Leedemullad

Leedemullad on karbonaadivaestel liivadel kujunenud happelised metsamullad. Huumushorisont kas puuudub või on alla 5 cm tüsedusega. Veerežiimilt on põuakartlikud või harvem parasniisked.


Tüüpilised leedemullad - kuivades männikutes levivad mullad.

  • Nõrgalt leetunud leedemullad. E < 7 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

  • Keskmiselt leetunud leedemullad. E 7...15 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

  • Tugevalt leetunud leedemullad. E > 15 cm. Tüüpprofiil: O-E-Bhf-C

Huumuslikud leedemullad - esineb õhuke alla 5cm huumushorisont.

  • Nõrgalt leetunud huumuslik leedemullad. E < 7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

  • Keskmiselt leetunud huumuslik leedemullad. E 7...15 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

  • Tugevalt leetunud huumuslik leedemullad. E > 15 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

Sekundaarsed leedemullad - on tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks.

  • Esineb kaks leethorisonti. Tüüpprofiil: O-E-A-E-Bhf-C

Gleistunud leedemullad - ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad.

  • Gleistunud leedemullad. Tüüpprofiil: O-E-Bg-Cg

  • Gleistunud huumuslikud leedemullad. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C

  • Gleistunud sekundaarsed leedemullad. Tüüpprofiil: O-E-A-E-Bg-Cg

Leedemullad on väga toitainevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.


Kuna leedemullad on enamasti metsamullad, siis vaid äärmisel vajadusel võib neid kasutada põllumaana. Kultuurtaimede kasvatamiseks sobivad kõige paremini lupiin, tatar ja rukis.


Leedemuldade peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul.