Eesti Raadio hea sõber Voldemar Miller on teinud ettepaneku, et seekord räägib ta Viktor Kingissepast. Voldemar Miller, ranna saarlane Viktor Kingissepp on saarlane. Aga miks soovib ta kõnelda Viktor Kingissepast, sellest räägib ta juba ise. Aga nagu ikka, kus kohas tekkis huvi selle teema vastu? Saaremaa lehes Meie maa ilmus pikem lugu Kingisseppade perekonnast. Siis tuli mulle meelde üks vana lugu, mis mind ammu juba vaevas. Kui Kuressaares asutati Viktor Kingissepa ja muuseum siis vaatasime imestusega seda väikest aiamaja, mille körval asus teine suur kahekordne uhke maja. Mõtlesin, et vaevalt Viktor Kingissepp küll seal pisikeses majas elas või kui, siis ainult talvel. Siis kui suvel Nende suur maja oli suvitajate või nagu siis öeldi, patise akte käes. Hiljem oli see maja, aga kui mina seal olin õpilane, siis oli seal talviti ikka maalt tulnud koolipoisid ja mina olengi seal ka korduvalt käinud, kuna Viktor Kingissepp sel ajal oli ju hukatud ja oli niisuguse väga põlu all, siis oli tema isagi ka kuidagi nagu üksikuks jäänud keegidega palju läbi ei käinud. Ja kui ma käisin nende poiste juures, siis isa tuli ikka sinna tuppa, istus, tegi suitsu, läks ära ja tuli jälle ja vaatas, mis poisid seal suures saalis tegid ja mürasid. Ja siis hakkas mulle mõte tekkima, et kuidas ikka sai, et Kingissepast töörahva eestvõitleja ning kommunist. Kuid ometi oli pärit rikkast perekonnast. Räägime natukene selles perekonnas, tema vanavanemad olid pärit Viljandimaalt. Nad tulid Saaremaale, mis asjaolud? Mõisniku proua tuli ja võttis sealt kui seppa kaasa ja väga ettevõtlik ja pärast rentis omale kõrtsi ja teine lugu on see, et nüüd nende Kingisseppade, teine Mulgimaa aru, see läks ju Kanadasse ja sellest on Cap mõningal määral räägitud. Nüüd seal olid küllaltki jõukad ja samal ajal asutasid seal ka niisuguse kommuuni ühistu või kommuuni ja võistukommuuni ning käisid isegi kahekümnendatel aastatel korra Kaukaasias proovima, kuidas siin on, kuid kogu varsti nägid ära, et ei kõlba ja läksid tagasi. Nüüd see, kuidas vanaisa Aadu oli ta nimigi, kuidas see mees rikkaks sai Saaremaalt? See lugu on nii, et, et ta olevat sellele varienteri mõise võitnud kaardimängus. Aga igatahes Väikelinna linna lähedal, kuidas ta täpselt sinna sai, aga see kuulus pärast temale ja sinna ta asutas siis ühe niisuguse masina, töökoja, mida nimetati ka vabrikuks ja see oli selle kohta Saaremaal suurettevõte, sest seal valmistati rehepeksumasinaid ja ka meiereitarbeid. Noh, ja siis tal olid pojad ja kes olid väga aktiivsed kaaslased ja just vanem poeg Eduard Victori isa, see läks nagu isaga tülli, tuli ära ja noorem poeg tarisele mõisa ja selle, aga küllap siis Eduard päris siis ka sealt terve osaleda pärast sai olla Kuressaares üürikas. Te olete öelnud, et Viktor Kingissepa vanaisa oli Saaremaa kõige rikkam mees. Kõige rikkam eestlane, mitte mitte mitte mees, ta teised olid, eestlased olid võrdlemisi valla allasurutud, nii et eestlane, kas ta just kõige rikkam oli, aga ei ole teada ühtki nii rikkast eestlast Saaremaal salle. Aga isal läks hästi, isa sai suures vabrikus, no meie mõistes siis peamehaanikuks või mida selles vabrikus tehti? See oli üle-euroopaliselt kõige suurem nahaparkimise vabrik Vildenberginaal vabrik ja löödi ta selle peamehaanikuna võis ta olla üks sel ajal Kuressaares kõige paremini tasutud eestlastest. Olnud andmeid, et ta oli ka seal Winberberdi vabriku aktsionär. Selles vabrikus isegi vist ameerika piisanite nahku olemas. Tõsta seened ja Ameerika pildiliselt aktsiad sinna toodi, tähendab nahku igalt poolt ja sealt tehti kõik nahasorte. See oli nii-ütelda naha parkimise tippettevõte sel ajal Euroopas. No kui me nüüd püüame Viktor Kingissepp arengut jälgida, siis koolis oli ta vist niisugune aktiivne ja esimese reamees ikka. Ma kontrollisin, et, et need, kellega temaga eestlastest, kellega ta seal Kuressaare gümnaasiumis koos õppisid, olid Johannes Aavik ja siis just Villem Grünthal Ridala, kes oli vist tema klassivend ja see mingi ühte üllatas, et et need kõik said suurteks rappuslasteks ja kuidas siis kingisepp, kes nende hulgast oli kõige rikkam, kuidas temast tuli hoopis teistsugune mees. No tema elus oli pöördepunkt aasta 1906, ta lõpetas gümnaasiumi ja läks kohe Peterburi ülikooli ja ise on kirjutanud ta sel ajal astus ka siis sotsiaaldemokraatlikusse parteisse see pidi toimuma siis juba Peterburist. Hebei toimuma Peterburis, kuigi peab ütlema, tähendab, et seal tekib üks mingisugune segadus. Nimelt samal ajal, kui ta astus Sotsiaaldemokraatlikusse parteisse siis kuma kontrollisin nende teiste selle partei meeste mälestus viie kirjutisi siis seal kuidagi Kingissepas minnakse mõõda või kui märgitaksegi veel, siis kuidagi nagu mitte eriti lugupidavalt nagu ta nagu mitte keegi tühine asjakene. Ja siis ma hakkasin vaatama, et millest võis tulla ja siis juhtus üks imelik lugu, et meie Tallinna linnamuuseumi koduri ringis oli Ella oksjon kes oli Laidoneri sugulane. Ja kes oli olnud sel ajal, kui Kingissepp seal Peterburis oli betoril Boy Eesti haridusseltsi õpetaja ja 16 aastat olnud asumisel. Ja kui üks inimene tuli ükskord sinna ja tahtis määrata fotosid, mis selleaegsest eesti teatrist oli siis tema määras nüüd ära ja sattus nii vaimustusse ja rääkis nii vaimustatud Viktor Kingissepast kui näitlejast, siis kui näitlejast, aga muidu ka kui Peterburi Eesti haridusseltsi tegelasest. Ja siis mul tekkis teine probleemid ja et kui ta oli Eesti haridus seitse oli ju rahvuslik. Aga need teised olid Peterburi Eesti üliõpilaste seltsis, vist 1906 läks lõhki. Sealt kõik need rahvusliku iseloomuga inimesed tulid ära, jal moodustasid Põhjala ja nähtavasti siis Viktor Kingissepp ei läinud nendega kaasa, jäi edasi Eesti haridusseltsi, mis oli oma olemuselt rahvuslike tähendab mind üllatas, kuidas see nii rappuslik ja nii palju kannatada saanud, sellega naine nii suure vaimustusega rääkis Viktor Kingissepast. Muidugi seal võib üks teine külg ka olla, temast räägitakse, et naised olid üldse üldiselt temasse armunud. No vot, ja siis, kui ma ikka otsisin seda küsimust, kuidas, mis võis tulla, siis tuli mul jälle meelde see, et internatsionaali kongressil 1907 Londonis, kus resolutsiooniga onu jelda nõudki asumaade likvideerimist. Lenin oma kõnes ütles, et nüüd väikerahvad On bolševike liitlased revolutsioonilises võitluses tuul keskaseda, David Vseviovi juttu. Nüüd selgubki, et need just nüüd väikerahvaste esindajad olidjuhtival kohal sel ajal revolutsioonilises võitlus seal. Grusiin hiinlane ja eriti suurt osa etendasid seal sel juudid. Ja see on ka arusaadav, sest juudid olid kogu aeg allasurutud rahvas. Ja siis ei olnud ka väga ime, nende hulgas oli muist väga jõukaid ja väga rikkaid mehi, tee, aga nad olid kõik selle poolt. No vot. Ja siis hakkasin ma arvama, et küllap vist viis sellesse bolševistliku liini Kingissepaga jussi oma rahvuse eest võitlemine, nii nagu neid teisigi tähendab. Noh, kas mul õigus on, aga mulle paistab, et see võis olla ja siis tuli üllatavalt välja, et Kingissepp tõepoolest rahvusliku olukorra vastu huvi. Kui ma lugesin Aleksander Tõnissoni mälestusi, kus ta räägib sellest Esiteks oli ka üsna morn ja pärast järsku teisel korral tulles rääkis väga tunnustavalt Jaan Tõnissonist kui eesti rahva eestvõitlejast ja tahtis teda kangesti vabastada, et ta saaks minna välismaale, jäljanlanisson vabastati Kingissepa kul. See tuleb nii-ütelda imelik välja, kui tal ei olnud mitte muud tagapõhja, tal pidi ikkagi siinpidise rahvuslik tagapõhi olema. Ja selles tuleb ka nagu välja. Et Jaan Tõnisson läheks välismaale esindama eesti rahvast. Nüüd me peame ka mälu värskendama, kes oli see kindral Tõnisson? Kindral Tõnisson, ma ei tea, missugune nende suguluskull. Aga Eesti vabariigi ajal oli ta idarinde juhtkogu aeg. Ja veel üks küllaltki oluline episood, kui vasakpoolsed töölised maapäeva laiali ajasid, siis oleks toimunud omakohus, kui ei oleks Viktor Kingissepp vahele astunud. Seal oleks õige mitu Eesti riigi juhtivat tegelast, Jaan Tõnisson ja ja, ja teised oma kohtus lihtsalt langenud. Viktor Kingissepp ütles. Ei mingit. Omakohut, ja see oli küll nii et ja see on ka veel üks niisugune tunnus selle kohta, et tema läks bolševistliku revolutsiooniga sellega kaasa mitte selleks, et nii-ütelda tööliste ja Nende eest võidelda, vaid selleks, et oma rahva eest võidelda. Niisugune mulje jääb. Kas mul õigus on, seda ma muidugi ei tea. Kui lugeda tema hilisemaid kirjutusi artikleid, siis tema seisukohad muutuvad tunduvalt radikaalsemaks ja Jana äärmuslikumaks. Aga see oli ka sellest tingitud, et ta oli siis säärases olukorras, et ta pidigi kirjutama. Aga samal ajal mul on meeles ikka see, et Eesti vabariigi ajal, kui tema siin hukati siis käis siin no ajakirjanduses säärane kumu, et ta sattus seal vastuollu ja sattus vastuollu just selle tõttu, et ta oli nagu rahvuslikult mõtlev ning saadeti lihtsalt selleks siia välja järjeli tee, et temast lahti saada. No see on ka üks niisugune kumm, mille kohta ei või kindlat ütelda, aga muidugi oli isegi ka võimalik, sellepärast et kõik need, kes läksid bolševistliku kuulge kaasa ja samal ajal olid rahvuslikult mõtlejad kõik ju 37 kuni 38 stallimbult lasti hukata. Sest nende erimeelsus oli ju ohtlik Nõukogude liidule kui tervikule. Nad olid sellega Nõukogude Liidu vastased, nad mõtlesid, et Need on väikerahvastele, olgu ka oma osa ja mõju seal. Ja Stalin võitles sel ajal aga seal ühtse suure nõukogude liidu eest ja kõik viimne kui üks neist ju Kukkadki niikuinii oleks, siis tuleb välja, et võib-olla Kingissepp oli siis esimene, kes selle poliitika ohvriks langes. Aastal 22 ja see on muidugi teooria huvitav teooria, aga nüüd te olete selle mehe peale mõelnud, missugune oli tema natuur, missugune oli tema iseloom. Tema iseloom oli niisugune, ta oli siiski väga niisugune, kes kiiresti reageeris paljudele asjadele ja vahest üsna kindlalt oli jonnakalt oma seisukohtade juures. Seda tuleb mitmest muustki asjast välja, ta oli kuidagi, kui tema oli kohe kohe ütlen, siis tema arvas, et see on õigus, tähendab ta oli raske suhtleja. Jah, aga ma olen nagu samal ajal tuleb välja, näeb, et nagu selle hella jaaksoni puhul samal ajal reisides nägid temas väga head suhtlejad, Avo, võib-olla nüüd just naised peamiselt, aga, aga noh, tema rääkis temast kui Peterburi Eesti haridusseltsi tegeleb vist. No ja väga hea suhtleja oli olnud ju tema isa Eduard alguses sellepärast et ta oli üks Kuressaare Eesti seltsi asutajaid ja ülalt küllalt aktiivne rahvuslik tegelane seal kuni revolutsiooni aegadeni. No mis mõtles isa, kui tema pojas kujunes niisugune põrandaalune ja riigi kukuta ja pärast maha lasti? Seda ei saa oma teada, sest isa oli pärast nii üksikseal oli ainult üks advokaat alk seal kõrval, ainukene perekond, kellega ta läbi käis, kuidas ta ära siis ta elas siis erakonna või mis ta siis tegi küllaltki erakuna, nagu ma ütlesin, et ainult palgi perekond, kellega ta läbi käis Läheme nüüd ikka veel selle Viktori juurde tagasi. Mis mulje teil on, kas tema oli rohkem niisugune teoreetik, niisugune laua taga istuv kirjutaja või oli ta tegudeinimene? Aktiivne tegudega nimi oli ja kirjutaks ta nagu möödaminnes kohe kiiresti. On kaks tähelepanekut tema kirjutamise stiil kohta üks oli see, et ta käis mööda tuba ringi dikteeris ja enam seda teksti kordagi ei parandanud. Teine variant, mida ma olen ka lugenud, on see asutava kogu esimeses koosseisus oli vist viis kommunistide delegaati ja ta kirjutas nende kõnet, kirjutas valmis. Vähe sellest, ta kirjutas valmis kõne ja paremal oli pandud teine paberileht. Sinna kirjutati ka võimalikud vastused võimalikele küsimustele. Ühesõnaga need la vähesema ettevalmistusega mehed asutavas kogus said, nagu ütleme, selle materjali ette, mille põhjal siis sai esineda umbes nii, nagu riigipead ja peaministrid hilisemal ajal oma kõnesid peavad ja küsimustele vastavad. See on täiesti võimalik, see on täiesti võimalik. See oli küllalt tüüpiline, on alati tüüpiline olnud, et need eriti juhtival kohal sageli olevad mehed on halvad kõnelejad ja neile tuleb kõne valmis teha. Aga kui ta nüüd seda tegijat etapil nüüd võimalikud vastused välja, siis see oli juba üsna tippsaavutus. Kui te nüüd võrdlete teda kahe teise juhtiva põrandaalusega kommunistiga Jaan Anvelt ja Jaan Kreuks kuidas neid mehi võrdles? Tama Jaan Anvelt on üldiselt olnud niisugune väga järjekindel ja rahulik mees, tähendab ja nagu vahepeal paistab ka, et ta nagu katsus kui need keerulised ajad katsus ka kuidagi sobitada ennast sinna. Aga muidugi see enam ei aidanud ka tema saiuka. Ma mäletan ainult seda sellest ajast, et kuidas seda siis räägiti, et see oli nendepoolne reetmine selleks, et higise pärast lahti saada. See oli jutt, mida Eestis räägiti, sel ajal. Aga räägime nüüd sellest teisest liinist, inimesed läksid Kanadasse. Alguses olid nad vist Lõuna-Venemaal, kuidas läks nende elukäik edasi Kanadasse? Nad olid väga ettevõtlikud, väga ettevõtlikud, mõned tegid väga head farmid omale tegid ka oma niisugust tööstusettevõtteid võtsid osa väga aktiivselt kohalikust Eesti seltsielust. Näiteks on ühe mehe kohta öeldud, et aga nad ei olnud ka väga ägedad mehed, et neil tekkis selle ühe seltsimaja asukoha kohta, tekkis vastuolu ja tema vihastas, jõgi ehitas omale ise seltsimaja sinna, kus tema tahtis. Vot niisuguseid asju. Ja ma olen vahepeal mõelnud, et võib-olla, et Kakinitišepaci mõjutas see, kuidas nemad seal tegid selle juuni ja võib ju olla Viktor Kingissepp sellest ka teadlik, tähendab, et see võiks ka Viktor Kingisseppa mõjutada, tähendab näed nemad, sugulased, diood, seal ka kommuuni tähendab. Aga siis see on jah teada, kuidas nad tulid, see on ju üldiselt teada, kus need Kanadast tulid sinna Kaukaasias, kuidas nad suure vaimustusega tõid oma masinad ja kõik siin hakkavad suure hoolega nüüd siin majandust kõrgele viima. Kas oli lisaks eestlastele ka teisi ja kui palju oli eestlasi? Ei, see oli üks eestlaste eestlaste kommuun, teisi ei olnudki peas. Tähendab nad tulid Kaukaasiasse hakkasid tööle, kaua nad siin töötasid? Üks kaks aastat, umbes kahe aasta pärast hakkasid aru saama, et ei ole, 20. tulid 23.-ks läksid ära, nägid, et ei see asi ei ole õige. No neil vedasid nad õigel ajal ära, läksid need, kes siia kauemaks jäid. Need represseeriti saadeti Siberisse ja nende saatus oli ikka väga karm. Ja Heinima läksid õigel ajal ära. Ma ei tea nüüd küll, millal läksid ära ka Viktor Kingisseppa lisavennapojad, keda olen muuseas kohanud likes läkid Kanadasse ja olid seal võrdlemisi heal järjel, tähendab võimalik, et neil oli ka side nende teiste Mulgimaalt tulnud klingichepadjaga, kes seal on kingsepp ja niisuguseid nimega all. Ja aga võimalik ka, et nad said sink ühe osavama kapitalist sinna viia, sest nad on üsna heal järjel sellised kaks venda, kes mõlemad läksid. Mis aastal see kohtumine teil toimus ja mis asjaoludel töö oli kusagil 60.-te aastatel, see oli vist Armin. Kes sealt tuli esimesena. Ja siis oli üks naine, kelle nime ma ei mäleta. Kes ütles, et tema on Kingissepa sugulane ja ütles, et kindlasti tuleb ja teda ei lasta Saaremaale ja kutsus mind temaga Ottomar, kellega ma rääkisin temal neist Mare vooludest ja ta oli väga jutukas ja ta rääkis palju oma nende elust Kanadas mis oli võrdlemisi hästi läinud. Ja teine kord, kui ta siin käis, siis oli v. Kas see oli see vänd või olisi, teine kes tuli, kellel oli 13 14 aastane poiss kaasas, kes rääkis pärast, et poiss oli nii vaimustatud, et siin on nii ilusaid tüdrukuid, seda ei ole kusagil mujal. Et poiss oli nii vaimustatud. Aga palju vennad teadsid oma kuulsast sugulasest, teadsid küll peale mängisidki, ennad, Kingissepa sugulased olid, muidu nad ei saanud tulla. Aga nagu minuga, nad sellest palju ei rääkinud, aga selle peale nad mängisid, see andis neile võimaluse siia tulla. Et nad olid Viktor Kingissepa sugulased ka sellegipoolest Saaremaale ei pääsenud. Pärast tassisid ikka pärastike pääs. Nagu kuulsime, sõitis üks Viljandimaa Kingisseppade haru Kanadasse, jõudis seal haljale oksale. Me ei tahtnud aga oma kuulsast sugulasest midagi teada. Haljale oksale jõudis ka teine Kingissepa taru Kanadas. Nemad aga otsisid sotsiaalset õiglust, tulid Venemaale tagasi ja mis sellest välja tuli, ka sellest oli põgusalt juttu. Viktor Kingissepp valis aga märtrisurma. Ta teadis, et niisugune surm leiab laialdast resonantsi nii Eestis kui ka välismaal ja tuleb tunnistada, et et Eesti valitsuse oskamatu tegutsemise tõttu see tal ka õnnestus. See kõik on aga omaette teema. Tänases saates rääkis kultuuriloolane ja samuti Saaremaalt pärit Voldemar Miller oma nägemusest Viktor Kingissepa tegevuse ja selle motiivide kohta. See oli maailmapildisaade. Mina olen saate toimetaja Martin piiranud.