Tunded suured tunded ja kirg, armuvalu kirvehoog, kihu, luulenälg, poeesia. Suur luule, luulatlas Kivisildnik räägib luuleraamatutest. Tere, mina olen Kivisildnik ja te kuulete luuleatlast. Luuleatlases tutvustan ma teile sellel aastal ilmunud luuleraamatuid Sissejuhatuseks, selgitan lühidalt, miks luuleraamatuid tarvis on. Peaaju pingutamiseks ongi meil luule. Luule on ajutrenn ja nüüd me alustame peaajutreeninguga ning räägime luuleraamatutest. Esimene on Hando Runneli raamat, vanad sõbrad on suur ja paks, raamat, 200 lehekülge sinine, kõvakaaneline, autori illustratsioonidega varustatud. Ja siin on umbes 400 lühiluuletust. Hando Runnel on tuntud luuletaja, ei maksa pikalt sisse juhatada, aga väike sissejuhatus siiski on vajalik, sest ma mäletan ühte hommikutelevisioonisaadet, kus saatejuhid täiesti tõsiselt vestlesid, arutasid omavahel, kas Runneli eesnimi on Hando või Hanno Nad arutasid seda kirglikult, põhjalikult, hästi argumenteeritult ja leidsid, et elava klassiku eesnimi on siiski Hanno. Sellepärast ma kordan üle kirjanduse ja luulesõpradele tunneli nimi siiski on anda. Kui te olete jäänud uskuma mõnda hommikutelevisioonisaadet, siis te olete saanud peta lihtsalt käitutud julmalt ja alatult. Nii, siin on palju luuletusi ja kes on lugenud viimaseid ütleme nüüd jah, kahte-kolme nelja Runneli luulekogu on kindlasti pannud tähele, et need erinevad oluliselt nendest raamatutest, mida Runnel avaldas seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel eelkõige superhitist, punaste õhtute purpur. Need raamatud on hoopis teistmoodi ja mismoodi see raamat siis on? Siin on igasuguseid lühikesi luuletusi aga nad ei ole ühtlase tasemega selliseid, kust me leiaksime tugeva kujundi. Hea kompositsiooni. Paraku kümmekond, seda ei ole luulekogu kohta vähe. Sest kui on, ütleme, 50 60 luuletust raamatus raamatus on 10 kest mehist meest, korralikku luuletegu, midagi halba ei saa öelda. Selliseid luulekogusid, kus oleks 50 väga head luuletust, praegu kohe meelde ei tulegi. Teda juhtub väga harva. Raamat koosneb ikka hittidest ja sinna vahele täitematerjalist. Aga Runneli vanad sõbrad on nüüd selline raamat küll, mis koosneb suures osas täitematerjalist, aga, aga ärge laske ennast heidutada. Kui te olete tõsine fänn, siis te loete kõike, mida te iidol on kirjutanud ja tundke sellest rõõmu. Kui te olete luulesõber, siis te näete hirmsasti vaeva ja kaevate sellest raamatust need 10 enam-vähem korraliku luuletust välja. Aga peab nõustuma Veiko märkaga, kes oma arvustuses sellele raamatule ajalehes Sirp ütles, et see raamat on toimet Tammata, mis tähendab toimetamine, see tähendab, et tekstide valik, järjestamine on lihtsalt ära jäänud. Selles mõttes on see siiski ega ei saa öelda, et see nüüd nii hull eksperiment nagu paranoia kirjastus teed, see on selline mõõdukas eksperiment, et panna kirja kõik, mis, mis autoril pähe tuleb ja vaadata, mis juhtub. Oleks seda eksperimenti üks kord toimetatud, ei oleks väga vigagi. Oleks see esimene kord, aga näid, eksperiment on nüüd tehtud. Ei julge öelda, kui palju huvi on, huvi on juba kadunud, eksperimendi tulemus on tavaliselt olnud negatiivne, et ei maksa liiga palju täitematerjali panna. Vali ikka paremad välja või leia see luuletoimetaja, kes sellega hakkama saab ja tuleb parem raamat. Nii et soovitan kõigile, kes luulet kirjastavad, ikkagi kasutada toimetaja. Teenuseid ma saan, aruajad on rasked. Rahastajad koonerdavad ja igasuguseid põhjusi miks raamatuid ei toimetata. Ega see ei ole esimene ega viimane raamat, mis on jäänud toimetamata. Sellega tuleb leppida, selline on kurb luule tegelikkus. 10 luuletust pole paha. 10 luuletust ei ole üldsegi halb tulemus, luuletus on ilmunud Tartu kirjastuses Ilmamaa ja vanades sõprades on suurepäraseid epigramme, terava sule ja hiilgava vaimuga kirjutatud epigramme. Millest, et ma tõstaksin mõnede esile. Üks neist on must ja valge. Must ja Jüri Valge teevad rõõmsaks naiste palge, aga rohkem nad ei suuda. Meeste ilmet nad ei muuda. Teine vaimukas epigramm, küünlakülm ei tohiks korstnast suitsu tõusta. Kui tõuseks, tõuseks saastemaks Sa vahi vaid Strandbergi lõusta, see saaks veel rohelisemaks. Pühendame selle epigrammi kõigile Eesti loodusesõpradele ja ökoloogilise eluviisi entusiastidele. Selline on selle luureraamatu parim pooles, on täiesti hiilgav. Aga siin on ka teistsuguseid luuletusi, näiteks luuletus, julgustus, ütles mu naine, elamine nõuab tööd, elust, põgenemine, oskust. Terve elu mõte on sees eesti mõtteluule. Üldiselt on selline väheütlev ja selle vähe ütlevuse traditsiooni on paika pannud juba Ado Grenzsteini omal ajal ja väga vähesed suudavad seda traditsiooni murda. Nii aga loeme ette veel mõned luuletused, mis moodustavad selle raamatu põhimassi. Et need oleks umbes teada, millised on need täiteluuletused siin hiilgavate ja säravate luuletuste vahel. Tule koju, tule koju, tule koju. Pane käed ümber minu kalli-kalli, olen sinu väike poju koju koju. Olid lapsed, olid lapsed, Koit ja Eha. Ehal oli Kebia keha, mõistis palju nalja teha. Talle meeldis magustoit, venna nimi oli Koit. Jalutamas jalutama läksivad pits ja päts vastu neile juhtusivad lits, jalats kannul nagu tulesäde kits ja käts. Takkajärgi tagaotsas Tits jätets. Noh, ei oska midagi head öelda, lasteluule pähe ehk läheks, aga, aga see raamat ilmselt siiski lasteluulekogu ei ole. Siin on palju muid muid luuletusi, mille kohta ei oska väga palju head öelda, aga see ei vähenda 10 suurepärase luuletuse väärtust. Raske on neid üles leida hirmus valu ja töö on sellega. Nii. Võtame Ilmamaa kirjastuse teise raamatu Krista Ojasaar, õhuookean. Son ojasaare. Neljas raamat kuivas Tartu luuletaja, kelle kohta on väga raske midagi öelda, sellepärast et võin käe südamele panna ja öelda, et sellest luuleraamatust ei ole mina leidnud mitte ühtegi kujundit. Ja sellega on jutt lõppenud. Rohkem midagi rääkida ei ole. Ei, ei sa rääkida luulest, see on kummaline tartlaste arusaam, see ei ole sugugi ainus luuletaja, kes on põhimõtteliselt kas võtnud endale pähe, et kujundit pole vaja. Mida uska seda kujundit teha, ma ei tea, igal juhul ta ei kasuta kujundeid ja mida ta siis teeb? Teeb selliseid kummalisi kummalisi tekste, mille kohta Ta head midagi öelda ei ole ja halba midagi öelda ei taha, sest inimene ikkagi hulga raamatuid kirjutanud. Selle, seda raamatut on ta kirjutanud ka üks, neli aastat. Tutvustuses on öeldud, et luuletused on aastast 2009 kuni 2012. Ja millised on need luuletused, on luuletuse. Kui väljas sajab vihma, siis tunduvad unenäod turvalised. Sulguda unenäokoopasse, tekk varjab halli aknataguse ja uuesti silmi avades oled hoopis sõbralikumale maastikul Nonii luuletuse lõpp. Aga ma kujutan ette, see peab kellelegi meeldima, kui inimene neid asju teeb. Talle endale meeldib mulle veel üheta tekste näitan, räägivad alati enda eesti võite, kuid arvata, et mina asja luulest aru ei mõista. Aga palun. Aknast möödub vihmavarjude jõgi. Lillad, kollased, punased, hallid, vihmaga õied moonduvad maapinnal laiadeks jõgedeks. Eri värvi kingad tippivad neist läbi nagu kassid märjal murul. Luuletuse lõpp. Ma ei, ma ei taha, kohe, ei taha seda lugemist lõpetada, sellepärast et võib jääda mulje, et noh, need on, ma olen otsinud välja kaks sellist mitte midagi ütlevat teksti, millegipärast vihkan oja Sart ja tahan talle halba mõju. Ei taha halba, tahan lihtsalt, et ta lihtsalt lugeda ette veel ühe tema luuletuse, et ei oleks vähimatki kahtlust. Vaikses kohvikus tundmatu naine. Valgus peegeldub nagu lubadus tema näol. Kuid tema vastas istuval mehel rõhutab valgus ainult väsinud jooni. Teises lauas on hoopis lõhnast tehtud inimesed, pipar ja muskaat, veidi münti naeratusega särtsu vais lavendli silmades. Luuletuse lõpp. Sellist luuletan ennegi kirjutanud. Ei ole muutust, olen lugenud varemgi tema raamatuid, tulemus, nii palju, kui mäletan, on kaunis sarnane. Aga siin peab midagi olema, sest neid raamatuid tehakse ja mitte ei tehta esimest korda ei ole sugugi mitte ainus Tartu ega Tallinna autor, kes teeb raamatuid, mille kohta midagi öelda ei taha. Veidi sarnases väheütlevas laadis debüütkogu mesiniku tütar Anneli Tõe väär kauri. Esimene luuleteos. Luuletusi on ta varem avaldanud Loomingus ja Vikerkaares ja mitte üks ega kaks korda, vaid loomingus vähemasti pooltosinat korda. Ja, ja, ja mida siis selle luulekogu kohta öelda Mulanete esimese luuletuse, et saaks umbes aru, mis laadis. Tõiver Kaur kirjutab. Tänu ja tähed eemalduv kuu. Miksamist kaugened, kuhu sa lähed? Tänulik olen, ei midagi muud. Tahaksin muutuda tänutäheks. Selline lihtne luuletus. Ühe väikese puust raudteelaste maja kohale oli üle ehitatud väike puust kirik, muune näos. Raudteelaste maja lammutati maatasa üleöö. Nägin seda ühel päeval umbes aasta tagasi. See ei olnud unes. Need olid sellised keskeltläbi luuletused, ei head ega halvad, aga selles luulekogus on ka mõned niuksed, omanäolisemad ja intensiivsemad asjad. Loenetühemis oma napis ilus on täiesti veenev. Täna napib lauseid ja ma tajun ühe sõna jõudu, kui on sõnu juba rohkem, tunnen endas tõusmas õudu. Parem öelda minek, juba ootus igavesti lähen sina kaugel, kaugel sammud, võimatu ja valus kähe. Väga kena luuletus. Siin võiks täiesti nagu veidi kompositsioonil peatuda, alustab abstraktse teemaga sellised sõna jõud, asi, nii läheb ilusasti edasi. Kerge niisugune riimi häire tuleb sisse, nüüd võib arvata, et mõtted on otsas, et inimene hakkab nüüd kõla kangutama. Noh, nii kohe lugejale seal luulet varem lugenud muutub valvsaks, mis toimub. Ja siis tuleb kena selline esteetiline loetelu mis areneb, areneb, areneb ja jää arenema vaid lõpetaja väga konkreetselt ära, et suurepärane luuletus debüütkogu kohta pole paha. Leiame siit veelgi ühe väga hea luuletuse. Peaaegu varjuna kõnnib ebamäärane siluett, hirmunud nägu, udused prillid, hallid juuksed, hägune jook pudelis midagi olulist jäänud tegemata ja nüüd on liiga hilja, kui ta möödub, koerad vaikivad. Aimavad elegantne ja väga ilus elupilt. Et siin küll on paraku palju luuletusi, mis on tühja kõla ja, ja sellise väheütleva elu pildi peal, aga need paar õnnestumist ja siin on mõnigi veel annavad lootust, et siit tuleb. Kuigi 2005.-st aastast peale on autor luuletanud 10 aastat loomingu ilmumist järgi vaadates 10 aastat on ta luuletanud ka kahe aasta kahe poole kolme aasta kohta ühe hea luuletuse teinud, kui ma niimoodi hakkab nagu mõtlema, et palju läheks nagu kas korraliku raamatu, kus oleks 10 asja sees? No siin läheb aega, läheb aega, aga on mõtet edasi teha kindlasti. Nii. Ja veel üks debüüt, see on Kai Aarelaid, raamatu nimi, naised teel, väga nägus, must raamat. Ilmunud eksa kirjastusel. Ja tegu on tuntud tõlkija esimese luuleraamatuga, mis räägib põhiliselt armastusest. Aga see on kangesti selline üldsõnaline ja, ja kuidas öelda? Ilmselt ikkagi ei olnud väga suur armastus, vähemasti ise ja kui ta oli suur armastus, siis selles raamatus The nüüd väga hästi välja tule. Ma loen siit mõne luuletuse ette. Aga siiski ja nagu ette hoiatama, et ega ega siin ei ole väga palju palju head selles raamatus. Kivid ja lilled. Mina siin kurvastan, aga putkad on vahepeal õitsema hakanud, võililledest on järel ainult pitsilised, ebeme pallid, rohi on kõrgeks kasvanud. Jaapani pargis õitsevad kõik taimed korraga. Kui ma kaua paigal seisan, teevad lend ämblikud mu juustesse, pesateed on siin käänulised, kivid ja lilled, kivid ja lilled. Noh, ilus ilus ta on, aga, aga see on ka kõik. Ei, aga on paremat, aga on paremat. Issanda, ostad, kevadkastan, õitseb meie öised lahingud, pihim, rukkirääk, ööbik, kohe varsti sirelid, siis jälle pikemad ööd, sügis. Loodus ei hooli meie sõnadest. Meie oleme ainult sulgudes päriselus päris ilusa lõpuga. Kena arendusega võiks öelda, tehniliselt hea luuletus, ei midagi, heida ette. Aga kes tahab nagu rohkem korralikku armastusluulet lugeda, sellest raamatust leiab teda vähe, siis soovitan. Kas, kes eelistab sellist lihaliku varianti, Margo Vaino, Tööloomad eirasestu, mõõdukalt lihaliku, Andra teederaamatud. Ja kellele meeldib rohkem selline vaoshoitud ja delikaatne lähenemine siis varane Kareva. Aga selle raamatuga mina ei soovita väga vaeva näha, kuigi need on kirjas käramat. Inimene on tõlkinud haritud inimene. Ta ei ole jõle, aga siin on vähe head. Nii, ja nüüd võtame ühe luuletuse. Luulekogus on jällegi debüüt pärnu kirjastuselt heategu, heateo kirjastust ei tohi segi ajada ühe teise kirjastusele, hea lugu on väga sarnase nimega, aga heategu on tõeline gigant, ma ei tea, kas ta küll turuliider on, aga aga kindlasti on ta viimaste aastate Eesti suuremaid luulet, tootjaid ja juba sel aastal on ilmunud nii täpselt ei mäleta, ütleme umbes kuus raamatut pool tosinat päris palju, mitte keegi teine ei ole nii palju luura raamatuid veel välja andnud sellel aastal. Aga mis on nende raamatut? Omapära on see, et ütleme ausalt, seal ikka põhja kaabe. Ega palju hullemaks enam minna ei saa, aga samas õpetlik, see on selline kirjastus, vähemasti näib olevat selline kirjastus, lähevad autoritel kuskile mujale minna, ei ole sinule Kultuurkapitali toetusega autoreid, siin ei ole tuntud autoreid, aga see ei ole lootusetu kirjastus. Siin ilmus ka Alexandra Raamat eelmisel aastal ja ja vähemalt minu maitse järgi oli selle aasta parim luuledebüüt. Kuigi ta ei saanud Alveri preemiat, sai ta siiski Jaan Oksa preemia. Et, et siit tuleb, aga tuleb kaunikesti vähe. Rahad, mis mu käes on praegu on eelika laaneaegade kutse. See esindab tõesti kõvemat sorti luulet, mida on võimalik ette kujutada. Sellest midagi nagu head rääkida ei ole, kuigi on debüüt, peaks nagu kiitma, ütleme kiidame siis inimese entusiasmi, kes on tõesti luulekogu kokku pannud selle kenade fotodega illustreerinud. Entusiasm on tõesti suur asi, aga see, mis praegu välja on tulnud, on tõesti kõige-kõige abitum. Luule, mida on võimalik ette kujutada, ma loen siit ühe luuletuse, et mitte jääda ülekohtuselt üldsõnaliseks närbunud õied. Sinu vana kleit on pleekunud, osa kroon lehtigi maha langenud, seisad puude all endiselt sirgelt tervitad möödujaid ikka Kivirgelt tulemata eal ei saa sa jätta ärkajaid unustada talvega hätta oma värviga puhastad meeled laulma, tood lindude keeled, sinu hiilgeaeg saanud on läbi vananemise ees ära tunne, häbi olid ilus, aga teised on ka kauneid õisi saab täis meie maa. Noh, mida me siit leiame. Riimi vägistamine, sellene kõla, püüdlused, kõla, kõla pärast, me ei leia siit midagi originaalset, midagi, mis meid veenaks. Puhas formalism, halvas mõttes. Rutiin. Ja tühistuste tühisus on ilusad teemad, on ilusad sõnad, aga mitte mingisugust inimlikustega tähendust on väga raske sellises tekstis leida. Kõige halvem asi, see on tõesti kõige halvem asi. Nii ja läheme edasi vanameister Enn Vetemaa hambad viskiklaasis, värsse sest 2013 2014. See on suhteliselt lõbus raamat, kus on selliseid vemmal värsilisi, Elupilte kulinaarseid, muljeid, lugemismuljeid, lapsepõlve mälestusi ja vananemiselamusi. Väga kena raamat, mille on kujundanud Asko Künnap ja mis on kirjastatud kirjastuses tänapäev. Ütleme nii, et see on keskeltläbi tubli luuleraamat romani kirjaniku kohta veel iseäranis kiiduväärne tegu. Luuletuse terviselauluke on minul mehel selleks küllalt oidu koteerida, et kõrgelt tervishoidu oma jalgu pesen iga pööripäeva paiku ka hoolsalt varbaküüsi, lõikan siis Jagoogin kõrvast vaiku, kõik paraklipid, hukan juba eos pool hambad, öösiti on riskiklaasis leos. Väga normaalne luuletus. Üldiselt sellises tunde toonis on paljud selle luulekogu raamatus, et nad kõik ei ole nii hea arenguga ootamatu lõpuga. Aga, aga see on seal tugev tükk ja siin on selliseid veel. Sihuke lahe lugemine ikka soovitan, seal on ka mõned haikud ja lühiluuletused, millest mõned on oma pretensioonituses väga-väga sümpaatsed. Kassi sabana uhkesti taevasse tõuseb Suitsu minu korstnast aga on ka hoopis teises meeleolus linnamaastikke. Panete kopli ballaadi esimese salmi kuid röökas teisele sa pede persse keri ning peagi 11 naudinguga Klohmiti, et lendastatia, veri vormi teadliku Alverliku algusega väga intensiivse ja võimsa algusega lugu, mis küll lõpuni ei, ei pea seda halverliku stiili välja. Aga tänapäeva linnaelust väga hea lugemine. Et selline suhteliselt lõbus, suhteliselt reibas ja lõbus kogu. Mis ma selle kohta oskan öelda, kellele meeldib huumor? Luules väga soovitan. Aga nüüd räägime Kalju kurusa luulekogust, äädikakärbsed, küllalt paks raamat, üle 120 lehekülje tihedalt luuletusi täis, sageli kakskolm luuletust leheküljel, õhk on siin napilt kirjand tihedalt ja siin luulekogus on umbes neljalaadi erinevaid asju. Seal on selliseid vähe ütlevaid, luuletõlked erinevatest keeltest ei soovita nendega üldse alustada. Proosalisi tekste ning see lehekülje pikkusi poole lehekülje pikkusi. Aga, aga need ei ole ka selle raamatu kõige tugevam külg. Siis on siin mõned, eks veidi veidrad riimluule kangutused. Kuidagi nad käivad, aga raskelt lähevad alla ja siis on siin ka ikkagi päris korralikult nagu head luulet. Et kannatab samade puuduste all, võiks öelda nagu Runneli raamatki, massiivne, väga mahukas, väga palju materjali. Selle ülemine osa on tõesti väga võimas, seal on võib-olla kaheksa suurepärast luuletust, aga ülejäänu on kõik yks igavene uimasus. Tal on selline uimase temperamendiga autor, aga Kalju Kruusa on ju väga-väga tuntud luuletaja ja kirjutanud pulga luulekogusid. Ja teda on tunnustatud, omajagu on võitnud aasta parima luuleraamatu auhinna ja mida kõike kriitikud on üldiselt väga maiad tema luule peale. Aga mis mind tema luules häirib, on kohati neliteratuursus, siin on lõputult võõrsõnu prantsuskeelseid pealkiri on jumal teab missuguseid Hiina ja India asju, millest keegi midagi aru ei saa. Jaapan isegi süvene sellesse kõigesse. Kui inimene kasutab igasuguseid asju, et teha lugemiskeerulised, nad tõesti kruusa üritab teha kõigi vahenditega keeruliseks asja õ-tähe asemel Igretud kasutada, mida kõike kõigega harjub ära ja, ja kõike võib ju mingil mingil mõistlikul piiril olla, aga ma arvan küll, et siin igasuguste eriefektidega mindud ilmselgelt liiale ja ei saagi aru, milleks need on. Kui luuletaja oskaks luuletada, siis noh, võib ju selline igasuguseid asju panna, et varjata seda, et sul nagu midagi teha ei ole. Cruzan täitsa okei luuletaja ja saab väga hästi oma asjadega hakkama. Ka raamat mitte ainult toimetamata, vaid kuritegelikult toimetamata võiks selle peale öelda. Seda kirjastust ei tunne, see uus kirjastus on välja andnud kaks normaalset raamatut sellel aastal. Kirjastuse nimi on kiri, meri tundub olevat luuletajate kirjastus. Vaatame, mis tast saab. Noh, algus on paljutõotav, aga kui jumal hoidku, miks neid rumala raamatuid siis ei toimetata, võiks võiks ju toimetada natukenegi Loen ette mõned mõned tekstinäited. Köögi vahet, tahan äratuskellad virisema panna, aga see on vist köögis. Käin köögis, joon klaasikese ploomimehu ja tulen tagasi. Aga ma tahtsin äratuskellad helisema panna. Peab köögis käima. Ülekäigurajal kõnnin kiirel vaiksel sammul, keegi ei pidanud, on terve, trammipeatuse vahe juba muga tempot. Tüübil on jope seljas, mis sahiseb. See hakkab mulle nii närvidele käima, et olen sunnitud minema teisele poole teed. Ja kohe siitsamast tuleb teine arvuti taga. Istun vaikselt surisedes arvuti taga ja tippin kirjutada. Edasi suunan silmad ekraanilt eemale raamaturiiulile. Klaasukse taga, seljaga mu poole tarvilikku teost silmates. Hakkan Parema käega hiirt kobama, et köitele klikkida. Et kruusal on väga-väga ilusaid elu, nägemisi huvitava käiguga, luuletusi noh nagu see viimane, kus inimene suriseb vaikselt arvuti taga ja nähes vajalikku raamatut, üritab sellele hiirega klikkida ise köögikoht, kus ühed asjad lähevad nagu teiseks sujuvalt üle, et väga, väga omapärased ja toredad luuletused, mida on rõõm lugeda. Nii, aga läheme edasi, saate meelelahutusliku osaga. Marko Mägi luulekogu pealehakkamise küsimus. Hii kirjastus. Kuna ma olen selle raamatu ise kirjastanud, siis mina teda kiitma ei hakka. Kiitma teda ei hakka, aga ma kiidan koostajate toimetajat, kaur, riismaa, kes on selle raamatuga head tööd teinud. Ja võin öelda, et Marko Mäginan üldse toimetajatega väga vedanud, et tema eelmist, kogu maitsestatud kanad toimetas FS seda toimetas kaur riismaa. Mõlemad on väga head luuletajad ja suurepärane luuletaja vahel harva oskab ka väga hästi nagu teise andeka luuletaja raamatu vormi viia. Et see on tihe raamat. See on väga hea valikuga raamat ja ma loen siit lihtsalt ette. Esimesest kolmandikust mõned luuletused, mis tähendab seda, et kaks kolmandikku on veel ees. Et siin on üüratult palju nagu oivalise tekste, lihtsalt loen, mõned lihtsalt loen mõned prantsuse keel. Uudistesaates räägiti prantsuse keeles raskesti haigete laste eutanaasiast. Prantsuse keel on ikka niivõrd ilus. Mobiiltelefon südames mu südames nagu heliseks mobiiltelefon, nagu selle vibratsiooni programmi peal. Praegused küsimused kas peaks minema jalgrattaga sõitma või kodus Edasi uimerdama. Miks Viljandi folk ei võiks toimuda Patarei rannas? Miks ma eile mutant diskole jõudnud, miks kilpkonna umbes 10 aastat tagasi ära kadus, miks Vello Baum hakkab just praegu pesu pesema? Lihtne küsida, raske vastata. Hasso Krulli ka vihmasel rokkfestivalil. Hasso küsib, et ega ma juhuslikult vihma keebist puudust ei tunne. Mina vastan, et pigem eelistan ennast mõne kena inimese vastu kuivaks nühkida. Hasso kostab, et ju see inimene peab sind siis kuidagi eriliselt armastama. Emu suurt kasvu, töövõimetu lind. Piim, kas kuskilt ei saaks musta-valgekirjut piima? Nii nagu lehm päriselt on? Kommunikatsioon, ajasin ühe tuttavaga juttu ja türa küll lõpuks ei saanudki millestki aru. Järgmine luuletuskogu, selle saate viimane on ka kõige viimane, mis selle saate tegemise ajal poes müügil oli seal Veiko Belials asfalteeritud inimesed samuti kirjastus ja samuti lõbusam raamat, nii nagu Marko Mägigi. Loen ette mõned luuletused sellest. Nii palju lihtsalt tutvustuseks. Veiko Belials on tuntud ulmekirjanik ja, ja mõne aja eest ilmus ka tema valikkogu. Varahommikune varahommikune mustsõstra vaarika tee lahustuva uduga. Päev tervitab mind sookurgede korde balletiga. Olen loksutatud, mitte segatud. Halladom maas, jalge allbaas pea kohal taevas, mis paestki on kivisem? Tunneli lõpus paistab valgusimetabane ekstaatiline orgastiline. Miks ma loll küll ei taibanud omalajal vaadata, mis kurat paistis siis veel tunneli alguses? Issand, kui ilus eestikeelne sõna Rõud, movi, kollekting Piipel Sul on kolm vastamata armastust. Näod on kühmus, mõtte vimmas, hambad tangis taskust rääs, elad nagu üksikkongis silmil trellid, hingan jääs roomad oma urgu peitu. Kõrge põhjatähe all, homme kaotad täna leitu, vihma sajab, öö on hall. Minu kodu on mu kindlus, minu kodu on mu kong nagu linnu pesakene. Buss ei sõida, ei käi rong. Minu kodu on mu vangla, minu kodu on mu kants, euroliit ja Eesti süda alleaa ja asi ants. Nii, ja sellega on meie tänased luuleraamatud läbi võetud mõned päris aasta algusest, mõned päris viimased värskelt raamatulettidele asetatud. Ma tahaksin veel öelda mõne sõna meie saatepea või saate kõlli taustamuusika kohta mis on suurepärane näide väga hea tekstiga laulust seal laule aastast 68. Mis siis kujutab dialoogi mehe ja naise vahel, kes on parasjagu sugulises vahekorras? Seda esitavad Chain pöökene ja kes folklaulja oli, keda kunagi pole tähtis üks folklaulja keda me tunneme eesti naispoliitiku käekoti järgi ja see tundub olevat väga meeleline laul. Ta keelati ära omalajal meelelisuse pärast üle 10 riigi ja Vatikan võllas ja paavst. Kõik kõik olid selle laulu vastu. Autorid ise nagu imestasid, et prantsuse keeles Danske ehk nad ei oska aga ära keelab, on nii kanged, aga, aga paavsti pidasid nad küll oma selle laulu kõige suuremaks müügimeheks. Aga see on väga tore ja väga intelligentse tekstiga lugu. Mis räägib siis sellest, kuidas naine siis räägib, etaja õudselt armastab, aga mees ütleb, et tema ei armasta, ei armasta. Ja, ja selle, see on parafraase Salvador Dali lausele kes omal ajal ütles, et peas, tsiteerin, see ei ole nii tähtis, te võite ise Vikipeediast, kõik need laulusõnad ja ma panen lingid koduleheküljele saate koduleheküljel saate ise kõike kontrollida, lihtsalt refereerin üldjoontes. Et seda oli lause kõlas siis niimoodi, et pikasse on geenius, mina olen ka Picasso on Kataloonia on, et mina olen ka Picasso on kommunist, aga mina ei ole. Siin on siis see tähendab, et noh, eks ole, mina sind väga armastan ja suure armastusega, aga mina ei armasta. Ja siis tegevus käib ja neerude vahel edasi-tagasi hoitakse ennast tagasi ja kõik see värk, anna midagi roppu sellele, neerud on seal kõige kõige sellisem anatoomilise detail selles selles laulus. No ju siis 68. aastal tuli neerud ära keelata, nii jubedast kõlasse omal ajal kogu maailmas, aga tänapäeval on teda hea kuulata ja, ja selle laulu sõnum on tegelikult tore, seal meeshääl ikkagi mingil mingil hetkel sellest laulust on küll neli varianti, ütleme see põhimõtteliselt sarnane lause kõlab nagu kõigis nendes neljas variandis. Neid tõlkevariant on veel lõputult, ei hakka neid kõiki nagu siin ette lugema. Aga mõte on selles jah, et see seksivastane lugu. See meeshääl väidab, et kehaline armastus on põhimõtteliselt ummik, lapsik kasutada pointless. Neid tõlkevasteid on väga erilised. Väidetavalt on otse otsetõlge, oleks lapsikaga, ei annaks edasi originaali mõtet eesti keeles, võib-olla kõige anatoomiliselt täpsem tõlge oleks tupik. Kehaline armastus on tupik. Aga kuulake seda lugu ja saate üle tüki aja kuulata ühte ühte laulu, millel on oivaline tekst. Ajutreeningu hõlbustamiseks koostasin luuleraamatute edetabeli. Seda edetabelit saate näha luuleatlase koduleheküljel aadressil. Luuleatlas punkt vikerraadio poee. Kordan luuleatlas punkt, vikerraadio poee. Nii palju ütlen juba praegu, et kõik jutuks olnud luuleraamatud mahuvad seekord esikümnesse. Samas leiate muidki ajutreeningu abivahendeid. Kõike head. Tunded suured tunded, iha, kirad, armuvalu, kirvehoog, kihu bluule, nälg, poeesia. Suur luule. Luulatlas. Kivisildnik räägib luuleraamatutest.