id
 50770
fonoteeginumber
 RMARH-50770
kestus
 01:53:34
saatenimi
 TAGASI TULEVIKKU. Tervishoid aastal 2031. Mart Einasto ja Ain Aaviksoo
salvestusaeg
 09.12.2011
salvestuskoht
 Raadio 2
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2011 ERR
esineja
 Normet Mart
esineja
 Moora Erik
esineja
 Einasto Mart
esineja
 Aaviksoo Ain
esineja
 Metspalu Andres
kategooria
 elusaade, muu
kategooria_id
 4311
saatesari
 Tagasi tulevikku
saatesari_id
 37190
teema
 intervjuud/ vestlusringid
teema
 isikud
teema
 tervishoid
oigused
 Erinevad õigused
sisu
 Saatejuhid on Mart Normat ja Erik Moora. 1. tund. Autoroolis telefon käes sõita-rääkida ei tohi. Kas telefon ikkagi kiiritab? Kas tulevikuseade kiiritab? Kas tulevikus infoküllus on mõistlkumaks muutunud? Kui vanaks teie tahaksite elada, küsitakse kuulaja käest. Mart refereerib Siim Nestori plaadiarvustust Eesti Ekspressist, et ilmestada kirjeldust 2011 aasta muusika kohta. 1. Mobiiltelefoni mõju inimorganismile. Meedia tulevik, kas uudistevool on 20 aasta pärast ikka liiga suur ja mittevajalikku infot täis. Kuulajaküsimus: kui vanaks soovite elada ja miks. 2. Mart Einasto - Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja Ain Aaviksoo - Praxise tervisepoliitika programmi direktor ning Andres Metspalu - Tartu Ülikooli geeniteadlane. Täna ravime end siis, kui oleme haiged. Tulevikus kasvab profülaktika tähtsus. "Diagnoosimine muutub organipõhisest molekulaarseks," ennustab Metspalu. "DNA primaarstruktuuri määramist kasutatakse massiliselt. Inimesed saavad oma ohtudest teadlikumaks ja nende tervisekäitumine muutub tervislikumaks." Päevakorda tõuseb eugeenika küsimus: soov haigusi ennetada ja inimrassi parandada. "Geneetiline korrektuur jääb kättesaadavaks ilmselt ainult rikkamatele," pelgab Einasto. Aaviksoo nendib, et teaduse arengu edenedes kihistumine suureneb."Kõige olulisem käitumise muutus võiks olla liikumisharrastus," loodab Einasto. Ta arvab, et jääb n-ö laisem kiht, kes on pidevalt tablettide peal, ning tekib n-ö sportlik kiht, kes seda kõike ei vaja. Elutempo näib kasvavat. Sellega kaasnevad stress, unehäired jms. Ravimitööstus paisub. Kas tõesti tuleb dopingukeeld tavaellu sisse tuua? Regeneratiivne valdkond ehk inimeste kulunud osade taastamine areneb kiiresti. Ka ajju istutatud kiip, millega raadio teel oma kunstorganeid juhtida, pole ulme. 3D-elundite printimine niisamuti. "Täna suudetakse seda teha veresoonte puhul, aga on saadud ka hiire südame kujulised moodustised, mis alluvad elektrilisele stimulatsioonile," räägib Aaviksoo. Einasto näeb organite laialdases väljavahetamises ohtu. "Inimeste käitumine on väga riskialdis. Kui organite asendamine läheb väga hõlpsaks, siis ei hooli keegi oma tervisest," ennustab ta.
transcr