See hääl on enamikule vanema põlve muusikahuvilistele teada ja tuttav kõrgaastad 30.-te 50.-te aastate vahel. Ent praegused esinemised kinnitavad laulja hääle suurepärast lüürikat, hingestatud esinemist. Omadused, mis tõid kunstnikule tohutu publiku armastuse ja menu juba esimestel tööaastatel on seda populaarsust. Aidanud hoida tänaseni. Ivan Kozlovskist on saanud legend. Tema eluajal ta on vene nõukogude laulu kunsti eks patriarh. Sündinud on Ivan Kozlovski 24. märtsil 1900. aastal Kiievi lähistel marjanovska külas. Seitsmeteistaastase noorukina astus kiievi muusika- ja draama Instituut. Pärast paariaastast õppimist sai esimeseks töökohaks Poltaava teater. Läbi Harkovi Sverdlovski teatri jõudis noore solisti kuulsus Moskvani ning seejärel jäi Ivan Kozlovski 28 aastat seotuks Moskva suure teatriga. Need aastad oli 1000 926954. Neljakümneselt omistati lauljale Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus. Nagu öeldud, pole Ivan Kozlovski esinemistest loobunud ka praegu ooperilavale noh, on kõrvale jäänud kontserdisaalid salvestusstuudiot, mittekadestamisväärne pikaealisus, mis on selle tagarežiim looduslikud eeldused. Jumalik anne. Režiim on vajalik kõigile, olgu tegemist sportlasega või kunstnikuga. Minule on aga selle sõna tähendus hoopiski muus. Režiim tähendab mulle sisemist keskendumist, kokkuvõtmist. Selline enesesundimine väsitab, ent kui töö on korda läinud, siis tunned õndsust tänutunnet. On ju artisti töö, igakordne, eksami sooritamine oma kuulajate ees. Tühja hingega ei tee siin midagi ära. Ent samal ajal pole loomise erutus loomisvärin õpitav. Seda tunnet ei saa kaaluda. Milline on see lähtepunkt, mis on see, millele toetuda. Selle probleemi kallal on juurdeldult enne meid ja juureldakse ka edaspidi. Ja paljud momendid jäävadki ainult sinu teada. Ei saa oma sisemist häält iga kord avalikuks teha, nentis hallipäine maestro. Eeskujud traditsioonid on laulmise juures suure tähtsusega ainult raamatute järgi lauljaks ei saa. Kuigi Ivan Kozlovski pole kordagi Eestis käinud, tõi ta oma jutus üheks heaks näiteks ka meie vabariigi, kus on laulupidude traditsioonid, kus lapsi õpetatakse juba maast madalast laulma, muusikast lugu pidama. Siiani on auväärt kunstnikul meelest kohtumine Moskvas Heino Kaljuste kooriga. Kõrgelt hindas ja hindata Georg Otsa tiit kuusikud mitmeid praegusi andeid. Vürsti karantiin Tarkovski ooperist näkineid. Äri. Evan Kozlovski ooperidebüüt toimus Poltavas, kuna ooperis Faust. Moskvalased aga kuulsid soliste esmakordselt Alfredo Verdi ooperis Travjaata. Etendus toimus suure teatri filiaalis, põhilaval tuli hiljem laulda roomiad Kuno roomiosja Juulias. Selles ooperis laulis esimest armastajat ka toonane täht Leonid Soobinov. Kord juhtus nii, et sobi navil läks hääl poole etenduse pealt ära. Etendust päästa, saadeti Kozlovski järele. Nooruk nõustuski asendama oma kuulsat rivaali. Publik võttis vahetusvariandi hästi vastu ka Leonid soovinoslausustele, hiljem oma tänusõnad. Ent seda õhtut peab Ivan Kozlovski üheks oma raskemaks ooperiõhtuks. Evan Kozlovskit on alati iseloomustanud otsiv ja juurdlev vaim. Mõterksus teotahe ideede küllus. 1938. aastal loodi tema initsiatiivil Nõukogude Liidu riikliku ooper. See trupp andis ooperietendusi kontserdil alal väheste deklaratsioonidega et saavutada paremat tasakaalu. Solistide ja saateorkestri vahel oli orkester paigutatud lavale solistide taha. Ent hinnaalandust ei püütud sugugi teha. Ise kirjutas Ivan Kozlovski ühes tollases artiklis. Selline ooperi kontsertetendus on täisvereline, kunstiliselt täisväärtuslik, lavalis muusikaline vorm. Meie eesmärk on säilitada teostajad dramaturgia. Paljude etenduste juures oli Ivan Kozlovskise lavastaja. Kuigi taoliste kontsert lavastuste puhul oli palju vaieldavad. Koori kasutamine, balleti rakendamine olid tollased trupi esinemised Moskva laste hulgas populaarsed. Kahjuks katkestas sõda ooperiansambli ettevõtmised. India külalise laul Rimski kortsakovi ooperis Satko. Meeldis. Juba oma esimestel tööalastel kontaktidel lausus niravitš Tantženko noorele solistile. Te, olete mehine inimene, te lähete vastuvoolu, ei otsi enesele kaastundjaid. Te astute julgelt sellesse vastu rääkivuste tormi, mis praegu teatrikunstis puhuvad. Ma mõistan, et teil on raske jäät, paljugi on hirmutavat. Ent tiivustab teie julge loominguline mõte. Ja seda on tunda kõiges. Ärge jääge seisma, ärge siluge nurkja, ärge oodake kaastunnet neilt, kellele te näete veidrana. Kunstnik peab jääma eneseks, peab oma veendumusi järgima oma sisemist mina teenima. Selles on olnud Ivan Kozlovski elukreedo. On vahel tulnud südametunnistusega ka vastakuti minna. On juhtunud sedagi, aga ma suutsin siiski selliseid situatsioone vältida. Ent olen nii mõnelgi korral proovidest lahkunud. Väike kana oli mul kitkuda ka Sergei Prokofjevi iga tema ooperiga armastus kolme apelsini vastu. Kõige tähtsam on tõde, siirus. Laulja peab oma monoloogi laulma, mitte maha lugema. Häälele annavad värvid teie tunded, emotsioonid, hingeseisund, teie mõttemaailm. Usk headusesse, teineteise mõistmisesse, tunde puhtusesse on aidanud värvida laulja häält ehk sellest ka kohatine paisutatud Ljorism ilutsemine. Eriti romanssidest saavutas Ivan Kozlovski sellise kokkusulamise. Nii et kriitika toonitas solisti meloodia otsekui räägiks aga sõnad otsekui laulaksid. Üks kuulsamaid ja tuntumaid palu Ivan Kozlovski repertuaarist, vene rahvalaul, õhtukellad. Vanaromanss ei tule enam. Ääre. Anier. Kui oma ooperikarjääri jooksul jõudis Ivan Kozlovski esineda ligemale poolesajas ooperis siis kammermuusikas on kunstnik tohutult produktiivne. Seda kuni tänaseni. Lisaks klassikalistele, romanssidele rahvalauludele on Ivan Kozlovski oma repertuaari kogu aeg võtnud vähem tuntud teoseid nii meilt kui ka mujalt. Samuti on ta laulnud paljude oma sõprade, asjaarmastajate, heliloojate laule ja romansse. Ära pole ta kunagi öelnud esinemisest koos lastega. Erilist rõõmu on alati pakkunud ülesastumised oma sünnimaa Ukraina lastekooridega. Oma lauluga esinemisega on Ivan Kozlovski paljudele muusikahuvilistele pakkunud meeli lendavaid hetki. Millised momendid aga enesele meelde on jäänud? Siiani helisevad hinges lapsena kuuldud koduküla kirikukellad. Rõõmu teeb see, kui mõni helitöö jõuab ilma eelneva programmi teadmata sinuni. Üks viimastest sellistest elamustest oli Bruckneri kaheksas sümfoonia. Tore on, kui inimeses on igatsus, vajadus muusika järele. Ukraina rahvalaul aiakest kõnnin. Valts Mandžuuria sopkadel. Kui. Kaks eluks vajalikku ametit on ilmas. Need on põllumees ja õpetaja. Mul on ikka meeles, kuidas väikese poisina tegime alati suure kummarduse õpetajale ja ka suured inimesed austasid õpetajat. Ma usun, et seda austust ja tänutunnet tunnetavad paljud. Katkenud Britteni serenaadi stenorile metsas arvele ja keelpilliorkestrile. Ma olen alati mõelnud, kui targalt on kõik seatud sünd ja surm. Need on elus kaks suurt hetke ning ühendavaks mõlemas pisarad. Sünni puhul on tegemist rõõmupisaratega. Soovitakse, et vastsündinu elude oleks õnnerikas edukas. Lahkumishetkel mõeldakse kurbusega sellele, et inimene ei öelnud kõike seda, mida ta oleks võinud ja pidanud ütlema. Et teie poolt sai kadunukesele ehk liialt vähe inimlikku soojust, mõistmist, kaasatundmist, osavõtlikkust. Elus on alati vaja mõelda lahkunutele ja alati on vaja rohkem püüda rohkem teha püüda läbi elada, kogu see mitmekesine, huvitav ja rikas elu. Gamma. Lõpetas oma elufilosoofia, hallipäine laulukuulsus. Avara ja avara hingega Ivan Kozlovski.