Mina olen nüüd kodus, vend, kes ei söö midagi, mitte ainult joob paljast piima. Minu hea sõber, sina usub, et kunagi saavad minust ja tema vennast sõbrad. Et see juhtuks natuke kiiremini, kirjutas mina oma vennast isegi luuletuse luges selle vennale ette. Mina lood. Tere, mina siin. Suured inimesed ütlevad mõnikord, et Eestis sünnib praegu liiga vähe lapsi. Minu arust see küll õige pole. Isegi sünnitusmajas sündis minu vennaga ühel päeval palju lapsi, igasuguseid poisse ja tüdrukuid. Ja isa ütles, et siin linnas on veel sünnitusmajasid. Kui need lapsed siis kokku lugeda, kes kogu linnas ja veel maal ja teistes linnades sündisid, siis saab kogu kohutava hulga lapsi, kes on ju kõik olemas. Meie klassis on ka palju lapsi. Mõnes väiksemas klassitoas, kus me näiteks inglise keelt õppimas käime, jääb isegi tooli mõnikord puudu. Õpetaja peab siis tuule kuskilt juurde tooma. Lasteaias oli meil nii palju lapsed, voodid mahtusid vaevu-vaevu pära, kuigi nad käisid ööseks üksteise alla. Me olime seal nii tihedalt pandud. Mina sain isegi Johanna juuksetutti oma varvaste vahele võtta ja teda natuke sikutada, et ta üles ärkaks. Kuidas nad siis saavad ütelda, et Eestis sünnib liiga vähe lapsi? Aga mulle tundub, et Aafrikas on ikkagi veel rohkem lapsi kui Eestis. Mul on kodusid aafrika raamat mille peale on kirjutatud tokond. Imetlesid Togonen, selle rahva nimi, kellest seal raamatus pildid on. Ja seal on palju pilt, et kus on lapsed, tead neid lapsi on 1000 korda rohkem kui minu klassis või sünnitusmaja kõikides tubades kokku. Miks pilt on seal selline, kus on näha ühe pruuni naise selg, mis on paljas. Siis tuleb mingi kirju riie ja selle palja selja ja kirju riide vahelt paistab mingi natukene läikiv muna. Mulle tundub, nagu selle riide härnatukine kägilistaks seda beebit tegelikult kägista, see on lihtsalt väga osavalt pandud. Ta ütleb, et Aafrikas kannavadki emad oma lapsi selja peal, et niimoodi need beebid näevad kõike, kus ema käib, jäi nutta üldsegi. Neil beebidel on ikka kõvasti lõbusam päevast päeva kuskil vankris magada. Minu ema kannab venda päris tihti kõhukotis. Ükskord ma proovisin ise sinna kõhukotti minna ja idaproovis mind oma kõhu peale panna. Aga ma olin nii noor ja see oli jube naljakas. Kokkasin Ma seal lõin oma taba kondi isegi ära. Teiste piltide peale on selles raamatus veel lapsi. Neid on suuremad lapsed, kes tantsivad igasuguseid tantse ja kellel on kehade peale pandud palju punaseid ja kollaseid kaunistusi. Kas teil on hästi rõõmsad näod? Siis tantsida on ju alati tore. Ja kui ma seda raamatut vaatan, siis mulle tundub, et Aafrikas on hirmus hirmus palju inimesi ja lapsi. Seal leidub kindlasti umbes triljon või Silien last. Isa ütles, et ühes klassis õpib seal mõnikord isegi 50 või 60 last. Neil on seal mõnikord lasi ikka väga kitsas. Aga seal on jube soe ka ja sellepärast polegi neil vaja pakse riideid. Ainult ilusaid kaunistusi ja maske. Minu vennal on vaja pakse riideid, tal on vaja mähkmeid, sipukaid podisid kampsuneid, sokke, kombekaid kõrval palju kihte üksteise otsa, kuigi juba on ju peaaegu kevad. Kõige otsa pannakse veel deka, kui ta väljas maja ees magab. Kui kohutavalt raske, tal võib hingata olla selle kõige all. Aga ta on tugev ja õues, ta ei ärka ruttu üles. Aga tead, mis homne homme ma hakkan teda hommikul enne kooli hoidma. Ema ja isa lähevad jälle koos nime panema ja pärast kohvikusse seda nime pühitsema. Ja mina pean teda hoidma üksinda. Vanaisa on ka kodus, aga ta on keldris ja ehitab uut moosiriiulit panna neid 100 aastat vanu moose. Ja mina hoian kogu see aeg oma venda. Kuigi ema ütles, et samal ajal peaks vennal olema hommikuni lõunauni. Ma olen juba kõik valmis mõelnud. Nii kui nad on väravast välja läinud ja vanaisa on keldris. Kihma, äratan oma venna üles. Sest ma tahan talle mõnda asja õpetada. Ma võin, mõtlen, mida ma talle esimesena õpetan kas mõnda inglise keelset sõna või mingit sõrme mängu näiteks sõrme ning mis on soome keeles harakas putru. See on päris lihtne. Ma tahan emale ja isale üllatus teha, et kui nad tagasi tulevad, siis vendati, ütled midagi või tee midagi. Nad alles näevad, kui targad on tegelikult beebid. Aga nad tahavad talle ikkagi MART nimeks panna. Mulle ei meeldi Mart üldse. Meil pole klassis ühtegi Martti. Helde on ainult üks Martin siis veel Rasmus ja Karl-Eerik. Miks nad ei võiks panna näiteks Rasmus? Rasmus meie klassis on normaalne poiss. Mulle ta päris meeldib. Ta räägib üpris tihti tüdrukutega juttu. Pangu siis vähemalt Martin. Ma nii, loodan, nad ikka vaatavad ka natuke, mis venna õde arvab siis, tõde peab ju saama ütelda, mis talle meeldib. Aga selle aafrika raamatu kohta ütles isa mulle ühe hästi naljaka asja. Mõtlesin selle kohta ühe mõistatuse välja ja ma kavatsen seda külaliste käest küsida, kui mu venna katsikut tulevad. Mõtle sina, kavastus välja. Mõistatus on selline. Kui mõned Aafrika külas hüüab üks ema kõva häälega hoolitsege minu eest ja melanhoolia, tulge kohe siia. Siis mis see tähendab? Kas sa oskad välja mõelda, mida see tähendab? Aga enne kui katsikud on ära olnud, ma ei saa sellevastast öelda. Homseni. Kui soovid minale kirjutada, siis aadress on mina, ät, RÜE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn, 15. Null 20. Mina lood kirjutab Peeva kov, jutustab Külli Teetamm. Toimetab Tiina Vilu. Mina räägib homme jälle samal ajal. Ninalood.