Mul on väga hea meel, et oma tänases saates saan teile esitleda Lillehammeri Eesti koondise arsti Toomas Savi. Ja ausalt öeldes ka siis, kui sa ei oleks olnud meie koondise arst Lillehammeris oleks sa selle mikrofoni ette varem või hiljem sattunud, sest olid minu nii-öelda mustas nimekirjas juba mitu kuud. Ja ma mõtlesin kogu aeg, et mis võiks olla see nagi, millest alata sinuga jutuajamist ja ja lillehaamra selleks ju praegu tõepoolest väga sobiv. Aga et jõuda kuidagiviisi loogiliselt selle Lillehammeri teemani, mis praegu ikka veel aktuaalne on, ma usun, et veel mitu nädalat kirjutatakse ja räägitakse sellest tagantjärgi. Tahaks sinu käest natukene kuulda sinu sellist eluloolist andmestikku ehk teisisõnu, kuidas sai sinust spordiarst? Aa jaa, sa lähed nüüd ootamatult nagu väga kaugele spordi Arstini on ju nii palju aega tagasi, et vanal inimesele annab nüüd pingutada, aga aga noh, kui sa nii küsisid, eks ma, siis pean vastama. Siis sai alguse võib-olla sellest ajast, kui maalin veel Suure-Jaanis ja tegin, tegin sporti ja võib öelda, nii et Suure-Jaanis oli ka see ainuke võimalus noh, üldse millegiga õppimise kõrval tegeleda ja vaatamata sellele, et muidugi suure häälist on pärit ka kuulsad kapid, heliloojad kelle vastasmajas ma elasin, aga noh, võib-olla selle kohta võib öelda seda, et ma pean viitja ja pean ka muusikast. Aga see oli tõesti ainuke võimalus midagi teha veel ja ja kui ma keskkooli kunagi ära lõpetasin, siis ma tulin kolmekordses kolm noorte meistriks Eesti meistriks, muidugi siis ja siis tekkis selline trots äkki ütluse vastu, et kui ma tahtsin tulla ülikooli, siis olid veel need komsomolid ja parteid olid veel nagu meist peaaegu kõrgemad. Ja siis ma mäletan, et kui ma läksin küsima suureni keskkooli komsomolikomitee sekretärilt omale soovitust nagu ülikooli astumiseks, siis ta ütles mulle nii et oheta ära seda, seda nagu ürita, et ega see sõna nagunii sisse ei saa. Ja võib-olla see oligi nagu esimene, mis mind ajas nagu vihale asja vastaja. Ja siis, kui mul oli nagu kavaks arstiks õppida, miks, noh, see on omaette pikk teema, sellest võib jälle mitu tundi rääkida, aga siis mul tuli üks veel raskem nagu katse pähe, et ma üritan hoopis spordiarstiks õppida. Et kuna ma olin ise sporti teinud ja siis öeldi selle peale taga, neid võetakse ju üle Eesti vastu ainult 10. Et kas sa arvad, et sa kuulud siis 10 parema hulka, kes vastu võetakse? Kuidagi see läkski nii. Aga no sisse ma sain ja nii ta nüüd läinud. Ja sellest ajast on siis nii palju möödas, kui ma astusin ülikooli 61. aastal. Kas trots on sinu elus veel hiljem selliseid põhjalikke asju kaasa toonud? See on omamoodi kaval küsimus selles mõttes, et kui minna nüüd elus tagasi üsna vähe aega ja kui sa mäletad ise, kui Tartu linnavolikogu linnapea esitusel valis abilinnapeasid, siis esimene katse noh, nii-öelda minu persooni suhtes ja ebaõnnestus, ma olin ise nagu Soomes ja olin ise eemal sellest asjast ja nagu sa tulemust ise võib-olla mäletad. Ja iga ma arvan, täiesti normaalne inimene oleks saba jalge vahele tõmmanud ja nagu mitte edasi üritanud, aga mina ütlesin linnapeale Väino Kullile siis, nii et ei, et ma ei Narva, et see asi nii halb välja näeb ja teine üritus, ta ju tegelikult kõige suurema häälte arvu arvuga võidu, nii et noh, selles mõttes võib-olla tõesti sulle õigust Ma kuulajale siin ütlen täienduseks, et Toomas Savi on peale selle, et ta on olnud tõesti tippsportlane ja on väga hea spordiarst, on ta, on ta ka Tartu linna abilinnapea mõned kuud olnud. Sa oled spordiarstina olnud üsna mitmete koondiste juures mitmete meeskondade juures tegev loetle neid kala No minu kurb minevik läheb tagasi suurde, Nõukogude Liidu aega ja sellest ajast oleks mul meenutada ja see ei ole sugugi paha meenutus ja Miloorsetes värvides võib-olla et tänu Fret kudule. Ja noh, tänu võib-olla minu sporditegemisele sain ma Heino Tiigi järglaseks Nõukogude Liidu 10 aastate koondise arstina ja see aeg läheb siis ajajärku 71 ja sealt alt alates ma olin kuni 84. aastani sisuliselt Nõukogude Liidu Kümne võistlejate koondise arstiks. Kusjuures ma ei tahaks öeldagi, et ainult kümnevõistlejate koondise, kuna noh, kui niisuguseid suuri üritusi meenutada nagu maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused ja seal olümpiamängud siis seal noh, nagu iga rühm töörühm ei sõitnud oma arstiga välja, nii et et mul on tõesti õnn olnud olla liiduga, on juures pikka aega ja kümnevõistlejatega ma olen tõesti pool oma elu sidunud ja võib-olla nüüd sa tahad kohe siis küsida, et aga mismoodi siis uperpall tekkis, et suvealadelt äkki taliala pääle. Siingi on oma oma kindel seletus olemas ja nimelt see, et mul on suvila, on Käärikul tordijärve ääres. Aga teise järve ääres, teispool käärikut on suvila Mati Alaveril, kes on, ma ütleksin nii, et mitte ainult Eesti suusakoondise ja murdmaasuusakoondise peatreener, vaid minu meelest on ta noh, kuidas öelda kõige professionaalsem treener vähemalt talialadel kindlasti, ja noh, Danske arhitekti tüüp, et ta ta kõike planeerib ja teeb, ja tema siis tuli ükskord minu juurde ärritama, et noh, et et kui kergejõustikuliit sõlmis lepingu Eldur Annusega, kes on minust vanem ja minust targem jah, minust parem ja vanem kolleeg ikkagi siis mul jäi nagu eelmine aasta, ta jäi nagu kuidagi plats tühjaks selle spordiarsti tööalal ja siis saigi tehtud selline kokkulepe, et ma proovin äkki suusakoondisega. Nii et kergejõustikust kümnevõistlusest siis nüüd nagu tal jala peal No sealsamas on suvila vist ka olümpiakomitee presidendil Arnold kreemil. Ja no nüüd võib-olla paar sõna üldse sellest, et et kes seal suvilakooperatiivides on, seal on legendaarne Fred Kudu, kes on täna muidugi manalamees. Seal on aegne Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green, praegune olümpia, Eesti olümpiakomitee president, seal on jälle endine Kääriku spordibaasi direktor John Põldsam kelle abikaasa virve Põldsam onju tuntud odaviskaja maailmas. Ja seal on veel meistersportlane vasaraheites Märt Tombak. Alevite perekond elab seal, kelle tütar praegu minu meelest Rootsis ikka veel on ja suusatamist õpib ja treenib ja nii et jah, see suvilate rajoon seal. On see mõjutanud sinu karjääri? Ei ma ei tahaks küll nii-öelda tähendab pida üldse karjääri all mõista ja? Ei ma seda ei tahaks öelda. Ilmselt on neidki, kes on iseeneselt ja teistelt küsida, et et no sportlased on põhimõtteliselt terved inimesed, et milleks neile arst kogu aeg kõrvale, millest sinu töö koosneb talialade puhul? Ma ütleks nii, et see arsti olemasolu sellistel mängudel või iseenesest nii see on ikkagi väga vajalik ja kui hakata pääle kas sellisest lihtsast tõsiasjast, et kui sa oled terve aasta meestega koos olnud ja võib-olla terve aasta nende keha ja hinge ja hädasid kuulnud ja need üritanud nagu ravida, siis tekib ükskord selline moment, et kui see mees ja see, sinu, sinu, noh, ütleme arsti keeles, siis patsient läheb kõige vastutusrikkamale noh, kas mängudele või nii ja naa ja, ja sind äkki seal kaasas ei ole, siis tal tekib äkki võib-olla niisugune tühimik, et ta ei oska kuskile vaadata, kuskilt küsida ja kui veel tekib äkki selline hetk, et tal on ka midagi viga ja kusagil peaks olema, siis noh, nagu me teame, et on olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel igal pool on ju tegelikult olemas polikliinikut ka olümpiakülas oli oma polikliinik siis sinna arsti juurde minek, see on tegelikult omamoodi paroodia, sellepärast et noh, ütleme kasvõi nii, sellepärast et tahame ju, et olümpiamängudele läheksid kõik hästi terved, eks ole. Aga nii nagu on inimlik see, et me iga päev eksime oma tegevuses ja nii juhtub ka sportlastega seda, et kuskil siin-seal, eriti kui ta on väga heas vormis, on tema nagu noh, vastupanu teatud täiesti tavalistele, sellistele reaalsetel inflaktsioonidele siiski suurenenud, sest ta on sportlikus vormis. Mõtleme gripi tekitaja, mis tavalisele inimesele võib-olla üldse midagi ei tee, on temale peaaegu saatuslik. Muidugi see, et olümpiamängud ei kesta ainult üks päev, nad kestavad noh nagu me ära olime ju kolm nädalat. Ja selle aja jooksul on kuidagi vajadus siiski kontrollida sportlaste töövõimet ja ja noh, kuidagi hinnata seda, et kas nad on vormis või saaks veel midagi ära teha või, või veel treenida või jäta treeningud ära ja see teatud osasse diagnostiline moment siin, et kuidas mida öelda treenerile abiks, kas ta peab veel tegema trenni või pea või, või mida teha, et paremini esineda, see on ka ikkagi arsti ülesanne. Lisaks sellele veel noh, sellised väga lihtsad asjad, mis võib-olla esialgu tunduvadki üleliigset temaga olümpiakülas on vaja kehtestada, noh küllaltki selline kõikide suhtes lojaalne päevarežiim, tähendab, keegi ei tohi segada teist, kõik peavad küllaldaselt puhata saama, kõik peab sujuma ja siin on arstiosa selles, et et ei tohi liiga kaua võib-olla üleval olla, tuleb ärgata õigeaegselt, et mitte stressi tekitada hilinemisega, kuskile tuleb luua sellise vaikse tunni võimalused, noh kus kõik tegelevad, ainult see kõik oli sinu tee. Noh, ma ütleks niiviisi, et, et seda tuleb juhtida nagu nagu teatud määral nukuteatrit nöörist tõmmates seda ei saa sa teha häälega, aga see tuleb nii-öelda ellu viia nii et keegi sellest aru saab. Sa lähed olümpiakülla, lähed sööklasse, kus on noh, kuidas ma ütlen sulle nagu idama turg. Kõike on aga ometi inimene kõike korraga ei saa süüa antud natuke juhendada ja natuke rääkida ja ja need esimesed hädad, mis meiega olid, olidki ju see, et tekkisid niuksed kõhuhäired ja võib-olla see oligi sellest, et noh, ikkagi jõudnud kõigile see, et, et oleks võimalikult säilitada omale kohast söömisrežiim ja hulka ja ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et igal juhul on vajalik arstidele No sul olid kindlasti kaasas mingisugused ravimid, mis on tuttavad ka ka kuulajatele, millest koosnes sinu selline esmaabi pakk. No ei olnud juttu esmaabipakis, tähendab küsimus oli isegi nii, et kui me läksime laevaga jõudsime Stockholmi, siis kõik läksid tollist läbi, noh nagu öeldakse, lepase reega, aga ma jäin kohe kinni selle tõttu, et mul kaasas mitu kotitäit, kõike, mida ma ei tahaks öelda, et need rohud, aga midagi sarnast. Ja tolliametnik siis nagu kohe küsis, et milleks need kõik vajalikud on ja ma ütlesin, et igaks juhuks nagu ikka öeldakse, aga õnneks oli mul kaasas eesti ravimkeskuse kiri, kus kõik 58 öelda meditsiinilise nimetusega ainet olid kirjas, templid olid all ja noh, tänu sellele nagu läks, läks asi libedamalt, aga igaks juhuks noh, ütleme kasvõi seal olid tagasi tühja kotiga. Küsin ma kahe võib-olla pool läks sealt peaaegu ära, jah, või, või midagi sellesarnast, ütleme nii. Ja igasugust rohtu võib kaasas olla alates naha spiriinist ja emodiumist. Ja lõpetades selliste turgutusainetega, mida meie nimetame vitamiinid, eks mida arstid omas keski nimetavad võibolla Adaktogeenideks, mis paljudele arusaamatu on. Ja meil olid kaasas ka need jookide pulbrid, mida distantsil antakse sportlastele, näiteks te kujutate ette, et kui maratoni sõidetakse seal üle kahe tunni, noh, siis peab vahepeal ka jooma, sest seda keegi ilma joogita ei tee. Ja kui sa nüüd veel küsiks, et, et kas oli ka päris arstlikku tegevust. Niisiis võib öelda nii, et jah, oli näiteks Andres Veerpalu, jäi täiesti palavikku ja tal oli noh, nii selline moment, et me oleks öelnud, et okei, et kui keegi haigeks jääb, et ta võib koju sõita rahulikult. Ja siis me tegime sellise otsuse ja see oli kollegiaalne otsus, meid oli ju seal kolm arsti, tegelikult. Ants Kiviselg, nina ja virve vask, tegime sellise kollegiaalne otsus, et me üritame teda tagasi rivvi viia. See tagasiviimine lõppes sellega. Tare Andrus Veerpalu sõitis oma parema sõidu tegelikult maratonist tähendab nende mängude viimasel päeval ja noh, see on üks, üks näide võib-olla sellest, et alati tasub üritada. Kas meie koondisest keegi veel nii nii haigestuma soli? Kuna ma tean, et sa tahad küsida kohe Urmas Välbe kohta Haigestuvad olid seal mitmed teisedki laskesuusatajad ja aga noh, need olid niuksed, nohud ja köhad ja trahve bronhiidi, mis olid seotud sellega, et ilm oli. Ilm oli Norras erakordselt külm. Nii et hommikul, kui stardid algasid üldiselt pool 11 oli külma kuskil 22 Raadi ja noh, kui nüüd mõelda seda, et üks tippsportlane ei taha kunagi minna sõitma sellise kasukaga, vaid tal on riietus on professionaalne ja praktiliselt selliste kiledega sõidetakse igal pool siis on selge, et kui kuskil on laskumine seal kaks-kolm sekundit, kus sa oled täiesti passiivselt ja keha enne seda, noh, nii-öelda kolme kilomeetrise tõusu ajal on maksimaalselt kuumaks köetud siis see kahe-kolme sekundiline langus tekitab täieliku jahenemise ja kui on 20 kraadi külma, siis võib aru saada, miks sellised asjad tekivad. Nii et ma võiks öelda, nii et noh, see ei olnud meie probleem, see oli kõikide probleem. Aga nagu noh, meie kaitseks tahaks öelda seda, et meie kaotused olid suhteliselt väikesed. Näiteks soomlastel oli pidevalt häda selles, et nad ei suutnud komplekt veerida oma nelja võistlejat, kuna nad on täiesti edukad suusaaladel. Ja siis siis on neli võistlejat lubatud oli suutnud komplekteerida vaid selle tõttu, et neil on nii palju haigeid ja ma ei tahaks kuidagi väita seda, et Soome tervishoiu korraldus meie omast halvem oleks, see on peaaegu praegu parem. Aga küsimus ongi selles, et, et noh, see oli üldine probleem ja näiteks rootslased, kes ei võitnud seekord ühtegi medalit. Murdmaasuusatamises. Üks põhjus oli ka see, et neil oli palju haigestumise, täiesti tavalisi, selliseid külmetus, haigestumisi. Millega sina neid ravisid, kas tõesti kõigile tuttavate asjadega, aspiriini andsid sportlastele? Ma küsin seda tegelikult seepärast, et, et Reuter trükkis üsna mitu uudist olümpiamängud seoses astmarohtudega ja sellega, et neid võetakse palju ja, ja põhimõtteliselt vajaks neid nagu 10 protsenti või isegi vähem sportlastest ja võtab neid tegelikult rohkem kui kui pooltest. Ma lükkaks su väite ühelgi raskemale poolele ümber, tähendab, tippsportlastest üritavad kasutada astmarohke peaaegu 90 protsenti sportlast. Sest ka mille, millest tähendab, mina olen täiesti võhik, seleta, palun. Ja no küsimus on väga lihtne. Küsimus on selles, et need tippsportlased ja noh, me räägime praegu tippspordist, kui me ikkagi räägime seal olümpiamängudest, siis küsimus on selles, et nad peavad treenima kahtlemata külmas keskkonnas. Kas see on nüüd miinus viis miinus 15 miinus 25 kraadi, see oleneb nüüd kohast, kus ollakse näiteks kui lauskmaal kuskil räägitakse, et külm on miinus 20 minnes üles mägedesse, siis on teada, et seal on väga külm alati. Üks sellise astma tekitamise faktor on külmafaktor, teine on see, et need mehed lõõtsutavad ju sellises külmas ja võib-olla ka soojas, aga viis-kuus tundi iga päev professionaalsed sportlased ongi treenimine ja kui nüüd noh, viis-kuus tundi maksimaalselt lõõtsutada, siis see tekitab ka kogu hingamisteedele ja tema limas, kes talle väga suure koormuse ehk küsimus on tegelikult sellest astmest, mis tekib tänu sellisele viga sõjalisele treeningule, mis on viis-kuus tundi päevas külmafaktorile sellest meil juba küllalt, et tekitada teatud määral selline professionaalne astma. Tehaksegi praegu noh, üle maailma levinud tippsportlase astmeks. Ja sellisel juhul sellise käheda häälejad, rahe, bronhiidi olemasolu nendel meestel ei ole mingi uudis, nii et see on uudis ainult neile, kes sellest ei tea ja lahkume, pööraks pilgud tagasi, võib-olla kaks aastat siis Albertvilli või aasta tagasi luuni, kus me nägime, nägime tippe, kes lõpetasid distantsi ja neil niisugused 20 kolmekümnesentimeetrised lima. Noh, kuidas öelda read tilkusid suust allapoole, siis see ongi üks üks selline näide selle kohta, et on kasutatud väga palju selliseid astmaravimeid. Salbutama Mul on nende noh, nii-öelda üldine nimi. Et need püüavad, nagu mina need rohud teevad, hingamisneed laiendavad hingamisteid ehk ehk hingamisteede lihastikul lõõgastavad ja selle tõttu nagu õhuvool nagu kopsudesse kergeneb. See ongi see põhiline. Ja samaaegselt on nendes ka rögalahtistava vahendeid, et see lima, mis koguneb hingamisteede epiteel-ile, see eemaldub kergemini, ehk see hingamistee saab veel suurema Valendiku ja seda lihtsam on hingata. Ehk organism saab rohkem õhku õhust, rohkem hapnikku. Ja selle tõttu tänu hapnikule suudab rohkem tööd teha. Meie omad ka võtsid neide. Noh, see on nüüd jah, selline küsimus, ma tahaks öelda nii, et meie omadest tõenäoliselt kasutas seda ainult Allar Levandi kuna noh, võime öelda, et tema nagu veteran ja, ja seal on enam veteranide haigus kui noorte haigus, kas ta haigus ongi, aga noh, võib-olla selline sümptom kompleks. Minul oli seda ka kaasas. Minul oli ta kaasas loomulikult, aga selleks, et sellist ainet kasutada, peab selle inimese enne nagu või võistleja Elle registreerima siis nagu ametlikult ja selleks peab olema tõend, et ta põeb astmat ja seda ei saa anda võistkonna arst väljastada tõendit, vaid seda peab andma välja keegi neutraalne ja spetsiaalse polikliiniku või, või haigla. Arst. Ja murdmaasuusatajatel seekord vajadust ei olnud. Ma tahaks öelda, et meil on suhteliselt noored mehed, kõike ei ole jõudnud veel selleni, aga Ants Kivi, sellel oli see paber kaasas ja. Noh, nii-öelda Levandilali oli kõik õigused seda rohtu kasutada. Sa tegid juba otsa lahti, ma tõesti tahtsin küsida Urmas Välbe kohta. Aga sa väga konkreetselt ei ole, mis siis ikkagi juhtus? Tegelikult ei juhtunudki midagi. Vaat küsimus on selles, et, et kui keegi oma sportliku vormi ajastamisega jõuab ette või jääb hiljaks, siis see on üks võimalus. Teine võimalus on see, et et noh, nagu ma olen mitu korda juba öelnud, et on Urmas Välbe üks erand kõikide hulgast ja noh, näiteks nagu siin meie üks tuntumaid pealajata aed, vennagolstaar hammeriks nimetatud Urmas Ott ütles, et et seekord on selge, et Urmas Välbe kan totaalselt lõppenud kõik, siis ma usun, et Urmas Välbe midagi veel lõppenud. Kahtlemata eestlased on oodanud temalt ja teades, et andekas andekas suusataja, aga seekord juhtus lihtsalt see, et viimane mäestikulaager, mis toimus Itaalias Luige mäestikulaager ja mis kõikidele ma ütleks nii kõikidele murdmaasuusatajatele, andis oma viimase tõuke plusspoolele. Seekord läks, tema läks sellega nagu alt, nii et ega see sportliku vormi ajastamise küsimus ei olegi nii lihtne. See on nagu kohvikeetmine tahad teha parima kohvi ja vahel ei tule välja lihtsalt et see on üks seletus asjale. Teine seletus asjale on see, et et mina sain nagu murdmaasuusatamise koondisega tuttavaks alles ju tegelikult maikuus, aga Urmasega sain tegelikult alles juulikuus. Ja ma olen kindel, et puhul on tegemist ühe inimesega, kes on vana nõukogude liidu süsteemiga saanud kaasa endale ühe pitseri, mida nimetatakse ületreeninguks dantali B-rühma, mees- ja B-rühma valiti iga aasta, noh piltlikult öeldes nagu 20 andekat meest ja Vene süsteem või Nõukogude Liidu süsteem oli küllaltki karm pandinatreerima maksimaalsete koormustega kudest 20-st, kolm, neli elas, jäi ellu, siis need tõid medalid aga ainult 17 16 suhtes, kas nad surid, jäid vaakuma või mis nendega üldse sai, see polnud kellelegi asi, sest maa oli nii suur ja tundub, et Urmas on üks neid ohvreid. Aga selleks, et teda nüüd välja tuua. Ja noh, nii-öelda oodata temalt midagi rohkemat, selleks läheb natukene aega ja ja ma arvan, et me, me selle aja saame ja ja Urmas tuleb tagasi. Sa nimetasid siin juba vastukajasid nendele tulemustele, mis väga hiilgavad ei olnud ja ja tõepoolest, nii palju, kui on kuulda olnud ja lugeda olnud siis siis nii-öelda hääl rahva seast on kaunist tusane ja nördinud nende nende väga tagumiste kohtade üle. Mis sina spordi sees oleva inimesena arvad, kas kas inimestel on õigust üldse midagi sellist öelda või on see nende asi või ei ole? Ma arvan, et noh, inimeste arvamus on siin nagu natukene tagaplaanil ja, ja esiplaanil on võib-olla meie väga demokratiseerunud ajakirjanike hääl, kes tegelikult kujundavad ja arvamuse ja ma tahaks öelda seda, et et ajakirjanikud on, on võtnud endale sellise herilase rolli, mida väikerahvuse puhul tuleks noh, võib-olla ma olen väga, väga karvane muidugi ja ja ma olen ju ise ka lehtedes kirjutanud. Ma tahaks öelda, et see on üks üksjagu sellise asjatundmatuse süü. Nüüd võta selline opositsioon ja tunda kadedust nendele, kes pääsevad olümpiale teha neid maha. Aga miks sa arvad, et see on kadedus? No ma arvan, et see on kadedus selles mõttes, et mina kujutan ette, nii näiteks kui keegi minuga perekonnaliikmetest läheb kuskile võistlema siis meie perekond teeb kõik, et anda talle kaasa oma jõudja ja teda toetada ja, ja kui ta isegi ebaõnnestub kuidagi seda asja pehmendada, aga meie ajakirjandus võttis juba ette väga sellise heril herilase liku opositsiooni, et milleks üldse saata, milleks üldse sinna inimesi saata, aga tahaks sulle öelda. Kuna ma olen tükk aega selle asja üle järgi mõelnud ühe sellise küllaltki banaalse banaalse, võib-olla hea sellise võrdluse. Võib-olla sina ei tea, aga aga alles aasta on ju mööda läinud tegelikult Faluuni olümpiamängudest ja ma tahaks öelda noh, tuua sellise võrdluse, et Falunis üheks kangelaseks oli rootslastele vähemalt niisugune mees, kes tuli maratonis võitjaks ja näed siin minu ees on protokoll. Ja ma tahaks sulle öelda, et selle mehe nimi torni muugren, kes tuli ainukese kuldmedalit, ei rootslastele möödunud aasta oli maratoni võitja oli täna aasta näiteks nagu sa siin näed, 10 kilomeetri suusatamises 27. ja 30 kilomeetri suusatamises kaotas isegi. Meie meestele ja nende hulgas ka Elmo kassinile. Ja kui sa nüüd oleks tähelepanelikult jälginud seda, et, et milline oleks olnud rootslaste nagu reaktsioon sellele, Elmo Kassin oli siis seitsmeteistkümnest kolmest kilomeetrist torni muugren 24. siis möödunudaastasel meistrikohta. Meie ajakirjanik oleks pidanud ta tükkideks rebima, iga tüki kuskile naela otsa pistma, selle põlema pistma, ringi jooksma, näitama umbes, et lähete nüüd siin anda, mis ta siis väärt on. Aga rootslased suhtusid sellesse nii, nagu peabki suhtumisest sport on tõesti selline asi, kus tänavale mina, sümpton, homme olen mina, mitte tšempion ja tõusevad uued mehed ja see on tõesti heitlus kõige kõrgema nimetuse nimel ja siin ei saa teha sellist ettekäiku, et et eestlased on lüütige, arvad, et need üldse ei tasu olümpiale saata? Mina olen vastupidisel seisukohal ja tahaks öelda seda, et ajakirjandus üldiselt minu silmis kui nii võib öelda, sest ma spordis isegi olnud ja nagu sa ütlesid siin, et ma olen ka tippspordis ise olnud on selle tõttu jäänud sportlastest palju maha, et nad ei ole ise suuremas osas sporti teinud, nad ei mõista seda. Aga selle tõttu, et nüüd igale mehele on andnud antud õigus rääkida, mida tallaga pähe tuleb, siis nad ka seda teevad, aga teevad seda ainult sellepärast, et täita see ruum, mida nendele Lehtan antud. Aga selline halvustav suhtumine on minu meelest paha selles mõttes, et meid on niigi vähe siin maailmas, nagu nüüd eestlased omavahel veel üritavad sellisel maailmatasemel tajuma spordipeo ajal 11 halvustama hakata, siis see kahtlemata ei anna sportlastele midagi juurde ja see naeruvääristab seda teist poolt, kes seda seda halvustamist hakkab tegema, kusjuures mina ütlen küll ausalt, nii et ajakirjanikud olgu, kes nad on seal, seal on väga meeldivaid inimesi, nii ja naa, aga aga võtta enda peale spordi, kritiseerija roll, seda võiks teha inimene, kes ise sporti teinud, kes seal elab sees, aga noh, me võime öelda, et meil on spordis ajakirjanikud, jah, on küll, aga aga nende kujud iseenesest ei avalda mingisugust sümpaatiat, kui mingisugune sajakilone mehemürakas jookseb kohale, ähib ja puhib ja ja ütleb, et ütle nüüd kuuma uudiseid. Ütle midagi spordist kah, no siis mulle tundub nagu naeruväärne, et tema peab veel andma selle imidži, mida olümpiasport peaks nagu rahvale noh, nagu kujutama. Sa oled üsna Sappinen, ma saan aru, et et väsimus ja, ja kõik, kõik see, mida sa oled ilmselt lehtedest lugenud, on selle põhjustajaks. Aga ma ei usu, et Eesti ajakirjanikud on kuidagiviisi erandlikud selles asjas. No vähemalt mulle jääb selline mulje, et kõike võiks teha, lähtudes konkreetsest situatsioonist, tähendab, kui on midagi juhtunud, siis võib teda kommenteerida. Aga ette kommenteerides luua selline imidž rahvale, et meie omad on siiski valesti sinna läkitatud ja, ja see ei ole õige, et me üldse osa läheme osa võtma, et rahvas peab selline nagu kinni maksma, kusjuures ei teata seda, siis ma siiski olen seda meelt ja ei varja seda. Ja tulen ka edaspidi seda seletama, et ajakirjanike opositsioon enne olümpiamänge oli täiesti ebaterve. No sa tulid täna hommikul Lillehammeris jõudsid siia Eestisse, millisena sa jätsid Lillehammeri endast maha? Jah, mul on, võib-olla sa tulidki liiga vara mind nagu küsitlema või sellepärast et noh, sealt on ju nii vähe möödas ja ma ei ütleks, et ma väsinud olen, ei ole sugugi väsinud, aga iga asi tahab nagu kristalliseerumist veel ja see küsimus on natukene ennatlik. Tähendab see on noh, sellisel maailmatasemel toimuv spordipidu kus kahtlemata nagu Paavo Kivine ütleb, kahjuks minu jaoks muidugi nukrusega. Ma pean seda ütlema, et mina imetlen ainult nüüd maailma tippe, tähendab Paavo Kivine ja minule eesti meeste asi korda enam ei lähe. Noh, see on kahtlemata sellise inimese ütlemine, kes on oma homoluudentsi endale seadnud ideaaliks ja, ja tahab ainult maailma tippe näha. Aga teisest küljest me peame endale ka alati noh, teadvustama selle, et kes me oleme, kust me oleme tulnud ja ka Eesti ei kujuta ju maailmakaardil mitte midagi eesti kujuta ka maailma spordikaardil, mitte midagi ei kujutatud majandis majanduslikus plaanis ja selle tõttu peaks noh, nagu öeldakse, et iga kingsepp peame ikkagi oma kingade juurde ja mina siiski olen natukene teisel arvamusel. Ma imetlen siiski kõike seda, mida meie mehed üritasid seal teha. Ütleme nii, nii tüdrukud kui poisid. Ja imetlen ka seda kuidas teatud töögrupid, noh, ma ütleksin siin murdmaasuusatamise mehed, kes pidid tegelema suuskade määrimisega nii-öelda raadiojaamade jaotamisega, rajale, joogipunktide kindlustamisega, õhtuti kogu selle meeldiva atmosfääri ettevalmistamisega, et homme tuleb anda endast parim, mis sest, et võib-olla 16.-st kuni 30. kohani imetlen kõike seda ja mina võib-olla nüüd natukene spordist nagu juba kõrvale jääv jääv inimene. Olen siiski seda meelt, et et ka meie jaoks oli see väga suur sündmus ja ma usun, et, et minule vähemalt andis väga positiivse laengu, mis sest, et meil oli ka ebaõnnestumisi. Aga teisest küljest võib mõelda seda, et väga paljuski realiseerisime oma potentsiaali. Toomas meie saates paar nädalat tagasi, sel ajal, kui sina olid juba Lillehammeris, esines just nimelt Paavo Kivine ja meil kujunes temaga välja päris selline põnev vaidlus või vestlus, ma ei tea, kas ma suudan selle põhijoone praegu sulle siin sinu kodus edasi anda, ka põhimõtteliselt rääkisime me sellest, et mehed ja naised spordis käituvad, tunnetavad sport hoopis erinevalt. Ma püüdsin sellele vastu vaielda, ma ei saanud aru sellest põhimõttelisest vahest miks seesama kaunis konstruktsioon, homo luudents mängiv inimene käib tõstinud meesterahva kohta, nagu Paavo Kivine seda väitis. Ja siit küsimus sinule kui arstile. Kas mehe ja naise organism tõepoolest nii erinevalt reageerib sellisele tõsisele sportlikule pingutusele? No see on nüüd küll nii raske küsimus, aga ma püüan natuke improviseerida. Noh, võib-olla siin on üks moment, tuleb kõigepealt kohe arvesse võtta ja see on see nimelt, et me kujutame ette kasvõi maailma loomisest saadik sellise noh, bioloogilise eesmärgi, milleks on loodud mees ja milleks olnud naine siis tõenäoliselt naine on loodud ikkagi selleks siia siia paradiisiaeda, et sugu jätkata, kuigi ometi see mees peab selle soojatamise juures olema nii-öelda initsiaator, aga aga asi on selles, et Paavo Kivine ja ma tunnen teda juba ammu ja väga hästi tunnen. Ja tema homo luudentsid tunnen väga hästi ja saan arugi tema homo luudenzist. Võib-olla jääb siiski selle juurde meeste asi oleks tegeleda nagu nagu noh, siis võib-olla sellise tippspordiga naiste roll oleks seal sekundaarne. Olen teatud määral sellega nõus, aga ei ole nõus sellega, et kui naised endale sobiliku ala leidnud siis ei saa nendele ka midagi ette heita, kui nad selle eest võitlevad ja selle sees võitlevad ja ma tahaks öelda, et vastupidavus on üks selliseid õnnelikku alasid, kus kus naised meestega suudavad küllaltki noh võrdselt võidelda ja siin ei tohiks nendele küll midagi ette heita, sest et nende võit võtame seal. Manuela Didženta võit ja tema noh, kogu olümpiamängudel kahtlemata parimaks naissuusatajad tulek ei ole sugugi vähem tähtis kui näiteks Björn thly vaid kuskil või, või Smirnovi võid seal 50. kilomeetris. Siin ma ei näe mitte mingisugust vahet ja ma tahaks ise ka seda, et, et naiste organism on sellisteks pika aegseteks seiklusteks. Noh, võtame kas või seda, et kui need naise organism valmistub ette nii-öelda lapse sünniks, ei toimu ju kaks sekundit seal üheksa kuud kannatust ja üheksa kuud mõtlemist ja ja naised on, on tõesti väga vastupidavad ja vastupidavusalal nii-öelda naiste spordialadel. See ei olegi nii kohutav. Paavo kivisele muidugi ei lähe peale see, et kui keegi keegi tuleb ja tõukab kuuli 22 meetrit ja näeb välja nagu öeldakse kummut ja röögatab selle juures, jah, see mulle ka ei meeldi, aga ometi spordialasid, mida naistele võiks propageerida üks nendest oleks kahtlemata selline kestvussport noh, võib-olla mitte maailma tipptasemel meestega võrreldes aga siiski nii et ei, ma tahan öelda seda, et naiste suusatamist on kehvem vaadata kui meeste suusatamist ja sageli on naiste emotsioonid lõpus palju tagasihoidlikumad, kui on seda meeste emotsioonid. Nii et selles osas ma ei ole nagu pauguga, küll nõus. No ja kas sa tead, palju juhtumeid arstina, kus hiljem naised peale tippspordist loobumist ei saa lapsi? Neid on, neid on ja eks eks, ega ma ei taha ka vastupidist väita, et meestega peale tippspordist loobumist ei juhtu midagi sama taolist. Tähendab siin on isegi küsimus, võib olla selles, et milline kompleksi ja nimelt psühholoogiline roll on siin mängus, tähendab, mehed väga sageli tippsporti tehes ja mitte jõudes tippu, kannatavad selle all rohkem kui naised, tähendab, naistel on võimalus ennast välja mängida. Noh, nagu ma siin ütlesin juba teise rollina. Ma olen täheldanud viimasel ajal ühte küllalt, ehkki sellist tähendab pahasti öelda, aga minule natuke naeruväärsena tunduvat sporti ja see on nimelt seesama veteranide sport, kus endised tipud, noh, jälle ei taha pahasti öelda, aga kahtlemata tekivad sellised võrdlused. Noh, nagu näiteks Müncheni olümpiavõitja kõrgushüppes Jüri Tarmak vä jaanis luusis, kes nüüd käivad need veteranide võistlusi mööda ja Jüri hüppab seal 172 sentimeetrit, kõrgus võites olümpiamängud seal kahe 24-ga ja pluusis, kes on visanud 90 taha oda viskab nüüd 53 meetrit ja tunnevad siis sellest rõõmu, siis mulle tundub, et nende meeste tänane elukutse on kuidagi neid rahuldamatuks jätnud ja, ja selle tõttu tekib neil vajadus kuskil ennast ikkagi näidata, nii et minul on küll parem meel. Näiteks kui ma saan kellelegi endise 80 meetri mehega odaviskes kokku, mängin temaga tennist, lähen särgin siis neli, viis kilomeetritele endaga sauna ja räägin hoopis poliitikast, nii et et see oleks mulle nagu parem variant. Võib-olla siinse oma luudentsi kompleks on küllaltki sarnane sellega, võib-olla ma lähen nüüd natukene Paavo Kivi selle kallal, et, et noh, tema on loonud selle homoluudel siia mängiva inimese ja rõhutab seal seal kõike seda ideaalset see ongi, see ongi võib-olla see, millest Paavo ise ka on ilma jäänud natukene, et vaatamata sellele, et ta on hüpanud seitse, 75 kaugust, jäi talle selle ihaldatud piirini, mida kaugushüppajatele on siiski kaheksa meetrit natukene puudu ja nüüd kuidagi ta konstrueerib endale seda lisa, et saada nagu ikka täis Mike sellest asjast juurde ja loob sellise kompenseerima võimaluse oma luudentsinaalse Sina oled seda maitset tundnud, suudad sa seda kirjeldada, mis on, mis on, mis ajab inimesi tõesti ennast praktiliselt surnuks kihutama? Isegi vist on teada selliseid juhtumeid, kus tõesti finishis kestvusalades, kestvusaladel, härrast, Surdud. Ja surutud ja no võib-olla siin on dopinguroll, et tähendab võetakse, võetakse neid erguteid, mis sunnivad sind arutult lõpuni sõtkuma ja muidugi ka mingi pidur on peale, eks ole. Kahtlemata tähendab, inimene ongi loodud sellisena, et looduse poolt on talle pandud üks pidur peale, mis ei suudaks temale nii-öelda looduse poolt kõige kõrgemalt kingitud elu mitte katkestama omakäeliselt. Ja noh, ma olen sellega täiesti nõus, et et dopingu kasutamine transpordile peab olema võõras ja peab olema keelatud ja selle tõttu on surnud rohkem kui, kui vaja, tippsportlasi. Aga iseenesest see, see maitse, mis sa nüüd küsisid, et mis tähendab jõuda kuskile hästi, kaugele ja kõrgele see on, see on niisugune omamoodi, tõesti tore ja, ja võib olla ka see, et kui sa saad nüüd nende teistega olla, tähendab, mina olen niisuguse väikse suutäie saanud, ma pole ju noh, päris tipus olnud, aga olen saanud selle õige maitse kunagi suhu ja võib-olla mul ongi see teatud määral õnn olnud, et ma olen ka teiste puhul kaasosalisena saanud seda näha ja tunda ja võimalikult lähedal olla ja ma võin sind nimetada, aga palju nimesid alates võib-olla. Nikolai Vavilov vist, kes võitis Müncheni olümpiamängudel kümnevõistluse uue maailmarekordiga, noh, võib-olla see on minu elus tõesti üks niisugune, kuidas öelda noh, saavutus ka kõrvalt. Aga, aga kuna sa oled mehe kõrval iga päev ja näed seda, kui raske on seda saavutada, siis siis see rõõm, mis sellest nagu paiskub, see, see valgustab sind ja ja teeb sind nagu noh, kuidas ma ütlen sulle kuidagi õnnelikumaks ja seedivamaks minu meelest süstseedivamaks, sest et see kurjus, mis nüüd on noh, minule võib olla suhteliselt liiga tundlik selle ajakirjanike ajakirjanike, kurjuse opositsiooni suhtes, võib-olla see ongi see, et nemad ei ole seda tunda saanud ja nemad näevad seda väga kaugelt ja nad on kiivad selles suhtes ja nad tahavad ennast kah nagu tõstaga tõstmise redel või kus nad üles hakkavad ronima. See on vahel vale nurga all ja vahel vales suunas. On sul nendelt olümpiamängudelt ka mõni selline ehmatav elamus. Kas sind üllatas, ehmatas midagi? Natuke ootamatu, kui sa oleks mulle helistanud ja küsinud, ma oleks midagi mõelnud, aga ma võib-olla ütlen sulle küll midagi, jah. Tähendab see on seotud küllaltki olümpiamängude lõpuga ja ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et see oli meeste slaalom kus peale esimest sõitu kõigile teada Alberto Tomba, 12. ja noh, kui peale esimest sõitu keegi 12. ja slaalomis starditakse ju alates. Nii et esimesena stardib see kehvem mees ja siis lõppu tulevad nagu paremad mehed, kellel siis on nagu ülevaade kõikidest aegadest ja nii edasi ja nii edasi. See oli tegelikult totaalne läbipõlemine ja, ja noh siin oleks võinud mütsi silmini pähe tõmmata ja minema marssida ja noh, mitte kellelegi ennast näidata. Ja siis äkki kui hakkasin nende kuulsuste nii-öelda läbipõlemine, tähendab, kes nüüd tema järgi sõitsite, kellel oli au saada kindlasti parem koht Kalbertodombal jagu Alt, Alberto Tomba lõpuks tuli teiseks. Tähendab, siin ei saa öelda, et ta tuligi isegi noh, ma ütleks isegi, et teatud asjaoludel ta jäi teiseks või noh, ikkagi tuli sellepärast et kõik, kes tema järgi sõitsid, hakkasid noh, nendel oli teatud eelis, Alberto Tomban, 12. hakkasid järjest kukkuma, seesama Hammond, kes sõitis laeva vahel ennast külili ja pikal ja kõik teised kuulsused. Siis see oligi see, mis on noh, tegelikult nüüd täiesti noh, kuidas ma ütlen homo luudentsi printsiibist natuke erinev. Et Aus mäng on aus mäng, loomulikult mängiv inimene on mängiv inimene, aga spordis on vaja ka palju õnne. Ja, ja see õnn koos suure meisterlikkuse ka. Ja noh, sellise situatsioonikoomika, aga see ongi vahel see, et, et siin ei saa kätt juurde panna, siin tuleb lihtsalt oodata, vaadata ja, ja nii ta läks ja nii ta oli ja, ja see hämmastas sellepärast et kõik siiski maailmas ei ole juhitav noh, nii-öelda kõrvalt või etteplaneeritav. Ja sellest selle spordisuurus ongi, et ei või kunagi teada, kuidas kellelgi läheb, kõik tahavad oma parima aga ometigi on spordis seda, mis on ettearvamatu ja see teebki sellest sellest spordist. Sellise vaatemängulise osa aga, aga ette planeerides ta kahtlemata ei saa, et see oli minu jaoks muidugi noh, nii-öelda külmi judinaid esile kutsub esile kutsuda, kui, kui siiski nii-öelda 11 meest olid ära sõitnud ja kõik olid põhjakõrbenud ja Tomba oli 12.-lt kohalt tõusnud teiseks. Ja siis sa näed selle mehena. Et siis see on nagu teatud määral see tasu, et sa oled enne teinud siiski nii palju. Et sa oled seda õnne väärt või kuidagi, et see on teatud määral nagu, nagu see, mis pööras mind jälle natukene normaalsesse rütmi tagasi ja näitas selles spordis noh, selle, kuidas ma sulle ütlen, noh, selle ettearvamatus ära, et, et see mulle meeldis. Selliseid inimlikke ilusaid momente kindlasti palju veel. Neid oli väga palju ja ma tahaks öelda isegi seda, et näiteks Eesti murdmaasuusatamise koondise mina siiski ütlen, et suusatamine esines üle oma ootuste, mis sest, et need kohad olid seal kuskil enne kolmekümnendat paremad kohad. Meil oli seekord kaasas määrdemeistrina pekalambinud Soomest, kes on kahtlemata oma ala proff maailmatasemel ja, ja kelle nii-öelda meelitamine meie koondise juurde oli absoluutselt Mati Alaveri nagu näputöö ja, ja lükkuda tema ükskord küsis, et kuidas te minuga rahul olete, temaga tähendab, et kas on hästi läinud kõik ja minu õnneks ma oskan soome keelt ja soome keeles mõned küsimused on tõesti nii, et neid peab aru saama, kuidas küsitakse. Ja siis ma ütlesin talle kuidagi niiviisi, et tead, Pekka, et eestlased on nii tagasihoidlikud, inimesed nad kiita ei oska, kiitmise asemel nad vait, et nad on lihtsalt omamoodi jäärapead ka. Siis speka kuidagi tõstis käed, me lõime nagu käed ja kui Pekka peale seda noh, nagu nutma hakkas siis mulle tundus niisugune hetk tuli, et, et jah, et tõesti on suuri inimesi ja, ja üks nendest on tema. Milliseks kujunes viimane õhtu? Viimane õhtu oli kuidagi. Mitte võrreldav sellega, mis oli avamine, ta oli ilus ja, ja ta oli suurejooneline, aga noh, kõik lõpp on alati lõpp ja. Ma ütleks kuidagi nii, et kuigi organisaatorite poolt oli hästi välja mõeldud see lumelinnaosa, mis toimus väljas, noh ma mõtlen siin seda suusahüppemäe alanõlva, kus oli ka avapidustused ja kõigile jagati välja fotoaparaadid, millega pidises pilti tegema, lambikesed kätte ja kõik, siis sellel õhtul jäi puudu üks asi, nimelt see, et me kujutasime ette, et peale seda väljast tulekut, kus kõik oli tohutult ära külmunud, sest tal tõesti kogu aeg külm ja et me oleks saanud kuskile, noh, ütleme meie võib-olla, et sportlased oleks saanud kuskile suurde saali kokku, kus oleks saanud nüüd olla noh, nii nagu ollakse seal diskorütmis ja noored on teada, et kui on noh, need asjad selja taga, et tahetakse alla, siis tegelikult see osa jäi ära. Et kõik lootsid, et kuskil tuleb kohutav mürgel välja kohutav. Ka ja see nagu lõpp vajus ära, aga noh nii ta oli vist ette nähtud. Sa mäletad, ilmselt kõikidest võistlustest, kus sa oled olnud, mäletad mingit ühte sportlast, kes on teinud selle võistluse värviliseks ja kihvtiks, kes on sinu jaoks nende Lillehammeri võistluste inimene? Kahtlemata Manuela Tedženta ja sellega seoses mul on kahjuks täiesti täiesti juhuslik kokkupuude, oli nii, et me sõime oma lauas, kus laua peal oli eesti lipp ja äkki tuli sinna üks naisterahvas, keda mina ei tundnud, ausalt öelda. Aga me istusime, Piret Niglase kõrvuti, sõime, aga ta Pireti tundise küsis, et kas ta võib tulla siis Piret tutvustas mõelati džentajana. See oli enne enne võistlusi veel, me olime nädal aega enne seal juba ja noh, ma teadsin teda enneni nime järgi, kuigi ma olen nagu talialadega, väga tuttav ei ole ja ja siis, kui ta oli juba kaks kulda võitnud, siis ma kogemata läksin seal olümpiakülas läksid nagu posti postitama, vaata saatma oma sõpradele, siis Ta istus seal ühe teleka ees üksi ja ma ma tükk aega viilisin, et kas ikka on temaga ei ole, sest noh, ühekordsest nägemist on nagu vähe, siis ta oli kuidagi selle kaardi akredatsiooni kaardi visanud üle õla selja taha, siis ma sealt lugesin, et on. Ja siis ma küsisin ta käest, et, et kas sa mäletad, et me sõime laua taga eestlaste laua taga, et et ma olen võistkonna arst, et kas sa lubaks nüüd endast pildi teha ja siis, kui ta sinna nagu nagu selle Koja lamava daamina lasi ennast nii nagu pikali ütles, et teede pilti ja siis ma tegin ja mul siin filmi peal ka, nii et temast noh, samal ajal, kui sa vaatad teda võistluseelselt seal situatsioonis, kus ma, mina saatsin muuseas kõik meie võistlejad nagu starti ka ja siis temaga seal nagu silmside oli muidugi, aga seal ta ei näe mitte kedagi, tähendab, ta on nii keskendunud samas kõrvalvatest, kus ta nagu sellest võistlussituatsioonist vaba siis tema täielik selline noh, mingisuguseid pretensioone esitav käitumine, tähendab, ta ei ole staar seal sealsamas, ta oskab olla staar ja sealsamas ta oskab olla ka võistleja. Ja sealsamas ta oskab olla sulle täiesti noh, nagu sinutaoline, et kahtlemata ikka tõmbaja No nii, kas on loota, et soust ise midagi kirjutad, sul sulg jookseb? Ja see on nüüd, see oli väga valus küsimus, tähendab kuidas ma seda seletan enne olümpiamängudele sõitu? Meil oli teatud kokkulepe Postimehega ja ma olin ka valmis selleks, et teha Postimehele kaastööd ka olümpiamängudelt. Aga Postimehe peatoimetaja Vahur Kalmre, olümpialik Acraka tapra, mille ta kirjutas ja kus ta nagu seadis ennast ühiskonnast kõrgemaks ja väljaspool olevaks ja targemaks ja ja kuidagi nagu riivas ka, vähe vähe linnavalitsuse sellist suhtumist kolme tartlase premeerimise suhtes tekitas mulle sellise reaktsiooni, et ma nagu Postimehele küll ei tahaks kaastööd teha, kuigi võib-olla jah, nagu sa ütlesid, et juba mitte esimest korda olümpiamängudel olnuna ja võib-olla natukene juba seda asja kõrvalt nägevana. Mul oleks, mida kirjutada. Aga praegu mul on ausalt öelda ajakirjanduse suhtes selline esimene esimene kiivas aeg, võib-olla ma saan sellest. Aga kuhu ma kirjutan, seda ma veel ei tea, aga ma tahakski kirjutada.