Kliendipoolsed veebirakendused - õpijuhend

Sihtrühm

Kursuse materjalide loomisel arvestati kaheksanda klassi õpilastega. Konspekt aga on kasutatav ka aasta nooremate ning mitu aastat vanemate hulgas kuni keskkooli lõpuni välja. Lihtsalt tuleb õpimeetoditega ning ülesannete keerukusega arvestada vastavalt sihtrühmale.

Kursuse eesmärk ja omandatavad teadmised

Üldeesmärgiks on õpetada algoritmilist ja süstemaatilist mõtlemist ning järjekindlust probleemide lahendamisel. Konkreetsemad kursuse käigus omandatavad teadmised ja oskused on aga

Teadmiste omandamise viisid

Kliendipoolsete veebirakenduste õppematerjal koostati nõnda, et see sobiks kasutada mitmesuguste õppimis- ja õpetamismeetodite ning samuti mitmesuguse algtaseme korral. Lihtsalt vastavalt saab valida teemasid ning neid soovitud põhjalikkusega välja arendada. Peatükkide algusesse on püütud koondada võimalikult lihtsad ja selged näited, mille järgi saab soovija edasi katsetada ka siis, kui pole tahtmist ega jaksu pikemaid seletusi lugeda. Sellised näited võiksid anda teeotsa kätte neile, kelle parimaks õppimisviisiks pedagoogikateadlaste soovituste järgi on "learning by doing" (tehes õppimine). Nõnda võib üht või paari näidet tundide kaupa uurida, täiendada ja muuta ning sealtkaudu programmeeritavaks teha pea kogu sinnamaani õpitud matemaatika, või panna kasutaja sisestatud andmete põhjal kokku üha keerukamaid jooniseid ning kavandada võlumaailmu. Kui õnnestub õpilased vaimustuma ja veebirakendusi ehitama panna, siis võib selle aluseks piisata vaid kümnendikust materjali tekstist. Pole mingit kohustust kogu materjali süstemaatiliselt läbi käia. Tuleb lihtsalt õigel hetkel ära tabada, millal õpilaste silmades säde särama lööb ning siis nende omapoolseid ideid toetada, tehnilistes küsimustes abi anda ning aruteludes hinnata ideede teostatavust ning selleks vajalikke võimalusi.

Tehniliselt süstemaatilisema ülevaate saab kogu materjali järjest läbi lugedes, näited tööle pannes, mitmesuguseid muutusi katsetades ning juuresolevatele ülesannetele vastavad rakendused koostades. Nõnda toimetades tasub aga hoolitseda, et ei kaoks ära õppurite avastamisrõõm.

Omaette võimalus on kasutada õppematerjali füüsika- või matemaatika ainetunni osana. Huvilise õpetaja või mõne edasijõudnud õpilase töö tulemusena saab sealtkaudu tutvustada 7. klassi loodusõpetuses sisse tulevaid mõisteid, näiteks kiirus ja trajektoor. Samuti koostada mudeleid mitmesuguste keskkondade kohta - näiteks võrreldes rakkude suurusi. Otseselt haakub animatsioonide ja liikumisega seotu füüsika kaheksanda klassi mehhaanikaosaga. Õpiku autor ise on enesele need teemad just programmeerimise kaudu pulkadeni selgeks teinud ning julgeb soovitada, et see on üks moodus, kuidas pealtnäha kirjust valemite rägastikust midagi täiesti silmnähtavat välja kooruma hakkab.

Käsiraamatuna kasutamist pole küll materjali kirjutamise juures eraldi arvestatud. Küll aga on tähtsamad teemaga seotud näited toodud peatükkide algusse. Nii et kui tegemist arvutavate või animatsioone koostavate veebirakenduste loomisega, siis lihtsamatele ja tihedamini ette tulevatele murekohtadele peaks siit kirjutisest samuti sobivad näited aluseks leidma.

Iseõppijale pakuvad tuge materjali lõpus olevad näidislahendused. Sealt võiks tuge leida ka õpetaja, kui tunneb, et teksti all välja pakutud ülesanded liialt keerulised paistavad. Enamasti programmeerimisülesannetel ei ole "ühte head" lahendust. Küll aga võib ühe lahenduse nägemine anda vihje ja soovituse lahenduse võimalike koostamisviiside kohta.

Kursuse maht

Tiigrihüppe tellimusel koostati materjal 8. klassi 35-tunnise informaatikakursuse tarbeks. Kogu materjali maht selle ajaga on reaalne ette võtta juhul, kui enamik õpilasi on juba varem programmeerimise elementidega kokku puutunud - olgu siis ProgeTiigri kursuste raames või muul moel. Algajate puhul võib arvestada kogu materjali läbimiseks vähemasti kaks 35-tunnist kursust. Samas aga on kirjatüki näol tegemist pigem võimaluste koguga, kus õpetaja saab klassi põhiosaga ühes taktis liikuda ning samas edasijõudnutele või maha jäänutele nendele parasjagu jõu ja mõistuse kohaseid palu pakkuda. Programmeerimismaailma tutvustamiseks sobib materjal ka ühe 35-tunnise kursuse aluseks keskkoolis.

Tark- ja riistvaralised vahendid kursuse läbiviimisel

Kursuse läbi viimisel vajatakse lihtsat tekstiredaktorit (nt. Notepad++) ning veebibrauserit. Kasuks tuleb õpilastele võimalus faile salvestada selliselt, et need järgmisel korral mugavalt kätte saab. Kui soovida töö tulemusi veebis näha, on vajalik ka ligipääs veebiserverile. Piisab lihtsast failide salvestamise ja vaatamise võimalusest, kliendipoolsete veebirakenduste loomisel serveripoolset käivitusõigust vaja pole.

Õpilaste hindamine

Hinded on üks abivahend iseenese laiskusega võitlemisel. Tegutsemisrõõmu aitab ülal hoida pigem rõõm enese kokku pandud rakenduse edenemisest. Materjali autori tähelepanekute järgi toetab õpilaste motivatsiooni tehtud tööde süstemaatiline läbivaatus ja arutelu nende üle. Vajadusel saab panna ka hindeid tehtu hoolsuse kohta. Tavaklassi õpilaste oskused ja jõudlus programmeerimisvallas erinevad harilikult üksteisest ligikaudu üheksa korda ning neid mõistlikult lineaarsel skaalal jäädvustada ei õnnestu. Küll aga on materjali lõpus paar grupitöö ülesannet ning mõned üldised ülesanded, mis koosnevad kolmest alapunktist, igaüks eelmisest ligikaudu kolm korda keerulisem. Nendega jõudu katsumine võiks näidata, kui keerukate ülesannete lahendamise tasemele keegi jõudnud on. Kas ja kuidas sealjuures hindeskaalat rakendada, seda peab õpetaja ise otsustama arvestades klassi taset ning läbitud teemade põhjalikkust.