Tere hommikust, kallis, kuule. Kas sul on kombeks alustada päeva, ajalehe või ajalehega? Kas juhtumisi loed ka kommentaari saare? Kas viga on minus või kas sulle tundub ka, et kommentaarides leiab päris palju viha ja üksteise mahategemist? 1600 aastat tagasi oleks ajalehes võinud olla täna hommikul artikkel mehest, keda rünnati öösel. See mees oli tuntud, ta valmistas lihtinimeste jaoks vana testamendi tõlke kreeka keelest ladina keelde. Kirjutas mõned pühakirja kommentaarid kristlike autorite kataloogi ja võitles ka eksiõpetuse vastu. Selliste kirjatööde tagajärjel oli askeetlik kui eluviisi järgiv kirikuisa Hieronymus saanud endale nii palju vastaseid ja vaenlasi. Et ühel ööl tungiti kloostrisse sisse ja pandi hoone põlema. Peksti läbi kõik, kes seal elasid ning tapeti. Üks diakon Hieronymus jäi ellu ja hakkas otsima varjupaika. Huvitav, millised oleksid olnud internetikommentaarid selle juhtumi kohta? Hieronymus oli oma aja erand, kes julges teha asju teistmoodi. Aafrikas magumira seminaris teoloogia üliõpilase käest küsiti, kui raske või kui lihtne temal on suhelda nende inimestega, kes erinevad temast oma seisukohtades usus või väärtushinnangud. Aafrika noormees vastas, mitte üldse raske, vastupidi, väga lihtne. Ma võin jagada oma nägemust ja kuulata teisi oma, ilma et ma pean loobuma omast. Me oleme ju väärset ja tema ei saa näiteks minu usku minult ära võtta. Läbi aegade on leitud põhjuseid elada välja oma viha nende peale, kes esindavad teistsugusest neid, kelle usulised seisukohad ei meeldi. Kes koolis erinevad teistest, kes on puuetega, kellel teine nahavärv, kes ei jaga samu poliitilisi seisukohti või samu väärtushinnanguid. Viha on see tunne, mis peidab endasse palju teisi tundeid. Ja üks tavalisem on hirm, hirm millegi võõra vastu, hirm kaotada, midagi, hirm olla nõrk. Hirm eristuda teistest. Aga tegelikult hirmu ei saa ravida vihaga, vaid armastusega. Hieronymus, sealt pärineb ka palve. Issand, sina näitad mulle oma armu ja rõõmustad mu südant. Ma olen kui reisija, kes on teekonna Jeerikosse ja kes on langenud ohvrite küüsi ja kes jätud tee äärde surema. Halastaja, Samaarlane, tule mulle appi, sest ma olen, kuid tal, kes on eksinud, hea karjane, otsi mind üles ja too mind tagasi sinu tahte juurde. Lase mul olla sinu juures kõik mu elupäevad ja luba mul kiita sind koos iga, kes kuuluvad sulle. Aamen. Olgu su pääl täna rohkem täis heldust ja armastust kui viha ja hirmu. Jaga seda headust kõigile ja siis kasvab siin maailmas headus ning tolerantsus.