Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, seitsmeteistkümnenda oktoobri olulisemad uudised ja mina olen toimetaja Uku Toom. Ehitab Vene piirile 90 kilomeetrit tara. Saksamaal rünnati paga Kölni linnapeakandidaati kalanduse teabekeskus Pärnus saab uuest aastast jätkata Raplamaal Al-Vigalas avati kohalike kaitseliitlaste poolt püstitatud metsavendade mälestusmonument Viljandimaale Tarvastu valda kerkib päris uus mõisakompleks. Shangai etenduskunstide festivalil tuli Hiina Eesti koostöös ettekandele katkendina kuulsaima helilooja Tan tunni teosest vorsti. Mu konkubiin. Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril selguvad muuseas täna finalistid. Poolfinaalides on vastamisi Sloveenia Itaalia ja Bulgaaria Prantsusmaa. Homme päeval on sajuta ilm, tuul on nõrk, õhutemperatuur öösel miinus viis kuni pluss üks, rannikul kohati pluss kuus ja homme päeval kuus kuni 10 soojakraadi. Siis kõigest pikemalt pärast Kadri Simson eilset otsust kandideerida Keskerakonna kongressil Edgar Savisaare vastu on tänane päev toonud esimesed toetusavaldused nii ühele kui teisele. Europarlamendisaadik Yana Toom teatas, et toetab Edgar Savisaart. Riigikogu liige Kersti Sara puhu avaldas toetust Kadri Simsonile. Hoolimata sellest, et Yana Toomi sõnul ei ütleks Simsoni nimi vene valijale suurt midagi ja ta ise on nende hulgas väga ka väga populaarne on Sarapuu toetus võib-olla isegi tugevama märgiga sest erakonna esimehe ei vali mitte eesti või vene valijad vaid ringkondade delegaadid ning kui Sarapuusõnad võivad väljendada Järvamaaringkonnale seisukohta, siis Yana toom oma koduringkonnas Narvas ilmselt nii suurt toetust ei oma, kuna just Narva oli esimene, kes Kadri Simsoni kandidatuuri toetas. Välismaalt Lätti püstitab idapiiri väljaehitamise projekti raames Vene piirile 90 kilomeetrit tara, ütles siseminister Richard Skozlovskis BNSile. Kawason kombineerida varastatud lõigud Läti-Vene piirivideovalve ja anduri süsteemiga. Eesmärk ei ole siseministri sõnul ehitada mingit suurt Hiina müüri, vaid piirata ebaseaduslikke piiriületusi, kus lovskis seletas, et sellistel juhtudel, nagu hiljuti, kui Venemaalt tuli üle piiri 10 vietnamlased, on tähtis, et juhtum oleks salvestid avatud ja kontrollitav ning Venemaa oleks sunnitud piiriületajaid tagasi võtma, kuna Vene piirivalvurid ei ole enam nii koostöö oldid kui vanasti, tõdes minister. Piirivalvet tõhustades aitab Läti kaitsta ka teisi Euroopa Liidu riike, sest on selge, et ükski sim kinni peetud inimestest ei kavatse Lätisse jääda, ütles minister. Saksamaal sai täna noarünnakus kaela haavata Kölni linnapeaks kandideeriv Henrietta rekker. Rekerdagi parasjagu valimiskampaaniat küll nii turul kui 44 aastane mees teda noaga ründas. Vahejuhtumist sai haavata veel neli inimest, neist üks raskelt, kui nad üritasid bussitajat takistada ja teda maha suruda. Bussid võeti vahi alla, tema motiivist esialgu andmed puuduvad. Linnapeakandidaadi vigastused ei ole eluohtlikud, teatati linnavalitsusest. Valimised on homme ja ametist lahkuva linnapea Ratase sõnul on ta rünnaku tõttu šokeeritud rekkeri peamine vastas rivaal aga katkestas oma valimis kampaania. Nüüd aga eesti asjade juurde. Pärnus 2011.-st aastast tegutsenud kalanduse teabekeskuse tegevus lõppes tänavu juunis, kuna Euroopa Liidu projekt sai läbi. Töötajad lootsid projekti peatsele jätkamisele, tegelikult venis vahe või venib edasi osta pikkuseks. Ester Vilgats räägib kõigest pikemalt. Kalanduse info, koolituse ja nõuandekeskus sai 2010. aasta lõbus PRIAlt ligi kaks miljonit eurot toetust. See projekt tänavu juuni lõpuga läbi saab, oli algusest peale teada küll, aga lootsid. Töötajad saavad peatselt jätkata. Kalanduse teabekeskuse uksel seisab silt, et tegemist on suvise töökorraldusega. See on aga sujuvalt muutunud juba sügiseseks. Uks on ikka suletud. Kalanduse teabekeskuse endine juhataja Toomas Armulik. Paljud asjad on need, mis ei sõltu eesti inimestest, kui on koostööprojektid, Euroopa projektid, et nendega on lihtsalt selline asi, et natukene pikema vinnaga annet läheb aega ennem kui käivituvad alati inimene loodab, et kõik läheb kõige kiiremas korras, aga neid on. Need, inimesed, kes teil seal nüüd ametis olid, neil on ikka töökoht olemas. Siin on nagu erinevad, osad on ooterežiimile, osad on, on ülikooli all tööl, ma ise töötan camera instituudi all. Me loodame, et, et hakkab ka uus projekt, et sektoril on vist sellist asja vaja. Aga noh, kuna ta nüüd täpselt hakkab, ei saa mina seda täpselt öelda. Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome selgitab, et läbirääkimised Euroopa Liidu vastava komisjoniga, et Eesti rakenduskava heakskiidetud saaks, võtsid aega rohkem, kui Eestis eeldati. Nii lükkusid ka kõik sellega seotud tegevused edasi. Just täna jõustub määrus, mis paneb paika uue meetme tingimused. Ain Soome. Peale seda maaelu ministeerium siis avaldada konkursikuulutuse üleriigilises lehes ja teavitab potentsiaalseid taotlejaid annab tähtaja, mis ajaks peaks nii-öelda need taotlused esitama taotlused laekuma, vaadatakse läbi ja siis leitaksegi see, kes selle projekti võitjaks osutub. Siin midagi hullu ei ole, projektipõhine elu nii käibki, et keegi ei garanteeri, et uus projekt kohe otsa tuleb. Paraku küll jah, et ega seda garantiid me ju ei saanud kuidagi anda, kuigi me seda Jakko sektoriga kavandasime. Me ei saanud seda ennem anda, kui me olime Euroopa komisjoniga selles suhtes kokku leppinud. Ain Soome jutu järgi püüavad nad teha nii, et võrgustikutöö võiks uuest aastast jätkuda. Seekord on tegu pikaajalisemat projektiga, mis kestab 2023. aastani. Ester Vilgats, Pärnu. 67 aastat tagasi hävitasid Nõukogude okupandid Raplamaal Vigala lande vahel asunud metsavendade staabipunkri tänavati nende meeste auks selles paigas mälestusmonumenti ja sellest Juhan Hepner. 1948. aasta oktoobrikuus Vigala metsas korraldatud haarangus langesid relvastatud võitluse liidu ridades tegutsenud metsavennad Eduard ja Mihkel Soosalu. Umbes aasta tagasi otsustasid kohalikud kaitseliitlased korrastada omaaegse punkri ümbruse ja rajada sinna monumendi mälestuse. Jäädvustamine on oluline, sest aeg teeb oma töö ja üha vähemaks jääb neid, kes metsavendluse oma silmaga nägid, jätkab kaitseliidu Rapla maleva liige ja üks monumendi idee autoritest Aimar Maiste. Ja siis need inimesed, kes elasid, ütleme, kes on üheksakümneaastased, kes on sellega seotud, nüüd hakkad vaikselt ära kaduma ja neid inimesi, kes mäletavad, kes olid, jäävad aina vähemaks ja see on väga-väga tähtis asi meie jaoks või kaitseliitlaste ja Metsavendade Liidu liikmete jaoks. Üheskoos puhastati kunagise punkri ümbrus võsast, ehitati üle metsakraavi viiv sild ja püstitati monument. Idee leidis kogukonnas laialdast toetust. Näiteks puitu ostma minnes said ehitajad seda tasuta, kui kuuldi, milleks meestel seda vaja läheb, jätkab kaitseliidu Rapla maleva liige ja üks monumendi idee autoritest Sulev Hatto. Need on kõik meie oma maleva kaitseliitlased on enda sõbrad ja metsaliidu liikmed. Oma küla mehed, mis me teeme ikka nagu talgute korras kõik, kui vaja midagi teha. Monumendid kergitasid aupauku ta saatel kate Rapla maleva kodutütarde ja noorkotkast. Uurisin lähemalt Rapla maleva noorkotka Alt Reijo pipralt. Mis tunne sul endal oli, kui sa siin said kaasa lüüa selle metsavendade mälestusmärgi avamisel? Väga hea tunne oli, aga mis sa arvad, kui oluline see on, et ka nooremate seas nende meeste mälestust meeles peetakse? Päris oluline. Kaitseliidu ülema, brigaadikindral Meelis Kiili sõnul on väga oluline, et selliste sündmuste puhul on kaasatud ka järgmine põlvkond. Meelis Kiili. Tegelikult noored on need, kes meid edasi viivad ja me peaksime seda metsavendlusest noortele mitte ainult kodudes, vaid, vaid ka juba koolis ja ka nendele noortele, kes võib-olla emakeel on eesti keelt ei kõnele. Vigala monumendi püstitanud kaitseliitlased panid kõigile eestimaalastele südamele, et kui nende kodukohas peaks olema metsavendlusega seotud paiku, mis võivad olla laiemale üldsusele tundmatud, tasuks neist kindlasti teada anda Eesti endiste metsavendade liidule Vigala laante vahelt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Vigala maadelt Tarvastu valla maadele sinna kerkib Viljandimaale päris uus mõisakompleks. Juhendlik peamaja valmib aasta pärast samas asuvaid stiilseid kõrvalhooneid kasutatakse põllumajandustootmiseks juba praegu sellest Ragnar Kond. Mõisakompleksi omanik on teraviljakasvataja Hindrek Muts, kes loeb seda koos maastikuarhitektist abi kaasariiti Randojaga juugendstiilis. Mõisa on projekteerinud arhitekt Kaspar. Asi Uuemõisaehitamine on Eestist. Ja veel tabatum on selle asukoht suurtest keskustest ja merest eemal. Indrek Mutsaga tuli Viljandimaale elama just seepärast, et siin on teraviljakasvatuseks paremaks ja siin leidis ta ka mõisakompleksi jaoks sobilikku talu kohal. Mõisa kai valmi enda jaoks. Sellest saab puhkemaja Hindrek Muts. Mõeldud on nagu puhkemajana ja puhkemaja selles mõttes, et üürime välja, et on siis firmaüritused, suvepäevad või on pulmad. Rendime maja välja, oleme kasutanud eestimaiseid materjale, Telliskivi on aseris pärit, maakivi on oma krundi pealt pärit puitmaterjal on oma metsast põhimõtteliselt. Et looduslähedasi materjale maakivid on kõik oma kinnistu pealt oma krundi pealt on traktoritega kokku veetud ja see maakivi, mis me nüüd suured maakivid, lõhkusime ära ekskavaatori hüdrovasaraga, siis sellest kivist võib-olla 10 protsenti on viis protsenti läks meil käiku, et need valismeister välja lõhkus oma käe järgi ja pani seina, on siin konkreetset eeskuju ka, me oleme võtnud näiteks suured puitaknad on Kärstna mõisast kopeeritud siis maja ees olev seenaken on Viljandis Posti tänava majalt kopeeritud, et ja oleme käinud ringi mööda Eestit ja huvitavaid asju kasutanud siin. Ja see on üks osa kompleksist, et siin on ju muud ka, mis, mis nagu selle stiiliga kokku läheb, et mis see tuleb siis niisugune terviklik mõisakompleks kukkuma. Tõesti, mõte oli nagu, et kõrvalhooned ütleme siis töökotta viljalaod või kuivati. Et samamoodi kasutada tellist maakivi vundament, et moodustaks tervikliku kompleksi ja ja see sobib nagu siia arhitektuuribüroo projekt on teinud Kaspar asi ja Kaspar asjaga oleme väga rahul, et tema on teinud kõik joonised vastavalt siis kliendi soovile, maja ümbrus tuleb korda teha, lillepeenrad, ruut, mõned partnerid teha abikaasa Reti rändaja, väga tubli maastikuarhitekt ja ma loodan väga temale, miks nad vanad hooned või vanad mõisakohad ei sobinud. Käisime mitut mõisa vaatamas ja tegelikult mõned mõisad olekski sobinud, aga seal oli täpselt selline olukord, kui mõis oli ära lagunenud, siis seal oli muinsuskaitse peal ja need, mis oleksid sobinud ja korras olid, need olid liiga kallid, sinna ei hakanud hammas peale lihtsalt. Eesti Kontsert on oma esindusega Shanghais rahvusvahelisel etenduskunstide festivalil. Reene Leas teeb ülevaate Eesti kontserdi peaprodutsent Madis Kolk ütles, et Shanghai festival on huvitav selle poolest, et rikkalikult on esindatud Aasia etenduskunstid. Esituskunstide kohtumisfoorumid, mis seal Londonis, New Yorgis, seal muidugi Aasia on esindatud, aga mitte nii palju kui siin ja need, kes ütleme ka paljud läänest või Ameerikast või Austraaliast siia tulevad, need on omal kombel kõige ettevõtlikumad ja kõige aktiivsemad tegelikult jätkub mitmeks kuuks pärast isegi ainuüksi järgmiselt kontakti võtnud ja läbitöötamise täitsa on väga tihe ja kontsentreeritud. Eesti teeb Shanghais nähtavaks see, et samal ajal on sattunud sinna mitmed kollektiivid. Madis Kolk. Kui seal meie boksi seintel on reklaamid Eesti muusikakollektiivide kohta sellel aastal, mis tõepoolest on erakordne võimalus, on öelda, et see teine ja kolmas siin seina peal on Grammy võitjad. Et see teine või kolmas seal eile esinesid jazzi festivali avakontserdil, eks ole, 30000-le inimesele, innovatsioonidega homme on Shanghai festivali suures saalis klaveriorkestri kontsert, et kõik on tramm. Et nad kõik on siin praegu tiirlemas Shanghai ja Pekingi kontserdisaalides ja ma arvan, et noh, omal kombel, see on muidugi väga õnnelik kokkusattumus, et see kõik nende välja mängis, aga paljud teised riigid siin samamoodi öelda ei saa või neil sama pakkuda ei ole. Hiina Eesti koostöös tuli ettekandele ka katkenud Hiina kuulsaima helilooja Tan tunni teosest hüvasti mu konkubiin. Pianist Lauri Väinmaa sõnul oli koostöö Hiina kuulsa soprani džaudiiga põnev. Samuti pakkus teose süžee võimaluse ühendada lääne ja idamaade muusikatraditsioone. Pekingi ooperis lauldakse hoopis teisiti häälekooliga, teistmoodi fraasiga Einoteerita muusikat üldse nagu meie siis leida see koostöö, mismoodi koos fraseerida koostaja muusikat koos hingata oli võib-olla kõige keerulisem. Samas oli ääretult põnev. Stan, tun on maailmaklassi helilooja ja tema soov sulatada ühte lääne ja ida kultuuri oma muusikast selles seoses läbi klaveri kasutame seda ühendada vana hiina vokaalmuusikaga. Ja edukalt ja efektiivselt ühendada suudab tõesti ainult suurmeister. Erki Merilain räägib nüüd ilmast. Saabuv öö on jälle külm, sest uus kõrgrõhuala on tulemas Skandinaavia poolt. Suuremalt jaolt on taevas pilvevaba. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, aga õhutemperatuur langeb nulli miinus viieni. Maapinnal võib kohati taas miinus 10 kraadi lähedale langeda. Vaid saarte rannikul püsib pluss poolel. Homme päeval pöördub tuul põhjakaarde, sest uue kõrgrõhuala idaserv ulatub Eestini. Mööda kõrgrõhualaserva liigub Loode-Venemaale pisut niiskem õhk ja meilgi võib pilvi rohkem olla. Põhjakaare tuul on nõrk, õhutemperatuur on kuuest 10 kraadini. Ja saate lõpetab Joosep Susi spordiuudistega. Kodustel jalgpallimeistrivõistlustel on täna kavas neli 33. vooru kohtumist tabeliliider FC Flora võõrsil vastamisi Narva transiga. Viis minutit enne kohtumise lõppu juhtis Flora kaks. Üks, kaks väravat on löönud Rauno Sappinen. Flora suurim ohustaja Tallinna Levadia alistas võõrsil Viljandi tuleviku kolm. Null Ingemar Teever-ilt kaks väravat. Nõmme Kalju kindlustas tabelis kolmandat kohta, võites võõral väljakul ava poole väravatest Sillamäe Kalevit kindlalt neli. Null. Tarmo Neemelo ja Joel Lindpere lõid mõlemad kaks väravat. Tallinna infonet oli samuti võõrsil ja samuti neli. Null parem Pärnu linnameeskonnast. Kui Flora täna võidab, on floora edu kolm vooru enne hooaja lõppu Levadia eest kuus punkti. Nõmme kaotab omakorda Levadiale kuue ja infonäit 13 punktiga. Jalgpalli Inglismaa meistrivõistlustele pidas Liverpool esimese kohtumise sakslasest peatreeneri Jürgen Kloppi käe all ja viigistas Londonis sealset Tottenhami. Ka null. Null. Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril selguvad täna Soopias finalistid. Käimasolevas poolfinaalis on vastamisi Sloveenia ja Itaalia, teise finalisti selgitavad Bulgaaria ja Prantsusmaa. Teisest poolfinaalist teeb otseülekande ka ETV kaks algusega kell 20 35. Ragbi maailmameistrivõistlused. Inglismaal on jõudnud veerandfinaalide ning täna selguvad kaks esimest poolfinalisti. Tiitlikaitsja Uus-Meremaa kohtub Prantsusmaaga ja Lõuna-Aafrika Vabariik valsiga homsetes. Veerandfinaalides lähevad vastamisi Iirimaa Argentiina ja Austraalia Šotimaa. Eesti ragbiliidu president Ragnar Toompere. Ma arvan, et sellest ülemisest poolest teistel meeskondadel on väga raske Uus-Meremaast saada, kes iganes sõidab Lõuna-Aafrika ja valsivahelise mängu, sellest tuleb Uus-Meremaale kõvem pähkel kui Prantsusmaast altpoolt. Ma arvan, et ta Austraalia, Iirimaa võiks praeguse vormi najalt veerandfinaali võitu suhteliselt, mitte väga, väga suure peavaluga ja siis juba sõltub sellest, et kellel poolfinaalis on rohkem õnne ja ükskõik kas Austraaliasse Iirimaast, pigem ma loodan, et see meeskond võidab. Maailmameistrivõistlused. Kristjan Kanguri koduklubi Vitoria laboral kaotas korvpalli euroliiga B-alagrupi avavoorus võõrsil Milano Emporio Armani 76 78. Seejuures enne viimast neljandikku oldi kaotusseisus 15 punktiga. Kangur mängis üle 12 minuti, viskas neli punkti ja võttis maha kaks lauapalli. Hüppeliigese traumaga vaevleva Siim-Sander Veneta mänginud Kaunase Žalgiris alistas võõrsil Siiellona koorast Helmeti 66 62. Tiitlikaitsja Real Madriid alustas euroliiga hooaega kaotusega, kui A-grupis jäädi Moskva Himki võõrsil alla 70 84. Ja see oligi tänane laupäevane Päevakaja kuulmiseni.