id
 175448
fonoteeginumber
 RMARH-175448
kestus
 00:54:12
saatenimi
 LUUKAMBER. Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeede
salvestusaeg
 06.02.2021
salvestuskoht
 Klassikaraadio
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2021 ERR
autor
 Rookäär Marge-Ly
esineja
 Rookäär Marge-Ly
esineja
 Lukas Tõnis
esineja
 Pedanik Eino
esineja
 Vister Kalle
esineja
 Jürgenson Heli
esineja
 Saarep Kaire
esineja
 Luhalaid Veikko
teema
 intervjuud/ vestlusringid
teema
 kultuur
kategooria
 muusika, muu
kategooria_id
 4218
saatesari
 Luukamber
saatesari_id
 61039
oigused
 ERR
sisu
 Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas oma ametiaja lõpus määruse, mis kehtestab laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme. Millega on tegu ja kes toetusele kvalifitseeruvad?
Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide alarahastus on üldteada aastakümneid. Peamiselt õhinapõhine kultuuritegevus on vanemaealiste kollektiivijuhtide praktikas üsna tavapärane, on kollektiivijuhte, kes pole mitte kunagi olnud tasustatud. Vanema põlvkonna tööst eemale jäädes on aga uue põlvkonna pealekasv kidur sesamal põhjusel – hädised palgad ja sotsiaalsete garantiide puudumine ei ole noortele just väga inspireeriv peibutis koorijuhi erialale õppima asumiseks. Kultuuriministeeriumi tellitud mõttekoja Praxis rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ja juhendajate sotsiaalse kindlustatuse kohta tehtud uuring (2019) kinnitaski mustvalgelt valdkonna suurimaid valupunkte.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Koorijuhtide Liit ja Eesti Muusikaõpetajate Liit tegid 2019. aastal ministeeriumile ettepaneku palgatoetuse meetme väljatöötamiseks, vajalik määrus sai ministri allkirja jaanuaris 2021. Uue meetmega usutakse aidata kohalikke omavalitsusi kollektiivijuhtide töötasude maksmise osas ning loodetavasti korrastub kogu kultuuriväli. Toetusmeede on esialgu kinnitatud neljaks aastaks, selle suurus tänavu on 2,7 miljonit eurot ja taotlusvoorudega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus. Taotlusi saavad kollektiivide juhendajate tööandjad keskusele esitama hakata 1. märtsist 2021.
Määruse allkirjastamise ajal kultuuriministri ametis olnud Tõnis Lukas kommenteerib jõustunud meetme ja laulupeoprotsessi omavahelisi suhteid. Lukase kinnitusel on häbiväärne, et meie rahvuskultuuri üks tugisambaid, laulupidu, seisab nii hapral pinnal ja kultuuritööle pühendunud inimeste palkadega toimub aastaid nörritamine. Tema arvates aitakse protsessi kindlustamisele kaasa ka loodav laulupeoseadus.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik tutvustab saates täpsemalt toetusmeetme sisu.
Eesti Rahvakultuuri Keskus hakkab taotlusi menetlema, keskuse direktor Kalle Vister tõdeb, et inimeste teadmised tööandlusega seotud dokumentatsioonidest on üsna ebaühtlased.
Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson selgitab saates, miks on vajalik kutsetunnistus ja mille alusel neid väljastatakse. Kui Eestis on praegu umbkaudu 800 koorijuhti, siis kutsetunnistust evib kõigest 130 inimest. Kuidas kutsetunnistust taotleda ja kui kaua sertifikaat kehtib? Kas kutsetunnistus väljastatakse ka inimesele, kes ei oma koorijuhi haridust, kuid ometi töötab koorijuhina? Miks kutsetunnistus ei kehti automaatselt Tallinna Konservatooriumi / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna lõpetajale?
Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep kirjeldab saates erinevaid võimalusi töösuhete lepingulisteks alustamisteks. Millise lepingu puhul on õigus sotsiaalsetele garantiidele (nt vanemahüvitis, puhkus), millise lepingu puhul aga mitte?
Võtmepositsioon kogu toetusmeetme juures on aga kollektiivijuhtide tööandjatel, kes suures osas on kohalikud omavalitsused. Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nõustub, et jõustunud määrust saab võrrelda valdkondliku päästepaketiga.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
transcr