Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede 16. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Järgmisel aastal valmib maapõue strateegia hindab, kas võiks Eestis tulevikus kaevandada fosforiiti ning uraanimaaki. Kadri Simson kinnitas, et kandideerib Edgar Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks. Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepe annab võimalusi majanduskasvuks ja aitab luua töökohti kindlasti täna Euroopa Komisjoni Eesti esindusest, kus lepet tutvustati. Samas on leppe vastased kogunud üle Euroopa, selle vastu üle kolme miljoni allkirja. Ungari sulgeb keskööst piiri Horvaatiaga. Türgi lükkas Euroopa liidu ribaketi pagulaskriisiga toimetulekuks tagasi et ärgitada määratlemata kodakondsusega elanike Eesti kodakondsust taotlema on vaja parandada eesti keele õpet ning kahe kogukonna vahelist kultuurivahetust. Euroopas päev kuni 1000 inimest kellegi juuresolekul südame äkksurma. Selleks aga, et julgustada inimesi sellistel puhkudel abi osutama, peeti täna juba kolmandat korda üleeuroopalist südame taaskäivitamise päeva. Sinu käed päästavad elu. 22 aastaga su mõiste täiesti muutunud. Sestap tegeleb rühmituse neoEksprepost näitus rämps kaks mitte ainelise, vaid pigem sisemise või hoiakulisi rämpsuga. Näitust saab vaadata Tallinna linnagaleriis saanud korvpalli euroliigas astuvad täna võistlustulle Eesti koondislaste Kristjan Kanguri ja Siim-Sander Vene klubid Vitoria laboral Kutša ja Kaunase Žalgiris. Ilmast. Ka öösel tuleb peamiselt sajuta ilm, paiguti on udu. Õhutemperatuur jääb öösel miinus nelja ja pluss viie kraadi vahele. Homne päev tuleb kuiv, õhutemperatuur tõuseb seitsme kuni 11 kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt Rakveres räägiti geoloogia ja maavarade poliitikast Euroopas Eestis. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal valmib Eesti maapõue strateegia, mis hindab minevikus tehtut ja võimaldab uurida ka seda, kas tulevikus võiks kaevandada fosforiiti ning uraanimaaki. Jaak Eelmets käis kohal. Rakveres peetud strateegilistele maavaradele pühendatud konverentsil räägiti geoloogia ja maavarapoliitika üle Euroopas ja Eestis. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal valmib Eesti maapõue strateegia, mis hindab minevikus tehtud ja võimaldab tulevikus uurida ja võimalusel ka kaevandada meie parasiit. Eestil on seni puudunud maapõue valdkonna arengut suunav ühtne raamdokument ning selge arusaam olemasolevatest ressurssidest, samuti nende majanduslikku lisandväärtuse potentsiaalist. Seepärast on valitsus pidanud vajalikuks riigi maapõue strateegia koostamise maris Saarsalu. Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja. Strateegia eesmärk on kindlasti see, et riik saaks teada, millised on tema maapõues leiduvad varad, kuidas neid siis kõige paremini kasutada, kuidas tuua sellest ühiskonnale kasu, arvestades sealhulgas kõiki keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid? Maapõue strateegia koostamisel ei plaanita laiapõhjalisi uuringuid, vaid vaadatakse seni tehtu ja analüüsitakse olemasolevaid materjale. Nõukogude ajal Maardus kaevandatud fosforiit on omandanud pea sümboli tähenduse. Alvar soesoo, Tallinna tehnikaülikooli füüsikalise geoloogiaprofessor. Ega fosforiidisõda ilmselt lõppenud ei ole, nii et selles mõttes inimesed on väga ettevaatlikud, kui räägitakse krattali targeliidessensis diktüoneema vana nimega, selline must tume gilt, mille all on ka fosforiit. Ega me väga kaua ei, ei peaks kõhklema uuringuid selles vallas on kindlasti vaja, kuna näiteks fosfor on tiline materjal ka Euroopa Liidu kontekstis. Seni teadaolevalt on Eesti fosforiit üks parimaid maailmas kahjulike lisandite puudumise tõttu kratoliit argiliitun aga uraanimaak. Korooni läheb vaja umbes 50000 tonni aastas, meie varud kratoliitargi liidis on 6,7 miljonit tonni, nii et seda jätkuks väga-väga kauaks ajaks, kui meil oleks vajadus seda kaevama hakata. Aga kaevamise tingib hind ja nõudlus. Põlevkivi on Eestis kaevandatud ligi 100 aastat Hando Sutter, aktsiaseltsi Eesti Energia juhatuse esimees See, mis on tuleviku suhtes kindlasti kardinaalselt teistsugune, kui ta oli näiteks 1900 kaheksakümnendatel aastatel, on see, et me peame põlegi väärindama palju efektiivsemalt, me peame põlevkivis saama palju rohkem kätte, kui sellel ajal tehti ja absoluutselt kindlasti keskkonnana jala helge, mis põlevkivi siis tekib, on suurusjärgu võrra väiksem kui, kui see, mis ta kunagi oli. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson kandideerib Keskerakonna esimehe kohale ettepaneku seada Simsoni kandidatuur novembris toimuval kongressil. Erakonna esimehe kohale tegi Keskerakonna Narva piirkond ning Simson on nõus erakonna esimeheks kandideerima. Narva piirkonna juhi Andrus Tamme sõnul esitavad nad Edgar Savisaare erakonna auesimehe kohale. Tan põhjendas aktuaalsele kaamerale, miks Simsoni kandidatuur üles seati. Siin on mitmeid nüansse, eelkõige inimlik inimene, kes on olnud raskelt haige. Kes on sellise tugeva surve all, peab koguma jõudu, et pidada kõigele sellele survele vastu ja me tahame, et ta siiski jätkaks Eesti poliitikas ja oleks võimalikult tugeva tervisega selle jaoks. Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa ütles uudisteportaalile, et ei imesta, et Kadri Simson Keskerakonna esimeheks kandideerib. Eesmaa on valmis toetama nii Savisaart kui ka Simsonit. Euroopa ülemkogu järelkaja ja muud olulisemad välissündmused võtab nüüd kokku Tõnu Karjatse. Türgi lükkas tagasi Euroopa liidu poolt välja pakutud abipaketti pagulaskriisiga toimetulekuks. Türgi välisministri sõnul on eile välja pakutud finantspakett vastuvõetamatu ning pelgalt kavandi tasemel. Türgi vajab tegevuskava esimese aasta jooksul vähemalt kolme miljardit eurot, lausus minister. Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli teatel plaanib euroliit anda Türgile ligikaudu kolm miljardit eurot põgenikekriisiga toimetulekuks täpses summasega. Üksikasjades pole veel kokku lepitud. Ungari aga teatas, et sulgeb piiri Horvaatiaga täna keskööl. Piiri sulgemise põhjuseks on siis soov pidurdada Ungarisse sisenevate illegaalsete migrantide arvu. Eile teatas Ungari tara valmimisest piirilõigul ja ka samasuguse piiritõke pani Ungariga Serbia piirile ning seejärel hakkasidki põgenikud tulema Ungarisse läbi Horvaatia tänavon Ungarisse tulnud 383000 migranti. Peaaegu kõik neist on edasi liikunud lääneriikidesse. Bulgaaria keeldus andmast Venemaale luba siseneda oma õhuruumi Süüriasse suundunud Vene transpordilennukil. Bulgaaria välisministeeriumi teatel ei andnud Venemaa aegsasti sisse vastavat taotlust. Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel viib erilennuk Süüriasse humanitaarabi ja võtab tagasiteele peale Venemaa kodanikke. Vene kaitseministeerium teatas ka seda, et on jõudnud Ühendriikidega kokkuleppele kõigis tehnilistes küsimustes lennuturvaküsimuses Süüria õhuruumis ja vastav lepe kirjutatakse alla lähimas tulevikus. Otsekontakt süürialendude küsimuses on loodud ka Türgiga, teatas Vene kaitseministeerium. Türgi aga andis omalt poolt ja ta tundmatu päritoluga drooni allatulistamisest oma õhuruumis. Ühendriikide hinnangul võis tegemist olla just vene drooniga. Venemaaga loob äärmusrühmitusega islamiriik võitlemiseks Süüriasse mere-õhu- ja maavägede ühisbaasi, ütles kindralstaabi aseülem kindralpolkovnik Andrei kartab poolav intervjuus Komsomolskaja Pravda-le. Samuti kavatseb Venemaa saata oma väed Afganistani Taani piiri äärde. Kasahstanis toimunud SRÜ riikide tippkohtumisel rõhutas Venemaa president Vladimir Putin koostöö vajadust SRÜ riikide välispiiride kaitsel. Vene president kutsus SRÜ liidreid üles Looma ühisvägesid SRÜ riikide välispiiride kaitseks. See tähendaks Vene vägede viimist afganistani piiri äärde, kust Ühendriikide juhitud lääneriikide üksused on taandunud. Modeimir Putin ütles, et SRÜ välispiiride jälgimine on eriti oluline. Ta märkis, et on ühte meelt usbekistani presidendiga, kes samuti väljendas muret olukorra pärast Afganistanis olukorda. Seal nimetas Putin eriti kriitiliseks, sest terroristide tema sõnul saavutamas üha suuremat mõjujõudu ja pole varjanud plaane oma tegevuse edasiseks laiendamiseks. Ühist piirivalvet SRÜ riikidega soovib Putin sisse seada eeloleva nelja aasta jooksul. Kremli pressiteenistuse teatel vene õhuväebaasi rajamist Valgevenesse kohtumisel ei arutatud. Euroopa Komisjoni Eesti esindusest tutvustati täna Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppega seonduvat ennekõike võimalusi, mis avanevad seeläbi Eesti ja Euroopa ettevõtetele. Mall Mälberg käis kohal. Lepe põhineb kolmel sambal, ütleb Euroopa Komisjoni volinikuks hiljem Alstrami kabineti liige ei, Horn tuleb vähendada tariife ja bürokraatiat ning reguleerida ühtse turu reegleid. LHV analüütik Heido Vitsur ütleb, et homme ja ülehomme ei juhtu midagi. Tuleb näha kaugemat perspektiivi. Väiksed ettevõtjad nagu meie ettevõtjad, kõik on, saavad kõige enam kasu reeglite lihtsustamise eest ja Eesti tervikuna saab kasu selleks, et väga suures territooriumil kaovad ära paljud mittetariif barjäärid ja see tähendab seda, et meie ettevõtjatel peaks võrreldes teiste elus suhteliselt lihtsamaks minema, sest meie enda poolt tähendab midagi kaotama ei pea. Natuke peame küll kohanduma oma reeglitega, kuid teiste vigurid peaks muutuma tunduvalt vähemaks. Kuna leppega vähenevad takistused kaubanduse ja investeeringute teelt Euroopa riikide ja USA vahel annab leppe võimaluse luua töökohti juurde, kinnitab nele Ihorn. Mida vähem on väikeettevõtjatele ja ettevõtjatele barjääre näiteks Ameerika Ühendriikide poolel, seda lihtsam on ettevõtjatel kaubanduses osaleda, kulud lähevad madalamaks, siis tähendab, et on võimalik luua töökohti. Moody tiitlid, mis on väga oluline dimensioon e-kaubanduse ja e-kaubandus on just selline valdkond, mis võimaldab igal inimesel üksipäini oma koduköögis hakata ettevõtjaks ja turustada oma kaupa üle maailma. Ka Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane näeb leppes piisavalt majanduse edendamise väljavaateid. Kui see leping alla kirjutatakse, siis see tähendab seda, et terve hulk firmasid hakkavad saama kergemini Ameerika turule ja ka kergemini Euroopa turule ja see tähendab seda, et firmadel on võimalus rohkem müüa, kui neil on võimalik rohkem müüa, järelikult võib ka loota täiendavaid töökohti. Ja sealt edasi. Need inimesed, kellel on täiendav töökohta, omakorda ju tarbivad nii et see ahel läheb sealtkaudu. Aga eeldus on just see, et see juurdepääs nendele turgudele mõlemale turule muutub kergemaks ja paremaks. Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppele on samas palju vastaseid. Euroopa kodanikuühendused kogusid leppe sõlmimise vastu üle kolme miljoni allkirja. Eestis koguti ligi 3000 allkirja. Professor Urmas Varblane on nõus, et probleeme jätkub. Kust tuleb see kompromissi koht, et mõlemad pooled on rahul, sest siin on ju väga palju selliseid kriitilisi küsimusi, eriti puudutab see igasuguseid standardeid, näiteks noh, me räägime väga palju terviseohutuse teemadel ja siis sellest, et Ameerikas on ühed nõuded, Euroopas on teised nõuded, seal on vaja kokku leppida ja kindlasti ei ole see lihtne. Kultuuriministeeriumis kogunes täna kodakondsusteemaline ümarlaud, arutelu keskendus küsimusele, miks on Eestis mittekodanike arv nii visa vähenema ja mida lähiaastatel saaks olukorra parandamiseks ette võtta. Reene Leas räägib lähemalt. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et kuna koostamisel on arengukava lõimuva Eesti 2020, siis on sellega seoses paslik üle vaadata ka Eesti kodakondsuspoliitika laiemalt. Saare sõnul keskenduti sellele, kuidas suurendada Eesti kodanike osakaalu määratlemata kodakondsusega elanikke arvelt. Kui üks teema on keeleõpe, siis teise probleemina kerkib esile puudulik kommunikatsioon. Indrek Saar. Näiteks see, et Eesti kodakondsuseksam on väga keeruline tihtipeale see toetub sellele, milline oli Eesti kodakondsuseksami 90. aasta alguses Eesti kodakondsuseksamite vahepeal väga palju muudetud ja selle tegemine tänavu oluliselt lihtsam, kui ta oli 90.-te alguses. Indrek Saar on siiski positiivne. Eesti integratsiooni monitooring, mille tulemused juunikuus avalikustati, näitab kogu lõimumisvaldkonnas oluliselt positiivsemat suhtumist mõlema kogukonna poolt. Mõlemal poolel on suurem huvi omavahel suhelda. Mõlemal poolel on suurem huvi vastastikku keelt õppida. Ja see on võimaluste aken, mida tuleks täna kasutada. Loomulikult me peame arvestama sellega, et, et kui me tahame olla selles valdkonnas edukad, siis me peame leidma lisavahendeid. Dmitri Burnašev integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusest Meie inimesed kinnitab, et just keeleõppe parandamine on üks neid tegevusi, mis on kõige käegakatsutavam. Ida-Virumaa integratsioonikeskust esindanud Aleksandr tussmanni sõnul on talle jäänud mulje, et kodakondsuspoliitika osas mingeid otsuseid vastu võtta ei taheta. Minuta Kovičiustuva. Süssi Roua mulle on jäänud mulje, et üks osa ühiskonnast jääb kindlaks, et kodakondsuspoliitika Püha lehm, mida muuta ei või ja teine osa ühiskonnast arvab, et siis me midagi ka idee Ida-Virumaa tunnetusmanni sõnul puudust, aga eesti kultuurist. Öeldakse, et suhelge rohkem kohalike eestlastega, kuid eestlastel, Ida-Virumaal on tegemist, et oma kultuur seal alal hoida. Selles osas on meil kindlasti abi vaja, näiteks riigi abipiirkonda jõuaks rohkem eesti kultuuri, et see kõlaks. Lõppkokkuvõttes on meil ju palju kohti, kus seda näidata. Kui meile tulevad parimad kirjanikud, parimad artistid rohkem tähelepanuga kohalikule tuurile siis saab näidata, et Ida-Virumaa ei ole Eestile võõras. See on tähtis. Suvine suitsuvorst. Euroopas sureb iga päev kuni 1000 inimest kellegi juuresolekul südame äkksurma. Selleks aga, et julgustada inimesi sellistel puhkudel abi osutama, peeti täna juba kolmandat korda üle roopalis südame taaskäivitamise päeva. Sinu käed päästavad elupäeva jooksul käisid Tartu kiirabi ja Eesti Punase Risti töötajad kõigis Tartu kiirabi alla jäävate piirkondade avalikes ja rahvarohketes kohtades et jagada koha peal praktilisi näpunäiteid, kuidas südame äkksurma puhul käituda. Mirjam Nutov käis ka kohal. Südame äkksurmaks loetakse inimese südame seiskumist ilma eelnevate sümptomiteta. Statistika kohaselt on Eestis selliseid juhtumeid aastas kuskil 2000, millest 700-l korral viibib inimese kokkukukkumise hetkel keegi juures kuid vaid umbes 240-l korral hakatakse kannatanule abi osutama, jätkab sihtasutuse Tartu kiirabi, kiirabi õde, enematus. Inimesed ei julge hakata elustama, kardetakse, et tehakse midagi valesti. Et sellest tuleb paraku aru saada, et inimene, keda hakatakse elustama, on tegelikult juba surnud ja surnud inimest nii-öelda ära tappa ei ole võimalik talle kahju teha. Selleks, et just selliseid hirme vähendada, toimusidki täna sihtasutuse Tartu kiirabi eestvedamisel üle Kesk ja Lõuna-Eesti praktilised lühiõppused, kus korrati üle lihtsad algtõed. Kuidas äkksurma puhul teist inimest aidata. Eesti Punase Risti Põlvamaa seltsi eestvedamisel käidigi täna muuhulgas ka nii kanepi vallamajas kui ka gümnaasiumis. Kõige pais vabastada hingamisteed ja. Vaatan, kas ta hingab, reageerib kohe ja ei reageeri. Siis alustada. Ei hakka pulssi ootama. Kanepi Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Auna Pettai sõnul ei ole ta pidanud varem ühtegi inimest elustama, kuid saadud teadmised on tema hinnangul väga vajalikud, jätkab Pettai. Vormsi on väga vajalik. Kuidas, kui juhtub niisugune seisundit, kui inimene peaks kokku kukkuma, et siis on väga teadvat, kuidas saab helistada. Aga see mõte, et keegi kukub sinu kõrval kokku ja sa peaksidki, hakkame elustama, mis emotsioon tuleb? See on niuke? Ma arvan, et olgu siis, võib küll olla niimoodi, et ei tea, mida teha ja siis tuleb hakata vaatama. Tänase päeva mõte oligi jõuda võimalikult paljude inimesteni, et võtta nende ajast viis minutit oskuste täiendamiseks või ülekordamiseks, jätkab Kanepi Gümnaasiumi kunsti ja käsitööõpetaja Helle Kõiv. Tegelikult elus reaalse olukorraga kokku puutudes tuleks midgi teatud määral kramp ei saa väga hästi hakkama sellise asjaga pidevalt hakata üle kordama. Lõpetuseks panebki sihtasutuse Tartu kiirabi, kiirabi õde enematus südamele, et tegelikkuses on just igaühe meie kätes elu päästmise võimekus juhul kui keegi meie kõrval kokku kukub, sest kiirabi kohalejõudmine võtab aega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele kanepist Miriam Nuutama. 22 aastat tagasi oli kunstirühmituse neoEksprepost näitus rämps Tallinna kunstihoone galeriis. Nüüd avaneb linnagaleriis rühmituse näitus rämpskaks. Riina Eentalu käis vaatamas. Vaataja näeb teoseid väändunud alumiiniumiribadest, katkistest, kööginõudest, vanadest mobiilidest, katkisest, mööblist, kus askeldavad ka kaks täitsa elus tibatillukest hiirt ja palju muud. Androkeetja Urmas, puhkan, mis on kahe näituse vahe, lisaks 22-le aastale. Rämpsu mõiste on 22 aastaga muutunud täiesti siis oli rämpsuks üleliigsed asjad ja palju äravisatud kola siis täna on see kõik, võib olla toorainena taaskasutusest ja täna on rämps pigem hoopis mitteaineline, vaid võib-olla mingi hoiaku line või valed mõtted või valed teod. Rämps on läinud sügavale, et kui ennist oli ta nagu nähtad kohtasid tänaval, praegu proovin, kavatsevad seda sisemist rämpsu natukene nüüd. Täna avatav näitus seal esineb kolm põlvkonda kunstnikke. Esimese näituse autorid ja nooremad. Nii et alles keskkooli lõpetajad, juba kunstiinstituudi lõpetanud noored kunstnikud ja siis meie juba vanad tegijad Kas on märgata ka nende kolme põlvkonna mentaliteet? Dieedi või suhtlemise vahet, delta nagu vahepeal meeldiv spiraal tunud, et kuna meie rühmitused ikkagi ilu austaja kõige suurema kuldsema neoontuledega valgustatuna, siis vahepeal ilu oli võib-olla mitte nii hinnas, aga praegu tunnen, et ilu hakatakse uuesti hindama ja me ikkagi seda oma lipul alati kanname ja siin ei ole tänagi irooniat või? Loomulikult mitte. Täitsa selge, et ei ole, nagu te ütlesite, on kõikvõimalikud žanrit esindajad. Tõesti, alates videost, kolmdee printimisest, fotost, Assan plaasidest, seadeldistest ja erinevad materjalid. Ühesõnaga, koos töötab ekstra selle väljapaneku jaoks kirjutatud muusika. Ja meil on juba ammune koostöö Taavet voolu ja Siim Aimla ka, kes ka meie rühmitus algusaegadel on meile näitas sellest originaalmuusikat kirjutanud ja nii ka seekord on nad kirjutanud meile uue heliteose mis saadab meie näitust ja toetab tundeid või mõtteid, mis, vaata siis võib saada. Näitus rämps, kaks jääb Tallinna linnagaleriis vaadata esimese novembrini. Nii nädalavahetuseks uue alguseks jääb kõrgrõhkkond serva pidi Eesti kohale. Eelolevaks ööks saad suuremal osal Eestist taevas selgeks ja õhk jahtub miinus ühe miinus nelja kraadini. Üksnes Valga ja Võrumaal jääb temperatuur nulli pluss kahe kraadi piiresse, sest sinna laieneb lõuna poolt pilvevööndiserv, aga sadu peaks Läti aladele jääma. Soojem on ka meremõjuga rannikul. Homme päeval on pilvi hõredalt ja ilm kuiv, tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur tõuseb seitsme kuni 11 kraadini. Pühapäev on ka sajuta, kuid pilvisem. Tuul pöördub põhjakaarde pionis. Nõrk öine temperatuur langeb miinus kolme-pluss kolme kraadini soojemal rannikul. Päevasooja on kuus kuni 11 kraadi. Esmaspäevani enamasti pilvine ja mõnes kohas võib ka tiba vihma tulla. Valdavaks on kirdetuul. Öine temperatuur jääb tänu pilvedele plusspoolele. Päeva soe piirdub kuue kuni üheksa kraadiga. Spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Aasia jalgpalliliidu president šeik Salman Bin Ibrahim Al-Khalifa teatas, et otsustas samuti kandideerida rahvusvahelise jalgpalliliidu presidendiks. FIFA presidendivalimiste peamiseks favoriidiks on peetud Euroopa jalgpalliliidu juhti Michel Platinid, kes samuti sattunud korruptsiooniskandaali ning FIFA eetikakomitee määras talle hiljuti üheksakümnepäevase jalgpallis tegutsemise keelu. Uudisteagentuuri AFP teatel toetaski Salmaanduseni Platinid, ent kuna ta kõrvaldati uurimise ajaks ametist, kaotas šeik prantslase suhtelise usalduse ning otsustas hoopis ise presidendiks kandideerida. Ametnikud pole Bahreini seike enda kandideerimisest veel teatanud. Eile alanud korvpalli euroliigas astuvad täna võistlustulle Eesti koondislaste Kristjan Kanguri ja Siim-Sander Vene koduklubid. Selle nädala alguse Hispaania klubi Vitoria laboral Kutška meeskonnaga käed löönud Kanguri uus tööandja läheb B-grupis täna vastamisi Eesti koondise kapteni, endise koduklubi Milano Emporio armaaniga. Kolmekümneaastasel Kangurile Vitoria klubiga sõlmitud vaid kahekuuline leping. Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris kuulub C-gruppi, kus kohtutakse täna võõrsil Poola klubi Siielona koora Stelmetiga. Kahjuks eestlast selles mängus ei näe, sest Vene vigastas kolmapäevasel treeningul hüppeliigest ja peab pidama kolmenädalase võistluspausi. Eesti jäähokikoondislane Robert Rooba pole viimasel ajal koduklubis Espoo pluusis koosseisu mahtunud. Mängumehe sõnul pole põhjuseks vigastus. Rooba rääkis tänases õhtulehes, et kogu hooaja algus on kulgenud keeruliselt ja talle pole isegi võimalust antud. Lisaks mainis seda, et tema praegune tööandja pole talle andnud ka võimalust klubivahetuseks. Eesti võrkpallikoondise tulevikulootuse Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar võtsid vastu otsuse jätkata oma sportlasteed rannavõrkpalluritena eesmärgiga saavutada edu 2020. aasta suveolümpial. Kuigi mõlemad mängijad esindasid Eesti meeste võrkpallikoondis suvel Euroopa liigas, otsustati siiski karjäärimuutuse kasuks. Kuigi teekond unistuste saavutamiseni ja eelarve kokkusaamisel on veel pikk, siis oli näha, et meisse usutakse, ütlesin mehed pressiteate vahendusel. Treening ettevalmistus algab uuel rannavõrkpallipaaril juba novembris. Aitäh. Kuulsite Päevakaja number 19892. Mina olen toimetaja Mari Rebane, soovin mõnusat treid õhtut.