Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Brasiilia, anna jänestel Sibo, tere. Nii ta on siis, et meil on täiesti ehtne Brasiilia rannastuudios ja pealegi brasiillane, kes räägib täiesti korralikult eesti keelt ja nagu sellest oleks veel vähe taga, laulab aga seda tõsi küll, need portugali keeles ja teid saatis teie noor sugulane Henry. No te olete kahekesi koos, suurepärane tandem, nii et tema mängib akordionit ja teie laulate ja seda on vist varem ka juhtunud kuskil mingil perekondlikul koosviibimisel või tegelikult mitte, et see oli spetsiaalselt. No me oleme väga uhked, see on väga kuulus Brasiilia muusika, Brasiilia populaarmuusikas, Emmdeebeeescillist seal Donzobiini poolt kirjutatud, see on k Hässigulus, autor kahjuks on juba surnud ja sama autorophypaneema tüdruku lugu. Ja see oli lindistatud aasta 67. Ja alguses oli ainult instrumente vanamuusika ja siis paar aastat hiljem, siis oli kirja pandud juurde ja, ja siis veel üks aasta hiljem inglise keeles kirjutatud lugu juurde Donzobiini Boote. Aga siis oligi lindistatud Frank Sinatra pood ka, et see on nii paga kuulus muusika, millest seal juttu on, et mis on selle laulu sõnu see muusikapõhimõtted, selle loo põhimõte on. Et edasi, Ta ta, et mis on elus kõige väärtuslikum asi, et siis nagu ta kirjeldab, et põhiline on armastus ja nii, et see on võimatu elada üksi. Ja sõnum jõuab alati kõigile pärale oma lihtsuses ja oma südamlikkuses, aga need räägime teist ei leia, et brasiillane te olete, aga kust te siis täpsemalt sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu? Mina olen sundinud suusaldeduscampuse linnas, mis on son Palo osariigis, tänapäeva seitsmenda suurima linn. Ja oi vaba, õnnelik, rahulik lapsepõlve. Et kolijas olen rohkem tegelenud spaatli võimlemisega, et see oligi koige olulisem tegevus minu elus, et ma treenisi teisipäevast laupäevani kella kahest kaheksani ja hommikul käisin kohal valis. Ja, ja mul on, noh, mul oli ka väga nõudlik eriti ema ja isa ka, aga ema oli kogu aega nõudnud, et oleks selles tegevuses kõige paania koodi võimlevi sees, et see oli nagu võetud nende poolt rohkem nagu hobi, et nad ei olegi kunagi lähtunud, et mina saaks profitsionaalseks võimlejakse. Aga aga selleks oli, oligi vaja vokaalis vage väga heissimine, et siis panid mulle nagu alumine piirhindadest, et kui sellest alumises piiris kukkusin, okei, siis ei olnudki mul võimalik trennis käia. Karistuseks, et siis on kogu aeg, oligi vaja tubli joola, nii koolis kui treenis trennis, sellepärast et ma tahtsin treenida. Et need tagantjärele vaatate selle lapsepõlve range kodu peale, et, et kas see on hea, et see kodu selline oli, et tänu sellele te olete ilmselt päris kaugele jõudnud või kuidas me seda võtame, noh, võib-olla on küll seda mõjutanud mingil määral. Aga noh, ma arvan, et lapsel on hea, et kui vanemad panevad piirid ja reeglid, et nad ei näegi loni nii avatud silmaga nii selgesti, et on küll ja vanemad, et paneks need piirid ja ja ütleme nii, et et suunaks õigesse teele. Ja kõige seejuures te nimetasite ikkagi, et teie lapsepõlv oli ka õnne elik nii et sinna mahtus ka rõõmu ja toredaid seiklusi ja nagu laste elus ikka, et kui te natuke kirjeldate seda oma lapsepõlve kanti ja mis inimesed seal elasid ja kuidas teiste lastega suhtlesitaja mäletate oma kodutänavat ja neid inimesi, kes klaasid ja kuidas te omavahel läbi käisite ja no tegelikult oli kõik magatooriad, sa oled mina, õnneks sain elada majas lapsepõlves ja sain kõik seda asja nautida, et seal meiel oli selline kinnine tänada. Liiklus üldse ei joonud ja ainult need inimesed elasid seal käisid ja sama tänaval oli palju lapsi ja samad vanad ja ja siis eriti nädalavahetusel, et me mängisime koos ja selleks tuli ka vahes vanemad ja me alati mäletan tore oli mängida naabritega Voley tänava, et siin Eestis ei ole need elektribossi tänaval. Aga Brasiilias on veel. Ja siis kasutasime need elektrilised bossid, et riputama meie seda võrkpallivõrk sinna ja me saime päris palju seal korralikult treenida. Et oli noh, hästi õnnelik lapsepõlv. Ja see vabadus oli kohe tunda, et sellel ajal ei olnudki kuritegevus nii suur, et me saime rohkem nautida. Kui suur oli, on teie suguvõsa leia? On täiesti normaalne, nagu perekonna siis vaikse arvuga mul on kaks mänd ja ema ja isa. Aga on see, et kuidas eestlased ette kujutavad, et Etelona vahel inimestel on nii suur, et perekond on, ongi sellepärast, et perekonnal kogu aega koos. Ja siis, kui nad saavad kokku, et siis ei tule lihtsalt ema, isa ja vennad kokku, aga tulevad teenri ja onude onu poed ja nende lapsi ja lapselapsed ja lõppude lõpuks perekond päris suur. Rääkimata vanaemadest, vanaisadest ja nende edasi. No meil on siin kunagi olnud film, mida aeg-ajalt ikka jälle näidatakse rõõmuga minu pirakas Kreeka pulm. Noh, see oli suurepärane näide sellest, kui tohutu võib tõesti olla suguvõsa ja kuidas nad kõik üheskoos on ja kui palju rõõmsat segadust sellest kõigest tekib, kõik, räägivad läbisegi, jah, temperament on laes, on täpselt nii, mitte keegi ei kuulawindad, sa ütled ja kõik räägivad koos ja laulavad need, kui pärja saavad koosa oletusi, mängitakse midagi juurde. Et Eestis seda päris nii ka ei ole, aga nad erinevad, väiksed erinevused. Aga ütleme, millised üldse olid tõekspidamised, mida parteile ellu kaasa andsid. Ma arvan, et see, mis on võiks aluseks võtta, on see, et vanemad alati mulle ütlevad, et ära tee teistele seda, mis sa ise ei tahaks, et endale tehakse. Et kui võtad seda aluseks, siis kõik teised on samas liinis. Kui naeratad teistele, siis nad naeratavad vastu. Lihtsalt öeldes ja tegelikult kõik selle võibki panna ühte lausesse kokku, aga miks te ühel ilusal päeval siis otsustasite, et teist täitsa marst. Et see, see ei olnud päris nii, et ühel päeva otsustasin, nende asjad arenevad, et kuna ma nagu ma varem ütles, nii et kooliaegselt mul oli nii head hinnet, siis mul ongi saada head hinnangud, aga siis lõpuks kohaga siin mõned aastased nautima koolis, et näiteks bioloogias läks mulle eriti hästi. Alati on siin suurem huvi selle vastu. Aga ma arvan, et see, mis kõige rohkem mõjutas see. Ma olen teinud, on Ena Eksud sundinud. Ja hästi vaikne oli solist 23. rasedusnädalal ja ja siis selle selle tulemusena saigi talla hapnikuvaeguse. Stuudios on talle säre prooparalis, aga ta on liitpuue ka poisse. Ja ma olengi nagu ema ja isa kõrval kõik nende. Tema on minust kaks aastat noorem, aga ma meenutan kõik kõik sellest aiast, kus ta koju jõudes, et alguses ta oli tikatsiaal idensiibiraadi osakonnas, lastele tolajal meditsiin ei joonud, nii arenenud. Ja siis, kui ta lõpuks sai koju mõned kuud hiljem, siis ta pidigi olema, pole aasta jooksul eraldi toas. Et seda ma väga hästi mäletan, et et mind ei olnud lubatud sinna tuppa ainult üks kord päevas. Te olite kõige selle sees ja kuidas arstiks saamise otsust siis päris kindlaks sai ja millal see oli, see oligi lihtsalt, et tema oligi nii harjunud juba haiglas ja arstide operatsioonide minu vend labinud. Ma arvan, kaks teistutuberilist operatsioonide kogu kogu selle perioodi olin aeglasest taliseerimine, väljakirjutamine, mina olin kogu aeg kaasas emaga. Ja, ja siis mingil hetkel see kõik seda asja oli nii tuttav. Ja siis lõpuks hakkas ka meeldima, et hakkasin rohkem huvi tundma, et kuidas siis et millised lõikused oli talle tehtud ja, ja millised tehnikaga siis, kui ma olin juba suurem, hakkasin tões suurema huvi tundma selle vastu. Aga millegipärast laste mind ei huvitanud, terve keha kogub kehaehituselt mõni rohkem fokusseeritud. Kõik selle ortopeedia aasameelses muule. Ma arvan, et suurema osa sellepärast, et vennal oli labinud nii palju Biolutsioonid, aga minu minu lemmikpiirkond ongi tee ja koljupiirkonda. Teid nimetatakse näo ja lõualuukirurgiks ja ja täna te olete selles valdkonnas üsna tunnustatud tegijaga, õppisite tõsis arstiks Brasiilias ja õppisin son Paolos. Tegelikult ma olengi kahes ülikoolis õppinud, et esimene oli unehästi. Ja siis, kui ma hakkasin seal sotsialiseeruma Nowlol kirurgias esis olingi, son Paolo munitsipaalhaiglas seal Santa Gazas. Son palub, päris on kesklinn, aga residentuur ma, ma olengi siin eestest teinud, läbinud algusest lõpuni ja Eestis olete te üldse ühtekokku nüüd tänase päeva seisuga elanudki üheksa aastat. No mis oli see põhjus, miks te Eestisse tulite? Mis siis võiks ikka põhjus olla? Ongi jah, nagu see loobumisplaane ning rääkis, oligi armastus, on see põhjus, abikaasa on eestlane ja tema pärast tuli siia Eestisse elama, kus ta abikaasaga kohtusite? Brasiilias esimest korda saime Brasiilias koka, mis teeb need teid küll kokku viisid? Me saime juhuslikult interneti kaudu tuttavaks saanud siis vastava, vahetasime meilid ja ja siis nii, lõpus oli sidemed nii tugevad, et ta siis ta otsustas minna Brasiiliasse, et minuga nunud, reaalseks tuttavaks saanud oli just toonud peli seest täht oli seal elanud kaks aastat seal Kesk-Ameerikast ja siis oligi selle ajal emaskist poitsemale oma emaga ja nihukeste kahtlesite ka natukene, et kuidas ma nüüd tulen ära Eestisse või või oli see armastus nii suur ja see tunne nii tugev, et otsustasid üsna kiiresti. Nii, ma otsustasingi üsna kiiresti, et ma tahaks minu abikaasaga koos olla ja, ja see kõik toimus väga kiiresti põles, kui me kokku saime, aga nii, et tuled siia eestlasi elama, see ei olnud kiire otsust. Et seda Saiga alguses meil oli plaanis, Brasiilias elanud on. Ja kuna seal meiel oli tõsiseid raskusi, eriti Renee Kaarini on minu abikaasa, nii et tema ja tema ei saanud seal lihtsalt töö leida. Seal oli suur-suur kriisiaeg-ajal, töötuse määr oli päris suur ja tema selle aja kahjuks ei leidunud, mida India me proovisime neli kuud alla ja rest iga päeva saatis oma CV ja kirjutas tuttavatele, aga mitte midagi selle ajal ei olnud võimalik saada, mis tema eriala on, tema on mehaaniline, insener on Tallinna tehnikaülikoolis lõpetanud mehhanina inseneriks autoinseneriks. Aga ta ei olegi siin Eestis vanema autoga töötanud, temal oli rohkem kogemus finantsalal. Ühesõnaga neli kuud sai teie jaoks selleks piiriks, et sealt edasi te otsustasite, et enam me ei ootaja, hakkame mõtlema Eestisse tuleku peale. Et siis elu siin alustamiseks oli palju, palju lihtsam meile mõlemale. Et temal oli juba võimalus siin ja minul oli ka seda opevõimalus ka, et mul oli varem siin käinud, uudinud ja Tartu ülikooli poolt juba leidunud oma võimalusi seal, et kui ta sedasi jätkata oma karjääriga, nii et koos abikaasaga ei tulnud mitte esimest korda, te olite enne Eestis juba käinud, siis ma käisin siia, see oli niimoodi, et mina läksin akadeemilisele puhkusele sal ülikoolist Brasiilia ülikoolis ja ja tulingi siia Eestisse pooleks aastaks. Renee oli ka vaja oma äri kinni panna ja oma taastased avatud ja teised asjad ka müüki panna, no oli vaja omajalu korraldada selleks, et minna lõplikult elama. Ja siis aga kui ta ta sättis oma elus, niisiis ma natukene käisid seal haiglas Tartu Ülikoolis, hea uudis, nii et millised võimalused oleks mul siin Eestis päris head võimalused, et eriti noortele, kes tahavad elu alustada, et siin on palju võimalusi teist Euroopa Liidu riiki ja selle noh, Euroopa Liidu fondidest on erinevad võimalused, kui just tahta, õppida ja areneda. Et ühesõnaga te käisite kuulasite siin natuke maad, vaatasite ringi, aga siis läksite siiski Brasiiliasse veel natukeseks tagasi ja ja siis see oli siis aastal, see oli aasta 2005, lõpus, kui te jäädavalt tulite, siis 2005 Loplastesseymbriks jõule. Nii et alates 2006.-st aastast olete te siis ikkagi Eestis ja siin läksid asjad kõik korda ja siis siis me tulime Tallinnasse elama ja siis oma omaette õppisin pool aastat õppisin eesti keelt ja, ja õppisin ka Nowlol kirurgia residentuuri sisseastumiseksamiks. Ja sügisel siis suvel saingi selle eksami tehtudes ja, ja siis sügisest alustasin aastal 2006 alustasin oma residentuuri juba siin Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas olete siis tänase päevani, kui teie jalg üldse esimest korda seda Eestimaapinda puudutas, no mis tunne see oli või kuidas, kuidas teile siin Eestimaal tundus, oli midagi väga imelikku, oli midagi väga naljakat? Oli midagi sellist, et tulite nüüd sealt. Lõuna-Ameerikast, Brasiiliast, Brasiilia pindalalt viies riik maailmas võib ainult ette kujutada kui tohutult suurest riigist siia tulite portugalikeelsest riigist Ameerikas ja jõudsite väikesesse Eestisse, kuidas see esimene aeg välja nägi, et kas kohanemine oli keeruline? Kuigi noh, siin kuulata, mis te rääkisite ja siis ei olnud nagu väga keeruline, aga ikkagi noh, niimoodi, kuidas te sisimas tundsite, et et oi jah, et mis koht see nüüd siis on? Mul oli kõik vaga raske, väga raske alguses. Ma tulin Brasiilias ja oli veebruarikuus esimest korda ja seal oli kõige soojem periood ja siin on kõige külmem periood. Seal oli umbes 40 kraadi ja kui ma jõudis siia, oli miinus 25. Ja siin varahommikul tuli lennujaamast välja, mul ei andnud korralikud riided, jah, mul oli mingi kasukas, mis oli minut teenri poolt antud sellest ajast ta elas Ameerikas. Ta ise noor oli, kasukas ei olnud, korralikud nööbid. Käkin, esimesed tuulajaga läks lahti ja, ja hinge kinni. Õudne oli. Kell kuus hommikul ja hingata selline värske õhk. Tegelikult 65 kraadi oli temperatuuri vahet, kui võtta, number oli 40 ja siin oli miinus 25 ja see, seda streemne. Nii ja olin esimest korda Brasiilias väljaspoolt lausa nii ka veel ja vanilli ja kohe nii ekstreemsetes tingimustes stenaga huvitav hõliegi vaatasin õhku, jõuline, et need, see, see oli nii külm, et õhku sädeles nagu kristallid, kristallid õhus ja täpselt nii see oli imeline, see oli nagu maagia. Täielise toore. Aga see ekstreemsusi ei kestnud kuigi kaua, sest et noh, Eestis on neli aastat, aga eks ole, ja ükskord tuli kevad ka ja kuidas see kevadisest tundus, kõik hakkas vaikselt ärkama ja Holalist suured lootused, sest kõik rääkisid kevadest minule kui see jõudis, siis ma isegi ei pannud tähele, sest oli ikkagi vaeva külma. Et rohelisem on küll, aga külm on jätkuvalt. Nii see võttis aega, see võttis aastaid, kuni ma saingi kohaneda ja saama kliimadest. No kohaneda aitavad ka sõbrad. On teil Eestis tekkinud selline oma väike sõpruskond, arvestades, et mees on eestlane, et see ei ole vist väga keeruline? No ikkagi oli tema poolt sõbrad, oli minu vastu väga sõbralik, et ja võtsid mind väga hästi vastu ja tema praegu on ka samuti, et tema ema oli, oli väga lähedane inimene niikuinii, nagu mina tundsin ennast, nagu oleks oma oma perekonnaga kogu aeg siin ja oma sõpradega, et siis võtsin kõik, mis oli minu abiga saama nagu omaks ka kas Tõite Brasiiliast kaasa ka mingid kombed, mingid traditsioonid, mingid rituaalid, et vaat see asi võiks need kodus olla. Nii. Too asi võiks olla naa ja köögis me teeme hoopis kolmandat moodi toitu, näiteks. Toitumine küll, et olingi harjunud Brasiilia toiduga ja alguses, kui ma tuli siia elama, siis ma ei pidanud küpsetama, et kodus oli kõik valmis. Ema, pood, vanaema paate. Meil oli veel selline lööte, õppisime, töötasime, sest piline koju ei pidanud üldse muretsema. Elasin Kose oma emaga aga siis ma hakkasin puudu tundma toitusta ja siis hakkasin ise õppima ja tegema. Nii et seda on ka minu abikaasa endale omaks võtnud, tema olnud nagu väga palju, kui Brasiilia, kus toomidest endale külge ka võtanud, isegi grillida ta oskab, nii nagu Brasiilia mehed grilli vaadelda, seda väga hästi ära õppinud. Aga te ise on teil jaksu ja aega, ütleme õhtuti pärast tööd teha oma koduköögis Brasiilia toitu ja ikka noh, iga päev, mis te teete? TavaBrasiilia toite, nii nagu lapsed söövad ja terve pere sööb maades põhitoitu Brasiiliat. Igapäevane on see riis ja uba. Ja riis on meil kodus peaaegu päeva nädala sees ja liha on ka paljud inimesed, kes on mul siin selles saatesarjas käinud külalistena, nad on kurtnud, et Eesti poodidest ei ole üldse võimalik leida neid toiduaineid, mida nad tahaksid kasutada, teha kodus oma rahvuslik, kui toit on küll, ma olen seda kuulnud gruusia köögi kohta ja türgi köögi kohta ja armeenlanna rääkis ja kurtis, et kui sõidab Armeeniasse, et see on nagu öö ja päev võrreldes sellega, mis on siin kaupluses ja mis seal kauplustes, et kas te olete ka tundnud, et tahaks teha seda või teist, aga ei ole neid toiduaineid kuskilt võtta? Ei, tänapäeva enam mitte. Kui ma kolisin siia külla kiitioni muutunud üheksa aasta jooksul, see on hämmastav, kui kiiresti on muutunud. Ja need tooted ka on kogu aega tulevad juurde, ma saan kõik, mis vajalik on isegi nagu lihad on Hässi nagu eriline lihatüki veiselihatöötlemisalguses, mina ei leidunud siin, aga siis nad hiljuti selgus, et turud on see võimalik kätte saada. See Pikaania lõik? Päris maitsev võiks proovida. Eestis on ju ka oma rahvustoidud, noh vahel me ise ütleme siin, et suhteliselt igavad võrreldes muude maailmaköökidega, et kas teil on midagi sellist, mis teleeesti toidust on hakanud väga meeldima, no muutunud lemmikuks või ei ole, sellist asja on küll teel on minu maitsele. Kook Napoleoni kooki näiteks on midagi väga eriline muule maavanem on, kus sellist kooki ei olegi proovinud, päris mõnus maitse, mulle meeldib, aga läheme oma jutuga ka korraks sinna teie töökohta ehk Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja seal olete te siis nagu öeldud, näo-lõualuukirurg juba palju aastaid, et noh, ma kujutan ette, et te vist olete oma oma töökohaga ja oma tööga rahul, seal ilmselt tööd on, palju, on palju, aga ma olen päris rahu ja mina õnneks saan teha täpselt seda, mis meil mulle teha, siis ma arvan, et see on kõige olulisem osa. Mis, mis võiks üldse olla, et ma töötada sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib. Te olete Brasiilias töötanud arstina ja need töötajate juba tükk aega Eestis, et kui seda kahte süsteemi võrrelda, töötada siin on palju lihtsam, et kõik siin toimub efektiivsemalt. Et see institutsioon on võrreldes sellega, kus ma hoolin, Brasiiliast ta on väiksem ja siis väikses seltskonnas on võimalik asjad on kiiremini sättida, organiseerida organisatoorset poolt, on siin palju korralikum Brasiilia sulle midagi vaja muuta, siis see võtab aastaid. Päris keeruline on süsteemi muuta. Kes ei tööta, teha toimivaks? Tuleme korraks teie hämmastava eesti keele juurde, ma pakun, et eesti keel ja portugali keel on suhteliselt erinevad omavahel. Et mitte öelda väga erinevad ja ometi olete te selle eesti keele niimoodi selgeks saanud. Taaskord võib öelda, et meil on siin käinud inimesi, kes on elanud siin tükk maad kauem kui teie. Ja see eesti keel on tulnud ikkagi üle kivide ja kändude, no raskelt, et et kas teil on keelevaist äkki või, või mis see on? Ei tea, mis see on, aga ma annan. On harjutamisega ja iga keele õppimine on algus raske, aga siis, kui sa üllatad mingi barjääri, see kõige raskem punkte, siis hakkab kergemini tulema. Siis tuleb lihtsalt seda sõnavaara laiendama lugema. Tulebki alguses rasked, hiljem ütleksin isegi kerges ja, ja mõnusasti. Teie olete suure sisemise distsipliiniga inimene, arst ei saagi teisiti olla ja Õnneks suur sisemine distsipliin, et see puudutab ju kõike teie elus, et antud juhul siis ka keele õppimist, et lihtsalt ei jätnud enne. Küllap oli ka väga raskeid hetki, eks ole, et kuu peale see eesti keel ja küll ma saan siin oma inglise keelega hakkama, et ma olen hea arst. Ei tee, õppis seda eesti keelt edasi niikaua kuni ta tuli sellisel tasemel, nagu ta teil praegu on ja see on ju täiesti rahuldav, on vähe öeldud, hea tase, teil oli vaja ennast sundida ja te saite sellega hakkama. Ma ei ütleks, et oli vaja sundida, ma tahtsin aru saada, mis, mis toimub minu ümber, et olin küll oma Renee sugulastega koos ja nad olid kõik sõbralikud minu vastu, aga tema ema ei oskagi muud keelt. Mina tahtsingi temaga suhelda, et mismoodi siis? Jaa Ma arvan, et see on esimene asi, kui sa koolid kuskil välisriigi, siis esimene asi, mis tuleks selge õppida, on see kohaliku keele. Muidu sa ei saagi normaalselt elada. Minul on kõik väga-väga selge ja lihtne. Et koliksin mingi uue riigile siis esimene asi on keele õppimine ja siis pärast tulevad teised asjad. Elementaarne ja teie lapsed, kui vanad nad on. Henrik on seitsmeaastane ja Henry on kolme ja poole aastane. Henrik läheb siis eestikeelsesse kooli ja Henri käib eestikeelses lasteaias ja ka see on elementaarne, see on elementaarne. Suurepärane. No kui te olete eesti keele selgeks saanud, kuivõrd on teil aega käia näiteks teatris eestikeelset teatrit vaatamas või kontserdil ja kuidas, kuidas üldse see niisugune eesti kultuurielu teieni jõuab, et on teil mahti sellesse osa võtta? No ikka on maht, aga probleeme ongi, kui on väikeste lastega ja perekonda elab kaugel. Ent siis ei ole nagu nii palju vaba aega selleks, et et kahekesi abikaasaga niimoodi ütelda, et nood antud perioodil meie on aetud kõrvale natukene, et me võiksime rohkem käe ja teha, aga võib-olla mingi aja pärast, et kui lapsed on suuremad. Et mulle lihtsalt ei saagi ema juurde viia oma lahtised. Et hinnad teatrisse palju huvitavat on veel ees on Meie mujal elanud sugulased, siin ka külas käinud vanemad või muud sugulased. Ja minu vanemad on siin käinud koos vennaga ja noorem vend on ka käinud siin üks korda rohkem polegi kahjuks sõbrad ei ole veel tulnud siia, mis nad arvanud on. Suurepärane koht, et üldse mingi kriitika ei kuulnud siin nende pood, et kõik oli positiivse suunaga, et et Eestis on kõik kättesaadav, isegi toidu pooldanaad üldse kaevanud, et käisid poest praktiliselt iga päeva ja midagi seal erilist, leidsid, et oli kõik nii huvitav ja Tallinna linn vaga meeldis neile, et kõik on nii puhas, organiseeritud liiklus on, on, inimesed on nii viisakad. Et siin ei olegi midagi kurta, ainult kliima. Minu isa jaoks oli natukene jahe. Ema sai hakkama, ema 100 hakkama. Aga liiklus jaana meie ise küll aeg-ajalt kirume oma liiklust ja vahetevahel kohe päris kõvasti, aga ma kujutan ette, et kui siia tulla sellisest riigist nagu Brasiilia ja suurlinnas, siis tundub see Eesti liiklus umbes nii, et mänguautod sõidavad. Ja kui olen Paulus ise sõitnud autoga, siis liiklus siin on imeline, nii rahulik. Kuid helide siis ise oma sünnimaale satute. On teil mingi plaan, et vähemalt kord ma ei tea kolme aasta jooksul või kuidas teie elu on selles mõttes kujunenud? Viimasel ajal, et me üritame minna, kui on võimalik aasta lõpus, et siis jõuluks ja aastavahetuseks, sest see on meie perekonnale paga tahtest ka, et pere oleks koos jõuluaja. Et siis nii, nii palju, kui on võimalik, proovisime elu niimoodi organiseerima. Sõidame Brasiiliasse aasta lõpus ja see käib ka selle aasta lõpu kohta, no ma loodan küll. Ma soovin teile siis ette juba ilusat sünnimaakülastust ja saate lõpus on meil ka alati muusika ja te arvate, et teie enam ei laula ja pillimees on ka juba oma toimetuste juurde läinud, siis keda te soovitaksite, kes võiks olla, kes meie saate lõpetaks? Et näiteks minule väga meeldis Marisa Mount, et on ka populaarne brasiilia laulja ja ja muusikaharidusega taolia päris kvaliteetne muusika, kellele meeldib, siis soovitaksin Marii samound. Teeme seda ja suur tänu teile, Eestis elav Brasiilia, anna kirurg. Leia lestal Sibo. Ja stuudios olid ka veel Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak kuulmiseni. Aitäh teile.