Tere eetris portaal Looge kommentaari esitab Kristjan Port. Mõni aasta tagasi väljendasid ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmed arvamust ja tehes seda ühehäälselt, et kõikidele inimestele peaks olema tagatud juurdepääs internetile ja nad peaksid saama internetis end vabalt väljendada. Nimetatud samme ei viinud siiski internetile juurdepääsu ÜRO võõrandamatutest inimõiguste nimistusse. Samas Kambäikese. Dünaamilise riigina oleme ise seda tahtmist riiklikul tasemel deklareerinud kusjuures oluliselt varem kui. ÜRO-le seda asja sisu tabasid. Kui internet muudab inimeseks olemist ja arvatavalt on siis muutus positiivne, sest neti puudumine oleks ju inimõiguste riisumine siis kas Interneti võiks ka liiga palju olla? Kas on olemas võimalused liiga palju netti kahjustaks mõnd muud heaolu tahku? Saastikroidis paiknevas Henry Fordi haiglas uuritigi Interneti-efekti tervisele. Teadaolevalt on see esimene omalaadne vaadel. Küsimusele, mil määral internetis veedetud aeg avaldab mõju muuhulgas näiteks. Vererõhule uuringusse oli kaasatud 335 teismelist ameeriklast mis tähendab, et lõpliku tõena, kui selline peaks internetti tervisenäitaja vahel olema ei tasu selle uuringu tulemusi võtta. Tulemustesse peaks suhtuma kui esialgsesse tähelepanekusse mis võib tegelikult valgustada, aga vajab täiendavat kinnitamist. Et ei tasu unustada, et sõltuvus nähtustega inimest on raske veenda isegi tõeste tõenditega kui need on konfliktis tema sõltuvust põhjustanud meeleja saamisega. Need hoiatavad Nad on õigustatud, sest tänaseks on hakanud saavutama kriitilist massi tähelepanekud, mis seostavad internetikasutuse sõltuvusnähtude depressiooni ängistuse üle. Karuja. Ka sotsiaalse isolatsiooniga. Nii selleski uuringus olid umbes pooled noored sellised, keda iseloomustati kui raskeid internetikasutajaid. Hinnangu aluseks oli viibida nädala jooksul internetis keskmiselt vähemalt 25 tundi. Kõrvutuseks olgu toodud palgatööd tehakse nädalas 40 tundi. Samuti võib öelda, et peaaegu pooled rasketest Interneti kasutajatest olid ka kalur rasked, see tähendab ülekaalulised. Ja viimase teemaga jätkates ei hakanud uurijad oletama, kas internet põhjustab ülekaalu või sünnib ülekaal olema rohkem internetis. Aga mingi seos nende kahe teguri vahel on ilmselt olemas. Laste ülekaalulisus on kasvav probleem kõikides arenenud riikides kuid esitatud tulemus ei anna siiski alust. Süüdistada selles pelgalt Interneti, sest ka nõndanimetatud kergete internetikasutusega noorte seas oli ülekaalulisi täpsemalt siis iga neljas. 14 kuni 17 aastastest moodustunud uurimisgrupis oli Interneti kasutamise keskust. Indeks määraks 15 tundi nädalas. Võib-olla hindab keegi seda üllatavalt väikeseks, eriti kui ta ise kulutab ekraani labane vale maailmale päeviti neli ja rohkem tundi. Aga muretsemiseks võib siiski olla põhjust. Sest antud uuringus avastati, et nende seas, kes veetsid nädalase üle 14 tunni internetti korrustas hakkas esinema kõrgenenud vererõhk internetti suur kasutajatest noortel ehk keskmiselt 25 tundi nädalas netis viibijate kogukonnal esines kõrgenenud vererõhk paigal. Viiendal indiviidil sooliselt jaotasid interneti suurtarbijad enam-vähem pooleks, seega tasub kõigil võimalikule probleemile mõtelda. Uurijatele. Kõrgenenud vererõhu riski olemasolu, avastamine muret ja nad soovitavad nii lapsevanematele kui kooliarstile selles küsimuses olla. Valvsad sest noorte puhul kulgeb kõrgenenud vererõhk ilma sümptomiteta, aga sugugi mitte ilma. Kaire kedeta kõrgenenud vererõhk kahjustab tasahilju ja vääramatult nii südant, veresooni kui närvisüsteemi ja langetab siis ka üldist võimet. Viimast siis nii vaimses kui füüsilises mõttes. Ja siit võib alguse saada nõiaring sotsiaalsest tsoonist diad, põgenemisest, Interneti, mis, nagu hakkab ilmnema, võib kahju tähendada. Antud uuring võimaldab teha ühe olulise järelduse ka seoses inimõigustega sest võiks ju ka küsida, et kas inimõigus peaks olema siis minimaalselt või maksimaalselt ja vähemalt interneti puhul hakkab ilmnema, et seda peaks olema Ma aga nii vähe kui võimalik.