id 50776 fonoteeginumber RMARH-50776 kestus 01:52:35 saatenimi TAGASI TULEVIKKU. Majandus Eestis ja maailmas aastal 2031. Meelis Atonen salvestusaeg 28.10.2011 salvestuskoht Raadio 2 sailikunimi RADIOMANI ARHIIV fonogrammitootja 2011 ERR esineja Normet Mart esineja Moora Erik esineja Tamkivi Sten esineja Atonen Meelis esineja Arrak Andres esineja Reikop Marko esineja Hindriks Karoli teema intervjuud/ vestlusringid teema isikud teema majandus/ töö teema tööstus kategooria elusaade, muu kategooria_id 4311 saatesari Tagasi tulevikku saatesari_id 37190 oigused Erinevad õigused sisu Saatejuhid on Mart Normet ja Erik Moora. 1. tund. Kuidas sina kavatsed vastu minna oma vanaduspõlvele, kallis kuulaja, aastal 2011? Telefoniintervjuud: ETV saatejuht Marko Reikop ja Karoli Hindriks, Fox'i-kanalite Baltikumi regiooni juht ja pehme helkuri leiutaja, räägivad oma pensionifondist. Ja siis võtavad Mart Ja Erik kuulajaid eetrisse ning küsimus on sama: pensionipõlveks valmistumine. Tagasi tulevikku. Majandus Eestis ja maailmas aastal 2031. Meelis Atonen ja Sten Tamkivi. Meie majanduse võimalustest rääkisid Skype Eesti juht Sten Tamkivi, endine majandusminister Meelis Atonen ja majandusteadlane Andres Arrak. "20 aasta pärast on Eesti majandus peaaegu 4 korda suurem, kui ta on täna," ennustab Lõhmus. Arrak: "Aastaks 2031 on Eesti elatustase kasvanud muu Euroopa Liiduga võrreldes 2–3 korda kiiremini." Selle taga ei ole Eesti eriline tublidus. Vana Euroopa tuleb lihtsalt, selg ees, meile vastu. "Tolleks hetkeks on aeglasest ja bürokraatlikust Euroopast saanud piltlikult öeldes mõttetu organism," lajatab Atonen. "Selleks ajaks on suur võlakriisilaine käinud üle nii eurost kui dollarist. Aastal 2031 on maailmas mingi täiesti uus ja riikideülene maailmaraha," usub Atonen. Tamkivi on seda meelt, et pigem kehtib Eestis ikkagi euro. "Aga paberile trükitud valuuta on lõplikult inimeste teadvusest kadunud." Atonen vaidleb: "Sularaha osatähtsus selleks ajaks hoopis kasvab! Võlakriis leiab oma lõpu suure krahhiga ja inimeste usaldus pankade ja elektrooniliste makseviiside vastu väheneb." Millele saab Eesti loota? Venemaale, arvab Rain Lõhmus. Tamkivi ja Atonen Lõhmuse usku Venemaasse ei jaga, selle asemel peame arenema koos edumeelsema osaga Euroopa Liidust. Kuna haridusreform on teostatud, siis Eesti inimesed ei pelga aastal 2031 enam reaalaineid. See on toonud siia mitmete tehnoloogiaettevõtete peakontorid, isegi kui nad massi saavutamiseks hoiavad oma arendusfarme kuskil mujal, pakub Tamkivi. Tamkivi: "Suure tõenäosusega ei lähe töötaja hommikul kuhugi. Suurema osa oma tööpäevast suhtleb inimestega, kellega ta ei kohtu." "Eesti nokiaks on osutunud spaaäri, kuna Euroopa ja Aasia miljonid pensionärid on hakanud üha enam hindama Eesti pakutavaid võimalusi, sh loodust," ennustab Arrak. transcr