Näivleetunud ehk kahkjad mullad

Näivleetunud ehk kahkjad mullad on väheste ülagleistumistunnustega parasniisked mullad. Nende muldade tunnuseks on mullaprofiilis selgesti eristatavad sügavad "keeled" ehk väljasopistused. Keeled on heledat värvi, näides justkui leetunud horisondina.


  • Pruun näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C.

    Kui kergema lõimisega kattekiht on ca 50...60 cm, siis tekib A-horisondi alla Baf horisont.

  • Hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C.

    Kui kergema lõimisega kattekiht on 30...40 cm, siis Baf horisont puudub.

Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on näivleetumine.

Näivleetunud muldade lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Mullas tekib raskema lõimisega mullakihile ajuti ülavesi - ülagleistumine, mistõttu loetakse veerežiimi ebastabiilseks.


Gleistunud näivleetunud muldade kasutuselevõtt põllumaana nõuab korralikku kuivendamist ning perioodilist sügavkobestamist ja lupjamist. Kultuurrohumaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakuse muldadega. Näivleetunud mullad sobivad hästi lina, teraviljade, kartuli kasvatamieks.


Arvestades näivleetunud mulla talituslikke omadusi on nende säästlikul majandamisel oluline vältida raskete masinate kasutamist ülavee esinemise perioodil ja tagada iga-aastane või perioodiline kaetus rohukamaraga. Nii on võimalik rikastada mulda orgaanilise ainega ja parandada huumuskatet.


Näivleetunud muldi leidub rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul.