Kaks aastakümmet on astunud riiklik akadeemiline meeskoor oma lauluradu. Ta on teinud varsti 2500 peatust. Kaks ja pool 1000 korda on meeste read rivistunud kontserdiks. Esimest korda Tallinnas praeguse Vene Draamateatrisaalis ja edasi. Edasi võib juhtuda, et jääb mainimata just see kontsertõhtu, millest teil on kõige paremad mälestused. Kui nimetaksime ainult linna asula kolhoosikeskuse või rannaküla kus koor on käinud, ei tuleksime saatajaga välja. Heal juhul jõuame tunni pärast loeteluga sinna maale, kust jätkama peaks Nõukogude Eesti preemiate komisjon. Viimase viie aasta kontserditegevuse eest on koori kunstiline juht ja peadirigent Gustav Ernesaks esitatud Nõukogude Eesti preemia kandidaadiks. Albumeid, artikleid matkakirju lugedes veendume peagi, et koori kroonikud töötavad kohusetruult. Nad on usinasti liitnud läbisõidetud kilomeetreid on tulemuse jaganud koori tegevusajaga ning arvutanud välja koguni koori pideva liikumiskiiruse. Nõnda teame siis, et koor käib oma lauluradu 25 kilomeetrit tunnis. Läbi sõidetud tee ulatub aga viis korda ümber maakera. Ehk teiste sõnadega, meeskoorilauluretkede kogupikkus on üle 200000 kilomeetri. See kõik on väga kena ja huvitav, aga meie arvates tuleks neid arvutusi korrutada veel ühe teguriga. Lauluga. Koori esimene proov toimuski õieti ennem kui, kui meie ametlikku ütelda selle dokumendi kätte saime, et me meil on selline koer olevas. Proov toimus, pole täpselt märgitud, proov toimus 28. oktoobril. Mul on selline tunne, et see oli konservatooriumi saalis praegusest leivast Jahrovi tihe ja tegime proove. Kasel. Meil olid ju konservatooriumi geotoobi klubis ja kinoruumid olid ju kõik sellised, et kuskilt ei teki võtta. Seda kinos on seal kandjad sisse minna. Okto Okto, seal kinoruumis veel Gabru ja meil väga mitmel pool, meil igav liiv oli peaaegu ise kohas laiali laial tänaval ja seal olen rajada koreograafiline kool, needsamad seal tegime hulka aedu, proove 13 või üks headmis, midagi seal on, nendes ruumides meil olid. Anonüümselt toole tegime tõesti seistes, ise kütsime ahju ja ei, meil oli niimoodi, hommikul tuli brigaad Kilguus, hakkasime ahju aktikes algal ahju küttis, tähendab hommikul iga õhtul peale tööd tehti kindlaks vaid kuus meetodondlikul poid lõhnaga, vägevalt ahju kütma. Proov algas kell üheksa, proov algaski. 10 paiku, midagi oli seistes, tegime proovi, istid ei olnud. Ja see on, käisin ikka, päris hulk aega ei nivoo, kui kontsert sandaastati. Esimene laul, mis me hakkasime õppima, oli Tuudur Vettik kuu. See on mul selgelt meeles. Missugusena kujutas Gustav Ernesaks novembris 1944 Etegoori tulevikku. Mis on 20 on aasta jooksul muutunud riikliku akadeemilise meeskoorilaulu köögis või tööstiilis? On tõusnud küpsiste nomenklatuur ja küpsetamise kiirus. Võiks öelda, on tõusnud kurihääleliselt ja tehnilised võinud ja repertuaari ulatus kui ka selle omandamise kiirust aga ka samuti üldine repertuaari haare. Mida teeb koor viimased viis minutit enne lavale tulekut ja mida dirigent või mida ta mõtleb? Ootame märguannet, ribi astuda, kes mõtleb järgnevale laulule, kes õiendab, kaelasid, et kõnetada dirigent kujutab ette veelkordselt selle kontserdi poole laulude rida ja otsustab nende lõpliku helistiku just sellel kontserdil. Kas koor põeb vahel esinemispalavikku? Põeb eriti nii-öelda esietenduste puhul. Ja teatud ladina ütlemini piltlikult seisusele järele 38 kuni 39 oleks lavapalavik isegi huvitav. Malaaria on muidugi üleliigne. Mõnesugune ärevus ei tohiks ulatuda aga mingid Crumplikuks rekordi püstitamise seisundiks vaid olgu vaba, loomulik ja lihtne laulda tahtmine. Olgem ausad, meelsed kas riiklikule akadeemilisele meeskoorile meeldib laulda rohkem kontserdisaalis või mikrofoni sisse? Väga meeldib laulda kuulajaskonna ees kontsertsaalis või ka mujal publik aitab järgutav. Ent midagi pole veel selle vastu, kui meie kuulajaskonna vahel eksisteerib ka mikrofon. Millega teie seletate, mitu meest siin koos, et edu tabelis esimesel kohal on Orlando di lasso kaja? Ei tea, kas ta enam on saanud väga palju soovinud olen, me oleme taru laulnud üle 800 korra tugevasti. Kokku, aga viimasel ajal ta veel nii ei olegi kaua omal ajal seljast Iideevee, kaera või teravale väga palju laule tahaks nagu mingit vaheldust. Tali meil kavas tihti ja iga korter tuli korrata kavas juba sellepärast see arv kasvas jõudsalt. Raven tuleb ette, kus tuleb ka kolm korda laulja mõnda laulu. Näiteks laulab jaapani laulukesi ja, ja hällilaulu Mozarti hällilaulu. Mu isamaa on minu arm, nelja korda laulsime Riias ja seda oleme ka väga palju 500 meetrised, laulad seal nüüd iseva või juba ammu laulavad, tähendab, nendel oli isegi möödunud viimase laululabasel roosades. Et huvitav, kas teie oma reisidel alati mõnd eesti laulu viinud ka nii kohalikele kooridele? No seal on väga palju ja eks see on meie isamaa, minu rätti. Aga meil on selliseid juhuseid olnud, näiteks näiteks käite kontsertmatkal ära ja siis jõuate koju, mõne aja pärast tuleb kiri, saadki selle teise laulu noodid ja seal on väga palju nüüd reisil olev ja saadeti meile üks noot. Kust tuli see, see tuli? Kuiboshevis oli saanud, nüüd soovis uued palved Annufaast taha sovjetliku kuus ja selliseid laule, lindude laul on väga palju, tahetakse saada. Lindude laul on nii rahvusvahelises keeles ka. Tõlkide tarvis. Lätis me läksime. Mida meil on esimene ladina seitse esimene reis ja see oli huvitav Veria riieldates järele Mõgeneedesse esimene kontsert, ülikool aga mäletan väga. Ja iga järgmise kontserdiga kasvas ja kasvas, ei kasvanud, nii et iga kontsert oli ikka rohkem ja rohkem rahvast. Vahepeal käisime Vilniuses ja tagasi tulles panus Riia mäest, veel kaks kontserti, nii et alguses tabletti võtta, juurdur kommunis, koondtulemuseks on koor ja kui me siin nüüd tõelisi vigureid tegevat. Tere, tere, see oli meie viimane kontsert seal ooperis. Ja see oli väga menukas kontsert. Ega siis muidu ei olnud ju, mõtlen hilisemaid reisija veel, kõik kontserdid välja kuulutati siis olid 1000 inimest sabas, kes kohe piletit esimese kahe päeva jooksul ära ostsid. Missugused laulud on läinud Lätis kõige suurema menuga, kas läti rahva laulukene, mis kestis natukene alla ühe minuti ja see kõige suurema minuga seal seal on, mis saanud laulda niiet kolm või 4,3 või neli korda, isegi siis laususid säpakenevellegi näiteks lühikene labidas ja sellega oli isegi niimoodi seal Läti muusika meie liigneri seatud ja tema istus esimeses reas, kaheksa seda jällegi ette kandsime. Muidugi palusime teda ka juhatama tulla, seda siis ta tuli, ainult tõusis püsti ja lõi selle laulu lahti ja läks, istus ise kohale ja kohe lõpes sellega meelist olevat löönud Läti rekordi. Vist midagi, kolmveerand minutit oli selle kestvus läti koorida, aga me laulsime seda kiiremini poole minutiga. See oli nii, et see laul ei saanudki veel lõppeda, võivad niisugune torm algas. Lillede sadu rõdul. Ja hästi õnnestunud kontserdi kohta ütlema, et noh, see on nagu Riia kontsert omamoodi sünonüüm ja kontserdiga. Aga eks eks ta v tõesti nii et kui see publik seal kuidagi nihukega inspireerib, sind vastastikune vist ikka hakkad esimest laulu laulma, näed, et publikule meeldib jääovaal hakkab parem tunne laval ja ja nii ta läheb. Võistlesid omavahel igasuguste võtete leiutamisega, kuidas kontsert ikka järjest pikemaks ja pikemaks venitada. Nad lihtsalt blokeerisid ukse, Nad ei lasknud neid välja saalist üldse ja kui siis õnnestuski välja trügida, siis noh, siis kaugemale ikkagi saanud kui ainult sinu koridori Satelite jällegi tagasi meid lavale ja muuseas seal valitseda, isegi mantlite seal tagasi toodud sinna lavale ja laulnud Montlites. Aga millal, mis aastal see oli, kui me käisime Kesk-Aasias 59, see oli üks huvitav ja vot see oli see omamoodi kontrastide peale üles ehitatud reis Kesk-Aasia ja sealt läksime Siberisse doosides säärasesse Ashavad kõige kuumem koht ja siis Novosibirskis oli veel 40 kraadise pakasega. Asugodest tol ajal ei olnud kõige kuumem selle risuga. Dušanbee sust oli mul isal. Aga siis Novosibirskis, jah, saime 40 kraadist pakast, aga peab ütlema, et see vanus, see on selline hästi mõnus, ei ole selline külmatunne nagu meil, kui siin on vinge tuulega 20 kraadi külma, siis on väga ebamugav liikuda täna, aga seal on väga, lähed ainult tihti tänaval, mõni inimene peatab teise kinni, et andestage teil põsenukid valged ja ma ei näe, tähendab seal Kesk-Aasias. Kuidas seal publikatistikaanidenis. Tundus, et nagu arusaamine, publiku arusaamine, aga bioloogilist oli isegi isegi parem kui esialgu meil Kaukaasias. Näiteks mäletate Ashabadi Salmel kohtumine Turkmeenia Turkmeenia riikliku koori ja lausega, isegi lööniku metsa, eestlane oli seal, mäletad koormaid seinad töödesse kunagi ammu juba neli 50 aastat seal elanud mjah laulsid oma rahvalaule meile ja noh, oma võib-olla kaasaegseid laule ka mõnda ma ei mäleta täpselt, kui palju nad meile laulsid. Nii, äkki panin lüüsiku metsa, noh niisuguse koha peal siiski luuladeli täiesti suur üllatus. Üks huvitav sõit tuli meelde seal. Ashabadi juhtus selline asi, et meie kontserdil said kokku kaks eestlast, kes olid elanud juba kümneid aastaid Ashabadi ja ühel tänaval ja kõndisid päevade ja aastate kaupa üksteisest mööda ja kumbki seadnud eestlased ja kontserdi meie kontserdil siis meiega rääkima ja seal siis said tuttavaks eestlane eestlasega aastaid oleme sõitjad juba 20 raudteeääri. Küll on viimaste aastatega märgata uusi teha, mis on kerkinud seda varem, mida jalaväelane siin-seal tehase Saul seal käinud. Kuidas tehakse Särevi laulus Arturi Stalingradi staadionil, nüüdses Volgogradis, traktori traktoritehases, Minsk käisime siis me oleme maal käinud kaevurite juures. 100 meetri sügavusel käisime, käisime keela roos ja meil oli nendele nende töötajatel oli seitsmes kontsert, tähendab nii, üks vahetus, kes maad tuli ja teised minema sinna neljaga tulid Nõgise tahmased jalgade ja olid siis seal, kuulas kontserti ära. Minul isiklikult pakkus suurt huvisfääri eest paar aastat tagasi, aga me käisime seljatekstis. Ja selle tõttu, et ma sõja ajal Tšeljabinskis ja külma siis otsisin seda kohta, kus ma elasin ja ma ei leidnudki. Niivõrd on see linn muutunud tohutu, suureks kasvanud. Ja nii ilusad moodsad majad, jäi minul meil kaks päev, otsisin ringe. See üllatus nüüd selle 20 aasta jooksul on just nii palju muutunud. Aga kas teil on pannud tähele, et publik on saalis noorenenud, palju nooremad, rohkem Broarbad rahvas käib kui varem varem käisime välja arvatud Riias, publikul vananenud. Praegu tundub, et peale need, kes tol ajal olid veel kooli koolis käisid Need, mis tulevad ikkagi meie kontserdil, on juba nii täiskasvanute vanemad ja aga ikka truuks jäänud. Huvitav, nemad ei ole. Ei, no kuidas me meie elukutse juures ei saagi parandada? Ei tohi, ei tohi. Ei või. Räägi. Kuidas tehti valmis näärisokk? Kuulsin seda laulu rahvaviisi korjate poolt üles kirjutatud. Pidasime siis viguri mehe mart rauaga nõu. Ja oligi Sukul havisaba taga. Kui me jagame riikliku akadeemilise meeskoori poolt lauldud 600 laulu 20-le tegevusaastale saame 30 laulu aastas, kas niiviisi jõua kätte repertuaari nälg? Pole karta, kui põhi paistma hakkab. Timi järk järjekordse haarangu heliloojate liitu ei kasutame vestinööbikeeramise meetodit, kuni laulud tulevad. Laulud on palju aega. Eriti ootaksime. Aga eredamaid laule, mis suurendaks meie nii-öelda eksport laulude hulka, mitme erineva kavaga koor sel hooajal Tallinnas esineb oli 20. aastapäevakava ja soovikontsert hiljem eesti rahvalaul ja vene koorimuusika. Meil on tulemas suurvormid ja üldlaulupeol ette kantud programm. Järgmisel hooajal on ette näha Türnpu, Tubin, laia Sibyluse juubelite puhul kontserdit samuti vana klassika ja, ja ikka ja alati uus looming. Kanud kasutame loomulikult ka kõiki muid variante, mida võimaldab meil umbes 100 numbriline käibel olev repertuaari nimestik. Seega oleks momendil kasutada umbes 10 erinevat kava, missuguseid keeli on riikliku meeskonna proovile, õpitut ja mis keeles on koorile värskem laulda. Oleme laulnud Läti, Leedu, Ukraina, Armeenia, vene, tšehhi, slovaki, soome, saksa, itaalia ja ladina keeles. Ebatänulik laulda keeltes, kus on vähe vokaale ja palju siis susisevaid häälikuid. Ei no see Tšehhi Reiljani väga esimene välisreis juba, see oli väga huvitav ja kõige paremast küljest ikka teha ja neid kõige paremini. Mujal ei tahakski näidata, ega seal eriti, kuna ta koorilaulu maa igat kanti, et kuidas siis enesetunne oli enne väljasõitu väljasentanniuminesid, enesetunne oli väga hea või halb, aga ta seal teinekord enne kontserti kippusid, kui tunned olema, et ei tea, kas ikka kas, kas, kas jõuame ikka vastu pidada, sest see oli ju väga pingeline, teinekord juhtus nii, et nyyd sõitsime mitusada kilomeetrit päevas see kooli oma kaks-kaks-kolmsada kilomeetrit sõita ja siis paar tundi vahet ja pealisenne need võrratud ekskursioonid, mis seal meile korraldasid ju peaaegu igas linnas. No ja ise tahtsin ka muidugi võimalikult rohkem näha aju. Nii huvitav maa, kui ta on eriti Prafo seal peaaegu nihukest puhkemomenti päeva jooksul, ega ei olnudki kohtumisi kooridega, nööri, pea või Karaja moraali õpetada, meeskooriga oli meil suurem kohtumine Ostraavas siis vahepeal rahvas oli, mäletate, Madrigalistidega oli meil üks uus ja väsitav oli, aga, aga tasus ära vastu midagi, nii huvitav oli siiski. Ja tõesti, kui need hiljem järgi mõeldes sellele ajale, siis see oli küll raske. Ütleme hommikul pärast hommikusööki istusime kohe bussidesse ja sõitsime järgmisesse linna, vaest juhtus isegi niimoodi, nii pikk sõit oli kuskil tee peal mingisuguses linnas oli organiseeritud lõunasöök. Pärast lõunasööki veel edasi ja siis enne kontserte jõudsime siis sinna linna, kus pidime kontserdi. Keetsime hädavaevalt, vaevalt jõudsime. Kontsert ja jälle õhtusööke puhkama. Niimoodi juhtuski, et üks linn ja täiesti nägemata sõjalised Danske kasutada, näe, oktoobripühade ajal just ja nägin ainult niipalju, et linn oli tulevees, kõik saime ainult kontserdipaigast jälle bussi tulla ja nii palju aga näidanud kõige huvitavasse asjasse tšehhi õlu. Kuidas me seal olime selles biljoni vabrik finišis ja jalge heldes käisime, suured vaadid olid seal. No seal saates üldse selline rahvaste sõpruse võiks välja juhuslikult sattusin pool annab mingisuguse poolakad sinna kõik, elasime seal Tšehhi laule ja näiteks voola, laulasime poolaka voolav jänese akoviabki, laulsime ja? Jaa. Varo, söör, öeldakse, et sai palju lauldudega, see õlu tegi ka ikka oma töö ja laulutuju kippus peale. Väga huvitav oli šveiki olla keldris. Pilt ripub väetistel Franz Joseph Hamilton ja täpiline. Millal te esimest korda tšehhikeelset laulu kuulsite? Praha jaamas koosid, siis oli meile vastasjaamas pioneeridest pioneerid, laulsid Laidoneri lausvees kooridelt. Meeskondadel kuulsime Praaklis Praha looma 100 miljoni. Seal oli vastu võtmas, laulsid meile, sealt mõjutanud neetena pühendust, mida meie pärast seda oleme palunud väga edukalt ja palju. Põhja-Kaukaasiasse ja Volgamaadele valges Rostovis seal täis Stavropoli Sistmin voode Kislovotskis tädiga, osk, Essentubki seal maltšik torsonid, kitse. Pärast tuli siis Astrahani ja salat või kus oli kaudu puhas puhas kass. Nende linnade hulgas oli selliseid, kus riiklik akadeemiline meeskoor esimest korda käis. Ja isegi need ei näinud. Õhtul jõudsime ja Coheni esinemine ja sõitsime edasi. Meil ei televisioonis esinenud, meil oli esinenud paljudel Viisidel. Missuguses saalis on kõige parem olnud laul? Austraalia uus kontsert, ma paremsisemise Saraatovi konservatooriumi laeval, Saraatovi seal vähe õhk oli seal seda küll jäetele palju inimesi ka ala. Aga siiski, külavanema Astrahanis on uus kontserdisaal. Vahel seal enne meie reis sai valmis. Ega teie kontsert, esimene, teine Mystery üks esimene esimene koori kontsert küll. Väga moodsalt kujundatud ja Sisearhitekt tuuritanud on väga moodne, kaasaegne. Tore mööbel on seal vist torudest valmistunud ja omapärane. Metall konstruktsioone, peol vahtkummi ja hästi selline tihe, umbes pluusi tõuline riie, selline hästi kare, tore materjal. Punane punane, toonane seal on vist ainuke kuidagi büroohoone, kus suusad, suur saal, jah, 900000 sellise tõusva põrandaga. Aga eelmine kord laulsime, olles selles pits pitsi. Muinsuskaitse kolme odav tootja, vala seljapinnale vaid seal palju kordi ahven ja meie peaaegu eranditult vist hea akustikaga olid kõik soomesaalid, üks huvitav esinemine oli seal aias, kabeli saab kuus, aku Khani lossis oli kabelis, aga see oli väga huvitavalt tehtud kabeli selleks väike niisugune väike kabel. Täiesti nii ruudu, tähendab põhipinnad oli ruut ja aga tal nurkades olid augud ja sinna nurka sinna aukude taha olid peidetud suured niisugused anumad, mis kuidagi seda andsid niisuguse omamoodi akustilisi illusiooni, nagu oleks ruum olnud väga suur. Ja seal me siis proovisime ühe, ma ei mäleta, mis laulumisel laulsime jälle jah, vist väga vaikse laulu ja tõepoolest jättis niisugusel väga-väga nihukese hoopis suurema ruumi mulje, kui ta tegelikult oligi. Näikse menetleb, meil oli ükskord tore kohtumine oli pioneeridele sealist inskiskuma jänskis esimese pika ja siis nemad kinkisid mere beebipesu. Praegune noodikoguhoidja ja ja need kingitused elektritootjate toredad, väiksed väiksed säärikud, Tartusse tärkava kombinaadist, väikesed säärikud ja taksomeeter taksole. Jää. Sellele asutusele võtnud mina tegin ettepaneku, et hiljaks jäänud, et iga, et nii nagu kooriproov algab, pannakse taksomeeter käima jah, ja niikaua üksushis, kui keegi hiljaks veer vaatab, kui palju näitab, maksab kassasse porikassasse. Kassas ei olekski meie esinduskulud ja igasugused, ütleme juubelid seal Lillide seoses ei. Koguks seal ei ole eriti mugav tunne, kui kui tuled proovile ja kõik juba laulavad senine peak ehedalt. Tere, tere. Neid tuli, eks ole, oma nimest saab aplausiga, kui tuleb, ja seda õhtut ja meie töö on küll niimoodi välja kujunenud, et meil kella tuntakse hästi. Töö algab minuti pealt. Eriti väljasõitudel on samad ja tegid seal siis niisugustesse. Isegi selline selliseid juhuseid on olnud, kus nalja sõitnud arvatud, ütleme kell 10. Null viis ja sõidame kell 10, null Iisra solistide klaverimängija. Tegid veel proovi sealsamas majas küll ühest, kaks minutit hiljaks. Muutkui otsitakse, sõitsid bussile järgi nii kaugel. Me sõitsime Viljandimaale ja üks mees jäi maha, ta jäi vist rohkem kui üks minutil heli jaoks, aga mitte üle 10 minuti nagu ta ise. Ja jõudis õhtuks järgi meile Suislepa Võrtsjärve äärde. Meil oli samal õhtul Võrtsjärve ääres kontserdile tuli siis hobust, segaja, vilja ei Tallinnast Tallinna linnastu, milleta ühe sellise ma tean ja hobustega ja jala ja ei räägi. Meil oli, tähendab, lõpetasime Pärna sõna, kontserdid ära ja viimane kontsert, Terimeid Lihulas. Sõitsime välja, muidugi meest ei olnud, sõitsin täpselt Tallinna ja umbes tund aega enne kontserti tuli see mees, rättage kellegi tuttava, kes sai 60 kilomeetrini jalga, etega tuli kohale. Täpselt kontserdi ajaks. No see oli koolialguse sai, oli 48. aastal. Ma mäletan, ma olen siis koolis nii värsked sündmused. Ta oli saanud siis selle laenata ja siis andis pagasi seal seal kaks aastat tagasi, siis on aga nii, et kontserte ja eks ole, ike, kohaneksime aita midagi. Aga päris koori algpäevadel oli ju niimoodi, et ega seda siis tõsiselt ei võeta, kus laulu tuleme kokku, laula loks. Mis seal siis on, lähen tulen daamiga, lähen Tarrvi võrdles seda tööna ja siis ei jäänud inspekteri muud teed pidi kaks korda märkima, alguses see lõpus vahel ei ära juba. See, ma mäletan juulis kaks-kolm nädalat ennem kui jalad alla sai selle asja ja ega sellest siis praegu ka ikka nii päris päris hästi igal pool aru ei saada. Et me nüüd ainult laulab, ikka küsitakse ikka seal algustasis tööl käid ja onlik laulab teile, kas te tööl käite, siis? Mäletan, küsitakse isegi seda, et noh, et aga, aga eks siis napsu raha kannab riik või kained. Minu käest küsitlusi, kes viime raha kinni. Jah, need reisijani olnud üks, üks päev, me hakkasime mõtlema, et huvitav, kui mitu korda me oleme Moskvas käinud, ma mõtlen, mitte ainult kontserttalud väikeselt läbi sõitnud. Viiekümnendail tuleb külvistena kindlasti ja kontsert on juba ligi 100 olnud. Kas aega tühja seinaga ja sõidab, rong sõidab, no kujutage ette, sõitsime Ashabadi viis päeva, kogu aeg sõidab ja sõidab emmel õlg üks hommikul ärkad, vaatad kõrvesoosnikudes, laava, lõika kõrvesostikute vales kohas ala, kaamelid ka, muidugi kuskil eemal veel. Ja mis sa seal teed, siis hakkab teie ette meelde tuletama neist huvitavamaid ja lõbusamaid lugusid. Ja siis siis hakkad seal ühe, üks asi meelde, teisele kaovad, see oli jälle siis ja see oli siis, see oli see, ma mäletan, kui esimene, see pikk rüng rüüs 1950. aastal sõitsime seal lõpupoole päris pikka aega ukrainas üksus, lai laagrist õppida, mitte midagi, kui nii harva, tol ajal oli raudteeääred kaunas lagedad, nüüd on raudtee istutatud, hekidpuuhekid on kõik olemas, aga aga sel ajal oli kõik soni lage ja ma mäletan, kui ükskord tulime siia põhja poole, kui nägime esimest paju ja siis oli nii soe tunne kuidagi südauusk. Aga kui närid oma mändi ja siis kui ääretult tore puus. Ütleme selline üksik üksik mänd seal kuskil raiesmiku seemnepuuks söötades. Ääretult suur idu on selles puus ja mina olen omaette mõelnud, et kui minu teha oleks, siis mina saadaksin kohe sunniviisi, kõik inimesed reisima ja võõrastes maades käima. See ei ole mitte ainult sellepärast hea, et et inimene näeks, kuidas teised inimesed elavad ja mismoodi teise maa loodusvälju paistaks, vaid vaid sellepärast, et et seda kõike nähes hiljem oskad oma maad, oma loodus palju rohkem armastada ja, ja kui sa siia vanasse Tallinnasse jälle tagasi tuled, siis see on tõesti selline ääretult suur soojus südames, et kohe vahest on tõesti olnud kolm kuud reisil olnud ja tuled siia tagasi siis nii nagu oleksid uuesti sama leidnud. Seltsimees Ernesaks, milles on teie arvates riikliku akadeemilise meeskoorilaulumatkade suurim väärtus? Ma arvan, koorimuusika propageerimine kõige laiemas mõttes. Et laulusildade ehitamise abil luua rahvaste vahel just vastastikune lugupidamine ja sõprus.