laial &szlig;ilmal ringi wahtima , wahtis kaua ja kat&szlig;uwalt , ja mida ta n&auml;gi , ei teinud teda mitte ainult t&otilde;&szlig;i&szlig;eks , waid &szlig;urus tal ka &szlig;&otilde;nad &szlig;uu&szlig;t : &ldquo;Ma olen proua M&auml;nniku &auml;rawalitud mait&szlig;e&szlig;t juba m&otilde;ndagi kuulnud , aga mida ma &szlig;iin n&auml;en , k&auml;ib k&otilde;ige&szlig;t &uuml;le , mida ma ene&szlig;ele ette m&otilde;i&szlig;t&szlig;in kujutada.&rdquo;
 Prohvet Maltsvet 
 Ja eksliku , teadmata inime&szlig;e &szlig;ei&szlig;upaigalt oleks Maltswet enna&szlig;t nii&szlig;ama m&otilde;juwalt &szlig;uutnud kaitsta , nagu tema wennapoeg ja M&auml;&auml;rmann ja Walkmann . 
 Ta oleks r&otilde;hutud rahwa&szlig;t nii&szlig;ama h&auml;sti , ja oma k&otilde;ne-o&szlig;awu&szlig;e t&otilde;ttu weel paremini , w&otilde;inud tr&ouml;&ouml;stida , et ju praegune k&otilde;rbe mitte k&otilde;rbeks ei j&auml;&auml; , waid juba kewadel j&auml;lle haljendawaks , wiljarikkaks maaks w&otilde;ib muutuda . 
 Kuid prohwet arwas oma rahule paremaks , kogudu&szlig;e wihapilwe alt eemale hoida ja alles n&auml;htawale ilmuda , kui &szlig;adu m&ouml;&ouml;das . 
 Ta elas &szlig;el ajal linna ligidal , Sewastopoli maantee &auml;&auml;res olewas Pu&szlig;chkina m&otilde;i&szlig;as , kus ta &ouml;&ouml;wahina teenis . 
 Aabrami k&uuml;la&szlig;t , oma &szlig;&otilde;bra Norti juure&szlig;t , kus ta m&ouml;&ouml;dal&auml;inud talwe ja &szlig;uwe &auml;ra elanud , oli ta natuke aega enne kodumaa rahwa p&auml;rale-j&otilde;udmi&szlig;t ettewaatlikult &szlig;iia a&szlig;unud . 
 Oma &ouml;&ouml;&szlig;ise teenistu&szlig;e ee&szlig;t &szlig;ai ta prii &szlig;&ouml;&ouml;gi k&otilde;rwal 8 rubla kuus palka - raha , mis tema ka&szlig;inate tarwiduste jaoks t&auml;iesti ulatas . 
 Siin elas Juhan Leinberg wagu&szlig;at , &uuml;k&szlig;ikut elu , enna&szlig;t iga awaliku w&auml;ljapai&szlig;tmi&szlig;e ee&szlig;t hoides . &ouml;&ouml;&szlig;el m&otilde;i&szlig;a hoonete wahel pikkami&szlig;i ringi &szlig;ammudes , oli &szlig;el langenud &szlig;uuru&szlig;el mahti , Krimmi t&auml;htedele , mis t&otilde;mmu&szlig;ini&szlig;e&szlig;t taewa&szlig;t &szlig;iretades ta peale maha wahti&szlig;iwad , &szlig;iit ilma kaduwu&szlig;t kurta - kaduwu&szlig;t , mis ka tei&szlig;e&szlig;t ilma&szlig;t p&auml;rit olewate waimulikkude w&otilde;imude ees ei peata . 
 Ainult oma l&auml;hemate &szlig;&otilde;prade ja tuttawatega kodumaa rahwa &szlig;ea&szlig;t , nendega , kes teda ennemalt kahet&szlig;e&szlig;iwad kui &szlig;&otilde;itle&szlig;iwad , astus ta m&otilde;ne aja p&auml;ra&szlig;t l&auml;bik&auml;imi&szlig;es&szlig;e , mis aga kaunis arwasti &szlig;&uuml;ndis . 
 Nende kodustes , perekondlistes ringides w&otilde;ttis ta wahel ka &szlig;oowi peale l&uuml;hike&szlig;eks palwetegemi&szlig;eks &szlig;&otilde;na , aga &uuml;ksnes &szlig;&auml;herdustes pi&szlig;ukestes ringides ja &szlig;iingi w&auml;ga harwasti . 
 Rahwa &szlig;uuremate hulkade &szlig;ekka , kelle waenulik meeleolu tema wastu h&auml;darikka talwe t&otilde;ttu muutumata eda&szlig;i kestis , ei astunud ta kordagi . 
 Oma t&auml;ieli&szlig;t &uuml;k&szlig;iklu&szlig;t , mis talle pika peale ometi r&otilde;huwaks n&auml;is minewat , p&uuml;idis ta &szlig;eel&auml;bi kergendawalt muuta , et ta nai&szlig;t ja m&otilde;lemaid poegi Krimmi oma juurde kut&szlig;us . 
 Kuid need ei t&auml;itnud tema kut&szlig;et . 
 Nad kart&szlig;iwad pikka teed ja kerwemat elukorda , kui neil kodumaal oli . 
 Leinbergi wanem poeg hakkas Paides tislermei&szlig;triks ja w&otilde;ttis ema ning noorema wenna oma majas&szlig;e , neile mureta elu pakkudes . 
 Maltswetil oli ka pi&szlig;ut muud p&otilde;hju&szlig;t , kui &szlig;ugurahwa waen , mis teda &szlig;undis pooldis peidus , nagu kadunult , elama , ja mis talle n&otilde;u andis , iga awaliku w&auml;ljaa&szlig;tumi&szlig;e ee&szlig;t enna&szlig;t hoida , kui &szlig;ee tal n&otilde;uuks oleks tulnudgi . 
 Balti &szlig;ak&szlig;ad polnud teda kui w&auml;ljar&auml;ndami&szlig;e - kihutajat &auml;ra unustanud . 
 Tallinnamaa m&otilde;isnikud ihu&szlig;iwad kahju p&auml;ra&szlig;t , mis orjade p&otilde;genemine neile toonud ja weel t&otilde;otas tuua , tema peale kibedasti hamma&szlig;t . 
 Nende ta&szlig;umi&szlig;e-wiha ulatas kauge Krimmini . 
 Sel&szlig;amal 1862. aastal j&otilde;udis Balti kindralkuberneri k&auml;e&szlig;t Riia&szlig;t n&otilde;ue Tauria kubermangu ametikohtades&szlig;e , pas&szlig;ita &ldquo;kurjategijat&rdquo; Juhan Leinbergi kinni w&otilde;tta ja Eestimaale &szlig;aata . 
 Maltsweti &otilde;nneks k&auml;i&szlig;iwad aga m&otilde;lemate kubermangude majandusli&szlig;ed tulud tol ajal wastami&szlig;i : Tauria m&otilde;isnikkudel , kui ka kroonul , oli t&ouml;&ouml;j&otilde;udu&szlig;id h&auml;dasti waja - Eestimaa orjaperemehed ei tahtnud oma&szlig;id kaotada . 
 Mine n&uuml;id w&otilde;ta t&ouml;&ouml;j&otilde;udude Taurias&szlig;e wiija nende k&auml;e&szlig;t , kellele &szlig;e&szlig;t ka&szlig;u tuli , kinni ! 
 Krimmi &uuml;lemus teadis w&auml;ga h&auml;sti , mis &szlig;&uuml;i p&auml;ra&szlig;t Tallinnamaa baronid Pu&szlig;chkina m&otilde;i&szlig;a au&szlig;at &ouml;&ouml;wahti taga n&otilde;ud&szlig;iwad ; &szlig;eep&auml;ra&szlig;t &szlig;ai polit&szlig;ei , kes ju wormis t&auml;itmi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t ikka ot&szlig;imi&szlig;ele &szlig;aadeti , tarwili&szlig;e n&auml;pun&auml;ite , kuda &szlig;eda toimetada . 
 Ot&szlig;iti mee&szlig;t , aga ei leitud . 
 Tuttaw a&szlig;i ! 
 Ja Riiga l&auml;ks m&otilde;ne aja p&auml;ra&szlig;t - ning &szlig;ee m&otilde;ni aeg oli &otilde;ieti pikk - ametlik-kuiw ja ametlik- t&otilde;&szlig;ine wastus : Juhan Leinbergi nimeli&szlig;t kurjategijat Tauria kubermangus ei ole !... 
 Krimmi herra&szlig;ed kait&szlig;e&szlig;iwad Eesti&szlig;t &szlig;aadud t&ouml;&ouml;- ja mak&szlig;u- j&otilde;udu&szlig;id Balti herraste ta&szlig;uwiha wastu aga weelgi &szlig;&uuml;dimalt , mis too t&auml;iendu&szlig;eks nimetamata ei w&otilde;i j&auml;&auml;da . 
 Kolga m&otilde;i&szlig;a &szlig;aks m&otilde;tles oma Krimmi l&auml;inud t&ouml;&ouml;orjadele &szlig;eega k&auml;tte maksta , et ta nende&szlig;t &uuml;hek&szlig;at noortmee&szlig;t &szlig;oldatimundris&szlig;e tahtis toppida . 
 Kaks aastat j&auml;rgemi&szlig;i n&otilde;uti mehi , kes 1862 a. 
 Krimmi tulnud , &szlig;iit taga ; nad pidiwad Kolga walla ee&szlig;t - et grahwi herra t&ouml;&ouml;j&otilde;uud mitte weel rohkem ei kahaneks - w&auml;eteenistuses&szlig;e minema . 
 Aga et Krimmis tugewate&szlig;t t&ouml;&ouml;k&auml;te&szlig;t nii&szlig;ama &szlig;uurt lugu peeti kui Kolgas , &szlig;iis ot&szlig;iti mehi &szlig;uure hoolega &szlig;ealt , kus neid ei olnud . 
 N&otilde;nda j&auml;iwad nad e&szlig;ime&szlig;el , kui ka tei&szlig;el &szlig;&uuml;gi&szlig;el kinni w&otilde;tmata . 
 Et tagan&otilde;udmi&szlig;e alt &uuml;le&uuml;ld&szlig;e pea&szlig;eda p&ouml;&ouml;ra&szlig;iwad mehed kohali&szlig;e &uuml;lemu&szlig;e n&otilde;uandel palwega mini&szlig;tri poole , et neid kui a&szlig;unikka w&auml;eteenistu&szlig;e&szlig;t wabastataks , mis ju ka a&szlig;umi&szlig;e-tingimistes t&otilde;otatud oli . 
 Palwet t&auml;ideti . 
 Kolga wald pidi ene&szlig;e ee&szlig;t i&szlig;e mehed andma . 
 Luhta l&auml;ks &szlig;eegi &szlig;akslik ta&szlig;umi&szlig;e-wigur . 
 39. H&auml;da-talwe . 
 Krimmi ikaldu&szlig;e-aasta annetas Eesti &szlig;is&szlig;er&auml;ndajatele talwe , mis k&otilde;ik&szlig;ugu puuduste ja h&auml;dade poole&szlig;t kodumaa kehwemate&szlig;t aastate&szlig;t weel &uuml;le k&auml;is . 
 Kumbgi m&otilde;isnik , kellega a&szlig;umi&szlig;e- lepingud tehtud , ei &szlig;uutnud oma kohustu&szlig;i rahwa wastu t&auml;ita . 
 E&szlig;iteks ei olnud elumajad , nagu kontrahtides m&auml;&auml;ratud , &szlig;eniste&szlig;t elanikkude&szlig;t t&uuml;hjad ; tei&szlig;eks j&auml;i leiwawili - t&szlig;chetwert ni&szlig;u w&otilde;i rukkid perekonna peale - , nii&szlig;amuti taliwilja &szlig;eeme , neilt &szlig;aamata . 
 Kui neil ka aru&szlig;aadawalt w&otilde;imata oli , ikaldu&szlig;e l&auml;bi wilet&szlig;u&szlig;t kannatawaid tatarla&szlig;i wastu talwet urt&szlig;ikute&szlig;t w&auml;lja ajada , &szlig;iis t&otilde;enda&szlig;iwad m&otilde;lemad naism&otilde;isnikud weidi w&auml;hem m&otilde;istetawalt ka , et neil j&otilde;udu ei olla , uutele a&szlig;ujatele wilja muret&szlig;eda . 
 Neil endil tarwili&szlig;t jagu wilja k&uuml;ll ei olnud , aga ka tarwili&szlig;e raha&szlig;umma , mille ee&szlig;t wilja oleks w&otilde;inud osta , &uuml;tle&szlig;iwad nad endil puuduwat . 
 Sel lool ei j&auml;&auml;nud a&szlig;ujatel kui ka maaomanikkudel muud n&otilde;u j&auml;rele , kui lepingu&szlig;t kriip&szlig;u l&auml;bi t&otilde;mmata . 
 Taganeti wabal kokkuleppimi&szlig;el kontrahi&szlig;t . 
 Kohtulikul teel olek&szlig;iwad kahjustatud a&szlig;ujad wasta&szlig;elt poolelt wahe&szlig;t &szlig;ugu ta&szlig;u &szlig;aanud , aga kes m&otilde;tles k&otilde;ik&szlig;ugu h&auml;dade l&auml;bi pehmeks pit&szlig;itatud ee&szlig;tlaste&szlig;t kohtusk&auml;imi&szlig;e peale ! 
 Oli weel &otilde;nneks lugega , et Karakijati omanik , proua Dalajewa , oma &szlig;is&szlig;er&auml;ndajatele w&otilde;imalikuks tegi , &szlig;inna&szlig;amas&szlig;e talwekorteris&szlig;e j&auml;&auml;da , milleks tatarla&szlig;ed neile oma urt&szlig;ikutes ruumi pidiwad andma . 
 Et elu neis kit&szlig;ikutes ja madalates &szlig;awionnikestes , miks n&uuml;id kahekord&szlig;elt elanikka t&auml;is oliwad tuubitud , l&otilde;bus ei olnud , on kergesti m&otilde;ista . 
 Tei&szlig;ed Eesti a&szlig;ujad l&otilde;iwad , kui nad &szlig;&uuml;gi&szlig;e &szlig;oldatite ka&szlig;armus w&otilde;i haigemajades p&otilde;dedes &auml;ra elanud , Simferopoli linnas w&otilde;i &szlig;elle &uuml;mbru&szlig;es - kus aga keegi &szlig;ai - h&auml;di&szlig;e talwe-korteri &uuml;les . 
 Wilet&szlig;us oli k&otilde;igel pool &szlig;uur . 
 Mitte ainult polnud toidu&szlig;t , waid ka ahjuk&uuml;tte&szlig;t k&otilde;ige pigistawam puudus . 
 K&uuml;ll andis kroonu &szlig;&uuml;gi&szlig;el iga t&auml;iskaswanud hinge peale pi&szlig;ut rukkid , aga &szlig;ee ei l&ouml;&ouml;nud kuigi kauaks ette . 
 J&otilde;udis m&otilde;ni omale lehmamullika osta , &szlig;iis tikkus talle &szlig;edamaid p&otilde;hu puudus kallale . 
 Heinad oliwad k&otilde;rges hinnas - 40 kuni 50 kop. puud . 
 Ahjuk&uuml;tteks polnud &uuml;hte ega tei&szlig;t puuwae&szlig;es Krimmis tarwitatawat ainet w&otilde;tta : ei &otilde;lgi ega &szlig;&otilde;nnikut . 
 P&otilde;llud oliwad liig w&auml;he k&otilde;rt kaswatanud , kui et &szlig;eda nagu muidu tawalik , ahju oleks w&otilde;idud loopida , ning loomade arw k&uuml;tte- &szlig;&otilde;nniku &szlig;&uuml;nnitami&szlig;eks &szlig;el&szlig;amal p&otilde;hju&szlig;el liig w&auml;he &szlig;eks j&auml;&auml;nud . 
 K&uuml;lm tuba ja t&uuml;hi k&otilde;ht oliwad haiguste k&otilde;rwal n&uuml;id ee&szlig;tlaste alali&szlig;ed piinawad kaa&szlig;ali&szlig;ed uuel kodumaal . 
 &Otilde;nneks polnud k&uuml;ll talwe kuigi pikk ega kare &szlig;el aastal . 
 Enne j&otilde;ulu&szlig;id oli m&otilde;ni n&auml;dal k&uuml;lma ja lund , &szlig;iis alga&szlig;iwad pehmed ilmad , kodumaa Mihkli-p&auml;ewa aeg&szlig;ete &szlig;arna&szlig;ed , mis kuni kewadeni ke&szlig;t&szlig;iwad . 
 H&auml;daliste &szlig;aatu&szlig;t p&uuml;idis ka kodanline era-heategewus tuttawate armuannete n&auml;ol kergendada . 
 Simferopoli Sak&szlig;a kogudu&szlig;e kiriku&otilde;petaja Reuchel , kes &otilde;nnetumatele o&szlig;aw&otilde;tliku lahku&szlig;ega wastu astus ja kelle kirikliste ametitalituste alla Eesti a&szlig;ujad hiljem heit&szlig;iwad , w&otilde;ttis abimuret&szlig;emi&szlig;e oma peale . 
 Ta korjas linna heldemate kodanikkude , kui ka oma kogudu&szlig;e k&auml;e&szlig;t n&auml;lgijatele ja p&otilde;dejatele raha-andeid . 
 H&auml;da kustutu&szlig;eks oli aga &ldquo;heldeid k&auml;&szlig;a&rdquo; n&auml;htawalt liig ka&szlig;inasti , &szlig;e&szlig;t pastor Reuchel oli &szlig;unnitud , ka laenu-teel abilaeka &szlig;i&szlig;u ee&szlig;t hoolit&szlig;ema . 
 Sel puhul k&auml;is &uuml;ks Juudi kodanik nii m&otilde;ne&szlig;tgi oma kri&szlig;tliku&szlig;t klas&szlig;iwenna&szlig;t heategeli&szlig;e meel poole&szlig;t &uuml;le , mille&szlig;t weel elus olewad e&szlig;ime&szlig;ed Eesti w&auml;ljar&auml;ndajad w&auml;ike&szlig;t i&szlig;eloomulikku looke&szlig;t m&auml;lestawad . 
 Kord laenas &otilde;petaja Reuchel &uuml;he Juudi &szlig;oo&szlig;t apteekri k&auml;e&szlig;t , kelle majas ta elas , 50 rubla raha , et &szlig;eda h&auml;dalistele &auml;ra jaotada . 
 Et tema aga laenu m&auml;&auml;ratud ajaks &auml;ra ei j&otilde;dnud maksta , &szlig;iis palus ta w&otilde;lauskujat , weel m&otilde;ni aeg eda&szlig;i kannatada . 
 Juut k&uuml;&szlig;is , milleks waimulik i&szlig;and raha laenanud , ja kui ta kuulis , et &szlig;ee puudu&szlig;t kannatawate Eesti a&szlig;ujate heaks l&auml;inud , t&auml;hendas ta ilma pikema arupidami&szlig;eta , et ta antud &szlig;umma &szlig;iis enam laenuks ei lugewat , waid &szlig;elle ee&szlig;tlastele kinkiwat . 
 Israeli mehe annetus oli &szlig;uure , kui paljude ristiu&szlig;uliste kodanikkude omad , ehk need tema&szlig;t k&uuml;ll rikkamad oliwad ... 
 Ka ee&szlig;tlaste kodumaalt m&otilde;tles hea&szlig;&uuml;damline kiriku&otilde;petaja abi n&otilde;utada . 
 Ta kirjutas &szlig;inna waeste a&szlig;ujate wilet&szlig;u&szlig;e&szlig;t &szlig;el &szlig;ihil liigutawa kirja . 
 Wististi ei aimanud aus mees , keda Krimmis natuke tei&szlig;emad olud &uuml;mbrit&szlig;e&szlig;iwad ja kellel oma ameti&szlig;t aateli&szlig;emad arwami&szlig;ed oliwad , kui tema ametiwendadel p&uuml;hal Maarjamaal , mil wii&szlig;il tema kirja&szlig;t Baltias kapitali l&ouml;&ouml;daks . 
 Ta ei aimanud , et tema kirja k&otilde;ige pealt abin&otilde;uks tarwitataks , et &szlig;ellega m&otilde;isnikkude orjadele w&auml;ljar&auml;ndami&szlig;e ee&szlig;t kolli teha , neid raske ikke alla paigale j&auml;&auml;ma &szlig;undida , kuna abimuret&szlig;emine &szlig;eejuures j&auml;lgiks wari&szlig;eerli&szlig;eks kometiks muutus . 
 Juubeldawa kahjur&otilde;emuga kuulutas J&auml;rwa-Madi&szlig;e papikene &uuml;hel p&uuml;hap&auml;ewal kantsli&szlig;t oma kogudu&szlig;ele , kuda need wae&szlig;ed , ek&szlig;inud hinged , kes waleprohweti ja pahareti kihutu&szlig;el oma kalli kodumaa maha j&auml;t&szlig;iwad , n&uuml;id w&otilde;er&szlig;il &szlig;uures h&auml;das ning wilet&szlig;u&szlig;es elada , ja kuda nad iga &szlig;ilmapilk &szlig;iia taga&szlig;i tulek&szlig;iwad , kui neil waestel weel nii palju j&otilde;udu oleks . 
 K&uuml;ll nad kahet&szlig;eda n&uuml;id , et nad oma endi&szlig;ele priskele elule &szlig;iin&szlig;ete leiwawanemate ja &uuml;lemate warju ja kait&szlig;e all kergemeel&szlig;elt &szlig;elja p&ouml;&ouml;ranud ! 
 K&uuml;ll nad nutta oma korrap&auml;rali&szlig;i eluhooneid , oma wiljakandjaid p&otilde;ldu&szlig;id taga ! 
 Aga &szlig;ee k&otilde;ik olla n&uuml;id hilja ! 
 Seep&auml;ra&szlig;t w&otilde;tku talurahwas &otilde;petu&szlig;t nende petetud hingede &otilde;nnetu&szlig;e&szlig;t , &auml;rgu uskugu w&otilde;rgutajate petlikka meelitu&szlig;i ja hoidku iga&uuml;ks kinni oma kalli&szlig;t kodu&szlig;t , mille peal Jumala &otilde;nnistus hingata ... 
 Oma h&auml;ssitu&szlig;e ja hoiatu&szlig;e-k&otilde;nele li&szlig;as waga hingekarjane mahe-magu&szlig;a palwe juurde , et kogudus oma helded k&auml;ed lahti teeks ja Krimmi &otilde;nnetumate heaks andeid ohwerdaks , milleks kiriku uk&szlig;e juures &ldquo;pekid&rdquo; w&auml;lja olewat pandud . 
 Palwet t&auml;ideti muidugi . 
 Umbes 50 rubla tuli Madi&szlig;e kogudu&szlig;e poolt kokku , mis &otilde;petaja Reucheli k&auml;tte Krimmi l&auml;kitati , kes raha h&auml;dalistele &auml;ra jaotas . 
 Aga et r&otilde;emu&szlig;&otilde;num w&auml;ljar&auml;ndajate wilet&szlig;u&szlig;e&szlig;t w&otilde;imalikult &uuml;le maa laiali l&auml;heks ja talupoegadele ka mujal kananaha &szlig;elga ajaks , juhiti pastor Reucheli kirja &szlig;i&szlig;u ka ajalehtedes&szlig;e . 
 Peale Sak&szlig;a lehtede k&otilde;neles &szlig;elle&szlig;t &otilde;iskawa parastami&szlig;ega i&szlig;e&auml;ranis Jann&szlig;eni &ldquo;Perno Postimees.&rdquo; J&auml;lle kord t&otilde;rwati &ldquo;ahwiprohwet&rdquo; kui kuradi teenistu&szlig;es olew rahwa-ek&szlig;itaja ja awalik petja &szlig;&uuml;&szlig;imustaks , aga ka rumalale ja &szlig;&otilde;gedale rahwale , kes walelikku enam uskunud , kui oma au&szlig;aid m&otilde;i&szlig;awanemaid ja hingekarja&szlig;eid , pilluti etteheiteid ja &szlig;&uuml;idistu&szlig;i kaela . 
 Et ka teiste kihelkondade jutlustajad ajalehtede l&auml;bi laiali kantud asja kirikus tuttawal &szlig;ihil k&otilde;nes&szlig;e w&otilde;t&szlig;iwad , on k&uuml;ll i&szlig;eene&szlig;e&szlig;t m&otilde;istetaw . 
 Paremat wett oma weski peale ei w&otilde;inud ju niih&auml;sti waimulikud kui ilmalikud &szlig;ak&szlig;ad enam &szlig;oowidagi ! 
 - 
 Muidugi ei elatanud &szlig;&auml;&auml;ra&szlig;ed armuannete-korjandu&szlig;ed Krimmi ee&szlig;tla&szlig;i &uuml;le talwe . 
 Nad oliwad ainult pii&szlig;ad kuuma kiwi peale ja &szlig;aiwad k&otilde;ige pealt p&otilde;dejatele ja p&auml;ris n&auml;lgijatele o&szlig;aks . 
 Kes w&auml;hegi k&auml;&szlig;a ja jalgu j&otilde;udis liigutada , pidi t&ouml;&ouml;d ja teenistu&szlig;t ot&szlig;ima . 
 Seda oli Krimmis &otilde;nneks teatawal m&auml;&auml;ral &szlig;aada . 
 Et aga t&ouml;&ouml;j&otilde;udu&szlig;id korraga rohkesti pakuti , &szlig;iis tegiwad Krimmi t&ouml;&ouml;andjad , nagu t&ouml;&ouml;andjad &szlig;arna&szlig;el puhul igal pool teewad : nad tarwita&szlig;iwad t&ouml;&ouml;ot&szlig;ijate &otilde;nnetumat &szlig;ei&szlig;ukorda ja kruuwi&szlig;iwad t&ouml;&ouml;palgad maha . 
 See &szlig;&uuml;ndis ee&szlig;tlastele niih&auml;sti linnas kui maal , ja meestele niih&auml;sti kui naisterahwastele . 
 Nooremad mehed , kelell terwi&szlig;t oli , r&auml;nda&szlig;iwad pool&szlig;aare l&otilde;una-randa , i&szlig;e&auml;ranis Jalta linna ja &szlig;elle &uuml;mbru&szlig;es&szlig;e , kus wiinam&auml;ed talwe l&auml;bi t&ouml;&ouml;d annawad . 
 Oli &szlig;iin p&auml;ewapalk enne 60 kuni 80 kopikat olnud , &szlig;iis pidiwad ee&szlig;tla&szlig;ed ainult 25 kuni 30 kopikaga leppima . 
 Selle&szlig;tgi palga&szlig;t p&uuml;idis iga&uuml;ks weel , kas w&otilde;i w&ouml;&ouml;rihma pingutades , hoiukopikaid koguda , et kewadel paarik&uuml;mne rublagagi omakste juurde p&ouml;&ouml;rata . 
 T&uuml;drukud , kellel w&auml;hegi terwi&szlig;t oli , olgu peret&uuml;tar w&otilde;i endine &uuml;mmardaja , hakka&szlig;iwad enamisti k&otilde;ik linnas teenima - &uuml;ks k&otilde;ik , mis palga ee&szlig;t . 
 Teadagi , et palk ennem w&auml;hem kui rohkem m&auml;&auml;rati , milleks rohke t&ouml;&ouml;pakkumi&szlig;e k&otilde;rwal ka weel &szlig;ee palkajatele head p&otilde;hju&szlig;t andis , et t&uuml;drukud kohali&szlig;t keelt ei m&otilde;i&szlig;tnud . 
 Aga ka linna &uuml;mbru&szlig;es elawad Eesti perei&szlig;ad , wanadu&szlig;e peale waatamata , oliwad &szlig;unnitud , endile t&ouml;&ouml; l&auml;bi rahali&szlig;t &szlig;is&szlig;etulekut n&otilde;utama , et pealekippuwale n&auml;ljale wastu w&otilde;idelda , i&szlig;e&auml;ranis perei&szlig;ad , kelle rohkesti &ldquo;peenike&szlig;t peret&rdquo; oli . 
 Eesti talupojad , kes Krimmi p&otilde;lluharijateks tulnud , pidiwad n&uuml;id Simferopolilinnas talwe ot&szlig;a nurgameesteks ja puuraiujateks k&auml;ima . 
 Hommikul wara mindi , &otilde;htul pimedas tuldi - nagu kodumaa teomehed m&otilde;i&szlig;a-orju&szlig;es . 
 K&auml;idaw - tee 5 kuni 7 wersta - oli ka umbes &szlig;elletaoline . 
 Simferopoli turul ei m&uuml;idud mitte , nagu p&otilde;hjamaa linnades , l&uuml;hike&szlig;i , raiutud halu-puid , waid kahe &szlig;&uuml;lla piku&szlig;eid ja weelgi pikemaid l&otilde;hkumata rahnu&szlig;id . 
 Ja et linn , millel oma 50,000 elanikku oli , ka ainult puudega k&uuml;ttis ja keetis , &szlig;iis j&auml;tkus ee&szlig;tlastele puuraiumi&szlig;et&ouml;&ouml;d k&uuml;llalt . 
 Muidugi tuupi&szlig;iwad nad tatarla&szlig;ed , kes &szlig;eda t&ouml;&ouml;d muidu tegiwad , &szlig;el talwel k&otilde;rwale . 
 Nad oliwad kas odawamad , w&otilde;i neid palgati &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t ennemini , et nad harulda&szlig;ed h&auml;dali&szlig;ed oliwad . 
 Kauples kodaniku herra w&otilde;i proua turul koorma puid - kohe ilmus Eesti taat , kirwe w&ouml;&ouml; wahel , ja pakkus enna&szlig;t puul&otilde;hkujaks . 
 Nii m&otilde;nigi nei&szlig;t &szlig;ai keele puudu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t palkaja k&auml;e&szlig;t wahel t&uuml;s&szlig;ata , aga eks h&auml;daline pea k&otilde;ik kotti pi&szlig;tma .
 P&otilde;dra Toomas 
 Jakob &uuml;tles l&otilde;puks : &ldquo; Mehed , pidage &szlig;&otilde;na ! 
 Meil on t&otilde;esti asja , et &szlig;elle t&ouml;&ouml; &auml;ra teeme p&uuml;hade wahel . 
 Kui uus herra kuuleb ja i&szlig;e n&auml;eb , et agarasti tema k&auml;sku t&auml;idame , &szlig;iis u&szlig;aldab ta meid . 
 Olen k&otilde;minat kuulnud , et &szlig;oldatid minewat P&uuml;haj&auml;rwe . 
 Is&szlig;and Jumal halasta ! 
 S&auml;&auml;l algab &szlig;iis h&auml;da . 
 Meilt on &szlig;oldatid &auml;ra kut&szlig;utud , et herra walit&szlig;eja juttu uskus : Rannus ei ole m&auml;s&szlig;ajaid ja t&otilde;rkujaid ! 
 Herra peab ka meie &uuml;tlemi&szlig;i u&szlig;aldama . 
 S&otilde;nadega meie temale &szlig;eda &otilde;petada ei j&otilde;ua . 
 Meie peame tegudega n&auml;itama , et tema u&szlig;aldu&szlig;e w&auml;&auml;rt oleme . 
 Muidugi ei ole &szlig;ee a&szlig;i meil mitte kerge , aga kindel tahtmine wiib meid w&otilde;idule . &rdquo; 
 &ldquo; J&auml;ta , Jakob ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis K&otilde;dara T&otilde;nu , &ldquo; &szlig;iin nurme p&auml;&auml;l , wilu tuule k&auml;es hakkawad hambad l&otilde;di&szlig;ema , l&auml;hme tuppa ! 
 S&auml;&auml;l &szlig;eleta ja erguta eda&szlig;i . 
 Siin l&auml;heb palju &szlig;inu &szlig;&otilde;nadest tuulde , &szlig;e&szlig;t k&uuml;lm r&auml;&auml;gib waljuma&szlig;t . &rdquo; 
 Toas h&otilde;&otilde;rus m&otilde;ni k&auml;&szlig;a , teine pek&szlig;is jalgu p&otilde;randat wastu , kolmas ot&szlig;is parajat istet . 
 T&uuml;kk aega kulus &auml;ra , &szlig;iis walit&szlig;es waikus toas . 
 Keegi ei tihkanud juttu algada , &szlig;e&szlig;t Jakobi &szlig;&otilde;nad weerle&szlig;iwad ja keerle&szlig;iwad meeste meeltes . 
 Tolki t&otilde;u&szlig;is oma a&szlig;eme &auml;&auml;relt p&uuml;sti , luuras meeste jalgu ja naljatas : &ldquo; Arwa&szlig;in k&uuml;ll , et m&otilde;nel mehel jalad risti on , ega muidu n&otilde;nda hulga meeste &szlig;ees &szlig;ihuke p&uuml;ha waikus walit&szlig;e ? 
 On kellegil mulle piip tubaka&szlig;t anda ? 
 L&otilde;ppis t&uuml;hi ot&szlig;a , tahaks paari pop&szlig;i lasta , aga ei ole . &rdquo; 
 Kaks , kolm k&auml;tt ulata&szlig;iwad wana &szlig;oldatile tubakakotti . 
 &ldquo; Ait&auml;h ! 
 K&uuml;ll &szlig;aab &uuml;he&szlig;tgi ! &rdquo; 
 Lau&szlig;us wana ja toetas enna&szlig;t kolde kiwi p&auml;&auml;le , puhastas piipu ja &uuml;tles : &ldquo; Koolimaja a&szlig;e on teil &auml;ra m&auml;rgitud . 
 See ettew&otilde;te on uus . 
 Jumal &otilde;nnistagu &szlig;eda ! 
 Tarku&szlig;t tuleb meie lastele tarwis . 
 Tarkus t&otilde;stab meie rahwa&szlig;t . 
 Tarku&szlig;e puudu&szlig;t olen i&szlig;e elus tundnud . 
 Olek&szlig;in ma kroonuteenistu&szlig;es targem olenud , ei kannaks ma n&uuml;&uuml;d mitte karja&szlig;e keppi , waid - ei taha hooplema hakata . &rdquo; 
 &ldquo; N&auml;e wennike ! &rdquo; &uuml;tles K&otilde;dara T&otilde;nu , &ldquo; meie wana karjane r&auml;&auml;gib &szlig;eda&szlig;ama , mis Jakob &otilde;ues pajatas . 
 M&otilde;lemad kiidawad kooli . 
 Ja ta &szlig;iis ikka midagi w&auml;&auml;rt on ? 
 &Uuml;lehomme l&auml;hme kiwa wedama . 
 Selle t&uuml;ki teeme &auml;ra ! 
 Aga kahju tulemata ka ei j&auml;&auml; . 
 K&uuml;ll n&auml;ete : Iwa&szlig;ki teop&auml;ewad &szlig;urutak&szlig;e meile kaela . 
 Orja ! 
 &Uuml;ksgi ei &szlig;aa kahte i&szlig;andat teenida . 
 Meie lap&szlig;ed ka mitte . 
 Nende k&auml;&szlig;a , jalgu majas ei ole . 
 I&szlig;at emat t&otilde;mmake ! 
 Palja jalu ja &szlig;&auml;rgi w&auml;el neid kooli &szlig;aata ei w&otilde;i . 
 Ku&szlig;t w&otilde;tad jalat&szlig;ed , riided , raamatud ? 
 Ma &uuml;tlen : kahju tulemata ei j&auml;&auml; ! &rdquo; 
 &ldquo; Oleks mu Madli &szlig;iin , &rdquo; kahjat&szlig;es Wil&szlig;i Willem , &ldquo; ta &uuml;tleks &szlig;ulle t&auml;na j&auml;llegi : T&otilde;nu , &szlig;ina n&auml;ed tonti ! 
 Sina loed meile kulud ette , aga tulud j&auml;tad lugemata . 
 M&auml;leta pi&szlig;utgi &szlig;eda , mis wana karjane praegu r&auml;&auml;kis ! 
 Sinu war&szlig;akaswatami&szlig;e&szlig;t w&otilde;ib ka &uuml;telda : kahju tulemata ei j&auml;&auml; ! 
 Pead teda &szlig;&ouml;&ouml;tma , jootma , talitama , pead temale riista ja rak&szlig;a walmistama , et &szlig;u p&auml;&auml; &szlig;uit&szlig;eb ja keha aurab . 
 Sina tead et ilma waewata elada ei &szlig;aa . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t oli &szlig;inu endine &uuml;tlemine : Selle t&uuml;ki teeme l&auml;bi , p&auml;ris &otilde;ige ja asjakohane . &rdquo; 
 Piiraku Jakob tegi minekut ja &uuml;tles : &ldquo; Jumalaga ! &rdquo; 
 K&otilde;ik raputa&szlig;iwad &uuml;kstei&szlig;e k&auml;&szlig;a ja l&auml;k&szlig;iwad koju . 
 --------- 
 &Uuml;kstei&szlig;tk&uuml;mnes &otilde;htu . 
 --------- 
 N&auml;&auml;rip&auml;ewal oli Rannu kirik puup&uuml;sti t&auml;is . 
 Kogudus laenetas nagu rukkip&otilde;ld tuules . 
 Kord wajus rahwas eda&szlig;i , kord taga&szlig;i . 
 Noor &otilde;petaja , w&auml;ikene , mustawerd mehikene , r&auml;&auml;kis walju ja &szlig;elge h&auml;&auml;lega . 
 Rahwas kuulatas ammuli &szlig;uul , nagu oleks iga &szlig;&otilde;na &auml;ra neelanud . 
 Oli ka p&auml;ris armu&otilde;petu&szlig;e kuulutus . 
 Ei olnud jutlu&szlig;es midagi t&uuml;hja t&auml;hja maailma&szlig;t . 
 &Otilde;ues &uuml;tle&szlig;iwad wanemad mehed teine tei&szlig;ele : Selles mehes kingib Jumal meile p&auml;ris hingekarja&szlig;e . 
 Tahame teda oma kiriku p&auml;&auml;le &otilde;petajaks paluda . 
 Tei&szlig;el n&auml;&auml;rikuu p&auml;ewal oliwad Rannu walla peremehed m&otilde;i&szlig;as uue herra k&auml;sku&szlig;id ja &szlig;eadmi&szlig;i kuulmas ja wastu w&otilde;tmas . 
 Teop&auml;ewade arw j&auml;i wanaks . 
 Aga t&ouml;&ouml;d ei &szlig;aawat mitte enam huupi tehtud , waid igal teomehel on p&auml;ewas oma t&uuml;kit&ouml;&ouml; teha . 
 Selle &szlig;eadmi&szlig;e ee&szlig;t t&auml;nati herrat , &szlig;e&szlig;t p&auml;ewane t&ouml;&ouml;t&uuml;kk oli t&ouml;&ouml;li&szlig;e kohane . 
 Kiltril ja kubjal ei olnud muud teha , kui t&ouml;&ouml; h&auml;&auml;du&szlig;e j&auml;rele walwata ja tehtud p&auml;ewad kirja panna . 
 Puuduli&szlig;e t&ouml;&ouml; ee&szlig;t ei kirjutatud p&auml;ewa mitte t&auml;is . 
 Sellep&auml;ra&szlig;t pidi peremees , kui t&auml;ied p&auml;ewad tahtis &szlig;aada , tubli teomehe m&otilde;i&szlig;a &szlig;aatma , ehk i&szlig;e plat&szlig;i astuma , et nurinat ei tuleks . 
 Teomeeste peksmine on m&otilde;i&szlig;a ametnikkudel &auml;ra keelatud . 
 Wargad ja wasta&szlig;ed langewad kogukonna nuhtlu&szlig;e alla . 
 J&auml;lle t&auml;nati herrat &szlig;elle &szlig;eadmi&szlig;e ee&szlig;t . 
 Peremehed , kes oma tulude ee&szlig;t raharenti tahawad maksta , neid k&auml;sti p&auml;ra&szlig;t herra jutule tulla . 
 &ldquo; Eila olete kirikus noore &otilde;petaja jutlu&szlig;t kuulnud , kas olete temaga rahul ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is herra . 
 &ldquo; Oleme k&uuml;ll rahul ! &rdquo; wasta&szlig;iwad peremehed . 
 &ldquo; Tema ametis&szlig;e &szlig;eadmi&szlig;t toimetab kiriku konwent , &rdquo; &otilde;petas herra , &ldquo; ja n&uuml;&uuml;d w&otilde;ite minna . ! &rdquo; 
 &ldquo; Meil tuleb hoopis teine eluw&auml;rk , &rdquo; arwa&szlig;iwad peremehed . 
 Tuligi . 
 Selle herra walit&szlig;u&szlig;e ajal ei olnud m&otilde;i&szlig;a ja walla wahel riidu ega t&uuml;li . 
 Mis n&otilde;uti , &szlig;eda tehti . 
 Kogukonnakohus istus igal n&auml;dalal kord m&otilde;i&szlig;as koos ja &otilde;iendas inimeste riiu-asju , karistas kelmi&szlig;id 15 , 20 ja 30 wit&szlig;ahoobiga , aga m&auml;&auml;ramata materdami&szlig;t ei tulnud enam ette . 
 Naesterahwa&szlig;t ei pek&szlig;etud &szlig;ugugi . 
 Neid pandi m&otilde;neks p&auml;ewaks pogris&szlig;e . 
 Aga piinapinki ja jalapakku ei tarwitatud mitte enam . 
 Kohtumeeste hulgas leiti oma arwamistega mehi , kes &szlig;eda ot&szlig;usta&szlig;iwad , mis &otilde;ige ja paraja tund&szlig;iwad olewat , aga oli ka neid , kes ainult jaata&szlig;iwad : &ldquo; T&otilde;&szlig;i k&uuml;ll , t&otilde;&szlig;i k&uuml;ll , mis herrad arwawad &otilde;ige ja paraja olewat . &rdquo; 
 Raharendi maksmi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t l&auml;ks Wil&szlig;i Willem herra jutule . 
 Ta arwas i&szlig;eene&szlig;es : kodune t&ouml;&ouml; ja rendiraha korjamine on ka&szlig;ulikum kui teop&auml;ewade tegemine ja k&auml;&szlig;ud ei k&auml;i ka mitte alati kaelas , waid w&otilde;id oma asju ajada , n&otilde;nda kuidas &szlig;eda tulu&szlig;am arwad olewat . 
 Herra k&uuml;&szlig;is : &ldquo; No , Willem , mis &szlig;a r&auml;&auml;gid ? &rdquo; 
 &ldquo; Tulin auuli&szlig;e herra uudi&szlig;t kuulama . 
 Mis hinna ee&szlig;t annate mulle Wil&szlig;i talu rendi p&auml;&auml;le ja mitmeks aastaks ? 
 Hind ja aeg kaaluwad p&otilde;llut&ouml;&ouml;s palju . 
 Tahaks kord kat&szlig;uda teop&auml;ewade a&szlig;emel renti maksta . &rdquo; 
 &ldquo; Tubli , oled hakkaja mees , &rdquo; &uuml;tles herra . 
 &ldquo; Rendi aja m&auml;&auml;ran ma &szlig;ulle 25 aasta p&auml;&auml;le , aga renti ei w&otilde;i ma t&auml;na mitte m&auml;&auml;rata , pean enne kaardi ja wakuraamatu j&auml;rele &szlig;eda arwama . 
 &Uuml;learu renti ma ei n&otilde;ua . 
 Tule n&auml;&auml;rikuu 5. p&auml;ewal m&otilde;i&szlig;a , &szlig;iis on &szlig;inu kontraht walmis , w&otilde;ta ka raha &uuml;hes , et poole aasta rendi ette w&otilde;id maksta ja nime kontrahi alla kirjutada . 
 Sellega on t&auml;nane a&szlig;i aetud , w&otilde;id minna ! &rdquo; 
 &ldquo; Samm uue elutee p&auml;&auml;le on astutud , &rdquo; m&otilde;tles Willem i&szlig;eene&szlig;es , kui ta oma hobu&szlig;e juurde l&auml;ks , mis puu k&uuml;lge &szlig;eotud heina k&otilde;r&szlig;i n&auml;ris , &ldquo; aga taga&szlig;i ma ei waata , waid &szlig;ammun eda&szlig;i , ega ta hullem w&otilde;i olla , kui olnud on . &rdquo; 
 &ldquo; Sa tuled herberi&szlig;t , mis &szlig;&auml;&auml;l k&auml;i&szlig;id ? &rdquo; u&szlig;utas Piiraku Jakob , kellega nad &uuml;he kresla p&auml;&auml;l m&otilde;i&szlig;a oliwad &szlig;&otilde;itnud . 
 &ldquo; K&auml;i&szlig;in herra juures kuulamas , kuidas talu rentimi&szlig;ega lugu on ? 
 Selle ree p&auml;&auml;l pole meite&szlig;t weel keegi istunud , taht&szlig;in kord kat&szlig;uda , kuidas ta libi&szlig;eb . 
 M&otilde;te tuli j&auml;rsku , kui herra asjas&szlig;e puudutas , ja ta oli mulle h&auml;sti meelt m&ouml;&ouml;da . 
 Arwan , et rendimaksmine odawam tuleb , kui teop&auml;ewade tegemine . 
 Juba m&otilde;i&szlig;a minek ja taga&szlig;i tulek neelab t&uuml;ki aega ja t&ouml;&ouml;j&otilde;udu &auml;ra , mille&szlig;t meile ega m&otilde;i&szlig;ale tulu ei tule . 
 Tarwitan &szlig;eda j&otilde;udu oma t&ouml;&ouml;de kallal &auml;ra , &szlig;aan &szlig;elle&szlig;t ka&szlig;u , mis talu ee&szlig;t kaks korda aastas herra k&auml;tte w&otilde;in wiia . &rdquo; 
 &ldquo; N&otilde;nda ei ole mina k&uuml;ll mitte oma elu &uuml;le j&auml;rele m&otilde;telnud , &rdquo; &uuml;tles Jakob , &ldquo; aga raha &szlig;aami&szlig;ega on ikka pent&szlig;ik lugu . 
 Mis &szlig;aab meil m&uuml;&uuml;a ? 
 Wilja , loomi k&uuml;ll w&auml;ga w&auml;he ! 
 Kui &szlig;a wiimati kimpu ei j&auml;&auml; , wa ' wend ! 
 Sa w&otilde;id majas paar inime&szlig;t w&auml;hem pidada . 
 See on ju h&auml;&auml; t&uuml;kk tulu ! 
 Aga ega &szlig;ee renti taga&szlig;i ei tee . &rdquo; 
 &ldquo; Peab kat&szlig;uma , et p&otilde;llu&szlig;t rohkem ka&szlig;u &szlig;aab , &rdquo; &uuml;tles Willem , &ldquo; ja &szlig;eda ma loodan , kui k&otilde;ik &otilde;igel ajal ja h&auml;sti &auml;ra teen . 
 Teop&auml;ewade tegemine &szlig;eda ei lubanud , tee mis w&otilde;i ial tahad . &rdquo; 
 Juttu puhudes j&otilde;ud&szlig;iwad mehed k&uuml;la t&auml;nawas&szlig;e ja lahku&szlig;iwad . 
 Willem r&auml;&auml;kis oma ettew&otilde;tte&szlig;t nae&szlig;ega . 
 See t&otilde;stis m&otilde;lemad k&auml;ed taewa poole ja t&auml;nas Jumalat , et alaline leiwakoti mure kaela&szlig;t &auml;ra j&auml;&auml;b ja lubas w&otilde;i ja liha m&uuml;&uuml;mi&szlig;ega oma o&szlig;a renti korjata . 
 Eelnimetatud p&auml;ewal &szlig;ai Willem oma rendikontrahi k&auml;tte , mis Sak&szlig;a keeles kirjutatud oli ja kirjutas &szlig;iisgi oma nime alla , &uuml;teldes : &ldquo; Herra &szlig;&otilde;na ma u&szlig;aldan . &rdquo; 
 &ldquo; Sul on &szlig;elge k&auml;ekiri , &rdquo; &uuml;tles herra , &ldquo; ku&szlig;t oled kirjutama &otilde;ppinud ? &rdquo; 
 &ldquo; Opman kirjutas h&auml;sti &szlig;&otilde;redat k&auml;kirja , olen m&otilde;ne tema k&auml;ekirjade&szlig;t oma n&auml;pu wahele &szlig;aanud ja nendele j&auml;rele kat&szlig;unud kirjutada . &rdquo; 
 &ldquo; Kuule , Willem , &szlig;ina pead &szlig;elle kontrahi maakeelde &uuml;mber kirjutada la&szlig;kma , kolmes kirjas , ja &szlig;eda kihelkonnakohtu k&auml;tte kinnitada wiima , &szlig;iis ei &szlig;aa &uuml;ksgi &szlig;inu kontrahti enne 25 aastat rikkuda , &rdquo; &uuml;tles herra . 
 &ldquo; Mina wa&szlig;t ei ole mitte kaua Rannu m&otilde;i&szlig;a &uuml;lemwalit&szlig;eja . 
 Ma &szlig;oowin &szlig;ulle h&auml;&auml;d . &rdquo; 
 &ldquo; T&auml;nan herrat &szlig;&uuml;dame&szlig;t , &rdquo; &uuml;tles Willem , &ldquo; aga ma ei tea &uuml;htegi mee&szlig;t , kes kontrahti t&otilde;lkida m&otilde;istab , wa&szlig;t annate mulle ka &szlig;elles asjas h&auml;&auml;d n&otilde;uu . &rdquo; 
 &ldquo; Neid mehi on harwa , kes Sak&szlig;a ja maakeelt kirjutawad , &rdquo; &uuml;tles herra , &ldquo; oleks &szlig;ulle i&szlig;e maakeeles kirjutanud , kui &szlig;ee kergesti l&auml;heks . 
 Opman ei arwanud ka maakeelega toime &szlig;aawat , kat&szlig;u i&szlig;e , ehk leidad Tartus m&otilde;ne mehe . 
 &Otilde;petajad k&uuml;ll &szlig;eda t&ouml;&ouml;d ette ei w&otilde;ta . 
 Jumalaga , Willem ! 
 J&uuml;rip&auml;ewal mak&szlig;ad poole renti &auml;ra , aga n&otilde;ua iga kord kwiitung &szlig;elle wasta ja hoia neid alal kui raha ! &rdquo; 
 Willem t&auml;nas weel kord , kummardas ja l&auml;ks . 
 &ldquo; H&auml;&auml; mees , &szlig;ee herra , t&otilde;esti h&auml;&auml; mees , &rdquo; &uuml;mi&szlig;es Willem ja &szlig;ammus koju poole . 
 &ldquo; &Otilde;petab k&otilde;ik ilusti k&auml;tte . 
 Oleks &szlig;ihuke&szlig;i herra&szlig;id rohkem , meil talupoegadel oleks parem p&otilde;li . 
 - Aga ku&szlig;t leian kontrahi t&otilde;lkija ? 
 Herra nimetas Tartut . 
 &Otilde;ige ! 
 Kooli&otilde;petaja Laaland on tark mees ja m&otilde;lemad keeled &szlig;uus . 
 Tema teeb &szlig;eda t&otilde;esti . &rdquo; 
 Kodus peeti nae&szlig;ega n&otilde;uu &auml;ra . 
 Tartu &szlig;&otilde;it w&otilde;eti k&auml;&szlig;ile . 
 Nagu arwatud : kontraht t&otilde;lgiti , kolm kaswandikku , noored prisked mehed , pandi kirjutama ja t&ouml;&ouml; oli korraga tehtud . 
 Kinnitami&szlig;ega ei olnud &szlig;uuremat t&uuml;li . 
 Willem oli &szlig;ellega Sawi k&uuml;las e&szlig;imene rentnik talumaade p&auml;&auml;l . 
 Tei&szlig;ed peremehed r&auml;&auml;ki&szlig;iwad i&szlig;ekeskis : &ldquo; Willem oli alati ettewaatlik ja hoiatas meid , aga n&uuml;&uuml;d tormab wististi i&szlig;e oma &otilde;nnetu&szlig;e &szlig;is&szlig;e . 
 Renti ta maksta ei j&otilde;ua , kui ta m&otilde;nda rahaauku ei leia ! &rdquo; 
 &ldquo; Sellel kewadel on kaks meie meeste&szlig;t rentnikuks hakanud : Willem Rannus ja Mihkel Tammel , &rdquo; &uuml;tles K&otilde;dara T&otilde;nu . 
 &ldquo; Eks n&auml;eme , kui Jumal elu ja terwi&szlig;t kingib , kuidas nende k&auml;&szlig;i k&auml;ib ! 
 Totraks ei tohi neid mitte arwata , aga teop&auml;ewade tegijate hulga&szlig;t on nad w&auml;lja tormanud , &szlig;ee on ka a&szlig;i ! 
 Hakkak&szlig;ime k&otilde;ik rentnikkudeks , &szlig;iis oleks meil raha&szlig;t ja m&otilde;i&szlig;al t&ouml;&ouml;p&auml;ewade&szlig;t puudus . 
 Kaks n&auml;lga korraga wallas , &szlig;ee oleks liig ! 
 Ma arwan , et uue herra &szlig;eadmi&szlig;ed meile h&auml;&auml; jao kergitu&szlig;t toowad ja meie wintsleme wana wii&szlig;i eda&szlig;i &szlig;urma poole . &rdquo; 
 &ldquo; Sul h&auml;&auml; &uuml;telda : &szlig;urma poole ! &rdquo; &szlig;&otilde;nas Toomas , &ldquo; mina tahan alles eluw&auml;ljadele astuda ja mitte wintsleda , waid &uuml;sna p&uuml;sti k&auml;ia . 
 Olen ma aasta ehk kaks Willemi ja Mihkli elu n&auml;inud , astun wa&szlig;t nende j&auml;rele . 
 Oma tahtmi&szlig;t t&auml;ita t&ouml;&ouml;s ja toimetu&szlig;es on ometi arm&szlig;am , kui muude pilli j&auml;rel h&uuml;pata . &rdquo; 
 &ldquo; &Otilde;ige , &szlig;ula-&otilde;ige ! &rdquo; &uuml;tles Piiraku Jakob , &ldquo; aga ku&szlig;t &szlig;a &szlig;elle w&otilde;imu w&otilde;tad , et oma tahtmi&szlig;t t&auml;ita &szlig;aad ? 
 Seda pole ku&szlig;agilt w&otilde;tta , pead alati &szlig;&otilde;na kuulma , olgu &szlig;u &szlig;undija t&ouml;&ouml; w&otilde;i muu . 
 T&otilde;nu arwamine on &uuml;sna asjakohane . 
 Uue herra &szlig;eadmi&szlig;ed meeldiwad mulle h&auml;sti . 
 Kat&szlig;ume nende j&auml;rel oma t&ouml;&ouml;d teha , &szlig;aame ikka hingit&szlig;eda , ei ole meie wanemad ega meie i&szlig;e h&otilde;lpu tundnud , aga &szlig;ee hoolimata peksmine on ometi ot&szlig;as , &szlig;ee annab elami&szlig;eks uut hoogu . 
 Meie elus tuleb paranemi&szlig;t . 
 Enne &uuml;teldi : mine ! 
 N&uuml;&uuml;d k&uuml;&szlig;itak&szlig;e : Kes tahab uue &otilde;petaja kraami j&auml;rele minna ? 
 S&auml;&auml;l on juba waks wahet ! 
 Kui oma tahtmine tahab ja j&otilde;ud kannab , &szlig;iis l&auml;hen . 
 Ei ole mul tahtmi&szlig;t , k&uuml;ll aga j&otilde;udu , w&otilde;in koju j&auml;&auml;da . 
 Ei olnud mul enne kumbagi , pidin ikka roomama . 
 Waat ' , &szlig;ee oli wilets , et wilet&szlig;amat olemas ei olegi . &rdquo; 
 &ldquo; Mis &szlig;elle&szlig;t r&auml;&auml;kida ! &rdquo; &uuml;tles T&otilde;nu , &ldquo; ega &szlig;ee asja paranda . 
 Koolimaja alu&szlig;e kiwid on weetud . 
 Millal weame palgid ? 
 Seda teha on meil n&uuml;&uuml;d mahti ja tee on h&auml;&auml; , edaspidi tulewad m&otilde;i&szlig;a wiljawoorid , &szlig;iis ei &szlig;aa aega ja hobu&szlig;e-kondid on ka &auml;ra t&uuml;lpunud . &rdquo; 
 &ldquo; Tulewal n&auml;dalal teeme &szlig;elle t&ouml;&ouml; &auml;ra , &rdquo; &uuml;tles Jakob , &ldquo; opmani t&auml;ht on minu pungas Wehendi met&szlig;awahi tarwis . 
 Saepakud peame ka kohale tooma ja k&auml;&szlig;it&szlig;i l&otilde;igata la&szlig;kma , &szlig;iis on &uuml;ks wedu . &rdquo; 
 Mehed lahku&szlig;iwad . 
 Walla&szlig;t oli mehi leitud , kes uue &otilde;petaja kraami W&otilde;nnu&szlig;t &auml;ra t&otilde;iwad ja k&uuml;&uuml;nla-kuul a&szlig;us &otilde;petaja Randu elama . 
 Ta oli h&auml;sti hakkaja mees , k&auml;is k&uuml;la&szlig;id m&ouml;&ouml;da rahwa&szlig;t pahutamas ja lap&szlig;i kat&szlig;umas . 
 Kirik oli igal p&uuml;hap&auml;ewal puup&uuml;sti t&auml;is . 
 Ta manit&szlig;es kogudu&szlig;t , et wanemad oma lap&szlig;i raamatut lugema &otilde;petak&szlig;iwad . 
 Ta tahta hoolt kanda , et igas&szlig;e &szlig;uuremas&szlig;e k&uuml;las&szlig;e koolimaja &szlig;aab , nagu &szlig;ellega Sawi k&uuml;la peremehed h&auml;&auml;d hakatu&szlig;t oliwad teinud . 
 Kewadel kuulutas ta kiriku&szlig;t : Tulewal p&uuml;hap&auml;ewal tahta tema Sawi k&uuml;la koolimaja nurgakiwi Jumala &szlig;&otilde;naga paigale panna ja &otilde;nnistada , &szlig;elle&szlig;t talitu&szlig;e&szlig;t o&szlig;aw&otilde;tma kut&szlig;us ta koolikonna inime&szlig;i i&szlig;e&auml;ranis ja iga&uuml;hte , kes &szlig;elle&szlig;t palwetunni&szlig;t o&szlig;aw&otilde;tta tahawad . 
 Nimetatud p&uuml;hap&auml;ewal laulatati ka P&otilde;dra Toomas ja K&otilde;dara Mari , Madis Latter ja Kingu Kadri Rannu kirikus . 
 P&auml;&auml;le l&otilde;unat l&auml;k&szlig;iwad pulmali&szlig;ed k&otilde;ik koolimaja nurgakiwi &otilde;nnistami&szlig;ele . 
 &Otilde;petaja r&auml;&auml;kis laste kaswatami&szlig;e&szlig;t ja koolitami&szlig;e&szlig;t ja &uuml;tles muu &otilde;petuste &szlig;eas : Jumalakartus on k&otilde;ige tarku&szlig;e algus , ja &otilde;nnistas kohta ja nurgakiwi kolmainu Jumala nimel . 
 Rahwas t&auml;nas &otilde;petajat Jumala &szlig;&otilde;na kuulutami&szlig;e ja kalli &otilde;petu&szlig;e ee&szlig;t . 
 K&otilde;dara T&otilde;nu palus teda oma laste pulma ja &uuml;tles : &ldquo; Minu talu on koolimaja&szlig;t l&otilde;unapool , &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t langeb talu wari koolimaja p&auml;&auml;le , Olge h&auml;&auml; , ja tulge warju andjat ka waatama ja meie &szlig;&uuml;dameid oma jutu ja k&otilde;nega r&otilde;&otilde;mustama . &rdquo; 
 &Otilde;petaja t&auml;nas ja l&auml;ks . 
 Pulmas oli ka Tamme m&otilde;i&szlig;a rendiherra . 
 Pulma laud oli rehe alla &uuml;les &szlig;eatud . 
 Rehealu&szlig;e &szlig;einad oliwad haljaste ok&szlig;adega ehitud . 
 Need lehka&szlig;iwad kui kewadine mets , kus linnud laulawad ja pe&szlig;itelewad . 
 Selle&szlig;t w&otilde;ttis ka &otilde;petaja aine oma k&otilde;neks , mida pulmali&szlig;ed kikkis k&otilde;rwul ja l&auml;ikiwail &szlig;ilmil kuula&szlig;iwad . 
 Peagi tegiwad &szlig;ak&szlig;ad minekut . 
 Oliwad &szlig;ak&szlig;ad &auml;ra l&auml;inud , &szlig;iis t&otilde;u&szlig;is &szlig;iin ja &szlig;&auml;&auml;l meeste hulgas ja naeste &szlig;eas k&otilde;nek&otilde;minat : &ldquo; Ei ole &otilde;petajal uhku&szlig;t &uuml;htegi ! &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;ll m&otilde;istab m&otilde;nu&szlig;asti r&auml;&auml;kida . &rdquo; 
 &ldquo; Pi&szlig;ikene mehikene , aga wali h&auml;&auml;l . &rdquo; 
 &ldquo; H&auml;&auml;l k&otilde;lab nagu oreli toru&szlig;t . &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;ll on Tamme herra paks ! 
 Kui k&auml;ib &szlig;iis puhkleb . 
 Preilid peenike&szlig;ed kui pilpad . 
 Ei need kannata &uuml;htegi , l&auml;heks e&szlig;ime&szlig;e weepangi all katki . 
 Mis nad &auml;ra &szlig;&otilde;iwad ? 
 Nokki&szlig;iwad nagu kanapojad . 
 Mis j&otilde;udu &szlig;ihuke&szlig;el w&otilde;ib olla ? 
 T&otilde;nul oli i&szlig;egi julgu&szlig;t , kut&szlig;us herra&szlig;ed pulma ja nad tuliwad . 
 Tooma ja Mihkli pulmad on k&uuml;ll meie k&uuml;las e&szlig;ime&szlig;ed , kus herra&szlig;ed pulmas on olnud . 
 Nende&szlig;t ehk nende laste&szlig;t &szlig;aawad wiimati ka herra&szlig;ed , &szlig;e&szlig;t Mihkli tahtmi&szlig;t m&ouml;&ouml;da on homme &otilde;htuks pulmad peetud . 
 Muidu peeti ikka pulmi n&auml;dala p&auml;ewad . &rdquo; 
 Tei&szlig;el p&auml;ewal oliwad pulmad Kingul , kus naestele tanud p&auml;ha pandi ja weime&szlig;id jagati ja p&otilde;lle paigati . 
 &Otilde;htu eel pani Mihkel oma hobu&szlig;e ette ja &szlig;&otilde;itis oma Kadriga koju . 
 Pulmali&szlig;ed lahku&szlig;iwad . 
 Wana i&szlig;a koputas p&ouml;idla k&uuml;&uuml;ne p&auml;&auml;l waskedega piibu&szlig;t tuha w&auml;lja , l&otilde;i kaane kinni ja &uuml;tles : &ldquo; Meie lahkume ka ! 
 Saame edaspidi j&auml;lle kokku , &szlig;iis on teine talu ja teine taar . &rdquo;
 Videvikul 
 &ldquo; Seda on k&otilde;ik &szlig;ee nurjatu Saare Mart teinud , et n&uuml;&uuml;d tuhat rubla enam maksma peame , kui aasta ee&szlig;t , kus herra meie talu kohta kolme tuhande rubla ee&szlig;t m&uuml;&uuml;a pakus . &rdquo; 
 &ldquo; Noh , kes &szlig;iis muud - Mart tahtis ju w&auml;gi&szlig;i meie talu k&auml;e&szlig;t &auml;ra w&otilde;tta , ja meid wi&szlig;t met&szlig;a kuu&szlig;e alla &szlig;aata . 
 Et tal endal juba k&uuml;ll &szlig;uur koht p&auml;ri&szlig;elt oma on - aga et meie piirid kokku k&auml;iwad , &szlig;iis tahtis ta meie koha juurde o&szlig;tmi&szlig;ega oma kohta m&otilde;i&szlig;aks muuta . &rdquo; 
 &ldquo; Kas k&uuml;&szlig;i&szlig;id ka , miks herra n&uuml;&uuml;d kohta nii kalliks pidas ? &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;&szlig;i&szlig;in k&uuml;ll , aga herra n&auml;hti nagu paha&szlig;eks &szlig;aama , ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t l&otilde;in ka kauba kokku . &rdquo; 
 &ldquo; Armas Siim , &szlig;ee on palju parem , et kohe kauba k&uuml;p&szlig;eks tegid . 
 Aga &szlig;ul on wi&szlig;t k&otilde;ht ikka ka t&uuml;hi , tule tuppa , olen kartohwli leent lamba lihaga keetnud , mait&szlig;eb wi&szlig;t &uuml;sna hea . &rdquo; 
 &ldquo; K&otilde;ht on ka &uuml;sna t&uuml;hi , l&auml;heb n&uuml;&uuml;d parajasti waja . 
 Aga Ern&szlig;t ei ole weel kodu tulnud - ta lubas ju t&auml;na tulla ?... &rdquo; 
 &ldquo; Ei ole tei&szlig;t weel n&auml;ha olnud - noh , eks ta tuleb kah ! 
 - Siim ae , &szlig;&auml;h , &szlig;iin on weel &uuml;ks raswane rinna t&uuml;kk , kinnita ke&szlig;kpaik kindlaks ! &rdquo; 
 P&auml;ra&szlig;t &szlig;&ouml;&ouml;ki &uuml;tles Siim : &ldquo; Aituma Jumalale , oli mehine &szlig;&ouml;&ouml;gi aeg ... 
 N&uuml;&uuml;d l&auml;hen heidan w&auml;he puhkama - olengi nii w&auml;&szlig;inud t&auml;na ... &rdquo; 
 &ldquo; Aga Siim , kui Ern&szlig;t kodu tuleb ja kuuleb , et meie koht n&uuml;&uuml;d p&auml;ris meie oma on , &szlig;iis h&uuml;ppab ta r&otilde;emu p&auml;ra&szlig;t t&otilde;esti lakke . 
 Ja r&otilde;emustas juba ammugi &szlig;elle &uuml;le , kui k&otilde;nele&szlig;ime , et i&szlig;e oma kohta tahame osta - ja n&uuml;&uuml;d on ta meie omandus ! &rdquo; 
 &ldquo; K&uuml;llap &szlig;ee Ern&szlig;tile wi&szlig;t ikka meelt m&ouml;&ouml;da ka on - &szlig;e&szlig;t temale olemegi &szlig;elle o&szlig;tnud , ega ta &szlig;iis eluks ajaks koolmei&szlig;triks j&auml;e . 
 Aga noh , n&uuml;&uuml;d heidan w&auml;he puhkama , eks me r&auml;&auml;gi teine kord weel enam koha o&szlig;tmi&szlig;e&szlig;t , &rdquo; &uuml;tles Siim ja &szlig;irutas enna&szlig;t woodis&szlig;e pikali ... 
 -------- 
 IV. 
 Oli ilus Jaanip&auml;ewa ilm . 
 P&auml;ike &szlig;&auml;ras &szlig;elge&szlig;t &szlig;ini&szlig;e&szlig;t taewa&szlig;t kulla kiirtena maha . 
 Tolmu&szlig;e maantee peal traawis k&otilde;rw t&auml;kk wedru wankriga ot&szlig;e Kruu&szlig;iaugu talu poole , kus umbes neljak&uuml;mne wiie aastane mees wankris istus . 
 S&otilde;itja ei olnud keegi muu , kui Saare talu peremees Mart M&auml;ttas , kes El&szlig;a ko&szlig;imi&szlig;e p&auml;ra&szlig;t &otilde;nne tuhinal Kruu&szlig;iaugule &szlig;&otilde;itis . 
 Kruu&szlig;iaugu &otilde;ue j&otilde;udes , w&otilde;eti tal hobune talu poolt wastu , kus ta i&szlig;e wana Madi&szlig;ega - kes wastu oli ruttanud - kambris&szlig;e astus . 
 Jutt oli ka piagi El&szlig;a ko&szlig;imi&szlig;e peale &szlig;ihitud ja wana Madis kinnitas , et tema t&uuml;tar Saare talu tulewane perenaine peab olema . 
 &ldquo; Aga uudistada on mul ka midagi teile , &rdquo; p&ouml;&ouml;ris Mart jutu ot&szlig;a tei&szlig;ele . 
 &ldquo; Sillaot&szlig;a Siim olla m&otilde;ne p&auml;ewa ee&szlig;t oma koha &auml;ra o&szlig;tnud - tuline tutt &szlig;eda &auml;ra j&otilde;uab m&otilde;ista , kus ta &szlig;elle raha on w&auml;lja w&otilde;tnud ? &rdquo; 
 &ldquo; Siim koha &auml;ra o&szlig;tnud ! &rdquo; imestas Madis k&auml;&szlig;i ringutades . 
 &ldquo; N&uuml;&uuml;d Mart on &szlig;inu mokk Sillaot&szlig;a talu&szlig;t puhas ! 
 K&uuml;ll olek&szlig;id Saare ja Sillaot&szlig;a kohad kokku pas&szlig;inud - aga mis &auml;ra on &auml;ra !... 
 &ldquo; Siim ostis k&uuml;ll koha , aga kellele ta teda ostis ? 
 Poeg m&auml;ngib &szlig;ak&szlig;a , ja ega &szlig;eda loota ole , et &szlig;ee mees weel adra k&auml;&szlig;ipuu&szlig;t kinni hakkab . 
 Olgu mis on , aga ajajook&szlig;ul Sillaot&szlig;a koha ikka omale &szlig;aan , &rdquo; r&auml;&auml;kis Mart k&auml;ega &uuml;le oma hiilgawa pealae &szlig;iludes . 
 &ldquo; Wat &szlig;ee on mehe jutt ! &rdquo; naeris wana Madis , &ldquo; &szlig;ak&szlig;a&szlig;t , logeleja&szlig;t , lai&szlig;a&szlig;t krant&szlig;i&szlig;t ikka p&otilde;llumee&szlig;t ei &szlig;aa . 
 Waene Siim , et laps rai&szlig;us on !... &rdquo; 
 &ldquo; &Auml;rge n&uuml;&uuml;d ilmaaegu tei&szlig;i inime&szlig;i laimake , &rdquo; &uuml;tles El&szlig;a , kes nende jutu ajal kambris&szlig;e oli tulnud . 
 &ldquo; Sillaot&szlig;a Siim w&otilde;ib weel wiimaks oma pojaga k&otilde;ige &otilde;nnelikum kohapidaja olla ! &rdquo; 
 &ldquo; Oh , mis n&uuml;&uuml;d naisterahwad nii&szlig;ugu&szlig;e asja wahele oma nina topiwad , &rdquo; pahandas wana Madis . 
 &ldquo; R&auml;&auml;gime parem &szlig;elle&szlig;t , et Mart t&auml;na ju &szlig;iia tuli kosja kaupa kindlaks tegema . &rdquo; 
 &ldquo; Ei , ei , ei ! 
 Mina ei l&auml;he Mardile ! &rdquo; 
 N&otilde;nda &uuml;teldes jook&szlig;is El&szlig;a tei&szlig;e kambris&szlig;e . 
 Sinna l&auml;ks ka Mart j&auml;rele ning istus tooliga neiu ette , es akna najal &szlig;ei&szlig;is ja w&auml;lja waatas . 
 &ldquo; Miks &szlig;iis El&szlig;akene ei tule mulle ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mart , aga El&szlig;a ei wastanud midagi . 
 &ldquo; Kas teie ei taha t&otilde;esti armastawas h&otilde;lmas hingada ? &rdquo; lau&szlig;us Mart j&auml;lle . 
 El&szlig;a waatas &uuml;les ja &uuml;tles : &ldquo; Kas teie &szlig;iis mind armastate kah ? &rdquo; 
 &ldquo; Enam kui i&szlig;eenna&szlig;t ! &rdquo; 
 &ldquo; Kui teie mind armastate , &szlig;iis t&auml;idate ka minu palwet ? &rdquo; 
 &ldquo; Ja muidugi - olgu ta &szlig;iis nii raske kui on ? &rdquo; 
 &ldquo; See &szlig;oow ei olegi nii raske , &rdquo; lau&szlig;us El&szlig;a . 
 &ldquo; J&auml;tke mind rahule ja &auml;rge k&otilde;nelege iialgi enam minule &szlig;elle&szlig;t asja&szlig;t . &rdquo; 
 &ldquo; See ei ole mul kudagi w&otilde;imalik , &rdquo; wastas Mart &szlig;ega&szlig;eks minnes . 
 &ldquo; Sinu i&szlig;a on &szlig;ind mulle lubanud ja &szlig;eal ei ole &szlig;iis muud midagi kui meie pulmad &szlig;aawad warsti olema . &rdquo; 
 &ldquo; Ei , ja kord weel ei iialgi ei &szlig;aa ma teile nai&szlig;eks tulema . 
 W&auml;ew&otilde;imul ei w&otilde;i mind i&szlig;a mitte mehele panna , ma l&auml;hen ainult &szlig;ellele , keda ma armastan - &szlig;ind aga &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t &uuml;sna wihkan , et mind w&auml;ew&otilde;imul ko&szlig;id ! &rdquo; &uuml;tles El&szlig;a nagu wiha&szlig;eks &szlig;aades . 
 &ldquo; El&szlig;a , &auml;ra rumalasti r&auml;&auml;gi ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis wana Madis , kes uk&szlig;e peale oli ilmunud . 
 &ldquo; Warsti on &szlig;inu ja Mardi pulmad ! 
 Kas m&otilde;istad ! &rdquo; 
 &ldquo; M&otilde;istan , k&uuml;ll i&szlig;a , mis &uuml;tled , aga enne tulgu mul &szlig;urm kui Mardile pean minema ! &rdquo; &uuml;tle&szlig; El&szlig;a ja l&auml;ks kambri&szlig;t w&auml;lja . 
 &ldquo; Rumal laps !... 
 Noh , Mart , k&uuml;lla ta &szlig;ulle wiimaks tulema &szlig;aab , &auml;ra aga lootu&szlig;t kaota ! &rdquo; r&auml;&auml;kis Madis Mardi &otilde;la peale pat&szlig;utades... ... 
 ---------- 
 V. 
 Paar n&auml;dalit weere&szlig;iwad j&auml;llegi aja merde ja wana Madis j&auml;i oma &szlig;&otilde;na juurde kindlaks , et t&uuml;tre ja Mardi pulmad warsti pidiwad tulema . 
 El&szlig;a palus k&uuml;ll i&szlig;at - aga &szlig;ee ei m&otilde;junud . 
 El&szlig;a l&auml;ks p&auml;ew p&auml;ewalt kahwatumaks ja nuttis nii , et nina punetas ... 
 T&auml;na oli Kruu&szlig;iaugu talus t&auml;htjas p&auml;ew , t&auml;na &otilde;htu pidiwad ko&szlig;ila&szlig;ed tulema , kellede wastu hoolega walmistati . 
 T&auml;na &otilde;htul taheti &szlig;iis El&szlig;a ja Saare Mardi kihlu&szlig;ed &auml;ra pidada , et t&otilde;rkugu t&uuml;tar nii palju kui tahab , aga Mardile pidi ta oma truudu&szlig;t lubama . 
 El&szlig;al ei n&auml;inud ka enam miskit lootu&szlig;t &szlig;elle pea&szlig;emi&szlig;eks olewat . 
 Ern&szlig;t pidi ka kord k&uuml;ll &szlig;elle asja wahele enna&szlig;t &szlig;egama , aga nad arwa&szlig;iwad El&szlig;aga , et &szlig;ee wahele minek midagi ka&szlig;u ei too ennem aga wana Madi&szlig;ele rohkem wiha ja paha meelt . 
 El&szlig;a ja Ern&szlig;ti lootu&szlig;ed oliwad n&uuml;&uuml;d t&auml;it&szlig;a ot&szlig;as . 
 Et k&uuml;ll El&szlig;a wahwa olekuga oma i&szlig;ale wastu pani , ei aitanud , &szlig;ee ometegi , &szlig;e&szlig;t i&szlig;a &szlig;&otilde;na j&auml;i kindlaks : et t&uuml;tar Saare Mardi tulewane perenaine piab olema ! 
 Nagu nimetatud , pidiwad t&auml;na kosjad olema ja piagi &szlig;elle j&auml;rele laulatus ja pulmad . 
 Wana Madis oli t&auml;na i&szlig;e&auml;ralik r&otilde;emus , k&auml;is &szlig;iia , &szlig;inna , aitas perenai&szlig;t m&otilde;nes asjas tallitada ja &szlig;eadis enna&szlig;t korralikult ko&szlig;ilastele wastu . 
 Peale l&otilde;una &szlig;&ouml;&ouml;gi heitis ta w&auml;heks ajaks magama , aga juhtus ka &szlig;el korral parajasti hirm&szlig;a unen&auml;o kimpu ... 
 &ast; &ast; &ast; 
 &ldquo; Ei , ei iial , ei &szlig;aa &szlig;a &szlig;elle n&auml;ljakooriku Ern&szlig;tile nai&szlig;eks ! 
 M&otilde;istad !... 
 Sa oled minu t&uuml;tar ! 
 Sinu kohus on minu &szlig;&otilde;na kuulda ! 
 Sa heidad Mardiga abielus&szlig;e ! 
 See on minu kindel tahtmine ! 
 Mina olen majas peremees ja &szlig;inu i&szlig;a ! 
 N&uuml;&uuml;d ruttu riides&szlig;e - ko&szlig;ila&szlig;ed tulewad !... &rdquo; 
 Meele &auml;raheitlikult ringutas El&szlig;a k&auml;&szlig;a ja p&uuml;&uuml;dis weel kord i&szlig;a liigutada , et &szlig;ee oma meelt muudaks . 
 Ta palus pi&szlig;ar&szlig;ilmil : &ldquo; Armas i&szlig;a ma palun &szlig;ind ! 
 &Auml;ra tee oma t&uuml;tart &otilde;nnetumaks ! 
 Ma ei armasta Marti , waid Ern&szlig;ti ! 
 Ennem &szlig;uren ma , kui Mardile pian minema ! 
 I&szlig;a , armas i&szlig;a , peasta mind &szlig;urma&szlig;t - &auml;ra tee ka &szlig;elle l&auml;bi ene&szlig;ele &otilde;nnetumat elu ! 
 I&szlig;a ! 
 Kuule mu palwet ! &rdquo; 
 Wana Madis l&otilde;i &auml;gedasti ru&szlig;ikaga wastu lauda ja wastas wihaga : &ldquo; J&auml;ta n&uuml;&uuml;d j&auml;rele ! 
 K&uuml;llalt ! 
 Sa tead juba , mida ma &uuml;telnud olen : Sina heidad Mardiga abielus&szlig;e , kes minult &szlig;ind on palunud - ja n&uuml;&uuml;d mitte &uuml;ks noh enam ! 
 Wasta mulle , et &szlig;a Mardiga oma &szlig;&otilde;na t&auml;na annad ! &rdquo; 
 &ldquo; Jah i&szlig;a ! &rdquo; wastas El&szlig;a wiimaks oma pi&szlig;araid taga&szlig;i &szlig;urudes . 
 &ldquo; Noh laps , &szlig;ee on ilus ! 
 T&auml;na on kosjad ja n&uuml;&uuml;d mine pane enna&szlig;t riides&szlig;e , nad w&otilde;iwad ju iga &szlig;ilmapilk &szlig;iin olla . &rdquo; 
 &ldquo; Jah i&szlig;a ! &rdquo; wastas El&szlig;a nuuk&szlig;udes ja l&auml;ks waikides uk&szlig;e&szlig;t w&auml;lja . 
 Madis waatas uk&szlig;e poole , ku&szlig;t El&szlig;a w&auml;lja l&auml;inud oli ja &szlig;&uuml;gas ene&szlig;ele natukene kohmetult kukalt. ... 
 W&auml;lja&szlig;t uks l&auml;ks t&uuml;kki aja p&auml;ra&szlig;t lahti ja &szlig;is&szlig;e astu&szlig;iwad ko&szlig;ila&szlig;ed . 
 &ldquo; Noh , tere &otilde;htut , Madis ! &rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;iwad nad &szlig;is&szlig;e astudes . 
 &ldquo; Kudas &szlig;iis lugu l&auml;heb ? 
 Meie oleme juba &szlig;iin ! &rdquo; 
 Madis t&otilde;u&szlig;is &uuml;les ja l&auml;ks oma k&uuml;lalistele wastu . 
 Ko&szlig;ila&szlig;ed w&otilde;t&szlig;iwad istet ja piagi ilmu&szlig;iwad weel tei&szlig;ed k&uuml;lali&szlig;ed . 
 K&otilde;neldi elawalt ja oldi r&otilde;em&szlig;ad . 
 &ldquo; Kus &szlig;iis El&szlig;a on ! &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mart . 
 &ldquo; Ei tea , pole teda ku&szlig;agil n&auml;ha ! &rdquo; wastas perenaine ja mitmed l&auml;k&szlig;iwad El&szlig;at ot&szlig;ima . 
 Ot&szlig;iti ja ot&szlig;iti , aga ei leitud ku&szlig;agilt ... 
 Ta oli &auml;ra p&otilde;genenud . 
 &ldquo; Oh &szlig;a wiimane narukael ! 
 I&szlig;a wastane ! &rdquo; karjus wana Madis . 
 &ldquo; Kui ma teda k&auml;tte &szlig;aan , ta piab minult &szlig;&otilde;nu &szlig;aama !... &rdquo; 
 Sel&szlig;amal &szlig;ilmapilgul astu&szlig;iwad kaks mee&szlig;t tuppa , kes El&szlig;a &szlig;urnukeha &szlig;is&szlig;e kand&szlig;iwad . 
 Need oliwad n&auml;inud , kui El&szlig;a enna&szlig;t R&auml;kki &szlig;ille pealt j&otilde;kke oli kukutanud ja &szlig;eal &szlig;urma leidnud , kus nad weel &szlig;urnu keha k&auml;tte p&uuml;&uuml;dnud ja kodu toonud . 
 Wana Madis karjus koleda hirmuga ja kukkus k&auml;ttega &otilde;hus &uuml;mber wehkledes meele m&auml;rku&szlig;eta oma t&uuml;tre &szlig;urnu keha peale , t&uuml;tre , keda ta nii w&auml;ga oli armastanud , ja keda enam elus ei olnud ... 
 Madis l&otilde;i j&auml;rsku &szlig;ilmad lahti ja w&auml;ri&szlig;es k&otilde;ige&szlig;t keha&szlig;t ... 
 Ta oli unen&auml;gu , hirmu&szlig;t unen&auml;gu n&auml;inud ! 
 - - 
 ----------- 
 VI. 
 &ldquo; Tere &otilde;htut , Kruu&szlig;iaugu peremees ! &rdquo; 
 Madis waatas w&auml;he k&uuml;lali&szlig;e ot&szlig;a , kus juures ta i&szlig;e weel unen&auml;o &uuml;le w&auml;ri&szlig;es ja oma uni&szlig;eid &szlig;ilmi h&otilde;&otilde;rus . 
 &ldquo; Oh , oh , peremees , teie n&auml;itate maganud olewat ! &rdquo; &uuml;tles w&otilde;eras , kes muud keegi ei olnud , kui koolmeister Ern&szlig;t . 
 &ldquo; Istu &szlig;inna ! 
 Sei&szlig;a paigal ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis wana Madis &szlig;ega&szlig;elt Ern&szlig;tile ja jook&szlig;is &szlig;iis kui p&ouml;&ouml;rane uk&szlig;e juure ja h&uuml;&uuml;dis : &ldquo; El&szlig;a ! 
 El&szlig;a ! &rdquo; 
 &ldquo; Sii olen , i&szlig;a , &rdquo; &uuml;tles El&szlig;a &szlig;is&szlig;e astudes . 
 Oma t&uuml;tart n&auml;hes , kes natukene kahwatult l&auml;hemale astus , tuli wana Madi&szlig;e peale hull r&otilde;emu tuju ; ta naeris ja nuttis &uuml;htla&szlig;i . 
 El&szlig;a elas ! 
 Ta oli und n&auml;inud ! 
 Elawu&szlig;ega &szlig;urus ta t&uuml;tart oma rinnale , kattis teda &szlig;uuandmistega ja h&uuml;&uuml;dis : &ldquo; El&szlig;a , armas t&uuml;tar ! 
 Peak&szlig;id &szlig;a teadma , mis&szlig;ugu&szlig;t hirmu ma &szlig;inu p&auml;ra&szlig;t kannatama pidin ! &rdquo; 
 El&szlig;a ja Ern&szlig;t oliwad m&otilde;lemad kohkunud ega w&otilde;inud nad wana Madi&szlig;e oleku&szlig;t kudagi aru &szlig;aada ... 
 Madis waatas kord El&szlig;a kord Ern&szlig;ti peale , kes kiwi&szlig;ambana tema ees &szlig;ei&szlig;iwad ega &szlig;&otilde;nake&szlig;tgi tohtinud lau&szlig;uda . 
 Wiimaks w&otilde;ttis i&szlig;a j&auml;lle El&szlig;a k&auml;e pihku , pigistas &szlig;eda &szlig;&uuml;damelikult ja k&uuml;&szlig;is : &ldquo; Armas t&uuml;tar kas &szlig;a &szlig;iis t&otilde;esti Ern&szlig;ti armastad ? &rdquo; 
 &ldquo; Oh ja , nii w&auml;ga &szlig;&uuml;dame&szlig;t , armas i&szlig;a ! &rdquo; 
 &ldquo; Noh , &szlig;iis mu t&uuml;treke , ma annan &szlig;ulle luba Ern&szlig;tile minna ja &szlig;a w&otilde;id teda kui oma mee&szlig;t armastada ! &rdquo; 
 &ldquo; Oh i&szlig;a , armas i&szlig;a , kui hea &szlig;a oled ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis El&szlig;a ja m&otilde;lemad noored inime&szlig;ed lange&szlig;iwad tublile wanamehele kaela ... 
 ----------- 
 VII. 
 El&szlig;a ja Ern&szlig;t , Madis ja perenaine istu&szlig;iwad k&otilde;ik lauas ja k&otilde;neldi &szlig;eal erutuld ja k&otilde;wasti . 
 Wiimaks t&otilde;i t&uuml;druk aurawa &szlig;upiwaagna , klaa&szlig;id , paremad &szlig;&ouml;&ouml;gi n&otilde;uud , mis p&auml;ewa pidustu&szlig;eks &szlig;uure&szlig;t kapi&szlig;t w&auml;lja w&otilde;etud , laua peale ja kihlu&szlig;e terwi&szlig;e jook ja &szlig;&ouml;&ouml;k algas . 
 Ern&szlig;t ja El&szlig;a oliwad k&otilde;ige &otilde;nnelikumad n&uuml;&uuml;d maailmas . 
 Ju&szlig;t parajal &szlig;&ouml;&ouml;gi ajal &szlig;&otilde;it&szlig;iwad ka &otilde;iged ko&szlig;ila&szlig;ed uk&szlig;e ette . 
 Madis ruttas k&uuml;lalistele wastu ja palus neid &szlig;is&szlig;e astuda ja k&auml;es olewa&szlig;t pidu&szlig;t o&szlig;a w&otilde;tta . 
 Mart &szlig;eda n&auml;hes ja kuuldes hirmus &szlig;urnu karwali&szlig;eks , p&ouml;&ouml;ris kanna pealt &uuml;mber ja &szlig;&otilde;itis kohe tuldud teed wihaga taga&szlig;i - &szlig;eda&szlig;ama pidiwad ka tei&szlig;ed tema &szlig;elt&szlig;ili&szlig;ed tegema . 
 Selle wahe aja &szlig;eed j&otilde;ud&szlig;iwad ka Ern&szlig;ti wanemad &szlig;inna , kelledele t&uuml;druk j&auml;rele oli &szlig;aadetud . 
 Wana Madis naeris w&auml;he omale habemes&szlig;e , ja r&auml;&auml;kis &szlig;iis mehi&szlig;e walju healega oma noore paari peale waadates : &ldquo; Pulmad &szlig;aawad nelja n&auml;dali p&auml;ra&szlig;t olema ! 
 Olge mu lap&szlig;ed &otilde;nnelikud !... &rdquo; 
 &ldquo; Wiimaks ometi ! &rdquo; &szlig;o&szlig;istas El&szlig;a Ern&szlig;tile k&otilde;rwa . 
 &ldquo; Wiimaks ometi ! &rdquo; naeris ka Ern&szlig;t . 
 Kindel wanne . 
 M&auml;nniku Mari - 20 aastane noor t&uuml;tarlaps - oli ilus kui roo&szlig;i&otilde;is . 
 K&otilde;igi &uuml;mberkaud&szlig;ete meeste &szlig;ilmad &szlig;&auml;ra&szlig;iwad , kui ta aga neile ku&szlig;agil &szlig;ilma puutus . 
 Aga mis &szlig;ee k&otilde;ik aitas , kui tema kellegi peale ei waadanud ! 
 I&szlig;egi Rabi Juhan kes k&otilde;ige wii&szlig;akam ja ilu&szlig;am poi&szlig;s k&uuml;las oli , j&auml;i Mari&szlig;t t&auml;helepanemata . 
 Juhan armastas Marit w&auml;ga ja awaldas &szlig;eda ka m&otilde;nikord Marile , aga neiu igakordne l&uuml;hikene wastus oli : &ldquo; Mina ei w&otilde;i &szlig;eda mitte ! &rdquo; 
 Aga Mari armastas ka &uuml;ht noortmee&szlig;t , mida &uuml;ksgi k&uuml;las uskuda ei w&otilde;inud ; ja keda ta armastas , oli Liplapi noor popsnik Mart Maiste . 
 Tihti awaldas neiu i&szlig;eene&szlig;ele : &ldquo; Mardi waade on minule palju arm&szlig;am kui minu elu ! &rdquo; 
 Wiimaks &szlig;aiwad neiu wanemad &szlig;elle&szlig;t ka aimu , et nende ainus t&uuml;tar lihtlaba&szlig;t k&auml;&szlig;it&ouml;&ouml;li&szlig;t armastas . 
 Emagi awaldas &uuml;hel p&auml;ewal t&uuml;trele : &ldquo; Mari &auml;ra tee meie majale &szlig;eda h&auml;bi ! &rdquo; 
 - Aga i&szlig;a wa ' ta&szlig;a&szlig;e loomuga mees , lau&szlig;us &szlig;iis , kui Mart Marile kosja tuli : &ldquo; Noh , &szlig;&uuml;ndigu teie m&otilde;lemate tahtmine ! &rdquo; 
 Pea peale &szlig;elle peeti ka pulmad &auml;ra , - kuid terwe walla t&auml;is noori mehi oliwad Mari peale paha&szlig;ed ... 
 Noorpaar elas &otilde;ige &otilde;nnelikult k&otilde;ik , mis nad kunagi ette w&otilde;t&szlig;iwad , l&auml;ks h&auml;sti korda . 
 Mart oli u&szlig;in ja o&szlig;aw noormees . 
 Talwel , kui tei&szlig;ed tema taoli&szlig;ed noored mehed &ldquo; lulli &rdquo; l&otilde;iwad , walmistas aga Mart kruwipingi kallal hoolega kaste , kirste , laude ja toole , mida ta laatadel hea raha ee&szlig;t &auml;ra m&uuml;&uuml;s . 
 Talwel oli Mart j&auml;lle W. linna laadale &szlig;&otilde;itnud ja kui ta kodu tuli , pidi ta woodis&szlig;e heitma . 
 Ta oli enna&szlig;t &auml;ra k&uuml;lmetanud . 
 Mari tegi mis w&auml;hegi m&otilde;istis . 
 &Ouml;&ouml;l ega p&auml;ewl ei &szlig;aanud ta rahu . 
 Kolm pikka n&auml;dalit oli ta iga &ouml;&ouml;&szlig;e Mardi woodi ees walwanud . 
 Kord ulatas ta temale &szlig;eda , kord tei&szlig;t - k&otilde;ik ilmaaegu ! 
 Mardi &szlig;ilmad oliwad &uuml;sna auku langenud . 
 &Uuml;hel p&auml;ewal istus Mari j&auml;lle woodi ees ja hoidis oma arm&szlig;ama k&auml;tt pihus . 
 Haige oli &szlig;ilmad kinni pigistanud ja hingas waewalt . 
 J&auml;rsku l&otilde;i ta &szlig;ilmad lahti . 
 &ldquo; Mari ! &rdquo; 
 &ldquo; Mis on , Mart ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mari , tema pead &otilde;rnalt &szlig;ilitades . 
 Mart waatas Marile ot&szlig;a ja pilgutas &szlig;ilmi . 
 &ldquo; Mis &szlig;a &szlig;oowid ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mari nii pehmelt , nii arm&szlig;alt . 
 Kas minu &szlig;ilmad on &szlig;inule weel arm&szlig;ad ? &rdquo; k&uuml;&szlig;is Mart ta&szlig;a&szlig;e , w&auml;ri&szlig;ewa healega . 
 &ldquo; U&szlig;u mind , Mart , ma annak&szlig;in omad &szlig;inu omade ee&szlig;t &auml;ra . &rdquo; 
 &ldquo; Aga kas armastad &szlig;ina &szlig;iis weel mind ? &rdquo; 
 &ldquo; Enam kui i&szlig;eenna&szlig;t . &rdquo; 
 Mart pigistas &szlig;ilmad kinni ja hele pi&szlig;ar weeres &uuml;le ta palge . 
 &ldquo; Mart , Mart , r&auml;&auml;gi ometi , mis &szlig;ul on ! &rdquo; 
 Mart tegi &szlig;ilmad j&auml;lle lahti .
 Mis sa soovid enesele , kui tahad , et &otilde;nnelik oleksid ? 
 Imelik k&uuml;simine , aga ometi ei ole ta veel niisugune , et ta peale v&otilde;imata oleks kosta . 
 &Uuml;teldakse lihtsalt : siin ilmas ei olegi &otilde;nnelikka inimesi , aga t&auml;ht t&auml;helt ei tahaks ma sellega n&otilde;uus olla . 
 Mul tulevad nagu l&auml;bi une veel need vanad ajad meelde , kus ma &uuml;sna &otilde;nnelik olin . 
 Kas teised inimesed nendel tingimistel ka oleksivad &otilde;nnelikud olnud , ei tea mina mitte , aga mina tundsin v&auml;hemasti , et minul nagu kindel p&otilde;hi jalge all oleks olnud . 
 Siis ei ole ju inimesele maa peal palju tarvis , kui ta liiga ei ihalda , ja kui inimesel need k&otilde;ige paremad asjad k&auml;es on , siis ei himusta ta tihti enam suuremat midagi . 
 Ja kui inimene enam suuremat ei himusta ( muidugi s&ouml;&ouml;mine , joomine , oma ilus kopikas jne. maha arvatud ) , eks ta siis ole &otilde;nnelik . 
 V&auml;hemasti kinnitavad seda vanad targad mehed . 
 Mul oli naine , paar last ja igap&auml;evane leib . 
 Mul oli amet niisugune , mis mind tihti k&uuml;ll t&uuml;&uuml;tas , mis aga sellegi p&auml;rast oma k&otilde;rge eesm&auml;rgi l&auml;bi kohe j&auml;lle t&uuml;dinenud vaimu vaimustas ja uuele t&ouml;&ouml;le kihutas . 
 Ma olin ju rahva kooli&otilde;petaja ja siis ei pane seda keegi imeks , kui &uuml;tlen , et meie naisega m&otilde;lemad jumalakartlikud inimesed olime ja rohkem veel palvet pidasime , kui see lauluraamatu lisas koduseks jumalateenistuseks m&auml;&auml;ratud . 
 Aga n&uuml;&uuml;d ei ole minul enam mitte midagi . 
 Mind on mu ametist , mida ma taga leinan , eemale t&otilde;rjutud , minu puhas s&uuml;dametunnistus , mis enne k&otilde;ige v&auml;hemagi mustuse p&otilde;lgavalt tagasi t&otilde;rjus , on n&uuml;&uuml;d nagu t&uuml;hi k&auml;sn , mis &uuml;kstapuhas missugust solki enesesse imeb ; minul ei ole enam igap&auml;evast leiba , mul pole enam naist , kellega ma &uuml;hes meeles oleksin , minul ei ole ka misgi parema peale enam lootust . 
 N&uuml;&uuml;d v&otilde;iks m&otilde;ni k&uuml;sida , kas sul ei ole ka h&auml;bi avalikult niiviisi tunnistada , sest sa oled ju selle j&auml;rele t&auml;iesti hukka l&auml;inud inimene . 
 Ja et sa hukka l&auml;ksid , siis pidid sa ... 
 Midagi hirmust tegema - eks ? 
 Aga h&auml;bi , ja minul seda ju ka enam ei ole , ei ole minul ammugi , ja seda ma ei tea ka sugugi , et ma midagi hirmust oleksin teinud . 
 &Auml;rge , m&otilde;telge et ma n&uuml;&uuml;d ennast vabandama tulen , ei poolesgi - see ei tooks minule mitte poole kopiku eest kasu . 
 Ja k&otilde;ige kindlama t&otilde;ega v&otilde;in ma teile tunnistada , kas tegin mina midagi kurja v&otilde;i tegi kuritegu minuga inetumat t&ouml;&ouml;d . 
 Kui ma v&otilde;iks m&otilde;nda ise&auml;ralist v&otilde;imu siin maa peal m&otilde;telda , kes inimestega nagu m&auml;ngukannidega &uuml;mber k&auml;ib ja selle eest inimese &otilde;nnetuks tegemine sugugi teistsugune toimetuseviis ei ole , kui &otilde;nne astmele t&otilde;stmine , siis v&otilde;iksin julgesti , p&auml;ris ilma valesti m&otilde;tlemata , arvata , et niisugune ise&auml;raline v&otilde;im mind korraks katseks oma k&auml;tte v&otilde;ttis . 
 Ta saatis mind sinna maale , kuhu ta tahtis ja ma ei suutnud sugugi vastu panna , ei , ma l&auml;ksin veel sinna poole r&otilde;emuga , kuhu ta l&uuml;kkas . 
 Iga samm , mis ma astusin , viis mind allapoole , olgu k&uuml;ll , et ma seda alles n&uuml;&uuml;d n&auml;en , aga siis oli lugu hoopis teine . 
 Ma p&uuml;&uuml;dsin &uuml;les poole , ma olin nagu kassipojukene , kellele &otilde;lepead meelituseks n&auml;idatakse , ja kui see selle j&auml;rele jookseb , siis t&otilde;mmatakse eest &auml;ra . 
 Ka mina langesin &uuml;lespoole p&uuml;&uuml;des s&uuml;gavaste alla ja alles siis , kui ma juba p&otilde;hjas olin , sain ma sest ka aru . 
 K&otilde;ik see lugu hakkas &uuml;sna lihtsalt peale . 
 &Uuml;hel ilusal p&auml;eval , siis kui ma oma seisukorraga k&otilde;ige rohkem rahul olin ja ma talve unest &auml;rkava looduse &uuml;le suuresti oma perekonnaga r&otilde;emustasin , tuli meile &uuml;mberr&auml;ndaja raamatum&uuml;&uuml;ja . 
 Ma olin naise ja lastega ilusal &otilde;htul &otilde;ues ja minu v&auml;ikene pojukene katsus eemalt kuusikust kostvat kukulinnu healt v&otilde;i j&auml;lle naabri pere isaane kaagutamist j&auml;rele teha . 
 Raamatum&uuml;&uuml;ja astus meie juurde ja pakkus raamatuid . 
 T&uuml;hja ka , ma sest ei hoolinud , sest neil meestel &uuml;teldakse liig odav kaup kaasas olevat . 
 Ma andsin mehele m&auml;rku , et ta &auml;ra l&auml;heks . 
 &quot; Aga , &quot; &uuml;tles ta viisakalt peale ajades , &quot; minul on &uuml;ks uus v&auml;ga t&auml;htjas raamat kaasas . 
 Need on vana herrnhuteride koguduse asutaja krahv Bingendorsi jutlused , mis ta ise oma suuga pidanud ja tema enese k&auml;ekirjast on nad ka &uuml;mber pandud . &quot; 
 See &auml;ratas suuresti minu t&auml;helepanemist , sest , minul oli ka t&auml;hendatud mehe k&auml;sikiri m&otilde;ne jutlusega olemas . 
 Mitme aasta eest andsin ma selle k&auml;sikirja oma kihelkonna vaimuliku mehe k&auml;tte lugeda , kuna ta n&uuml;&uuml;d ringteel hoopis teist kaudu mulle tagasi saateti . 
 Ma ostsin t&auml;hendatud raamatu &auml;ra ja jooksin tuppa . 
 &Uuml;mberpanekut oma k&auml;sikirja k&otilde;rva pannes , n&auml;gin kohe , et see just minu k&auml;sikirja j&auml;rele oli tehtud . 
 T&auml;htsat tunnistust selles asjas andsivad need olud , et minu k&auml;sikirjas aja jooksul m&otilde;nes kohas lehed t&uuml;kati olivad v&auml;lja k&auml;risenud . 
 Ja &uuml;mberpanekus olivad needsamad vead , seesama lause j&auml;rg , seesama pooleli j&auml;&auml;mine , nagu k&auml;sikirjasgi seal kohas , kus leht vahelt puudus . 
 &Uuml;mberpanija ei olnud suutnud k&otilde;igev&auml;hematgi s&otilde;nakest omast t&otilde;est juurde panna . 
 N&otilde;nda siis oli see &uuml;mberpanek selle k&auml;sikirja j&auml;rele tehtud , mida ma juba &otilde;ige mitu aastat t&auml;itsa omaks pidasin ja pealegi oli n&otilde;nda tehtud , et minule k&otilde;ige v&auml;hematgi sellest ei hingatud . 
 &quot; Kust see k&auml;sikiri siis v&auml;lja v&otilde;eti ? &quot; k&uuml;sisin ma raamatum&uuml;&uuml;jalt , &quot; mille j&auml;relt need k&otilde;ned &uuml;mber pandi ? &quot; 
 &quot; See k&auml;sikiri on kusagilt koolimajast ilmsiks tulnud . 
 Muidugi ei teadnud vaene k&uuml;lakoolmeister hingestgi , missugune varandus tal oli , sest ma &uuml;tlen - kui neid raamatuid kolme aasta jooksul sadatuhat eksemplari &auml;ra ei m&uuml;&uuml;da , siis laseksin oma pea otsast maha raiuda . &quot; 
 Raamatukaupleja pani kompsud kokku ja sammus rahulise sammuga minema . 
 Aga minu s&uuml;damesse oli s&auml;de langenud , ja see enam seal ei kustunud , sest et ligimised tale materjali agarasti kokku kandsivad . 
 Kui ma n&uuml;&uuml;d selle &otilde;htu peale tagasi m&otilde;tlen , siis on minu eest , nagu oleks minu maapealne &otilde;nnelik elu raamatukaupleja kompsu otsa h&uuml;panud ja &otilde;ue v&auml;rava vahelt minu poole jalga siputanud . 
 Kuid see on selge , raamatum&uuml;&uuml;jaga seltsis lahtus &otilde;nnelik olek meie perekonnast . 
 &quot; Muidugi ei teadnud vaene k&uuml;lakoolmeister hingestgi , missugune varandus tema p&auml;ralt oli , &quot; &uuml;tles raamatukaupleja ja need s&otilde;nad seisivad ikka &uuml;li selgesti minu k&otilde;rvade ees . 
 Sellep&auml;rast v&otilde;isivad nad minu omandust eneste kasuks tarvitada . 
 Et mina seda ei teadnud , mis ta v&auml;&auml;rt on , ja ei tulnud nad minule ka ammugi seletama . 
 Minul ei olnud siis midagi tarvis , muidugi nende teada , aga mulle tuli meelde , et minule nii v&auml;ga palju tarvis l&auml;heks , muidugi ainult sel tingimusel , kui minul raha on . 
 Raha - lollus , kui te arvate , et minule mitte midagi m&otilde;ttesse ei tulnud enesele soovida . 
 Minult kui aga raha oleks ja kui mul raha oleks , siis tahaksin ma seda ja seda saada . 
 Ja n&uuml;&uuml;d need soovid argusivad &uuml;ksteise j&auml;rele , nagu oleks nad p&auml;ratuma v&auml;rtna pealt jooksnud ja ostja neile tulnud . 
 Ma olin kogu &otilde;htu tusane ja otse kannatamata . 
 Lapsed , kes minu juurde tulivad , minu p&otilde;lvedele p&uuml;&uuml;dsivad ronida , t&otilde;rjusin ma k&uuml;lmalt k&auml;tega tagasi ; pojakese k&uuml;simisi ja k&otilde;neotsimist ei pannud ma t&auml;helegi , vaid sain koguni k&auml;rsitumaks , nii et see nukralt vait j&auml;i . 
 Ta oli vagusi , ei p&uuml;&uuml;dnud enam kogu &otilde;htul minuga k&otilde;nelda , mis minule &uuml;sna &uuml;ksk&otilde;ik oli , sest et ma oma m&otilde;tetega mujal maailmas hulkusin . 
 N&otilde;nda lautas esimest korda kole , &otilde;udne olek &uuml;le meie perekonna ja see oli k&otilde;ige vaeva algus . 
 Magada ma &ouml;&ouml;sel ei saanud . 
 K&otilde;iksugused m&otilde;tted keerlesivad minu peas l&auml;bisegi ja need olivad minule p&otilde;hjatu suureks koormaks . 
 Minu eest oli see k&auml;sikiri n&uuml;&uuml;d korraga p&auml;ris kuldne varandus ja see m&otilde;te sai minu sees ikka kindlamaks ja kindlamaks , tema salajase t&otilde;lkimisega minu k&auml;est meelega p&otilde;hjata suur varandus on &auml;ra r&ouml;&ouml;vitud . 
 Ise&auml;ralised , minule siiamaale hoopis tundmata tundmused k&auml;isivad mu s&uuml;damest l&auml;bi ja tegivad mind hoopis kohmetuks . 
 Ma p&uuml;&uuml;dsin m&otilde;tteid selle asja juurest &auml;ra k&auml;&auml;nata , p&uuml;&uuml;dsin teiste igap&auml;evaste asjade peale m&otilde;telda , aga ikka j&auml;lle leidsin omad m&otilde;tted vana k&auml;sikirja juurest , olgu k&uuml;ll , et ma aru ei saanud , millal nad sinna l&auml;ksivad . 
 Tunni kell tiksus seina peal , tund kadus tunni j&auml;rel ja oh sa Jumal , mis ma k&otilde;ik l&auml;bi ei m&otilde;telnud . 
 Hommikune valgus hakkas aknast sisse paistma , mu m&otilde;tted j&auml;ndasivad ikka siin ja seal maailmaruumis ja s&uuml;nnitasivad minule sedav&otilde;rt piina , et ma pea &uuml;sna vihaseks l&auml;ksin . 
 Muidugi naeratate teie selle viimase t&auml;henduse juures , kuna mul n&auml;htavalt mingit h&auml;da ei olnud , aga kui keegi teie hulgast on sarnase hirmus rahutuma &ouml;&ouml; l&auml;bi elanud , see v&otilde;ib siis ka v&auml;ga h&auml;sti kinnitada , et minu t&auml;hendus sugugi liialdatud ei ole . 
 Alles &uuml;sna hommiku eeli uinusin ma magama , aga ka unigi ei suutnud mulle &otilde;iget kosutust saata , sest et needsamad m&otilde;tted mulle unen&auml;os elavate kujutustena ette kujunesivad . 
 Varmalt lahkus uni ja ma tundsin , et ma hoopis roidunud ja t&otilde;bine olen , just kui l&auml;bi peksetud . 
 Kohe esimene m&otilde;te k&auml;is j&auml;lle k&auml;sikirja peale , aga n&uuml;&uuml;d oli minu m&otilde;istuse ees see asi juba m&auml;rksa selgem ja ma v&otilde;isin kokku v&otilde;ttes &uuml;he otsuse teha . 
 Ja see otsus , mis ma tegin , oli j&auml;rgmine . 
 See on teada , et vanad k&auml;sikirjad tihti v&auml;ga hinnalised on ja et see kuulsa Bingendorsi oma on , sellep&auml;rast v&otilde;ib ta v&auml;&auml;rtust v&auml;ga k&otilde;rgeks hinnata . 
 Ta on minu omandus , ja sellep&auml;rast peavad nad minule kahjutasu maksma . 
 Kahjutasu - jah , aga kui palju ? 
 Vaat seep see on . 
 Ma olin kuulnud , et kirjanduse turul &uuml;ksteise tagant n&auml;ppamine v&auml;ga kallis olla , et seal sadande rubladega tegemist ei tehtagi , vaid tuhanded . 
 Ja mina p&auml;rin ka tuhandeid . 
 Mina olin juba seda v&otilde;rt rahuline , et jaksasin asja &uuml;le m&otilde;telda , aga kus minu teadmise piir otsa ulatas , seal pidi ju ka m&otilde;tlemine selle asja kohta seisma j&auml;&auml;ma . 
 V&otilde;ib olla , et see k&otilde;ik t&uuml;hine on ja ma ennast ilma asjata erutanud olen , aga - see ei v&otilde;i tubagi olla . 
 Sellep&auml;rast v&otilde;tsin n&otilde;uuks veel t&auml;na asjatundja mehe k&auml;est j&auml;rele k&uuml;sida . 
 Ja selleks kohaseks pidasin ma Arnold Lauri , kes praegu meil valla kirjutajaks oli , aga enne seda hulk aega ajakirjanduses oli tegev olnud . 
 Mina olin temaga hea tuttav ja enne oli ta mitu kord kirjanduse asjast ja sinna puutuvatest seadustest juttu teinud . 
 Jutu j&auml;rele v&otilde;is julgesti otsustada , et ta neist asjadest v&auml;ga h&auml;sti teadis . 
 Mina v&otilde;tsin n&otilde;uks kohe t&auml;na hommiku tema jutule minna , et kuulda saaks , mis siis tema sellest asjast ka arvab . 
 Oma plaani ei r&auml;&auml;kinud mina naisele mitte , sest mina arvasin , et tema sest ei jaksa aru saada , jah , eks see olegi narr m&otilde;te , igap&auml;evast inimest , kes t&ouml;&ouml;ga on harjunud ennast toitma , uskuma panna , et k&uuml;mmekonna paberilehe &auml;ra tr&uuml;kkimine nii suur kuritegu on , mille eest &otilde;igele peremehele tuhandeid makstakse . 
 Ma teadsin juba ette , mis ta &uuml;tleb , kui selle loo talle &auml;ra k&otilde;nelen . 
 Ta naerab mind lihtsalt , ja kui meie viimaks &otilde;iendama l&auml;heme , siis &uuml;tleb ta mulle , et ma laisk olla , kes t&ouml;&ouml;d ei viitsida teha ja ilusal Jumala p&auml;eval &uuml;mber armastada lonkida . 
 Kui naine aru sai , et ma v&auml;lja hakkan minema , k&uuml;sis ta minu k&auml;est : &quot; Kuhu sa t&auml;na siis l&auml;hed ? &quot; 
 &quot; Ma pean vallamaja juurde minema . &quot; 
 &quot; Mis sa siis t&auml;na l&auml;hed , nii ilus ilm , &quot; seletas ta . 
 &quot; T&auml;na v&otilde;iks kapsa peenrad valmis teha , teistel k&uuml;las juba taimed maas . 
 Mis sa siis sinna l&auml;hed ? &quot; 
 Ma ei teadnud kohe mingit p&otilde;hjust &uuml;telda . 
 &quot; See va pagana kirjutaja , mis sa temaga l&auml;bi k&auml;id . 
 Ma ei salli seda inimest ... ajab teine niisugusi juttusi ... &quot; 
 &quot; Ole sa n&uuml;&uuml;d ... 
 Ma ikka pean ... &quot; 
 &quot; Mis pean . 
 Enesel ei ole midagi &uuml;telda ... k&uuml;lap kutsus sind j&auml;lle ... viidad aga sedaviisi peale kallist aega ... 
 &Auml;ra mine , tee parem kapsa peenrad valmis . &quot; 
 Ma oleksin naise peale &auml;gedaks saanud , aga viimased s&otilde;nad &uuml;tles ta m&otilde;istlikul , nagu pool paluval toonil . 
 &quot; Ei , ma ei v&otilde;i j&auml;&auml;da , ma pean minema . 
 Inspektori k&auml;est on vallamajasse kiri tulnud , milles koolmeistrite k&auml;est mitmete asjade &uuml;le kostmist tahetakse saada . 
 Ma pean minema ... &quot; 
 Ma tulin uksest v&auml;lja , aga see oli esimene kord , kus mina puhta s&uuml;damega ja selge peaga oma naisele otse suhu - valetasin . 
 Kirjutaja oli kodus ja kui mina tale asja &auml;ra seletasin , l&auml;ks ta &uuml;le liiga &auml;revaks . 
 Mees vaatas nagu imestades minu otsa ja k&otilde;neles : &quot; See on suur varandus , suur protsess tuleb sellest . 
 Tr&uuml;ki nuhtlused on rasked ja ma &uuml;tlen , sa v&otilde;id selle eest ligi k&uuml;mme tuhat n&otilde;uda . 
 Mina olen enne niisugust juhtumist n&auml;inud . 
 Peale selle on sellel k&auml;sikirjal ta vanuse kohta ise&auml;raline v&auml;&auml;rtus ja v&auml;ga v&otilde;imalik , et see ta ainukene eksemplar ongi . 
 Olgu kudas on , aga nad on ta &uuml;mber pannud , nad peavad ka kasu maksma . &quot; 
 Minust k&auml;is uuesti ise&auml;raline &auml;revuse hoog l&auml;bi . 
 See ei olnud k&uuml;ll niisugune heameele , v&otilde;i r&otilde;emu tundmine , nagu ma omas elus enne nii mitu korda olin maitsnud , ei , see oli niisugune kalk , k&uuml;lm r&otilde;em , mis minu s&uuml;dame otse kohe t&uuml;hjaks j&auml;ttis , mind nagu n&otilde;rgestas . 
 Ma juba uskusin kirjutaja juttu , aga ma ahmitsesin veel kinnituse j&auml;rele , nagu kala kuival vee j&auml;rele , sellep&auml;rast k&uuml;sisin uuesti : &quot; Ei tea , kas peaks aga maksetama ? &quot; 
 &quot; Tule Jumal appi , miks ei makseta . 
 Siin on ju selged tunnistused , et nad sellesama k&auml;ekirja j&auml;rele on &uuml;mber t&otilde;lkinud . sina saad , kui sa aga tahad . 
 Ma &uuml;tlen sulle , &auml;ra sa neile kingi , nende seljast v&otilde;ib niita , neil on k&uuml;ll , nemad v&otilde;ivad maksta . 
 Ma tervitan sind , kui tulevast miljon&auml;ri , sest &uuml;tleme , kuni k&uuml;mmetuhat , - see ei ole kogunisti mitte v&auml;ikene summa . &quot; 
 Kirjutaja andis mulle kelmlikult naeratades k&auml;tt .
 &quot; Kas mina olen siis uue elu vastu ? &quot; p&auml;ris Madaras . 
 &quot; Teie ja minu uue elu vahel on h&auml;bemata suur vahe , &quot; naeris J&uuml;risson . 
 &quot; Noh , eks n&auml;eme ! 
 Mina nii k&otilde;rgesse ei lenda , mina tahan ilma t&uuml;lita , ilma pahanduseta , waikist rahut&ouml;&ouml;d teha ja usun , et hea asi edenema saab . 
 Teie m&otilde;tlete s&uuml;gavasti ja ootate parajat aega ... &quot; 
 Millas olen ma parajat aega oodanud ? 
 &quot; k&uuml;sis J&uuml;risson j&auml;rsku . &quot; 
 Teie pole ju veel seltsi teinud , pole paras aeg ! 
 &quot; vastas Madaras . &quot; 
 Kui ma seltsi ei ole teinud , &quot; vastas J&uuml;risson , &quot; siis arvate teie , et ma maganud olen ! 
 &quot; &quot; Kus on teie t&ouml;&ouml;vili ? 
 &quot; k&uuml;sis Madaras . &quot; 
 Siin ta on ! 
 &quot; h&uuml;idis J&uuml;risson valjusti ja l&otilde;i vastu rindu . &quot; 
 Siin on selle mehe t&ouml;&ouml; ! 
 Aga &uuml;telge , mis t&ouml;&ouml;d olete teie enese kallal teinud ? 
 Rihmasi keerutanud , juuksetutta teinud , naistega lirvendanud - see on teie t&ouml;&ouml; teie enese kallal - ja selle sisse teie surete ! 
 &quot; J&uuml;risson oli v&auml;ga &auml;ritatud . &quot; 
 Ma n&otilde;uan teie s&otilde;nade &uuml;le vastust ! 
 &quot; karjus vihane Madaras . &quot; 
 Eks n&otilde;udke selle ahju k&auml;est ! 
 &quot; vastas J&uuml;risson ja l&otilde;i rusikaga ahju pihta . &quot; 
 Teie k&auml;est n&otilde;uan ma vastust &quot; , vihastas Madaras , &quot; Juba s&uuml;gisest saadik irisete teie mu kallal , nagu oleksite mu ristiisa olevat . 
 &Uuml;telge , mis on teil minuga tegu ! ? 
 &quot; Ta k&auml;is vihaselt edasi ja tagasi . &quot; 
 Niisugune inimene &quot; , pahandas ta iseenesele r&auml;&auml;kides &quot; nagu kiusaja ! 
 Igal pool on tema tark , igalpool &uuml;tleb tema oma s&otilde;na ! 
 Tema tarkus , jah , see k&auml;ib &uuml;le k&otilde;ige . 
 Niisugune purustaja ! 
 &quot; J&uuml;risson oli enese selle aja sees riidesse pannud ja l&auml;ks v&auml;lja . 
 Madara meel oli aga v&auml;ga pahane . &quot; 
 Ma tahan n&auml;idata , otsustas ta kindlalt , &quot; ma tahan n&auml;idata . 
 Niisugune inimene ! 
 Ise midagi ette ei v&otilde;ta ! 
 K&otilde;ik on tema meelest t&uuml;hi paljas ! 
 Ja misp&auml;rast ? 
 Sellep&auml;rast , et tema k&auml;est n&otilde;u ei k&uuml;sita , et teda ei austada , teda ei kummardada ! 
 Eks meie n&auml;eme , kes on see , kes inimeste kasuks elab ? 
 Aegam&ouml;&ouml;da hakkas ta viha aga lahtuma . 
 Temale tuli Mudila baroni lubadus ja k&otilde;ne meelde , ta silmade ees seisivad need noored mehe , kes heameelega tema n&otilde;usse olivad heitnud , ja r&otilde;emsa pilguga v&otilde;is ta tuleviku peale vaadata . 
 Selsamal &otilde;htul astus ta laua &auml;&auml;rde , et palvekirja ja p&otilde;hjuskirjasid &quot; Kehvikute &quot; seltsi jaoks kirjutada . 
 15. Madaras tundis magusat r&otilde;emu oma s&uuml;dames : ta ettev&otilde;te n&auml;is ootamata h&auml;sti korda minevat . 
 Heameelega k&auml;is ta tundi , heameelega l&auml;ks ta v&auml;lja ja heameelega ja r&otilde;emsalt vaatas ta elu peale . 
 Ise k&auml;is ta jala mitmed verstad &auml;ra nooremate kooli&otilde;petajate pool , et neid p&otilde;hjuskirjale ja palvekirjale alla lasta kirjutada , mida ta v&otilde;imalikult ruttu &auml;ra tahtis saata , et selts oma tegevust v&otilde;iks aalgada . 
 Aga Mudilas eneses ega tema &uuml;mbruses ei l&auml;inud k&otilde;ik mitte n&otilde;nda roosiliselt . 
 Madara ettev&otilde;tte peale vaadati suuremalt jaolt kaunis kurjalt , m&otilde;ned ei arvanud sellest midagi v&auml;lja tulevat , teised aga pilkasid teda . 
 Vana K&uuml;mpler oli ka kuulda saanud , et noored kooli&otilde;petajad kindlasti maha olla teinud seltsi asutada - ja see pahandas teda v&auml;ga r&auml;ngasti . 
 Selge s&otilde;naga oli ta Madarale k&otilde;ik &auml;ra seletanud - ja n&uuml;id korraga tema tahtmise vastu ! 
 &Uuml;hel j&auml;rgmisel p&uuml;hal ei j&otilde;udnud vana inimene ennast enam hoida ; ta langes nende solkijate peale , kes oma nina enam ei n&auml;e , kes oma vaimu upsakuses vana aluse &auml;ra unetavad . 
 Ta noomis rahvast usus kindlasti seista ja silmad p&auml;rani hoida , sest vaenlane teha kavalalt t&ouml;&ouml;d . 
 Madaras teadis v&auml;ga h&auml;sti , kelle kohta need s&otilde;nad k&auml;isivad , ja koolitoas , kus ta aga sai , katsus ta oma m&otilde;tteid seletada , muidugi teada selles m&otilde;ttes , et lapsed neid kodu laiali kannaksivad . 
 Lapsed tegivad seda ausasti ja varsti oli ring &uuml;le koguduse l&auml;bi k&auml;idud ja osad j&auml;lle k&ouml;stri majas tagasi , kust nad v&auml;lja olivad tulnud . 
 Aga mitte &uuml;ksi k&ouml;stri majas ei olnud otsad , vaid ka K&uuml;mpleri juures olivad nad sees k&auml;inud ja vana inimest v&auml;ga pahandanud . 
 Muidugi teada , et need jutud seda v&auml;rvigi enam ei kannud , mis neil esialguses oli olnud . 
 K&uuml;mpler ei j&otilde;udnud enam k&otilde;ike seda v&auml;lja kannatada , ta tuli ise kooli vaatama ja Madara tundi kuulama . 
 P&auml;rast kutsus ta nooremehe enese juurde ja &uuml;tles talle nelja silma all : &quot; Armas Heinrich , sinu tund on k&uuml;ll kena kuulda , aga nagu mulle on r&auml;&auml;gitud , pidada sa vahel Jumala vallatumat juttu tundides ajama ja usku teotama ! 
 &quot; Madaras punetas n&auml;ost . &quot; 
 Ma palun teada saada , mis jutud need on ? 
 &quot; K&uuml;mpler laskis oma &quot; hm &quot; j&auml;lle kuulda ja &uuml;tles : &quot; Mulle on r&auml;&auml;gitud , et sa lastele pidada seletama , et usk vana mood olla ; et seda , mis meile piiblilood praegu on , seda vanarahva tarkus enne on olnud ; et vanad jutud v&auml;ga t&auml;htsad olla , et n&auml;item&auml;ng inimesi niisama palju harida kui jutlused ; et tants v&auml;ga hea ja l&otilde;bus keha harjutus olla ja n&otilde;nda edasi ! 
 Ega see ometi t&otilde;si ei ole ? ! 
 &quot; Ta j&auml;i k&uuml;sides nooremehe otsa vaatama . 
 Madaras l&auml;ks n&auml;ost valgeks . &quot; 
 Ma ei ole midagi sellesarnast r&auml;&auml;kinud &quot; , vastas ta , &quot; aga ma panen imeks , kui viltuseks see k&otilde;ik &uuml;mber on tehtud . 
 Midagi ei ole seal &otilde;ige ! 
 &quot; &quot; Aga vaadake siis ette , mis teie tunnis r&auml;&auml;gite &quot; , &uuml;tles ta Madarale &quot; teie &quot; &uuml;teldes . &quot; 
 Inimene ei v&otilde;i mitte k&otilde;ik igal ajal suust v&auml;lja ajada ! 
 Midagi peab ikka olema , sest kus tuld , seal suitsu ! 
 Ole , mu armas , ettevaatlik ! 
 &quot; K&uuml;mpler l&auml;ks . 
 Madaras oli kui s&uuml;te peal . 
 Esimest korda elu sees tundis ta enese peal seda r&otilde;hku , mis harilises keeles &quot; keelepeksmiseks &quot; kutsutakse , mis aga igap&auml;evases elus muud midagi ei ole , kui seltskonna ilma tr&uuml;kkimata ajaleht , millega niisama seltskonda p&otilde;hjusm&otilde;ttelikult juhitakse , nagu suurte , laiade juhtl&otilde;ngadega lehtedes . 
 Ta tundis enese nagu &uuml;he suure solgi k&uuml;na sisse kukkunud olevat , et selle k&uuml;na sisemus selle l&auml;bi veel enam sogasemaks l&auml;heks ; ta tundis , et tema nagu selle k&uuml;na sisse veel &uuml;he pange t&auml;ie solki juurde kannaks , ja nagu sisemine heal oleks talle &uuml;telnud : &quot; Kui on asi niisugune , siis olgu ta ka niisugune ! 
 &quot; - J&auml;rsku tuli talle lapse p&otilde;lvest meelde , kuidas ta liiva huniku &auml;&auml;res m&auml;ngis , sinna koopaid tegi , &uuml;levale augu sisse puuris , august liiva alla koopasse laskis ja arvas , et see jahu oli . 
 Seal tuli aga naabri poiss , naeris selle &uuml;le ja astus oma jalaga tema koopa katusele . &quot; 
 Minu veski , minu jahu ! 
 &quot; h&auml;daldas ta . &quot; 
 Mis veski ! 
 &quot; naeris poiss , &quot; mis jahu , mis sa sellega teed ? ! 
 &quot; &quot; Kookisid ! 
 &quot; vastas ta l&auml;bi nutu . 
 K&otilde;ik minu koogi jahu mokas ! &quot; 
 &quot; Mis jahu &quot; , naeris kuri naaber , &quot; va liiv ! &quot; 
 Seda ei j&otilde;udnud ta kannatada , kargas poisile n&auml;osse k&uuml;intega kinni ja kriimustas tema paled veriseks . 
 Seal tuli aga poisi isa ja see l&otilde;i teda veel peale kauba . 
 Praegu tahtis ta sedasama ka teha , aga ta tundis , et see naabri poiss v&auml;ga suur on ja et selle isa veel tugevam v&otilde;ib olla . 
 Siisgi tahtis ta selle vallatuma , &uuml;leannetuma poisile midagi teha . 
 Teda tema m&otilde;tetest &auml;ratas vana Arnikas . 
 &quot; Mis &otilde;petaja herra k&otilde;neles ? &quot; k&uuml;sis k&ouml;ster . 
 &quot; Muidu omad asjad &quot; , vastas Madaras oma rahu tagasi saada katsudes . 
 Aga k&ouml;ster oli liiga vana , et ta nooremehe vabandust oleks uskunud . 
 &quot; Teie keedate selle seltsi asjaga &uuml;he niisuguse pudru valmis , mida Mudila p&otilde;rsad ka &auml;ra ei s&ouml;&ouml; &quot; , vastas k&ouml;ster kavalalt . 
 Mis kasu teie sellest saate ? 
 &quot; &quot; Kas inimene siis &uuml;ksnes oma kasu peale peab vaatama ? 
 &quot; k&uuml;sis Madaras . &quot; 
 Oma nahk on igal &uuml;hel k&otilde;ige ligem ! 
 &quot; &quot; Aga idealid ? 
 &quot; &quot; Idealid on sellep&auml;rast ikka &quot; , seletas k&ouml;ster . &quot; 
 T&otilde;e , armastuse , k&otilde;ige headuse idealidest peame meie k&otilde;vasti kinni , ega lase neid kuidagi tallata ! 
 Aga meie peame ettevaatlikud olema ja mitte oma nina sinna pistma , kus meil seda tarvis toppida ei ole . 
 Meil on ilma k&otilde;ige niisuguse kraamelduseta t&ouml;&ouml;d k&uuml;llalt . 
 Miks v&otilde;tab inimene omale niisugust t&ouml;&ouml;d kaela , mis mitte tema &uuml;lesanne ei ole . 
 Selleks on teised ! 
 Mulle teeb see igakord nalja , kui m&otilde;ni niisugune p&auml;kapikkube mees ennast rahva asjade juhatajaks tahab seadida , nagu n&uuml;idse aja nooremad . 
 Meile on elu l&auml;hemaid &uuml;lesandeid k&auml;tte n&auml;itanud , mida meie praeguse asjade seisukorra j&auml;rel k&uuml;ll ja k&uuml;ll oma kodus korda v&otilde;ime seadida ! 
 Sellest saab meie p&auml;eviks k&uuml;ll ja k&uuml;ll ! 
 Aga niisugused rahutumad asjad , nagu seltsielu ja muud niisugused &auml;ritused , need j&auml;&auml;gu niisuguste tuli- ja puupeade jaoks , nagu J&uuml;risson . tema kaebab , et praegu olla v&otilde;imata elada . 
 Aga pange t&auml;hele : niisugune mees l&auml;heb veerevat suurt&uuml;ki kuuli jalaga peatama ja j&auml;&auml;b p&ouml;idadest ilma ! 
 &quot; K&ouml;stri heal l&auml;ks &otilde;ige mahedaks : &quot; Teie n&auml;ete , et meie koguduse vanemad ja juhtijad seda kuidagi ei soovi , et niisugused asjad siia tuuakse . 
 Ja elu on nii ilus . 
 Mis teeie rikute temast ? ! 
 - mina olla vana , uut l&auml;heb tarvis , poegadest minu j&auml;reltulejat ei saa . 
 Siin oma pisukest peret asutada , siin kena , r&otilde;emsa neiu elutoeks saada - ja siis nii &otilde;nnelikult , rahulikult elada - ei , noor s&otilde;ber , see on j&otilde;ledus ! 
 Ja siin v&auml;ikses koduses piiris on meil v&otilde;imalust palju oma enese ja oma rahva elu kallal vaikist t&ouml;&ouml;d teha . 
 Niisugused asjad , nagu teie seda ette v&otilde;tate , ei ole seda v&auml;&auml;rt , et teie oma v&auml;ikest j&otilde;udu niisuguste k&uuml;simuste peale asjata kulutate ! 
 &quot; Ta pidas vahet . 
 Madaras sai v&auml;ga h&auml;sti aru , mis see &quot; kena , r&otilde;emsa neiu elutoeks saada &quot; , t&auml;hendas . 
 - Ta naeratas . 
 K&ouml;ster Arnikas n&auml;itas sellest naeratusest ka aru saavat . &quot; 
 Seda ei maksa sugugi maha visata &quot; , seletas ta edasi . &quot; 
 Siin peate n&uuml;id tark olema . 
 Teie kohus on n&uuml;id oma koguduse &uuml;lema vastu oma enese k&auml;tte usaldatud t&ouml;&ouml; piirkonnas hoolsasti t&ouml;&ouml;d teha ! 
 Ja k&otilde;ik muu tuleb iseenes . 
 Ja k&otilde;ige terve uuenduse voolu ees ei l&ouml;&ouml; meie silmi mitte maha , sest see pole ju meie asi , vaid nemad valvavad ju nende hingede &uuml;le , nemad peavad nende eest viimselt aru andma , ja mis meie nende t&ouml;&ouml;d raskendame . 
 Meil pole sellest mitte kasu ! 
 &quot; Madaras kuulas ja j&auml;i m&otilde;tlema . 
 Arnikas n&auml;gi seda . &quot; 
 Jaa , jaa ! 
 &quot; h&uuml;idis ta , &quot; m&otilde;telge selle &uuml;le hoolega j&auml;rele ! 
 Kulutage oma noor j&otilde;ud k&otilde;ige ligema elu korralduste peale &auml;ra ... sellest saab meie elule k&uuml;llalt ! 
 Ja elu on nii ilus , nii magus ! 
 &quot; Arnikas l&auml;ks oma poole . 
 Arnika s&otilde;nad panivad Madara t&otilde;siselt m&otilde;tlema . 
 Elu oli t&otilde;esti nii ilus , nii magus- Ja selle ilusa ja magusa elu p&auml;rast ta just tahtis suuremat , vabamat l&auml;bik&auml;imist muretseda , et see elu veel ilusam , veel magusam oleks olevat - ja n&uuml;id korraga loeti temale niisugust jutlust , et kas k&uuml;ll saab ! 
 Ta pidi nii kui ihnus koolipoiss oma saiakannika , mida ta kodu ema k&auml;est saanud , salaja &auml;ra s&ouml;&ouml;ma , et teised koolivennad ei n&auml;eks ja kadedaks ei l&auml;heks ja tema k&auml;est ta saialeiba peale ei tuleks ajama . 
 Just niisugune n&auml;itas temale praegune elu olevat : iga&uuml;ks katsub ema k&auml;est saiakannikat v&auml;lja nuruda ja siis salaja s&uuml;ia , et keegi teine seda ei n&auml;eks . &quot; 
 Haa ! 
 &quot; hakkas Madaras naerma , &quot; haa - vana pakub mulle oma neidu ! 
 &quot; Ta naeris kaua aega ja m&otilde;tles . &quot; 
 Aga miks ta siis pakub ? 
 &quot; k&uuml;sis ta enese k&auml;est . &quot; 
 Miks annab ta sedaviisi m&otilde;ista ? 
 &quot; Ilma , et ta seda oleks tahtnud , hakkas ta selle &uuml;le plaanisid tegema , mis k&otilde;igest sellest v&auml;lja tuleks , kui k&otilde;ik nii l&auml;heks , nagu Arnikas tahtis : r&otilde;emsad pulmad , k&uuml;lask&auml;igud , kirikusk&auml;igud , &otilde;htud , kaardi m&auml;ngud ja n&otilde;nda edasi , ja n&otilde;nda edasi ja n&otilde;nda edasi , kuni suu mulda t&auml;is ja rist mulla hunniku otsas pealkirjaga : &quot; Siin hingab Jumala rahus Mudila k&ouml;ster Heinrich Madaras ! 
 &quot; ja talle tuli Reinuvader Rebasest meelde : &quot; Siblis noppesti , munes ausasti . 
 &quot; Ja muud mitte midagi ? ! &quot; k&uuml;sis ta enese k&auml;est . 
 &quot; Ja muud mitte midagi ? ! 
 - Ja paarik&uuml;mne aasta p&auml;rast tuntakse k&uuml;ll seda k&uuml;ngast , aga teda mitte enam , kes seal sees on ! 
 Muld on enam kui elav inimene ! 
 Ei ! postoi ! naeris ta . &quot; 
 Nii odavasti see mees ennast &auml;ra ei m&uuml;i ! 
 Niisuguse mulla k&uuml;nka v&otilde;in ma enesele ka hobuseid varastades saada , mille alt mind enam paarik&uuml;mne aasta tagant &auml;ra ei tunta ! 
 &quot; &quot; Elu on nii ilus , nii magus ! 
 &quot; naeris ta ... &quot; 
 Siis olgu ta ka ilus ja magus , aga mitte niisugune kopatanud puruhunik , nagu Mudila praegu n&auml;itab olevat ! 
 &quot; K&otilde;ik igap&auml;evase elu venivad , l&auml;&auml;ged kasud kadusivad &auml;ra ja ta tegi otsuseks edasi sibada . 
 P&otilde;hjuskirjaga k&auml;is ta k&otilde;ik nooremad kooli&otilde;petajad l&auml;bi ja igalt poolt leidis ta noormeeste poolt r&otilde;emsamaid n&auml;gusid ja k&otilde;vat k&auml;epigistust . &quot; 
 Lehvitus lehvitagu &uuml;le soikunud Mudila ja toogu temast uut elu v&auml;lja ! 
 &quot; kiitsivad nad - ja hulga asutajate nimedega l&auml;ks p&otilde;hjuskiri &uuml;lema valitsuse k&auml;tte . 
 Aga need k&auml;igud kihelkonna kooli&otilde;petajate juurde ei annud talle mitte &uuml;ksnes uut j&otilde;udu ta ettev&otilde;ttes , vaid t&otilde;ivad ka uue tutvuskonna . 
 Siin k&auml;idi peakohtumehe juures , seal m&ouml;ldri pool , siin m&otilde;isa aidameest vaatamas , seal karjam&otilde;isa rentniku juures k&uuml;las . 
 Igal pool olivad uued n&auml;od , uued k&otilde;ned , uued isikud ja mis k&otilde;ige enam Madarale meeldis : igal pool oli ikka &uuml;ks ehk kaks noort neidu , kes nii h&auml;belikult esiti teisest toast v&auml;lja tulivad , p&auml;rast aga &uuml;sna julgeks l&auml;ksivad , juttu vestsivad ja isegi muiul n&auml;oga naeratasivad . 
 Ja k&otilde;ik need kenad lapsed kaebasivad igavuse &uuml;le , nii et Madaras p&auml;ris kahju nende noorest kaduma l&auml;inud elust tundis . &quot; 
 Ootame aga , ootame veel pisut , &quot; m&otilde;tles ta niisugusel korral , &quot; varsti tuleb muudatus ... k&uuml;ll siis n&auml;eme , kas veel igavus tapab . 
 &quot; Et aga seltsi paremini avada , tahtis ta seda laulu , n&auml;item&auml;ngu ja k&otilde;nedega teha . 
 Noor kooli&otilde;petaja Madis v&otilde;ttis laulukoori kokkuseadmise enese peale , J&uuml;risson lubas k&otilde;ne valmistada , ta ise hakkas n&auml;item&auml;ngu kallal ametisse .
 Wiina wooris . 
 ------- 
 S&otilde;it&szlig;in korra Tallinna poole . 
 Aeg j&otilde;udis k&auml;tte hoo&szlig;t puhata . 
 Pida&szlig;in kinni ja j&auml;ingi hoo&szlig;t puhkama . 
 Seni kui hobune puhkas , waata&szlig;in i&szlig;e &uuml;mber . 
 Korraga kuulen walju wankri k&otilde;rinat . 
 Waatan : J&otilde;em&otilde;i&szlig;a walit&szlig;eja tuleb . 
 Tund&szlig;in J&otilde;e walit&szlig;ejat juba m&otilde;nda aega . 
 Waewalt n&auml;gi ta mind , kui ta kohe hobu&szlig;e kinni pidas ja minu juurde tuli juttu ajama . 
 &ldquo; Kuhu n&uuml;&uuml;d ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in mina . 
 &ldquo; Tallinna ! &rdquo; wastas J&otilde;e walit&szlig;eja . 
 &ldquo; Sinna &szlig;&otilde;idan minagi ! &rdquo; li&szlig;a&szlig;in mina juurde . 
 &ldquo; W&auml;ga hea ! &rdquo; &uuml;tles w&otilde;eras . 
 &ldquo; Siis on &szlig;elt&szlig;is l&otilde;bu&szlig;am &szlig;&otilde;ita . 
 Jah , neid Tallinna &szlig;&otilde;itu&szlig;id , mis meie&szlig;ugu&szlig;el n&uuml;&uuml;d ette ei tule ! &rdquo; 
 &ldquo; Kuda nii ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; Jah , waadake , n&uuml;&uuml;d&szlig;el ajal pian ma iga n&auml;dali korra Tallinna &szlig;&otilde;itma ! &rdquo; wastas J&otilde;e walit&szlig;eja . 
 &ldquo; Misp&auml;ra&szlig;t ? &rdquo; p&auml;ri&szlig;in ma eda&szlig;i . 
 &ldquo; Miks nii tihti ? &rdquo; 
 &ldquo; Ajad on nii halwad ! &rdquo; kostis J&otilde;e walit&szlig;eja . 
 &ldquo; Pian iga n&auml;dali wiina woori Tallinna &szlig;aatma ! &rdquo; 
 &ldquo; Se&szlig;t halwdu&szlig;e&szlig;t &szlig;aate kergelt lahti ! &rdquo; &uuml;tle&szlig;in mina . 
 &ldquo; &Auml;rge p&otilde;letage enam wiina ja &szlig;iis ei ole tarwis Tallinna &szlig;&otilde;ita ! &rdquo; 
 Need &szlig;&otilde;nad m&otilde;ju&szlig;iwad . 
 J&otilde;e walit&szlig;eja l&auml;ks n&auml;o&szlig;t &uuml;sna puna&szlig;eks ja h&uuml;&uuml;dis : &ldquo; Kudas te nii w&otilde;ite r&auml;&auml;kida ! 
 Wiin on ju meie raha hallikas ! 
 Ei p&otilde;leta me enam wiina , &szlig;iis tuleb wae&szlig;us majas&szlig;e ! 
 Ei wiina p&otilde;letami&szlig;t w&otilde;i maha j&auml;tta ! &rdquo; 
 T&otilde;esti , &szlig;ee oli k&otilde;ne ilma walsku&szlig;eta . 
 Nii &szlig;elge k&otilde;ne wasta ei maksnud enam &szlig;&otilde;nagi r&auml;&auml;kida . 
 P&ouml;&ouml;r&szlig;in &szlig;iis parem jutu tei&szlig;e k&uuml;lge . 
 &ldquo; Miks te &szlig;iis iga wiina wooriga i&szlig;e kaa&szlig;a &szlig;&otilde;idate ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; &Uuml;tle&szlig;in juba , et ajad on halwad &rdquo; , wastas J&otilde;e walit&szlig;eja , &ldquo; ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t pian i&szlig;e kaa&szlig;a &szlig;&otilde;itma . 
 Ei ole mind enna&szlig;t kaa&szlig;as , joowad wiina wiijad tee peal poole woori t&uuml;hjaks . 
 Mak&szlig;a neile weo ee&szlig;t kalli&szlig;t hinda ja la&szlig;e &szlig;iis weel wiina nii palju &auml;ra juua ! 
 Kuhu &szlig;elle k&uuml;&uuml;ruga minna ! 
 Pian i&szlig;e kaa&szlig;a &szlig;&otilde;itma joomi&szlig;t keelama . 
 Enne oliwad hoopis tei&szlig;ed ajad . 
 Mak&szlig;id rubla &auml;ra , oli mees k&auml;es , kes wiina waadi peale w&otilde;ttis ja Tallinna wiis . 
 Ja ometi kestis teekond tawali&szlig;esti neli p&auml;ewa . 
 W&otilde;idu palu&szlig;iwad mehed , et neid &szlig;aaks wiina woori lastud . 
 See oli &otilde;nnetu , kes teistega Tallinna ei p&auml;&auml;snud . 
 Nii &szlig;&uuml;ndis endi&szlig;el &otilde;nnelikul ajal. 
 Aga n&uuml;&uuml;d ? 
 Mak&szlig;a 3 ja 4 rubla mehele ja palu enne , kui Tallinna wiina woori l&auml;heb . 
 Nii muutub meie inimeste &szlig;ugu . 
 K&otilde;ik meie uue aja haridu&szlig;e &szlig;&uuml;&uuml; ! 
 Ja peale &szlig;elle pian mina nagu kubjas wooriga alati kaa&szlig;as &szlig;&otilde;itma ! 
 P&auml;ris orja elu ! &rdquo; 
 S&otilde;nus ja l&auml;ks k&otilde;rt&szlig;i &szlig;is&szlig;e , kelle ees &szlig;eni olime juttu ajanud . 
 Mina j&auml;in m&otilde;tlema . 
 Wae&szlig;ed koolid , waene haridus ! 
 Saiwad j&auml;llegi hoobi . 
 Mis k&otilde;ik nende &szlig;elga ei lueta ! 
 Wiina woori wahtimine ja wiina wedami&szlig;e hinna t&otilde;usmine ! 
 See andis t&otilde;esti asja lugu j&auml;rele uurida . 
 Juba j&otilde;ud&szlig;iwadki wiina wankrid k&otilde;rt&szlig;i uk&szlig;e ette . 
 Wiina wedajate &szlig;uu&szlig;t w&otilde;is wististi &szlig;elget ot&szlig;u&szlig;t kuulda . 
 L&auml;k&szlig;in &uuml;he wiina wedaja juurde ja alusta&szlig;in juttu . 
 &ldquo; Teil w&otilde;ib wiina wedami&szlig;ega &uuml;sna hea teenistus olla ! &rdquo; &uuml;tle&szlig;in mina . 
 Mees waatas esmalt natuke paha&szlig;elt mu ot&szlig;a . 
 &ldquo; Wiina wedamine hea teenistus ? 
 Mis weel ! 
 K&auml;i neli p&auml;ewa Tallinna teed ja &szlig;aad neli rupla - kas &szlig;ee m&otilde;ni hea teenistus on ! 
 Nii&szlig;ugu&szlig;e teenistu&szlig;e p&auml;ra&szlig;t ei liigutaks ma k&auml;tt ega jalga ega paneks oma hoo&szlig;t rasket koormat wedama . 
 Aga ma pian rendikohta ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t tuleb mull &szlig;&otilde;na kuulda , kui wiinawabriku omanik , kes &uuml;htla&szlig;i ka minu koha p&auml;risperemees , minult wiina woori minemi&szlig;t n&otilde;uab . 
 Ei t&auml;idaks ma &szlig;eda n&otilde;udmi&szlig;t , w&otilde;iks mu k&auml;&szlig;i pea pahasti k&auml;ia ! 
 &ldquo; Aga enne wiidud wiina waat rubla ee&szlig;t Tallinna ! &rdquo; julge&szlig;in ma wahele r&auml;&auml;kida . 
 &ldquo; Enne ? 
 Enne oliwad hoopis tei&szlig;ed ajad ! 
 Enne ei k&auml;inud m&otilde;i&szlig;a walit&szlig;ejad wiina wooriga kaasas ! &rdquo; kostis wiina wedaja . 
 &ldquo; Mis &szlig;e&szlig;t &szlig;iis lugu , et walit&szlig;eja kaa&szlig;as ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; Oh , oh , &auml;rge &szlig;eda r&auml;&auml;kige ! &rdquo; wastas w&otilde;eras warsti . 
 &ldquo; Walit&szlig;eja kaa&szlig;as &szlig;&otilde;itmine t&auml;hendab palju ! 
 Seda pidu ja p&otilde;lwe , mis meil enne linnateel ei peetud ! 
 Nii&szlig;ugu&szlig;el teekonnal juhtus &szlig;iis m&otilde;ndagi . 
 Kui &szlig;oowite , r&auml;&auml;gin teile &uuml;he loo , mis alles paari aasta ee&szlig;t &szlig;&uuml;ndis ! &rdquo; 
 &ldquo; Ole hea , r&auml;&auml;gi ! 
 Kuulek&szlig;in &szlig;eda hea meelega ! &rdquo; &uuml;tle&szlig;in ma . 
 Woori wedaja waatas esmalt &uuml;mber - wi&szlig;t waatas ta walit&szlig;ejat - ja algas &szlig;iis juttu . 
 &ldquo; T&otilde;&szlig;i on , &rdquo; &uuml;tles ta , &ldquo; et enne rubla ee&szlig;t &szlig;uur wiina waat Tallinna wiidi . 
 Neid , kes taht&szlig;iwad woori minna , oli enam kui wiina waati&szlig;id . 
 Ja miks ei pidanud inime&szlig;ed woori kippuma , kui ka woori ee&szlig;t w&auml;h&auml; mak&szlig;eti : &szlig;ai ju wiina wooril k&auml;ies nii palju wiina juua kui &szlig;&uuml;da himustas . 
 Maksta &szlig;elle ee&szlig;t polnud muidugi kopikatki tarwis ! &rdquo; 
 &ldquo; Kas &szlig;iis ennemalt wiina wedajatele prii wiin teele kaa&szlig;a anti ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; Mida weel ! &rdquo; naeris w&otilde;eras mees wasta . 
 &ldquo; W&otilde;i wiina kaa&szlig;a ! 
 Mitte poole kopika ee&szlig;tki ! 
 Aga mida meile ei antud , oska&szlig;ime enestele i&szlig;e muret&szlig;eda . 
 Muidugi m&otilde;ista , ilma hinnata ! 
 Kes ain&szlig;a rubla ee&szlig;t enam w&otilde;is o&szlig;tma hakata ! &rdquo; 
 &ldquo; Kudas te &szlig;eda tegite ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma wahele . 
 &ldquo; Ja jah , &szlig;ee on ju&szlig;t meie &szlig;aladus ! &rdquo; wastas w&otilde;eras . 
 &ldquo; Seda ei tohi nii &szlig;elgesti w&auml;lja lobi&szlig;eda , kui ka &szlig;elle &szlig;aladu&szlig;e ajad ammu m&ouml;&ouml;da l&auml;inud . 
 Parem k&otilde;nelen , kudas &uuml;he wiina wedaja k&auml;&szlig;i k&auml;is . 
 See mees oli minu k&uuml;la mees Hirmu Hindrek . 
 Paar aastat taga&szlig;i l&auml;k&szlig;in j&auml;lle wiina wooriga Tallinna , mina ja Hirmu Hindrek ja palju muid . 
 Waewalt j&otilde;ud&szlig;ime m&otilde;i&szlig;a juure&szlig;t e&szlig;ime&szlig;e met&szlig;a wahele , kui ju Hirmu Hindrek hobu&szlig;e &szlig;eisma j&auml;ttis . 
 Sedamai w&otilde;ttis Hindrek wa&szlig;ara k&auml;tte ja hakkas waadi wit&szlig;a pealt &auml;ra taguma . 
 &ldquo; Wara weel ! &rdquo; h&uuml;&uuml;d&szlig;iwad tei&szlig;ed &szlig;eda n&auml;hes Hindrekule ja &szlig;ei&szlig;ata&szlig;iwad ka oma hobu&szlig;ed . 
 Aga ei Hirmu Hindrek hoolinud &szlig;e&szlig;t , et wara . 
 Tagus raudwit&szlig;a waadi pealt &auml;ra ja n&uuml;&uuml;d ruttu wit&szlig;a a&szlig;emele wiglaga auku la&szlig;kma . 
 &Uuml;ks , kaks , kolm oli wiina ots k&auml;es . 
 Hirmu Hindrek laskis pudeli wiina t&auml;is jooksta , pani pulgaga augu kinni ja tegi &szlig;iis pulga waadi &auml;&auml;rega &uuml;he ta&szlig;a . 
 N&uuml;&uuml;d algas joomine . 
 Pea j&otilde;uti e&szlig;ime&szlig;e k&otilde;rt&szlig;i ette ja &szlig;eal algas augu puurimine wa&szlig;t &otilde;ieti . 
 Neid pudeli&szlig;i , mis &szlig;eal t&auml;ideti . 
 Ja meie mehed m&otilde;i&szlig;t&szlig;iwad k&otilde;ik oma ametit . 
 Nii pea kui kallis m&auml;rjuke l&otilde;pes , lasti waadi&szlig;t j&auml;lle uut juurde ! &rdquo; 
 &ldquo; Aga eks &szlig;aadud linnas aukude puurimi&szlig;e&szlig;t aru ? 
 Eks langenud te l&otilde;k&szlig;u ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma wahele . 
 &ldquo; W&otilde;i ep nad linnas nii targad ja me k&uuml;las nii rumalad oleme ! &rdquo; wastas w&otilde;eras . 
 &ldquo; Iga auk l&ouml;&ouml;di punniga umbe , l&otilde;igati laudadega &uuml;heta&szlig;a ja &szlig;iis taoti wits j&auml;lle endi&szlig;e koha peale taga&szlig;i . 
 Seda wii&szlig;i waati w&auml;lja&szlig;t waadates ei w&otilde;inud keegi tunnistada , et kuri k&auml;&szlig;i waadi k&uuml;lge puutunud . 
 Mis &szlig;ee meis&szlig;e puutus , kui linnala&szlig;ed endid petta la&szlig;k&szlig;iwad . 
 Meil l&auml;ks ju ka oma waewa palka tarwis . 
 No olgu peale , kudas lugu &szlig;ellega on , r&auml;&auml;gin alustatud juttu eda&szlig;i . 
 Hirmu Hindrek j&otilde;i &szlig;ell korral nii hirm&szlig;asti , et ta pea enam maa&szlig;t ega taewa&szlig;t ei teadnud . 
 Ta hobune wedas kraawi . 
 Hirmu Hindrek j&auml;i wiina waadi alla ja wiina waat p&auml;ris Hirmu Hindrekult elu . 
 Seda h&auml;da , mis meile &szlig;e&szlig;t tuli . 
 &Uuml;lepea n&auml;itas &szlig;ee woor p&auml;ris &otilde;nnetu&szlig;e woor olewat . 
 Teine joobnud mees wiskas oma wiina koorma &uuml;mber ja murdis &szlig;eal juures oma jala luu . 
 Nende &otilde;nnetumate juhtumiste p&auml;ra&szlig;t muutus lugu . 
 Asja hakati hoolega j&auml;rele kuulama . 
 Seal tuli &szlig;iis ilm&szlig;i , mis&szlig;ugu&szlig;el p&otilde;hju&szlig;el nimetatud &otilde;nnetu&szlig;ed juhtunud . 
 Se&szlig;t &szlig;aadik ei lasta meid enam oma pead linna minna . 
 Nei&szlig;t p&auml;iwi&szlig;t peale k&auml;ib walit&szlig;eja alati wiina wooriga kaa&szlig;as ! &rdquo; 
 Kudas teil aga &szlig;iis wiina wedami&szlig;e hinnad t&otilde;u&szlig;iwad ? &rdquo; p&auml;ri&szlig;in ma weel . 
 &ldquo; &Uuml;sna liht&szlig;alt ! &rdquo; wastas w&otilde;eras . 
 &ldquo; N&uuml;&uuml;d , kus walit&szlig;eja kaa&szlig;a &szlig;&otilde;itis , ei olnud enam k&otilde;ige w&auml;hematki ka&szlig;u loota . 
 Palja rubla ee&szlig;t keegi nii pikka teekonda k&auml;ia ei w&otilde;i . 
 Kui &szlig;iis e&szlig;imene woor walit&szlig;ejaga &szlig;elt&szlig;is Tallinna pidi minema , ei ilmunud &uuml;htainu&szlig;tki hoo&szlig;t . 
 Hinda pidi 2 rubla peale t&otilde;stetama , aga keegi ei aidanud . 
 Wiimaks m&auml;&auml;rati praegune hind . 
 N&uuml;&uuml;dki l&auml;hewad mehed ainult k&auml;&szlig;u peale woori . 
 Nii meie wiina wedami&szlig;e lugu ! &rdquo; 
 Mulle &szlig;ai &szlig;e&szlig;t k&uuml;ll . 
 Istu&szlig;in wankris&szlig;e ja &szlig;&otilde;it&szlig;in &uuml;k&szlig;i Tallinna poole eda&szlig;i . 
 H&auml;da ja abi . 
 ------- 
 Praegu tulin Maa-Mardi juure&szlig;t pidult koju ja m&otilde;tle&szlig;in ju&szlig;t &szlig;eda , mida ma pidul t&auml;hele pannud . 
 Pidul , n&auml;e , pakuti , nagu tawali&szlig;esti , piduw&otilde;erastele wiina . 
 Ma t&auml;na&szlig;in wiina ee&szlig;t ja ei w&otilde;tnud klaa&szlig;i wasta . 
 &ldquo; Jooge ometi terwi&szlig;ekski pidupidajale natuke ! &rdquo; &szlig;undis mind klaa&szlig;ide &uuml;mberkandja . 
 &ldquo; W&otilde;in muidugi terwi&szlig;t &szlig;oowida , ilma et mull tarwis oleks wiina juua ! &rdquo; ko&szlig;t&szlig;in ma . 
 Nii &szlig;elge kui mu wastus i&szlig;eene&szlig;e&szlig;t ka n&auml;itas , ei tahtnud tema&szlig;t wiinapakkuja ometi weel aru &szlig;aada . 
 J&auml;ttis ta mind ka wiimaks oma wiinaga rahule , l&auml;ks ta ometi teistele oma m&auml;rjuke&szlig;t pakkuma . 
 Se&szlig;t kui warsti peale minu &uuml;ks noor t&uuml;tarlapski oma klaa&szlig;i taga&szlig;i andis , kuul&szlig;in j&auml;llegi &szlig;eda&szlig;ama &szlig;undi : &ldquo; Joo ometi pidupidaja terwi&szlig;ekski ! &rdquo; 
 R&otilde;&otilde;muks n&auml;gin &szlig;ii&szlig;ki , et t&uuml;tarlaps oma ettew&otilde;tmi&szlig;es&szlig;e kindlaks j&auml;i . 
 W&auml;h&auml; eda&szlig;i minnes j&otilde;udis klaa&szlig;ii&szlig;and &uuml;he nooremehe juurde . 
 Ka &szlig;ee p&otilde;lgas pakutud klaa&szlig;i &auml;ra . 
 J&auml;lle pidi klaa&szlig;imees oma k&auml;sku alustama : &ldquo; Joo ometi pidupidaja terwi&szlig;ekski ! &rdquo; 
 Nii&szlig;ama w&auml;h&auml; nagu tei&szlig;ed wiina wihkajad pani ka noormees klaa&szlig;ikandja k&otilde;net t&auml;hele . 
 Naeratades kostis noormees : &ldquo; Wiinajoomine ei ole kellegile terwi&szlig;eks . 
 Mine aga klaa&szlig;idega oma teed ! &rdquo; 
 - R&otilde;&otilde;musta&szlig;in &szlig;&uuml;dame&szlig;t , et noormees nii&szlig;ugu&szlig;e kerge kaubaga kiu&szlig;atu&szlig;e&szlig;t p&auml;&auml;snud . 
 Siiski mu r&otilde;&otilde;m oli liig warane . 
 Nagu kull kargas &szlig;ell &szlig;ilmapilgul nurga&szlig;t nooremehe ema w&auml;lja , kahmas klaa&szlig;i k&auml;tte , astus nooremehe juurde ja &uuml;tles : &ldquo; Kustas-poeg , kas &szlig;a p&auml;ris lolliks oled l&auml;inud w&otilde;i mis ? 
 Ei taha enam wiinagi juua ! 
 Mis mees &szlig;inu&szlig;t &szlig;eda wii&szlig;i &szlig;aab ! 
 S&auml;h , w&otilde;ta klaas ja joo ta w&auml;lja meie pidupidaja terwi&szlig;eks ! &rdquo; 
 Ja w&auml;gi&szlig;i toppis ema klaa&szlig;i poja pios&szlig;e . 
 &ldquo; Ma ei taha ! &rdquo; palus poeg wasta . 
 Aga ema ei hoolinud &szlig;e&szlig;t midagi , waid &uuml;tles : &ldquo; &Auml;ra ole halp ! 
 Joo , &szlig;ee on hea wiin ! &rdquo; 
 Ja ema tahtis poega w&auml;gi&szlig;i jooma &szlig;undida . 
 Ei aidanud , ma pidin noorele mehele appi minema ja teda ema k&uuml;&uuml;&szlig;i&szlig;t &auml;ra p&auml;&auml;&szlig;tma . 
 Pikalt ja laialt pidin joomi&szlig;e kahju &auml;ra &szlig;eletama , enne kui ema poja rahule j&auml;ttis . 
 Neid n&auml;htu&szlig;i m&otilde;tle&szlig;in ju&szlig;t j&auml;rele . 
 M&otilde;tle&szlig;in , kudas &szlig;uur &szlig;&uuml;&uuml; tihti ju&szlig;t wanemate eneste &szlig;elga langeb , kui nende lap&szlig;ed jooma hakkawad . 
 Liig &szlig;agedasti &szlig;unniwad wanemad lap&szlig;i jooma ja annawad &szlig;eega lastele n&ouml;&ouml;ri k&auml;tte , mis neid hukatu&szlig;es&szlig;e weab . 
 Hiljem oskawad wanemad joodikute laste kohta kaebata , aga et nad i&szlig;e lap&szlig;i hukatu&szlig;es&szlig;e t&otilde;uganud , &szlig;eda unustawad nad koguni . 
 Nii m&otilde;tle&szlig;in ma . 
 Seal awati uks ja tuppa astus Jaama-Jaak , keda ma kaua aega enam polnud n&auml;inud . 
 &ldquo; No kudas k&auml;&szlig;i k&auml;ib , armas Jaak ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; Wilet&szlig;alt ! &rdquo; wastas Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Kudas nii ? &rdquo; k&uuml;&szlig;i&szlig;in ma . 
 &ldquo; Kas oled haige w&otilde;i mis wiga &szlig;ull on ? &rdquo; 
 &ldquo; Haige ma ei ole , t&auml;nu Jumalale ! &rdquo; kostis Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Aga ma olen h&auml;daga kimpus , mis nii&szlig;ama paha on kui haigus . 
 Ma ei &szlig;aa enam joomi&szlig;e&szlig;t lahti . 
 Tulin &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t teilt n&otilde;uu paluma , kudas ma &szlig;e&szlig;t h&auml;da&szlig;t w&otilde;ik&szlig;in p&auml;&auml;&szlig;eda ! &rdquo; 
 &ldquo; K&otilde;ige h&otilde;lp&szlig;am abi on wiinajoomi&szlig;t koguni maha j&auml;tta ! &rdquo; ko&szlig;t&szlig;in mina . 
 &ldquo; See on kerge &uuml;telda , aga raske t&auml;ita ! &rdquo; &uuml;tles Jaama-Jaak &otilde;hates . 
 &ldquo; Wiina pruukima &otilde;peta&szlig;iwad mind ju mu wanemad . 
 Mitu korda kat&szlig;u&szlig;in joomi&szlig;t maha j&auml;tta , aga ikka lange&szlig;in uuesti wiina k&uuml;&uuml;&szlig;i . 
 Ei langenud ma ka alati i&szlig;e , &szlig;iis ahwatle&szlig;iwad head &szlig;&otilde;brad ometi mind m&otilde;nda korda uuesti jooma . 
 Ja mida kauem ma joon , &szlig;eda wilet&szlig;emaks l&auml;heb mu lugu ja &szlig;eda raskem on taga&szlig;i p&ouml;&ouml;rda . 
 Ma ei tahaks &szlig;iiski hea meelega hukka minna ja &szlig;ellep&auml;ra&szlig;t tulin teilt n&otilde;uu ja abi paluma , &rdquo; &ldquo; Palu parem Jumalalt abi ! &rdquo; ko&szlig;t&szlig;in ma . 
 &ldquo; Mis &szlig;ull oma&szlig;t w&auml;e&szlig;t ja rammu&szlig;t korda ei l&auml;inud , w&otilde;ib Jumala abiga korda minna . 
 Palu k&otilde;ige&szlig;t &szlig;&uuml;dame&szlig;t ja ma &uuml;tlen &szlig;ulle , et &szlig;a wiina joomi&szlig;e ikke&szlig;t lahti p&auml;&auml;&szlig;ed ! &rdquo; 
 &ldquo; Ka &szlig;eegi on kergemalt &uuml;eldud kui tehtud ! &rdquo; wastas Jaama-Jaan &otilde;hates . 
 &ldquo; Kat&szlig;u&szlig;in paluda , &szlig;iiski lange&szlig;in . 
 Jumal paraku , ma unustan palumi&szlig;e liig tihti &auml;ra . 
 Saan &szlig;&otilde;pradega w&auml;ljas kokku , &uuml;tlewad : &szlig;&otilde;brad tule l&auml;hme k&otilde;rt&szlig;i . 
 Ei ole mull enam aega ennem paluma hakata . 
 K&otilde;rt&szlig;is l&auml;heb aga lugu wana wii&szlig;i ! &rdquo; 
 &ldquo; Siis ei tohi &szlig;a enam &szlig;&otilde;prade &szlig;elt&szlig;i minna , armas Jaak ! &rdquo; t&auml;henda&szlig;in mina . 
 &ldquo; Ei l&auml;he ma &szlig;&otilde;brade &szlig;elt&szlig;i , tulewad &szlig;&otilde;brad minu &szlig;elt&szlig;i ! &rdquo; kostis Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Kottu ot&szlig;iwad nad mind &uuml;les . 
 Sattun ma korra aga nende &szlig;elt&szlig;i , &szlig;iis ei ole enam palumi&szlig;e&szlig;t juttugi ! &rdquo; 
 &ldquo; Hoia enna&szlig;t &szlig;&otilde;prade&szlig;t t&auml;iesti eemale ! &rdquo; &otilde;peta&szlig;in ma . 
 &ldquo; Ei l&auml;he korda ! &rdquo; kostis Jaama-Jaak . 
 &ldquo; M&otilde;ne korra &szlig;aawad nad mind ometi k&auml;tte ja &szlig;iis algab j&auml;lle endine j&auml;rg . 
 Andke parem muud n&otilde;uu ! &rdquo; 
 &ldquo; Heida karsku&szlig;e &szlig;elt&szlig;i liikmeks ja tee &szlig;iis mu endi&szlig;e &otilde;petu&szlig;e j&auml;rele ! &rdquo; &uuml;tle&szlig;in ma . 
 &ldquo; Siis p&auml;&auml;&szlig;ed wististi joomi&szlig;e&szlig;t lahti ! &rdquo; 
 &ldquo; K&otilde;ik &auml;ra kat&szlig;utud ! &rdquo; &otilde;hkas Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Olin karsku&szlig;e &szlig;elt&szlig;is , aga &szlig;ealt t&otilde;ugati mind w&auml;lja . 
 Eks &szlig;&otilde;brad kaewanud mulle j&auml;lle auku . 
 Nii pea kui liikmeks &szlig;ain , hakka&szlig;iwad nad mind &otilde;ieti kiu&szlig;ama . 
 Pakku&szlig;iwad mulle &uuml;htelugu alkoholi . 
 K&uuml;ll aja&szlig;in wasta &uuml;teldes , et ei w&otilde;i juua , &szlig;e&szlig;t et karsku&szlig;e &szlig;elt&szlig;i kirjas &szlig;ei&szlig;an . 
 S&otilde;brad aga naer&szlig;iwad &szlig;elle peale ja wasta&szlig;iwad : Meie keskel w&otilde;id ometigi juua . 
 Siin karsku&szlig;e mehi ei ole . 
 Ega karsku&szlig;e mehed ei n&auml;e , mis &szlig;a &szlig;iin teed ! 
 - Nii kaua meelita&szlig;iwad mind kuni ma nende w&otilde;rku lange&szlig;in . 
 Ei n&auml;inud ka karsku&szlig;e mehed , kudas ma j&otilde;in , n&auml;giwad nad ometi , mis tagaj&auml;rge joomine t&otilde;i . 
 H&auml;biga aeti mind karsku&szlig;e &szlig;elt&szlig;i&szlig;t w&auml;lja ! &rdquo; 
 &ldquo; Waene mees , kui palju h&auml;da &szlig;inule &szlig;inu liha n&otilde;trus toob ! &rdquo; &uuml;tle&szlig;in ma . 
 &ldquo; W&auml;ga &otilde;ige ! &rdquo; wastas Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Waim on k&uuml;ll walmis joomi&szlig;t t&auml;iesti jumalaga j&auml;tma , aga liha on ometi n&otilde;der . 
 Juhatage mulle paremat abi ! 
 Olen kuulnud , et tohtrid joodikuid joomi&szlig;e&szlig;t lahti p&auml;&auml;sta . 
 Kudas on lugu &szlig;ellega ? 
 Ku&szlig;t leian nii&szlig;ugu&szlig;e tohtri , kes minu&szlig;t joomi&szlig;e &auml;ra kaotaks ? &rdquo; 
 &ldquo; T&otilde;&szlig;i on , &szlig;agedasti leitak&szlig;e ajalehtedes kuulutu&szlig;i , mis tohtrite &szlig;uurte&szlig;t imet&ouml;&ouml;de&szlig;t joodikute parandami&szlig;es k&otilde;nelewad ! &rdquo; ko&szlig;t&szlig;in ma . 
 &ldquo; Nii palju kui ma tean , on tohtritel joomi&szlig;e kaotamine k&otilde;ige enam &szlig;iis korda l&auml;inud , kui joomawennad parandu&szlig;e majas&szlig;e m&otilde;neks ajaks anti . 
 Kui &szlig;oowid joomawendade parandu&szlig;e majas&szlig;e minna , &szlig;iis w&otilde;ik&szlig;in &szlig;ull k&uuml;ll hea meelega abiks olla , et warsti &szlig;aak&szlig;id wasta w&otilde;etud ! &rdquo; 
 Seegi k&otilde;ne ei n&auml;idanud Jaama-Jaagu meele p&auml;ra&szlig;t olewat . 
 Nagu n&auml;ha , ehmatas ta &szlig;elle&szlig;t . 
 &ldquo; Ei , ei , &szlig;ee ei l&auml;he korda ! &rdquo; h&uuml;&uuml;dis Jaama-Jaak . 
 &ldquo; Kui ma aastaks ehk paariks parandu&szlig;e majas&szlig;e l&auml;hek&szlig;in , kaotak&szlig;in oma koha ja teenistu&szlig;e . 
 Pealegi piak&szlig;in mmailma&szlig;t hoopis &auml;ra lahutatud olema . 
 Seda ma ei &szlig;oowi . 
 Kas &szlig;iis ometi tohtri rohud ei aita ? &rdquo;