id
 162005
fonoteeginumber
 RMARH-162005
kestus
 00:02:12
saatenimi
 ROHESÄUTS. Kuidas taimed endale nime saavad
salvestuskoht
 Vikerraadio
eetrikuupaev
 24.09.2019
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2019 ERR
autor
 Elias Kristo
esineja
 Elias Kristo
teema
 keskkond/ loodus(-varad, -nähtused)
teema
 kommentaarid
kategooria
 informatiivne, muu
kategooria_id
 24536
saatesari
 Rohesäuts
saatesari_id
 67893
oigused
 ERR
sisu
 Rohesäuts. Kuidas taimed endale nime saavad.
Kõneleb Kristo Elias.
Helilõigu alguses ja lõpus kujundus.
Kavas 24.09.2019

Kõik taimeliigid, mida inimene tundma õpib, saavad botaanikute kokkuleppe kohaselt endale kõigepealt ladinakeelse kirjelduse ja nime, see on taime teaduslik nimi. Praeguseks on nime saanud juba umbes 300 000 taimeliiki kogu maailmas. Kaasajal leitakse uusi liike harvem ja enamasti raskesti ligipääsetavates piirkondades. Tänapäeva arenenud teadus võimaldab elu uurida molekulaarsel tasandil ja taimeliike määratakse lisaks välistele tunnustele ka DNA analüüsi põhjal. Aga kust on pärit eestikeelsed nimed? Paljud praegugi kasutusel olevad taimede nimed on alguse saanud rahvakeelsetest, näiteks hiirekõrv, kullerkupp, tõrvalill, ussikeel, kuusk, maasikas jt. Sadakond aastat tagasi loodi Eestikeelsete taimenimede ja botaanika terminoloogia komisjon. See tegutseb siiani ja nende töö tulemus on näha Eestikeelsete taimenimede andmebaasis http://taimenimed.ut.ee/ Eestis on küll umbes 1500 pärismaist taimeliiki, kuid eestikeelse nime on saanud juba umbes 17000 liiki taimi. Sageli viitab taimenimi kuidagi taime välimusele (suureõiene kellukas, kollane kuldtäht, laialehine hundinui, haruline koerahammas), taime kodumaale (jaapani liilia, austraalia kaelakeepuu), tarvitamisele (harilik silmarohi, magustav imemari), samuti võib nimi anda infot taime omaduste kohta (kibe piimalill, hapu oblikas, kleepuv imelill, uimastav varesputk, savannihiirelõksupuu) jne. Taimede ja nende nimede maailm on väga huvitav, kui sellesse põhjalikumalt süveneda!
transcr