id
 50779
fonoteeginumber
 RMARH-50779
kestus
 01:49:54
saatenimi
 TAGASI TULEVIKKU. Transhumanism aastal 2031
salvestusaeg
 25.11.2011
salvestuskoht
 Raadio 2
sailikunimi
 RADIOMANI ARHIIV
fonogrammitootja
 2011 ERR
esineja
 Normet Mart
esineja
 Moora Erik
esineja
 Aabloo Alvo
esineja
 Kalvet Mart
esineja
 Port Kristjan
esineja
 Altin Heilo
kategooria
 elusaade, muu
kategooria_id
 4311
saatesari
 Tagasi tulevikku
saatesari_id
 37190
sisu
 Saatejuhid on Mart Normet ja Erik Moora. 1.tund. Uus inimtõug tulekul-tegemisel? Praegu, 2011, on see ikka suur utoopia, arvavad mehed. Aga mine tea, mis tulevik toob! Või on see fantaasiakirjanduse valdkonda kuuluv? Kuulajaküsimus: mis võimeid ja omadusi tahaksid inimese juures parandada ja milliseid puuduseid kõrvaldada? Fan taseerivad kuulajad telefoni teel, ja mehed refereerivad ka netifoorumitesse saabunud vastuseid. Eksperdid: Tartu Ülikooli arukate materjalide ja süsteemide labori professor Alvo Aabloo, Tartu Ülikoooli tehnoloogiainstituudi doktorant Heilo Altin, ulmefanaatik ja tõlkija Mart Kalvet, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, Kristjan Port. Inimesed muutuvad lähiajal tundmatuseni, ennustavad spetsialistid. "Tõenäoliselt on olemas inimesed, kes on kolinud Maalt mujale: atmosfääri ülakihtidesse... ja ookeanide põhja," väidab Kalvet. Suur unistus sellest, et me suudame tüvirakkudest kasvatada inimestele kunsttagavaraosi, uusi organeid ja jäsemeid, on aastaks 2031 ilmselt realiseerunud. Kõige suuremad muutused ootavadki ees just meditsiinis ja biotehnoloogias. Inimesele manustatakse intelligentne ravim, mis siis ise ennast haiguskoldes doseerib ja ajastab. Naha all saab igaühel olema kiip või seade, mis salvestab ning edastab arstile meie terviseinfot. Vajadusel kutsub ka abi, kui miski vajab sekkumist. "Ilmselt on 20 aasta pärast igapäevane märksõna eutanaasia," ennustab Port. "Väga kaua elavad inimesed hakkavad ülejäänute elu lihtsalt segama." Võime järglaste saamisel ükskõik kelle DNAd kasutada tähendab Pordi arvates, et seksuaalakt kaotab paljunemisel oma senise tähenduse. Kalvet usub, et meie võime andmeid analüüsida ja infot töödelda kasvab tänu pähe istutatud ja kognitiivset sooritust võimendavatele arvutitele ja kiipidele järsult. "Intelligentsus on tuhandeid aastaid olnud sama. Hoopis informatsiooni hulk on kasvanud," vaidleb Aabloo. Muutub ka toit. Kuna geneetika ja biotehnoloogia teisendab nii taimede kui ka liha tootmist ja isegi ülesehitust, peab Aabloo sõnul muutuma ka inimene ise, et ta selle toiduga hakkama saaks. "Ma ei imestaks, kui mõnes putkas oleks müügil inimlihaburger, mis on valmistatud sada protsenti laboris," sõnab Kalvet.
transcr