Raadio ka on Tartus. Nonii nonii, oleme nüüd oma mikrofonidega tulnud siia Tartu Ülikooli raamatukogu ette ja Indreku ja mailisega on liitunud salgake noori raketiehitajaid, kui nii võib öelda. Tere hommikust, mäed. Tere hommikust. Väike tutvustus ka, kes, kes parasjagu on ja millega eestki huvi tiimis siis tegemist tuli teha. Mina olen kaupu Vormansik, Tartu observatooriumi teadur ja enne olin ESTCube'i süsteemiinsener. Tere hommikust, mina olen Erik Kulu ja kõigepealt ma tegelesin Esskyuubist selle süsteemiga, mis mõõdab kosmosesse, kus suunas on näiteks kaamera ja siis paneb satelliiti pöörlema, muudab satelliidi asendit. Ja siis hiljem, kaks aastat andsin mina satelliidile käskusid, mida ta kosmoses tegema peab. Hoidsin silma peal, et kõik korras oleks. Tere, mina olen ka varem ja mina otseselt Eesti jää ka ei ole tegelenud, mina tegin järgnevatel eestki juhil testivahendi maapealseks testimiseks. No väga lae või igatahes nüüd Madis, oleme oma silmaga näinud, praktiliselt mõtlen kogu tiimi ära. Mart Noorma, et me oleme juba jah, korduvalt näinud, nii et kui me kedagi nüüd näinud ei ole, siis Mart Noorma on ka neid esindanud, kes võib-olla pole meie silma alla sattunud, sest et on olnud korduvalt ikkagi eetris hea. Ja, ja meestel on kaasas siin ka tegelikult üks väikene ma tea makett või, või isegi noh, tegelikult täitsa mitu maketti, mida saab siis paberist välja lõigata, see on nagu ma aru saan originaalist pool sentimeetrit, lühema küljepikkusega, muidu täpselt selline väike kuubik siis oligi, mis juures läks? Jah, siin meil on see makett kaasas ja seda võib kasutada laste mänguasjana. Aga satelliidi kavandamise faasis me kasutasime seda kavandamiseks, et ette kujutada, et kus, milline külg on ja kuhu mingi seade käib. No kui olid väike poiss alles, kas siis oli plaan saada ka ikkagi kosmosemeheks ja suureks insener. Eks muidugi, et ulmefilmid huvitasid juba väga väiksest peale ja sealt see kõik alguse sai. Igatahes väga lahe ja selline ütleme satelliidi väljalõige on küll asi, millega Madis, isegi meiesugused, mehed saavad hakkama. Me suudame, ma arvan selle välja lõigata kokku liimida küll. Peaks saama jah, see näeb välja ikkagi nagu vanasti oli tähekese viimane lehekülg kus sai siis lõigata autosid välja, kokku liimida või, või nagu vanasti oli see, vaata selline suur papist lehtedega raamat, et Tallinna linnamüür, mille sai ka kokku liimida ja mis oli siis umbes poolteist meetrit pikk ja oli meil kodus klaveri peal, kuni lõpuks ühel päeval, see oli minema visatud selleni kole lihtsalt. Aga no ei, selle Esskyuubi saab, ma arvan jah, päris hõlpsasti välja, sellepärast et on ju kuubikujuline ikkagi, nagu ta nimigi ütleb ja siis. Ja siis kokku liimida, ma arvan, üsna edumeelselt. Satelliidi ehitamiseks läks, kas siis kuidas teil endal tunne sees oli, et kas sellest tuleb nii suur asi ja nii vinge asi, nagu ta praeguseks on tulnud ja või ei olnud, või tundus, et on lihtsalt koolitöö ja vaatame, kuidas läheb? Ikka teadsime, et see on raske ja suur asi, aga seda ei teadnud, et kas see välja tuleb ja kas see tööle hakkab. Mis sellised suuremad hirmud võisid olla? Et kas ta ikka kosmoses tööle hakkab, et varasemate kogemus näitas, et jah, et antennid ei pruugi avaneda ja siis ei kuule piiksugi. Nii, aga ütleme siis uuemate satelliitide kavandad kuidas, kuidas teie olete varasematest siis kogemustest õppinud, kas on üldse midagi õppida või pidi ikkagi kõiku täiesti ümber tegema? No uued satelliidid on kindlasti kergem lihtsam teha kui varem tehtud juba ja saab suuremalt kavandada. Kas järgmine satelliit, mis üles läheb, saab olema ka selline pisike kuubik või leiame ka ikkagi sellist noh, klassikalisemad ulmefilmides nähtud raketid. Ikkagi on tegu kuupsatelliidikant, seekord suurema satelliidiga. Nüüd peaks olema kolm ühikut satelliidiga tegemist. Ja üles läheb see ikkagi kuskilt ekvaatori lähistelt. Pole täpselt paigas, aga tõenäoliselt jah, et sealt on parem saata. Hästi no kas te olete seda dokfilmi ise ka näinud ja kui nägite, mis mulje jättis? Jättis väga hea mulje, oleme ühe korra näinud seda et nad on kindlasti selles mõttes hästi ausad kaadrid, et neid filmid ja enne, kui see tööle hakkas ja noh, me ei teadnud, kas ta hakkab tööle või hakka tööle, et siis kui sa tead, et hakkab tööle, siis on lihtne kangelast mängida. Aga kui sa ei tea, et kas ta hakkab või ei hakka, siis sa pead nagu kuidagi seda tööd tegema lihtsalt. Ja ja nii see tuli, jah. No väga hea, igatahes on mehed lisaks siis satelliidijoonistele ja väljalõik lõigetele kaasa võtnud ka tegelikult siin ühe raketiseadeldise ja mis, mida me siin ma loodan, et hakkame Tartu Ülikooli raamatukogus ka õhku paiskama? No ma võin seda kirjeldada. Madis, kirjelda sina meelepärane. See on siis kuidas ma ütlen, see on üks, see on üks selline valge vist plastist toru, mis on käänatud L-i kujuliseks ja siis sinna selle maa peale toetuva horisontaalis oleva toru poole otsa siis pandud üks plastikust pudel ja see kõik on siis Mäkiveri teibiga kokku tõmmatud, nagu ma aru saan, siis kaevery taipan kosmosest täiesti asendamatu töövahend, seda kasutatakse noh, ikkagi reaalselt ka rahvusvahelises kosmosejaamas, kuna sellest Davist paremat ei ole lihtsalt leiutatud. Ühesõnaga siis selline pealtnäha lihtne seadeldis, selline andeka plastike plastikust toru, mille otsas on siis pudel ja see toru on siis ütleme võrdhaarne, võrdhaarne toru elli kujuliselt ja see on meil siin praegu siin nende betoonplaatide peale, aga millest see täpselt koosneb, mis seal siis ikkagi nüüd sees seal on, täpsemalt on see hästi lihtne kodus tehtud vahend, kuidas raketti lennutada koosneb siis pudelist, mille, mis rõhu abil saadab paberist raketikese taeva poole antud antud suuruse pudeliga umbes 23 meetrit meetrit 23 meetrit. Ja pudelist läheb siia torusse, mis on lihtne PVC toru, mida kasutatakse. Kasutatakse siis äravoolutoru osastikuna ja kokku ühendanud omavahel McKay veri teibiga, nii et hästi lihtne, kodus tehtav ja kõik saavad ise teha seda ühes otsas, siis pudel teises otsas, siis paberist rakett, mis istub selle toru otsas, aga missi õudsas keti ikkagi sinna õhku, nüüd paiskab õhurõhuga paiskame selle raketid taeva poole. See ongi siis nii, et lihtsalt hüppad selle pudeli peale, siis ta lendab õhku või. Paneks äkki selle satelliidiga sinna külge siis ta ei lenda äkki äkki nii kõrgele või igatahes üks moment. Kas on võimalik seda raketi stardiseadeldist ka mitu korda kasutada? Antud raketi stardiseadeldis on mitmeid kordi kasutatav läbi testitud ka. No väga hea, et siis võib-olla esimese hooga. Me saadame õhku selle väikese paberi straketi ja siis võib-olla proovime sinna külge kinnitada ka selle satelliidi ja viia siis 23 meetri kõrgusele orbiidile. Kontrakette. Seda kuupi niimoodi on raske taeva poole saata, kui takistus on suur sellel praegu kui, kui ütleme nüüd kuup, kui see paberist kuup, see makett kinnitada nüüd selle paberist kanderaketi külge, mis siin selle toru otsas on, kui kõrgele ta siis lendaks? Ma pakuks umbes maksimaalselt viis meetrit, äkki heal juhul. No võib-olla sellisel juhul ärme siin asjaarmastajatele lase sille plaani segada. Tingimus antud tingimustes pakuks, et head kohašveidritele seal ei kuubiga. No väga hea, aga kuna satelliitide kokku liimimata ja muidugi ärme siis ütleme, tee viimasel hetkel raketi stardiplaanidesse muudatusi ja proovime siis ikkagi noh, klassikalisel moel siis raketi õhku saata. Võib-olla mina siis kirjeldan hoopis sellel ajal nii. Meil on valmis pandud kaamerad ja. Pilte ja nemad ära. Viia. Raketikatsetus 50.-tesse ongi väga heast stiilselt ja lamda, siis seadeldis on asetatud Maalehe ühe jalaga hoitakse kinni ja teise jalaga siis kiire rütmise liigutusega peaks rakett õhku paiskama. Ootame, kui meil on kaameramees ka valmis kaameraid, Madis Aesma võtab siis sellise klassikalise üks põlv maas poosi. Kas olete valmis? No aga kuidas siis kui Eskujub üles lasti, kas siis toimus mingi lugemine ka, kas 10-st allapoole või kuidas 10-st allapoole? Aga võib-olla siis loetki numbrid 10-st allapoole ja siis lendab õhku rakett 10, üheksa kaheksa seitse, kuus viis neli, kolm kaks üks start. Vaja läks ja rakett läks ja nüüd kukkus ka alla ja tõepoolest no ma ütlen, et kuskil no kuus seitse meetrit lendas ta julgelt kõrgele ülesse ja kas kas raketi start, lendtrajektoor? Plaanipärane hetkel mitte, aga see oli raki demonstratsiooniks hetkel, aga nagu näha, on stardiplatvorm taaskasutatav. Ja täiesti, sest et see plastmasspudel on võimalik siis täis puhuda uuesti ja on kõik nii nagu peab. Kas muide mehed, kui siis toimub õppetöö teadustöö, kas seal ka sellist mängulist momenti on juures või on ikkagi kõik surmtõsine? Väga palju on mängulist momenti. Ja mõni näide, äkki tuleb seesama, see-eest kiuubi paberist mudel on üsna mänguline, värviline ja suurte meeste poolt tehtud. Igatahes igatahes väga lahe ja vinge ja kui nüüd meie kuulajad tahavad ka tulla ülikooli millalgi. Mis eriala peaksid? Peame hakkama matemaatika sobib hästi, füüsika sobib hästi. Arvutitehnika kindlasti, aga kõik muud sobivad ka sama hästi, et on vaja projektijuhte reklaamiinimesi. Et selleks, et saada tänapäeval osaks kosmosetiimist, võid õppida mida iganes, peaasi, et õppida. No võib-olla mitte päris nii, aga aga kindlasti on vaja võrdselt nii organiseerimistööd kui sisulist tööd. Ma vahepeal annan siit bussist teada siis nii palju, et rakett lendas edukalt ühe valge pingi orbiidile. Ahah, väga-väga meeldib igatahes suur aitäh, mehed, et leidsite kiirel hommikul aega meie juurest läbi astuda, saate õhku, paberist rakette ja soovime teile edasistes projektideks edu. Aitäh. Raadio ka Tartus.