Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku teisipäeva 20. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaakohus mõistis Viljandi Paalalinna koolis möödunud aastaks toobris õpetaja tapnud noormehe üheksaks aastaks reaalselt vangi. Haldusreformi sõbrad püüdsid Märjamaal leida neid positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi järgmise kahe aasta jooksul liituma. Tõdeti, et Eestis on aastaid külvatud liitumise teemal paanikat. Läänes are vald ostis endale 150 kohalise hotelli, mille muudab juba kevadeks eakate hooldekodus. Uus sotsiaalhoolekande seadus kehtestab sotsiaalteenustele miinimumnõuded. Tööturu heast olukorrast hoolimata võib edaspidi töökohtade arv väheneda nii ütleb Eesti pank oma värskes tööturu ülevaates. Täna asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde leida Tarmo linnateatri fond, praegu 91 aastane näitlejanna on linnateatri uue maja asja ajanud juba neli aastat. Eesti raamatukogudes loetlejate raamatuid ja laste lugemishuvi ning väärtustada ettelugemist spordist ka. Alates uuest pojast kannab senine võrkpalli Schenker liiga nime 100 liiga. Ilmun homme vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub kagu ja lõunatuul ning õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi, öösel langeb miinus kuue kraadini. Kohus mõistis Viljandi Paalalinna koolis möödunud aasta 27. oktoobril tunni ajal saksa keele õpetaja tapnud 16-ni vastase noormehe üheksaks aastaks reaalselt vangi, kuna tegemist oli ettekavatsetud teoga. Nooruki kaitsja Mihkel kaver ütles, et kohtuotsus vaidlustatakse kindlasti Tartu ringkonnakohtus. Mõistetud karistus on liiga pikk, ütles kaver. Olev Kenk käis täna kohtusaalis. Seni suletud uste taga toimunud kohtupidamise lõppvaatus Viljandi koolitulistaja le kohtuotsuse väljakuulutamine oli täna avalik ja seetõttu tohutu meediatähelepanu all. Tartu maakohtu kohtunik Aivar Hint. Kohus tunnistas 16 aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooliõpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kui kaamerad, mikrofonid sulgusid, rääkis kohtunik Aivar Hint, et noormees võttis 27. oktoobril 2014 oma isa relvakapist püstoli ja üheksa padrunit ning läks kooli. Kohus leidis, et noormees pani oma teo toime kavatsetult, tulistades seljaga klassi poole olnud õpetaja suunas kuus lasku. Üks kuul tabas pähe üks rindkeresse ja üks kõhtu. Õpetaja suri kohapeal. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega, et tapmissüüdistus tuleks ümber kvalifitseerida. Provotseeritud tapmiseks saksa keele tunnis oli õhkkond rahulik ja konflikti esinenud. Tulistaja küünilist käitumist ilmestab see, et pärast õpetaja tapmist sulges noormees klassi ukse, ei võimaldanud kaasõpilastel väljuda ja laadis relva uuesti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire häniline. Prokurörina olen ma rahul sellega, et, et kohus leidis, et süüdistatavale esitada, et süüdistus oli esitatud põhjendatult. Et kohus leidis, et tegemist oli teise inimese ettekavatsetud tapmisega, mitte ei olnud tegemist provotseeritud tapmisega. Mis aga puudutab edasikaebamist, siis, et selle ma otsustan pärast seda, kui ma olen saanud põhjalikult tutvuda kohtuotsuses esitatud motiividega Mille põhjal üldse kaitse väitis, et tegemist võis olla provotseeritud tegevusega õpetaja poolt? Neid nüansse jällegi avaldada ju ei saa, kuna tegemist on kinnise kohtuistungiga aga ka täna kohus selgitas, et süüdistatava väited ei leidnud kohtuistungil kinnitust, et õpetaja oleks kuidagi provotseerinud oma käitumisega siis solvanud süüdistatavat. Et minu meelest on oluline selle asja sõnum, mida kohus selle kohtuotsusega meile andis, et kui ka probleemid esinevad inimestevahelistes suhetes, et siis neid ei saa vähendada vägivalla abil, et inimese elu on püha ja et kui keegi võimalikke probleeme lahendab vägivallaga, siis on see väga küüniline tegevus ja et sellisele küünilisele tegevusele järgneb karm karistus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi. Märjamaal omavalitsuste liitumisteemalisel kogemuste päeval jäi kõlama targalt liitumist, plaanides on rohkem võita kui kaotada Mirko ojakivi lugu. Kui 90.-te aastate lõpus oli Eestis veerand 1000 omavalitsus, siis praeguseks on neid poolesaja võrra vähem ning lähiaastal jääb neid oluliselt vähemaks. Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et kuu aja pärast on selge, millised on need kriteeriumid, millele tulevikuomavalitsus vastama peab. Tõepoolest, veel kaks aastat on vabatahtlik ühinemisvoor, me võtame selleks vajalikud seadused vastu järgmise aasta jaanipäevaks, praegu me neid seadusi ette valmistama ja novembrikuus. On kokku lepitud, et valitsuses saavad kriteeriumid paika, paneme kahekordistame ühinemistoetusi, pakume riigi poolt abikonsultatsioonide ja nende läbirääkimiste elluviimiseks. Meil on meeskonnad pakkuda kohalikele omavalitsustele, kes kogu selle protseduuri läbi viiks professionaalselt. Samas jäi täna Märjamaal kõlama ka see, et suur osa liitunud omavalitsustest on tulemusega rahul. On nüanssemis, vajanuks muutmist ja need omavalitsuste esindajad, kes liitumiseni pole jõudnud, tunnistasid, et nii praegu kui ka tulevikus on piisavalt neid inimesi, kes külvavad hirmu ja liitumisvastast paanikat. Ka haldusekspert Rivo Noorkõiv ütles, tihti nurjab liitumisega hirm või oskamatus asju ette näha. Teatud sellised maailmavaatelised küsimused tuleb läbi rääkida. Kas suurem parem kui väike või päike on parem kui suur ja sa iseseisvuse autonoomia küsimused on ka siin teemat, mis on ka näha, et kus on pärast nagu riidu mindud, et mingid asjad jäävad läbi rääkimata ja need tulevad pärast ülesse ja seda võetakse kui isiklikke rünnakuid. Ja kui asi läheb isikute peale, siis see on väga halb märk juhtimisest. Just see, kes tugevatest võidab, kes aga kaotab, on protsessis liiga keskseks küsimuseks kujunenud. Ka tänasel arutelu simulatsioonil jõudis suure ja väikese valla liitumisprotsessi võtme küsimuseni ka Järvamaavanem Alo Aasma. See oli esimene pumpis umbes välja käidud, et kuulge, et kui me oleme jõukamad, miks me peame väiksemaga nagu ühinevad, seal on ju kinni maksma, aga kuna probleemipüstitus oli, kuidas seda ääremaastumist vältida, siis me panime ennast väiksema rolli, aga suuremal on täpselt samamoodi hirmud, kas see raha covid, ühine rahakott läheb rohkem nüüd ääremaa või keskuse kasuks. Hea näide omavalitsuste koostööst tuleb Saaremaalt, kus Lääne-Saare vald ostis endale toimiva ligi 150 kohalise hotelli Saaremaa Valls, mille tahab juba kevadeks ringi kohandada eakate hooldekoduks. Margus Muld jätkab. Andres Tinno Lääne-Saare vallavanem astus eile õhtul sisse tulevasse valla suurde hooldekodusse. Just enne seda paar tundi tagasi oli vallavolikogul Saaremaa valsi hotellikorpuse ostuks andnud loa. Endise Kuressaare sanatooriumi köögi esimese maja neljal korrusel on praegu kokku 74 tuba. Andres Tinno, Lääne-Saare vallavanem. Kinnisvara puhul öeldakse ikka, et eelkõige on oluline koht, siin on kõrvalhaigla, kiirabi, perearstikeskus, Saaremaa valsi omanikud saavad pakkuda meile ka lisateenuseid nii-öelda mudaravi füsioteraapiateenused ja suurim kasusaajate ringkond on ka siin, Kuressaare selle lähiümbrus on 20000 inimest tegelikult kui vanainimesed, kes on, jäävad talveks üksinda ja nii edasi, et neil on vaja ruumi tulnud, tulevad talveks hooldekodusse ja võivad jälle kevadel koju minna. Et meil on inimesi ootel, mis meil on täna olemasolevat päkahooldekodu ei vasta tegelikult nõuetele. Ja tegelikult on hooldekodu kohtade vajadus täna üle kogu Saaremaa. Raivo, Peeter Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Saare maakonnas on praegu reaalselt vaja viis, 60 hoolema vaht taevasse. Idee, et luua üks suur hooldekodu, on väga tervitatav ja on valmis ka siin pakkuma teenust mitte ainult oma valla elanikele vaid üle Saaremaa hotell koos sisustusega läheb maksma 950000 eurot. Aga et hotellist saaks hooldekodu, tuleb vallavanema sõnul siiski veel ühtteist. Simmuta. Tuleb ukse avasid, natuke laiendada, tuleb paigaldada täiendav lift Samajatele sellised sanitaartehnilised tööd ka, et ja esimese ja teise korruse loodame ikka järgmiseks kevadeks lahti teha. Ka ei hakka ligi miljon eurot maksma läinud investeering Lääne-Saare valla muud arengut pidurdama ja ongi vallavanema hinnangul ehe näide sellest, kuidas ühinenud ja suured vallad saavad teha suuri otsuseid, mis vajavad ka suuri summasid. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Edasi välissõnumeid Kanada valimistel saavutas ülekaaluka võidu Justin Trudeau juhitav liberaalide parteierakonda toetas ligi 40 protsenti valijatest. Justin Trudeau isa oli Kanada peaminister aastatel 1968 kuni 79 ja 80 kuni 84. Kui ta isa 2000. aastal suri, pidas tindrodo kõne, milles kutsus kanadalase üles tugevdama isa visiooni ühtsest ja mitmekultuurilisest Kanadast. Pärast sõda liikuski ta ise tasapisipoliitikasse Chast Indrudoon lubanud tõsta aktsianeil, kes teenivad üle 150000 euro aastas ja langetada madalamapalgaliste makse. Ta kavatseb suurendada kulutusi riigi taristu ehitamiseks, et kiirendada riigi majanduskasvu. Trudo tahab saavutada ka Kanada provintside ka kokkulepe kliimapoliitika karmistamiseks. Soome migratsiooniamet karmistas reegleid Iraagist saabujatele varjupaiga andmiseks. Mitmel pool Iraagis on olukord paranenud ja edaspidi arvestatakse taotluste läbivaatamisel missugusest Iraagi piirkonnast. Varjupaigataotleja on saabunud. Migratsiooniameti esindaja ei tahtnud siiski hinnata, kuidas see mõjutab varjupaigataotluste arvu. Saksamaal on alates septembrist rahuldatud ligi 90 protsenti Iraagist saabunute varjupaigataotlusi Rootsis 60 protsenti, vaid harva saadet saadetakse eitava vastuse saanud taotlejad Iraaki tagasi. Moskvas on tekkinud uus protestiliikumine, rahulolematus linna transpordiametiplaaniga kehtestada lisaks kesklinnale ka magalarajoonides tasuline parkimine. Rahvas usub, et idee taga on linna transpordiameti juht, Eestist pärit Maksim Liksotoov, Neeme raud. Moskvalased on vihased, et lisaks tasulisele parkimisele kesklinnas soovib linnavalitsus kehtestada parkimismaksuga äärelinna magalarajoonides üle linna toimuvad protestiaktsioonid, kus rõhutatakse, et uus vaikimismaks tähendaks, et lisaks üürile tuleks hakata tasuma iga kuu suuri lisasummasid ka auto omamise eestkõneleja Dmitri Kuznetsov. Moskva Bieberi rajooni volikogu liige. Võimud soovivad meilt otsekui andamit Vetta meile utraanoega piiberovo rajooni, aga ka lähedal asuvate magalarajoonide elanikele seda lisakohustust vaja ei ole, ütles Kuznetsov. Moskvalased usuvad, et kogu linnas parkimise tasuliseks muutmise idee pärineb transpordiameti juhilt ja linnapea Sergei Sobjaanini paremalt käelt. Eestist pärit Maksim lik suuta vilt. Ja Eestis võib-olla võib selliseid parkimistasusid kehtestada, aga meie elurajoonides mitte. Moskva on ikkagi maailma Lin, ütleb Potraadnoja rajooni elanikele. Võimud püüavad raha teha kõige abilisata. Nad võtavad vastu seadusi, mis on nende huvides. Varsti võetakse vastu ka seadus, et peame maksma isegi õhu eest, mida hingame. Arva Bioletab. Kui otra rajoonikeskuses toimunud miitingul osalejad kuulevad, et olen Eestist, on meil mulle väga lühike sõnum. Palun võtke Maximlik suutov lihtsalt tagasi. Kuna ma olen nii, et te teate paremini, kes olilik suutav enne teie kodumaal ja ta keeldus sellest rahast, mida Eestis teenis ning sõitis siia, ükski normaalne inimene ei vaheta mitmemiljonilise sissetulekuid võimu vastu, ilma et ka sellega ei kaasneks hea sissetulek. Siin püüabki ta oma võimu abil raha teha. Meie arvel, seepärast palun võtke oma kodanik tagasi, ütles Antontarazov Moskva transpordiametist, kuhu uutele parkimisreeglitele selgituse saamiseks pöördusin. Mulle ei vastatud rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. 38 riigikogu liiget andsid täna parlamendile üle kooseluseaduse rakendusaktid, rakendusaktide vastuvõtmiseks on vaja 51 riigikogu liikme häält. Kooseluseadus annab võimaluse oma kooselu registreerida neil paaridel, kes mingil põhjusel abielluda ei saa või ei soovi, kuid soovivad võimalust kaitsta nii omavahelisi õigusi kui ka õigusi suhetes riigiga ja kolmandate isikutega. Aga need, kes ei ole abielus, on Eestis umbes 170000. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna ka oma avatud istungil sotsiaalhoolekandeseadustiku eelnõud ja Uku toom käis seda kuulamas. Kogu sotsiaalseadustiku temaatikat on ette valmistatud kaheksa aastat, nüüd ollakse nii kaugele, et esimesele lugemisele on tulemas sotsiaalseadustiku üldosa ning selle rakendusliku eri osana sotsiaalhoolekande seadus. Viimase praegune variant on pärit aastast 1994 ja sellest peale on talle tehtud nii suur hulk parandusi ja täiendusi, et kõik lausa nõuab uut seadust ja suuremat õigusselgust. Aga loomulikult on ka muudatusi sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Põhimõtteline muutus on see, et Eesti inimesed vaatamata millisesse omavalitsusse ja kus koha peal nad Eestis paiknevad nad saaksid kvaliteetset sotsiaalhoolekandeteenust ja selleks me oleme kehtestanud miinimumnõuded omavalitsustele ega loetelu nende teenuste suhtes, mida nad mille suhtes neil on õigus saada vähemalt sellel tasemel teenust. Ja eesmärk ongi jah, tõsta teenuse kvaliteeti ja ühtlustada üle Eesti, kuna on väga erineval tasemel sotsiaalhoolekande teenuseid ja kvaliteete, mida erinevad omavalitsused pakuvad, nii et seal sees Siia võib lisada, et omavalitsustele jääb nii nagu praegugi ja õigus otsustada, kas inimene vajab mingit konkreetset teenust, kuid kui on otsustatud seda teenust osutada, siis nagu minister ütles, peab tegema seda kindlal tasemel. Erinevate teenuste nimekiri on pikk ja need teenused on kõik juba praegu olemas. Noh, nagu seadusetegijad rõhutavad, osutatakse näit praegu erinevalt kohati õigustades seda ka raha puudumisega rahast käis jutt ja täna, kui riik rõhutab, et omavalitsustele uue seadusega mingeid kohustusi ei lisandu siis viimastel nagu ikka taolistel puhkudel kriitikat jagub alates sellest, et tegelikult ei lähe midagi lihtsamaks, vaid vastupidi kuni selleni, et taas kohtleb riik kohalikke omavalitsusi ebaõiglaselt ja nagu taolistes vaidlustes ikka, räägivad kõik, et esmatähtis on inimene ja annavad samal ajal mõista, et oponenti huvitavad rohkem mingid muud asjad. Aga seaduse arutelu käib edasi ja esimesel lugemisel on ta suures saalis nädala pärast. Tööandja main, agentuur instaar tehtud küsitluse kohaselt on kasvanud tudengite soov pärast õpingute lõppu ise ettevõtjaks hakata. Tudengite keskmine netopalga ootus tööle asumisel on 1217 eurot kuus. Atraktiivsemaks tööandjaks on Skype, riigimetsa majandamise keskus ja Eesti Energia uuringut läbi viinud instaari konsultant Kersti Vannas ütles, et tudengite ootused tööandjatele on aastatega muutunud. Töökoha valikukriteeriumite osas on tudengitele järjest olulisemaks muutunud töö sisu ja juhtimiskvaliteet ning samuti on väga oluline ausus ja võrdne kohtlemine, et need on nagu võib-olla tegurid, mis on nagu aja jooksul järjest olulisemaks muutunud, et eriti just juhtimiskvaliteediga seotud pool ootused juhtidele ning juhtide poolne töötajate arendamine ja arenguvõimaluste loomine. Muutunud noorte soov. Kas see on muutunud väga oluliselt, ise ettevõtjana alustamine on olnud, see on selline, no viie-kuue protsendi tudengite huviorbiidis tänavuse aasta uuringu tulemused näitavad seda, et ligi 15 protsenti tudengitest kaalub ettevõtjaks hakkamist. See muidugi ei tähenda seda, et peale ülikooli lõpetamist kõik need 15 protsenti ja alustaks kohe ettevõtlusega. Pigem näitab suundumuste tendentsi, et ettevõtlus kui valik on nagu noorte teadvusse jõudnud ning Nad on valmis seda kaaluma. Erinevad start-upide, mis on edu saavutanud, sellised lood on motiveerivad ja inspireerivad noortele ning kindlasti julgustavad ka neid mõtlema natuke teistmoodi. Lisaks on tänapäeva ühiskonnas üha enam ettevõtluse poole peal kuvanud läbi sõnum, et sa võid küll ebaõnnestuda ettevõtluses, kuid üks korda, kuid see on täielikult normaalne nähtus, et läbi ebaõnnestumiste Sa arenebki edasi. Et ka selliste võib-olla nagu ebaõnnestumiste lihtsam võtmine, et see võib-olla on ka üks põhjus. Täna asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Leida Rammo. Linnateatrifond ja Riina Eentalu käsitleb teemat. Linnateater tuleb sealt august välja tõmmata kõik, kes on külas. Tiina teatri vabaõhuetendused teavad seda. Nii ütles näitleja Leida Rammo Peter Murdmaa dokumentaalfilmis August välja. Leida Rammo mõtles, et sellest august peaks kasvama lõpuks linnateatri uus hoone. Täna asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Leida Rammo linnateatri fond. Aluse rahvuskultuuri fondi 186.-le allfondile pani Leida Rammo 1500 eurone sissemaks. Ma olen seda asja juba neli aastat ajanud, kui selgus, et noh, et linn ei ehita teatri veid pani panuse teise hoonele, siis peale kultuuriaastat ma hakkasin seda asja ära, et me oleme vaimu inimeses kõige tõveti linnateatrimajja, siis te saate aru, et see on teatri kodu ja mina nägin ette, et kui tema oleks ehitatud nii ette nähtud, nagu linnavolikogu otsus oli võtnud, siis oleks praegu sel kevadel nüüd Linnateater, oleks juba poolteist aastat tegutsenud ja tema tuntus oleks juba olnud. Ütles Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas. Linnateatri direktor Raivo Põldmaa oli esimene, kes oma panuse täna fondi lisas sest teatrimaja tuleb valmis ehitada. Kutsuks siis inimesi kaasa mõtlema ja vastavalt oma võimalustele sellesse panustama, meil on ju teatud osa teest käidud, meil on olemas, territooriumil on olemas projekt, mina isegi ehitusluba välja võetud ja meil on olemas ju tegelikult ka linnapea lubadus 2008.-st aastast bet kultuurikatla valmis ja siis tuleme linnateatri ehituse juurde gaasi, nii et nüüd võib-olla oleks selle jutuajamise juurde nagu mõtet tagasi tulla, nii et meil on mõtted olemas. Raamatus on ka nüüd olemas ja ehk siis linnal oleks võib-olla sobiv aeg ka nüüd korraks läbi mõelda, mis on need võimalused ja võimekused selle projektiga edasi minna? Meil on juba täna neljas põlvkond majas, kes selle unistusega edasi liigub ja, ja tänase loomingulise võimekusega selle maja võimekusega julgen mina garanteerida, truumid tulevad kohe täispuud on raha ja natukene siis võib-olla sellist kaasamõtlemist. Täna oli taas ettelugemise päev, raamatuid loeti soovijaile ette üle Eesti, lootuses tõsta raamatu- ja lugemishuvi ning väärtustada ettelugemist Mirjam Nutov ilugu. Selle veel küpsiseid, pirukaid ja komme. Tegime viktoriini ja ajasime 11 piisama taga. Nõnda kõlab lõik Kadri Hinrikuse raamatus Taaniel Teine Kanepi Gümnaasiumi viienda klassi poisi Marko kõrge esituses. Tema jaoks on see esimene kord lugemispäeval raamatut ette lugeda, kuid Põlvamaal asuvas soodama raamatukogus luges laste kõrval oma raamatut etega kanepist pärit luuletaja Helin Vill. Kuule konn ja. Ai, ai ai ja oi-oi-oi. Riidekapi kolinud Koigi. Ettelugemine nagu lapsel nad lähevad nagu fantaasiat täis kuidagi, et noh, võib-olla tuleviku sisened hakkavad midagi kirjutama, luuletama, et ma arvan, et see on igas mõttes hariv. Nõnda kõlasid siis lasteluuletaja Helin Willi mõtted. Võrumaa keskraamatukogus peeti tänase päeva puhul aga juba teist korda. Lugemismaratoni loeme suu magusaks. Maratoni idee on lihtne. Ringikujuliselt istuma pandud seitse last saavad igaüks ühe minuti jooksul raamatut ette lugeda. Ja kui aeg täis, helistatakse kella ning laps annab raamatu edasi järgmisele. Iga laetud minut annab lapsele ühe kommi ning võitjaks saab see, kes jõuab kõige kauem lugeda koolivaheajaks Tallinnast Võrru vanaemale külla tulnud seitsmeaastased Maria ette ja need leiavadki, et selline maraton on tore, aga veel toredam on ise lugeda jätkavadki Tallinna prantsuse lütseumi esimese klassi õpilased Maria ette ja nette paat. Ja kuidas siis teie kodus on need, kes kellele ettelaekas vanaema teile või teie vanaemale? Vähemeid, ema jäme meeli emale. Aga mille jaoks ettelugemine hea on, et harjutada lugemist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele sood omaste võrust Mirjam Nutov. Ja ilmast räägib sünoptik Herta Sild, tere õhtust. Tere õhtust. Eeloleval ööpäeval kujundab Eesti ilma kõrgrõhkkond, mis kaugeneb Venemaa kohalt kagusse. Ööl vastu homset on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eesti saartel sajab kohati vähest vihma, paiguti tekib udu. Puhub kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus, rannikualadel pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, õhtul saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi. Päevaspordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Alates uuest hooajast kannab senine võrkpalli Schenker liiga nime 100 liiga uus nimi toob ka suure sisulise muutuse liiga rahastamises, kuna esikohale tõusevad eraisikutest võrkpalli toetajad. Eesti võrkpalliliidu peasekretär Tarvi pirn. Juba võrdlemisi pikalt ette teada, et senine nimendoetaja ei jätka päris pikalt. Suhtlesime nii võimalike eratoetajate firmadega kui ka siis uurisime oma toetajatelt erinevaid võimalusi ja tegelikult 100 liiga idee ühisrahastusmudel rahastamaks seda osa, mida tegelikult, et siis eelnevalt kattis nimisponsor, see tuligi tegelikult toetajate poolt ja kuna see leidis suhteliselt kiiresti päris head vastukaja nii juhatuse kui ka teiste toetajate poolt, et siis hakkasime sellega väga tõsiselt tegelema ja ettevõtjad, kes on ühel või teisel moel olnud võrkpalliga seotud, tulid sellega Purjelaua klassi RS X-maailmameistrivõistlustel Omaanis said läbi kvalifikatsioonisõidud, finaalideks pääses kuldgruppi Ingrid Puusta, Keit Järve ja Rainer Kasekivi jätkavad regati hõbe laevastikes. Naiste hulgas juhib võistlust endiselt hiinlanna Peina Chan. Meestest pole liidripositsiooni käest andnud prantslane Pierre Le Coq. Maailmameistrivõistluste finaalsõidud peetakse neljapäevast laupäevani. Prantsusmaal algas sulgpalli tippsarja superseeria kategooria turniir, kus osaleb Eesti esireket Raul Must. Must alustas võistlust kvalifikatsiooniturniirilt ning edasipääsuks 32 parima hulka. Tuleb võita, kas vastast. Esimeses ringis sai must jagu tšehhi parimast Peeter koukkalist 17 21 21 17 21 15. Põhiturniirile pääsu otsustavas kohtumises ootab musta täna õhtul ees tugev Malaisia mängija Wei Feng Jong, kes asub maailma edetabelis eestlasest 14 kohta kõrgemal, 34. kohal. Alexis Alexela korvpalli meistriliigas peetakse täna kaks mängu. Kell 19. Null null võtab Tartu Tartu Ülikool rock koduplatsil vastu Valga-Valka maks ja Mooritsa ning veerand tundi hiljem kohtub eile oma esimeses VTB Ühisliiga võidu võtnud BC Kalev Cramo Audentese SG noortekoondisega. Eestlannast jalgrattur maris meier lõpetas Portugali yks CO karikasarja viimase etapi kolmanda kohaga ning sai üldarvestuses teise koha. Portugali yks CO karikasari koosneb kuuest etapist, millest kolm õnnestus meiereis võita. Ülejäänud kolm. Etapi lõpetas eestlanna kolmanda kohaga. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.