id
 161990
fonoteeginumber
 RMARH-161990
kestus
 00:02:34
saatenimi
 ROHESÄUTS. Kliimaneutraalsus
salvestuskoht
 Vikerraadio
eetrikuupaev
 19.09.2019
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2019 ERR
autor
 Tüür Tarmo
esineja
 Tüür Tarmo
teema
 isikud
teema
 keskkond/ loodus(-varad, -nähtused)
teema
 kommentaarid
kategooria
 informatiivne, muu
kategooria_id
 24536
saatesari
 Rohesäuts
saatesari_id
 67893
oigused
 ERR
sisu
 Rohesäuts. Kliimaneutraalsus
Kõneleb Tarmo Tüür.
Helilõigu alguses ja lõpus kujundus.
Kavas 19.09.2019


Kui peaksime aasta lõpus valima 2019. aasta sõna, siis üks kandidaate oleks kindlasti KLIIMANEUTRAALSUS. Sõna, mida aasta eest eestikeelses meediaruumis veel vaevalt üldse kõlas, on praeguseks saanud juba igapäevaseks. Mis see siis on? Kliimaneutraalsus on seisund, kus üks riik (või mingi muu piirkond) ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui sealne ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kokku kasvuhoonegaaside summaks enam-vähem ümmargune null. Maaga on juhtunud teatavasti see, et inimeste kaevandamine-tootmine-tossutamine ja tarbimine sai sisse nii võimsa hoo, et seda näib pea võimatu peatada. Tuues võrdluseks toitumise, siis oleme inimkonnana juba aastakümneid liigsöömisse kaldunud. Avastanud üha uusi suhkruseid ja rasvast nõretavaid toite, mis on vastupandamatult kutsuvad üha sagedamini ja suuremaid koguseid ahmima. Ja ega esimesed ülekilod ju veel suuri probleeme põhjusta. Nii jõuamegi otsekui märkamatult juba tõsiste ülekaalust põhjustatud terviseprobleemideni. Oleme jõudnud seisu, kus kliimaneutraalsusega pole enam kas-küsimust. Ehk küsimus pole, kas saavutame kliimaneutraalsuse, vaid kuidas, milliste vahenditega ja kui ruttu me selle saavutada suudame? Kui ruttu Eestina, kui ruttu Euroopana ning seejärel kogu maailmana. Käivitunud on arutelud, koostatakse plaane ja analüüse. Ees seisavad suured muutused. Tarvis on mõelda, kuidas võimalikult nutikalt talitada - millest peame loobuma, aga mida sellest võita on! Kliimaneutraalsuse osana tuleb mõistagi vabaneda ka prügist. Jõuda majandusmudelini, kus jäätmeid ei teki, kus kõik materjalid on ringluses. Esimese panuse selleks saad anda juba sel laupäeval peetaval maailmakoristuspäeval. Aita prügi loodusest ära ning suunata see hoopis ringlusse!
transcr