Meie kava jätkub nüüd intervjuuga kultuurisaates delta ja Ivo Heinloo kutsus külla Raul Söödi, kes sai muusikapäeval preemia suurepärase loomingulise aasta eest. Intervjuu oli esmakordselt eetris kuuendal oktoobril. Esimesel oktoobril jagas Eesti muusikana nõukogu Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital traditsiooniliselt muusikapreemiaid ja preemia sai tänavu ka džässmuusik Raul Sööt suurepärase loomingulise aasta eesti interpreedi ja heliloojana. Raul Sööt on meil täna stuudios. Tere. Tere. Tänan kutsumast. Suur rõõm, et Sa siin natuke juttu ajada. Et kinni tegelikult sellest huvitavast mõttekäigust, mille sa ütlesid välja seda auhinda vastuvõttes sa mainisid seal, et inimestena olemas mingisugused sisemised struktuurid ja samas on ka välised struktuurid. Ja kui sisemised struktuurid lagunevad, siis välistas struktuuride abil saab neid taastada. Aga vaadates tänapäeva maailma, siis on vist hädasti neid sisemisi struktuure vaja või kuidas sulle tundub, inimestele? No mulle tundub ilmselt nii, jah. Eks on ilmselt üks põhjusi, miks ma sellest rääkisin või, või miks see ka mind kõnetas. See konkreetne näide, ma tõin seal näite Kaarli kirikus, kus ma just see päev käisin, aga mõtlesin ma laiemalt selliseid pühasid kohti, templeid, mida on rajatud ilmselge teadmisega mingisugusel põhjusel mingi suunal. Ja üks mõte jäi mul veel sealjuures ütlemata, see on ka see, et ma mõtlesin alguses seda istudes maa kuulutus muusikat et aristokraatlik, kus on kaduv nähtus või kadunud nähtus ja siis samas jällegi kuulates neid helisid, leidsin, et võib-olla siiski mitte. Ja sealt tegelikult järgnes minu jaoks ka see mõte küsimuse vormis, et huvitav, miks neid templeid ehitati. Ja ma leidsin, et inimeste sees olev kvaliteet, mis ongi aristokraatlikus, ehk siis aristokraadid vaatlikkus ei ole mitte mingisugune sünnipärane seisus. Aga on, sisemine kvaliteet on seisund ja kui see on olemas, siis elul on teistsugune ilme hoopiski ka väliselt. Kui nüüd seda olemas ei ole, siis on teistsugused asjad. Siis hakkavad asjad koost lagunema ja ma sealt paningi selle noh, pildi enda jaoks kokku või sealt minu jaoks ilmnes seos, et inimesed, kellel on selline sisemine aristokraatlikus olnud väga kõrgel tasemel olemas hoitud ja välja arendatud ka veel selge vormistuseni nende jaoks on olnud ilmselt, aga kuidas meetriliselt võiks välja näha? Need võlvid Se Sisvakus, selgus, kõlavus ja siis sellise Aristok vaatlikkusega ongise struktuuride kuju kokku käinud. Ja nüüd selleks just, et see sisemine ja välimine oleks tasakaalus, on rajatud sellised rajatisena sellised templid. Nii et ta siis, kui asi hakkab käest ära minema, siis sa lihtsalt tuletad meelde, vaadates neid. Ja tuleb ka meelde, eks. Nii et sellel on teatud mõju ja samamoodi ju välisel muusikal, eks, mis liigutab inimese hinge, kui kuulata head muusikat, et kas sa usud, et võib tõesti ka saada paremaks inimeseks või vähemalt seda uskuda? No me näeme ju neid näiteid enda ümber kogu aeg. See ju, kui muusika kedagi puudutab ja paneb heldima, see on ju üks näide sellest samast asjast. Ja see, kui kedagi ärritab, see on ka ju äriks selle teise külje näide, jällegi nõnda minu arust ongi, et et inimene, kes nüüd saab muusikast mõjutatud temas justkui nagu sissepoole tulevad struktuurid, need, need mõjutavad teda läbi selle kehakestad, mis meil on, eks ole, kuulmisaparaat ka küljes. Ja teistpidi jällegi inimene, kes nüüd loob muusikat ja loob seda nüüd nagu sellest sisemisest sügavusest väljapoole või äkki kaas loob hoopis tema on selle, selle vastupidise protsessi tunnistaja, eks ole. Et, et siis kui me kuulame sellist muusikat, mis on sealt seest lest kõige sügavamast sopist väljapoole suunatud, siis me ilmselt saame puudutatud ja kui nüüd veel natukene rääkida niimoodi abstraktsemalt tasandil, et üks mõiste on kindlasti ka ilu, mida võiks muusikaga seostada. Ma olen kuulnud ka sellist arvamust, et tegelikult, et noh, et mis on nagu tähtsam, et kas see, et muusika oleks ilus või see, et ollakse omapärane, sest et need kaks tihtipeale ka 11 võib-olla isegi võivad välistada Pead olema nüüd sellised noh, hästi nii-öelda subjektiivsed või suhtumuslikud terminid juba. Ma ei saaks öelda, et alati on see ilu mõistega kõigi jaoks ühesugune, eks ole. Ja noh, see, et omapärane või huvitav, see on juba väga selline kõverat teed pidi, käib suhtumine tavaliselt eks, seal on suur hulk igasuguseid loogilisi suhteid inimeste vahel, miks keegi midagi omapäraseks nimetab või miks keegi omapärasuse poole pürgib. Aga ma arvan, et iluga on see, see asi pigem et seesamune, viide, millest ma alguses rääkisin, et vanade aegade meistrid, aristokraadid on püüelnud selle siseneda mise algse struktuuri parastatuse poole selle absoluutse kirkuse ja puhtuse poole. Ja see iseenesest on ilus, nii et nüüd võib-olla, kus kõik nagu päris ei mäleta seda algset korrastatust ja kirkust siis kõik sellegipoolest mäletavad seda tunnet. Ja kui see aeg-ajalt meid puudutab, siis see on otsekohe teada, et see on, see on nagu see, mille poole ma olengi pürginud. Ja siis me ütleme, et see on ilus, eks. Aga kuna suures osas Meie inimestena ei pane nagu neid kahte asja alati päris teadlikult kokku siis läheb ka metsapoole jah, ehk siis siis tekitatakse ka mingisugune pseudovorm kõrvale, mis justkui on ka nagu see, aga ei ole päris see mis on mingisugune mälupildi järgi kokku pandud värk. Eks vaatad küll, näeb nagu samamoodi Agan ersats, eks ei ole päris see asi. Nii et ja ma arvan, et sealt tuleb ka kui me nüüd sügavustesse lähme, siis sealt tuleb ka selle ilu mõiste erinevat pidi mõistmine või eks, või väärarusaamad ilu juures või, või vaidlused ilu juures, sest enamasti vaata, kui inimesed puutuvad kokku selliste iidsete noh, kuna juba templid olid näiteks siis sakraalsed struktuuridega, jah, ilmselt on neid vorme veel peale ka templivõlvide, siis see puudutab kõiki ühte ühtviisi. See puudutab kõiki sarnaselt, kõik võivad tunnistada, et jah, seal on see olemas, eks üks inimene ütleb võib-olla seda mingisuguse ühesuguse terminoloogia järgi välja ja teisel on teistsugune kirjeldus. Aga kõigil on see kogemus sarnane sealjuures. Aga nagu me näeme tänapäeval ilu juures, ei ole see alati teps mitte nii. Nii et ilu kohta on inimestel erinevad erinevad arusaamad ja ma just mõtlesin, kui alguses küsisid seda Ilu või huvitavuse kohta, siis mul tuleb küll nagu meelde, et ma olen kuulnud ka muusikast rääkides ka selliseid teoseid, kus ma ütleks, et võib-olla see hoopis kole nagu, eks. Aga seal on sellegipoolest sisemine puhtus või, või sügavus või pühadus olemas, mis ikkagi on nagu ilus. Nii et, et meil on justkui see koleduseni, mine vorm. Aga seal on need õiged suhted olemas. Nii et ta, see võib täitsa täitsa vastupidiselt olla oodatule ja ja kui me oleme avatud ja vastuvõtuvõimelised sealjuures ja ise puhtas seisundis, siis, siis on kõik okei. Aga muidugi, muusika peaks ka peegeldama elu meie ümber ja elu ei ole alati ilus, et, et siin ongi just see küsimus, et kuivõrd palju peaks muusika olema tegelikult nii-öelda selle ühiskonnas toimuva peegelduseks. Aga ta peegeldubki ju, eks, nii et kõik, kõik need võimalikud inimsuhted ja kõik need võimalikud arengud, mis inimestes toimuvad, need ongi ju meie ümbritseva peegeldus, ma ei öelnud tegelikult seda. Loodetavasti, et minu arust need muusika peaks. Ma ütlen pigem seda, kuhu ma pürgin ise, eks, mida mina otsin ja mida ma avastan. Ja selles mõttes noh, ma ei ütleks, mis peaks ka minu jaoks, aga aga mis on see suund, mida ma ise hoian ja mis on need asjad, mida ma avastan, need on nagu minu isiklikud äratundmised. Tuletan vahepeal meelde, et klassikaraadio stuudios on täna külas muusikaauhinna võitnud Raul Sööt. Ja siin vestlesime taga sellistel suurtel ja abstraktsete teemadel, aga läheks natuke konkreetsemaks. Milline sinu praeguste aegade selline päevaplaan, päev või milline tegevus kõige rohkem võtab aega sinu jaoks, praegusel momendil sinu erinevatest tegevustest? Kuule, mul on päris palju õpilasi, maju, õpetan kahes kõrgõppeasutuses, üks nendest, Ta on siinsamas lähedal, on Eesti muusika ja teatriakadeemia ja teine asub Viljandisse, on meil Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Nii et On terve hulk aineid, mida ma annan ja individuaalõpilasi maa, nii et, et see ongi balla võtnud. Nüüd lõviosa minu ajast viimase 10 aasta jooksul. Milline mu päevaplaan välja näeb, et ma ei tea, no siis ma vahepeal magan lihtsalt jah. Ja kõik tegevused seal ümber, et võib-olla ma nagu muid asju, sealhulgas oma loomingulist tegevust. Et see on nüüd muude asjade hulka sattunud seal hoida, teen nii nagu nii nagu jumal juhatab, nagu parasjagu jah, need asjad tulevad. Aga sa vajad selleks mingit õiget momenti, mingit aega. Et sellega on niiviisi, et see õige momendi defineerimine ja see on niisugune hästi libede änna. Niipea, kui me ütleme, et vajame seda õiget momenti, nii päevam monopol vahekorrast käijaks, kohvi teha enne, nii ta mul vaja veel midagi teha, eks ja ja see on niisugune inimliku nihverdamise ja laiskuse see, mis on mulle kindlasti väga tuttav, eks, ja mis on ilmselt ka paljudele teistele loominguliste aladega tegelevatele inimestele tuttavad. Aga noh, eks vahest on ikkagi ütleme, soon rohkem lahti kui teinekord. Aga põhimõtteliselt ma olen täheldanud, et kui ma hakkan tööle, kui ma istun maha selle ühe asja kallale ja keskendun sellele tööle, siis, siis ongi see õige aeg. Aga nojah, kui sa veel küsisid päevaplaani kohta, siis üks olulisi asju, mida ma ikkagi üritan sinna alati paigutada, mille kohta ma pean ütlema küll viimasel ajal, et vahest aplinklikuks lihtsalt harjutamisrutiin. Nii et noh, mängides ka puhkpillivajab vajab keha seda trenni. Et, et see on asi nagu, mida ei tohi nagu käest ära lasta, nii et, et ma püüan alati nagu oma päevaplaani seda osa paigutada on rohkem vaba aega siis minu jaoks luksus, kui ma saan veeta harjutamisruumis kaheksa tundi nagu varasemalt ma sain seda rohkem, praegusel ajal on olnud neid võimalusi vähem just nimelt ka tunniplaani tiheduse tõttu tihtipeale. Aga alati, kui mul on seal õhtul veel natukene sest särtsu vist silmades veel järgi, siis ma ikkagi võtan ja nende mingisugune paar tundi harjutamist ka. Kas see harjutamise rutiin on aastatega ka muutunud? Selles mõttes sa mainisid, et võib-olla lihtsalt jääb vähem aega selleks praegu? Nojah, vaata siis, ta muutubki selliselt, et kui sul on vähem aega, siis sa püüad seda efektiivsemalt kasutada, et ma ütleks, et võib-olla ma olen läinud lihtsamaks. Ma teen rohkem baasharjutusi versus niisama aja raiskamine. Nii et jah, võib-olla sense muutus. Aga õpetamine, kas see on selline asi, mis on sul alati tundunud loomulikuna muusika jaoks, sest et väga paljud muusikud ikkagi tegelikult tegelevad sellega, sellega on selline asi, et see ei ole kunagi olnud minu valik aga see on tulnud minu juurde. Ehk siis noh, pärast seda, kui ma olin hea, mitu aastat välismaal, siis ma tulin Eestisse, siis mind kutsuti lihtsalt ühte kohta ja siis kutsuti teise kohta ja siis ongi jäänud nii. Ja on nõnda. Nii et sealt on ka siis noh, nagu kogu see muu elu on justkui organiseerunud selle tegevuse kuidagi kõrvale ümber räägime natuke eesti trassist laiemalt ka õpetaja, no sul on kindlasti väga hea ülevaade sellest, millega just noorem põlvkond hetkel tegeleb ja kuidas neil läheb. Kuidas Eesti džässielu sulle praegu tundub ja võib-olla ka millised on siinsed suuremad kitsaskohad, mida kindlasti peaks lahendama minu arust praegu väga hästi, see tuli meil jutuks just mõned ma ei teagi, mõned võib-olla kuud tagasi seoses džässklubi Philly Joe's kujunemise või tekkimise või, või sünniga, eks siis ma nentis ringi, et see on nüüd saanud võimalikuks, sellise koha tekkimine on nüüd saanud võimalikuks just tänu sellele, et on selline hulk muusikuid ja asjast huvitatud inimesi, kes annaksid sellele kohale elujõu. Ja viis aastat tagasi, ma julgen öelda, et see ei olnud veel võimalik, kestis. Aga jah, nüüd on meid enne. Ehk siis, kui me liigitame, eks ole, ühe osa muusikutest ära džässivaldkonda. Nüüd on selliseid inimesi paras kogus tekkinud, kes täidaks ära selle väikese ruumi enne selle kontsert. Noh, kas me ütleme, kontsertsaali või, või kontsert keldri, eks ole, mida ta praegu on, aga selline väike mõnus hubane ruum Tatari tänaval, seal on hästi-hästi kihvt asja öö toimunud on ja sa pead ise käinud seal korduvalt ja, ja seal on mõnus olla, eks. Ja ma arvan, et just põhjus, miks seal on mõnus olla, on see, et et see kohta rajatud selle jaoks muusikute poolt muusikute jaoks. Ehk see on hästi oluline kvaliteet, sest et siiamaani on tehtud mitmeid katseid panna mingisugust sellist kohta käima ja need kõik on ebaõnnestunud. Ja põhjus on, just on see, et seal on alati olnud vot prioriteediks ikkagi ütleme, kõrtsipidaja eesmärgid on ja mis on raha teenida sellest kohast, eks, nii palju kui saab. Ja selliste vahenditega, mis mind ei huvita, ehk siis põhimõtteliselt on jutumärkides vahendite nimi. Nii et, et see on ja see on üks hästi oluline nüanss, mis aitab kaasa. Kui sa küsisid Eesti džässi tervisele, eks. Ja teine on Mu kõigile hästi teada, see on ju see nüüd Jazzkaare festival, eks on kujunenud üheks suurimaks Touri sündmuseks Eestis üldse, on võimaldanud see kaudu eesti rahval või Eestis elavatel inimestel saada ka nagu sellealast ütleme sellist noh, otseselt kui puuteharidust ei näe, mitte sellist, mis on nüüd akadeemilises keskkonnas antav, aga aga see, mida sa saadki, siis kui sa muusikaga otse kokku. Et, et see on see, see on see teine või, või ma ei teagi, võib-olla see on esimene asi. Ja mis puudutab nooremat generatsiooni, siis minu arust noorem generatsioon on, on väga heas seisus. Noh, nüüd ma võin juba nimetada linna, et keegi minust noorem generatsioon, et et mul on vist eluaastaid juba nii palju küll, kuigi see on minu jaoks kuidagi harjumuspäratu. Vaata noorema generatsiooniga, et ma olen siin aeg-ajalt öelnud ka mõnedele oma noorematele kolleegidele. Et kui ma olen kellegi suhtes vahest väikest natukene kadeduseussi, siis on, siis on need just nemad just nimelt seetõttu nendel on selline keskkond ümber vanustest sarnaste huvidega sarnaselt motiveeritud muusikutest, kes innustavad neid ja keda nemad omakorda innustavad seal hästi suur väärtus ja, ja öelda, et oleks nagu noh, minu siukse esmase eriala noh, tõsise valiku ja sealt ütleme sellise arendamisprotsessi juures nagu, et, et see oleks nagu minu jaoks olnud reaalsus. Praegu on palju selles noh, enam-vähem sarnases vanuseklassis inimesi, kes kes kõik on hästi tõsiselt muusikasse suhtuvad, kes teevad kõvasti tööd ja kellel on kõigil suurepärased võimalused avatud maailmas liikuda, saada infot, noh, info on kõigi jaoks niikuinii kättesaadav hiirekliki kaugusel on, eks ole, nii Jaapan kui kui Brasiilia aga ainult virtuaalne osa, eks. Nii et, et inimestel on ka reaalselt võimalik nendes paigus käia, saada kokkupuude nendes paikades tulevate teiste muusikutega. Ja see on, see on hästi hea. Nii et et sellistest tingimustes arenevad asjad kindlasti palju jõudsamalt kui, kui mingisuguse surve all, ehkki seal on mingisugused omad värgid, eks vaata, Surval inimesed enamasti väärtustavad seda hästi napi osa ka, mis neil on, eks panustavad nagu võib-olla 1000 korda intensiivsemalt selle selle nagu lõkkelepuhumise juures, eks. Nii et päris nagu ei saa öelda. Must ja valge, valikuid on rohkem, aga valikuid on rohkem ja kindlasti kui mäel inimestena nõndaks ette, ütleme noh, need kaks kaussi, siis ma usun, et et igaüks valib kõhklemata selle, selle, kus ta ikkagi saab natukene avaramas ruumis tegutseda. Nii et, et ma arvan, et need võimalused praegu on väga head, noh rääkimata kõikvõimalikele vahetusprogrammidele, ütleme ikkagi suur osa muusikuid käib praegu läbi akadeemiliste instituutide joonisteks. Eriharidussüsteemist, eks milliseid koole on ka ju Eestis noh, otsa kool kohe, eks ole, palun, ja Tartu Elleri kool näiteks enne kus tegutsetakse väga agaralt ja on väga head muusikud ja teevad koos igasuguseid ansambleid väga häid ansambleid, eks väga kihvte loomingulisi projekte. Nii et et see kindlasti annab omamoodi nagu tõuke selle keskkonna rikastumise juures selle mõttega ja, ja ütleme selle positiivse noodiga, et lootuses ja üldse nähes, et Eesti džässi läheb tõesti praegu väga hästi, ma arvan, et ongi väga hea see intervjuu selleks korraks lõpetada. Suur tänu sulle. Ja palju õnne veel kord selle preemia puhul, mis on tegelikult ju tunnustus kogu Eesti Tšassile. Ja suur tänu kutsumast ja suur tänu õnnitluste eest. Hea sõna on, on väga suureks toeks on vaata et sama suur väärtus kui see preemia ise, et see annab nagu ikkagi jõudu edasi tegutseda ja annab nagu hindu. Me kuulasime jutuajamist saates delta Ivo Heinloo külaline oli värske muusikapreemia laureaat, džässmuusik ja helilooja Raul Sööt.