id 162846 fonoteeginumber RMARH-162846 kestus 00:05:46 saatenimi PÄEVAKOMMENTAAR. Peeter Laurits salvestuskoht Vikerraadio eetrikuupaev 20.02.2020 sailikunimi RADIOMANI ARHIIV fonogrammitootja 2020 ERR autor Laurits Peeter esineja Laurits Peeter teema kommentaarid teema kultuur kategooria päevakajaline kategooria_id 4228 saatesari Päevakommentaar saatesari_id 3803 oigused ERR sisu Päevakommentaar. Peeter Laurits. Särasilmsete ja rõõmsate karenite elu. Peeter Laurits vestab Vikerraadio päevakommentaaris Tai rahvakillu, karenite, elust ja leiab, et me võiksime neilt mõndagi õppida. Kavas 20.02.2020 Taimaal elab tohutult palju vähemusrahvaid. Enamasti on nad tõrjutud väheviljakatesse mägipiirkondadesse, kus osad neist on tänu isolatsioonile säilitanud oma keele ja kultuuri. Mon rahvas ja karenid on ühed vanimad asukad Tai territooriumil, tegelik põlisrahvas, sealsed indiaanlased. Erinevalt moni kultuurist, mis on tegelikult praeguse Tai kuningadünastia alusepanija, on karenid läbi ajaloo olnud survestatud ja taga kiusatud. Eriti hull on karenite olukord Myanmaris, kus vabadusvõitlus kestab juba 1949. aastast saadik. Genotsiid on kestnud aastakümneid, paljud neist on põgenenud Taisse ning elavad piiriäärsetes põgenikelaagrites. Survet on ka Taimaal. Kaheksakümnendatel otsustas Tai valitsus Chiang Rai piirkonna karenid mägedest välja kihutada. Tohutul maa-alal käivitati totaalne lageraie ja karenite traditsiooniline metsapõllunduse mitmeväljasüsteem kriminaliseeriti. Hin Lad Nai küla karenid sellega ei leppinud. Neil läks õnneks leida rahvusvahelisi partnerorganisatsioone ja koostöös tehti selgitustööd, peeti läbirääkimisi, alustati taasmetsastamist. Praeguseks on umbes saja elanikuga küla taastanud üle 3000 hektari mägimetsa. 2013. aastal andis ÜRO metsafond Hin Lad Nai külale Metsakangelase aastapreemia ning praeguseks on karenite mitmeväljasüsteem kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. See võitlus sai edukas olla tänu karenite rahvaluulele ja erakordselt intiimsele suhtele metsaga. Kui karenitel sünnib laps, siis vana kombe kohaselt seotakse nabanööri jupp ümber noore puuvõrse või viiakse platsenta bambustorusse pakituna metsa pühasse kohta. Inimene jääb selle puu ja paigaga seotuks ja selle eest vastutavaks eluks ajaks. Niimoodi pühitsetakse vastsündinu palju laiemasse spektrisse kui inimühiskond, teisisõnu on tal algusest peale meist sajakordselt rohkem telekanaleid või äppe. Ta resoneerib palju laiema seltskonnaga. Kogu metsakooslus tiikpuust hallituseni on osa tema maailmast. Mulle jäi mulje, et karenite maaomandi ja üldse omandi mõiste toetub pigem kohustustele kui õigustele. Kindlalt on mul seda raske väita, sest vanade inimeste tarkuse tõlkimine käis läbi kahe keele, sest mu tai keele tõlk ei osanud kareni keelt ega vana lanna murrakut. Neid valdas autojuht, aga tema inglise keel polnud piisav. Nii ma rääkisingi oma jutu kõigepealt tõlgile, tõlk rääkis autojuhile ja autojuht rääkis vanainimesele. Samamoodi põrkas repliik ka tagasi. Kes teab, mis metamorfoose sõnad selle tee peal läbi tegid. Igatahes, kui ma küsisin mõne konkreetse asja kohta, Näiteks, et kelle põld see on, siis oldi pisut nagu segaduses ja sama inimene võis vastata kord "minu" ja kord "küla" nagu oleks see üks ja sama asi. Ja samal ajal kõlas sealt läbi veel enesestmõistetavus, et põld on metsa oma. Hin Lad Nai küla kasutab alepõllunduse roteeruvat mitmeväljasüsteemi. Liigutakse ühelt pisipõllult teisele, viljelemistsükkel 1–4 aastat ja vahepeal jäävad põllulapid sööti kümneks või rohkemaks aastaks Siis põletatakse noorendik jälle maasse tagasi. Selline viljelemine tõstab kiiresti mulla viljakust ning metsakoosluse liigirikkust. Viljeldakse segapõllundust ning saaki saadakse ka sööti jäetud põldudelt. Sealt korjatakse bataati, jamssi, ingverit, sidrunheina, galangalit, baklažaani, tšillit ja seeni. Orgude põhjas on mõned lapid üles haritud püsivaks riisi ja aedvilja kasvatamiseks. Saagid on suured, ehkki taimekaitsemürke ja väetisi ei kasutata. Müügiks kasvatatakse džungliteed, bambusevõrseid ning mett. Kogu taastatud mets on kaitstud tuletõkkekoridoridega, küla on jõukas ning heakorrastatud, elektrit saadakse päikesepatareidest, kool on varustatud satelliitsidega ning külavanema tütar peab küla Facebooki-lehekülge. Mobiilside saamiseks tuleb ronida mõnisada meetrit kõrgemale, püha mäe otsa. Iidne laulutraditsioon püsib elus, animism ei sega budismi ja budism ei sega animismi. Inimesed on särasilmsed ja rõõmsad, ning enamik noori tuleb pärast õpinguid külla tagasi. Ma arvan, et meie eduriigil on Hin Lad Nai karenitelt mõndagi õppida. transcr