Singing Communities of Musicant

Notices and connections during 30 years

Aspects depending on gender, age, occasion: song titles, starting, duration, breaking times, other activity during singing. Ending, recolleting after and suspence before singing. Singing a capella, with one musician and with band.

Cross-cultural affects: songs, verses and words in foreign language in songs and parodies. Songs with russian and finnish people, with english-speaking international people. Events, where people only collectively understand language of music or body.

Learning and variability: during of singing, technical tools. Changing words, melody and harmony - accidentaly and concisously. Differences and similarities by community.

Traditional songs: titles in folkloristic and public communities. Part-singing possibilities. Improvisations like runing-songs. How songs grow important for community. 

Pillimehe laulukogukonnad

Märkamised ning laulu mõju põhjuste otsimised kolmekümne aasta jooksul

Laulmise soolised, ealised ja seltskonna kokku tulemise põhjusest sõltuvad aspektid: repertuaari valik, ühislaulu alustuse moodused, laulmise kestus, vaheajad ja muud samaaegsed tegevused, lõpp, hilisem muljetamine, varasem ootus, eestvedajate ja pillimängijate hulk, mõju sotsiaalsele suhtlusele. Laulmine saateta, üksiku pillimehe ning ansambliga.

Kultuuridevahelised mõjud: võõrkeelsed lood, salmid ning üksikud sõnad eestikeelsetes lauludes ja nende paroodiates. Laulud eestivenelaste seltskondades, soomlastega segatud seltskondades, inglise keele taustaga rahvusvahelises seltskonnas, tegevused kui ühisteks keelteks vaid muusika- ja kehakeel.

Levik ja varieeruvus: suuline mälu, tehnilised vahendid, varieerumine ja mugandumine sõnade - viisi ning harmoonia juures, juhuslikud ning teadlikud muutused, paroodiad, eripärad ja sarnasused kogukonniti.

Pärimuslikud laulud: levinum repertuaar folkloori- ning üldrahvaliku seltskonna juures. Seadete mõju lugude uuestisünnile, mitmehäälsuse moodused.  Improvisatsioonid regilaulu eeskujul. Lugude kujunemine märgilisteks. Lauludest ideede ja kinnituste leidmine. Inimeste varjatud laulu- ja pillimänguanded, ühislaulmise juures avalduvad oskused. 

_______

Ülesmärgitud kava järgi suudan vastavalt vajadusele koostada oma muusikakogemusele toetudes veerandtunnise tutvustuse kuni pooleteisetunnise loengu. Inglise keeles ettekandmine on jõukohane, kuid maakeeles tuleb kindlasti ehedamalt välja. Inglisekeelse kirjaliku teksti vormistamiseks kulub ära toimetaja abi.

Jaagup Kippar
jaagup@tlu.ee
56 221 789

Lauluks vormitud kogemused: laulmistraditsioonide isiklikud ja kogukondlikud tahud

7.-9. novembrini 2018 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

Laulmine on universaalne kultuuriline praktika. Lauldes vormitakse elamused ja kogemused poeetilis-muusikalise traditsiooni toel olukorrasidusaks esituseks, lähtudes isiklikest ning kogukondlikest eesmärkidest.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil on hea meel paluda teid osalema konverentsil, kus uuritakse laulmistraditsioonide mitmesuguseid tahke. Kutsume teid arutlema selle üle, kuidas laulud väljendavad eri aegade elu- ja mõtteviise ning toetavad inimeste ja kogukondade emotsionaalseid ja elulisi vajadusi.

Inspiratsiooniks esitame valiku võimalikest teemadest:

·  tegeliku ja kujuteldava loominguline vormimine poeetiliseks tekstiks

·  ajaliku ja ajatu kogemuse kajastumine pärimuslikus laulus

·  kultuuridevahelised mõjud ja variatiivsus laulutekstis, -viisis ja kõiges muus laulmisega seonduvas

·  laulmine kui muusika, hääle ja kehalise tegevuse kooskõla

·  laulmise soolised ja ealised aspektid

·  laulmise funktsioonid: rituaal, maagia, kogemuste vahendamine, loominguline eneseväljendus, rühmaidentiteedi tugevdamine jne

·  laulmine kui psühhoteraapia ja vastupanu: võitlus ebaõigluse, vägivalla, traumaga

·  laulmine kui (auto)kommunikatsioon: suhtlemine kujuteldavate või tegelike, inimestest või mitteinimestest kaaslastega

·  laulja isiksus

·  laulmise kui keerulise kultuurinähtuse jäädvustamine, laulu-uurimise allikad ja nende kriitiline analüüs

Konverents on järjekorras kümnes 2000. aastal alguse saanud regilaulukonverentside seerias ning selle ümmarguse numbri täitumise puhul oleme laiendanud konverentsi uurimisala läänemeresoome regilaulult kogu maailma laulutraditsioonidele.

Palume saata teesid 1. juuniks e-posti aadressile efa.conference[ätt]folklore.ee, osalemise otsuse saadame 20. juuniks.

Konverentsil ei ole osavõtutasu. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel.

Veebileht: http://folklore.ee/regilaul/konverents2018

Korraldajad: Andreas Kalkun, Helen Kõmmus, Janika Oras, Liina Saarlo, Mari Sarv, Taive Särg

Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42, Tartu
efa.conference[ätt]folklore.ee