Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Tekkinud on karbonaadivabal lähtekivimil, happelised mullad.
Nõrgalt leetunud muld. E < 5 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C
Keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C
Tugevalt leetunud muld. E > 15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C
Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine.
Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veerežiimilt on parasniisked või põuakartlikud.
Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Mullad on madala huumusesisaldusega ja toitainetevaesed.
Põllumuldadena kasutamisel vajavad lupjamist. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Umbes 3/4 leetunud muldadest on metsade all.
Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar.
Peamised levikualad on Kagu-Eesti ning Põhja-Eesti.