Muusikaliseks alustuseks kõlab katkend pairdi turu vääride lauludest esitavad Kaljo Westi, Urve sett plokkflööt idel Konstantin, Mart Õunap tšello ja sopran Annika Tõnuri. Kaljuvest, milline on teie jaoks kõige armsam instrument maailmas, see on nüüd väga raske küsimus, aga eks iga eks ikka selle instrumendi välja valib, mis talle on juba lapsepõlvest armsaks jäänud. Minul see flööt, tavaliselt lapsed ja ka lastevanemad kõigepealt vaatavad viiuli või klaveri poole ja see, et lõhet kohe lapsepõlvest kellelegi armsaks ja omaseks saaks, seal natuke haruldasem. Minu vanaisa olevat ka flöödi kuigi palju mänginud ja ema juttudest rohkem, siiski ma tean, et perekonnas alastikam flööti mänginud aga kätte mulle tema sattus siiski juba riskis, koolipõlves enne natuke kriimustasin viiulit. Mängin täitsa nii oma omale katusel, nii et riiul oli kodusega, kust flööt tuli? Flööt tuli kooliinstrument Diddy kapist, seal ta oli parajasti keegi mänginud seda ja siis mina pistsin oma ninaga sinna kapile lähemale, siis õpetaja küsis, et kas sa tahad ehk hakata mängima ta seebil, järgmine proov, tule siis orkestrisse. Harva kaugunskis küll niisugune ühine orkester sest ühe kooli peale, et võib-olla ei oleks jätkunudki õpilasi, siis selleks, et luua korralikku orkestrit ja tol ajal juhatas seda orkestrit noor kena energiline mees, kelle nimi oli ka Narva noor inimene, aga selline, kes suutis mobiliseerida ei põlanud kedagi ära nagu minusugust, kes veel ei osanud üldse mängida. Pille tuli järgmine tund orkestrisse nooti ma juba natuke olin õppinud laulmisetunnist ja nägin flöödipartiiga mul midagi pistmist ei olnud, sellega ma hakkama ei saanud. Otsisin siis ise sealt ühtteist partii kõrval puldist transponeerisin alateist klarnetit ja, ja niimoodi püüdsin siis jõudumööda kaasa mängida. Üsna peatselt vaati Narvas muusikakool. Narva teatri orkester on, tead, seal kohapealne flotist ka niisugune lugupeetud ja sügava eruditsiooni muusik koondas enda ümber esimesel aastal kohe üheksa nooti, koolipoissi. No ei ole midagi pihku leidis, mis oli siis 1940. aastal ja siis õpingud, õpingud, nagu ikka pilli õppimise juures kuni konservatooriumi välja? Jah, ja nad päris pidevalt ei läinud seda siia vahele. Aga ikkagi konservatooriumis jõudsin välja küll täisealise inimesena, isegi perekonnainimesena. Aga praegu vaatan, et nii paljudki alustavad ka perekonnaelu küllalt varakult. Ja konservatooriumisse on inimesi küllatud. Te olete vist ka Elmar Peäske koolkonnast, seda muidugi Elmar peaskeeri, neid ei saa mitte kunagi mainimata jätta. Ta vaatamata, et mul on olnud peale tema veel teisi õpetajaid, keda ma sügavalt hindan ja austan nagu Arnold Sepp ja Evald Brauaria. Nende juures olen ma päris ametlikult õpilane olnud. Aga Elmar Peäske oli muidugi isegi minu õppimise teel oma viimase sõna maksma pani kuni diplogil. Teine osa allegro Telemanni kontserdis D-duur kahele flöödi-le ja ansamblile esitavad Erkki-Sven Tüür ja Peeter Prambat. Olnud otsa nimeline Tallinna muusikakooli flöödiansambel saadab neid ansamblit, juhatab Kaljo West ka kõik järgmised palad selles saates tulevad samalt ansamblist. Muidugi interpreetide saatus on alati teatud määral sarnane mingi orkester või ansambel või siis ka pedagoogiline töö ja väga sageli mõlemad koos. Jah, minul pedagoogiline töö algas juba enne, kui ma suutsin konservatooriumi lõpetada. Elmar pääski võttis mind omale asemiku üks Georg Otsa nime seal ajada, seda ei olnud veel ta muusikakooli muusikakooliõpetajana kuna ta ise neid koormusi kõiki enam kanda ei jaksanud. Flöödiklaasitöö oli muutunud suureks mahukaks. 61. aastal olid siin nagu muusikakooli Elmar pääskelt üles ja kui palju õpilasi teil on olnud vastik peas? Ta ei ütlekski, sest mitmed läksidki teisele erialale üle. Kes laulva Schenkis, Jaak Joala, kes kompositsiooni nagu Erkki-Sven Tüür ja nii edasi, aga selle õppeaasta kevadel peaks lõpetama minu 30-sse ja teil on praegu kogu muusikakooli puhkpillikateeder juhtida. Kas on puhkpillide alal ka feminiseerumine sama suur kui väga paljudel teistel erialadel ei saaks öelda, et siiski oleks, sest puhkpill paraku nõuab ikkagi füüsilist jõudu, eriti, mis puutub vask pillidesse. Siin naismängijad on ikka haruldus. Leningradi konservatooriumis käis, oli ja ja, aga see ei ole siiski reegel, et toimuks reminiseerumine, flöödiklassi on nad siiski naised, kelle kohe nii kuidas armutult ära. Kuid ega me ei tunne, et see oleks vastunäidustatud protsess või lööd puhkpillidest, vast oleks siiski üks esimesi ja nimelt oma sugulase plokkflöödi kaudu esimesi puhkpill mida võiks pakkuda noorele inimesele plokkflööt, eriti kuna ta on ikkagi vähe füüsilist jõudu nõudev pill. Ulatusele normaalsed laulatused ja samal ajal aste õpetamisel Sofjoodist naised väga hästi. Energiast, mida ta raiskab oma isikliku perekonna ja oma laste kasvatamisel ja see sobib hästi meesterõivast kindlasti sa tõid koormust ja peab siis hakkama veel kõiki muid aineid kõrvalt õpetama. Muusikasse sobivad naised väga, väga suurepäraselt ja keelpillirühmas on Joosep protsess täiesti loogiline ja mitte sugugi negatiivseid nähtusid kaasada. Naised suurepäraselt võivad mängida kilbis. Plokkflöödid tulid meile koos vanamuusikaga ja pill on niivõrd kergesti omandatav, et teda kasutada tahaks ka üldhariduslikes koolides muusika tegemiseks. Kas teie muusikaõpetuses on kaob plokkflööt eraldi õpitav niimoodi kui omaette pill. Kui me vaatame laste muusikakooli muusikakallakuga keskkoole, siis seal on ta täiesti omaette õpitav pill. Eriküsimus on aga siin ka seda tuua sisse keskaskmesse kõrgkooli ma mõtlen, et need on isegi kaks erinevalt vaadeldavat küsimust. Vabariigi pääle oleks vaja teatav arv, see ei ole suur, aga siiski kõrgema haridusega, selle ala spetsialisti sadeisi saaksid täiesti tasemel ja kõrgel tasemel õpetada sest muidu kipub selle pilli õpetamine käest ära minema. Ta Pill näib niivõrd lihtsana, et igaüks julgeb öelda, et seal pilli õpetamise ma võin võtta oma poole aasta. Tegelikult on aga seal taga väga palju saladusi ja väga suur kogus literatuuri suur aja mõistmine muusikas, erinevate puhvide mõistmine ja kõik see, mida võib-olla Tartus ette praegu mitmes ja mitmes koolis. Plokkflöödi õpetamine on nagu mingisuguse lasteaiainstrumendi tasem. Anti Marguste Concerto Piccolo number kaks 12-le flöödile ning löökriistadele. Kuid plokkflöödid on toonud veel ühe väga toreda nähtuse paljud flöödiansamblid tavaliste PÖFF löökidega ja neid ansambleid eriti ei tekkinud, sest nukleotiide perekond ei olnud niivõrd täielik, tähendab osa neid flööti olid kasutusest kõrvale jäänud uuemal ajal muidugi on küll üksikutel juhtumitel kapass, flööti või veel rohkemalt flööti kuulda, aga põhiline kasutus oli ka Piccolo ja nii-öelda tavalise flöödiulatuses. Teie käe all töötavad mitmed või on teil üks ansambel? Põhiliselt ikkagi võiks öelda, et tegu on Georg Otsa nimelise muusikakooli flöödiansambliga ja kui seal vaest pakume eripära välja, et, et meil on plokkflöödiansambel või puhtalt flöödiansambel, siis see on ikkagi üheskoosseisust tulnud ja meie õpime suguluspillide juures, puudutame ka plokkflööti ja püüame mitte ainult spetsiifilises ansamblitunnis, vaid ka erialatunnis raames ja klassivälises ansambrilises töös oma perekonnapille võimalikult põhjalikult tundma õppida ja ansambliselt musitseerima pida. Ansamblimäng on muidugi alati huvitavam kui sooloansamblimäng. Haarab inimesi. Kuidas öelda, võib-olla selle väiksetundega, et mul on võimalus ka kergelt nagu varju pugeda. Mitte alati ei tunta ennast soleerima, häälena soolo pillan ikka soolo film. Ja siit võib-olla väikene julgus, aga seda julgust ongi vaja ja seda julgust tuleb mõista ja mõistvalt ära kasutada. Ja tihtigi mõni selline julgekine, kes võib-olla 10-st noodist saab ühe pihta julgeb siiski selle ise kaasa mängida ja kui tal on dubleerija samas väelaski ülejäänud üheksa ära mängib, siis tema tunneb, et ta on ikkagi midagi teinud. Ta on kaasa mänginud ja ei lähe palju aega, kui ta mängib kõik need ülejäänud noolidisse. Pluss muidugi suurepärane literatuuri tundma õpetamise võimalus. Kindlasti see on hindamatu sealjuures, sest palju repertuaari, mis on spetsiifiline kirjutatud ainult sellele pildile jääb nagu interpretatsioonis välja võiksime tuua näite. Flöödi-le on 18. sajandi alguses, kui oli moes kirjutada üheliigiliste pillidele kirjutatud näitlik üks pomoti poolt kuus, viie flöödikontsert. Ilma passita, kusjuures on antud võimalus kooriliseks musitseerimisega annab soolo puhatuti kohad, et igat häält võib mängida mitme isiku poolt. Muusika jääb tavalisest ansambli tööst täiesti kõrvale, sest see on puhtspetsiifiline flöödimuusika. Teda vaevalt teised tunnevadki nii kergesti ega ei tule pähegi võtta teda kasutusel isegi sel juhul kui koolis oleks viis flöödi olemas. Need on oma erialaklassi töö raames läbi võetud, siis nad muutuvad nagu mõistetavaks ja tekib tunne, et oleks kahju, kui niisugust muusikat oleks läbi mänginud ja omandanute korralikul tasemel. Samuti võiks öelda hoopiski lihtsama näite. Eks Aljabiv flöödikvartett palju me kuuleme teda kontsertkavades või interpretatsioonis, mida tahaks öelda, et ei oleks nelja flöödimängijat kusagil. Aga võta ta kavasse, mängida teda, seda siiski flöödimängija. Nüüd aga kõlab prelüüd Erkki-Sven Tüüri tsüklist visioonid barokktantsudest. Ja muidugi peale originaalrepertuaari tuleb võib-olla ka vahel Aranseerimisega tegelda. Tegutsed siis puhtspetsiifilisest kirjutatud repertuaarist jääb väheseks. Ei aita siin ka see, et omad kohalikud heliloojad saavad kuulda sellest ansamblist ja üks ja teine kirjutab sellest on ikkagi vähe. Meil on kirjutanud, anti margust Helmut Rosenvald spetsiifiliselt meile. Ja on ka kirjutanud meile gruusia helilooja mindud šviili, kes siin käis konsulteerima ja uurimas, mismoodi meeste plokkflöödiasjandus teeme. Ja see on kõik väga tore. Aga ikkagi jääb. Väheseks tuleb paraku Aansseerida ja. On ka Kangro ja Jüri salaJüri seal, aga me oleme palju palju nagu öelda, soola koos ära söönud just koolimuusikale oma kuju ja näoandmises kooli muusikaansamblitele eeskuju andmises on koos musitseerinud. Me ootame põnevusega, mis sealt välja tuleb, sest me teame, et Lembit Veevo on väga huvitav helilooja, temast võib teinekord plahvatada. Meeldivat. Ja siis, tegelikult võib-olla kõige pikemaajaline periood on Teide sidunud erzoga. Kaheldamatult annab nii pikk koosmäng suure orkestriga väga palju kogemusi ka pedagoogiliseks tööks. Mul on õnneks olnud eelsus töötades tagantjärele mõeldes mul on nagu mingisuguse väga suure üleminekuetapp Pi suutnud nendega koos elada. Sai alustatud nende meestega, kes oma hariduse Sõid ennesõjaaegsel perioodil ja tegid läbi isamaasõjaaegse perioodi ja olid siis nii-öelda pääle sõjaaegne. Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Dirigent Roman matsu ega eesotsas. See oli minu jaoks see aeg, kus ma tulin, nagu algaja. Ja kõik seal toimuv oli noh, niisuguse erilise mõjuga Mina nagu jäin edasi. Sellesse ja orkestrit hakati noorendama küllaltki järsult. See põlvkond, kes just see aasta oli tulnud ja juba väsis ja oli aeg tal pensionile minna. Ja nüüd uus põlvkond tuli pääle ja nendega koos musitseerimisel olid omad võlud. Orkestri nagu nooruslikum, võib-olla ei olnud alati seda soliidsust. Mõtlen proovidele Diani sest kontsertidel on iga endast lugupidav kollektiiv soliidne. Aga igal juhul ma olen õnnelik, et ma olen läbi teinud mõlemad. See viht vihjab ka natukene meie koolisüsteemi puudustele. Nähtavasti kool ei suuda küllaldasel määral kasvatada seda soliidsust, mida vaja. Ei tea, võib-olla siin on teatava ohjeldamatu pidutamatusega tegemist inimesed on niivõrd tulvil eneseteostust, kliinikud ei märka, kus nad viibivad ja et tehakse kollektiivset ja lühist tööd. Kusjuures tuleb teinekord oma isiklikku initsiatiivi momendil natuke Maasorta temperament, mis. Raimo Kangro laul emale Kõik teie elutahud mis on olnud seotud muusikaga või ulatuvad mõned huvid ka muusikast väljapoole. Kui välja poole, siis, siis vorstike kalastamine. Võib-olla sellel on vähe ühist muusikaga, aga muidu teised niisugused kõrval huvid Impiljonsanud, nokitsetud ja tehtud ja eks ikka kipuvad sinna tikk minema. Mida on raskem ehitada, kas flööti või Chambala? Raske on kõigi ehitada. Kuid raskusi ei olegi see, mis peaks sundima loobuma sellest. Loobumisele kutsuma et on ju siiamaani tehtud ju väga häid variante ja lõpuks on 20. sajand ja tehnika edasi, kõik on kõrge ja nüüd hakata näpu vahel midagi tegema. Ega siit konkurents, hinnangu perspektiiv on väike. Aga sellegipoolest tuleks teha, kui on vajadus selle järgi. Igasugune tegemine eeldab ilmselt loomingurõõmu. Ilma selleta ei ole mõeldav. Mina tunnen küll, et kui ma juba midagi pean kordama, mis on täiesti lõpuni selge siis see on suhteliselt ikka väga, ei, HTG. Ja esimene flööt Mihkel võistega tegemiseks viimaseks rohkem tühistvate ehitanud ei ole, aga seal ta tegite ka midagi omamoodi? Jah, tegin küll. Tahtsin kõigepealt avade asetuse paigutada selliselt, et nad ei oleks üks oma Albul külje peal, teine üleval. Millegipärast tekkis mul idee, et kui me kõlapinda niimoodi läbi lõikame mitmest küljest. Kui me lõikame ainult ühest küljest läbi, tähendab, paigutame ühele küljele, need kõlavad, et siis me peaksime mingisugust paremust saavutama võib-olla selle kõlapinna resonantsomadustes. Ma ütlen, et ei tulnud halb välja, kuid oleks pidanud tegema täpselt samast materjalist siis flöödi, nagu nad tavaliselt tehakse, siis oleks võrdlusvõimalus. Sest ikkagi jääb ju võrdlematuks erinevast materjalist tehtud pilli. Mis materjalist te tegite selle siis lihtsalt Melchior toru, mis mulle sattus kätte vastavas mõõdus ja inspireeris just täpselt flöödimõõtu toru ja sellest tuleks hakata tegema. Aga see flööt siiski kõlas vist üsna kaua ERSO koosseisus. Selleks, et ehitada, peab olema vist üsna korralik tööriistade komplekt ja väikevärk tuba. Muidugi tööriistad on ikka see, mis annavad tööle noh, mitte ainult mõnu, vaid ka lõpuks kvaliteedi. Aga ega siis see riistade arsenal ei pea nii suur olema, minimaalselt vajalikud, aga tihti tuleb mõnda operatsiooni lihtsalt läbi mõelda eelnevat ja mõelda, mis abi rakendid ja mis ma pean tegema selleks, et see tüüp õnnestuks. Ja klavessiini on ehitatud rohkem kui üks. Režissööri Thomas palule suve jooksul ta korda teha nii kaugele, et ma saan mängida tõesti viimase magamata öö arvel, jõudsin nii kaugele, et ta mängis. Mis oleks saanud siis, kui oleks olnud paremad materjalid või, või võimalus muuta dimensioone. Aga pidin ikkagi leppima nende materjalidega, mis mul käepärast olid olemas. Koos selle klavechiniga on teid siis esinemas noorsooteatrist, perekondlik ansambel. Tuleb välja nii, sest minu käsupoeg. Vaimustatud olnud klaverist, mis vanaema juures kodus oli. Ja päris ilusti suudab ennast ära realiseerida, on väga andekas noor inimene muidugi lapselik lapse nõrkustega, ega siis siin veel püsivat töödega sellist. Natuke ette vaadata ja ja, aga muidu on meil päris niisugust musitseerimis rõõmu sellest ansamblist, see on siis Mozart ja Sarieeri ja seal on koosseis, kaks flotia. Ja sealt siis kandub see etenduse alla alla saali kus siis nagu toimub Mozarti elu viimne. Juba oma loomingu tipul, kus rahvas onnib vaimustatud tema võluflöödi-ist ja samal ajal on teda juba ootamas surm. Kahjuks sellest etendusest meil heliülesanded ei ole, küll aga on üks Leopold Mozarti teostelsin flöödiansambliga võetud lindile ja sõnastasime, haaras mind juba õige mitu aastat tagasi. Just sellepärast, et see viiulipartiid Illaskusel suhteliselt flöödiulatusest välja oli vaja ainult leida vahepealset hääled. Ja pass. Kasutasime fagoti ja siis veel sealjuures need toredad linnukesed ööbik ja käigu ja rukkirääkija Vahtel ja ka nende jaoks. Ma nägin rakendust meie kooli ettevalmistusklassis, mida ma tol ajal nagu laiemalt püüdsin, püüdsin teostada. Ja nüüd noored pisikesed Olukord ei ole selline, et nüüd saaks seal erilisi kontserte korraldada. Aga me oleme abikaasaga koos viimasel ajal võtnud osa luuleõhtute muusikalise Ja see on jälle üks niisugune meeldiv vaheldus niisuguses toredas õhkkonnas tunnikese viibida. Kas inimesed loevad oma oma loomingut? Ka arutatakse luule loomingulisi küsimusi ja siis sinna vahele illustreerida Flüütidega samal ajal oleme püüdnud endale seda seada ülesse niimoodi, et võtame kaasa teatava hulga repertuaari mida me muidugi enne ikka läbiga mänginud. Ja siis püüame nii käigu pealt tabada, mis just nüüd sobib. Et lõpetada südamis, momendil enne luules räägiti ja aimata ette, mille juurde nüüd jõutakse nagu seostada, et anda omalt poolt midagi terviku loomiseks. Ja senini on mõnigi asi päris kindlasti välja kukkunud, ma mõtlen just selle tervikusse pildi kujundamises. Ma ei räägi interpetatsioonilisest küljest, sest siin võime endale etteheiteid alati teha ja me peamegi tegema. 60 eluaastat ja sellest vähemalt 45 olete tegelenud flöödimänguga. Kas tundub, et see pill on nüüd igakülgset hästi käes? Ei? Ei, ei. Sibyl nii lihtne, kui ta ei näi ja nii väheste klappidega ja sirge toruga Nii et õppida võib lõpmatuseni kindlasti peale selle muusika on ikkagi kunst, mis põhineb emotsioonidel. Jääb siis soovida sünnipäeva puhul palju õnne ja seda, et need kõrgendikud oleksid ikka võimalikult käeulatuses ja kättesaadavad, mõtlen interpretatsiooni, kõrgtase millel ei ole tippmääratud, aga mille tipule on võimalik alati lähemale minna. Meie sihiks peaksid olema võimalikult ikka lähemale vaatamata, et see tipphoidmise eest ära päris kiirel sammul. Teinekord ma tänan teid. Ja lõpuks finaal Leopold Mozarti laste sümfooniast.