id
 50728
fonoteeginumber
 RMARH-50728
kestus
 00:57:39
saatenimi
 MUUSIKALINE TUND. G. Rossini tema kaasaegsete pilgu läbi. 01
salvestusaeg
 02.03.1992
salvestuskoht
 Restaureerimine
ymbervotteaeg
 13.01.2012
eetrikuupaev
 04.03.1992
restaurlindinr
 ÜVST-1658
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 1992 EESTI RAADIO
autor
 Järg Tiia
toimetaja
 Teder Tiia
esineja
 Järg Tiia
helioperaator
 Paas Helle
korrektorymbervotja
 Ehrlich Ebe
kategooria
 muusika, muu
kategooria_id
 4218
saatesari
 Muusikaline tund
saatesari_id
 1882
teema
 kultuur
teema
 muusika
oigused
 Erinevad õigused
sisu
 Toimetaja Tiia Teder. Saate autor ja esineja Tiia Järg. Helioperaator Helle Paas. Muusikaline tund: G. Rossini tema kaasaegsete pilgu läbi - esimene saade. Gioachino Rossini (29.02.1792 – 13.11.1868) esindas Pariisis elades itaalia ooperit. Itaalia ooper oli Euroopas moes. Seda kindlasti ka Pariisis. See oli ju ilus muusika. Seda just ongi Rossini ooperimuusika. Ta elas Pariisis 43 aastat, mõningaste vahedega. Pariisi Itaalia ooperiteatri muusikalise juhina nautis ta oma edu. Oli auasi käia Pariisi Itaalia Ooperiteatris. Loomulikult prantsuse heliloojad Georges Bizet, Hector Berlioz jt tema kaasaegsed ei talunud itaalia muusika võidukäiku. Sellest ka teravad artiklid ajakirjanduses. Rossini ei reageerinud sellele, ütles naljatlevalt, et see ei ole eluohtlik. Rossini ooperiloomingule andis tõuke esimese lavale jõudnud ooperi "Abielu veksel" edu. Kuigi rahvuslikud koolkonnad taunisid itaalia laululoomingut, ometi vallutas see Euroopat. Kõige säravam teos ooperiloomingust on kindlasti "Sevilla habemeajaja". Ka kõige suuremad vastased ei olnud selle lavateose üle kriitilised. "Laimujutu aaria" omab Rossini jaoks erilise tähenduse. Ka tema eraelus levis Rossini kohta igasuguseid laimujutte. Kui Rossini 1822. a Viinis oli, kohtus ka Beethoveniga. Ka tema õnnitles "Sevilla habemeajaja" loomise puhul, soovitas rohkem opera-buffosid luua. Salvestuskuupäev: 02.03.1992 Eetris: 04.03.1992. ÜVST-1658
transcr