Kuulsin te robootikaplaane ning panen tagantjärele kirja omad kogemused ja tähelepanekud selle kohta.

Pärast koolieelseid ja -aegseid katsetusi koos oma trafoteadlasest isaga oligi Reaalkool esimene koht, kus ringiga robotiasjade juurde tagasi jõudsin. Algul huviringina ning siis Tartlaste proovikursusena. Viimastel aastatel aga selles suunas päris palju toimetamist olnud. 

GAGs robootika 7. klassi tunniplaanis ning neljal aastal olin ma selle vedaja. Ühes kogemuseks sai, et tehnikakaugemate õpilaste motivatsioon on suurem juhul, kui tegemist pole mitte eraldiseisva ainega, vaid seotuna mõne muu valdkonna külge. Heaks paariliseks sai Katrin Soika veetud 7. klassi loodusõpetuse kursus, kus siis teemad ära jagasime ja vaatasime, milliseid katseid kannatab robootika raames teha. Tiigrihüppe kutsel pidasin selle kursuse kohta ka veebiseminari

http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/19-veebiseminar-gag-7-klassi-loodusopetuse-ning-robootika-uhendkursusest/

õpilaste tehtud näited:

http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/15/veebiseminarid/juht.html

Tööõpetuse vahenditega ühendamine mõjub samuti hästi. Ehk siis mitte ei tehta vaid kontrolleri, andurite ja mootoritega prototüüpi, vaid ehitatakse vineerist ja plekist ka päris maja või masin valmis ja viimistletakse töökindlaks ja viisakaks. Teatrilava mudelit Ahti Pendi klassis kunagi toimivana nägin, kus kardinad liikusid lüliti peale ning see igati hea algus. Vaikselt saab aga programmilõike juurde lisada ning