Suure maakaardi peal on hiiu maaguteks Vehenete häbes. Aga hiidlast mahtuv tee küll. Seda mälust hiiu keelt enam kogu aeg ei kuule, aga täitsa muuseum kaubaks ei ole, seegid saat. Tõsi ta on, et muuseumi ja iseäranis med Talumuuseumi passiptsioone keelepruuki aaste Eksmetega kontorisse ja pidusaali täna on meid ei ütle, seltsiliseks ei elaks Berg suuremalt jaolt tundvad inimest, siin Soera Aijena, ütle, mitu aastat sa seal Soeras perenaiseks ole, tonka. Märtsikoolis ei 13. aasta täis. Magulijaid nüüd sa oled oma elule pööru koha sisse vedanud ja Soeras tee läinud mest tuli sulle õige takus, oli tuli takus, on õige. Kui ma sulle ausalt ütlen, siis ma ju seal väsisi vähe. Aga kes seda muuseumi asja siis nüüd edasi? Vaata maali muuseumis vahetegemis meite valla ei saanud teda nüüd ise peremehed. See on siis Pühalepa valla ühele poole, sellest on ju igavene kahju, et saalide usurg, keeduse asjatundja, oleme käkisuppi seal söönud ja keetnud koos ja ja kes neid asju nüüd siis edasi viib, mõni teine kolmteistkümnendat aastat on Pitka aeg, et mis asja sul seal isegi Ede tuli, et oli sul palju jaamalt inimesi või? Ma arvan, et ta ei ole vist Mannetustega niidi polnudki käinud. Et sul on need keeled siis ikka kõik suus ja vahetevahel seda pead ikka ikka segab leivatüki aabitsa. Ja kas need inimesed tänapäeval saavad need sellest vanast elust õige aru ka või on seal vahest üsna pikk jutt pidada ennem kui need mustavad, mis asjast sa räägid? Ma ikkagi täitsa sõna ja seal taga on mõni, võtku kaugemale. Kuuldel võib olla näiteks lesta puhastamine puhul, see on naljakas, et mõni musta seda ja mulle tundub, et inimesed tahted hakata rohkem mõistma jälle, kui ta moodi on ikka päriselt elanud. Mis sa arvad, tulid need inimesed sinna muuseumi rohkem nagu sööma pärast või oli see ikka see järmu suur huvi, et mismoodi need vanad hiidlased on seal talumajade sees elanud ei olnud ja. Juunid mälemeida saarlased tulid ikka sellepärast, et hiiglisi vaadata. Aga, aga sööma pärast ka. Mis asjad seal muuseumis, need kõige-kõige paremad ja kuulsamad maad ja et seal oleks pesu pesemise masin ja, ja mehe vanker ja jutud, mis sa sinna juure räägid, et need on ikka ju kuulsaks saanud. Käega, ma mõtled su enda mõttes on praegult, eks asi sealsel rehetoas, eks räägin kloppida nende Nimideks. Sa mõtlesid, nendes ei ole, meie jälgis saalis algab see asi küll. Sea see. Vurima munade mahavõtmise Raparaat jaajah grupiga nende nimetada ja, ja ma tean küll. Et ma olen, mõtlen selle suitsusauna peale, et et see on küll, see on asi, mida iga inimene J. Pruugigi, et ma teagi, mitu neid Hiiumaal on, aga Soeras on küll sõu, kus verb inimesed ka sissepääsu ja sea üks mehine koht küll. Ja seal on ikka käin ka map tea, mitte numbrit üteldagi, et kui palju inimesed aja jooksul käin seal ikka kõrgemaid, vähem väiksemaid ninasid olnud kõika tahmaseks, ennast sealjuures saanud ka odaga. Lugusid on mul nii palju, et ma saaks 10 saate jagu kohe, aga Maregi ühe nendest näe ühekordne see üks mees tegi endal saunaviha. Ma ütlesin, et pane ikka kõiksuguseid oksi sinna ja siis saab mehise vihanäht. Kitsiga on köigepealt, läks sauna äks toorvihaga ennast võitlema, uus tigema peale maas, täieime ei, teeme ikka saunas viha ennem pehmeks. Näht läks natuke aega oli saunas tuli mootor jälle taples moga nii hirmsasti küll nüüd läks veel valusamaks see asi. Ma läksin, vaatasin, mis ta teha, vea viga on kujude ette, mis ta oli teinud. Ta oli sarapuuoksa rabanud vea seltsi, millel oli suu viie pähkliga kobar, külges taon hüpeldes enda selge. Sedasi. Sul on hea töökoht olnud, et sa oled, saad ka hiiu keeles rääkida, et on sul midagi lõpetuseks ütelda ka veel seal ja hiiukeelne lause või. Oota, ma mõtlen. Oota, ma ütle sulle. Ühekordsest klappetasinaa sama metsas ringi Muku lituleekis most kaude lähtuma Läsi kujuma vaatsega, mul pole Granksusi peal ja kui Kraksuda peale siis arvutid ka. Siinkohal on nüüd paras aeg iiele, Suur tänu ütelda. Mede Hiiumaaelu on ka selgemaks saanud. Nendele inimestele, kes pole enne mitte midagi teadnud saate muudist kogu Helle-Mare kõmmus. Ermo Mäeots. Heinu, jänes. Helgi põllu.