Siin Tartu siin muusikanõukogu. Tere kõigile. Traditsiooniliselt võiks vist nüüd juba öelda, on muusikanõukogu tudengite sügispäevade raames tartlased olnud ning siin on stuudios meil nagu ikka. Taadu popmuusikaspetsialistide koorekiht. Vaher, tere. Margus Kiis, tervist. Toni tonni. Ahoi. Kutid, kuidas käsi käib? Berg. Ma kuulsin hirmsat juttu, et sa ei käi enam muusikaviktoriinil, mis juhtus? No mis ta ikka ju läksid pensionile, jah, kui on ikka kaks aastat absoluutselt iga nädal kohal käidud, siis ühel hetkel avastad, et see, mis algas hobina muutunud põhitegevuseks ja muid asju nagu jõuagi teha. Et okei, et on nagu käidud ja võidetud küll, et võtaks natukene rahulikumalt, et las siis teised tulevad ka pjedestaalile, ise käin siis kui, kui tõesti teisiti ei saa ja paar korda olen see aasta kohal käinud, aga üldiselt vaatan huviga kõrvalt, mis teised teevad. Mis silmaga juhtus, ei tea, lihtsalt niimoodi mingi väike veresoon seal plahvatas õnneks seda raadiost näha. Sõitseeni ja siis oksendasid kõvasti, nagu juhtus ühe teise Eesti muusika kriidikuga. Silmuedki Jaanlasest ta nii kõvasti punnitas, ta arvas, et ta sai mürgiseeni ala. Margus, sina tuhvlid ikka minevikus, tuhin minevikus, tegelikult tuhnisin natuke aega. Oleviku, noh, selles selles aastas ka, eks muusikaelamus on sellest aastast, mis on. Itaalias tehti selline projekt, kus 1000 muusikut esitasid ühte lugu seal siis Fufaythersi löönitud laid ja see osutus üllatavalt meeleolukas, väga ilusaks sündmuseks, et ma avastasin sellel muidugi tagantjärgi jällegi minevikus, aga ikkagi väikse vahega, et et Eestis võiks ka midagi saada, ennast ette võtta, kus 250 trummarit, 250 bassimees kitarristi ja 250 lauljat. Ta ei ole saladuskatte all öelda, et midagi sellist Ivanka plaanitakse järgmisel aastal. Ma ei tea. Ühele Eesti ansamblile on juubel ja siis selle puhul või ühesõnaga tähtis kontsert ja siis püütakse sinna rahvast kohale meelitada oma pillidega. Väga vinge, aga igatahes jah, et ma olin ka alguses, kui mulle tutvustati seda projekti. Natuke skeptiline selle Itaalia projekti, aga kui ma vaatasin ja nägin ka videosid, mis olid tehtud oma kaameratega, mis jäänud, see ametlik versioon, siis tuli välja, et see oli ikkagi väga lahe üritus, kuigi jah, lauluosalisega alati kohutavalt kohutavalt vaikne, et pean laulukaare all seda tegema, lauljad laulukaare alla panema ja teised trummid olid muidugi kõvad, peksid kõik, võiksid kõik üle seal, aga muidu ju väga-väga põnev oli, põnev oli vaadata seda protsessi. Itaallased olid väga-väga häpid, seda tehes toni, mida põnevat sulle on kõrval sel aastal või silma? Tema küsimust. Alustame siis võib-olla tipust ikkagi, milles on Marta Vi humal ista kahtlemata. Et pange kasvõi teeb esitada peale ja muidugi punga põhja kodust vähegi võimalik korralikust seifist ja miks kvaliteetsem olla, et tegelikult sa nägid Smart havi albumist justament? Kikas on lihtsalt Masteriga veidi nagu säilinud, et mardile siit muidugi loomingu eest. Pagan võtaks, mehed seal nii hea, see on nii kuradi multiFassiti, tea, kas siin tohib rehving sekundeerin sekundi ja ropendada, aga tegelikult ei tohi, ma ei usu, et seal koolis, kus sa praegu tuled, sa seda vanapaganat suuni lihtsalt võtad, aga noh, siin on rock n roll. Kerged roppused pidid olema märk sellest, et inimene on ausam, keskmisest ausam tegelane. Nii peetitektivs. Ma olen mehed, ma olin suvel täiesti muusikast väljas, aga selline ma olin kuidagi Moloko austaja või noh, ma ka ei huvita siin oma nii-öelda teeni ja seda Molokozdafi ja see on nagu sonar kohtub mu logoga minu jaoks. Et ma ei saa aru, kuidas asi peidus olnud, et Siim Nestorile peab ikka tänu edastama siin. Et tasub ikka seda, vaata need seitse inimest, kes Nestori murrad kuulavad, et ma olen üks neist. Tervitused Siimule ja nestorile ka seitsmele kuulajale ja seitsme, kellest pooled on siin. Hakkame muusikat kuulama endiselt Eesti ja välismaa lood vaheldumisi. Hindeid saate anda ühest 10-ni ja tavaliselt on meil esimene laulika kodumaine. Nii kõlab ansambel nimega O ja see on nende värske pala pealkirjaga poebloos on niido. Margus, kuidas tundes? Ma just natuke aega tagasi jah, sukeldusin minevikku, tegin telesaadet, kus oli teemaks seitsmekümnendad ja seitsmekümnendad alles jäänud filmijupid. Ja seal oli teemaks korraks ka Gunnar Grapsi bänd, magneetik bänd. Aastal 77 kuidagi väga kahtlaselt sarnane meloodia, sest meenutas hoopis ühte venda, turbida lugu. Aga jahmagneetik bänd hakkas mulle kohe tulevasel vokaalage natukene Gunnar kergelt Grapsiga sarnane, et selline. Nii hea, et kui Gunnar Grapsi Agmaneediga vänta ei olnud. Ma pean ütlema, et, et mid häirivad sellised natuke banaalsevõitu, veidi juba ammu kuuldud meloodia, juppide, sellised lahendused, et noorematel inimestelt ootaks selliseid oma ponks. Eks see noh, ma ei tea, mina oleksin kümnepallisüsteemiks. Kuus saab ära. Erk. Ja ei, tähendab selles mõttes väga positiivne algatus, et et Eestis on hakatud tegema funki muusikat ka natukene, noh, ma mõtlen, mitte seda, eks ole, mida mängitakse kuskil Fehma peo jahel. Õnn, kavereid niimoodi kohalikus kastmes, vaid ikkagi nagu oma tundega asja. Kui vokk hakkasid pihta, et siis oli küll tunne, et, et see on selline kodumaine vaipa vokaal, mis ta siis välja ei kanna, aga kogu see sõitmistiks seal taga oli vahva. Ja, ja inimesel, kes laulab, on mingisugused tõsiseltvõetava vokalisti alged olemas mida Eesti nooremate meeslauljate seas väga palju ei kohta, et siin küll juba Nathani heks pikalt mat, Avist keeran ka olemas, eks ole, aga aga kui vaadata kas või sellist mainstream popmuusikat praegu, mis me raadios kõlab, siis on seal mingisugused sellised nina, sellega vokaalset Kevinit, kõik ühtemoodi, kõik on tulnud kuskilt Stahli konkursilt, nad niimoodi niuguvad midagi ja sealt ei tule mehed häält. Justmis kiis rääkis, eks ole, et kui oli 70.-te oksul, olid suitsuseitsmekümne popmuusika, vana popmuusika sul olid kas sellised mahlakad, baritonid juba kahekümnendates meeste suus või siis sellised psühhedeelsed kähinad, nagu nagu Fixilvegi apsil olid, et siin oli tõepoolest Fixi või klassi sellist heeliumihäälsed taustaga kuulda. Aga, aga praegu on nagu väga ei ole ja see oli selles mõttes nagu positiivne üllatus mis talt võib-olla puudu jäi, et oleks tahtnud mingit natukene teistmoodi või selgemalt esile tulevat refrääni. Siis oleks tal väga kõva selline hiti aura juures, praegu paneksin tegelikult seitse külgeminest. Toni, kas. Refrääni puudumine küllap oli taotluslik tantsu indi pala mida ma kuulsin siin varajast piistsi, Johnny Marri eriti suurt džungel kitarri, eks ju, samuti need heeliumi Bäckwoki ma paneks Lincolni arvele ja siis loomulikult versiooni osas mis sobib muidugi väga hästi tantsu, hundisaali, Franz Ferdinandi, Tekmi aut. Millegipärast meenus selline kompott, selline kontekst. Need on muidugi kõvasti muusikat kuulanud, aga siin kõlas nagu mitu lugu, loo alget, mis olid kokku pandud. Ma jah, mina austan vähemalt minu antennid nagu tervikute tajunud, aga seda ma otsin, tavaliselt. Vähemalt pani sind mõtlema siiski. Justament lahti. See teeb, mis Tbilisis viiekas CDd meil 18 punkti. Ja 18 punkti, Uulani ingel, poeblo sonis. See on verivärske plokk paadi, nende uue singli nimi on lao tenn. Berg, kuidas tundub, kas huumorimeel on? Mis tal olemas, mulle väga meeldis see algus, ma mõtlesin, et see on mingisugune filmimuusika ja siis noh, ta Loi hoopis teistsugused ootused, et tekkis selline Dave'i või, või Scott ookeani hääle ootus või siis vastupidi, et tuleb selline Aiobetaige, aga võta näpust, aga tähendab see, mis edasi tuli, see tuletas mulle meelde selle, kuidas tubli 20 aastat ei saanud 20 olla. Ühesõnaga ammu aega tagasi sai lõpetatud sadamateatris mingisugust pidu niimoodi, et mingi nelja, viie inimesega tantsitud selle looja järgi, kus Nuubakadee multikas kanu kokku pakitakse ja siis tusamehe meeleheitlik nägugi sihukene, raevunud, meeleheitlik ja lootusetu nägu, et need hullud ei lõppenud kehakell on viis, ta peaks ammu koju minema, teda peaks need inimesed siit välja ajama või lihtsalt enam ei jaksanud. Ja noh, meie jaoks oli see muidugi väga punk kõik, aga nüüd ajapikku mõned hakanud rohkem ennast selle turvamehega identifitseerima ja seda lugu kuulates tuli kaasnenud õõva mehe meeleheide. Jah, ei, ma saan aru, et taheti natukene lõbusat nalja teha, aga aga minu jaoks läks ta üsna ruttu tüütuks, et on selline meeleheitlikult meeldida tahta. Stardipauk täpselt vot viieka paneks, oo seal oli häid ideid, aga nad pingutasid üle selle kohutava meeldida tahtmisega. Margus, kas vaidled vastu ei vaidle üldse vastu, tegelikult ma kujutan ette, kuidas seda lugu tehti, et see bändimees oli Justyybeist ostnud ühe analoogsündi. No sellise korraliku vanakooli paljude hästi paljude nuppudega sellise monofoonilise, kus saab ühe klahvi korraga alla vajutada, mõtled seal ette, hakkan improviseerima, ma olen seda ise paar korda elus teinud, väga lahe, niimoodi võtad ette, vajutad nupule ja siis hakkad sealt nuppu keerama. Efektid, Sa suudad sinna juurde ka sellise refrääni kirjutada, nagu, kui refrään. Sa kirjutad nii kätte, noh, ma kujutan ette, et temal see klahvimeest ei, tema tegi sellise temaga, kus ta mängis, seda siis bänd, teised bändipoisid, hakkasid peaaegu tekkinud improviseerima keerima, mingisugust võtsid teksti ette, hakkasid seal punnitama, et kuidas saaksid ja sellise korraliku hittloo kuidagi välja punnitada ja kuhu see, kuhu see sündi paar asi oli tegelikult minu meelest lahe. Oleks mul oleks väga meeldinud, olekski, jäädki niimoodi, et see oleks võinud olla trummid oleks võib-olla natuke teistsugused võinud olla. Sündi, paat oleks alguses, On ju olnud ja siis tuli see vokaal sisse, miks ma tundsin kohe, kuidas need poisid seal stuudioruumis või seal prooviruumist punnitavad? Paneks selle koha nüüd? Mul on selle koha peal nüüd sisse ja siis otse oleks päris hea. Aga et sellest võiks saada hitt. Proovime nüüd teeme neeme ja siis see kogu see higi ja vaev oli selles loos nii esindatud. Meeldida tahtmine, laps nagu Berk Vaher ütles, et see rikkus kõik ära, et sündi paari eest oleks pannud, tea kaheksa, aga kuna see vokaalosa oli selline ikkagi mis kiskus kõik maha, panen nelja kokku, need poisid on vist juba meieealised kuskil. Noh, vahet ei ole, eks. Poisid on poisid. Oota, Margus, sa lugesid minu märkmetest maha, sellega ikka. Saate kahtlaselt üksnes Eino. Ideed lendlevad niimoodi, Tartu mõjub. Nii me, no see oli mingi UK kastreerida tantsumuusika, see mu esimene nõue, reaktsioon, aga mis minu jaoks nagu andis sellele rohkem kui kaks punkti oli see, et üks neist on kindlasti kuulnud, kuulanud selliseid oreli virtuaalse nagu j Vahh sensans või Andres Uibo, sest et ilmselgelt tiirles kõik kogu see kogu see komejant või pagana veiderdamine tiirles oreli ümber ja olgu okna või klassitsistlik mida iganes. Igatahes selle eest nagu banaalne proge popp oli minu jaoks. Ja vokaal tõesti õige õige tähelepanek margused Vogalevastanud üldse ära jätta, selles mõttes Wendroshin Percussi taha minna ukse Bergussi nagu pass oleks mahlasem olnud ja see töötaks geniaalselt peol näiteks korraliku jäiga neli sanga neli 13 blokvaatsile ning lav vidin. Muusikanõukogu on Tartus, stuudios on kriitikud Margus Kiis toni tonni ning Berk Vaher, mina, Raul Saaremets just kuulasime muut eesti ansamblit nimega. Meil Lissa. Loo nimi oli muusik, siin on näiteks kitarristiks kehastunud tolmunud mesi, bassimees aga lauljad, teame ausad, käin siis näiteks Margus, kuidas tundus? Jällegi sukeldun minevikku, et vaatasin just seoses telesaatega, muidugi siis ma vaatasin läbi hästi palju Ruja igasuguseid materjale ja siis ma sain aru, et Rujalt on alles tegelikult välja kogumik ilmus 99, sealt on välja jäänud umbes sama palju lugusid kui lindistatud lugusid, kui, kui seal plaadi peal üldse kokku oli. See oli selline lugu isenesest. Et arvan, et see oleks iga sellise sai ennast endast heast heal heal arvamusel bändi nagu kogumikes, nagu välja jäänud, sellepärast et selline keskpärane lugu iseenesest, aga mulle üks asi meeldis sealt see viiuli viiulisoolo, mulle väga meeldis sind muu välja, et ainult viiulisoolo alles jätta. Et viiul mängis väga hästi, et viie või ma ei tea, kas viiulimees saanud, aga, aga plusspunktid talle. Jätkake samas vaimus, et ta on väga-väga-väga, noh, et see oli väga nauditav, aga muu oli selline. Jutt oli, et siin 92. aasta rokkbändivärk selline mõtlesime, et kas on mingisugune Maiken Madisson, mingi piirid. Maiken, Madisson, pöidlad püsti. Pöial püsti. Aga jah, et et mõtlesin, et seal mingi sinna 92. aasta 93. neljanda aasta mõne bändi, selline ree reliis, eks, et aga väga üllatavad, et seal uus bänd. Aga jah, muidugi vokalisti tundsin ära ainult. Ma ei saanud aru, palju punkte annad, punkte annan õhus. Viis realiseerida. Nonii ja ma saan õigesti aru, et Linnahalli helisalvestusstuudio on endiselt avatud ja roking täiesti halleluuja. Nojaa, seda tehti siis aastal 90 200 lugu. Ei täpselt selline mulje. Et hiljem muidugi ma tahaks teada objektiivsemalt, et kus sa siis salvestad ja kelle käe all vokaalistile suur kiitus ta võiks liituda Ultima Thulega, võtta Riccilt ülesest Priksi Vogal kais laivis enam nii hästi ei kanna, kui aastal 28 nendesse esinedes täismajale rock summeril. Seda maja oli siis enamvähem mingi 80000 inimest toona. Et sellise ja ootasin muidugi viiuli asemel. Noh, mul on keelpillidega väike teema ja sorry, seal on praegu täiesti subjektiivne ahven, mingi äge, ma ei tea elektrioreli soolo tulla hoopis. Need on kolm punkti. Berk. Jah, mulle ka see riiul meeldis tegelikult kõige rohkem, aga ega seal oleks võinud tõesti selle asemel on aega, see lugu poleks mulle selle võib-olla rohkem meeldinud, aga ei tore on, ja kui on sõpru, kaasmuusikuid, kellega teha sellist muusikat, mis hingelähedane on, ega seda ei saa kellelegi pahaks panna. Aga no ma olen ka mõne noorema bändi kohta kirjutanud seda, et praegu teha sellist muusikat selle mõttega, et see võiks proge olla, on kuidagi üsna mööda või selles ei ole praeguseks enam mitte midagi progressiivset, need progemehed, kes praegu ütleme, et kui tõsta mingisugused klassikalised proge, bändid praegusesse aega ja vaatame seda tegema, hakkaksid nad teeksid hoopis teiste vahenditega hoopis teise loogikaga, hoopis teistsugust muusikat. John piilile meeldi samal ajal rääkida, kui tahab mingit uut ala trummi ja bassi või džungli asja kuulis. Kui Jimi Hendrix elas elaksite tõenäoliselt. Praegu jah, midagi sinnakanti, midagi sinnakanti. See oli selline. Raskejalgne ja ennast väga tõsiselt võttev poseerimine. Kui eelmine Se oheli poisi lugu või mis ta oligi, see, see oli näha, et vaadake, et kus me viskasime kildu, eks ole, et kõik kaasa siis see oli jälle, et vaadake, me teeme need tõsist, õiged kunst, muusika, et pange nüüd tähele et te saite ikka aru, eks ole, nagu tõstsime ausamba endale koos selle looga. Et aru küll, aga ma ei ole sugugi ausammaste fänn. No ütleme, neli. Neli kokku 12, Melissa ning muusik, vaatame, on inimene lihtsalt. Live. Muusik. Nii kõlab sensionään Kambet Kambeka albumilt. Lugu nimega Citynie. Berk oled sa ka nende hulgas, kes arvavad, et sentimäeni tagasitulek on ikka üks suursündmuslauset. Mis ta nüüd sündmus on või selles mõttes, et selline kohviku, Haus kohviku või selline kontori eksootika oli ju tõepoolest kuskil 15 aastat tagasi kohutavalt popp, see oli selline kaks endast lugu pidavad. Urban, inimeste maitse ja, ja noh, midagi ma selliste ähvasin jah, et, et see on mingi tolle ajataat, kes on nüüd otsustanud tagasi tulla sellise teemaga, sellepärast et mingil hetkel kadus kõiku ära Nuutšassisse häkkinud enam keegi, nüüd on võetud kogu see vana vähke üles löödud tempel pale Aašikk külge ja läheb sellega ühineb. Et mis ma ütlen, tähendab, minu jaoks ta on selline mõnus tapeet, aga mitte enamat. Ilmselt oma kontoritööl ma sellist asja kuulaksin küll, aga, aga ma ei tea, kas madega muud midagi oskas peale hakata. Ütleme, et viis, ma ei ole ta nagu kuidagi väga helde. Võib-olla see ikka sa selles silmas kinni? Margus. 25 aastat tagasi oli selline asi väga huvita eesti kohvikutes Eesti või ma ei tea eestikuubikute söömist, kuna see kadi kaalukud oli vist 96 või 75 või midagi sellist, Kolg. Seal midagi. Laulja panna väike moodne tümakas ta. Klaas tegi seda vist aastal 75 või midagi sellist. Jah, ta oli selline kergelt noorusmälestusi tuletas mulle meelde seda, kuidas ma ennigmad vihkasin. Selles mõttes Tigmad, jah, vihkan siiamaani Enigmad, mulle on hakanud meeldima. No ja kuidas need bändid, kes mingid põrandaalused, bändid, kese, liigmat nagu eeskujuks peavad ja siis sedasama tänapäeval. See oli päris naljakas, ma kujutan ette vaatama vihkan siiani. Ma ei ole oma arvamust muutnud, minu arust ainuke asi, mida siiamaani saab vihastanud Nõukogude Liit. Asi oleks, see on üks, üks üks teistest asjadest. Aastal 90, jah, ma ei suutnud seda empty 500 Euroteeritud, mingeid Nygma lugesid ikka nii kohutavalt või? Ma ei tea, aga noorusmälestuste meenutamise eest, no ma annaksin mõne neli punkti ära, et tundsin ennast jälle 15 aastasena. Toni jah, ma ei oska muud öelda. Ärge härrased, nüüd on käes see aeg landis coming back, eks ju, et me oleme siin nii kaua tiirelnud ja kuulanud, eks ala kolmeaastasest saadik juba klapid peas ja nii edasi, eks ju. Et, et nüüd on siis see tagasi ja ma annan lihtsalt seent. Ja neile siis nii-öelda, mis on see 97 või mis pagana tippteos oli või seal kandis? Et tegelikult oleme ausad, on objektiivselt see oli maitsekalt tehtud. Sorry, laulis äsja, et sellest Ma annan viis ja ma kiidan produktsiooni, sest et siin on täna kõlanud ikkagi no p-tähega algab see sõna ja teine A produktsiooni. See on viis punkti. Sõitsime Sydinie ja kokku 14. Seal Tallinn öös ja nende versioon minu lapsepõlve suurest lemmikust sviidi foks manner programmist. Margus. Jällegi tuletatakse mulle ikkagi noorusaega meelde, ma kunagi lindistasin selle loo originaali Raadios Tinn juhtmega stereomakki. Hoidsin näppu, lapsed ei tea seda, mis makil seal. Võtan reketid ja maki, eks. Okei. Ja kuulasin seda lugu, eks viid sviidi, paks on, seal on ja siis korduvalt ja korduvalt üle, et ma ei tea sviidis mitte midagi, kusjuures väga veider. Mailise tants kuskil Ojakääru raamatust lugenud korraboli mainitud seal. Aga sul vanemaid vendi ei olnud siis ei olnud, mul oli täiesti puhas leht nagu sviitjas leida sealt. Ja siis see lugu mulle kohutavalt meeldis, originaal, mõtlen ja seal eriti see sündi, algne sündi, osa minust, geniaalne üks kõige maailma parimaid sündi käik ja üldse minu meelest väga vähe on paremaid sündi käik üldse leiutatud. Otseselt sviidi plaat, kus lugu on võetud, topsik täpselt ei oska öelda, mis ta nimi on, seal pole midagi. Et seal on mitmeid väga häid lugusid, on veel, et see oli selline, tollase klemm rokibändi, selline viimane sähvatus. Aga see koer on iseenesest nagu minu arust õudne, et selles mõttes, et ta ei, ta ei ole Eestis nii kohutavalt originaal või teistsugune, et oleks hea kaver. Ja kõige paremini osase sündi käik on kuidagi uduseks maha tõmmatud ja vokaal on selline, et kui originaal plaanis on vokaal hästi intensiivne, isegi hevi metallik, siis siin on selline ja seal on mitmehäälne, selline ilus Queeni lik Queen tol ajal ei olnud kuuluski verd, kui see lugu ilmus, et või noh, täna palveks Queeni stiilis mitmehäälne ka siis kõik ära jäetud, et sinna sinna laisk, sellise uneleva esitusteri vokaal on jäetud alles, et mu poeg sellele kaks punni või midagi sellist. Et nüüd me oleme Sellesse aega, kus inimesed saavad juba oma loomemajanduslike sissetulekute pealt pidada telliskivis suuri suguvõsa pulmi kutsutakse kohale bänd, kes esitab kogu pesele tuntud meloodiaid. Ja nojah, eks see on see eesti tavade jätkumine ja mis ma oskan öelda. Originaal väga meeldiv. Bänd, kes seda kaverit esitab mulle selle kas seotud muusikute, mõned teised ettevõtmised väga meeldivad, aga sellele bändile ma ei ole siiamaani kunagi pihta saanud. Kui see kaverit deebee välja tuli, siis koht mis või noh, see on seda tüüpi muusika, mis mind naerma ajab. Aga ma kahtlustan, et see koomika, kavatsuslik ja jah, täpselt selline tunne oligi või noh, väga et mõnikord peale aura ujulas käimist lähed Maximasse ja siis ostad lihtsalt nalja pärast mingisuguse odava plaadi, kus on sellised ooke kaverit ja et vaatad, kui, kui süüdilt annab teha mõnda sellist lugu. Loo Enese eest, mida ikkagi noh, nagu täiesti ära hävitada ei suudetud ja mis on tegelikult väga hea lugu, ma olen kokku neli punkti. Toni, mitte punkti sa paned. Mul on samuti neli kirjas kindlasti provokatsioon värvijalegi kiitlustes ja kindlasti parem kui sellele potentsiaalsele hüpoteetiliselt fanta fantoomplaadil seal kuskil karaokeletis poes. Minu arust sviit on mööda läinud mul siin 79 niisugune tulema, kõige noorem siin, mina olin, siis ma olin tegelikult hindan väga kõrgelt kuni 70.-te kraami kujutage nüüd ette, tegelikult ju lõikasid nad lõikasid linte kokku, et saavutada vokaalharmooniat ja tegelikult sellest ajast, kui kas see lugu oli 74 vist originaal selleks ajaks kui neid oli kolm, taati väljas juba ja neid vähemalt teisel ja kolmandal olid vokaalharmooniat kõvasti kleebitud kokku, mis kulmineerus loomulikult Operaga. Et Baba sviit ja no ma ei taha nagu sviiti üldse. Siit on kaasaegne Su kuini või noh, see klemm, klemm taotlus oli toona sees kõva, eks ju. See ei olnud siiski nii pretensioonikas, kui, kui need olid ikkagi töölisklassi pääl, mitte selline keskklassi eputamine, kui jah, nõus, sul peab olemusega Frompan, kellel on nagu taotlus olla, mitte superstaar, vaid legend, eks ju. Noh, sorry, see kõlab klišeelikult, aga vennal õnnestus ja väga lühikese ajaga suhteliselt lühikese ajaga. Mina muidugi salvestasin nõude liidu testi kesktelevisioonist. Singer Vingeri lugu, mina pean samba tantsida, kui sina, Margus salvestasid seda. Mis see nüüd oligi, see et ma kiidan, vaadake, mul ei ole ka Tallinn tegeles veel kuidagi nagu klikanud ja seal loomemajandus väikene vihje või kuidas öelda isegi, võibolla siuke väike intriig oli siin igati kohane. Et igavesest igavesti. Võib-olla see plaseerum bariton jah, väärib sinna, et vastasel juhul oleks üks puuted kokku 1004 tuli kokku 10. See on Giulia Holter muusikat tema tänavuselt albumilt häviuu in ma üldine ees ja see oli siis elluket, randid on i-land. Berg, kuidas sulle Giulia Holther meeldib? Või ei meeldi? Ma arvan, et ta on niimoodi vahelduva eduga meeldinud, aga et praegu see lugu lihtsalt sattus mingis mõttes õigesse hetke, kuna ma natuke aega tagasi taasavastasin gruusia albumi intervjuu ait, isegi sõltumatult sellest tund viiksi tagasi tuleks edasi-tagasi lihtsalt kuidagi tuli ta uuesti meelde ja ma teda palju kuulasin, siis ta oli kuhugi ära kadunud mu jaoks tükk aega. Ja nüüd ma olin teda hakanud jälle üle kuulama ja see on väga samasse teemasse ilmselt osa seda, noh, mida vist vaipasid Veipeueviks nimetatakse samasse teemasse, aga Pole külvast nii kandiline kui jah, aga säilib kuidagi huvitav ka, tähendab selles mõttes, et et on kindlasti asi, mida ma peale tänast saadet veel ja veel kuulaksin talle niimoodi rohkem pihta saada praegu Me lobisesime suuresti selle ahelaga, et tahaks natukene lähemalt kuulata küll seda vale olnud väga kitsid enam annan vahelduseks kaheksa. Toni ja mul on Jolie altari pärast ainult hea meel sest et nad on ikkagi nii-öelda mein Stei tänaseks päevaks koos sellistega nagu Ukrainas ja ja kohatu võrdlus, aga lihtsalt nagu varda müüginumbreid ja selliseid asju Jona News ja meil on ka selline potentsiaal veel, tal on kohe uus plaat välja tulemas. Samas hindan kõrgelt tulealtari kavalat kompositsiooni, nimelt see lugu ju tegelikult oli suhteliselt pretensioonid valguses, kuid siis nii-öelda helimüür kulmineerus isegi need Tseebeeelli monitorid siin suutsid üht-teist pakkuda. Ja nii, mis veel, aga samas Chouljakene kuulaga Julianna Porbecki uut plaati ja vaata, kuidas on võimalik teatud mõttes edasi liikuda ja mitte käiata täpselt sama asja, mis eelmisel plaadil oli. Kõike seda kokku võttes kuus punkti ikka tuleb, sest ju Holter on suur, Bachi ja India klassikalise muusika austaja. Margus oled sina altarit kuulanud? Ei tule ette, praegu? Ei ole, absoluutselt ei meeldi sellised õhkavad vokaalid, vot see selline, ma ei ütle, et kellelgi teisel ei tohiks meeldida. Kaugeltki mitte, aga mulle ei meeldi, et ma ei ole selliste asjade fänn ja mulle just selle loo instrumentaal väga meeldis. Ja ma hea meelega kuulan seda instrumentaal, jaga ka, jäi mulle mulje, et keegi tulnud bänd on tulnud välja selle instrumentaaliga ja siis oi kui hea lugu. No paneme igaks juhuks vokaaliga peale, muidu ei müü üldse. Ise muidugi kirjutama. Et oleks võinud klassikaliselt haritud. Ja et võib-olla oleks mõelnud, et võib-olla seekord ei laula, et väga ilus instrumentaal olid, aga, aga vokaal oli selline stereotüüp lihtsalt ei sobi. Ma ei tea seda nii palju, seda sellist õhkavad vokaali, mulle meeldiks ikkagi vahepeal vahelduseks kuuleks mingit kraaksonist räuskamise ka natukene või sellist kiiksuga ka kolm, nii et neli punkti annad, Ma saan aru, et ei, ma ei anna nii vähem instrumentaal väga meeldis, seetõttu ma seitse isegi seitse, mis juhtus. Instrumentaal oli nii lahe. Ma võin selle vokaali unustada. Selline oli seekordne muusikanõukogu, olime Tartus või noh, tegelikult oleme siiamaani Margus Kiis stuudios Tony tonni stuudios ja Berk Vaher, ma loodan, et me näeme kevadel jälle. Ikka alati rõõm tulla, kui lubad. Ja muusikanõukogu raadio kahes tagasi nädala pärast. Olge mõnusad, kõike head.