id
 174021
fonoteeginumber
 RMARH-174021
kestus
 00:43:19
saatenimi
 BEETHOVEN 250. 6. Beethoveni klaverimuusika
salvestusaeg
 13.12.2020
salvestuskoht
 Klassikaraadio
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2020 ERR
autor
 Järg Tiia
esineja
 Järg Tiia
teema
 isikud
teema
 muusika
saatesari
 Beethoven 250
saatesari_id
 68734
kategooria
 muusika, muu
kategooria_id
 4218
oigused
 Erinevad õigused
sisu
 Ludwig van Beethoven (1770-1827) on mõjutanud kogu maailma muusikakultuuri. Saade helilooja elust ja loomingust, autor on muusikateadlane Tiia Järg.
Kõikidest Beethoveni klaverile kirjutatud teostest enim on tähelepanu ja esitamist leidnud klaveripala Für Elise. Kes oli see salapärane daam, kellele teos on pühendatud?
Beethoveni põhipill oli klaver. Viis klaverikontserti, sonaadid, bagatellid, kammerkoosseisudele kirjutatud teosed – nendes kõikides on klaveril väga oluline roll. Ulatuslik on ka tema Koorifantaasias kõlav klaveripartii. Pole kahtlustki, et klaverile kirjutas Beethoven väga meelsasti. Klaveri kõrval on Beethovenil muusikutee algusest saati "käe all" ka orel, Bonni õukonnakapellis oli mängida ka viiul ja altviiul. Klaver jääb siiski elu lõpuni tema lemmikuks ja just selle pilli taga on ta silmapaistev solist ja imeline improviseerija.
Oma klaverisonaadid (32) reastas helilooja ise ja need on kõik välja antud helilooja eluajal. On tähelepanuväärne, et oma sonaatidele Beethoven pealkirju ei andnud, ometi on mitmetele tema teostele aja jooksul külge jäänud hüüdnimed, millest arvatavasti enam iial lahti ei saa, nt "Pateetiline" ja "Kuupaiste sonaat".
Kuidas ja kas on omavahelises seoses teoste helistikud ja neile hiljem tekkinud pealkirjad? Heli kõrguslikus mõttes antakse helilooja poolt teosele ju sisuline alg-impulss ja vajadust pealkirja järele otsekui ei oleks. Seega on hiljem tekkinud pealkirjad pigem tarbetud, kuna helistik iseenesest omab sisulist tähendust. Beethoven ei armastanud h-moll helistikku, ta olevat ise öelnud, et see on "must helistik". Tuletame meelde, et just h-mollis on aga kirjutatud Bachi missa, Schuberti lõpetamata sümfoonia, mitmed Chopini klaveripalad , Tšaikovski kuues sümfoonia ja Tubina viies sümfoonia. Kui sellist helistikulist mängu mängida ja võrrelda erinevate heliloojate teoseid ühes ja samas helistikus, siis võib sellest kujuneda parajalt suur mõttemäng.
Klaverimuusika oli aga Beethoveni loomingus põhiline ja sealt leiab iga huviline endale jõukohast esitamist.
Saate autor on muusikateadlane Tiia Järg.
transcr