id 178163 fonoteeginumber RMARH-178163 kestus 01:04:21 saatenimi HELIKAJA. Digikultuur ja digivõimekus salvestusaeg 27.03.2021 salvestuskoht Klassikaraadio sailikunimi RADIOMANI ARHIIV fonogrammitootja 2021 ERR autor Mängel Johanna esineja Mängel Johanna esineja Aaslaid Andrus esineja Visnapuu Mait esineja Mägi Kristjan Ats esineja Nurgamaa Talvi esineja Lokk Lembe teema intervjuud/ vestlusringid teema muusika kategooria kultuurisündmuste ülevaade kategooria_id 4243 saatesari Helikaja saatesari_id 2003 oigused ERR sisu Ajal, mil aktiivne kultuurielu on suuresti erinevatele veebikanalitele kolinud, on põhjust rääkida digikultuurist ja digivõimekusest. Milline on meie digitaalne valmisolek? Kas ja kui palju tuleks kultuuritarbijail endil erinevatesse tehnoloogiatesse investeerida? Kuivõrd proovitakse praeguses digiolukorras mõtestada osalusprotsesse just osalejate ja kasutajate järgi? Ja kas interneti vahendusel kodust kultuurisündmust jälgides on üleüldse võimalik elamust saada? Nende küsimuste üle arutlevad uuendusliku voogteatri platvormi elektron.live üks loojatest Andrus Aaslaid, mitmete veebiülekannete tootja Mait Visnapuu ja tehnoloogiauudiste portaali Digigeenius vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi. Muu hulgas jagatakse soovitusi ja nippe: mida saab teha selleks, et luua endale võimalikult meeldiv kontserdi- või teatriõhtu just kodustes tingimustes. Lisaks on arvustamisel ansambel U: ja David Chevallier Trio kontserdid, mida interneti vahendusel jälgisid muusikud Talvi Nurgamaa ja Lembe Lokk. Dominant Eestist räägitakse kui võimsast digiriigist ja eestlased on ka mitmete maailma muutvate suurte asjade sünni juures olnud. Eesti algatus elektron.live on kahesuunaline ja interaktiivne voogteatri platvorm, mis aitab elamuse inimeseni tuua. Selle kolm selget alustala on kunst, teadus ja tehnoloogia. Platvormi üks loojatest, Andrus Aaslaid mõtiskleb muu hulgas selle üle, milline tegelikult meie digitaalne valmisolek viimase aasta jooksul on olnud selleks, et kultuur veebi üle kolib: "Paljud asjad, mis meile täna tunduvad aasta hiljem enesestmõistetavad seda tegelikult aasta enne ei olnud." Tänu sellele, et inimesed on avastanud online’ga kaasnevad võimalused on tema sõnul hakanud tekkima ka uued produktsioonid. "Meie proovime pingutada läbi selle, et kuidas pakkuda midagi, mida sa päriselt ei saaks, kui sa läheksid kohale. Ehk siis tegelikult võib-olla see võti, kuidas online-meelelahutus täna peaks arenema ei ole niivõrd selles, kus me proovime kuidagi imiteerida seda, mis päriselus toimub, vaid luua neid uusi visuaalseid vahendeid ja luua neid uusi keeli, mida üldse nagu pole varem kasutatud," ütleb Aaslaid. Sõltumata sellest, et ühel hetkel naaseme me päris teatritesse ja kontserdisaalidesse, annab online-meedia ikkagi meile võimaluse saada osa nendest asjadest, kuhu me muidu mitte kunagi ei satuks. "Ma arvan, et see meedia on tulnud selleks, et jääda ja ta avardab võimalust sellist kultuuri kätte saada, mida me varem võib-olla ei oleks saanud," lisab Andrus Aaslaid. Mitmete veebiülekannete tootja Mait Visnapuu, kes on osalenud näiteks nii ERSO.TV kui ka Phillyjoes.tv töös, usub, et kindlasti on võimalik kultuurielamust saada kodus veebiülekannet vaadates: "Tänapäeva tehnoloogiline tase on juba niivõrd kõrgeks läinud, et ei ole enam teab-mis vahet, kas see on teleülekanne või see on veebiülekanne." Veebiülekannete kõige suurem pluss on tema sõnul see, et kultuuri on võimalik nautida absoluutselt igal pool. Miinus seisneb aga selles, et see eeldab vajadust internetiühenduse järgi ja ilma selleta ei saa. Visnapuu toob välja, et üks asi, mida ei osata arvestada on ka see, et kuna etenduste ja kontsertide vaatamisel on oluline roll helil, siis heli tingimused ei ole näiteks telefonist kuulatest kõige paremad, mistõttu peab arvestama vajadusega teatud lisatehnika järele. Mait Visnapuu lisab, et kontserdiülekannete tegijad arvestavad kindlasti publiku tehnilise taibu ja valmisolekuga. Ta toob ka välja ohud, mis võivad kaasneda otse-ülekannetega Facebook’is ja Youtube’s ning selgitab, miks on oluliselt kvaliteetsemad kindlate ettevõtete enda loodud voogedastusplatvormid. Tehnoloogiauudiste portaali Digigeenius vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi tõdeb, et tehnoloogia arengus siiski asjad nii kiiresti ei käi, et aastaga tuuakse välja täiesti uus asi, mis kuidagi revolutsioneerib kodus töötamise või olemise: "See, et sa oled kontserdil füüsiliselt kohal, seda lõppkokkuvõttes ei asenda mitte ükski tehniline lahendus, vähemalt tänapäeval." Pealegi võib tõelise kultuurielamuse kogemine kodustes tingimustes osutuda üsna kalliks. "Lahendusi on tegelikult väga palju, aga mida kvaliteetsemat lahendust sa tahad, seda kallimaks see läheb," ütleb Mägi. Tänapäeva nutitelerid on pildikvaliteedi poolest head, aga kuna need on nii õhukesed, siis sinna ei saa füüsiliselt mahutada kõlarit, mis oleks hea heliga. Esimene soovitus oleks osta telerile juurde näiteks ribakõlar, mille saab soetada mõistliku hinna eest. Kristjan Ats Mägi toob ka välja, et tänapäeval on kõrvaklapid ja kõlarid juba sellisel tasemel, et tavakuulaja tegelikult ei kuulegi väga suurt vahet: "Võid võtta näiteks 200-eurosed kõrvaklapid versus 1000-eurosed kõrvaklapid – vahe on tavakuulajale minimaalne." Digi- ja tehnoloogiavaldkonnas on Mägi sõnul hästi palju juttu olnud ka sellest, et online-kontsertide vaatamiseks ja striimimiseks on tarvis head internetiühendust ning need mahud on hüppeliselt suurenenud. "Küsimus nii Eesti kui ka maailma mõttes on pigem see, kuidas me saame nende kasvavate mahtudega hakkama kui inimesed on kodus ja tarbivad kordades rohkem internetti," lisab Mägi. Pikem vestlus digikultuuri ja digivõimekuse teemal on kuulatav Klassikaraadio kodulehel. Resonants * Ansambel U: andis lühikese vahega kaks kontserti, mida oli võimalik jälgida interneti vahendusel. Kui 28. veebruaril Kanuti Gildi SAALis toimunud traditsioonilisel vana-aasta uue muusika kontserdil aplodeeris saalis veel publik, siis nädalapäevad hiljem, 5. märtsil aset leidnud Läti Uue Muusika Festivali kontsert jõudis (rahvusvahelise) publikuni läbinisti veebiülekandena. Kontserdimuljeid jagab vioolamängija ja muusikaajakirjanik Talvi Nurgamaa. * Jazziklubis Philly Joe’s toimus 25. veebruaril Talvejazz 2021 ja frankofoonia kuu raames David Chevallier Trio kontsert. Koos multitalendi, kitarristi ja helilooja David Chevallier’i, bassist Sébastien Boisseau’ ja trummar Christophe Lavergne’iga oli laval noor eesti laulja Anett Tamm. Phillyjoes.tv vahendusel jälgis kontserti oma Prantsusmaa kodust muusik Lembe Lokk. Saate toimetaja on Johanna Mängel. "Helikaja" on eetris laupäeval, 27. märtsil kell 9. Kordussaade pühapäeval, 28. märtsil kell 12. transcr