Algavas saates kuulete juttu vestmas ja laulmas Eesti NSV ja udmurdi ANSV teenelist kunstnikku Kaljo räästast kes 27 aastat laulnud rammis paljudel aastatel üles astunud ka solistina ning 24 aastat laulnud ansamblis RAM kolm. Enamik selles saates kõlavatest lauludest peaksid olema teile vägagi tuttavad. Kuuluvad neid ju eesti autorite vokaalloomingu kullafondi. Kaljo reastase bassbariton kõlabki, kord soololauludes, ramm kolme lustakates, rahvalaulu töötlustes ning loomulikult rammi võimsates koorivoogudes. Meie saate alguses kõlas Ernesaksa mehe töötsüklist, kuidas kalamehed elavad. Lauljatöö on ka mehede kaljarästas. Võib-olla räägiksite konkreetselt oma tööpäevast rammis ja ramm kolmes. Ja millal leiate veel aega tegeleda soolorepertuaari omandamisega? Maestro Ernesaks on soovinud alati, et RAMi lauljad, solisti võimelised nad ka töötaksid solistina ja pidevalt esineksid. Ja minu eest on ta kogu aeg hoolitsenud sellest ajast peale, kui ma tulin riikliku akadeemilise meeskoori laulma. See oli siis esimesel veebruaril 1957. Ja juba veidi üle kahe nädala pärast, seal siis 16. veebruaril 57. aastal juba siis esinesin meeskoorisolistina Estonia kontserdisaali laval. Paljud muidugi mõtlevad, et laulmine meeskooris on nagu lõbuasi ja mis laulmine ikka nii väga on. Aga tegelikult on ta võrdlemisi raske töö peale mees, kuritöö, kes on ka nagu mina hõivatud ka laulmisega Ram kolmes olen siiski püüdnud nii palju kui võimalik. Pidevalt järjekindlalt valmistati ette soolokontserdikavasid ja näitsis publikule ette kanda ja ausalt öelda, ega laulja üle nelja viie tunni päevas ikka laulda ei saa. Muidugi tänu Aliis proua laadile, kelle juures ma õppisin nii muusikakoolis kui ka konservatooriumis kokku. Ja häälekooli jätma võin ka mõnikord rohkem laulda kui neli-viis tundi päevas aga mitte ka nii alati pidevalt. Meeskonnatöö, eriti praegu on ta võrdlemisi pingeline. Meeskooris on ettevalmistamisel uus kava seoses grammi 40 aastapäevaga. Minul endal tuleb palju selle kaasa laulda, sest et kava on võrdlemisi raske. Huvitav. Eks nende laulude valmistamisele töötamisel palju energiat. Mis mees kuris muutunud selle aja jooksul, kui teie olete seal, laulan, ma mõtlen, kui 57. aastal meeskuri laulma läksite? Ise ju samal aastal vist astusite alles muusikakooli. Kas nooti tundsite, kui hästi tundsite ja kuidas üldse tol ajal mehed nooti lugesid? Tänapäevaga võrreldes? No kui mina astusin meeskoori ridadesse, siis mina nooti ei tundnud. Ja Ernesaks ütles niimoodi, et ma pean ikka minema muusikakooli õppima ja siis konkurss oli võrdlemisi suur, sest üle 40 soovija oli, kes tahtsid muusikakooli astuda vastu võeti siis neli. Ja sealt siis hakkas siis nagu öelda, see muusikaline kirjatarkus siis peale muidugi alguses raske ja oli väga palju tegemist, sellepärast et tol ajal meeskooril oli rohkem kontserti kui praegu üle 150 kontserdi aastas ja meeskoori pikad reisid, mis tavaliselt olid nii sügisel kuu-poolteist, kevadel ka kuu-poolteist. Need langesid tavaliselt just nii meistri lõpunädalate peale. Ja vahepeal oli tõesti nii ääre peal, et oleks muusikakoolist välja visatud, aga Ernesaks ütlesid, et kui see muusikakoolist välja visatakse, siis visatakse sind meeskoorist välja. Ma pidin siis hirmuga kõik asjad omale klaariks tegema. Ja mõned arvestused, mida oli võimalik enne reisi ära teha, tegin siis selle siis nagu enne reisijaga, mida andis ka hiljem teha, siis need sai ka hiljem tehtud. Muidugi pedagoogid ja õppejõud nii Tallinna muusikakoolis kui ka konservatooriumis olid väga vastutulelikud ja niimoodi ma sain siis oma stuudiumit läbi. Need varakult kogesid, et ega see lauljate ja muusikute ei olegi nii roosa ja roosiline, võib-olla kui varases nooruses tundus see on ikkagi tõsine töö, mis nõuab väga palju pingutust, väga paljust loobumist ja asjalikku elu planeeringut. Noh, eks ta niimoodi olev, sest et enne seda, kui ma tulin meeskooris, laulsin Viljandis töötasin autojuhina ja kaks korda nädalas, siis käisin laulmas. Segakoor Koit, kus Paul Krigul siis mind vastu võttes sinna, seal ma laulsin päris mitu aastat alguses esimest tenorit. Pärast laulsin täiest passi. Kuidas see muutus siis toimus? Ma ei tea, hääle murred oli 20. eluaastal, me teame üks pluss neljaga aga ta nii oli ja ja see oli just pärast seda, kui 54. aastal autojuhtide grupiga me olime just uudismaal viljavedamisel, seal kadus mul hääl hoopis ära. Ja siis oli üks kusagil novembri lõpus. Me olime juba kodus tagasi, siis ja ja siis hakkas hääl nagu tagasi tulema ka siis ei olnud enam esimene tenor, vaid hoopis olin siis bass. Kuidas ta nüüd nimetatakse bassbariton, ma laulan ka kõrgemaid asjaosasid baritoni osas soololaule. On poiss. Ja eeskätt räägid ka noaga üles ka? Ei peapeade, haarab. Ta. Kaob vool AP-le. Vot vot tark poiss. Räägi, räägi pulga paiku, käpp mõõtmat, lõpupoistekooris. Otvas last, poiss, pööra väiksest kaaluster joodnerraa, mar rauda. Paar lauda. Poes. Otmas poiss, deebeetide Mcoode sõrmed. Laule oskada uhka aaa. Üks GW Thor. Raadiosalvestus teist ülevaadet tehes selgus, et teil on väga palju laule, mis seostub merega rannarahvaga rannaeluga ja tean, et väga palju laule on ka spetsiaalselt neile kirjutatud ühiskokku 118 laulu mis on otseselt teele kirjutatud. Kas see meretemaatika on välja kujunenud juhuslikult puhtjuhuslikult või on siin mingisugused sügavad tagamaad? Eks Eestimaa ja Tallinn, eks need ole mere ääres, siin ja luuletajad on ka merelembelised armastavad merd, kaunist merd ja loodust. Eks heliloojad on ka sellist inspiratsiooni saanud. Ja mina olen siis nagu tabanud, sest minule meeldib tõesti. Ma ei ole seda suhteliselt märganudki, et kui sul on rohkem nagu meretemaatikaga laule tõesti merest annab ju väga palju kirjutada ja on kirjutatud ja kirjutatakse ka tulevikus. Tallinn on kindlasti väga kallis sõna, kui ühelt pikalt reisilt koju tagasi jõuda ja te siin eespool juba ütlesite, trammiga on tulnud pidevalt reisida. Reisinud olete ka RAM, kolmega ja loomulikult solistina. Mis riikides või õigemini võib-olla isegi küsida, mis maailmajagudes te olite käinud? No rammiga on meil nüüd läbi käidud kõik nõukogude liiduvabariigid samuti kaugemad kohad nagu Kamtšatka. Sahhalini Aga Prami reisi kaart nagu on piirdunud ainult Euroopa riikidega mõnes riigis olemisega mitu korda käinud, nagu Soomes Saksa föderatiivses vabariigis, Saksa demokraatlikus vabariigis, Tšehhoslovakkias, Ungaris, rammu kolmega. Tänu sõprusühingu poolt korraldatud kultuuripäevadele. Oleme nagu öelda, mitmed maailmajagusid, nagu kaasa hõlmanud Jaapanis, käinud Madagaskaril, Islandil, Mehhikos, Kuubal, samuti ka Euroopa riikides. Ja eks need reisid ühes suhteliselt huvitavat. Teinekord on jälle niimoodi, et vaatad, et liiga pikk reis hakkad nagu tüdinema taadiale koju tagasi tulla. Ükskõik kui huvitav see reis ka ei ole, ikka kisub koju tagasi. Kas olete vaadanud, mitmes keeles on tulnud laulda? Ma ei tea nüüd täpselt, võib-olla ma nüüd eksin, aga rammil on tulnud üle 20 keeles laulda. Aga rammu kolmele on üle 10. Viimased kolm saareriiki ma mõtlen Island, Madagaskar, Jaapan. Need on siis nagu lisandunud juurde Ram, kolme repertuaarile, nii et me oleme laulnud nagu alkkeeltes. Ja nagu pärast saatkonna töötajad on meile öelnud, et et me oleme väga meeldivas baltikumi aktsendiga laulnud. Need. Ega me seda keelt originaalkeelt nii väga täpselt tabada ei saa. Siiski on niimoodi olnud, et me oleme püüdnud nii palju kui võimalik ette kanda algkeeltes ma mõtlen, et nendes riikides, kus me siis oma kontserte oleme andnud Madagaskaril oli muidugi niisugune naljakas lugu, et rahvas läks täitsa nii möllama, kui me kvartetiga laulsime, nende populaarsete rahvalaulu imekaunis fuangioosson, tütarlapse nimi. Ja siis ta hakkas niisugune möll lahti, et me ei saanudki oma salmi lõpuni laulda, aga see laul kolme salmigasid. Me pidime igat salmi lihtsalt kordama, kokku sai nagu kuuesalmiline laul. Ja pärast nad ikka need kohalikud mõtlesid, et et ilmselt vist rammu kolme esivanemad, missid, Madagaskaril pärit nad seda vana arhailist mala kassi keelt nii hästi valdavad. Nad seda muidugi mõistavad, aga nad ei räägi selles keeles. Keeldab teatavasti kogu aeg arengus edasi. Ja niimoodi on olnud niisamuti ka Jaapanis. Mõni jaapani keeles juttu vestma ei tulnud. On tulnud küll ja nii naljakas, kui, kui jaapanlased kusagil eemal sinust räägivad jaapani keeles, siis jääb sul niisugune tunne, et nad räägiksid nagu eesti keeles. Aga sa ei saa ühestki sõnakestki aru. Ja siis, kui nad tulid meiega juttu, ajame ka meiega nendest aru ei saanud. Ja kuidagi noh, jaapani sõnad lõpevad kõik vokaaliga on hästi niisugune laulev keel ses mõttes nagu itaalia kelgi. Aga mitmel pool, kus me oleme käinud ja kui me ikka selle kohaliku rahvalaul oleme nagunii hästi kui võimalik ette kandnud, siis jääb alati publikul ja, ja ka nendele, kes tulevad vahel lava taha meid tervitama, jääb niisugune mulje, et me juba seda keelt valdame, aga tegelikult me keele valdamine piirdub ainult selle lauluga. Tantsitakse. Tantsitakse täkke järve vahel ikka meelitab seisma veelgi käsikäes. Kui juua käia? Ja. Rongile, eks oli ja siis. Oli ja kui selle Läks. Nii kui. Ta. Missugune on seni olnud raskeim reis? Eks need reisid on kõik omamoodi rasked, sellepärast et ega meil kergelt reisi polegi nagu olnud. Selles mõttes, et nii meeskooriga ja rammu kolmega reisid, mis on olnud mõned, on huvitav, on ju olnud väga palju linnu, kus me juba oleme käinud juba seitse, kaheksa ja isegi 10 korda. On ka neid linnu ja neid kontserdisaali kus tahaks nagu uuesti nagu tagasi minna ja seal jälle esineda. Minule tundub niimoodi, et Nõukogude liidus ütleme kõige paremad kontserdisaalid, kus oleme rammiga esinenud. On siis Moskva konservatooriumi suur saal. Kontserdisaal Tartu riikliku ülikooli aula ja Riia Ülikooli aula. Kas olete tähele pannud ka seda, missugused laulud on eriti hästi kuskil vastu võetud? Kusagil ütleme 15 20 aastat tagasi, kui me olime kontsertreisidel mööda nõukogude liitu siis ikka nõuti, et me esitaksime vene keeles. Laulja teos, et, et noh, et nagu publik saaks nagu aru. Aga viimase 10 aasta jooksul on kontserdipublik terves Nõukogude liidus. Sest me oleme tõesti kõik need vabariigid mitu ringi juba nagu öelda, läbi käinud. Ja nad on sellest kuidagi üle saanud ja, ja publik hakkab rohkem nõudma klassikat ja kaasaegset muusikat. Ei tule need väiksed tedelekesi laval, et palume esitada vene keeles, nad tahavad lihtsalt head muusikat saada. Ja ma pean ausalt ütlema, müts maha Veljo Tormise ees. Tema laulud on tõesti igal pool väga hästi vastu võetud ja neid kordasid ei ole mitte vähe olnud, kus on avaldatud soovi ja küsitud ja saadetud kirjakesi meile lavale. Et poite stoni but tormis ühesõnaga laulge midagi tormi, sest ükskõik mida tormis on lihtsalt meie Eesti kaasaegse muusika üks silmapaistvamaid esindajad kelle muusika on nii Soomes, Lääne-Saksamaalt, Ungarist, Tšehhoslovakkias kogu nõukogude liidus on väga populaarne. V? Ike. Ainuke. Olete solistina läbi laulnud enamiku eesti vokaalklassikast saanud aga hulganisti ka pühendustega, uudisloomingut, nii-öelda oma laule. Mul ei ole lihtsalt sõnu, mismoodi tänada neid luuletajad ja, ja neid heliloojaid, kes siiski minu pealekäimist on nii heatahtlikult ära kannatanud ja siiski laulud kirjutanud. Ja nagu te ütlesite, et üle 100 laulu. Ja see on tõesti nii autorite nimekiri on võrdlemisi pikk. Ja minule tundub, kui helilooja kirjutab romansi või vokaaltsükli konkreetsele interpreedi-le, siis see teos saab olla interpreedi poolt kõige paremini ette kantud, sellepärast et helilooja on silmas pidanud interpreedi vokaalselt võimide tehnilisi suutlikud. Ja niimoodi ma olen saanud aga häid laule, mida ma olen kogu aeg ka edaspidi oma kontsertide repertuaaris hoidnud. Muidugi, selge on see, kui kirjutatakse vokaaltsüklid. Et kõik tsükli osad ei saa olla võrdse kunstilise Ka vokaaltsükli kirjutamine nõuab heliloojad väga palju niisugust energiat. Ja mõned heliloojad kurdavad, et ei ole teksti, ei ole luuletusi, mida saaks viisistada. Mõned heliloojad jälle leiavad, et tuleb lihtsalt otsida viimase paari kuu jooksul ma olen siis saanud väga häid laule. Gustav Ernesaksa Alt, aitäh talle. Pärast 52 aastast vaheaega kirjutatavad nüüd ühe laulu Pablo Neruda sõnadele paikide. Peale selle sain kaks laulu Hillar Karevalt Harri otsalt, Mati kuulbergilt, Jaan kohalt, Eugen Kapilt, Hans Hindperelt. Ja kokku on üheksa heliloojat, kes mul minu juubeli auks siis vaeva nägite mulle uue repertuaari, nagu kirjutasid. Aga kas on ka sidemeid vennasrahvaste heliloojatega? On Läti heliloojatega kahega praegu mul on sidemed ammutavaga, kes andis ühe vokaaltsükliga kaarini tähtkuju, selle olen ka ette kandnud mõned aastad tagasi Kadrioru lossis. Kui me olime meeskoriga Kaasanis, sain uuesti kokku Kaasani helilooja jupowskiga kelle vokaaltsüklit ma ka kusagil 15 aastat tagasi laulsin. Ja nüüd ta kinkis mulle jälle uue, vokaalselt. Samuti Tagdakišvili, kes andis mulle kaheksa oma romansi. Muidugi need heliloojad, ma mõtlen vennašabast, heliloojad, kes on mulle oma teoseid saatnud ma neid ei kavatse ette kanda vene keeles või gruusia keeles või tatari keeles. Ma tahan lasta need ära tõlkida. Eesti keelde, siis tutvustada meie vabariigi. Küll ütles. Sa oled päris hull. Kui ukse lahti? Ütlesin. Eesti silitades Win Jah ütlesin. No ütlesin, ei. Siis karta on, et kuule Just niisiis siin just nii. Ja. Hästi. Ega laulja ise üksinda esineda, tal on saatja või saatjad. Rammis on töökaaslased. Kes on need kõige lähedasemad inimesed, kellest otseselt sõltub ka solisti tulemus. Ja minul on ausalt öelda vedanud. Üle 25 aasta olen ma töötanud koos Valdur Rootsiga, Vaike Vahi olen töötanud palju aastaid ja praegu on siis Meie rammis kaks kontsertmeistrit, Valdur Roots ja Valdo rootsi õpilane, kes kaks aastat tagasi lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi Tarmo Eespere. Kõik need kordaminekud, mis mul on olnud nende aastate jooksul. Ma pean tänama meie meeskoori dirigent, kes otsas maestro Gustav Ernesaksa, kes on väga hästi suhtunud minusse kui teistesse poistesse. Ma mõtlen just neid aegu, kui tuli õppida kas muusikakoolis v konservatooriumis. Ega ilma rammi meeste abita. Kõige parem kollektiiv, kes on soodustanud ja aidanud oma liikmeid on olnud riiklik akadeemiline meeskoor, kelle ridades väga palju on ka praegu Väga hästi suhtutakse nendesse paistesse, kes püüavad ja tahavad lauljateed edasi arendada. Kas muusikakoolis konservatooriumis? Kui üks noormees peab praegu plaani kas tulla meeskoori laulma või mitte tulla. Milliseid soovitusi te annaksite talle? Kui tal ikka häält on ja kui ta tahab laulda ega see ei ole kerge. Mind on see meeskooris laulmine nii haaranud, et ma ei kujuta ette, et ma võiksin mingisuguse muu elukutse omandada, kuigi need ametid mul on päris mitu olnud. Meeskoor ilma kontsertreisid, et ta ei saa eksisteerida. Need on paratamatud. Saate lõpuni on jäänud kümmekond minutit aega kõlagu neis Kaljo Räslase bassbariton erinevatest laulužanrites, millega ta igapäevatöös kokkupuuteid on olnud. Ja just nii stiililistes ja žanrilistes kontrastideski. Verega. Aasta siis oli ka poole. Kallim.