Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimkonnale olulisemate tegurite regulaarne inventeerimine on kasulik mõtteharjutus. Eriti raske on seda vältida tehnoloogiakommentaaris sest tõenäoliselt seostuvad viimase 100 aasta suurimad inimest puudutanud muudatused just tehnoloogiaga. Asja või nähtust võib siis pidada inimkonnale oluliseks, kui see on põhjustanud kaalukaid tagajärgi. Üleskutse tuua mõni selline näide tundub olevat lihtsate killast. Tagant halb tunne möödub hetkel, kui hakatakse öeldu üle vaidlema sest ühe arvamus oluliste asjade või nähtuste kohta ei pruugi ühtida teiste omadega. Põhjuseid mängude kokkusobimatu, selle on mitmeid, alates siis küsimusest, mis üleüldse kvalifitseerub oluliseks tagajärjeks kuni vaidlustele teemal, mis seda tagajärgedeta tegelikult põhjustas. Kes need teab, väita, et pakutud küsimuse vastuseks on internet ning et nüüd võiks lugeda teema ammendunud ning siirduda millegi tõsisema kallale siis internetti upitamine pjedestaali kõrgeimale astmele oleks vale ja lühinägelik. Paarikümnest aastast esimese poole pangandusele, kaubandusele ja e-kirjutamisele ning teise poole meediale meelelahutusele kaugsuhtlusele muutuste hoogu andnud internet on hetkel perspektiivitunnet pimestavalt kuum teema. Aga suuremas sajandi rakursiga pildilt leiab ühiskonnale mõjusamate tagajärgedega tehnoloogiaid. Seekord võttis selle olulise mõjuga nähtuse teema üles Hanna Swanson ajalehes The Washington Post küsides, mis siis oli viimase sajandi jooksul inimese senise elumalle kõige enam purustanud. Tehnoloogia internetile peab selle koha peal siiski au andma, sest ilma taolise andmete ja infovahetus keskkonnata oleks meil palju raskem sedagi teemat käsitleda. Artikli autor toetub omakorda Mäks roserile kes on kogunud igasuguseid inimtegevust mõjutanud nähtusi, kajastavaid andmeid, veebikeskkonda, mille nimi, kes on meie maailm andmetes. Muuhulgas on märksa browser kogunud andmeid erinevate koduste elektriseadmete kasutamisest USA leibkondadest. Kõrvutades neid andmeid kodutöödele kulutatava ajaga hakkabki siis esile tulema, milline seadeldis on kõige enam senist tööjaotust ning selle kaudu omakorda mehe ja naiserolle mõjutanud. USA keskset vaadet võib küll kritiseerida aga kuna see esindab 100 aasta jooksul oluliselt maailmakäitumise kujundanud nõndanimetatud läänemaailma siis vahest olekski korrektsem püstitada küsimus mitte kogu inimkonna vaatevinklist, vaid siis arenenud ühiskondade rakursist. 100 aastat tagasi kulus nädala jooksul kodustele töödele keskmiselt 58 tundi. See sisaldas kõike alates toidu hankimisest ja valmistamisest rõivaste hooldamisest kuni koduselt heakorratöödeni. Sisuliselt kulus sellistele tegevustele rohkem kui täna panustatakse nädala jooksul kellast kellani toimuvale palgatööle. Ja ühtlasi sundis olukord tegema poolikuid tööjaotuse osas mis omakorda pani paika, et nõndanimetatud ema ja isa rollid unustamata ka siis laste töökohustusi. Isa käis palgatööl ja ema hoolitses koduse heaolu eest, kasutades nii palju lapstööjõudu kui võimalik. 100 aastat tagasi töötas kaks kolmandikku abielu naistest kodus. Täna on seis täpselt vastupidine, kaks kolmandikku käib tööl ja see on suurem muudatus kui interneti kojutoomine. Kõige kiirema juurdekasvuga, nõndanimetatud valge elektroonika esindajaks oli külmik. Tänu külmikule sai kokku hoida toidukonserveerimise töödelt nagu hapendamised, soolamised ja moosi keetmisel. Ning paarikümne aastaga jõudis külmik praktiliselt nullist kolm veerandites kodudesse siis veel paarkümmend aastat ja pere toitmise keskne seade oli pakti igas kodus. Tänu külmikule sain osa kodusest vaaritamisest delegeerida ka vabrikutesse, kust see siis jõudis poelettide kaudu jahutatud valmistoodanguna kodudesse. Paralleelselt saabusid kodudesse veel elektrimootoriga varustatud pesumasin ja tolmuimeja ning eelmise sajandi 50.-teks oli vabanenud juba pool kodutöödele kulutatud ajast. Alles jäi siis veel umbes 30 tundi. Arvestades, et täna kulub kodutöödele nädalas umbes 14 tundi, siis täiendavast kodutöödele kulunud aja poolitamises on olnud oma roll sügavkülmikud nõudepesumasinal v kiirgeetel pesukuivati mikrolaineahjul. Näete, internet ei ole kedagi kodutööde orjusest päästnud. Internetiroll tuleb aga esile, kui küsida, mida selle vaba ajaga peale hakata.