Rahvusvahelisel muusikapäeval oli üks üheksast Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaatidest ERSO kontsertmeister Arvo Leibur. Palju õnne, aitäh. See preemia antakse hooaja saavutuste eest. Mis on teie arvates olnud teie jaoks need säravamad hetked möödunud hooajal või mööduval hooajal? Säravaid hetki on olnud palju ja tegelikult on hooaeg olnud minu jaoks väga vaheldusrikas. Sest see igapäevatöö, mis on ERSO-ga, see on Teie, eks ole, ja, ja ta on alati huvitav ta alati uued kavad, uued asjad ja erzoga, mul oli tegelikult võimalus kahel korral esineda ka solisti rollis Tšaikovski paladega ja dublini süüdiga eesti tantsuviisidest. Ja siis sinna kõige juurde veel tulid projektid kontsertmeistrina Klaskarilt, Sinfoniettaga, kaasa arvatud klaaspärlifestival ja siis mingisugused kontserdid veel aastavahetusel ja väga põnev Peruu turne, siis olid kammerkontserdid erinevates koosseisudes kaasa arvatud Mätliku. Aga jaa, Kadrioru lossis. Oi asju oli asju oli palju. ERSO liikmete kvartetiga Mustpeade majas, millalgi toimus ka väga vahva akadeemia õppejõudude kontsert. Jah, korduvalt sai käidud ka külaliskontsertmeistrina, meil on väga hea koostöö Pärnu linnaorkestriga. Uus aasta festival. Andres Uiboga väga-väga tihe ja meeldiv koostöö üldse tema festivalidel. Nii et selliseid asju on, on väga palju. Võib-olla praegu kõik ei tulnudki meelde. Nii et on olnud väga tihe hooaeg nii ERSO kontsertmeistrina solistina kui ansamplistina aga te olete ka õppejõud Eesti muusika- ja teatriakadeemias, milline see tase eesti keelpillimängijatel on? Me ju teame, et kohe kohe on algamas keelpillimängijate konkurss. Keelpillimängijate taset on nagu selles mõttes raske hinnata, võib-olla ise nagu olles selle asja sees ja olles ka osakonna juht tahaks öelda, et tase on väga hea loomulikult, ega päris nii lihtsalt ei saa neid asju öelda. Nagu igas kõrgkoolis ja igas muusikaakadeemias konservatooriumis taset on alati erinev ka osakonna sees, kes jõuavad kaugemale ja kes kes ei jõua nii kaugele müüa. Praegune omapära on see, et tegelikult on hästi laiad õppimisvõimalused ja noortel on võimalik käia ka Euroopas ja erinevate selliste rahvusvaheliste programmidega, käia ennast täiendamas aastakese, olla ära näiteks kogu selle bakalaureusetsüklis või siis teine võimalus on jälle magistritsüklis. Et meie väikese rahvaarvu kohta ma siiski ütlen, et meil on päris palju andekaid, noor ja väga töökaid noori, on isegi selline teatud selline seltskond välja kujunenud kohe kes on eriti entusiastlikud, kes teevad asju koos, kes arutavad asju koos, kuulavad tohutult muusikat sellist oma oma erialalist, muusikat süvenevad sellesse ja paljud on, nagu öeldud, on need, kel kodumaal ja tegelikult on väga märgatav arv eesti noori muusikuid ka välismaal õppimas ja mõni isegi tööl. Et meie eesti Kelvilli ning on muutunud rahvusvaheliseks. Kas mõni teie õpilane ka sellel konkursil osaleb? Minu õpilastest on kaks nooremat õpilast, kes alles võib öelda, et see on nende jaoks nagu üldse esimene konkursi kogemus, et nad lähevad sinna proovima. No iga konkurss tuleb ju interpredile kasuks ka teie ise olete ju kunagi konkursidel ja üsna edukalt osalenud. Mida te soovitate noortele selles osas? Konkurss aitab keskenduda, et loomulikult me võime harjutada ja eesmärgid võivad olla erinevad eesmärk, võib-olla kontsert või mingi projekt või aga konkurss aitab süstemaatiliselt Halita sellist klassikalist programmi, klassikalist viiulimängu, sellisele aluseid ta on nagu selline mingis mõttes nagu ABC mida on alati vaja ükskõik mis kombinatsioonides võimis keeltes. Me pärast räägime, et ta on, on selles mõttes abiks. Ja lõpuks eks see elu mingitel ametikohtadel näiteks orkestrites kandideerimisel ja nii edasi kabelis, solistiks saamisel näiteks orkestrisse saamisel on, on lihtsalt ainus tee, ongi konkurss. Ta ei ole veel täpselt sellise kavaga, nagu on selline praegune, eks ole, kelmi mingite solistide konkurss, aga põhimõte on sama, et see on selline materjali väga täpne omandamine, väga nõudlikkus enese vastu. Konkursi võib mängida mitu tükki järjest ja hea on netis. See annab lihtsalt kogemust, annab sellist kindlustunnet ja konkursil mänguks on vaja gaasin spetsiifilisi oskusi, et antud hetkel konkreetsel ajahetkel täpselt realiseerida, isegi sõltumata enese tujust või hetkemeeleolust, et see on selline professionaalsuse kahjuks. Mõõdupuu. Ma ei ütle, et ainuke, aga ütleme, see on seal selline. Nii et see ei ole lihtsalt märke CVs, vaid tegelikult see arendab ja annab palju juurde nii isiksusena kui ka pillimänguoskuse seisukohast. See, milline Eesti keelpillimängijate tase on, selle aitab ka nüüd välja selgitada see nüüd alanud keelpillimängijat konkurss. Aga kas muusikuks ja viiuldajaks saamine oli teie jaoks kunagi, kui teie alustasite ainuvõimalik variant ja d? Tegelikult minu puhul läks nagu küll jah, automaatselt mitte mulle teised valdkonnad oleks kuidagi võõrad või arusaamatud, aga aga mingil hetkel teismelisena tekkis selline usk sellesse asjasse ja, ja loomulikult selgus ka, et ta võtab palju aega see harjutamine, süvenemine, kuulamine, osalemine, selle asja sees olemine. Et huvid võivad olla avaramad, aga ametina ei ole selles mõttes nagu võimalik olla samal ajal mingis muus erialas. Muusikaamet nõuab pühendumist, ühesõnaga. Selge see nagu, nagu iga amet ja peale pühendamise lihtsalt pillimängija peab harjutama. Paraku vist kogu elu. Saab selgeks, aga et seda vormi hoida ja kasvõi uusi teoseid õppida ja see, mis meil siin iga nädal toimub, näiteks ERSO-s, meil on iga, iga nädal on uus kava, uus sümfooniateosed on ju nii ulatuslikud, et mõnes mõttes on ju noh, ta ei ole päris nii, et iga nädal õpin uue viiulikontserdi. Aga ta on, ta on materjali hulk ja see, mis tuleb läbi vaadata, läbi töötada, see on ikkagi selline muljetavaldav ja ta nõuab tõesti selliselt töödeldud No teie olete ERSO kontsertmeister juba juba pikki aastaid. Milline on teie osas selles, et orkester kõlaks nii, nagu ta kõlab, et milline teie panus kontsertmeistrina ERSO igapäevatöös ja kontserttegevuses on? See on väga lai teema muidugi aga päris tehnilistest asjadest on kyll pillidest trikid see, kus on üleskutsele alla poobynebusele kaotaja, tähendab paljud asjad on autoritel muidugi sees, loomulikult eriti klassikalises muusikas kaasaegsemaks muusika, seal on vaja leida lahendusi koostöös autoriga. Kõik autorid ei ole ju kyll pillimängijad koostöös Diviliendiga, et senine koostöö ja lahenduste otsimine, kuidas tuleks kõige parem kõlapilt ja kuidas oleks asi tehniliselt kõige sooritatavam. Et ka muusikas tuleb uusi tehnikaid, uusi võtteid, uusi, selliseid kõlanüansse väga palju, nagu me teame kaasaegses muusikas, et kõik selle asja koordineerimine, sellest arusaamine dirigendi ja orkestri sellise vastastikuse kontakti arusaamise loomine, kaasaaitamine. Et teie sate instrumendi valdajana öelda dirigendile, siis kuidas miski peaks teostuma praegude näiteks harjutate Peeter Vähi uut teost, milline teie koostöö heliloojaga olnud on ja ja mis teost üldse on? Selle teose nimi on nii keeruline suahiili keeles, et ma praegu ei julgegi seda välja öelda. Aga koostöö on täpselt nii nagu, nagu on õige. Et heliloojaga enne esimest proovi mõned päevad saime kokku, vaatasime partituuri, vaatasime keelpillipartiisid ma püüdsin võimalikult aru saada tema kavatsustest. Millised on need karakterid, kas seal laulev karakter, millises osas on järsk karakter, energinile, karakter ja nii edasi vastavalt sellele siis vaatasime ka koosneid strich, mina nagu viiuldajana. Pakkusin omalt poolt variante, tema jällegi omalt poolt. Ja see on selline noh, kõige normaalsem, kõige õigem koostöö, et siis näiteks esimeseks prooviks on juba mõned asjad tehtud enne esimest proovi, et on võimalik kohe esitada ja siis juba sealt edasi liikuda, mitte hakata Labolo otsast peale nikerdama. Ja selle ühise koostöö tulemus on siis kuulajate ees juba sel nädalavahetusel. Nii ta on, jah, kontsert Tartus, laupäeval ja kontsert Tallinnas ootan väga suure põnevusega mulle, noh, ta on kõigile selge, et, et tal on oma väga omanäoline ja ja atraktiivne, selline väljenduslaad. Jääme siis huviga ootama, aga te olete nüüd saanud selle suure tunnustuse. Teil on pikk kogemus muusikuna juba olemas, aga sellisel hetkel võiks mõelda ka neile, tänu kellele või millele te olete nii kaugele üldse jõudnud. Ennekõike minu õpetajad, kes on mind suunanud ja alati kuskile edasi edasi edasi. Ja noh, laste muusikakoolist alates viilu ja vääri, kes tõi mind käe otsas Tallinnasse mind Jüri kiratsi juurde. Jüri Gerretz, senise viiuldaja artistina andis mulle väga palju muusikakeskkooli päevil, tema jällegi soovitas kohe tungivalt Moskvasse minna. DisMoskvas õppisin Irina Petrova juures ja edasi tulid, noh, kogu see moskvakogemus muidugi oli senine maailmatasemel muusikakeskus ja muusikaõpetus loomulikult tohutu väärtusega. Edasi õpetas elu selles mõttes, et koostööd kammerorkestriga New Symphony eta Amsterdam pärast kontsertmeistri ametit Hollandis noolsalaski filharmooniaorkestri kontsertmeistrina, siis Hollandi sümfoonia suur sümfooniaorkestri kontsertmeistrina TÖÖ, külaliskontsertmeistrite nad Eestis, Hollandi orkestrites, tehaagis raadio, sümfooniaorkestris ja nii edasi. Siis kõik need kammermuusikapartnerid rahvusvaheliselt, noh, neid nimesid on nii tohutult palju. Üks nimi muidugi, kelle ma nimetaksin nagu eraldi onlast markis, kes tegi seda Josing mõni, et Amsterdami kes võib-olla muusikuna väga palju arendas minu arusaamist üldse pardituulist ja dirigeerimisest isegi? Jaa noh, jah, see, millest koosnevad suured teosed ja partituurid, see oli nagu tegelikult selliseks teeks ka suure orkestri kontsertmeistriametisse, et mul olid juba mingid sellised käegakatsutavad kogemused, kuidas need asjad käivad. Ja noh, rääkimata Eesti muusikutest. Võib-olla on isegi nii, et et raske on isegi nimetada inimesi, kellega ma poleks mingitel põhjustel veel teinud koostööd või mis iganes. Et siin on muidugi väga-väga palju palju toimunud. Te olete nii palju juba saavutanud, praeguseks aga on teil veel mingeid plaane ja unistusi, mida te tulevikult ootate? Kindlasti on jaa. Ma tegelikult ei tahagi väga-väga rääkida täpselt, kuidas need välja näevad, aga pole, näiteks pakub väga suurt rõõmu vaadata, kuidas minu minu lapsed ka muusikaga tegelevad. Poeg on hetkel küll kaitseväes, kuhu ta ise tahtis väga minna. Loomulikult pooldan sellist suhtumist meie riiki. Noh, osalejad tantsu ja lauluasjadesse džässlauluga tegeleb ja tegelikult mul on seda asja väga põnev vaadata ja natuke ka nõu ja jõuga nina sinna pista. Et see on ka üks selline inspiratsiooniallikas Sellel muusikaauhindade üleandmise kontserdil mängisite te ühe väga põneva töötluse. Mis see oli? See oli minu enda kokku pandud natuke improviseeritud muusikaline põimik. Ja peab ütlema, et suurema osa sellest Ta on loonud siis siidirahvastest koosnes arvatavasti nelja nelja teemat, oli seal niimoodi kasutatud. No aga kõlas lihtsalt imeliselt, see oli põnev, huvitav ja väga ebaeestilikult ergas. Nojah, ma mõtlesin nüüd pidupäeva puhul on tore, kui natuke Zenit spontaanset, võib-olla vähenemist ja et oleks midagi lõbusat ka sees. Ja loodan, et need vähemalt paar viisi sellest olid sellised nagu pidumeeleolus võimekust. Aga suur aitäh, Arvo Leibur, kõike head teile tulevikuks, palju õnne muidugi, ja kõike toredat head unistuste täitumist ideile teie lastele, teie õpilastele. Kõike kaunist. Too täna vabandage, enne kui enne kui te lähete, kas te võiksite natukene viiulit mängida, äkki te mängiksite meile natuke?