id
 162004
fonoteeginumber
 RMARH-162004
kestus
 00:02:27
saatenimi
 ROHESÄUTS. Käitumisjuhised metsloomadega kohtumisel
salvestuskoht
 Vikerraadio
eetrikuupaev
 26.09.2019
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2019 ERR
autor
 Elias Kristo
esineja
 Elias Kristo
teema
 keskkond/ loodus(-varad, -nähtused)
teema
 kultuur
kategooria
 informatiivne, muu
kategooria_id
 24536
saatesari
 Rohesäuts
saatesari_id
 67893
oigused
 ERR
sisu
 Rohesäuts. Käitumisjuhised metsloomadega kohtumisel.
Kõneleb Kristo Elias.
Helilõigu alguses ja lõpus on kujundus.
Kavas 26.09.2019

Üha enam on laienenud elurajoonid piirkondadesse, mis olnud varemalt metsloomade koduks.
Sestap pole imestada kui vahel kodu lähedal või ka kaugemal metsas mõnd ulukit kohtate, kelle puhul pole te päris kindlad, kuidas peaksite käituma – kas teda kartma või mitte. Kuna praegu käiakse ka palju metsas seenel, soovitab Keskkonnaagentuur mõned käitumisjuhised taas meelde tuletada. Esiteks tuleks meeles pidada, et toitu või jäätmeid metsa või hoovile ei tasu jätta, et et mitte harjutada metsloomi isekattuva toidulauaga. Kui näed hunti või karu kes sind ei märka, siis naudi olukorda, selline võimalus tekib vähestel. Kui hunt või karu sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Ära keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist. Kõnele valjult ja rahulikult, kuid ära karju. Ära mingil juhul jälita looma, isegi armsaid karupoegi, kelle ema võib lähedal olla. Väldi igasuguseid agressiivsuse märke, järske liigutusi, jää rahulikuks. Kui hunt peaks sinu lõastamata koera metsas ründama, tee võimalikult valju häält, et enda lähedalolekust märku anda. Ebatavaliselt julge hundi või karuga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid. Kui hunt või karu tõesti sind ründab ning sul puudub võimalus varjuda või end aktiivselt kaitsta, siis visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid kaitstud. Karu puhul tasub teeselda surnut, sest ta ei näe lamavas inimeses enam ohtu ja lahkub. Reeglina ei tasu metsas viibides karta ei hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid - metsloomad pelgavad inimest ja hoiduvad kohtumisest instinktiivselt ise. Hoopis suuremat ohtu võivad endast kujutada inimesega metsas kaasas olevad või omapäi hulkuvad koerad.
transcr