id
 161975
fonoteeginumber
 RMARH-161975
kestus
 00:03:10
saatenimi
 ROHESÄUTS. Loopealsete taastamine
salvestuskoht
 Vikerraadio
eetrikuupaev
 06.11.2019
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2019 ERR
autor
 Helm Aveliina
esineja
 Helm Aveliina
teema
 keskkond/ loodus(-varad, -nähtused)
teema
 kommentaarid
kategooria
 informatiivne, muu
kategooria_id
 24536
saatesari
 Rohesäuts
saatesari_id
 67893
oigused
 ERR
sisu
 Rohesäuts. Loopealsete taastamine
Kõneleb Aveliina Helm.
Helilõigu alguses ja lõpus kujundus.
Kavas 06.11.2019.

Eesti loopealsete taastamine on panustanud üheaegselt nii elurikkuse säilimisse kui maaelu edenemisse.
Selle aasta augustis lõppes edukalt üks Euroopa viimaste aastakümnete suurematest niidukooslustele keskendunud taastamisprojektidest. Eesti loopealsete taastamise projekti "LIFE to alvars" ehk "Elu alvaritele" raames taastati Euroopa Komisjoni LIFE+ programmi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastuse abil viimase viie aastaga 2500 hektarit Lääne-Eestile ja saartele omaseid kadakasi karjamaid ning loodi kohalikele talunikele tingimused, et nad saaksid neil aladel edaspidi lambaid, veiseid ja hobuseid karjatada. Loopealsed on äärmiselt liigirikkad niidukooslused ja neile iseloomuliku kõrge elurikkuse säilitamiseks ongi vajalik alasid karjatada. Karjatamise puudumisel niidukooslused võsastuvad ning neile iseloomulik liigirikas ökosüsteem hävib. Selleks, et taastada võsastunud või metsastatud loopealsete elurikkus ja tagada selle edasine säilimine, tuleb kinnikasvanud aladelt eemaldada männid, hõrendada kadakaid ning karjatada. Loopealsed on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Kolmandik kogu maailma loopealsetest paikneb Eestis ning lisaks meile leidub loopealseid veel ainult Rootsi suurtel saartel, Ölandil ja Gotlandil. Projekti "Elu alvaritele" raames taastati loopealseid 25 Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Pärnumaa piirkonnas. Projektis lõi kaasa ligi 700 inimest: taastamistööde läbiviijad, loomakasvatajad ja eramaadel asuvate loopealsete omanikud, kelle kõigi panus aitas kaasa sellele, et on hoitud Eesti loopealsete elurikkus ja taastatud meie saarte ja Lääne-Eesti traditsiooniline maastikupilt. Taastamisprojekti käigus läbi viidud uuringu põhjal selgus, et suur osa inimestest seostabki Eesti saarte eripära just nimelt kadakaste karjamaadega. Projektis osalejad said aga innustust sellest, et taastatakse neile lapsepõlvest tuttavaid vaateid ning et lammaste ja veiste abiga naaseb maastikesse elu. Samuti selgus uuringust, et inimesed tunnevad rõõmu loopealsete karjatamisest saadavast lisandväärtusest – loodussõbralikult toodetud lihast, villast ja teistest erinevatest toodetest. Nii aitavad taastatud loopealsed kaasa nii liigirikkuse säilimisele kui ka pakuvad kohalikele võimalust teenida elatist oma toodangu müügist. Eesti saartele on tänu pärandkoosluste taastamisele ja hooldamisele viimastel aastatel lisandunud tuhandeid lambaid ja sadu veiseid ning edeneb väikeettevõtlus, mis keskendub pärandkooslustel toodetud kohaliku toidu ja muu materjali väärindamisele. Eesti loopealsete taastamise Elu alvaritele pälvis 2018. aastal ka Euroopa parima looduskaitseprojekti tiitli just oma suure positiivse mõju tõttu kohaliku elu edendamisse, näidates seda, kuidas looduskaitse ja Eesti maaelu üksteist edukalt täiendavad. Rohkemgi veel: keskkonnakriisi ajastul ongi looduskaitse ja oskus loodussõbralikult maastikke majandada kujunemas aina olulisemaks maaelu valdkonnaks. Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Aveliina Helm. Foto: Loopealsete taastamine ja edasine karjatamine aitab hoida Eesti õiterohkeid rannakarjamaid. Taastatud Türju loopealne Sõrve säärel koos oma hooldajatega.
transcr