id 161980 fonoteeginumber RMARH-161980 kestus 00:02:24 saatenimi ROHESÄUTS. Eesti liigirikkad niidukooslused on jätkusuutliku põllumajanduse oluliseks osaks salvestuskoht Vikerraadio eetrikuupaev 04.11.2019 sailikunimi RADIOMANI ARHIIV fonogrammitootja 2019 ERR autor Helm Aveliina esineja Helm Aveliina teema keskkond/ loodus(-varad, -nähtused) teema kommentaarid kategooria informatiivne, muu kategooria_id 24536 saatesari Rohesäuts saatesari_id 67893 oigused ERR sisu Rohesäuts. Eesti liigirikkad niidukooslused on jätkusuutliku põllumajanduse oluliseks osaks. Kõneleb Aveliina Helm. Helilõigu alguses ja lõpus kujundus. Kavas 04.11.2019 Eesti liigirikkad niidukooslused on jätkusuutliku põllumajanduse oluliseks osaks. Liigirikkad niidukooslused ehk Eesti poollooduslikud kooslused ei ole ainult Eesti elurikkuse väärtuslikeks hoidjateks, vaid nad on ka olulised panustajad mitmekesise maaelu ja toidutootmise jätkusuutlikkuse säilimisse, olles kohalike väiketootjate tootmisvahendiks ja toidulauaks ning igale Eesti põllumajandustootjale oluliste looduse hüvede kandjaks. Poollooduslikud niidukooslused on toidutootmiseks vajalike tolmeldajate, põllumajanduskahjurite looduslike vaenlaste ning suure hulga taimekasvuks oluliste mükoriisaseente "päriskoduks". Niidud on suurepärased süsinikuhoidjad ning kliimamuutuste negatiivsete mõjude puhverdajad nii suurematel, aga ka väga kohalikel skaaladel: niidukooslused põldude ümber aitavad hoida kohalikku mikrokliimat ning puhverdada ekstreemsete ilmaolude mõju põldudele. Niidukooslused on ka olulised maastikuilme rikastajad ja kultuurilise pärandi kandjad. Niidud on Eesti külakülamaastike osad ja olulised kultuuripärandi kandjad, olles seotud traditsioonilise maakasutuse, töövõtetega ja maastikuilmega. Teate küll, need kadakased karjamaad, kiviaiad ja Saaremaa heinamaad juunikuu ööl. Nii vajame me niitude ja nende elurikkuse säilimist ühtaegu meie looduskeskkonna toimimise tagamiseks kui ka Eesti maaelu mitmekesisuse säilitamiseks. Kas teadsid, et meil on täna üle 800 taluniku ja maaomaniku, kes hooldavad kokku ligikaudu 33 000 hektarit liigirikkaid niidukooslusi. Nende töö tulemusena on hoitud elurikkus ja olulised looduse hüved ning toodetud ka Eesti kõige loodussõbralikum ja mahedam liha. Taastamist ja hooldamist vajab aga veel vähemalt 30 000 hektari jagu niite. Kui me tahame pidurdada Eesti elurikkuse kadu, parandada tolmeldajate olukorda ning tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus ka muutuva kliima tingimustes, peavad niidukooslused tagasi tulema igasse Eesti maastikku ning Eesti niitude hooldajatel peab olema kindlustunne, et nad on ka riigi silmis Eesti põllumajandustootjate hulgas tähtsal kohal. transcr