id
 30596
fonoteeginumber
 RMARH-30596
kestus
 00:51:16
saatenimi
 ÜLEKUULAMINE. Allikakaitse seaduse eelnõust
salvestusaeg
 20.03.2010
salvestuskoht
 Raadio 2
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2010 ERR
esineja
 Sildvee Reimo
esineja
 Vaino Urmas
esineja
 Mikli Sandra
esineja
 Vahter Tarmo
esineja
 Kuuskemaa Karin-Victoria
helirezii
 Raud Sirje
teema
 eesti poliitika/ poliitikud
teema
 intervjuud/ vestlusringid
teema
 meedia (raadio, tv, press)
kategooria
 elusaade, muu
kategooria_id
 4311
saatesari
 Ülekuulamine
saatesari_id
 28517
oigused
 ERR
sisu
 Toimik nr 135 - allikakaitse seaduse eelnõust. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulatavad on Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli, ERR õigusosakonna juhataja Karin-Victoria Kuuskemaa ja Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter. Helirežissöör Sirje Raud. "Seaduse eesmärk on tagada ajakirjandusvabaduse teostamise üks olulisemaid garantiisid – õigus tugineda allikakaitsel"”, võib lugeda eelnõu seletuskirjast. Kuid paraku see seadus mitte ei suurendaks, vaid vähendaks allikate kaitset ja ajakirjanduse vabadust. Et ajakirjandus saaks peegeldada meid ümbritseva ühiskonna tegelikkust, tuleb teinekord toetuda anonüümsetele allikatele. Just nende edastatud teave ja viited on sageli liikumapanev jõud, millest saab alguse ajakirjanduslik uurimine. Ikka eesmärgiga tirida avalikkuse huvides päevavalgele hämaraid tegusid, korruptsiooniskandaale, ühiskonda ohustavaid riske. Kuid selleks peab teavet jagav allikas olema kindel: mis ka ei juhtuks, ajakirjanik peab sõna ega avalda mu nime. Praegu riigikogus menetletav eelnõu aga loetleb terve hulga juhtusid, mille puhul ajakirjanikud oleksid edaspidi kohustatud infoallikaid paljastama. Näiteks annaks eelnõu võimaluse ajakirjaniku välja kutsuda, kui tema kirjutis sisaldab infot, mis on mõnes asutuses kuulutatud salajaseks. Ja ajakirjanik võib seista valiku ees: kas avaldada allikas või minna ise kohtu alla. On ilmselge, et selle seaduse mõju ulatuks eelnõus loetletud paragrahvidest kaugemale. See külvaks umbusaldust ajakirjanike vastu ka neil juhtudel, kui seadus lubab allikakaitset – sest inimesed ei pruugi täpselt teada, millal ajakirjaniku antud sõna maksab, millal mitte. Ajakirjanikele ja eriti uuriva ajakirjandusega tegelejatele on ülimalt oluline võimalus toetuda vajaduse korral anonüümsetele allikatele. Neilt usalduse alusel saadud info võib aidata leheveergudel või mujal avada avalikkusele väga olulisi probleeme.
transcr