Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Esmaspäevaga kustub hilinemise ja kellaajast kinnipidamise temaatika. Vabanduste varasalv omab strateegilist väärtustest usutavuses sõltub ju usaldusväärsus ning viimane seostub teenitava palgaga loodust esmaspäeval hommikul haigeks jäänud pereliikmetest alati samal päeval kodust ära jooksnud lemmikloomadest. Ebatavalistest sündmustest. Kluses katkisest autost rääkimata tunduvad usutavad ju ainult luiskajale. Nende lugude kuulaja seisab teistsuguse probleemi ees sest tal on üha raskem uskuda harvaesinevaid nähtuseid ebatavaliseks kasvavas loendis. Kõige nõrgemaks kohaks on seejuures esitaja, kelleks on inimene. Inimene teadagi on alati natukene nurjatu. Nüüd on siis võimalusel rabada küsitavad kella vaatajad uue ja mõjusa argumendiga. Suurbritannia Nottinghami ja Poola Varssavi ülikoolide koostöös tõestati, et täpse aja mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Väide on, et aja ja seega sisuliselt ka ruumi. Käitumist ei ole võimalik igal pool ja igal pool seal täpselt registreerida. Rebatjad aja registreerimisel võib-olla teatud probleeme ainult teoreetiliselt kirjeldatud olukorras, nõndanimetatud suure paugu vahetus läheduses. Nüüd aga selgub, et seni populaarses käsitluses aja kui absoluutse nähtuse mõõtmisega on probleeme ka tänases universumis. Seda. Teatud kiirenduse tingimustes kahe riigi ülikooli teadlaste oletus leidis eksperimentaalset kinnitust. Olulist juttu ei pea oma tööandjale ümber jutustama, piisama peaks viitest kaasaegse teaduse tulemustele ja pisikese hilinemise võib edaspidi lugeda füüsikalise paratamatusega kaasnemaks oja registreerimise veaks, mis loomulikult võib üha uuesti. Juhtuda paraku aga võib tööst ilma jääda kordagi tööle hilinemata. Viimasel ajal räägitakse üha valjemalt tööd ära võtvate robotite saabumisest. Ennustuste järgi on jooksva dekaadi lõpuks löögi all umbes juba pooled tänastest ametitest seganud protsess, kiire ja hirmutav perspektiiv kõigest mõne 1000 päeva kaugusel. Aastate eest, kui tööstusrevolutsioon hakkas hoogu võtma ja töölisi rajasid tänavatele esimesed ketrusmasinad otsustasid osa inimesi asuda masinaid lõhkuma. Kuid kas probleem on tingimata just masinates? Füüsik Stephen Hawking on maailma kõiksust seletavate teooriate kõrval tähelepanelik ka inimeseks olemise küsimustes ning raskest haigusest tingitud liikumise ning kõnepuude kiuste on avatud üllatavateks kontaktideks nõndanimetatud tavaliste inimestega. Ja hiljuti osales ta siis populaarse veebiportaali rediti. Konnas suhtlusformaadis, mis lubab küsida, mida iganes. Steven hoogingum olukorrast tingituna liikusid küsimused läbi moderaatorite ja kuigi formaalselt võis küll küsida mida iganes, siis vastuseid said need vaest osad. Muuhulgas täpsustas ta varasemat hoiatust inimeste ähvardavam tehisintellektiga seotud ohu osas. Ja siin pole siis selleks mitte Teislikus. Mõistusest ärkab õelus inimese vastu, vaid häda tõuseb kompetentsus del erinevusest. Ehk mida kõrgem on kellelegi intellektuaalne võimekus, seda suurem on selle omaniku suutlikkus oma soovide täitmisel. Hoking osutab, et vähemalt on keegi lihtsalt julm ja lömastab kurjatarviduse rahuldamiseks mõne sipelga. Samas kui keegi tahab rajada taastuvenergiat kasutava ja loodust. Hüdroelektrijaama, mille teele jääb mõni sipelgapesa siis läheb viimastel halvasti ilma kellelegi kurja kavatsuseta. Füüsikned kardakkijad. Inimesed sätivad tarka masinat ehitades end tasahilju sipelgarolli ei muud. Teine huvitav. See oli aga seotud robotite tõttu töötuks jäämise perspektiiviga. Hoogingu arvates pole probleem robotitest, sest kui robotid Hakkavad meest tööd tegema, toodavad nad kõike, mida vaja ja mahus, millest jätkuks kõigile. Masinad võimaldaks kõikidele inimestele laheda luksusliku äraelamise aga seda vaid Ühel juhul. Ning selle ainukese tingimuse täitmine sõltub ainult inimesest. Juhul kui kaupu ja teenuseid jaguks kõigile. Kujuneb peamiseks probleemiks nende jagamine. Füüsik kardab ajalookogemusele toetudes, et inimene jääb nurjatuks ja kasutab tehnoloogiat ebavõrdsuse süvendamiseks. Järelikult, kui pea iga masina arendaja räägib täna alati helgest tulevikust on aina ilusamaks lubatud tulevikku üha raskem uskuda. Kusjuures kõige nõrgemaks kohaks on just esitaja ise. Kellegi. Ju inimene ja inimene, teadagi, on alati natukene nurja.