Miina lood. Minema on kaheksaaastane tüdruk, kes satub raadiosse kohe kuuled, kuidas veel onu, mina, tüdruk, kes pole enam ammu väike, sest kohe-kohe peaks talle sündima üks päris pisike õde. Linalood x1. X2 X3. Tere, kähku imelik on kuulata maki pealt omaenda häält. Eriti veel, kui see hääl tuleb raadiost. Mina saan nüüd oma häält raadiost päris tihti kuulata. Kuigi ma olen täitsa tavaline laps. Ma räägin sulle, kuidas ma raadiosse üldse sattusin. Ma sõitsin bussiga ühte kohta, pärast räägin, kuhu bussi järsku seisma ja vastasin ühele habemega onule varba peale. Siis ma pöörasin ennast ümber ja ütlesin. Vabandust, mister. Sa ju tead kindlasti, mis mister tähendab, aga see onu vist ei teadnud, ta küsis, kuidas palun? Mina ütlesin talle, vabandust, minister, sest sõna tähendab inglise keeles, härra. Ah nii, ütles tema. Teile on ju habe, siis te olete ju härra, ütlesin mina. Temaga vastas selle peale, et mul on ju patsid, siis ma olen ju väike tüdruk. Mulle tundus, et habemes Eeesse onu naeris. Muidugi siis ütlesin et kui ta teaks, kuhu ma lähen, siis ta saaks aru, et ma pole enam üldsegi väike. Onu, hakkasin ma nüüd juba päriselt huvitama? Ta vaatas korraks mu isale otse, ütles. Tead, mul oleks jube hea meel, kui sa tuleksid raadiosse lastesaatesse. Räägiksid kõigile lastele, kus sa täna käisid ja miks enam väike pole. Me oleme just sinutaolist tüdrukut raadiosse otsinud. Mina ütlesin, et muidugi ma tulen raadiosse rääkima, et ma olen tegelikult kogu aeg tahtnud teada, mis selle raadioaparaadi sees täpsemalt on. Sisse onu andis mulle oma nimekaardi ja ütles. Helista mulle, muutan. Siis ta lehvitas ja läks maha. Ja ma lugesin kaardi pealt, et on lastesaadete toimetaja raadios. Isa ja ema lubasid talle helistada. Nüüd ma olengi päriselt raadio sees. See teate, see raadio on seestpoolt nii suur. Ta pole üldsegi ainult üks väike karp, ta on terve suur maja. Siin on hästi palju inimesi ja juhtmeid ja tubasid mikrofone. Nendesse saab rääkida, siis kostab kõik, mis sa räägid, isegi kaugele metsa sisse metsatalusse. Et sa ikka kuulad mind alati, kui ma räägin ja ja kirjutad mulle mõnikord isegi kirju sellest, mis sull huvitavat juhtub. Ja saadad joonistusi. See kõik juhtus üle üleeile. Me läksime isaga siis parajasti linna titevankrit ostma, kui me bussiga sõitsime. Sest mulle pidi ju üks imepisike õde sündima ja sellepärast polegi ise enam ammu väike. Lapsed, kes on kõhus, on ju tavalistest lastest 1000 korda väiksemad. Aga nüüd on juba kõik hoopis teistmoodi, siis tead, kus ma eile käisin. Sa ei arva seda elu sees ära? Ei käinud mingil jõulumaal, kevadel ei egiptuse püramiidid, ERKI käidud, käivad ju muumiad. Selles majas, kus mina käisin, oled tegelikult sina ka käinud, isegi seal maganud, sest tee on sünnitusmaja. Tead, eile oli ju pühapäev ja mul polnud kooli, ma käin teises aas ja ma pidin vanaisaga koju jääma tuli mul ei tõotanud, et me hakkame ühte, 200 tükilist puslet kokku panema mille jaoks ta mitte kunagi aega ei ole, sest ta kogu aeg putsutab mingit katkist asja. Putitamine ja katkised asjad on vanaisa meelest viimase peal. Aga ema ütles, et teine sünnitus on päris lühike, siis ma tahtsin ka sünnitusmajja kaasa minna. See tundus mulle isegi palju põnevam kui see suur pusle. Ma tahtsin õele ühe stiilse nuku kleidi viia, et ta saaks selle kohe selga panna, kui ta sünnib. Ema ei ostnud talle ühtki kleiti, valmis ainult mingid sipu pükse sadade kaupa. Vanaisa ei tahtnud sünnitusmajja minna, aga ema lubas. Vanaisa pidi siis ka kaasa tulema ja minul silma peal hoidma. Kui me kohale jõudsime, läks ema-isaga ühte koridori sisse. Me pidime trepi juures pingi peal ootama. Täitsa vaikne oli. Aga iga natukese aja tagant kostis sealt poolt, kuhu ema ja isa läksid. Imelikke hääli. Suli natukene koigamise moodi, aga ei olnud kah. Arstid, kes seal trepi peal käisid, ei teinud sellest joigumisest eriti välja. Millele kilest sinised sussid jalas? Mängisin trepi peal lossi trepid olid kuningalossi trepid ja mina olin kuninga ülemõuedaam. Ma hüppasin astmete peale, lugesin mitu astet on. Kuidas peab tegelikult astmeid lugema? Kas see aste, mis on päriselt juba järgmise korruse koridori põrand, tuleb ka kokku lugeda? Igal juhul ma mängisin, et trepp on kullast. Vanaisa sai ajalehe läbi ja ütles, et me hakkame ikkagi minema, aga õnneks tuli just siis ise ja ütles, et ämmaemand lubassisse vaatama tulla. Hetk, poiss on käes. Poiss sündis hoopis vend. Mis ta siis selle kleidiga teeb, mis ma välja valisin? Ma tahtsin kohutavalt tõde. Nüüd on mul vend. Seda ei saa ju tagasi ka anda, sest ma ei tea täpselt, kust ta tuli. Ma mõtlen, kus ta enne seda oli, kui ta ema kõhtu sattus. Mitte keegi ei tea. Ojja Me peame ta vist koju viima. Isa oli näost natuke punane, kas tal oli hea tuju? Nagu ilmateate onu telekas selline natukene närvis, natukene rõõmus. Vanaisa surus isal millegipärast kätt. Siis vanaisa ütles, et tema läheb, hingab nüüd natuke õues värsket õhku, aga mina läksin sisse. Ja tead, kes nabanööri läbi lõikas? Mina oleks nii tahtnud ise lõigata, aga ma olen ta lemmik juba algusest peale ja nii ma saingi käärid oma kätte. Mul läks sellest tuju natuke paremaks, ma pean kuidagi oma vennaga ära harjuma. Need käärid olid päris rasked ja mu uus vend nuhises ja tal olid silmad kinni. Natuke kartsin teda. Nad olid ema peale pikali pannud. Natuke oli beebi moodi, aga ta polnud sile, rohkem voltiline ja punakas. Emal olid põskede peal pisarad. Õnneks ta naeris ka. Ta ütles mulle, et ma selle nabanööri katki lõikaksin. Ja siis ma saingi üksi hakkama. See nöör oli päris kõva, kuigi ta oli nagu nahast. Imelik on mõelda, et kui mina poleks seda nööri katki lõiganud siis oleks mu vend jäänud ema külge rippuma. Igal pool oleks nad pidanud koos käima silmahaiglas, kus mu ema töötab ja vennalasteaias. Nabanöör on tegelikult tähtis, kuigi selle peab katki lõikama. Ema ütles, et selle kaudu saab beebi oma ema käest toitu. Oh, ma ei ole ju veel oma nimegi öelnud, raadios peab ju teadma, kes räägib. Minu nimi on mina. Tegelikult, mind kutsutakse peaaegu alati Niinaks. Aga see on üks imelik lugu. Kui mu isa läks mulle nime panema, siis ta oli liiga kaua internetis ja siis, kui ta kohale jõudis, oli kell vist juba umbes kuus. Igatahes taheti seda tuba kinni panna ja sellel tädil, kes pidi mu nimekirja panema, oli kiire. Tal või näiteks kell kuus juba joogatrenn olla. Ja siis ta kirjutas kogemata Miina asemel nina, täitis lihtsalt ühe, ei vahele. Aga see on väga tore. See lei vahele jättis, sest mulle ei meeldi Miina nimi üldsegi nii, Hiina, see on nagu mingi vanaaegne nimi. Isa lubas mitu aastat järjest, et ta läheb ja vahetab mu nime ümber, aga siis oli tal kiire ja nii ma olengi mina see mulle meeldibki olla mina, sest kes ma siis muu olen, kui mitte mina? Ma ei ole just sina. Mina olen küll mina, sellest ma saan väga hästi aru. Aga kes minu uus vend siis ikkagi on? Tead mis, ma pean nüüd minema ja homme ma räägin edasi, eks ole. Kuidas minul läheb, kuuled homme samal ajal mina lood, kirjutas evakov, jutustas Külli Teetamm. Toimetas Tiina Vilu. Kui soovid minule kirjutada aadress on mina hätt RÜE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15 null 20. Ninalood.