Tänases õhtu džässis heidame pilgu Eesti džässiajalukku ja teeme seda koos saatekülaliste Valter Ojakääru, Jaak Sooäärega ja nõnda siis katsume ülevaate anda Eesti džässi üheksast aastakümnest. Valter Ojakäär, kes on Eesti džässi ja kaaslane, tundis isiklikult kõiki neid muusikuid kes viisid Eesti džässihälli juures. Mina tean vast rohkem džässifestivalidel ajalugu alates 60.-test ja Jaak on siin tüüri juures olnud alates 90.-test aastatest ja tegelenud nii džässihariduse kui eesti jätk liiduga kui ka eesti jazzi väljend poolse kuvandiga. Aga kõigest järjepanu. Ja meil on siin taustal mängimas Arvo Pilliroo koos Eesti Raadio estraadiorkestriga ja helistame siis Valter Ojakääru-le ja saame temaga siis veidikese juttu puhuda. Jaa tere, tere, Valter Ojakäär Anneli, helistama, maasõhtuid, džässi, nii hea meel on sinu häält jälle kuulda üle hulga aja. Ja meil on siin üks väikene saarekene eesti džäss 90 ja kes siis veel, kui sina teaks nendest algusaegadest kõige kõige paremini. Et sa oled tõesti seda uurinud ja ise tegev olnud ja mänginud ja väga väga paljusid inimesi ka tundnud, kes vaimustusid Tšassist ja alustasid eesti Tšassiga, kas see oli siis aasta tõepoolest 1918 võime nii-öelda. 918 tekkis Tallinna reaalgümnaasiumis, sel ajal oli saksa saksakeelne gümnaasium. Tekkis üks väike grupp Victor kompe, siis oli kurt Kaabel Konstantin Paalse hakkasid oma lõbuks mängima ja siis kirjutavad sellest. Muide Eri Klasi isa mängis ka nendega koos seal Eri Klasi isa. Oli vist hambaarst, kui ma ei eksi, siis tema juures tehti trummile surfibänd see suur ratas, mis trummi külge kinnitati, sealt sai see nimiga siis morfi vänd. Möff olevat olnud Konstantin Paalse hüüdnimi, tol ajal. Oi kui vahva teada ja läks aega, mis läks aga siis aastaks 25, siis nad juba said endale tööd kohvikus marssell oli nii, jah. See oli sel ajal marssell ja hiljem olnud. Ma ei tea, mitu nime seal olnud, aga ta on raekoja platsis siiamaani ja mul on olnud õnn sellel väikesel laval ka mängida, nii et see oli suur samm, et siis nii-ütelda džässorkester Ta võeti palgalisele tööle ja nad käisid. Hiljem käisid Saksamaal ristlesid ja töötasid niikaua kui said, aga neil puudus Saksamaal alltööluba siis politsei ja siis neid taga jälle pidid ära lõpetama teise linna kolima, aga nii nad olid vist. Ma ei tea, kas aasta või poolteist olid Saksamaal. No igatahes oli see üks esimesi bände, kes siis viis külakosti Saksamaale või leidis pigem sealt tööd. See pidi ikka nii tugev ansambel olema, sakslased, palkasid leid. Ja siis võib öelda, et meie džäss küll natukene hiljem, aga selles samas voolus, mis Ameerikas tuli, et swingtantsusaalide ees ja Tšassilikud lood ja et see oli nagu tolle aja popmuusika peaaegu. Ja mina mäletan kodus minu vanade plaatide seas oli süda tuksub tuks, tuks tuks. Ja see oli Victor kompess saade ja see oli esimene seade, mis meenutas mulle midagi džässmuusikast. Nii et kombe oli väga hea muusik ja pianist ja hiljem ta oli elada Poolas. Siis oli ka Poola heliloojate liidu liige, nii et ta oli ikka täiesti ja suur eesti patrioot. Menuraamatus on tema pilt, mille ta on maalinud, oli väga hea joonistaja, kuna ta lõpetas insenerina Riia Polütehnilise Instituudi. Ma võin sellest pikalt rääkida, aga see pole tähtis. Ei, jah, meil on siin plaati Eesti džässi 90, meil ei ole, aga meil on album eesti džäss 70 ja siit Me leiame kords troobeli orkestrilt. Õige mitu lugu, mis astroballi kohta oskaksid öelda. Stroobel oli kaks orkestrit, pori oli son, pori oli laupäeva õhtuti, stroober oli pühapäeva õhtuti raudselt iga nädal vahetus mängis raadios otseülekannet restoranis Estonia valge saal või restoranis kloor ja ja siis kombel oli Boris, igaüks teab seda Mulgimaal, seal on hea elada ja postipoiss ja neid, need on inglise algupäraga. Aga Powell oli Ameerika orientatsiooniga, tema valis Ameerika lööklaule ja laulis ise ka. Nii et ühesõnaga, selles mõttes minule meeldis troobel rohkem. No meil ongi võimalus siinkordsest roopalid kuulata, et Dixilenud ja Räkk taim ja sving, eks need kõik inspireerisid omamoodi. Nojah, tegelikult need plaadid on õnneliku juhuse tõttu säilinud stroobeli orkestris mängis trompetit üks minu hea sõber, kes andis mulle need plaadid ja need võtted oli teinud üks raadiotehnik lihtsalt enda jaoks prooviks, et kas midagi jääb peale ja õnneks jäi ja seal on vist üks kuus-seitse lugu, mis nad mängivad. Jah, no tõepoolest, mitu lugu on siin peal, aga meie kuulame nendest ühte. Aga siis edasi läks vist väga tormiliselt, et kui see stroobeli MFFi bänd saavutasid populaarsuse, siis tekkis neid tantsumuusika orkestreid väga-väga palju ja mida oskaksid öelda Priit Webeli kohta. Priit veebel mängis klaverit, Mudeli orkestris, Ta oli pianist. Ja hiljem ta töötas Estonias selle klaverisaatjana balletiartiste saatis, jaa, Ta oli väga hea pianist ja muidugi väga hea helilooja. Tema, kes võib noorust noorust keelata ja nüüd kuulsad laulud siiamaani või võtame siis kõige kuulsam, on ju see kalevite kantsi kale ütelda. No muidugi. Nii et selle koha pealt muidugi, veebel oli erakordne muusik ja väga osav pianist ja aga eks neil oli näiteks pori, oli ka pori, mängis suurepäraselt, viiulit, mängis suurepäraselt saksofoni. Nii et tegelikult nad olid kõik tegevmuusikud. Ja esimene dirigent, kes tegi jumala orkestri ja ei mänginud, vaid juhatas, oli Erich Kõlar. Kui tema tegi Kuldse seitsme uue koosseisu, siis ta hakkas juhatama ja trummide. Ta kutsus Elmar Kruusi. Ja, ja siis ennem seda sai džäss päris populaarseks ja tekkis muusikuid juurde juurde ja esimene filarmooniline kontsert oli siis 1936. aastal Estonia kontserdisaalis ja kas on ka andmeid, kes seal siis kõik mängisid, mõni nimi kas või? Seal tegelikult juhatas seda ja organiseeris Priit veebel ja tegi seda väga kindla kaalutlusega, kuna ta ehitas nõmmele maja ja tal oli raha vaja ja siis ta mitte üks kord vaid organiseeris, esimene oli 36. aastal ja hiljem mitu korda veel. Aga siis, et rahvas tuleks ka saali, kutsus ta üheks solistiks Artur Rinne. Ja siis pärast res põlastateet rinne on hakanud nüüd džässlauljaks. Džässi liku muusikat võib-olla isegi tegigi, Georg Ots, kui ta seal kas tema ka osales kuidagi siis tagalas seal Jaroslavlis, kui moodustati ka bigbänd No seal ei big bändiga, ta ei olnud seost tik, bändi juhatas Rostislav Mer Kuulov. Aga võrds oli seal solistina ja laulis neid armsaid laulukesi, seal võib olla tiomne, nutsin. Need olid ja ja, ja ka Eesti autorite loomingut, nii et otsa karjäärata. Kas sellest ajast seal Jaroslavlis peale ja suur õnn, et ta sealt kahurväest või kus ta oli välja nõuti, sinna toodi, muidu võib-olla Velikije Luki all surma saanud ja meil poleks üldse olnudki. No ja edasi ise juba osalesid ise nagu džässimängimisel ja esialgu võib-olla mitte nii juhtivalt või bände juhtivalt, see oli esialgu lihtsalt saksofonist, klarnet-ist või esimene pill. Minu kõige helgem mälestusansamblist Rütnikud, kus mängis Erich Kõlar, Vallo Järvi, Gennadi Bodelski, Arne Oit, Uno Naissoo ja mina ja see oli niisugune tore seltskond, kõik olid kõvade improviseerida pärijad ja tänu seal aasta kuivi õele, kes säilitas need meie toored lindid, võib seda muusikat praegu ka kuulata ja mul ei ole mitte põrmugi häbi sellest, mis me sel ajal mängi. Kuidas mängisime? Nalat rütmikute näide on meil täiesti ka olemas, et tore, tore meenutus tollest ajast. Aga siit saame veel natukese edasi minna. Sinu kõrval oli ka Uno Naissoo tegev ja andis Eesti Tšassile päris palju ja ansambel metronoom. Naissooga tema tuli meie Endla tantsuorkestris ja siis, kui ta oli alles koolipoiss Pärnus. Ja siis oli kohe näha, et ta on tohutult andekas inimene ja tal oli kaks niisugust kirge. Üks oli uurida muusikute ja muidugi heliloojana tegutseda, aga siis ta mängis ka väga paljusid pille, trombooni, kontrabassi, klaverit, akordioni ja muidugi tema organisatsiooniline töö on täiesti unikaalne, tema pani kõigele Alurzemis juba siin, nõukogude ajal meil džässmuusikas sündis, nii et kõik see meie džässifestivalid ja need on kõik Naissoo teene. Ja mitte üksnes naissooga, eks seal oli ikkagi rohkem inimesi, et kuigi see seeme pandi idanema 49. aastal, siis võib öelda, et alates 59.-st toimusid meil siis liidulised festivalid ja 1966 ja 67, siis Tallinn oli juba Nõukogude Liidu džässipealinn ja sellest on palju räägitud, et siis käis ka Charles loid siin. Sain saadud Floydiga kokku juhuslikult Saksamaal festivalil kus tema oli ka esinejate hulgas ja ma läksin, otsisin ta üles ja ajasime juttu ja ma küsisin, kuidas Tallinn tal on meelde jäänud. Embas mind väga südamlikult ütles, et kõige paremad mälestused ja ta on Tallinnas käinud, sa tead rohkem kas kaks või kolm korda siin mängimas käinud ja huvitav on see, kordan tal ise ansambel ja iga kord on ta jäänud selleks, kes ta oli, aga ida, kordan ta jällegi uus seisab paigal. Ja see on väga tore, et tegelikult jah. See on väga südamlik ja väga niisugune avatud täiesti ja muusikuna, samuti. Ma tahaks öelda, et täpselt samamoodi oled sina nagu selline avatud ja alati, kes sinu poole pöördub, kas džässiajaloo või muusika või teoreetilistest küsimustest, siis alati sa oled lahke vastama ja ma tänan sind väga valt. Ärme lähme siit edasi vist juba jaaguga, sest meie saatekene on lühikene ja vahepeal ja kuulame siin ansamblit, metronoom, rütmikute lugu, juba mängitud. Kõlas siis Eesti džässi üks kuulsamaid lugusid improvisatsioon eesti teemal, autoriks Uno Naissoo ja ansamblis metronoom mängisid tol ajal Samuel Saulus, flöödi Mart Lille kla ver, Kalju terasmaa vibrofon, Hillar Kareva kontrabass ja Eri Klas trummidel. Salvestus oli tehtud aastal 1962 koos Walteriga jõudsime siis aastas 67 ja rääkisime natukene kuulsast Tallinna 67. aasta festivalist ja tša slaidist, misjärel nõukogude võimuorganid keelasid festivalide korraldamise. Ja nagu mina tean, kultuuriminister force võrdles, teil on laulupeod, teil ei ole siin vaja mingisugust kodanliku džässi. Aga loomulikult džässi, surnud džäss elas edasi siis restoranides, jaga kontsertidel erinevate nimede all oli siis tegemist kas Aravete, Tšassiga või Rämmahhaaessiga tegelikult siis bigbändifestival, ütleme rütmiralli, igasugused sellised veidikese peidetud nimed ja väga head muusikud said mängida Eesti raadio estraadiorkestris, vahetevahel sellest moodustus ka bigbänd. Ja kahtlemata Ta sellised lipulaevad olid siis Arvo Pilliroog, Lembit Saarsalu, Tiit Paulus, Aleksander Rjabov ja kindlasti ka Tõnu Naissoo, kes sai esineda juba 67. aasta džässifestivalil ja salvestada siis nii-öelda esimese Eesti käsiplaadi. Ja kuna siin teeb kaasaga Fletist saksofonist Avo Joala, siis kuulame katkendit loost kaks heite taas Uno Naissoo sulest. Mingid asjad mulle meenuvad veel, mis olid olulised Eesti džässi arengule, see oli Tbilisi 78. aasta festival, kus tõepoolest käis esinemas väga palju eesti muusikuid ja ja neid võeti seal vastu lausa rahvuskangelastena. Et Ta oli seal Paap Kõlar ja oli seal Anniko juhatamas oma bigbändi ja ja oli seal Rein Rannap ja, ja nii edasi ja aasta hiljem siis 79. aastal toimus Tallinnas üleliiduline džässikonverents, kus oli väga palju tähtsaid inimesi nagu arutlemast džässi arengu üle. Ja siis juba kaheksakümnendad küll ei lubatud teha džässifestivali, uute, aga sai alguse tudengi Jääts. Jaak, sina oled seda tükk aega vedanud ka, et kuidas tudengijazzil on läinud? Ta läheb rohkem tudengi rikult, nüüd sellest võib-olla minu esimene džässikontsert oligi tudengidžäss, ma arvan, et võib-olla kusagil umbes 87 või midagi sellesarnast, et et see toimus seal vineeri ja mööblivabriku klubis tool. Aegade jooksul on tõepoolest tudengi jätsil käinud esinemas päris palju häid muusikuid, ma mõtlen eelkõige Nõukogude liidus, kellest on pärast saanud nagu väga kõrgelt hinnatud virtuoosid. Nojah, et tookord ju olid head festivalid keelatud. Nõukogude noorsoo oli ikkagi nagu lubatud ka ja selle tudengisildi all käis tegelikult sinu täie täiesti Nõukogude tippmuusikute festival ja mina näiteks mäletan siis sellest esimesest kontserdist just oli selline tšellovirtuoos avangardist trovskin, jäädava kontsert lõppes siis, kuni kõik neli keelt olid katkenud, et see oli ikka nagu päris äge kogemus ja ja tookord oli avangard tohutult populaarne ja tugev nagu liidus, kuna see oli ainukene kunstivorm kus võis nagu öelda seda, mis tahtsid ja ei pandud vangi selle eest, sest et sõnu polnud, eks ole. Et see oli, see oli väga-väga kõva. Ja see oli omamoodi protest, nagu ka et džässi oli populaarne, väga populaarne ka Venemaal juba tol ajal, et ta näitas, nagu seda protestivaimu Ja üldse Ida-Euroopas, Poolas ja Tšehhis igal pool, et see oli ikkagi nagu selline. Et noh, päris vale see ei olnud, et täna mängid saksofoni, homme reedad Isamaa, eks ole, et et midagi seal oli. Midagi seal oli, mis võimudele tegelikult ei meeldinud, aga muusikutele ikkagi see vabadus ja eneseväljenduse võimalused, see vägagi nagu nagu meeldis ja meeldib ja eriti kui on nimetatud džässikultuuri krooniks on bigbänd, siis neid bigbänd on ka olnud, et rütmikud tähistavad varsti oma juubelit. Seal pidevalt koos olnud bändi horotseigeri bänd on väga-väga pikalt ajaline aga väga suure jälje on jätnud džässikultuuriarendus, Eesti raadio, estraadiorkester ja bigbänd ja selle ees on seisnud paljud säravad muusikud, Mer, Kuulovia, Saul ja Paul Mägi ja Kustas kikerpuu ja Kustas kikerpuu. Loomulikult on ka väga head teoreetik oli, et ta õpetas tükk aega otsa koolis ka organiseerimist ja mida veel? Ja mulle ta andis kohe päris mitu tundi. Kõige rohkem vist mäletan isegi ajalugu, et et ta oli nagu väga süvenenud sellesse ja, ja nad tegelikult nagu temaga see bigbändi Aero järk nagu minu jaoks ka algab, et minu jaoks Kustas Õigerbonitsioni bigbändi, mehise Levimo ja mis siin kaheksakümnendatel oli ikka väga aktiivne. Ja jätskaar alguse aegadel sai ka koos Gustas kikerpuu ja raadio big bändiga. Valgre kontserti tehtud ja Valgret on tõesti ka palju salvestanud ja Valgres oli ka selliste svingi Tšassiliku vaimu ja seda on ikka jälle uuesti üles võetud, mitte ainult levimuusikute poolt, vaid ka neid teemasid on ikka jälle kasutanud ka džässmuusikud. Jah, tundub, et see Valgre fenomen on need meloodiad, et ta on hästi meloodiline. Ja sellega saab teha igasuguseid huvitavaid asju, aga siis kikerpuu variant loost Kadriorg. Kaheksakümnendatel aastatel kell oli Eesti riikliku filharmoonia oma, džässikontsertide abanementisel võis kuulata põnevaid kontserte, samuti ka ehk valguse baari džässiklubis olid kaks korda kuus kontserdid, kus oli ka hästi mõnusaid asju ja uut hoogu. Tšassile andis juurde kahtlemata ka Pärnu rahvusvaheline festival fiesta, mis algas 89. aastal ja kestis 93.-ni. Ja kahtlemata sealt kõige eredam esineja on John McClane linn. Aga oli ka palju selliseid free artiste nagu Peeter pretsmann ja teised, kes kindlasti ka mõjutasid meie muusikud. 80.-test ma tahaks, siis ma juba hakkasin ise ka midagi kuulama, et minuni jõudis võib-olla Tartu levimuusikapäevade kaudu isegi tegelikult, et seal küll põhirõhk oli võib-olla muul muusikal, aga, aga just sellise roki kiusoni kaudu näiteks kaseke oli minu jaoks väga-väga oluline bänd ja tegelikult noh, siiamaani kuulata väga adekvaatne ja, ja ei ole nagu ajale jalgu jäänud. Ja siis veel VSP projekt ja radari jätsulikud lood, et need kõik olid siiski omas ajas väga toredad. Ka siis üheksakümnendatel aastatel oli natukene kahju ka, et mõned muusikud on meil siit ajutiselt nagu lahkunud, et kahtlemata kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel oli üks meie eredamaid lauljad, tere, Marju Kuut ja ja üks näide ka temalt, et ta tegi väga head koostööd paljudega, aga siis ka Eesti raadio kergemuusikaorkestriga Rjabovi juhatusel ja siit see lugu tuleb. Ja viimasel Nõukogude Liidu eksisteerimisaastal sai alguse siis jätskaar, mis jätkas Tallinna rahvusvaheliste festivalide traditsiooni, juba esimesel korral oli tohutu palju esinejaid ja kontserte linnahallis, suurest ja väikesest alistkonna, erinevate kohtadeni, Sakala keskuses ja nii edasi ja mõned 60.-te aastate staarid, nagu Aarne Tomneroseerune, Gustav son tulid tagasi ja aastate jooksul on jätskaarel esinenud siis üle 3000 muusiku rohkem kui 60-st riigist ja keskmine selline publikunumber ulatub nüüd kuskil 25000-ni. Vastase jätskaar teeb üle 120 kontserdiaasta jooksul, siin on siis kokku loetud ka kõik kontserdid, mis toimuvad väljaspool Tallinna ja mis toimuvad ka tasuta kontserdid päeval. Aga see oleks nüüd eraldi eraldi jutt, aga kindlasti on jätkarele oma osa olnud ka muusikalise maitse kujundamisel ja sellele, et omas kodus on saanud kuulata siis maailmastaare ja siis nii-öelda šnitti võtta ja leida omale uusi lemmikuid, et sul olnud võimalus jätskaarel nii mõnigi kord esineda ja ja kuidas sa võtaksid lühidalt kokku, et mida jätskaar on andnud sulle? No vot seda lühidalt teha on ikka väga raske, et jätskaar õega koos olen mina ju kasvanud muusikuks ja ja kasvõi see esimene festival on mul ikkagi väga hästi meeles Aarne Tomuleerus, jaa, Riina Kustas on ja fair play oli väga äge Norra bänd, keda me pärast kelle vinüüli Me ostsime tookord ja siin võtsime seda ansambliga aastat maha ja ja loomulikult leia Anderson ja kindlasti keegi ütlemata, aga aga, ja ma arvan, et minu, ütleme sellistest top 10 heads kontsertidest ikka viis, vähemalt on jätskaarel, et, et sealt 91.-st poolest ka selliseid väga eredaid, eredaid kontsert on järjest meeles ja no ma arvan, et ka publiku kasvatamisel ja üldse see jaskar ju tohutult palju noori käis, eks ole, ütleme, kes on nüüd võib-olla tänapäeval keskealisi, et nad on ikkagi nii palju jazz kontserdile käinud. Et ma arvan, et kui jätskaar ei oleks olnud, siis. Ja oleks vähemalt jazzisõpru kõvasti. Ja meil endal ka on selliseid toredaid ansambleid tekkinud mitte nüüd ainult jätkare pärast tagasi, sellepärast et tsässon in. Tore, et üheksakümnendatel saksa piil tegi nagu ilma mängides siis instrumentaalmuusikat, aga samuti koos Sergei Manukjani ja teiste tähtedega, et üks killukene võiks siit muusikat tulla. Villu Veski oli ju, oli ja on siiamaani ju väga tuntud ja ma arvan, et üheksakümnendatel oli ikkagi saksa pill oli. Noh, ütleme üks põhibänd üldse, mis Eestis tegutses, ja Karel Aarne, jah, ja just see, see oli see aeg, kus siis nagu jazz nagu räpiga hakati siin katsetama Ameerika järgi igat moodi, et üx Francis Chan Caldwell Impressnsest. Jah jaa, Villu kohta veel nõnda palju, et ta veab ju tulevikumuusika festivali Muhu saarel ja ja festival on tähistamas juubelit, siis järgmisel suvel. Jah, eks siis jätkare kõrvale tekkis hulk festivale, nagu juba öeldud, kõige staažikam on siis juu jääb ehk Muhu tulevikumuusika festival aga päris suure populaarsuse võitnud ka näiteks Sõru džäss. Siis Tartus alustas Rein vuhh, mis kasvas üle idee Tšassikset ideedžess tähistab oma viiendat sünnipäeva nüüd sügisel Embry alguses. Ja muidugi on väga hea taseme saavutanud ka äsja lõppenud Viljandi kitarrifestival. Ja siis on ikkagi ka Sillamäel ja Nõmmel ja sauel ja igal pool nagu midagi toimub ja kõige uusim festival vist oli suvel Võsu Jazz, nii et ma julgen väita, et džässi võib kuulda Eestimaal iga päev Tallinnas vähemalt iga päev. No tahaks loota, eks jazz liiti on andnud selles selleks ka oma panuse, et seda et see jõuaks võimalikult erinevatesse kohtadesse, et et see liit on nüüd kaheteistkümnendat hooaega käib ja ja hetkel vist on kas 809. linnas lausa kontserte, et umbes 130 40 kontserti aastas, et ikkagi inimesed kuuleks ja, ja praegu nagu nüüd on siin uus seltskond seal sidus, kes nooremaid, kes ka üritavad ikkagi rohkem jällegi noore publiku juurde minna. Jaa, jaa. Ja on meil uus klubi Philly Joe, kuhu siis tulevad kooli õpilased kuulama häts kontsert, et et põhiline on see, et ikkagi noored just eriti kuuleks seda muusikat üldiselt see ju alati meeldib, kui kontserdil käiakse. Kahjuks siis, et see seda muusikat meedias natuke vähevõitu, et see, ma arvan, seda publiku hulka kindlasti ka piirab. Ja aga noh, soovitame siis kuulata portaalidest ja siis raadio Tallinnast näiteks ja klassikaraadiost ja ja siin eesti džässi 90.-ks sünnipäevaks on meil ka kaks sellist kammerlikumaid kontserte, tee üks on juba selja taga ja üks veel ees ootamas, et Eesti otsib džässistaari, et talentidest ei ole kunagi nagu liiga ja ja siis on veel 31. oktoobril esinemas koos ansambliga Weekend Guitar Trio, mis on läbi aegade üks säravamaid bänd ja huvitavamaid olnud ja samuti suure populaarsuse võitnud Estonian poissidega esinevad siis Kristjan-Robert Rebane, Lauri Kadalit, Madis Meister ja Kristjan Mängel. Ja võib öelda, et nende päralt on tulevik, aga hea meel on, et ega vanad staažikad tegijad ikkagi mängivad aeg-ajalt ja nagu Tiit Paulus ja Lembit Saarsalu on jätkuvalt väga heas vormis, et me võiksime kuulata nüüd killukese Lembit Saarsalu. Selle loo puhul on huvitav märkida ka koosseis, oh Lembit Saarsalu Margus Kappel, Toivo Unt, Andrus Vaht ja külalisena Paul Mägi ja salvestus on tehtud 79. aastal Eesti Energia saalis Tallina rahvusvahelise džässikonverentsi kontserdil. Vot selliseid igasuguseid huvitavaid salvestisi on tehtud ja klassikaraadiol on neil tänase päevani päris palju meie džässikontsertidest. Ja noh, oma väga hea panuse eesti džässi arengusse on andnud Eesti muusika ja teatriakadeemia džässiosakond ja neid osakondi on siis nüüd juba õige mitmel pool. Jah, et meil on see muusikaakadeemias ka 12. hooaeg praegu ja ja jazzmuusikud on tulnud ju palju ka Viljandi kultuuriakadeemiast, kus praegu on küll siis nagu muusikaosakond vistimine, ta on nagu kõik koos. Ja siis veel Elleri koolist ja siis ikka otsa koolist, millele kunagi pani aluse Uno Naissoo, nii et et traditsioonid on ikkagi järjepidevad, aga kus suunas siis džäss liigub? No ma arvan, et eks ta liigub ikka isiksuste suunas, et minul ka vahel küsitakse välisemaleta, mis on siis Eesti džäss, miljonid on, et ega ütleme võime öelda Ratšes aastal 74 oli umbes selline või, või, või ütleme, need rahvuslikud koolkonnad nagu mulle tundub, et see nagu on minevik, et tänapäeval kõik nii segunenud ja kõik kuulavad mingid oma oma muusikat ja mõjutatud eri asjadest, et ikkagi. Ma arvan, et tahaks loota, et meil on selliseid huvitavaid isiksusi muusikuid, kes siis teab midagi põnevat ja on publikule huvitavad, et et sellist Eesti mingit ühist nimetajat ma arvan, tuua ei ole üldse võimalik enam. Ma arvan ka ja Oleg Pissarenko, kes jääb Tartust jazz, i-klubi ja ideed jazzi on täiesti oma nägu, aga Kadri Vorandil on jällegi hoopis oma selline jõuline, uusi alasid vallutab nägu, nii et millise näo keegi vastavalt oma temperamendile leiab? Nojah, et see ongi tegelikult ju hariduses või on ka põhiküsimus, et kui palju meil on vaja teada traditsiooni, mis on tegelikult ju alati kasuks ja kui palju meil on nagu vaja tegeleda iseendast otsimisega, et kust on see balanss, eks ole? Et seda püüab siis EMTA ja need teised õppejõud ja osakonnad ka anda, nii et võib-olla me peaksime sellest rohkem rääkima, aga loodame, et selleks on veel võimalusi, aga praegu siis oli selline põgus ülevaade mis on toimunud ja mis on toimumas kõigest muidugi on võimatu rääkida. Aga järgmine suurem üritus ongi Tartu idee, džäss, ja see toimub siis. See toimub siis kuuendast kaheksanda novembrini Tartus ja avakontsert on siis lausa Vanemuises, seekord. Suur tänu sulle, Jaak ja ja kas võib öelda nii, et Eesti džässi läheb hästi, eesti džäss elab hästi võib öelda nii. Ja meie saadet jääb lõpetama üks Eesti eredamaid jazzmuusikuid, Kadri Voorand oma trioga jahtunud süda jäta ilmale. Kadri on see, kes on võitnud. Kas džässiauhinda noore talendi džässiauhinna ja tänavu siis ka sure, Danske, mängi, džässiauhinnad. Meie armastus viibilvaski saastra. Nääriläits tule järele. Ma viin sind, kui need asuvad, aga ju. Ta ei jäta jagastu järele. Üksi jätab nii ja teine jätab teisi. Ja igaüks nii oma veel. Sess 1000 Vii päi. Teelahk meid veelgi 1000 üle. Mis ühel on teise, ainult et? On nii ja teisiti kõik, mis, Kui kõik nii läbi käidud haava. Oled oma võimaluste oin. Ja üks jäär siia teeniti, see jääb sinna. Ja igaüks nii, vaata tagasi. Kes välja läheb sel ajal ja see ja. Ja õnn ei leia teda iialgi. Meid armastus piibiilmas kitsas rada. Kui lähed miine iseendasse. Ja 1000 leeki võtaare. Jahtunud süda ei jäta ilma.