id
 161985
fonoteeginumber
 RMARH-161985
kestus
 00:02:55
saatenimi
 ROHESÄUTS. Kuidas kaitsta angerjat?
salvestuskoht
 Vikerraadio
eetrikuupaev
 22.10.2019
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2019 ERR
autor
 Tüür Tarmo
esineja
 Tüür Tarmo
teema
 keskkond/ loodus(-varad, -nähtused)
teema
 kommentaarid
kategooria
 informatiivne, muu
kategooria_id
 24536
saatesari
 Rohesäuts
saatesari_id
 67893
oigused
 ERR
sisu
 Rohesäuts. Kuidas kaitsta angerjat?
Kõneleb Kristo Elias.
Helilõigu alguses ja lõpus kujundus.
Kavas 22.10.2019

Mere uurimisel ja kaitsel on aina levinum ökosüsteemi-põhine lähenemine. Üldjoontes tähendab see terviklikku käsitlust mereruumist. Merekeskkonda uurides ei keskenduta pelgalt ühele liigile vaid püütakse haarata liigi kokkupuutepunkte nii teiste liikide kui inimesega. Hästi ilmestab seda angerjas. Angerjas on väga ohustatud liik, ent kuidas teda kaitsta? Ja uurides angerja elutsüklit, tekib kohe ka küsimus kus ja kuna teda kaitsta? Euroopas elava angerja elu saab ju alguse teispool Atlandi ookeani asuvas Sargasso meres. Seal kooruvad pajulehte meenutavad läbipaistvad eelvastsed. Hoovuste abil asuvad eelvastsed 6000 km pikkusele ning teinekord aastaid vältavale rännakule Euroopasse. Nüüd on nad saanud klaasangerjateks. Klaasangerjas on hinnatud saak Biskaia lahe kaluritele. Edasi liiguvad klaasangerjad jõesuudmetesse, kus osa jääb rannikumerre ja osa siirdub mageveekogudesse. Neis hakkab angerja kolmas elufaas – kollase angerja periood. Eestis kestab see periood üle kümne aasta. Sellele järgneb viimane, hõbeangerja periood. Rändeealine angerjas võtab nüüd ette tuhandeid kilomeetreid pika rände tagasi Sargasso merre kudema. Sinna jõuab neid paraku üha vähem – sest teel ootavad angerjaid tammid, hüdroelektrijaamad ja kalurid. Pärast kudemist angerjas hukkub. Angerja populatsiooni tuleb tugevdada lähtudes tervikpildist. Vaadates kasvõi angerja kokkupuutepunkte inimestega, näeme suurt keerukust. Näiteks klaasangerjapüük Biskaia lahes mõjutab negatiivselt kollase angerja populatsiooni rannikumeres. Samas on osa seal püütud klaasangerjast just need, mis asustatakse meil Võrtsjärve, kus nad rändeealiseks kasvavad. Oluline mõjutaja on angerjale ka kliimakriisi põhjustatud üleüldine muutus mereruumis. Seega, kui angerja populatsiooni olukorra parandamiseks ainult ühele tegurile keskenduda, ei pruugi me seda liiki päästa. Tarvis on kõikehaaravat lähenemist ja terviklikku vaadet merekeskkonna kasutamisele.
transcr